Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 12.02.2025 nr 35

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

Muinsuskaitseseaduse § 20 lõike 1 punktide 4 ja 6 ja lõike 2 alusel:

1. Lõpetan ehitismälestise „Hinni talu rehielamu“ (kultuurimälestiste registri nr 23671;

asukoht Põlva maakond, Kanepi vald, Jõksi küla, Hinni, KÜ 28501:002:0027)

kultuurimälestiseks olemise,

2. Lõpetan ehitismälestise „Hinni talu ait“ (reg-nr 23672; asukoht Põlva maakond, Kanepi

vald, Jõksi küla, Hinni, KÜ 28501:002:0027) kultuurimälestiseks olemise,

3. Lõpetan ehitismälestise „Hinni talu saun“ (reg-nr 23673; asukoht Põlva maakond,

Kanepi vald, Jõksi küla, Hinni, KÜ 28501:002:0027) kultuurimälestiseks olemise,

4. Lõpetan ehitismälestise „Hinni talu laut“ (reg-nr 23674; asukoht Põlva maakond, Kanepi

vald, Jõksi küla, Hinni, KÜ 28501:002:0027) kultuurimälestiseks olemise,

5. Lõpetan ehitismälestise „Hinni talu kaev“ (reg-nr 23676; asukoht Põlva maakond,

Kanepi vald, Jõksi küla, Hinni, KÜ 28501:002:0027) kultuurimälestiseks olemise,

6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 17 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktid 16-19 ja 21.

Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise

lõpetamine kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades

kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

I. Asjaolud

Hinni talukompleks asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Jõksi külas. Käsitletavad ehitised ehitati

arvatavasti 19. sajandi teisel poolel, pärast talukoha mõisalt väljaostmist 1872. aastal. Nõukogude

perioodil oli Hinni talukompleks osaliselt erakätes ja osaliselt (tall ja osa rehielamust) Kanepi

kolhoosi kasutuses. Hinni talukompleks on olnud sisuliselt ühe suguvõsa käes, alates 2003. aasta

kevadest on kogu talukompleks eraisiku omanduses.

Talukompleks võeti mälestisena kaitse alla 1973. aastal kui vabariikliku tähtsusega

arhitektuurimälestis nr 400 „Hinni talu hooned ja õu“ (ENSV Ministrite Nõukogu 01.08.1973

määrus nr 346 „Kultuurimälestiste kaitse korraldamise kohta“ Lisa 4 p 14.2).

Eesti Vabariigi taastamise järel vaatas Muinsuskaitseamet (edaspidi MKA) 1994. aastal jõustunud

muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) kohaselt üle mälestiste nõukogudeaegsed nimekirjad.

Käsitletavad Hinni talu hooned (rehielamu, ait, saun, laut) ja kaev jäeti kultuuriministri 12.08.1999

määruse nr 17 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktidega 16–19 ja 21

arhitektuurimälestistena kaitse alla ning kanti kultuurimälestiste registrisse numbritega 23671–

23674 ja 23676. Sellega säilis Hinni talu mälestiste avalik-õiguslik staatus riigi kaitse all.

23.02.2011 MuKS-i muudatusega nimetati mälestise liik „arhitektuurimälestis“ ümber

„ehitismälestiseks“.

Hinni talu rehielamu (reg-nr 23671) oli tõenäoliselt ehitatud 19. sajandi viimasel veerandil. Tegu

oli Lõuna-Eesti tüüpi rehielamuga, mis koosnes hoone lõunaotsa jäävatest eluruumidest (esik,

köök ja kamber), rehetoast, rehealusest ning sellega külgnevast aganik-tallist. Rehielamul oli

osaliselt maakividest madal lintvundament (osaliselt asusid palgid lahtistel kividel) ja

rõhtpalkseinad. Rehetoas asus massiivne maakividest seinte, tellistest esikülje ja astangulise

kummiga umbahi. Kambri välisseinte osas olid seinte palgid siseküljest tahutud ja väljast kaetud

püstlaudvoodriga, põrandad olid laudadest. Hoone lahti võtmisel aastatel 2019–2021 selle palgid

osaliselt säilitati ja ladustati. MKA poolt tellitud ekspertiisi1 (Puleium OÜ, 2019) kohaselt polnud

enamik rehielamu konstruktsioone (va vaid kambri seinad) restaureeritavad, aga mälestise

potentsiaalne terviklikkus oli 2019. aasta seisuga taastatav, kuid eeldas paljude kultuuriväärtuslike

osade asendamist koopiaga.

Hinni talu ait (reg-nr 23672) on tõenäoliselt rajatud koos rehielamuga 19. sajandi teisel poolel. Ait

on kaheruumiline ristpalkidest ehitis, mille põhjapoolne ots asub maapinnast kõrgemal

nurgakividel. Aidal on puitpõrand, etteulatuv lai räästaalune ja lai trepp. Täiskelpkatus on kaetud

laastudega. Põhja- ja läänesein on kaetud püstlaudvoodriga. Tänaseks on ait kompleksi ehitistest

ainsana algupärasel kujul säilinud. Aida seisukord oli 2021. aastal rahuldav, kuid hoone alumised

palgikorrad on ära vajunud ja niiskuskahjustustega, mistõttu vajavad restaureerivat sekkumist.

Hinni talu laut (reg-nr 23674) ehitati 1930. aastatel. Hoonel oli kõrge maakivist vundament,

tahutud rõhtpalkseinad ja laastudega kaetud viilkatus. Laudaruumi otsas oli püstlaudadest küün

ehk kõlgus. 2019. aasta ekspertiisi (Puleium OÜ, 2019) kohaselt polnud lauda seina- ja

katusekonstruktsioonid enam restaureeritavad, ainult mõned seinaelemendid ja sarikad olid

taaskasutatavad koopiate valmistamiseks. Lauda puitosad lammutati 2020. aastal, alles on vaid

maakividest vundament. Osa puitmaterjali on ladustatud talli vundamendi vahele ehitatud ajutise

varikatuse alla.

