Paide mnt 4a detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust arutelust

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 14.12.2023 12:37 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 8-4/6187/2023-14 Paide mnt 4a detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust arutelust Manused: Paide mnt 4a detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust arutelu.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.

Paide mnt 4a detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust arutelust 8-4/6187/2023-14. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis:

https://installer.id.ee/ Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja

kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele.

Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

444 8200 | [email protected]

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Teavitame Teid, et Pärnu linna paide mnt 4a detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku

väljapaneku ajal laekunud ettepanekute avalik arutelu toimub 3.jaanuaril 2024.a kell 16 Paikuse

osavallakeskuse istungite saalis. Arutelule on oodatud kõik asjast huvitatud. Laekunud

ettepanekud ja linnavalitsuse seisukoht on lisatud käesolevale kirjale.

Paide nt 4a detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb soovist kavandada piirkonnast jõeäärne

puhkeala, selgitada välja võimalused veespordi ning -turismiga seotud tegevuste arendamiseks ja

alale tervikliku ruumilahenduse leidmiseks. Detailplaneeringuga määratakse kaks hoonestusala,

kuhu saab ehitada kohviku ja spordihoone, lisaks on võimalik rajada kogu ala ulatuses spordi- ja

puhkerajatisi. Kogu planeeringuala ulatuses on planeeritud Pärnu jõe kalda äärne kergliiklustee.

Detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad Pärnu linna koduleheküljel www.parnu.ee,

alajaotuses Planeeringute teated.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Lisa: Kokkuvõte Paide mnt 4a detailplaneeringu eskiislahenduse väljapanekul laekunud

ettepanekutest.pdf

Maia-Liisa Kasvandik

529 1225, [email protected]

Vastavalt nimekirjale

14.12.2023 nr 8-4/6187-14

Paide mnt 4a detailplaneeringu eskiislahenduse

avalikust arutelust

1

Pärnu linna Paide mnt 4a detailplaneeringu e epanekud eskiislahenduse avalikustamise perioodist

E epaneku tegija E epaneku sisu LV seisukoht Riho Vill 10.11.2023

Piirata või kaotada je de treeningu ala seoses müra saaste ja ohtlike manöövritega teistele jõel liiklejatele.

DP jääb neutraalseks. OK Detailplaneering ei määra antud ala je sportlastele, vaid annab võimaluse erinevate spordialade harrastajatel ja kogu avalikkusel alal viibida.

Kämpingute tühjenduskast viia Paikuse poolsesse serva OK? Seal on küsimus ümberkeeramise kohas, igale poole ei anna taskut nihutada. Vaatame üle. Võimalusel arvestame e epanekuga. Linnavalitsus teeb koostööd AS-ga Pärnu Vesi, et töötada välja parim planeeringulahendus. Asukoht sõltub ümberkeeramiskoha olemasolust, kuid arvestame ka, et kõrvalasuvate elamuteni jõuaks võimalikult vähe nega ivseid mõjusid.

Kinnistu Paide mnt.6 jõe poolselt küljelt algav kõnnitee liigutada Paikuse poole nii, et see jääks metsa taha peitu ja tagaks mingil määral privaatsust.

Arvestame e epanekuga. Metsaraja asukoht täpsustatakse projekteerimisel. Asukoha valikul tuleb arvestada Paide mnt 6 elamu privaatsusega ja rada ei tohi rajada elamule lähemale kui 25 meetrit.

Reelika Tori 23.11.2023

Kuna alale on määratud arenguala A13 tunnus, mille kohaselt on lubatud otstarbed puhke- ja haljasala, üldkasutatavate ehi ste, äri ja

Linnavalitsus ei arvesta e epanekuga. Pärnu Linnavolikogu on detailplaneeringu algatamisel rõhutanud, et sellele planeeringualale elamuid

2

teeninduse, tootmise ja pere-elamute maa-ala, võiks siiski kaaluda ka maa-alale lisaks mõningate pere-elamute rajamise võimalust.

ei planeerita. A13 arenguala ulatus on palju laiem kui planeeringuala. Elamualade planeerimise võimalus selgub järgmiste planeeringute käigus.

Tegevused, mis seni olnud seotud veespordiga (je de sõit, paadilaenutus jms) on toimunud põhiliselt skeemil kujutatud positsioonialadel POS2 ja POS4. Kuna veespordiga seotud tegevused toimuvad siiski enamas suvisel ajal, on muul ajal piirkond kujunenud kalameestele kasutamiseks ning seda eelõige skeemil kujutatud POS1 ja POS4 aladel. Arvestades senist alade kasutamise harjumust ning tutvudes planeeringus kujutatuga, suureneks märgatavalt ala just äritegevust toetavate võimaluste osas (teenindavad hooned, müügi-ja laenutuspunkt, välikohvik), mis omakorda võib suurendada piirkonnas toimuvat autoliiklust jms võrreldes senisega.

Kuna ei ole otsest e epanekut, võtame info teatavaks. Arutelul on Teil võimalus sellel teemal esitada konkreetne e epanek.

