E-tervise strateegia kinnitamine

E-tervise strateegia 2025–2030 aitab ellu viia riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud sihte ja eesmärke, Rahvastiku tervise arengukava ning Heaolu arengukava eesmärke, toetab ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist ning arvestab Euroopa Liidu suundade ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega.

E-tervise strateegia

2025-2030

Jaanuar 2025

Sissejuhatus

Strateegia koostamise põhimõtted

Alusdokumendid ja sisendid

Seosed arengukavadega

Visioon

Kust tuleb järgmine hüpe?

Prioriteedid

Inimkeskne tervishoid

Tervishoius töötavate spetsialistide toetamine

Andmete väärindamine

Sisukord

Vundament

Jätkusuutlik taristu

Küberturvalisus

Innovatsiooni toetamine

Arengut toetav õigusruum

Rakendamine

Strateegia elluviimine

Edu mõõdikud

Lisa 1. Tegevused ja vastutajad

Lisa 2. Mõisted

Eesti e-tervise edulugu on maailmas tuntud juba üle 20 aasta ja

Eesti e-tervise lahendused on tipus erinevates rahvusvahelistes

valdkonna edetabelites (nt Digital Decade, Bertelsmann). Nende

aastate jooksul on Eestis riigi ja eraettevõtete koostöös loodud

palju innovaatilisi ja maailmas harukordseid lahendusi, kogunenud

on muljetavaldav kogus andmeid ning tekkinud ootusrikas pinnas

edasisele arengule.

20 aastaga on aga olukord tervishoius muutunud. Eesti

tervishoiusüsteem seisab silmitsi kahaneva ja vananeva

ühiskonnaga kaasnevate väljakutsetega, nagu pikad ravijärjekorrad,

alarahastus, perearstide vähesus maapiirkondades. Ootused

tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile kasvavad

järjest kõikide vanuserühmade lõikes, samal ajal vähenevad

ressursid.

Vähenevate ressursside ja kasvavate ootuste olukorras tuleb

lahendusi otsida uutest lähenemistest olemasolevale. Andmete ja

tehnoloogia nutikas kasutus võimaldab täpsemalt ennetada,

varasemalt diagnoosida ning tõhusamalt ravida, säästes seejuures

meditsiinipersonali. E-tervise lahenduste suunamine tõhususe ja

kiire arengu toetamise suunas on üks võimalusi tervishoiu

väljakutsetega toimetulemiseks. Tänaseks oleme aga hoolimata

20-aastasest eduloost, kogunenud kogemustest, kompetentsist

ning väärtuslikust terviseandmete hulgast olukorras, kus

tervishoius olemasolevate andmete kasutus on madal ning

tehnoloogilised lahendused killustunud ja osaliselt aegunud

ebaühtlase tehnoloogilise baasi tõttu. See aga omakorda loob

olukorra, kus uute arenduste süsteemne kasutuselevõtt on üha

aeganõudvam ja kulukam.

E-tervise strateegia eesmärk on osapoolte¹ kokkuleppena

panustada järgnevate aastate jooksul prioriteetsete valdkondade

arengusse, et ületada takistused ja võimaldada järgmine hüpe, mis

aitaks Eesti tervishoiul toime tulla pikaajaliste väljakutsetega.

¹ Eesti Arstide Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Õdede Liit, Health Founders, ITL, Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, TalTech, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Ülikool, Tehnopoli tervisetehnoloogia kogukond, TEHIK,Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa. Töötukassa,

Sissejuhatus

Strateegia koostamise põhimõtted

E-tervise strateegia on loodud laiapõhjalises koostöös

E-tervise strateegia on koostatud aktiivses arutelus 21 sihtrühma esindajaga. Strateegia koostamisel on tehtud Euroopa Liidu Twinning programmi raames koostööd Norra, Taani ja Prantsusmaa ekspertidega ning Euroopa Komisjoni konsultantidega.

Strateegia määratleb, mida me teeme ja mida me ei tee

E-tervise strateegia määratleb järgmise viie aasta riiklikud prioriteedid e- tervise arendamisel. Neid viime ellu ja rahastame esmajärjekorras. Strateegias kajastamata teemad ei ole esmased prioriteedid, kuid nende olulisust see ei vähenda; piiratud ressursside tingimustes keskendume sihipärastele arendustele ning teisi suundi saame ellu viia vaid täiendavate vahendite olemasolul pärast prioriteetsete projektide lõpuleviimist. Strateegia määrab, millistes e-tervise valdkondades juhib arendusi riik ja kus on oodatud erasektori algatused. Kõik uued lahendused luuakse koostöös.