Hinni talu saun (reg-nr 23673) oli algselt ümarpalkidest ristnurgaga 19. sajandi ehitis, mis 2005.

aastal taastati peaaegu täieliku koopiana. Algsest hoonest taaskasutati vaid mõned palgikorrad.

Hoone on kasutuses. Sauna seisukord oli 2021. aastal rahuldav.

Hinni talu kaev (reg-nr 23676) oli algselt vinna ja kooguga, kuid neid ega kaevusammast enam

säilinud ei ole. Palkidest raketiseosa rekonstrueeriti 2003. aastal ajaloolise kaevu eeskujul. Kaev

on kasutuses, vett võetakse vooliku ja elektripumba abil. Viimasel paikvaatlusel (12.09.2021) oli

kaevu rekonstrueeritud maapealse osa seisukord taaskord halb – puitkonstruktsioonid ja kaevukaas

olid pehkinud.

Varem oli kultuurimälestiseks ka Hinni talu tall (reg-nr 23675). Jaanuaris 2007 varises hoone katus

lume raskuse all kokku, mille järel hoone puitosad lammutati ning lõpetati hoone mälestiseks

olemine kultuuriministri 01.07.2009 käskkirja nr 224 „Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine“

punktiga 2.2 põhjusel, et hoone oli kaotanud enamiku mälestise tunnustest ja nende tunnuste

piisavalt autentsena taastamine polnud võimalik. Hoone oli ehitatud 19. sajandi viimasel veerandil

laudana ning talliks ümber ehitatud 1950. aastatel. Hoonel oli laastukattega kelpkatus,

rõhtpalkseinad toetusid kõrgele maakivist vundamendile.

1 Hinni talu ja Hinni talu lauda ehitustehniline ekspertiis:

https://register.muinas.ee/ftp/Arhitektuur/RTE_112_19_taiendatud.pdf;

Lisa: https://register.muinas.ee/ftp/Arhitektuur/Lisa_eksperthinnangule_RTE_112_19.pdf

Riik on Hinni talukompleksile aastate vältel eraldanud rahalisi toetusi hoonete säilimist tagavateks

töödeks ja projektdokumentatsiooni koostamiseks järgmises ulatuses:

1991. aastal 10 000 rubla (rehielamu laastukatuse uuendusmaterjalidele)

1999. aastal 27 000 krooni (aidale uue laastukatuse paigaldamiseks)

2003. aastal 60 000 krooni (hoonete säilimist tagavateks edasilükkamatuteks töödeks)

2004. aastal 46 000 krooni (sauna palkidele ja projektile)

2005. aastal 85 150 krooni (sauna restaureerimiseks)

2006. aastal 200 000 krooni (talli restaureerimiseks)

2007. aastal 100 000 krooni (rehielamu edasilükkamatute tööde tegemiseks), sellest jäi kasutamata

ja tagastati MKA-le 6 385 krooni

2014. aastal 7 000 eurot (rehielamu muinsuskaitse eritingimustele ja konstruktiivsele projektile)

2018. aastal 16 716 eurot (rehielamu ja lauda avariitöödeks), kuid omanik loobus toetusest.

1995. aastal koostas AS ARC Projekt MKA tellimusel Hinni talukompleksi edasilükkamatute- ja

restaureerimistööde nimekirja ja hoonete restaureerimise maksumuse. Mälestise omanik loetletud

töid tegema ei asunud.

02.05.2002 paikvaatlusel tuvastas MKA, et rehielamu ruberoidkate hakkab lahti tulema,

rehepoolse hooneosa alumised kaks palgikorda on läbi mädanemas. Hoone eluruumide osas

elatakse sees. Lauda puhul tuvastati, et katus jookseb kohati läbi ja tagasein hallitab, kuid laetalad

on veel nähtavate kahjustusteta. Kaevu puhul tuvastati, et puust salved on amortiseerunud.

26.06.2007 paikvaatlusel tuvastas MKA, et rehielamu katuse ruberoidkate on põhjapoolses otsas

kohati ära rebenenud, hoone seinad on tuntavalt välja vajunud (läbijooksu tõttu on hoone

venituspalgid osaliselt mädanenud ega suuda kanda katuse koormust, need on vajalik välja

vahetada või toestada vähemalt sarikate otsad) ning et hoone alumised palgikorrad vajuvad

maasse.

12.12.2007 kooskõlastas MKA Hinni talu rehielamu katuse toestamise põhiprojekti (koostaja

Marksi Projekt OÜ).

24.04.2008 paikvaatlusel tuvastas MKA, et rehielamu tagaküljel on katuses auk ning et hoone

palgid ja eluruumide seinte laudvoodri otsad on ikka maa sees ja pinnas hoone ümber langetamata.

05.11.2008 paikvaatlusel tuvastas MKA, et rehielamu rehealuse ja aganiku osa olukord on

avariiline. Kolmeti OÜ on asunud hoone katusekonstruktsioone toestama.

05.10.2009 kooskõlastas MKA Hinni talu rehielamu avariitööde projekti (koostaja Marksi Projekt

OÜ) ning 17.09.2010 tuvastas MKA, et rehielamu katusele on paigaldatud toed ja kogu hoonele

on paigaldatud ajutine katusekate.

05.10.2011 paikvaatlusel tuvastas MKA, et rehielamu seenkahjustus haarab kogu köögi seinu ja

pooles ulatuses ka eluruumi seinu. Ruumi tuulutuseks on eemaldatud alumine palk. Lauda osas

tuvastati, et lauda tagaküljel on lahtise ruberoidi kinnitamine tegemata, kuigi omanikku

informeeriti sellest vajadusest 2010. aasta septembris.

11.10.2012 paikvaatlusel tuvastas MKA, et rehealuse konstruktsioonide seisund on halb, toed

hoiavad neid üleval, rehetoas on tuulutamiseks avatud aknad.