E epanek – liigutada planeeritud haagissuvilate tühjendamise ala lähedal asuvast elamumaast kaugemale (kui planeeringus jääb keh ma märgitud koht haagissuvilate parkimiseks, siis sellisel juhul teen e epaneku liigutada tühjendamise ala Sindi-Lodja silla suunas). Võimalusel liigutada kogu haagissuvilate parkimiseks mõeldud plats lähedal asuvast elamumaast kaugemale, nt planeeringul märgitud Videviku tänava parkimisalale (POS1).

Võimalusel arvestame e epanekuga. Linnavalitsus teeb koostööd AS-ga Pärnu Vesi, et töötada välja parim planeeringulahendus. Asukoht sõltub ümberkeeramiskoha olemasolust, kuid arvestame ka, et kõrvalasuvate elamuteni jõuaks võimalikult vähe nega ivseid mõjusid. Haagissuvilate parkimisplatsi asukohta ei muudeta, sest haagissuvilate plats ja kõrvalasuv praegune nn lus pargi ala peavad toimima koostöös ning seetõ u asuma lähes kku.

Transpordiamet 23.11.2023 nr 7.2-1/23/21066- 2

Plaanile kanda olemasoleva jalg- ja jalgra atee (edaspidi JJT) trajektoor riigitee km 1,40- 1,42 asukohas. Joonisele on kantud silla põrkepiire, kuid kajastamata on eraldusribaga ja põrkepiirde vahelisel alal olemasoleva JJT kulgemine.

Arvestame e epanekuga ja näitame planeeringujoonistel olemasoleva kergliiklustee asukohta.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus Paikuse alevi osas oli 2022. aasta andmetel 7640 autot. Tegemist on maantee keskkonnaga, kus on otstarbekas lähtuda maanteede projekteerimisnormidest, mille järgi on

Arvestame e epanekuga. Lisame seletuskirja, et detailplaneeringu koostamise hetkel on alustatud Sindi-Lodja silla

3

siin vajalik rajada vähemalt ohutussaarega ristmik. Oleme sõlminud Sindi-Lodja uue silla projekteerimiseks ja ehitamiseks alliansslepingu. Selle tulemusena jääb täna olemasolev sild ja mingi osa teetrassist kogujatee rolli, kus liiklussagedus väheneb oluliselt. Palume detailplaneeringus näidata juurdepääsud põhimõ elisena, et Paide mnt 4a projekteerimise etapis oleks võimalik täpsustada kinnistu juurdepääsude asukoh vastavalt selleks ajaks täienenud infole silla ruumilise lahenduse kohta.

projekteerimistöödega. Eeldatav ristumine uue silla tee koridoriga paikneb riigitee nr 59 km 1,2. Kavandatud juurdepääsud riigitee km 1,215 ja 1,40 on näidatud põhimõ elistena ning tuleb edasisel projekteerimisel täpsustada.

Soovitame haagissuvilate tühjendamise ala planeerida riigiteest kaugemale, kuna uue silla projekteerimisel võib osutuda vajalikuks riigitee km 1,215 ristumiskoha sulgemine.

Võimalusel arvestame e epanekuga. Linnavalitsus teeb koostööd AS-ga Pärnu Vesi, et töötada välja parim planeeringulahendus. Asukoht sõltub ümberkeeramiskoha olemasolust, kuid arvestame ka, et kõrvalasuvate elamuteni ja maanteeni jõuaks võimalikult vähe nega ivseid mõjusid.

Riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 1,40 kavandataval juurdepääsul on planeeritud kergliikleja ja sõiduki põimumine ning tegemist saab olema väga konfliktse alaga. Olemasolev JJT muudab ristumiskohal trajektoori (suundub riigitee serva) ning ristumiskohale on projekteeritud JJT uus haru (oranž), mis suunab kergliikleja ristumiskohta ületama diagonaalis. Tegemist on ebaselge liikluskeskkonnaga ka juhul, kui Sindi-Lodja uue silla valmimisel riigitee liiklussagedus väheneb märgatavalt. Teeme e epaneku kavandada ristumiskoht asukohta, kus see ületab JJT eraldusribaga alal.

Arvestame e epanekuga. Kuigi tegemist on olemasoleva teerajaga, planeerime selle haru rohkem kirde suunda.

Pärnu krematooriumi ja kalmistu juures on kavandatud olemasolevate lihtristmike rekonstrueerimine ning parklate rajamine. Maanteede projekteerimisnormist lähtuvalt on sobilik ühe ristumiskoha sulgemine ning lihtristmiku ümberehitamine. Meie hinnangul on vajalik rajada riigiteele vasakpöörderada või möödumislaiend, kuna vasakpöörajate hulk on suur, mis takistavad riigitee läbivliiklust. Hetkel kasutatakse km

Arvestame e epanekuga, kaalume veel parkla lahendust ning ühe ristumiskoha võimalikku sulgemist.

4

0,52 ristumiskohal möödumislaiendina bussipeatuse taskut, km 0,565 ristumiskohal vasakpöörde sooritajast möödumine ei ole võimalik.