Tagame jätkusuutlikkuse

Prioriteetsete valdkondade arenguga sama oluline on nii uute kui ka olemasolevate lahenduste jätkusuutlikkus, andmete kaitstus ja teenuste turvalisus ehk tugev vundament.

Alusdokumendid ja sisendid

Eesti 2035

Heaolu arengukava 2023-2030

Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030

E-tervise strateegia 2025-2030

Sidusa Eesti arengukava 2021-2030

Inimkeskse tervishoiu programm 2024-2027

E-tervise visioon 2025. E-tervise strateegiline

arenguplaan 2020

Digiühiskonna arengukava

TAIE arengukava 2021-2035

SISENDID

Personaalmeditsiini pikaajaline programm

2024-2034

ÜRO säästva arengu eesmärgid

Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlus

LÄHTEKOHAD

Innovatsioon ja koostöö

RTA eesmärk on rakendada innovaatilisi lähenemisi tervisevaldkonnas ning tugevdada koostööd eri sektorite ja kogukondade vahel. E-tervise strateegiaga soodustame innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu tervishoius uuenduslike lahenduste ja koostöömudelite rakendamise teel.

Tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Tervisealase ebavõrdsuse vähendamine on üks RTA peamiseid eesmärke. E-tervise lahendused võimaldavad terviseandmete paremat kättesaadavust, aidates tuvastada tervisealase ebavõrdsuse mustreid ning suunata täpsemalt ja tõhusamalt ressursse selle vähendamiseks.

Inimkeskne tervishoid ja inimese kaasamine Rahvastiku tervise arengukava (RTA) seab eesmärgiks edendada inimkeskset lähenemist ja tervist toetavaid valikuid ning suurendada inimeste terviseharitust. E-tervise lahendused toetavad terviseteadlikkust ja inimeste kaasatust enda tervise juhtimisse, võimaldades hallata oma terviseandmeid. Andmepõhised personaalsed soovitused, erinevad meeldetuletused ja muud võimalused aitavad inimesel mõista oma valikute mõju ja paremini juhtida enda tervist.

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine RTA eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset kõigile kättesaadavat tervishoidu. Digitaalsed lahendused, nagu

kaugteenused ja arstide vahelised e-konsultatsioonid parandavad tervishoiuteenuste kättesaadavust, eriti maapiirkondade elanikele ja erivajadustega inimestele. Samuti võimaldavad digilahendused tervisevaldkonna töötajatel kiiremini ja täpsemalt diagnoosida ning raviplaane koostada, tõstes teenuste kvaliteeti ja efektiivsust.

Rahvastiku tervise arengukava eesmärgid ning e-tervise võimalused nende saavutamiseks

AI

Üleminek sündmusteenustele ja proaktiivsetele teenustele

DÜAK-i eesmärgi kohaselt pakutakse avalikke teenuseid inimestele ja ettevõtjale nende elusündmusest lähtuvalt ühe sujuva teenusena. E-tervise strateegia panustab inimkesksete teenuste osutamisse innovaatiliste digilahenduste kaudu ning muudab tervishoiu- ja sotsiaalteenused integreeritumaks ja kättesaadavamaks.

Krativäeline riik

DÜAK-i visiooni kohaselt on Eesti eesmärk saada maailmas juhtivaks tehisintellektilahenduste kasutajaks avalike teenuste pakkumisel, mis toob riigisektoris kaasa uue tõhusushüppe. E-tervise strateegiaga panustame tehisintellekti arengusse, lihtsustades uute lahenduste kasutuselevõttu ja luues innovatsiooni toetava õigusruumi.

Digiühiskonna arengukava (DÜAK) aluseks on oluliste otsuste tegemine kvaliteetsete ja ajakohaste andmete põhjal. E-tervise strateegias seame prioriteediks terviseandmete kvaliteedi parandamise, andmete kättesaadavuse ja

nende kasutuse turvalisuse võimaldades tõenduspõhiste ja andmepõhiste otsuste tegemist ning toetades tervishoiusüsteemi innovatsiooni ja personaliseeritud teenuste arendamist.

Inimkeskne digiriik DÜAK-i järgi on usaldus digilahenduste vastu rajatud teadlikkusele tehnoloogia ja kodanike põhiõiguste seostest, digilahenduste usaldusväärsusest ja elanike kaasatusest teenuste kujundamisse. E-tervise strateegia rakendamisega toetame usalduse kasvu, suurendades inimese rolli ja võimalusi enda tervise juhtimisel ning kasvatades huvigruppide kaasatust.

Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus

AI

Digiühiskonna arengukava eesmärgid ning e-tervise võimalused nende toetamiseks

Visioon

Eesti on maailmas juhtiv e-tervise innovatsioonikeskus,

kus andmed ja uuenduslikud lahendused parandavad rahva tervist ja heaolu

ning loovad väärtust majanduses.

Eesti e-tervise järgmine edulugu põhineb andmetel. Andmepõhisus on vajalik nii üksikotsuste tegemisel ennetuses ja ravis kui ka uute lahenduste väljatöötamisel. Meie terviseandmed on mahukad, ent ebaühtlase kvaliteediga. Andmekvaliteedi tõstmise vajadus on olnud selge pikka aega, ent tulemused ei ole piisavad – suur osa meie terviseandmeid on endiselt standardiseerimata või on kasutatud isemuudetud standardeid. Andmekvaliteedi parandamine toimub peamiselt vaid teiseses kasutuses (uuringutes, teadustöös) ja need parandused ei jõua tagasi tervise infosüsteemidesse, patsiendini, arstini. Olukorra parandamiseks on vajalik andmete standardiseerimist korrastada ja kiirendada ning tagada andmete kvaliteet juba algallikas. See on kriitilise tähtsusega olukorras, kus kasutusele võetakse aina enam personaalseid, indiviidi andmetel põhinevaid tööriistu. Andmekvaliteedi tõstmine juba andmete loomise käigus vähendab meditsiinipersonali töökoormust, suurendab andmepõhiste tööriistade täpsust ning kiirendab arendus- ja uurimistööd.

Andmete kättesaadavus arendustööks on keeruline ja ajamahukas. Uute tõhusamate lahenduste kiiremaks väljatöötamiseks on vajalik teadus- ja arendustöö jaoks muuta terviseandmetele ligipääs selgeks ning kiireks moel, mis tagab seejuures inimeste maksimaalse privaatsuse.

Uute innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu juures on suureks takistuseks tervisevaldkonna infosüsteemide killustatus. Kasutusel on väga erineva struktuuri, kvaliteedi ja turvalisustasemega tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid. Uue keskse lahenduse või teenuse kasutuselevõtt on väga ajamahukas ja nõuab ebamõistlikult suuri kulutusi, kuna samad uuendused on vaja viia paljudesse erinevatesse süsteemidesse. See takistab kiiret kohanemist, paindlikkust ja on takistuseks ka tervishoiutehnoloogia ettevõtetele. Olukorra parandamiseks peame süsteemide killustatust vähendama. Suurima mõjuga samm selles on haiglate infosüsteemide üleviimine uuele arhitektuurile, mis võimaldab mistahes uuenduse kasutuselevõttu ühe arendusprotsessi ja liidestusega. See kiirendab arengut ja hoiab kokku kulusid.

Järgmine hüpe Eesti e-tervises saab tulla, kui meil on kvaliteetsed kättesaadavad terviseandmed koos taristuga, millele uute lahenduste liitmine on kiire ja lihtne. Need loovad Eestile võimaluse saada nüüdisaegsest tehnoloogiast, sh tehisintellekti lahendustest, enim kasu.

Kust tuleb uus hüpe?

Tehisintellekt

Innovatsiooni edendavas õigusruumis toetab standardiseeritud ja kvaliteetsete terviseandmete põhjal tarkade ja turvaliste tehisintellekti põhiste lahenduste loomist patsiendile ja tervishoiutöötajale.

Terviseandmed

Viime terviseandmed üle ühtsele rahvusvahelisele andmestandardile ning tagame õigustatud osapooltele kiire juurdepääsu ajakohastele andmetele. Kvaliteetsete terviseandmete väljastamise protsess on arusaadav ja kiire.

Terviseinfosüsteemid Viime tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid järjest üle modulaarsele arhitektuurile, mille moodulid baseeruvad samal andmeplatvormil riikliku terviseinfosüsteemiga. Ühtne arhitektuur

võimaldab luua korduvkasutatavaid lahendusi, mis kiirendavad arendust, tagavad terviseandmete

ajakohase liikumise ja säästavad ressursse.

Kust tuleb uus hüpe?

AI

Prioriteedid

Küber- turvalisus

Innovatsiooni toetamine

Jätkusuutlik taristu

Tervishoius töötavate spetsialistide toetamine

Andmete väärindamine

Inimkeskne tervishoid

Arengut toetav õigusruum

Vundament

E-tervise strateegia prioriteedid lähtuvad Rahvastiku tervise arengukava ja Digiühiskonna arengukava eesmärkidest ning e-tervise

ökosüsteemi osapoolte (erialaliidud, ettevõtete ühendused ning Sotsiaalministeeriumi haldusala asutused) arutelude ning hääletuse

tulemusest.

