Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Kõrgharidusseaduse ning

õppetoetuste ja õppelaenu seaduse

muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus

Austatud proua minister

Rahandusministeerium kooskõlastab kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu

seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega.

1. Punktis 5.2 (lk 18) tuuakse eelnõu eesmärgina välja vajadus suurendada kehvematest

sotsiaalmajanduslikest oludest õpilaste ligipääsu kõrgharidusele. Kas on analüüsitud

praeguste õppelaenu võtjate sotsiaalmajanduslikku tausta? Millisel määral mõjutab

võimalus õppelaenu võtta ja laenu suurus kõrghariduse kasuks otsustamist?

2. Punktis 6.1.4 (lk 27) analüüsitakse õppelaenu võtnute andmeid ja järeldatakse, et

õppelaenu võtnute seas on märgatavalt enam vajaduspõhise õppetoetuse saajaid (25%).

Kui palju vajaduspõhise õppetoetuse saajatest võttis õppelaenu? Palume selgitada, kas

kõrghariduse kättesaadavuse ebavõrdsuse vähendamise eesmärgil oleks hoopis mõistlik

üle vaadata toetuse summad?

3. Punktis 5.1 (lk 17) on probleemi kirjelduses ühe põhjusena, miks õppelaenu tingimused

on muutunud üliõpilastele ebaatraktiivseks, mainitud kõrge intressimäär võrreldes teiste

sarnaste laenutoodetega. Punktis 7.3.3 (lk 42) võrreldakse õppelaenu krediitkaardi ja

väikelaenuga, mille puhul on tegemist sarnases suurusjärgus finantskohustustega ning kus

ei nõuta käendaja ega kinnisvaratagatise olemasolu. Punktis 7.3.4 (lk 43) väidetakse, et

riigi tagatud õppelaenu intressimäär peab olema selgelt soodsam kui tavalisel turupõhisel

laenuintressil.

Seega, eelnõus võrreldakse õppelaenu väikelaenu või krediitkaardiga, mille

intressimäärad jäävad vahemikku 9,9%-19%. Selles võrdluses on ka praegu kehtiv

õppelaenu intressimäär selgelt soodsam. Õppelaenu hinnaga samaväärne või odavam võib

olla kodulaen, mis nõuab sihtotstarbelist kasutust ning enamasti omafinantseeringut koos

tagatise seadmisega.

Teie 12.12.2024 nr 8-1/24/5523,

HTM/24-1321/-1K

Meie 17.02.2025 nr 1.1-11/5639-2

2

Punktides 5.3 (lk 19) ja 7.3.4 (lk 42) öeldakse, et riik katab õppelaenude intressivahe

pankadele. Praegu hüvitab riik krediidiasutusele 5% intressimäära ületava

kommertsintressimäära osa määraga 6 kuu euribor + 3%, samal ajal kui üliõpilasele kehtiv

intressimäär on 6 kuu euribor + sõltuvalt pangast 1,99% või 1,95%. Eelnõuga tehakse

ettepanek (lk 21) kokkuleppel pankadega langetada õppelaenu kommertsintressimäära

1,2%-ni aastas (+ 6 kuu euribor). Täiendavalt on võimalik kaaluda ettepanekut üliõpilaste

poolt tasutava intressimäära ülempiiri langetamist 5%-lt 3%-ni. Kas

kommertsintressimäära langetamine kehtiks ainult alates 01.09.2026 väljastatavatele

õppelaenudele? Millistel alustel hüvitaks selle muudatuse tulemusel riik pankadele

intressivahe?

Praegu on intressivahe määra arvestuse aluseks intressimäär, mis on 6 kuu Euribor + 3%

aastas (ÕÕS §16 lg 6). Kui intressiperioodiks fikseeritud intressivahe määra arvestuse

aluseks olev intressimäär on väiksem kui 5% aastas, siis intressivahet vastaval

intressiperioodil ei arvestata ehk intressivahe määr on 0%.

