Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/156 |
Registreeritud | 17.02.2025 |
Sünkroonitud | 18.02.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Kristina Jerjomina (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Piret Hartman
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
Teie 13.01.2025 nr 1.4-1/19,REM/25-
0034/-1K
Meie 17.02.2025 nr 2-3/156
Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Austatud Piret Hartman
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas kooskõlastamisele loomakaitseseaduse muutmise
seaduse eelnõu, millega tehakse ettepanek keelustada alates 2035. aastast kandade pidamine
puuris. Lisaks nähakse eelnõuga ette, et alates 2026. aastast ei tohi munakanade pidamisega
alustamise korral nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta puuri.
Toetame täielikult eesmärki parandada kanade heaolu taset, kuid näeme valitud meetme osas
mõningaid muresid. Kooskõlastame eelnõu järgnevate märkustega.
1. Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata mõju ettevõtjatevahelisele konkurentsile ja
analüüsida muudatustega kaasnevaid tagajärgi
Munakanade puurides pidamise keeld oleks efektiivne eelkõige juhul, kui see kehtiks ühtlaselt
Euroopa Liidu riikide üleselt. Lätis ja Leedus täna sellist keeldu ei kehti, mistõttu tuleks põhjalikult
hinnata, kuidas vastava keelu kehtestamine Eesti ettevõtjaid mõjutab. Näeme, et see seab Eesti
ettevõtjad võrreldes naaberriikide ettevõtjatega oluliselt kehvemasse konkurentsipositsiooni.
Seletuskirja lk 11 kohaselt on juba täna munadega isevarustatuse tase Eestis alla 60% ning sõltume
suuresti impordist, peamiselt Lätist, Leedust ja Poolast. Muudatuse tulemusel võib tekkida
olukord, et Eesti turul ei ole mitte rohkem alternatiivse pidamisviisidega toodetud mune, vaid
varasemast enam odavamaid importmune. Seega on siin tõsine kaalumiskoht – kas seada Eesti
ettevõtjad sellisesse positsiooni või oleks mõistlikum jõuda eesmärgini teisiti.
Seletuskirja kohaselt on juba täna näha tarbijate nõudlust alternatiivsel pidamisviisil peetud
munakanade toodetud munade järele. Seega on asjakohane analüüsida ka seda, kas ja kui palju
turg ja nõudlus ise juba ettevõtjaid kanade vabapidamisele nügib ning milline võiks olla vastav
trend lähiaastatel. Seejärel saaks teha järeldusi, kas keelu järele on tõepoolest vajadus või suudab
turg end ise selles suunas reguleerida.
2. Tuleks täiendavalt hinnata mõju teistele toiduvaldkondadele
Muudatus mõjutab kaudselt ka teisi toidutootmise ettevõtjaid ning nende toodete hindasid, kuivõrd
kanamunad on oluliseks sisendiks teistele toitudele. Muudatus võib survestada teisi toidutootjaid
välismaiste odavamate munade ostmisele. Seda ei ole eelnõus analüüsitud.
2 (2)
3. Teeme ettepaneku kaaluda ka väljatöötamiskavatsuse koostamist, et vähemalt kõiki
eeltoodud asjaolusid põhjalikult käsitleda ning muudatused igakülgselt läbi mõelda. Hea
õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt peaks eelnõule üldjuhul eelnema
väljatöötamiskavatsuse koostamine, mis sisaldab muu hulgas võimalike lahenduste võrdlust,
kuidas on küsimust lahendatud sarnase ühiskonnakorralduse ja õigussüsteemiga riikides ning
millised olulised mõjud muudatuste rakendamisega kaasneda võivad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Kristina Jerjomina
+372 625 6420 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|