Prioriteedid

• Inimestele pakutakse terviklikke tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid ning sündmusteenuseid sõltuvalt nende elusündmustest ja vajadustest.

• Digilahendused ja andmepõhised soovitused toetavad inimesi teadlike tervislike otsuste tegemisel.

• Terviseandmetel põhinevad farmakogeneetika ja personaalmeditsiini lahendused aitavad kaasa nii haiguste ennetusele kui ravile.

Inimkeskne tervishoid

Eesmärk

Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna

Võimaldame tervise- ja sotsiaalvaldkonna töötajatele patsiendi nõusolekul juurdepääsu tema andmetele. Integreerime ennetust, ravi ja hooldust toetavad kaugteenused raviteekondadesse.

Loome kasutajakeskseid teenuseid

Teenused on kasutajasõbralikud ja ligipääsetavad. Arendame elusündmusteenuseid (nt rasedus ja lapse sünd) ja loome uusi personaalseid tervishoiuteenuseid, sh geeniandmetel põhinevaid lahendusi.

Laiendame Terviseportaali teabeväravaks

Terviseportaalist saavad inimesed kogu vajaliku terviseinfo, sh soovitused, mis põhinevad tervise ja heaolu rakenduste sisendil.

Loome võimaluse edastada oma andmeid Loome inimestele võimaluse oma andmete sisestamiseks ja jagamiseks, et anda tervisevaldkonna töötajatele lisateavet tõhusamaks raviks ja ennetuseks.

Inimkeskne tervishoid Tegevused

Tervishoius töötavate spetsialistide toetamine

• Digilahendused vähendavad tervishoiuvaldkonnas töötavate spetsialistide koormust ja dokumenteerimisele kuluvat aega.

• E-tervise lahendustest on saanud spetsialisti tõeline abimees: tõenduspõhisteks otsusteks on spetsialistile kiirelt kättesaadavad andmed ja tugi ning andmete sisestamine on lihtne ja sujuv.

Eesmärk

Laiendame otsusetugede kasutust

Võtame kasutusele uusi otsusetugesid ning laiendame olemasolevate funktsionaalsust ja nende võimalike kasutajate ringi.

Arendame tervisejuhtimise töölauda

Koondame tervisejuhtimise töölauale kõik tervishoiuvaldkonna spetsialistidele vajalikud terviseandmed ja töövahendid.

Parandame terviseandmete kättesaadavust

Teeme standardiseeritud terviseandmed tervishoius töötavatele spetsialistidele kiirelt kättesaadavaks.

Loome terviklike andmetega Ravimiskeemi

Loome ravimiskeemide koostamise võimaluse, kus andmed on kergesti kättesaadavad nii patsiendile kui ravimeeskonna liikmetele.

Tervishoius töötavate spetsialistide toetamine Tegevused

Andmete väärindamine

• Kvaliteetsed terviseandmed on kiirelt kättesaadavad paremaks teenuseosutamiseks, poliitikakujundamiseks ning teadus- ja arendustegevuseks. Andmepõhine teadus- ja arendustegevus võimaldab uute kvaliteetsete ennetusvõimaluste, tervishoiuteenuste ja personaalmeditsiini lahenduste pakkumise.

• Terviseandmed vastavad rahvusvahelistele standarditele ning nende kogumine, säilitamine ja töötlemine on lihtne ja tõhus.

Eesmärk

Teeme terviseandmed kiirelt kättesaadavaks

Lihtsustame andmete taotlemist teadus- ja arendustööks, võttes kasutusele keskse menetluskeskkonna ning teeme andmed kättesaadavaks läbi turvaliste andmepuuride.

Tõstame andmekvaliteeti

Loome selguse dokumenteerimisnõuetes, võtame üleriiklikult kasutusele rahvusvahelised standardid ja automatiseerime andmekvaliteedi kontrolli.

Lõpetame andmete dubleerimise

Lõpetame samade andmete korduvalt küsimise ja hoiame andmeid ühes kohas, eelistatult tervise infosüsteemis.

TegevusedAndmete väärindamine

Vundament

Tervise infosüsteem on kiire ja paindlik Arendame tervise infosüsteemi paindlikuks, et võimaldada lahenduste ja teenuste kiiret loomist ja kolmandate osapoolte lahenduste lihtsat liidestamist.