Kui õppija maksimaalne intressimäär on 5%, ületab kommertsintressimäär õppijale

kehtivat laenu maksimaalset intressimäära väiksema tõenäosusega ja väheneb ka riigi kulu

intressivahe hüvitamisele. Kui õppija maksimaalne intressimäär langetatakse 3%ni, ületab

kommertsintressimäär õppijale kehtivat intressimäära suurema tõenäosusega. Kui riigile

kehtiv intressivahe arvestuse alus ei muutu, siis võib tekkida olukord, kus riik katab

pankadele tegeliku kommertsintressimäära ja tudengile kehtiva maksimaalse

intressimäära erinevuse väiksemas mahus. Selline muudatus võib olla riigi, kuid mitte

pankade huvides. Teeme ettepaneku, et riik hüvitaks krediidiasutusele tegeliku

intressivahe kommertsintressimäära ja õppijale kehtiva maksimaalse intressimäära vahel

ehk kataks selle osa, mis pangal jääb õppijalt saamata kui tegelik intressimäär on kõrgem

kui 5% (3%).

4. Väljatöötamiskavatsuse (VTK) lk 20 viimane rida ja lk 41 p.7.3.3 on märgitud, et

kinnisvara peab kuuluma laenutaotlejale või tema vanemale ja samas toodud ka käendaja

miinimum sissetuleku nõue – need on pankade endi kehtestatud, seadusest selliseid

tingimusi ei tulene.

5. Punktis 5.3 (lk 20-21) plaanitakse õppelaenu kättesaadavuse suurendamiseks kaotada

eraisikust käendaja ja kinnisvara tagatise nõue, mille pooltargumendiks tuuakse võlglaste

väike osakaal ja laenuvõtjate usaldusväärsus. Kui palju on väike osakaal? Võrreldes

muude laenutoodetega? Eesti Panga andmetel on õppelaenu tähtajaks tasumata jääk

perioodil 2010-2024 jäänud vahemikku 2,7-4,8% õppelaenu portfellist. See protsent

laenuportfelli mahust on ligikaudu kaks korda suurem eluaseme laenudega võrreldes,

samas ligikaudu kaks korda väiksem tarbimislaenudega võrreldes

(https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/650/r/2670/2459). Tähtajaks tasumata laenude

osakaal väljastatud õppelaenude mahust ei näita viimase kümne aastaga selget

langustrendi ning püsib üsna sarnasel tasemel. Perioodi 2020-2023 tähtajaks tasumata

laenude keskmine osakaal on 3,45%.

VTK-s esitatud andmed on ebapiisavad järelduste tegemiseks. Juhime tähelepanu, et

VTK-s on esitatud üksnes selliste võlglaste arvud, mille puhul on rakendunud riigitagatis.

Riigitagatis rakendub aga alles pärast seda, kui laenusaaja ei ole seaduses määratud

tähtajal asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad või hüpoteegiga

koormatud kinnisasja omanik või pandiga koormatud ehitise või selle mõttelise osa

3

omanik (edaspidi pantija) ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi panga ees. Ehk

siis VTK-s on puudu andmed, kui palju on neid õppelaenu võlglasi, kelle laenude puhul

on pangad käendajatelt või kinnisvaratagatise andjatelt võlgasid välja nõudnud. VTKs

olevate andmete puhul ei ole ka võimalik hinnata, milline võib olla riigile kaasnev

täiendav kohustus.

6. Tabelis 2 (lk 21) soovitame asendada õppelaenuvõlglaste arvu või sellele lisada suhtarvu

kõikidest õppelaenu võtjatest, lisada tähtajaks tasumata laenude osakaalu väljastatud

õppelaenude mahust ning võrdluseks lisada ka andmed aastatest 2010-2013, kui

õppelaenude jääk ning tähtajaks tasumata õppelaenude maht oli kõrge.

7. Joonise 2 ja tabeli 3 (lk 26) andmed ei lähe omavahel kokku. Tabeli järgi oleks 2022/2023

õppelaenu võtnute arv 1798, joonisel 1810. Kumb on õige? Tabeli andmetel õppis

kõrghariduse esimesel astmel aastate lõikes kaks kolmandikku õppelaenu võtnutest,

tekstis viidatud kui kolm neljandikku.

