Prangli saare päästeteenusest

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 29.01.2024 16:07 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Koopia: <[email protected]>; <[email protected]> Teema: 14-12/468 Prangli saare päästeteenusest Manused: Prangli saare päästeteenusest.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Lp Päästeameti esindaja

Manuses edastan kirja nr 14-12/468 "Prangli saare päästeteenustest".

Lugupidamisega

Maarja Kudrjavtseva peaspetsialist

Viimsi Vallavalitsus

[email protected] | +372 602 8818

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602

8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Päästeamet [email protected] 25.01.2024 nr 14-12/468

Prangli saare päästeteenusest

Austatud peadirektor Margo Klaos

Püsiasustusega väikesaarte seadus § 3 p 4 sätestab, et riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärgiks püsiasustusega väikesaarte haldamisel on esmatähtsate avalike teenuste kättesaadavuse tagamine.

Abi jõudmine Prangli saarele on aeganõudev ja ilmaoludest ning meretranspordi võimekusest sõltuv, mistõttu on vajalik tagada esmatähtsad teenused Prangli saarel paikselt. Päästeamet on Prangli saarel sõlminud päästetööde tegemise lepingu MTÜ-ga Prangli Saarte Selts (edaspidi ka päästeühing).

Viimis vald on päästetööde korraldamise eesmärgil lubanud päästeühingul aastaid tasuta kasutada Prangli saarel Estali tee 2 asuvat hoonet ja toetanud ühingu tegevust rahaliselt alates 2005. aastast. 2018. aastal eraldati ühingule valla poolt 50 000 eurot ning aastatel 2019 – 2021 62 000 eurot igal aastal.

2022. aastal lisandus Prangli saarele MTÜ Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing (edaspidi ka merepäästeühing), millega Politsei- ja Piirivalveamet sõlmis 2023. aastal merepäästetööde lepingu. Viimsi vallavolikogu 13. juuni 2023 otsusega nr 35 otsustati anda Viimsi vallas, Idaotsa külas, Estali tee 2 kinnistu otsustuskorras ühiskasutusse MTÜ-le Prangli Saarte Selts ja MTÜ-le Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing. Kinnistul asuva hoone suuremat ruumi pindalaga 100,3 m² kasutab päästeühing ja väiksemat ruumi pindalaga 64,1 m² merepäästeühing.

Viimsi vallavara valitsemise korra alusel peab vallavara kasutus olema õiguspärane. Viimsi vald saatis 28.08.2023 ühingutele hoone tasuta kasutusse andmise lepingu (edaspidi leping), mille merepäästeühing peagi allkirjastas, kuid mitme kuu möödudes oli päästeühingul leping jätkuvalt allkirjastamata. 21.12.2023 saadetud kirjas paluti ühingul hiljemalt 8.01.2024 leping allkirjastada, kuid päästeühing esitas 8.01.2024 vallale oma versiooni hoone kasutuslepingust, millega vald asus tegelema lootuses jõuda ühinguga lepingu osas kompromissile.

22.01.2024 saime teada, et ühing on hoonest ära viinud kogu riigi ja valla poolt tasuta saadud päästetehnika ja varustuse. Sealhulgas päästeauto, millele uue veepaagi ehitust ja paigaldust Päästeamet äsja toetas.

2

Päästeameti kaudu sai vald teada, et MTÜ Prangli Saarte Selts talveperioodil valmisolekut ei taga ja päästesündmustele ei reageeri, kuid planeerivad tegevusega jätkata kevadel. Vabatahtlike päästekomandode hooajaline töö on võimalik mandril, kuid siis tagavad päästesündmustele reageerimise läheduses baseeruvad päästekomandod. See on proportsionaalne, kui teenuse nõudlus on suvel suurem ja talvel väiksem, kuid Prangli saarel on ainult üks Päästeametiga lepingus olev ühing, mis on päästetegevuse mitmeks kuuks peatanud. Olukord Prangli saarel on Viimsi valla jaoks ärev. Päästeteenuse katkemine mõjutab saarel inimeste turvatunnet ning tagatud ei ole Prangli saare elanike vara kaitse. Paraku esineb olukordi, kus päästesündmus päädib hukkunutega ja Prangli saarel on hetkel kõrgendatud oht sellise stsenaariumi tekkeks.