Kasutusel on vabavara ja pilveteenused Turvalisuse, agiilsuse ja keskkonnasäästlikkuse tagamiseks läheme järk-järgult üle pilvetehnoloogiatele ning eelistame vabavara nii olemasolevate süsteemide arendamisel kui ka uute loomisel.

Andmevahetus on kiire ja asjakohane Reaalajas toimuvaks andmevahetuseks loome FHIR standardil põhinevad uued lahendused ja viime olemasolevaid lahendusi järk-järgult üle.

Modulaarne arhitektuur tagab tõhususe Viime tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid järk-järgult üle modulaarsele arhitektuurile, mille moodulid põhinevad samal andmeplatvormil riikliku terviseinfosüsteemiga,

tagades ressursitõhususe ja andmete ajakohasuse.

Jätkusuutlik taristu

Tegevused

Ligipääs andmetele on turvaline Terviseandmeid ei anta välja, vaid tehakse kättesaadavaks läbi turvaliste andmepuuride, mis tagab tõhusama andmekaitse.

Tervisevaldkonna infosüsteemid on turvalised Toetame tervisevaldkonna infosüsteemide arendajate küberturbeoskuste tõstmist ning rahvusvahelist koostööd.

Küberturbealane teadlikkus on kõrge Koostöös RIA-ga loome tervisevaldkonna spetsialistidele võimaluse läbida igal aastal küberhügieeni koolitus.

Küberturvalisus

Tegevused

Tehisintellekt toetab tervishoidu Toetame uute lahenduste ja tehnoloogiate, sh tehisintellekti, kasutuselevõttu andmepõhiste otsuste tegemisel, ennetavas tervishoius ja muudes valdkondades.

Uued teenused jõuavad kiiremini inimesteni Koos teiste ministeeriumite, teadusasutuste ja erasektoriga loome innovatsiooni toetavad "regulatiivsed liivakastid” teenuste ja toodete kiiremaks turulejõudmiseks.

Tervishoiuspetsialistid on innovatsiooniteadlikud

Koostöös kõrgkoolidega arendame tervishoius töötavate spetsialistide digipädevusi ja innovatsiooniteadlikkust.

Innovatsiooni toetamine

Tegevused

Õigusruum on toetav Kaotame dubleerivad ja korrastame vasturääkivad õigusaktid. Vähendame õiguslike regulatsioonide liigset detailsust, et toetada toodete ja teenuste kiiret arendust ning kasutuselevõttu.

Digidokumente ei dubleerita paberil Loome õigusraamistiku, mis näeb ette terviseandmete kogumise ainult digitaalselt, ilma paberinõudeta.

Eesti vastab Euroopa terviseandmeruumi nõuetele Viime Eesti õigusruumi vastavusse Euroopa terviseandmeruumi määruse nõuetega, lähtudes Eesti inimeste, tervishoius töötavate spetsialistide ja erasektori huvidest.

Toimib nõusolekuteenus Võtame laialdaselt kasutusele nõusolekuteenuse ja loome kolmandatele osapooltele tasulise liidestumise võimaluse.

Kiiret arengut toetav õigusruum

Tegevused

Rakendamine

E-tervise strateegia elluviimiseks kasutatakse olemasolevat juhtimismudelit

• E-tervise strateegia elluviimise juhtimine on e-tervise juhtkomisjoni (koosseis kinnitatud terviseministri käskkirjaga) ülesanne.

• Nõuandvat rolli täidab e-tervise strateegianõukoda.

• Riiklikke IKT arendusi juhitakse arendusportfellide kaudu.

• Juhtkomisjon lähtub arenduste planeerimisel e-tervise strateegiast ja valitsemisala prioriteetidest.

• Arendusportfelli saab arendusalgatusi lisada ainult e-tervise juhtkomisjoni otsusega. Juhtkomisjon teeb arendusportfelli otsused, lähtudes nii arenduse kui ka toote/teenuse elukaare kuludest.

• Arendusportfellidega tagatakse ülevaade valitsemisala terviklikust arenduste mahust.

• Ajakohase IT-arenduste ressursivaate tagab e-tervise juhtkomisjonile TEHIK.

• Arendusportfellide koostamisel lähtutakse rulluva planeerimise põhimõtetest.

• Arendusportfellid on ajakohased, kättesaadavad valitsemisalas ja avalikustatud TEHIKu veebilehel.

