Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

Postiseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

Austatud regionaal- ja põllumajandusminister

Rahandusministeerium kooskõlastab postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega.

1. Eelnõu § 1 punktiga 13 sätestatakse universaalse postiteenuse (edaspidi UPT)

osutamise kohustuse andmine riigi osalusega äriühingule juhul, kui avalik konkurss

luhtub.

Leiame, et välja tuleb töötada universaalne lahendus teenusepakkuja pankroti korral

teenuse toimimiseks omanikuneutraalselt. Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja fraas

„riigi osalusega“ või jätta antud punkt eelnõust üldse välja (st jätta postiseaduse

(edaspidi PostiS) § 6 lg 2 muutmata). Vabariigi Valitsus on otsustanud analüüsida AS-

i Eesti Post erastamist (Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsus 15.02.2024).

Teadmata erastamise lõpptulemust ei saa eeldada, et riigil on tulevikus osalus

postiteenust osutavas ettevõttes. Seletuskirjast võib välja lugeda, et AS-i Eesti Post

pankrot oleks nagu välistatud („avaliku konkursi võidab näiteks eraomandis

postiteenuse osutaja, kes /---/ ei ole enam suuteline või võimeline UPT teenust

osutama (nt on pankrotis).“). See ei vasta tõele ja palume seletuskirja parandada

selliselt, et oleks arusaadav, et ka AS-i Eesti Post pankrot ei ole välistatud (tegemist

on samuti eraõigusliku piiratud vastutusega äriühinguga). Vastasel korral antakse

turule signaal, et AS-i Eesti Post maksevõime ning jätkusuutlikkus on riiklikult

garanteeritud, mis oleks turuosaliste eksitamine ja konkurentsi kahjustav ega vastaks

tõele.

2. Eelnõuga täiendatakse PostiSi uue regulatsiooniga, mis sätestab eksterritoriaalse

postivahetuskeskuse asutamise. Lisatava PostiSi § 211 lg 1 järgi on eksterritoriaalne

postivahetuskeskus Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni kohaselt teise riigi UPT

osutaja poolt väljaspool asukohariiki ärilisel eesmärgil asutatud ja juhitud ettevõte,

mille eesmärgiks on postiteenusega seotud äritegevus väljaspool asukohariigi

territooriumi. Ehkki § 211 lg 2 p 1 järgi on postivahetuskeskuse asutamine võimalik

riikide vahel vastastikkuse põhimõtet arvestades, et anna säte alust tõlgenduseks, et

Teie 24.01.2025 nr 1.4-1/58; REM/25-

0073/-1K

Meie 17.02.2025 nr 1.1-11/413-2

2

teise riigi eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud Eestis tegutseva UPT

osutajaga. Juhime sellele tähelepanu seetõttu, et Euroopa Liidu tollialases

regulatsioonis on UPT osutajale kehtestatud erireeglid postiliiklusega seotud

tollidokumentatsiooni esitamiseks, postisaadetiste tollivormistuseks, sh postitransiidi

kasutamiseks ning tollijärelevalve läbiviimiseks. Sealjuures ei tulene ELi tolliõigusest,

et eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud riikliku tegevusloa alusel

tegutseva UPT osutajaga. Kui Eestis asutatakse eksterritoriaalne postivahetuskeskus,

siis enne postisaadetiste veoga alustamist tuleb koostöös Maksu- ja Tolliameti ning

postivahetuskeskusega paika panna kasutatavad ELi tolliõiguse kohased

tolliprotsessid, arvestades tolliseaduse §-s 9 sätestatut.

3. Eelnõu § 1 punktiga 49 lisatavas PostiS § 39¹ lg 2 punktis 4 on nimetatud tulukust,

kuid mujal eelnõus on läbivalt põhjendatud tasu juures mainitud vaid kulusid. Selguse

huvides teeme ettepaneku sõnastada § 39¹ lg 2 punkt 4 ümber „kapitalikulu katmine

ehk põhjendatud tulukus.“ Selliselt on selgelt ja üheselt aru saada, et ka põhjendatud

tulukus on sisuliselt ühe kulukomponendi katmine.

4. Sama punktiga lisatava PostiS § 39³ lõike 2 esimese lause viimane sõna peaks olema

„saamisest“.

5. Eelnõuga lisatav PostiS § 39⁴ lõige 2 välistab võimaluse, et uute asjaolude ilmnemisel

kehtestaks Konkurentsiamet uue ajutise hinna ajal, mil hinnataotlus ei ole

kooskõlastatud. Kas see on taotluslik või tuleks jätta Konkurentsiametile võimalus

ajutise hinna kehtimise ajal määrata uus ajutine hind (nt mõne sisendhinna olulisel

kallinemisel või odavnemisel)?