21.05.2013 koostas MKA ettepanekud Hinni talu rehielamu säilimiseks vajalikeks töödeks, kuid

02.12.2014 paikvaatlusel tuvastas MKA, et vajalikud hooldustööd on tegemata: alumised

palgikorrad mulla sees, vertikaalplaneerimine tegemata, koormarihmad rakendamata, katuseplaat

vajunud.

08.01.2015 kooskõlastas MKA Hinni talu rehielamu restaureerimise muinsuskaitse eritingimused

(koostaja Purest OÜ) ning 07.09.2015 kooskõlastas MKA Hinni talu rehielamu restaureerimise

põhiprojekti (koostaja Marksi Maja OÜ). Mälestise omanik projektijärgseid töid teostama ei

asunud.

07.10.2015 paikvaatlusel tuvastas MKA, et rehielamu tagaseinas on toimunud ülemiste

palgikordade murdumine.

01.06.2016 paikvaatlusel tuvastas MKA, et lauda katuse läbijooksu tagajärjel on sarikate alune

palgikord hoone esi- ja tagaküljel pehastunud ja kaotanud kandevõime. Sarikad on kinnituskohast

lahti tulnud ja katusekonstruktsioon on hakanud vajuma. Kuna lauda ajutise iseloomuga katus

enam ei pea, langeb sadevesi nüüd ka seintele, mis on hallitama hakanud.

09.09.2016 esitas omanik MKA-le taotluse Hinni talu lauda (reg-nr 23674) kultuurimälestiseks

olemise lõpetamiseks.

20.10.2016 arutas Kultuuriministeeriumi juures tegutsev nõuandev Muinsuskaitse Nõukogu Hinni

talu lauda mälestiseks olemise lõpetamise ettepanekut ja leidis, et kultuurimälestise puhul on

esmane selle säilitamine ning et objekt tuleb konserveerida või minimaalsete vahenditega

remontida (esmajärjekorras sulgeda katuse auk käepäraste vahenditega). Seisund on avariiline,

kuid MuKS-is sätestatud kaitse lõpetamise alused puuduvad. Nõukogu otsustas mitte nõustuda

Hinni talu lauda mälestiseks olemise lõpetamisega.

22.11.2016 paikvaatlusel tuvastas MKA, et lauda katus ja selle konstruktsioon on korda tegemata,

lisaks hallituskoldele tagaseinas on hallituslaigud tekkinud ka lakke.

15.06.2017 paikvaatlusel tuvastas MKA, et rehielamu katusekattes on kolm lekkekohta ja et

katusekonstruktsioonid on kohati avariilised, kaks sarikat on müürlati piirkonnas pehastunud ja

paigaldatud tõmbid on pingeta ka teistel sarikatel. Rehielamu välisseinu kogu perimeetris

toestavad kaldtoed on pehastunud ja ühendused ebakindlad. Lauda katusekate ei pea vett ja

vahelagi on vettinud heina raskuse all peatselt varisemas. Läbijooksude tagajärjel on lauda seinad

suures osas niiskuskahjustustega, kuid katusekonstruktsioon omab veel piisavat kandevõimet, et

katust kanda.

Juunis 2017 koostas MKA tegevuskava Hinni talu rehielamu avariiohu likvideerimise kohta.

30.09.2017 taotleti (toetuse taotluse nr 1238) omaniku volitusel MKA-lt Hinni talu rehielamu ja

Hinni talu lauda tööde toetuseks 81 678 eurot. MKA peadirektori 12.01.2018 käskkirjaga nr 1.1-

5/2-A eraldati Hinni talu esmasteks avariitöödeks tegevuskava alusel 16 716 eurot (rehielamu

10 596 eurot, laut 6 120 eurot). 05.03.2018 teavitas omanik, et loobub toetusest (kiri on

registreeritud MKA dokumendihalduses nr-ga 1.1-7/549).

04.08.2019 teavitas Hinni talu omanik MKA-d, et Hinni talu rehielamu ja laut on avariilises

seisundis ning neid ei saa ohutult kasutada, mistõttu ta alustas hoonete lahti võtmist.

06.08.2019 paikvaatlusel tuvastas MKA, et rehielamult on 90% ulatuses eemaldatud katusekate,

mistõttu pääseb sademevesi palkhoonesse. MKA kohustas 06.08.2019 ettekirjutusega

viivitamatult peatama MuKS § 82 lg 1 alusel mälestisel tehtavad lammutustööd. Kuna

lammutustööd ei olnud MKA-ga eelnevalt kooskõlastatud ning toimusid muinsuskaitselise

järelevalveta ja MKA kirjaliku loata, olid need vastuolus MuKS-iga. Lauda puhul tuvastati, et

katusekatte seisund oli endine - see ei pidanud vett ja ajutised katusekattematerjalid olid paigast

ära ning lagunenud. Lauda vahelagi oli pikaajalise ülekoormuse tõttu, mida põhjustas seal aastaid

seisnud märg hein, hakanud sisse kukkuma. Kaevu puhul tuvastati, et kaevu maapealsed

puitkonstruktsioonid olid pehkinud ja kaevukaas läbi mädanenud.

09.08.2019 esitas omanik vaide, mille MKA jättis 19.08.2019 vaideotsusega nr 1.1-7/2002-3

rahuldamata, kuid täiendades 06.08.2019 ettekirjutuse põhjendusi. 03.09.2019 paikvaatlusel

tuvastas MKA, et omanik jätkas rehielamu lahtivõtmist – rehielamul lammutati katusekate,

katusekonstruktsioon, aganik-tall ja rehealune.

19.09.2019 esitas MKA omanikule ettekirjutuse ja sunnivahendi rakendamise hoiatuse 5.1-15/41,

mille p-s 2.1 kohustati hoiduma mälestisel töödest ja tegevustest, mis on MuKS-iga vastuolus

(rikkumise korral võib MKA rakendada sunniraha 1000 eurot iga keelatud töö või tegevuse eest),

ja p-s 2.2 kohustati paigaldama hiljemalt 27.09.2019 Hinni talu rehielamu säilinud osadele ja talu

laudale katus, mis kaitseb mälestist või selle osa sademete eest (selle kohustuse täitmata jätmise

korral võib rakendada sunniraha 500 eurot ja täitmata jätmise korral hiljemalt 04.10.2019 1000

eurot).