Siseministeerium rõhutab, et ohuolukordade teket tuleb hinnata varakult. Antud ohuolukord vajab kiiret ja otsustavat lahendust ning selleks esitame ettepaneku, et Päästeamet lõpetab koostöölepingu MTÜ-ga Prangli Saarte Selts ja sõlmib päästetööde lepingu MTÜ-ga Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing.

Antud küsimust oleme arutanud Päästeameti ja merepäästeühingu esindajaga ning viimane on nõus Prangli saarel päästetöid tegema, kui selleks tagatakse varustus ja tehnika. Eeldused selleks on soodsad, kuna merepäästeühingus on mitmed endised MTÜ Prangli Saarte Selts liikmed, kes on läbinud vabatahtliku päästja koolituse.

Viimsi vald ei poolda edasist koostööd MTÜ-ga Prangli Saarte Selts, kuna ühing ei ole näidanud ennast usaldusväärse koostööpartnerina. Toome välja, et Politsei- ja Piirivalveamet lõpetas 2022. aastal usalduse puudumise tõttu MTÜ-ga Prangli Saarte Selts merepäästetööde lepingu.

Vaatamata valla toetustele on päästeühingu võimekuse areng olnud pettumust valmistav. 15.11.2023 seisuga oli Päästeameti poolt finantseeritav tuletõrjeauto veepaagi remont jätkuvalt töös, samas antud sõiduki veepaagi valmistamise kulu esines juba seltsi poolt vallale esitatud 2021. aasta toetuse kasutamise aruandes. Tegelikult töid ei tehtud ja seetõttu nõuti valla poolt toetussumma tagasi. Valmisoleku planeerimiseks vajalike ühingu liikmete arv on kiiresti langenud, mistõttu on tekkinud kahtlused päästeühingu tegevuse tulemuslikkuse osas. Sellest tulenevalt ei ole Viimsi vallal usaldust ja usku seltsi võimekusse osutada vabatahtlikkuse alusel Prangli saarel efektiivset päästeteenust.

Soovime, et päästeteenus jätkuks Päästeameti, kohaliku omavalitsuse ja vabatahtlike päästjate vahelisel avatud ja kaasaval koostööl. Hea koostöö pretsedent on loodud Politsei- ja Piirivalveametiga, kes võõrandas 2023. aastal vallale merepäästekaatri M-40 ja vald andis selle tasuta kasutada MTÜ-le Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing.

Koostöö arendamise vaates uurime, mida vald saaks omalt poolt teha, et suunata MTÜ-d Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing koostööle Päästeametiga ja mis oleks näiteks varustusest minimaalselt vajalik, et ühing saaks planeerida valmisolekut ja reageerida päästesündmustele.

Palume tagasisidet, millal tagab Päästeamet Prangli saarel valmisoleku päästesündmustele reageerimiseks ning millised tegevused on selleks plaanis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Illar Lemetti vallavanem

Lisa: Vara tasuta kasutusse andmise leping 2-10.1/437

Raul Ilisson 6028708 [email protected]

Lisa 1

Vara tasuta kasutusse andmise lepingule nr 2-10.1/437

Estali tee 2 (Prangli tuletõrjeauto garaaž)

Märkused:

Viimsi Vallavalitsuse tellimusel laiendati garaaži 2016. aastal Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutuse poolt koordineeritud Väikesaarte Programmist saadud toetuse arvel. Ehitustöö

lepinguline maksumus oli 74 106 eurot.

2019. aastal teostati Viimsi Vallavalitsuse poolt elektrifitseerimistööd maksumusega

12 951,40 eurot. Elektripaigaldise audit on kehtiv kuni märts 2034.

1

Vara tasuta kasutusse andmise leping 2-10.1/437

Viimsi /kuupäev vastavalt digitaalallkirjale/

Viimsi Vallavalitsus (registrikood 75021250) asukohaga Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi

vald (edaspidi kasutusse andja), mida Viimsi Vallavolikogu 13.06.2023 otsuse nr 35 alusel

esindab abivallavanem Alar Mik, ühelt poolt ja

Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing (registrikood 80613113) asukohaga Veitzembergi/1,

Kelnase küla, Viimsi vald (edaspidi kasutaja 1), mida esindab juhatuse liige Andrus Prangli

ning

Prangli Saarte Selts (registrikood 80215594) asukohaga Männisalu, Idaotsa küla, Viimsi vald

(edaspidi kasutaja 2), mida esindab juhatuse liige Valdur Kahro, teiselt poolt

mida edaspidi nimetatakse eraldi pool ja koos pooled ning kus kasutaja 1 ja kasutaja 2 on ühiselt

nimetatud kui kasutaja, sõlmisid käesoleva vara tasuta kasutusse andmise lepingu (edaspidi

leping), alljärgnevas:

Üldsätted

1.1. Lepinguga kasutusse andja annab ja kasutaja võtab tasuta kasutamiseks lepingu objekti

lepingus toodud tingimustel ja tähtajaks.