6. Eelnõuga lisatav PostiS § 53¹ lõige 3 seab lae iga-aastasele hinnatõusule. Kas eelnõu

koostajad on hinnanud uuendatud põhimõtete järgi kujunevat UPT tasu ilma antud

piirangut seadmata ja kui suur on selle piirangu mõju UPT osutajale? Selline lae

seadmine koos vana toetusskeemi lõpetamisega seab ettevõtjale täiendava rahalise

koormuse ja on vastuolus eelnõu üldise eesmärgiga viia teenus kulupõhiseks. Sellist

hinnatõusu lage ei ole seatud ka teistes reguleeritud tegevusvaldkondades (elektrivõrk,

gaasivõrk jms). Kui eesmärk on vältida ülijärsku hinnamuutust, siis alternatiivina

tuleks luua teenusepakkujale võimalus hinnamuutuse lae tõttu saamata jäänud tulu

hilisematel aastatel (koos kapitalikuluga) tagasi teenida. Näide: kui kulupõhine

hinnatõus oleks esimesel aastal 30%, aga lagi on seatud 20% peale, siis saaks

teenusepakkuja osa hinnatõusust viia edasi järgmisesse aastasse (hind tõuseks

esimesel aastal 20% ja teisel aastal ca 9%). Selliselt on tagatud, et üle pikema

ajaperioodi on teenuseosutaja siiski saanud tulu, mis katab kulud koos kapitalikuluga.

7. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punktist 56 välja lisatav PostiS § 53² lõige 4. Eelnõu

üldine eesmärk on muuta UPT teenuse osutamine teenuse pakkujale vähem

koormavaks, kuid antud piirangu seadmine jätab senise UPT osutaja ilma tasust, mis

kehtiva seadusega oleks talle ette nähtud. Seega on antud piirang UPT osutajat selgelt

kahjustav ning töötab vastupidiselt kogu ülejäänud eelnõu eesmärgiga. Antud lõikega

sisuliselt välistatakse mitme aasta eest UPT hüvitise saamine seoses UPT fondi

ammendumisega. Õiguskantsler on seoses elektrituruseaduse muutmisega leidnud, et

toetuse ennetähtaegne lõpetamine ei vasta põhiseadusele1. Praeguse eelnõu järgi tekiks

olemuslikult sama olukord: UPT osutaja (AS Eesti Post) on teenust osutanud 1 https://www.err.ee/1609570138/madise-iru-elektrijaama-toetuseta-jatnud-muudatus-ei-vasta-pohiseadusele

3

teadmisega, et ta saab fondist kahjumi katmiseks toetust, kuid seaduse muudatusega

jäetakse toetuse saaja varem lubatud toetusest ilma. Oluline ei ole siin ka fondist raha

lõppemise fakt, sest selle eest ei saa panna vastutust teenuse osutajale. Fondi piisavuse

tagamise kohustus on Konkurentsiametil (PostiS § 41² lg 6).

8. Eelnõu seletuskirja kohaselt jõustuvad seaduse § 1 punkt 51, 53 ja 55 2026. aasta 1.

juulil ja samas on antud selgitused hilisema jõustumisaja kohta. Eelnõu tekstist see aga

välja ei tule. Palume need ebatäpsused ka eelnõu tekstis parandada, et oleks selge,

milliste sätete kohaselt üleminekuajal PostiS §-s 41¹ nimetatud taotlust universaalse

postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude

hüvitamiseks menetletakse.

9. Eelnõu kohaselt ei nõuta edaspidi tegevusluba mitteuniversaalse postiteenuse

osutamiseks ja seetõttu tunnistatakse eelnõu §-ga 2 kehtetuks riigilõivuseaduse

(edaspidi: RLS) § 261⁵, mis näeb ette riigilõivumäära mitteuniversaalse postiteenuse

tegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest. Kuna UPT osutamine

eeldaks jätkuvalt tegevusluba, siis jääb kehtima RLS § 261⁴.

Kehtiv PostiS ega eelnõu ei sisalda õiguslikku alust riigilõivu võtmiseks UPT

tegevusloa andmiseks ja muutmiseks. RLS § 2 kohaselt on riigilõiv „/…/ seaduses

sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud

toimingu tegemise eest.“ See tähendab, et RLS sätestab üksnes riigilõivumäära, kuid

mitte õigusliku aluse selle nõudmiseks – nimetatud alus peab tulenema eriseadusest,

ehk antud juhul PostiS-st. Seega teeme ettepaneku sätestada PostiS-s õiguslik alus

riigilõivu võtmiseks UPT tegevusloa andmise ja muutmise eest.

10. Eelnõule lisatud ministri määruse „Nõuded universaalse postiteenuse osutamise

kohta“ kavandi § 3 sätestab nõuded postiteenuse kvaliteedile. Säte võimaldab

muuhulgas UPT osutajal justkui muuta saadetise kättetoimetamise päeva vastavalt

oma kaalutlusele. Kuigi maksukorralduse seadus on eriseaduseks ja PostiS § 36¹ lõike

4 kohaselt kohaldatakse menetlusdokumentide kättetoimetamisele PostiS-t üksnes

ulatuses, milles see ei ole vastuolus menetlusdokumentide kättetoimetamise sätetega

menetlusseaduses, siis palume täpsustada, kas ja kuidas see regulatsioon võib

mõjutada maksukorralduse seaduse § 53¹ lõike 4 rakendamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Kaupo Raag 5885 1386

[email protected]

4

Eve-Ly Kübard 5885 1341

[email protected]

Artur Lundalin 5885 1321

[email protected]

Agnes Peterson 5885 1301

[email protected]