01.10.2019 esitas omanik Tallinna Halduskohtule kaebuse MKA 06.08.2019 ettekirjutuse,

19.08.2019 vaideotsuse ning 19.09.2019 ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks.

24.10.2019 paikvaatlusel tuvastas MKA, et oktoobris oli lauda katus kaetud koormakattega, mis

ei olnud hea lahendus, kuna katte all on niiske ja konstruktsioonid mädanevad edasi. 23.12.2019

valmis MKA tellimusel Hinni talu rehielamu ja lauda ehitustehniline ekspertiis (Puleium OÜ,

2019), mille eesmärk oli hinnata hoonete tehnilist seisukorda (sh amortisatsiooni ulatust ja

taastamise töö mahtu), hoonete säilimistingimusi ning potentsiaalse terviklikkuse taastatavust.

12.06.2020 leidis Tallinna Halduskohus, et MKA 06.08.2019 ettekirjutus kui haldusakt on

piisavalt motiveeritud, sisuliselt kontrollitav, asjaolusid arvestades proportsionaalne ja et selle

tühistamiseks ei ole alust. Kohus leidis ka, et 19.09.2019 ettekirjutus-hoiatus on õiguspärane.

Kohus jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 06.07.2020 teates nr 5.1-

15/14 märkis MKA, et rakendas omanikule sunniraha 300 eurot, kuna omanik pole täitnud MKA

19.09.2019 ettekirjutust, ning sunniraha vabatahtliku tasumise tähtajaks määrati 17.07.2020.

17.07.2020 esitas omanik vaide.

19.08.2019 tegi MKA ettekirjutuse täitmiseks uue sunniraha rakendamise hoiatuse. Kaebajal tuli

katta rehielamu ja laut ning nende allesjäänud puitmaterjalist osad ajutiste katustega kaitseks

sademete eest. Enne nimetatud ajutiste katuste paigaldamist pidi kaebaja vastavalt 23.12.2019

ehitustehnilisele ekspertiisile eemaldama rehielamu kambri laepealselt liiva ja lauda laepealselt

heina. Samuti pidi kaebaja nõuetekohaselt ladustama (staabeldama maapinnast kõrgemal)

mälestise palgid ja muud konstruktsioonielemendid ning katma need varikatusega. Kaebajal tuli

kontrollida rehetoa ajutise varikatuse kandekonstruktsioone ning vajadusel tugevdada või toestada

ajutisi sarikaid. Ettekirjutuse 31.07.2020 täitmata jätmise korral võis määrata sunniraha 500 eurot.

Ettekirjutuse 15.08.2020 täitmata jätmise korral võib MKA rakendada sunniraha 1000 eurot

(resolutsiooni p 2).

21.07.2020 paikvaatluse raames tegi MKA kindlaks, et Hinni talu laut ei ole katustatud. Samuti

olid katmata rehielamu osad.

15.08.2020 esitas omanik halduskohtule kaebuse täitemenetluses tasutud sunniraha 300 euro ja

kohtutäituri tasu 72 euro tagastamiseks.

18.08.2020 paikvaatlusel tuvastas MKA, et lammutatud on lisaks rehielamu kamber, köök, esik ja

laut. Ettekirjutust hoone allesoleva kehandi katustamiseks ei ole täies mahus täidetud. Mälestiste

kahjustamisega ja hävitamisega tekitati suurt kahju MuKS § 34 lg 3 mõistes.

12.11.2020 otsustas Tallinna Ringkonnakohus, et isiku väited ei anna alust ettekirjutuse

tühistamiseks, et Hinni talu rehielamu ja laut olid 06.08.2019 ettekirjutuse tegemise ajal avariilises

seisus ja elamiskõlbmatud ning mälestiste seisukorra parandamiseks tehtavad tööd seega

iseenesest vajalikud, et isiku tegevus ei olnud käsitatav ehitiste hooldamise või remondina ja et

selle vaidluse asjaoludel ei olnud omaniku õigus oma omandit vabalt kasutada kaalukam kui avalik

huvi Hinni talu hoonete kui mälestiste säilimise vastu nende võimalikult algupärasel kujul ning

jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

03.08.2021 paikvaatlusel tuvastas MKA, et Hinni talu rehielamu on täies ulatuses lammutatud.

Hoonest on alles rehetoas asunud reheahju ja köögis asunud pliidi varemed.

13.10.2021 jättis Riigikohus otsusega nr 3-19-18412 omaniku kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Kohus leidis, et ameti 06.08.2019 ettekirjutus, 19.08.2019 vaideotsus ning 19.09.2019 ettekirjutus

on proportsionaalsed ja õiguspärased. Riigikohus selgitas: „Üldistes huvides toimuva

kultuuripärandi kaitse ja omaniku õiguste riive vahel tuleb leida tasakaal. Seejuures ei pea riik

siiski rahaliselt toetama omaniku kõigi kohustuste täitmist ning omanik ei saa eeldada, et riik

tagaks tema mälestiseks oleva omandi säilimise tervikuna riiklike vahenditega, sest ühtlasi

suurendatakse toetustega ka omaniku vara. Asjaoludest nähtub, et MKA oli enne 6. augusti 2019. a

ettekirjutuse tegemist kaebajaga aastaid suhelnud Hinni talu kompleksi hoonete säilitamise,

hooldamise ja renoveerimise teemal, sh toetanud rahaliselt mälestisega seotud töid. Seega ei olnud

MKA esimene samm kaebajale ettekirjutuse tegemine. Hinni talu hoonete säilimist tagavate tööde

tegemiseks on korduvalt antud toetust. Eeltoodust on ringkonnakohus järeldanud, et Hinni talu

hoonete avariiline seisund ei ole tekkinud ootamatult ja riik ei ole jätnud kaebajat tema

kohustustega üksi. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga.“.