Strateegia elluviimine

E-tervise strateegia 2025-2030

e-tervise strateegianõukoda

3. aasta tegevuskava koos mõõdikute ja indikaatoritega

1. aasta tegevusplaan (kooskõlas TEHIKu portfelli ja Tervisekassa finantseerimisega)

pidev suhtlus huvirühmadega

rakenduskavad ja programmid koos eesmärkide ja mõõdikutega ja valitsemisraamistik

Töörühmad

Strateegia täpsustamiseks koostatakse osapooltega koostöös detailsed rakenduskavad.

Strateegia elluviimine

Mõõdik 2024 Siht 2030

Digital Decade e-Health Indicator

3. koht 2. koht

Bertelmann Foundation´s Digital Health Index

1. koht säilitada 1. koht

Global Digital Health Monitor

üldine 5, alamindeksid puuduvad ja

4-5

Kõigil 5

Kasutatakse tervishoiusüsteemi toimivuse mõõtmise (HSPA) mõõdikuid. Baastase ja eesmärgid defineeritakse rakenduskavas

Inimkeskne tervishoid

• Terviseportaali kasutus • Terviseportaali kasutajate rahulolu • Patsiendid saavad ise lisada andmeid (kategooriate arv) • Asünkroonsete kanalite kasutamine patsientide poolt

Tervishoius töötavate spetsialistide toetamine

• Spetsialistidele suunatud tööriistade kasutus • Hinnanguline dokumenteerimisest säästetud aeg • Tervisevaldkonna töötajate rahulolu digitööriistadega • Igapäevases praktikas kasutavate otsusetugede arv

Andmete väärindamine

• Tervisevaldkonna töötajate rahulolu terviseandmete kvaliteediga • Andmekategooriate arv teiseseks kasutuseks • Andmetaotlejate rahulolu andmeväljastustega • Teiseseks andmeväljastuseks kulunud aeg (päevades)

Esmajärgulised edu mõõdikud Prioriteetsete suundade edu mõõdikud

Edu mõõdikud

MINISTRI KÄSKKIRI

14.02.2025 nr 18

E-tervise strateegia kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1, § 52 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 2 ja § 7 alusel kinnitan e-tervise strateegia (lisatud). Lisa: e-tervise strateegia. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister

E-tervise strateegia 2025-2030 Lisa 1

Tegevused ja vastutajad

1. Loome tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele inimese nõusolekupõhise ligipääsu terviseandmetele ja terviseplaanidele.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

2. Loome spetsialistidele võimaluse näha inimese olulisemaid tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmeid, tutvuda juhtumiplaanidega, koostada terviklikke terviseplaane ning teha meeskonnatööd nende elluviimiseks.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

3. Toetame kaugteenuste arendamist (kaugjälgimist, diagnostikat, kaugteraapiat, triaaže, arstidevahelisi konsultatsioone jm) ja nende integreerimist raviteekondadesse.

Sotsiaalministeerium, Tervisekassa, TEHIK

4. Loome võimaluse olemasolevate andmete alusel hinnata inimeste terviseriske ning segmenteerida populatsioon, et proaktiivselt osutada riskirühmadele tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuseid.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

5. Loome ühtse mõõdikute süsteemi sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonna ning töötukassa jaoks, tagame kiire ja sujuva andmevahetuse tervise ja heaolu valdkondades.

Sotsiaalministeerium, SKA, TEHIK

TöösTegevuse seis: Plaanis algatada Riik loob võimalused, kuid ei loo lahendusi (oodatud erasektori panus)

Inimkeskne tervishoid Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna

Planeeritud tegevus Seis Vastutaja

1. Arendame infrastruktuuri ja nõusolekuteenuse geeniandmetel põhinevateks skriininguteks, soovitusteks ja farmakogeneetika lahendusteks.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

2. Loome tervikliku vaimse tervise seiresüsteemi, et toetada (digitaalse) eneseabi ja kaugteenuste kasutuselevõttu ning parandada teenuste kättesaadavust.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

3. Arendame elusündmusteenuseid, nagu näiteks rasedus ja lapse sünd. Kõik loodavad teenused on kasutajasõbralikud ja ligipääsetavad.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

4.

Toetame terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajavaid lapsi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna personaalsete teenustega ning tagame valdkondadeülese andmete kättesaadavuse teenuste tõhusamaks osutamiseks.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

TöösTegevuse seis: Plaanis algatada Riik loob võimalused, kuid ei loo lahendusi (oodatud erasektori panus)

Inimkeskne tervishoid Loome kasutajakeskseid teenuseid

Planeeritud tegevus Seis Vastutaja

1. Loome patsiendile võimaluse sisestada terviseportaali kaudu oma terviseandmeid, täita küsimustikke ja esitada andmete parandamise taotlusi.