1.2. Lepingu objekt antakse kasutaja 1 ja kasutaja 2 ühiskasutusse lepingu punktist 2.3

tuleneva erisusega.

1.3. Kasutaja tagab lepingu tähtaja kestel talle üle antud lepingu objekti säilimise, sihipärase

kasutamise, hooldamise ja tagastamise vastavalt lepingule.

Lepingu objekt, selle kasutamise viis ja lepingu tähtaeg

2.1. Lepingu objektiks on Viimsi vallas Prangli saarel Idaotsa külas asuv munitsipaalomandis

olev hoonestatud Estali tee 2 kinnistu (katastritunnus 89001:002:0493, pindala

1028 m2, sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa), edaspidi kinnistu või lepingu

objekt.

2.2. Kinnistu hõlmab päästevarustuse, sh tuletõrjeauto hoiustamiseks kasutatavat garaaži.

Ülevaade seni hoonele tehtud investeeringutest on kajastatud lepingu juures olevates

märkustes (Lisa 1).

2.3. Lepingu objekti kasutusõigus jaguneb kasutaja 1 ja kasutaja 2 vahel vastavalt lepingule

lisatud plaanile (Lisa 2) järgmiselt:

2.3.1. kasutaja 1 ainukasutusse jääb kinnistul asuvast garaažist 64,1 m2 suurune ruum;

2.3.2. kasutaja 2 ainukasutusse jääb kinnistul asuvast garaažist 100,3 m2 suurune ruum.

2.4. Lepingu objekti kasutamise viis: päästetehnika ja varustuse hoiustamine, päästetöö ja

merepäästetöö korraldamise eesmärgil. Kasutajal ei ole õigust kasutada kinnistut tulu

saamiseks ja muul eesmärgil.

2.5. Kinnistu kasutusse andmise kohta koostavad pooled üleandmise-vastuvõtmise akti,

milles fikseeritakse kinnistu seisundi üldkirjeldus ja koosseis ning poolte soovil muud

kinnistuga seonduvad asjaolud.

2.6. Leping kehtib 10 aastat lepingu sõlmimisest.

Poolte õigused ja kohustused

3.1. Kasutaja kohustub

2

3.1.1. valdama ja kasutama lepingu objekti hoolikalt, heaperemehelikult ja vastavuses

lepingus fikseeritud eesmärgiga;

3.1.2. hoidma kinnistul ja sellel asuvas hoones puhtust ja heakorda ning mitte rikkuma

hoonet, selle olulisi osasid, päraldisi ja kommunikatsioone;

3.1.3. omal kulul kõrvaldama lepingu objektil ilmneva puuduse, mida saab kõrvaldada

harilikuks säilitamiseks vajalike väikesemahuliste hooldustöödega;

3.1.4. tagama hoones plusskraadid, lumekoristuse lepingu objektil ja juurdepääsuteel

sellele; igapäevaselt kinnistu üldise heakorra;

3.1.5. viivitamatult teavitama kasutusse andjat lepingu objekti ohustavatest või

kahjustanud vahejuhtumistest (nt avarii, võtmete kaotus vms), võttes koheselt

tarvitusele võimalikud abinõud tekkinud olukorra võimalike tagajärgede

vähendamiseks;

3.1.6. tegema lepingu objektil parendusi või muudatusi üksnes kasutusse andja

eelneval kirjalikul nõusolekul;

3.1.7. hüvitama kasutusse andjale lepingu eseme või selle osa hävimisest,

kaotsiminekust või kahjustumisest tuleneva kahju;

3.1.8. mitte andma lepingu eset kolmandate isikute kasutusse ilma kasutusse andja

eelneva kirjaliku nõusolekuta (kaaskasutaja lisamiseks tuleb sõlmida kirjalik

lepingu muudatus);

3.1.9. hoonele juurdepääsu omavate isikute fikseerimiseks esitama kasutusse andjale

seltsi liikmete nimekirja 10 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist ning liikmete

nimekirja muutumise korral esitama kasutusse andjale uue seltsi liikmete

nimekirja;

3.1.10. kasutusse andja soovil võimaldama kasutusse andja või kasutusse andja

hallatava asutuse volitatud esindajal hoone tutvustamist kolmandatele isikutele.