12.01.2022 leidis Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-20-15223, et omanik on teadlikult

vältinud MKA 19.09.2019 ettekirjutuse täitmist, et sunniraha 300 eurot on määratud õiguspäraselt

ja et MKA 06.06.2020 määratud sunniraha suurus ei ole ebaproportsionaalne, arvestades

ettekirjutuse eesmärki (mälestise säilimine), ettekirjutuse täitmiseks võimaldatud aega (enam kui

9 kuud) ja ka kaebaja isikut ning jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

31.10.2022 leidis Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-20-15224, et „sunnivahendi

rakendamine 6. juulil 2020 oli õiguspärane“ ning jättis apellatsioonikaebuse rahuldamata, Tallinna

Halduskohtu 12.01.2022 otsuse muutmata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

16.02.2023 esitas hoone omanik ettepaneku Hinni talu ehitiste (rehielamu, aida, sauna, lauda ja

kaevu) kultuurimälestiseks olemise lõpetamiseks.

MKA arutas 11.04.2023 ja 15.06.2023 mälestise taastamise põhjendatust ning jõudis seisukohale,

et Hinni talu hoonete puhul on tegemist Eesti arhitektuuri- ja kultuuriloos märgilise

kultuuriväärtusliku kompleksiga, kuid otsustas algatada Hinni talu rehielamu (reg-nr 23671),

Hinni talu aida (reg-nr 23672), Hinni talu sauna (reg-nr 23673), Hinni talu lauda (reg-nr 23674),

Hinni talu kaevu (reg-nr 23676) riikliku kaitse lõpetamise menetluse ja koostada õigusakti eelnõu,

et kaaluda läbi mälestiseks olemise lõpetamine ja mälestiste taastamise põhjendatus.

Selleks, et selgitada välja, kas Hinni talukompleksi ehitiste jätkuv ehitismälestiseks olemine on

põhjendatud, koostas MKA 2023. aastal analüüsi, et hinnata mälestiste hetkeseisukorda,

2 Riigikohtu 13.10.2021 otsus nr 3-19-1841, p 19. 3 Tallinna Halduskohtu 12.01.2022 määrus nr 3-21-3019 4 Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2022 otsus nr 3-20-1522

kultuuriväärtust ning vastavust riikliku kaitse eeldusele5. Analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et

Hinni talukompleksi puhul oli tegemist unikaalse ja tervikliku Lõuna-Eestile omase rehielamu ja

seda ümbritsevate hoonete algupärase kooslusega, mis on pika perioodi (viimase 50 aasta) jooksul

järjepanu hääbunud. Samuti leiti, et Hinni talu rehielamu ja lauda pikaaegne hooldamatus ning

demonteerimine on tekitanud olukorra, kus mälestiste taastamine pole võimalik originaalmaterjali

osaliselt asendades, vaid mälestised tuleks vastavasisulise otsuse korral taastada koopiana.

01.11.2023 edastas MKA mälestiseks olemise lõpetamise eelnõu mälestiste omanikule ja Kanepi

Vallavalitsusele arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

Hinni talukompleks ei ole praeguseks hetkeks enam tervikkujul säilinud. Rehielamu ja laut on ilma

MuKS-is (§ 52) sätestatud tööde tegemise loata lahti võetud ja nende puitmaterjal osaliselt

ladustatud. Kaevu puitkonstruktsioon on pehkinud ja ka ait vajab alumiste palgikordade

uuendamist. Rahuldavas seisukorras on vaid saun.

II. Riikliku kaitse kriteeriumid

MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab

Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või

muu kultuuriväärtus.

Rehielamu ehk rehemaja muutus Eesti alal domineerivaks elamutüübiks 17. sajandil. Kõige

üldisemalt saab eristada Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti tüüpi rehielamuid. Kui Põhja-Eesti rehielamul

on rehetuba, mis algselt oli ümbritsetud rehealusega ning seetõttu pime ruum, rehealusest kitsam

ja kõrgem, siis Lõuna-Eesti rehielamul on rehetuba ja rehealune ühekõrgused ja ühelaiused,

mistõttu hoone seinad on kõrgemad kui Põhja-Eesti rehielamutel. Rehielamu lõunatüüp levis

enamasti Lõuna-Eestis, Lääne-Saaremaal, Hiiumaal ja Lätis endistel liivlaste aladel. Lõunatüüpi

rehielamuid on vähem säilinud, kuna Lõuna-Eestis toimus üleminek lahuselamule muust Eestist

varem. Hinni talu rehielamu näol oli tegu tervikliku näitega Lõuna-Eesti tüüpi rehielamust.

Rehielamute hoonete kompleksid on oluline ja asendamatu osa Eesti kultuurist ning maa-

arhitektuuri pärandist.

Kompleksina säilinud taluarhitektuuri objekte on tervikuna ja ilma hilisemate ümberehitusteta

Eestis säilinud väga vähe. Erakordselt vähe on säilinud Lõuna-Eesti tüüpi rehielamuid. Hinni

rehielamu oli üks sellistest esinduslikest haruldastest rehielamuga talukompleksidest. Hinniga

samatüübilisi ja samaväärseid talukomplekse on riikliku kaitse all veel üksikuid, nagu nt Tätta

talukompleks (reg-nr 14529–14534) Viljandi vallas ja Käpa-Müürsepa talu rehielamu (reg-nr

23166) ja ait (reg-nr 23167) Elva vallas.

Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23

„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal

asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus) sätestatud kriteeriumitest.

Riikliku kaitse üldised kriteeriumid:

Selektiivsuse kriteeriumi (määrus § 2 p 2) kohaselt kaitstakse arvukate samatüübiliste asjade või

maa-alade olemasolul esinduslikumaid, paremini säilinud ja kumuleeruva väärtusega asju. Hinni

talukompleksi mälestistest on säilinud algupärasena vaid ait. Rehielamu ja laut on lahti võetud

ning algsel kujul säilinud ei ole. Saun ja kaev on taastatud koopiana. Kuna hooned, välja arvatud

ait, ei ole säilinud tervikuna ja lahti võetud hoonete taastamine on hinnatud perspektiivituks, siis

talukompleksi moodustavad mälestised selektiivsuse kriteeriumile ei vasta.