Regionaal-ja põllumajandusministeerium 05.12.2023 nr 14-3/2791-1

Põhijoonise kohaselt on Pos 5 krundile määratud ühteaegu nii tee ja tänava maa 100% kui ka haljasala maa sihtotstarve. Sh juhime tähelepanu, et üldplaneeringu kohaselt on tegemist kalmistute maa-ala juhtotstarbega alaga, kus haljastuse põhimõ ena on seatud, et säilitada tuleb olemasolev väärtuslik kõrghaljastus. Moodustatav krunt on suures osas kaetud kõrghaljastusega. Põhijoonise kohaselt on krundile määratud lisaks olemasolevale parklale perspek ivne parkimisala. Palume hinnata kavandatud sihtotstarbe sobivust ja kaaluda krundi või parkla haljastuspõhimõtete seadmist arvestades keh va üldplaneeringuga.

Arvestame e epanekuga. Täpsustame, et antud piirkonnas keh b kalmistute maa-ala juhtotstarve. Üldplaneeringu järgi tuleb seal säilitada väärtuslik kõrghaljastus kui ka tagada parkimisvõimalus. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse e epanek täpsustada parkimislahendust nii, et parkimisala oleks korrastatud, parkimiskohad oleksid selgelt piiratud, tagatud oleks kergliiklusvõimalus krematooriumihooneni. Samaaegselt peab säilima krematooriumihoone vaadeldavus. Kõrghaljastusmiljöö peab säilima. Täpne parkla lahendus antakse projekteerimise etapis.

Põhijoonise ngmärkidest ei selgu, mida tähistab jõe veekaitsevööndi ja katastriüksuse piiri vahele jääv roosakaslilla katkendjoon. Palume täpsustada ngmärke.

Arvestame e epanekuga ja täiendame ngmärke. Nimetatud ngmärk on kallasraja

piir. Seletuskirja peatükis 3.4.1 „Paadisillad“ on toodud, et paadisillad

võivad olla ujuvad või statsionaarsed ja seletuskirja peatükis 3.7 „Teed, liiklus- ja parkimiskorraldus“ on toodud, et lubatud on ujuvate paadisildade/ujumissildade paigaldamine. Palume käsitleda paadi- ja ujumissildade rajamist planeeringu lõikes üheselt ja selgitada, kas lubatud on vaid ujuvsillad või ka statsionaarsed sillad.

Arvestame e epanekuga. Täpsustame, et tegemist on ujuvsildadega.

Juhime tähelepanu, et seletuskirja peatükis 2.5 „Üleujutus ja lihkeohtlikkus“ on käsitletud Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringust tulenevaid ngimusi, mille kohaselt tuleb uued alajaamad ja elektrikilbid paigaldada 3,2 m abs kõrgusele. Seletuskirja peatüki 3.9.4 „Elektrivarustus, sh välisvalgustus“ kohaselt tuleb uued alajaamad ja elektrikilbid paigaldada 3 m (abs) kõrgusele. Palume anda ühtne lahendus.

Arvestame e epanekuga ja lisame, et tuleb arvestada abs kõrgusega 3,2.

5

Palume planeeringulahenduses selgelt välja tuua, et avalike teede ja puhkealade kavandamise kaudu on tagatud ka avalik juurdepääs kallasrajale.

Arvestame e epanekuga. Lisame seletuskirja, et pääs kallasrajale on tagatud avalikelt teedelt ja puhkealadelt.

Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada koostamisel oleva Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspek iv ning seosed mereplaneeringuga“ lahendusega, sh jõelõigul Ala A3 „Pärnu jõgi Papiniidu sillast kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni“ seatud suunistega ning välja töötatud nega ivset keskkonnamõju leevendavate meetmetega. Meetmete kohaselt tuleb tegevuste kavandamisel arvestada väljakujunenud keskkonnaga ning võimalusel väl da planeeringute tasemel müra mõ es ebasoodsaid piirnemisi (nt väl da uute müratundlike alade kavandamist olemasolevate müraallikate vahetusse lähedusse ja vastupidi). Eesmärk on uute tegevuste kavandamisel mi e kahjustada keskkonnahäiringutega olemasolevat elu- ja puhkekeskkonda. Mürarikaste veespordipiirkondade määramisel ja seal tegevuste kavandamisel on väga oluline koostöö kohaliku omavalitsuse, ala haldava e evõ e (tegevuste/võistluste korraldaja) ning ala läheduses paiknevate elanike vahel, et ennetada ja vähendada võimalikke häiringuid. Veemotospordi eripiirkonnas on võimalik mürahäiringuid vähendada piirangutega tegevustele, nende kestusele ja ulatusele, samu ak ivse teavitustöö ja muude koostöövormidega korraldajate ja kohaliku kogukonna vahel. Palume eeltooduga edaspidistes tegevustes arvestada.

Arvestame e epanekuga. Lisame, et detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspek iv ning seosed mereplaneeringuga“ lahendusega.

Palume detailplaneeringus kajastada ka infostendide paigaldamise vajadust, et parendada informatsiooni kä esaadavust ja teadlikkust veel liiklemise osas.

Arvestame e epanekuga. Detailplaneeringu seletuskirja lisatakse infostendide paigaldamise vajalikkus ja ehitusõigus.