Lepingu objekti tutvustamise ajas lepivad pooled eraldi kokku;

3.1.11. lepingu viimasel kehtivuspäeval vabastama lepingu objekti oma asjadest ning

andma lepingu objekti otsese valduse koos kõigi parendustega üle kasutusse andja

esindajale seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele, arvestades harilikku

kulumist.

3.2. Lähtudes Viimsi Vallavolikogu 13.06.2023 otsusest nr 35 ei kuulu kasutaja kohustuste

hulka hoone kasutamisega seotud kõrvalkulude kandmine.

3.3. Kasutusse andja esindaja(te)l on õigus kontrollida lepingu objekti eesmärgipärast

kasutamist, samuti muude lepingujärgsete kohustuste täitmist ning teha kasutajale

rikkumiste kõrvaldamiseks ettekirjutusi, vajadusel nõuda aruannete ning asjakohaste

kasutaja raamatupidamise ja muude dokumentide, sh ajakohast seltsi liikmete nimekirja

esitamist.

3.4. Kontrolli teostamisest teavitab kasutusse andja kasutajat võimalusel vähemalt üks

kalendripäev ette. Kui kasutaja hoone ust ei ava, on kasutusse andja esindaja(te)l õigus

siseneda lepingu objektile oma võtmete abil. Avarii või avariiohu korral on kasutusse

andjal õigus siseneda ohu avastamiseks või kõrvaldamiseks lepingu objektile

etteteatamata.

3.5. Kasutusse andja on kohustatud mitte takistama kasutajal kinnistu lepingujärgset

valdamist ja eesmärgipärast kasutamist (v.a. teehoiutööd, avariide ärahoidmiseks või

nende tagajärgede likvideerimiseks vajalikud tööd jms);

3.6. Kasutusse andja on kohustatud teatama kasutajale kolmandate isikute õigustest lepingu

esemele.

3

Lepingu muutmine ja lõppemine

4.1. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest kõigi osapoolte poolt (viimase allkirja

andmise hetkest) ning lõpeb tähtaja möödumisel või selle ülesütlemisel poole poolt.

Viimasena allkirjastanud pool on kohustatud lepingu viivitamatult tagastama teistele

osapooltele.

4.2. Poolte kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal.

4.3. Lepingu erakorralisel üles ütlemisel lähtuvad pooled võlaõigusseaduses sätestatust,

andes üldjuhul eelnevalt lepingu rikkumise lõpetamiseks mõistliku tähtaja.

4.4. Kasutusse andjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda eelkõige, kui:

4.4.1. kasutaja ei saa hoonet eesmärgipäraselt kasutada või ei kasuta lepingu objekti vastavalt

lepingu eesmärgile või annab lepingu objekti allkasutusse ilma kasutusse andja eelneva

kirjaliku loata;

4.4.2. kasutaja rikub oluliselt või korduvalt muid lepingujärgseid või õigusaktidest tulenevaid

kohustusi ning kasutusse andja on eelnevalt andnud kasutajale mõistliku tähtaja

rikkumise lõpetamiseks;

4.4.3. kasutaja rikub Viimsi Vallavolikogu 13.12.2022 määruses nr 23 „Viimsi vallas

merepääste- ja päästetööde korraldamise ning turvalisusega seotud tegevuste

rahastamise kord“ kehtestatud nõudeid;

4.4.4. kasutusse andjal on kinnistut vaja ettenägematu asjaolu tõttu;

4.4.5. kasutaja ei ole tähtaegselt esitanud äriregistrile majandusaasta aruannet või viinud

äriregistris olevaid andmeid vastavusse tegelike andmetega;

4.4.6. kasutaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus;

4.4.7. kasutaja ei ole alustanud lepingu objekti eesmärgipärast kasutamist ühe (1) kuu jooksul

alates lepingu allkirjastamisest.

4.5. Kasutajal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui kasutusse andja võõrandab

kinnistu või koormab kinnistu piiratud asjaõigusega, mis raskendab oluliselt või teeb

võimatuks kinnistu lepingujärgse valdamise või kasutamise.