5https://register.muinas.ee/ftp/Eksperdihinnagud/MKA_Ylevaade_Hinni_talu_kompleksi_ajaloost_ja_seisukorrast_3

1.10.2023.pdf

Originaalsubstantsi säilivus kriteeriumi (määrus § 2 p 3) hindamisel arvestatakse asja algupärase

kujunduse ja materjali säilivust. Hinni talukompleksi ehitistest on algupärasena säilinud vaid ait.

Saun ja kaev on suures ulatuses rekonstrueeritud ning lisaks ei ole kaevu algsest konstruktsioonist

taastatud kaevusammas, vinn ja kook. Rehielamu ning laut on lahti võetud ning nendest on säilinud

vaid osa puitmaterjalist ja maakivimüüridest. Rehielamu ehitusmaterjalidest on kasutatavad osad

avatäited ja visuaalse hinnangu põhjal u 20% palkidest, lauda ehitusmaterjalidest on kasutatav

veelgi väiksem osa. Seega on kogu kompleksi mälestistest originaalsubstantsi säilivus vähene ja

originaalsubstantsi kriteeriumile vastab täielikult vaid ait.

Tehnilise seisukorra kriteerium (määrus § 2 p 4) peab oluliseks asja või maa-ala kasutust

võimaldava asjaolu esinemist. Hinni talukompleksi ehitistest on kasutatavad ait, saun ja kaev.

Kaev on küll kasutuses, kuid mitte algupärasel viisil, vaid elektripumba abil ning

puitkonstruktsioonid ja kaevukaas on pehkinud. Talukompleksi rehielamu ja laut ei ole hoonena

kasutuses, hooned on lahti võetud ja materjal on säilinud osaliselt. Tehnilise seisukorra

kriteeriumile vastavaks võib pidada aita ja sauna.

Ehitismälestise kriteeriumid:

Ehitismälestise kriteeriumitele vastavust hinnatakse Hinni talu kompleksis aida suhtes, kuna

kompleksi teised mälestised ei ole algsel kujul säilinud ning nende vastavus originaalsubstantsi

säilivuse kriteeriumile on vähene.

Vanuse kriteeriumi (määrus § 5 p 1) kohaselt väärivad riiklikku kaitset suur osa 19. saj keskpaiga

ehitistest ning 19. saj II poole ehitistest kõige olulisemad näited. Ait on rajatud 19. saj II poolel

ning vastab kriteeriumile.

Autentsuse kriteerium (määruse § 5 p 4) peab oluliseks algupärase arhitektuurse lahenduse ja

originaalsubstantsi säilivust, ehitise arengut ja kasutust kajastavate täienduste terviklikkust. Ait

vastab autentsuse kriteeriumile, kuna on säilinud algsel kujul. Säilinud on aidale omased

maapinnast kõrgemal asuvad nurgakivid, puitpõrand, etteulatuv lai räästaalune ja lai trepp ning

laastudega kaetud katus ja püstlaudadest seina vooderdus.

Tüüpilisuse kriteeriumi (määrus § 5 p 8) kohaselt kaitstakse kunagi levinud ehitise liigi tüüpiliste

esindajate paremini säilinud näiteid. Hinni talukompleksi aita saab pidada Lõuna-Eestis levinud

talukompleksi tüübi heaks näiteks, arvestades nii arhitektuurset lahendust, kui ka selle paiknemist

taluõuel.

Terviklikkuse ehk ansamblilisuse kriteeriumile (määruse § 5 p 11) vastab ehitis, mis kuulub ehitiste

terviklikku kogumisse, mis moodustab ansambli. Asjakohasel juhul, kui tegemist on osaga

suuremast tervikust, hinnatakse, kas tervik on säilinud ja kas ehitis on tervikus asendamatu. Hinni

talukompleksi hoonete kultuuriväärtus seisneb eelkõige tervikus ning iga hoonet eraldi, mitte

kompleksi osana, hinnates ei ole neil nii suurt kaalu. Kuigi ait on algupärasena säilinud, ei vasta

ta üksikult kriteeriumile.

Kuna Hinni talu mälestiste (rehielamu, laut, ait, saun ja kaev) puhul on tegemist ühte taluhoonete

kompleksi kuuluvate ehitistega, siis on riikliku kaitse eelduse hindamisel kaalukaimateks

kriteeriumiteks selektiivsus ning terviklikkuse kriteerium. Hinni talu ehitistel oli Lõuna-Eesti tüüpi

rehielamukompleksi esindajana väga suur muinsuskaitseline väärtus, talukompleks esindas Eesti

ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa ning oli kuni rehielamu ja lauda lahti võtmiseni

omataoliste talukomplekside seas haruldane. Kuivõrd Hinni talukompleksi mälestiste

kultuuriväärtus seisnes eelkõige tervikus ja kompleksi olulistel hoonetel, nagu rehielamu, laut ja

tall, taastamisperspektiivi ei ole, siis ei saa Hinni talukompleksi mälestisi pidada enam Eesti

kultuuripärandi väärtuslikumaks osaks.

III. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus

Käskkirja andmise ajal on Hinni talukompleksi seisukord selline, et tall (endine mälestis, reg-nr

23675) on lammutatud, rehielamu (reg-nr 23671) ja laut (reg-nr 23674) on lahti võetud, kaev (reg-

nr 23676) on jäänud ilma olulistest detailidest (kaevusammas, vinn ja kook) ning taastatud

koopiana ja vajab uuesti taastamist, saun (reg-nr 23673) on taastatud koopiana, aida (reg-nr

23672), kui ainukese algupärasel kujul säilinud hoone alumised palgikorrad on samuti tänaseks

niiskuskahjustustega ja vajavad restaureerivat sekkumist.