Sotsiaalministeerium, Tervisekassa

2. Võtame laialdaselt kasutusele nõusolekuteenused ja patsiendi tahteavaldused.

Sotsiaalministeerium

3. Loome nõuded ja võimaluse liidestada tervise infosüsteemiga turvaliselt ja inimese nõusoleku põhiselt sertifitseeritud koostalitusvõimelisi tervise- ja heaolurakendusi.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

4. Toetame uute keskkonnariskide teadvustamist ja ennetusrakenduste loomist.

Sotsiaalministeerium

5. Loome inimestele lihtsa võimaluse anda oma nõusolek teadustöödes ja kliinilistes uuringutes osalemiseks.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

TöösTegevuse seis: Plaanis algatada Riik loob võimalused, kuid ei loo lahendusi (oodatud erasektori panus)

Inimkeskne tervishoid Toetame inimest vastutuse võtmises oma tervise eest ja ennetustegevuses

Planeeritud tegevus Seis Vastutaja

1. Liidestame digiregistratuuri terviseportaaliga ja loome radioloogiliste uuringute broneerimise võimaluse.

Tervisekassa, TEHIK

2. Juurutame terviseportaali patsiendi hallatavad teavitused ning liidestame terviseportaali ja tervisejuhtimise töölauale koostalitusnõuetele vastavad tervisevaldkonna tarkvaralahendused.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

3. Integreerime terviseportaali personaalsed soovitused tervisekäitumise ja ennetustegevuse toetamiseks (k.a geeniandmetel põhinevad personaalsed teenused).

Tervisekassa, TEHIK

4. Täiendame patsiendiandmeid pidevalt uute andmekategooriatega (nt tervisekäitumine, töövõimetus, töötervishoiukontroll, allergiaandmed, üldandmed jm).

Sotsiaalministeerium, Tervisekassa, TEHIK

TöösTegevuse seis: Plaanis algatada Riik loob võimalused, kuid ei loo lahendusi (oodatud erasektori panus)

Inimkeskne tervishoid Laiendame terviseportaali terviseväravaks

Planeeritud tegevus Seis Vastutaja

Planeeritud tegevus Seis Vastutaja

1.

Viime eraldiseisvad peamised terviseinfosüsteemid üle modulaarsele arhitektuurile, mis põhineb samal andmeplatvormil kui riiklik terviseinfosüsteem. See tagab tervishoius töötavatele spetsialistidele kiirema ja sujuvama ligipääsu kvaliteetsetele andmetele.

Tervisekassa, Sotsiaalministeerium, TEHIK

2.

Loome võimaluse iga retsepti väljastamisel lisada see patsiendi terviklikku ravimiskeemi, mis on ravimeeskonna liikmetele ajakohaselt kättesaadav. Loome haiglaravimite digiteerimise võimaluse.

Tervisekassa, TEHIK

3. Võtame kasutusele uusi otsusetugesid ning laiendame olemasolevate funktsionaalsust ja ligipääsetavust uutele kasutajatele, sh kiirabi ja õendusabi spetsialistidele ja apteekritele.

Tervisekassa, TEHIK

4. Lisame tervisejuhtimise töölauale pidevalt uusi andmekategooriaid, nagu patsiendi üldandmed, allergiad, töövõimetus, töötervisekontrolli andmed jne.

Tervisekassa, Sotsiaalministeerium, TEHIK

5. Lansseerime uue e-kiirabi lahenduse ning teeme kiirabi ja erakorralise meditsiini andmed tervishoiutöötajatele asjakohaselt kättesaadavaks.

Tervisekassa

Toetame tervishoius töötavaid spetsialiste

TöösTegevuse seis: Plaanis algatada Riik loob võimalused, kuid ei loo lahendusi (oodatud erasektori panus)

1.

Tagame oluliste andmekategooriate säilitamise keskses tervise infosüsteemis või sellega koostalitusvõimelistes tervisevaldkonna infosüsteemides. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused ei küsi inimestelt samu andmeid korduvalt, lähtudes ühekordse kogumise põhimõttest.

TEHIK

2. Kooskõlastatult teiste ministeeriumitega võtame eesmärgiks võimaldada andmete taotlemist teiseseks kasutuseks ühise menetluskeskkonna kaudu.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

3.

Toetame ühtsete rahvusvaheliste terviseandmete nomenklatuuri ja terminoloogia (nt SNOMED CT) kasutuselevõttu ja eestindamist. Juurutame terminoloogiajuhtimise süsteemi, kus on selgelt määratletud rollide, vastutuse ja mandaadi jaotus.