4.6. Kasutajal puudub õigus eemaldada lepingu kehtivuse ajal lepingu objektile rajatud ehitisi

ja tehtud parendusi ning kasutusse andjal puudub kohustus hüvitada kasutajale viimase

poolt lepingu objektile jäävate ehitiste rajamise ja parendustega seotud kulusid.

4.7. Lepingu lõppemine või ennetähtaegne lõpetamine ei vabasta pooli vastutusest, mis

tuleneb lepingu kehtivuse ajal toimunud lepinguliste kohustuste rikkumisest.

Poolte vastutus

5.1. Pooled kannavad täielikku varalist vastutust lepingus sätestatud kohustuste täitmata

jätmisest või mittekohasest täitmisest tingitud teisele poolele tekitatud kahju eest.

5.2. Kasutusse andja vastutab kasutajale lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest üksnes oma

tahtluse või raske hooletuse puhul.

5.3. Kui kasutaja viivitab kinnistu tagastamisega peale lepingu lõppemist, on ta kohustatud

tasuma kasutusse andjale leppetrahvi 100 (ükssada) eurot iga viivitatud päeva eest,

samuti hüvitama kasutusse andjale viivitusega tekitatud kahju, kui kasutusse andja seda

nõuab.

5.4. Kui kasutaja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on ta kohustatud tasuma

kasutusse andjale leppetrahvi 50 (viiskümmend) eurot iga päeva eest, mil kasutaja

käitumine oli vastuolus lepingu või kehtivate õigusaktidega või ühekordset leppetrahvi

kuni 10 000 eurot, kui kasutusse andja seda nõuab.

5.5. Kasutusse andjal on pandiõigus kinnistul asuvale kasutaja varale – kasutusse andjal on

õigus asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Õigus

kasutada omaabi pandiõiguse teostamiseks.

5.6. Leppetrahvi nõudmise õigus tekib, kui seda nõudev pool on teatanud rikkumisest teisele

poolele ning teine pool ei ole rikkumist lõpetanud 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul

arvates rikkumisest teatamisest.

4

5.7. Leppetrahv on mõeldud Poole kohustuste täitmisele sundimiseks, leppetrahvi maksmine

ei asenda kohustuste täitmist ega välista kahjunõude esitamist.

5.8. Leppetrahvi ning kahju hüvitamise nõue tuleb teisele poolele esitada 4 (nelja) kuu jooksul

kohustuste rikkumisest teadasaamisest.

Lõppsätted

6.1. Juhul, kui mõni lepingu tingimus satub vastuollu Eesti Vabariigi õigusaktidega, jääb

leping muus osas kehtima. Vastuollu sattunud sätted asendatakse poolte kokkuleppel uute

sätetega vastavuses lepingu üldiste põhimõtetega.

6.2. Pooled kinnitavad, et neil on kõik õigusaktidest tulenevad volitused, nõusolekud ja

heakskiidud lepingu sõlmimiseks ja sellest tulenevate kohustuste täitmiseks.

6.3. Kõik lepingu muudatused ja täiendused jõustuvad pärast nende allakirjutamist poolte

poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

6.4. Lepingus osaliselt või täielikult reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti

Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

6.5. Lepingu täitmisest, tõlgendamisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad erimeelsused

ja vaidlused lahendavad pooled vastastikusel mõistmisel põhinevate läbirääkimiste teel,

kokkuleppe mittesaavutamisel kasutusse andja asukohajärgses kohtus.

6.6. Kasutusse andja kontaktisikuks lepingu täitmise küsimustes on merenduse

vanemspetsialist Raul Ilisson, tel. 602 8708, e-post: [email protected].

Poolte andmed

Kasutusse andja Kasutaja 1 Kasutaja 2

Viimsi Vallavalitsus Prangli Vabatahtlik

Merepäästeühing

Prangli Saarte Selts

registrikood 75021250 registrikood 80613113 registrikood 80215594

Nelgi tee 1, Viimsi vald Veitzembergi/1, Viimsi vald Männisalu, Viimsi vald

74001 Harjumaa 74006 Harjumaa 74005 Harjumaa

[email protected] [email protected] [email protected]

tel. 602 8800 tel. 505 0516 tel. 504 8275

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Alar Mik Andrus Prangli Valdur Kahro

abivallavanem juhatuse liige juhatuse liige