MuKS-i järgi lähtutakse esimesena seisukohast, et hävitatud või rikutud mälestis taastatakse, kui

see on asjaolusid arvestades põhjendatud (MuKS § 39 lg 1). Mälestise taastamise kohustuse ja

ulatuse otsustab MKA ning taastamist korraldab mälestise või ehitise omanik (MuKS § 39 lg 2).

Vaatamata aastate jooksul antud riiklikele toetustele ning nende eest tehtud avarii- ja

restaureerimistöödele on Hinni talukompleksi hoonete seisund siiski pidevalt halvenenud MuKS-

i §-st 33 tulenevate nõuete (säilitamis- ja hoolduskohustus) täitmata jätmise, sh hoonete

omaalgatusliku lahti võtmise tõttu. See on tekitanud olukorra, kus talukompleksi terviklikkus ei

ole enam mõistlike ressurssidega taastatav. Seetõttu hindas MKA Hinni talu rehielamu ja lauda

taastamisnõude perspektiivituks ja loobus hoonete taastamise nõude esitamisest.

Rehielamu (reg-nr 23671)

Rehielamu võeti omaniku poolt osadeks lahti aastatel 2019–2021 ning osaliselt selle palgid

ladustati ja säilitati. Ekspertiisi6 (Puleium OÜ, 2019) kohaselt polnud enamik rehielamu

konstruktsioone restaureeritavad. Mälestise potentsiaalne terviklikkus oli 2019. aasta seisuga

taastatav, kuid eeldas paljude kultuuriväärtuslike osade asendamist koopiaga.

MuKS § 20 lg 1 p 6 kohaselt võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on hävinud ja selle

taastamine ei ole põhjendatud. Hinni talu rehielamu on omaniku poolt osadeks lahti võetud ja lahti

võetud osadest on säilinud väike osa. Printsiibis ei tähendaks rehielamu lahti võtmine alati selle

hävimist. Eesti taluarhitektuuris on ristpalkehitiste lahti võtmine ja taas kokku panemine

tavapärane praktika ja sellega ei kaasne hoone hävimine. Konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades

ei saa rääkida hoone taas kokku panemisest, vaid pigem koopiana taastamisest. Rehielamut saaks

taastada, kuid taastamise tulemus ei oleks autentne algse rehielamuga ning ligi neli aastat pärast

lahti võetud osade ladustamist on taaskasutavate materjali osakaal veelgi vähenenud. Lähtudes

kirjeldatud asjaoludest, tuleb rehielamu mälestiseks olemine lõpetada MuKS § 20 lg 1 p 6 alusel.

Laut

2019. aastal tuvastati ekspertiisiga (Puleium OÜ, 2019), et talukompleksi lauda seina- ja

katusekonstruktsioonid ei ole enam restaureeritavad ning ainult mõned seinaelemendid ja sarikad

olid taaskasutatavad koopiate valmistamiseks. Lauda puitosad lammutati mälestise omaniku poolt

2020. aastal ning tänaseks on alles vaid maakividest vundament. Osa puitmaterjalist on ladustatud

Hinni talukompleksi territooriumile.

Võttes arvesse, et algsest laudast on säilinud ainult vundament ning taaskasutatavaid osasid on

minimaalselt, saab öelda, et laut on hävinud ning selle taastamine põhjustaks autentsuse kadumise.

Lähtudes kirjeldatud asjaoludest, tuleb lauda mälestiseks olemine lõpetada MuKS § 20 lg 1 p 6

alusel.

Saun, ait ja kaev

6 Hinni talu ja Hinni talu lauda ehitustehniline ekspertiis:

https://register.muinas.ee/ftp/Arhitektuur/RTE_112_19_taiendatud.pdf;

Lisa: https://register.muinas.ee/ftp/Arhitektuur/Lisa_eksperthinnangule_RTE_112_19.pdf

Hinni talukompleksi saun oli algselt ümarpalkidest ristnurgaga 19. sajandi ehitis, mis 2005. aastal

taastati peaaegu täieliku koopiana. Sauna tehniline seisukord on rahuldav ning saun on

igapäevaselt kasutuses.

19. sajandi teisel poolel rajatud Hinni talukompleksi ait on kompleksi ehitistest ainsana algupärasel

kujul säilinud ning aida seisukord on rahuldav. Hoone alumised palgid on ära vajunud ja

niiskuskahjustustega, mistõttu vajavad restaureerimist.

Hinni talu kaevu ehituslik osa ei ole algupärasel kujul säilinud. Kaev oli algselt vinna ja kooguga,

kuid neid ja kaevusammast säilinud ei ole. Kaevu palkidest raketis on taastatud ajaloolise kaevu

eeskujul, kuid tänaseks vajaksid puitkonstruktsioonid ja kaevukaas uuesti taastamist.

Kuigi talukompleksi mälestistest on saun (koopia), ait ja kaev (osaline koopia) säilinud, seisneb

nende väärtus eelkõige terviklikkuses ehk ansamblilisuses. Sauna, aida ja kaevu riikliku kaitse

säilitamine oleks asjakohane vaid juhul, kui kogu talukompleks (sh rehielamu, tall, laut) oleksid

säilinud. MuKS § 20 lg 1 p 4 kohaselt võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis ei vasta

riikliku kaitse eeldusele. Määruse § 5 p 11 kohaselt vastab mälestis terviklikkus ehk ansamblilisuse

kriteeriumile, kui ehitis kuulub ehitiste terviklikku kogumisse, mis moodustab ansambli,

tööstushoonete puhul olulise osa tehnoloogilisest tervikust või on militaarrajatiste puhul osa

kompleksist. Asjakohasel juhul, kui tegemist on osaga suuremast tervikust, hinnatakse, kas tervik

on säilinud ja kas ehitis on tervikus asendamatu. Praeguseks alles olevad ehitised ait, saun ja kaev

ei ole üksikult võetuna märkimisväärselt esinduslikud või unikaalsed taluarhitektuuri näited. Kuna

talukompleksi kolmest säilinud ehitisest kaks (saun ja kaev) on juba rekonstrueeritud ning vaid

nende kolme ehitise säilimine ei asenda kogu kompleksi terviklikkust ning seeläbi unikaalsust ja

väärtust Eesti taluarhitektuuri maastikul, siis ilma rehielamut ja lauta taastamata ei ole ka kolme

säilinud ehitise mälestiseks olemise jätkamine põhjendatud. Üksikuna ei vasta saun, ait ja kaev

terviklikkuse e ansamblilisuse kriteeriumile (määrus § 5 p 11). Lähtudes kirjeldatud asjaoludest,

tuleb sauna, aida ja kaevu mälestiseks olemine lõpetada MuKS § 20 lg 1 p 4 alusel.

