| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 7-6/250210/2501105 |
| Registreeritud | 17.02.2025 |
| Sünkroonitud | 18.02.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
| Sari | 7-6 Isiku kaebuse alusel muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll |
| Toimik | 7-6/250210 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Aadria MTÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Aadria MTÜ |
| Vastutaja | Angelika Sarapuu (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kaire Reier
Aadria MTÜ
Teie 14.01.2025 nr
Meie 17.02.2025 nr 7-6/250210/2501105
Ettevõtluskonto sulgemine
Lugupeetud Kaire Reier
Palusite, et ametiasutused uuriksid, miks Teie klient ei saa sulgeda oma ettevõtluskontot, kui see on
arestitud. Ettevõtluskontoga inimene ei saa end töötuna registreerida ega saada töötule ettenähtud
abi, sealhulgas ravikindlustust. Ravikindlustuse puudumise tõttu pole inimesel võimalik minna arsti
juurde, et saaks tuvastada tema töövõime vähenemise, mis annaks õiguse saada töövõimetoetust.
Samuti ei ole Teie sõnul võimalik taotleda toimetulekutoetust, sest Tallinna linn ei maksa toetust,
kui inimene pole töötuna arvele võetud.
Nagu Teile telefonitsi selgitasime, küsisime ettevõtluskonto sulgemise kohta teavet LHV Pangalt.
Panga esindaja Marju Linda Peek märkis, et kahjuks on Teie klient ja LHV Pank üksteisest mööda
rääkinud. Panga kinnitusel saab lõpetada ettevõtluskonto lepingu ka siis, kui ettevõtluskontoga
seotud arvelduskonto on arestitud. Seda saab teha näiteks nii, et inimene esitab pangale e-kirja teel
või pangakontoris kirjaliku avalduse, milles väljendab selget soovi lõpetada ettevõtluskonto leping
ja märgib ettevõtluskonto numbri.
Kui ettevõtluskonto leping on lõpetatud, on inimesel võimalik end Eesti Töötukassas töötuna arvele
võtta, kui ei ole ühtki muud tööturumeetmete seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud välistust. Küll ei ole
aga võimalik võtta inimest töötuna arvele siis, kui tal on ettevõtluskonto.
Ka siis, kui inimene ei võta end töötuna arvele, on tal võimalik saada arstiabi. Sõltumata
ravikindlustuskaitsest on kõigil Eestis viibivatel inimestel võimalik saada vältimatut abi ehk abi,
mille edasilükkamine või andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva
tervisekahjustuse (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 ja 6).
Lisaks on Tallinna linn loonud ravikindlustamata inimestele võimaluse saada tasuta üldarstiabi ja
kirurgilist ambulatoorset ravi Lääne-Tallinna Keskhaigla Nõmme Tervisekeskuses (Jaama tn 11).
Vastuvõtuajad ja muud infot leiate Tallinna linna kodulehelt.
Ravikindlustamata inimesed saavad ka perearsti- ja eriarstiabi, kuid neil tuleb selle eest ise tasuda.
Vastuvõttude hinnakirjad võivad perearstikeskustes ja eriarstiabi pakkuvates kliinikutes olla
märkimisväärselt erinevad.
Arstiabile tehtud kulutuste katmiseks saab Tallinna linnalt taotleda sissetulekust sõltuvat
sotsiaaltoetust, mis on muu hulgas mõeldud tervise säilitamiseks, taastamiseks ja muudeks
2
erakorralisteks juhtumiteks. Toetuse saamise õigus ja toetuse suurus sõltub inimese ja tema
pereliikmete sissetulekutest. Toetuse taotlemise ja saamise tingimuste kohta saate lähemalt lugeda
Tallinna linna kodulehelt.
Puudust kannataval inimesel on õigus taotleda ka toimetulekutoetust. Ükski kohalik omavalitsus ei
saa taotlust jätta vastu võtmata selle tõttu, et inimene ei ole töötuna arvel. Valdadel ja linnadel on
võimalik aga kaaluda, kas jätta teatud juhtudel inimesele toetus määramata või vähendada toetust,
kui inimesel oleks võimalik püüda endale tööga elatist teenida või kasutada ülalpidamiseks oma
vara (sotsiaalhoolekande seaduse § 134 lg 4). Muu hulgas võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta
toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui toetuse
taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine inimene, kes ei tööta ega ole
Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud (sotsiaalhoolekande seaduse § 134 lg 4 p 2).
Õiguskantsler on varem leidnud, et seadus annab kohalikule omavalitsusele küll õiguse kaaluda
toimetulekutoetuse andmise otsusele lisatingimuste seadmist, kuid enne tuleks omavalitsusel
hinnata, kas lisatingimuse seadmine on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades võimalik ja
mõistlik. Kui see on võimalik ja mõistlik, tuleb omavalitsusel märkida lisatingimus
toimetulekutoetuse määramise otsusesse selge kõrvaltingimusena. Toimetulekutoetuse taotleja peab
aru saama, mis kohustused tal on, kui pika aja jooksul tal tuleb need täita ja millised on tagajärjed,
kui ta kohustusi ei täida (vt õiguskantsleri 31.05.2024 seisukoha punktid 26–30).
Loodetavasti on nendest selgitustest abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärt Muller
sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja, õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Angelika Sarapuu 693 8411 [email protected]