8. Punktis 7.3.1 (lk 39) käsitletakse võimalust tõsta õppelaenu maksimumsummat alates

2025/2026 õppeaastast 3000 eurolt 6000 eurole ning järeldatakse, et tänase euribori

prognoosi kohaselt lähiaastatel riigi jaoks pankadele intressikulude katteks

prognoositavad kulud ei suurene. Kui lõppelaenu summa kahekordistub ning muud laenu

tingimused ja laenuvõtjate arv ei muutu, siis riigi kulu intressivahe hüvitamiseks perioodil

2025-2029 suureneb kokku hinnanguliselt ligikaudu 350 000 euro võrra või rohkem, sest

VTK eesmärk on suurendada laenuvõtjate arvu.

9. Punktis 7.3.4 (lk 43) tuuakse eelnõus esitatud arvutuste eeldusena välja, et uute

õppelaenuvõtjate arv jääb senisele tasemele - 1800 aastas. Eelnõu üheks eesmärgiks on

suurendada õppelaenu võtjate arvu. Teeme ettepaneku lisada ka kalkulatsioon, kui uute

laenuvõtjate arv näiteks kahe- või kolmekordistub.

10. Punktis 8.3 (lk 46) on eelnõu saajateks arvamuse andmiseks nimetatud Eesti Pangaliit ja

kaks õppelaene väljastavat panka. Kas eeldatakse, et Pangaliit jagab eelnõud ja küsib ise

teiste pankade arvamust selle kohta? Muudatustest võivad huvitatud olla ka teised pangad,

kellelt sel õppeaastal õppelaenu taotleda ei saa.

11. Kuivõrd VTKs nähakse ette õppelaenusumma kahekordistamine ning tagasimakse

perioodi pikendamine, siis teeme ettepaneku laenu võtmise paindlikkust suurendada nii,

et laenuvõtjal võiks olla võimalus otsustada, kas ta soovib võtta laenu maksimaalses

summas või vähem.

12. Rahandusministeerium ei toeta õppelaenu maksimummäära kehtestamist riigieelarve

seaduse tekstiparagrahvis. Riigieelarve koostatakse kalendriaastaks, kuid õppelaenu võtja

peab arvestama oma kulusid-tulusid õppeaasta lõikes. Õppeaasta kestel laenusumma

muutmine toob kaasa vajaduse laenulepingu muutmiseks, mis tekitab asjatu koormuse nii

pankadele kui laenuvõtjatele.

Õppelaenu maksimummäära kehtestamisel tekstiparagrahvina iga-aastases riigieelarves

liigub otsustus riigikogu tasandile, mis ei ole otseselt vajalik. Sellega väheneks mõnevõrra

valitsuse halduskoormus, kes ei peaks teemat eraldi arutama. Kui peaks tekkima vajadus

summat kiireloomuliselt muuta, on mõistlik jätta otsustus siiski täitevvõimu tasandile ja

õppelaenu maksimummäära kehtestamise praegune kord muutmata.

4

13. VTK-s ei ole käsitletud, millised mõjud oleks seaduse muutmisel vanade/uute (lisaks veel

kuni 2022/2023 süsteemi järgi) laenude puhul – kas vanadele eelmine arvestus kuni

lõpuni, samal ajal uute laenude puhul uus arvepidamine, lisanduv halduskoormus.

Automaatselt seda eelmistele lepingutele laiendada ei saa, siis tuleks läbi mõelda, kas anda

jälle võimalus vastavalt lepinguid muuta?

Arvestades ettepanekut suurendada õppelaenu summasid, kaotada eraisikust käendaja ja

kinnisvaratagatise nõue ning vähendada üliõpilaste poolt tasutava intressi ülempiiri,

suurenevad märkimisväärselt riigi otsesed kulud intressikulude hüvitamise näol kui ka riigile

üle tulevate laenude näol (tagatiseta laenud, laenuvõtjate arvu suurenemine). Soovime, et

kulude suurenemise osas võetaks arvesse kõiki neid mõjutegureid ja toodaks välja kulude

suurenemine järgneva RES perioodi aastate lõikes. Riigieelarve kulude suurendamise otsused

tehakse eelarvearutelude käigus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Tuuli Levandi

[email protected]