Hinni talukompleksi mälestised on hästi dokumenteeritud (mõõdistused, projektid) ja jäädvustatud

Eesti filmi ajaloos (Joosep Tootsi elukoha, Ülesoo talu võttepaigana filmist „Suvi“. Tallinnfilm,

1975) ning sellega on mälestised säilinud Eesti kultuurimälus.

MuKS §-s 20 on sätestatud mälestiseks olemise lõpetamise võimalused. Arvestatakse ka

haldusmenetluse seadust, mille § 64 lg 2 järgi otsustatakse kehtiva haldusakti kehtetuks

tunnistamine kaalutlusõiguse alusel. Lõike 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada

haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise

menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost

isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest

möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

IV. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

16.11.2023 andis Kanepi Vallavalitsus teada, et nõustub tutvumiseks saadetud käskkirja eelnõu

materjalides toodud põhjenduste ja nende alusel tehtud ettepanekutega, kuna kujunenud olukorras

on see ilmselt parim lahendus kõigile osapooltele.

01.12.2023 esitas mälestiste omanik käskkirja eelnõule järgmised arvamused ja vastuväited:

1) Loobuda suvaliste dateeringute kasutamisest. Kui siiski on vaja mingile kuupäevale viidata,

võib ainsana kasutada päriseksostu lepingu sõlmimise kuupäeva 19.05.1872, kui M.R ja

Kooraste mõisnik Carl von Ungern-Sternberg tehingu vormistasid. Lisada, et kõik mälestiseks

võtmise otsused tehti sundvõõrandatud omandiga ja omanike tagaselja. Lisada, et asja

käsutamisel muudatusi ja leevendusi ei tehtud, kuigi omanik neid korduvalt palus. Samuti on

omanik korduvalt palunud mälestiseks olemise lõpetamist otstarbekuse printsiibil.

2) Aita pole kunagi viibimispaigana kasutatud.

3) Kogu saun on koopia.

4) Betoonist rõngad paigaldati kaevule 2004. aastal, mitte nõukogude ajal.

5) Ei ole 2018. aastal toetust taotlenud ega toonud kordagi põhjenduseks toetuse vähesust.

6) Meelevaldne on hinnang, et Hinni talukompleksi hoonete seisund on kokkuvõttes pidevalt

halvenenud ja seda eelkõige omanikupoolse tegevusetuse (säilitamis- ja hoolduskohustuse

täitmine) tõttu.

MKA võttis esitatud ettepanekuid arvesse järgmiselt:

1) Arvestada osaliselt. Eelnõus oli välja toodud, et „Hinni talu ehitised ehitati arvatavasti 19.

sajandi teisel poolel, pärast koha väljaostmist 1872. aastal“, seega ehitiste dateeringus oligi

lähtutud aastast 1872. Talukoha rajamise dateeringu MKA eemaldas. Asjaolu, et käsitletavad

Hinni talu hooned (rehielamu, ait, saun, laut) ja kaev jäeti kultuuriministri 12.08.1999

määrusega nr 17 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ mälestistena kaitse alla ning kanti

kultuurimälestiste registrisse, on õiguslikult kinnitatud asjaolu ja avaldatud Riigi Teatajas7.

Lisaks ei ole sundvõõrandamine ja leevenduste tegemine mälestiseks olemise lõpetamise

kontekstis olulised asjaolud.

2) Arvestada. MKA eemaldas viite viibimispaigale, kuna see asjaolu ei ole mälestiseks olemise

lõpetamise kontekstis oluline.

3) Arvestada osaliselt. Eelnõus oli välja toodud, et „2005. aastal saun pea täielikult

rekonstrueeriti, algsest hoonest säilisid vaid mõned palgikorrad ja vanad aknaklaasid“, mille

all sisuliselt oligi mõeldud koopia tegemist. MKA täpsustas eelnõus sauna kirjelduse sõnastust.

4) Arvestada. MKA eemaldas eelnõust viite kaevurõngaste dateeringule.

5) Mitte arvestada. Vastav toetuse taotlus esitati omaniku volitusel MKA-le 30.09.2017 (toetuse

taotluse nr 1238). MKA täpsustas eelnõud toetuse taotluse infoga.

6) Mitte arvestada. MKA selgitab, et MuKS § 33 lg 3 kohaselt peab mälestise omanik mälestise

säilimise tagamiseks mälestist hooldama ning vajaduse korral remontima. Seega on mälestise

säilitamise kohustus eelkõige omaniku kohustus. Riik on mälestiste säilimiseks eraldanud

toetusi (MuKS § 35). Vaatamata sellele on Hinni talukompleksi hoonete seisund pidevalt

halvenenud ning asjaolud viitavad, et seda eelkõige omanikupoolse säilitamis- ja

hoolduskohustuse mittekohase täitmise tõttu. Omaniku viide sellele, et MKA on teinud

ähvardusi, omavoli ja loobunud kohtulikest kompromissidest ning seetõttu ei ole saanud

mälestiste säilimist tagada, on kohatud ja ebaõiged.

V. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

Kultuuriministrit nõustav Muinsuskaitse Nõukogu arutas Hinni talu mälestiste mälestiseks olemise

lõpetamise ettepanekut 04.06.2024 toimunud koosolekul ja otsustas ettepanekut toetada. Omaniku

esindaja viibis ettepaneku tutvustamise juures ja toetas samuti ettepanekut.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/91745