TEHIK

4. Kirjeldame terviseandmed, tähistame nad andmestiku kvaliteedimärgisega ja teeme info andmekomplektide kohta kättesaadavaks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse teabekeskuses.

TEHIK

5. Teeme isikustatud või isikustamata elektroonilised terviseandmed kättesaadavaks teiseseks kasutuseks ainult sertifitseeritud turvaliste andmepuuride kaudu.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

TöösTegevuse seis: Plaanis algatada Riik loob võimalused, kuid ei loo lahendusi (oodatud erasektori panus)

Andmete väärindamine

Planeeritud tegevus Seis Vastutaja

1. Kaotame dubleerivad ja korrastame vasturääkivad õigusaktid ning lõpetame andmeväljade seadusandluse tasandil reguleerimise, alustades sotsiaalministeeriumi määrustest nr 53 ja 56.

Sotsiaalministeerium

2. Loome õigusraamistiku, mis näeb ette terviseandmete kogumise ainult

digitaalselt, ilma paberinõudeta, toetades nii ka üleminekut sündmuspõhisele andmevahetusele.

Sotsiaalministeerium

3. Loome kolmandatele osapooltele tasulise võimaluse nõusolekuteenusega liidestumiseks.

Sotsiaalministeerium

4. Viime Eesti õigusaktid vastavusse Euroopa terviseandmeruumi määrusega, lähtudes Eesti inimeste, tervishoius töötavate spetsialistide ja erasektori huvidest.

Sotsiaalministeerium

TöösTegevuse seis: Plaanis algatada Riik loob võimalused, kuid ei loo lahendusi (oodatud erasektori panus)

Innovatsiooni toetamine ja paindlik õigusruum

Planeeritud tegevus Seis Vastutaja

• Kaugteenused – ehk telemeditsiin on tervishoiuteenuste pakkumine IKT abil distantsilt, hõlmates turvalist meditsiiniseadmete ja –informatsiooni edastamist teksti, heli, video või muul kujul, et ennetada, diagnoosida, ravida ja monitoorida haiguseid.

• Koostalitusvõime – organisatsioonide ning sama või eri tootjate tarkvaralahenduste või seadmete suutlikkus toimida koos protsesside kaudu, mida need toetavad; see hõlmab teabe ja teadmiste vahetamist nende organisatsioonide, tarkvaralahenduste või seadmete vahel.

• Menetluskeskkond – veebiportaali põhine keskkond, läbi mille saab taotleda isikustatud või isikustamata elektroonilisi terviseandmeid esmaseks ja teiseseks kasutuseks.

• Proaktiivne teenus - Otsene avalik teenus, mida asutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi

kuuluvate andmekogude andmete alusel. Proaktiivne teenus osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul.

Terminoloogia tuleneb Euroopa terviseandmeruumi määrusest ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest 2022/868

• Andmekvaliteet – näitaja selle kohta, mil määral andmete olemasolevad omadused vastavad kavandatud esmase ja teisese kasutuse nõuetele.

• Elusündmusteenus - otsene avalik teenus, mida mitu

asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu.

• Isikustamata elektroonilised terviseandmed – elektroonilised terviseandmed, mis hõlmavad nii andmeid, mis on anonüümitud nii, et need ei ole enam seostatavad füüsilise isikuga, kui ka andmed, mida ei ole kunagi andmesubjektiga seostatud.

• Nõusolekuteenus – Riigi Infosüsteemi Ameti arendatav e- teenus, mis võimaldab inimesel anda riigile loa jagada tema isikuandmeid kindla teenusepakkujaga.

E-tervise strateegia 2025-2030 Lisa 2. Mõisted

• Turvaline andmepuur - Füüsiline või virtuaalne töötlemiskeskkond ja korralduslikud vahendid, millega tagatakse vastavus Euroopa liidu õigusele, näiteks määrusele EL 2016/679, eelkõige seoses andmesubjektide õiguste, intellektuaalomandi õiguste ning äriteabe ja statistiliste andmete konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavusega ning liikmesriigi õigusele ning võimaldatakse turvalist töötlemiskeskkonda pakkuval üksusel fikseerid ja kontrollida kõiki andmetöötlustoiminguid, mida tehakse muu hulgas andmete kuvamiseks, salvestamiseks, allalaadimiseks ja eksportimiseks ning arvutialgoritmide abil tuletisandmete saamiseks.

Terminoloogia tuleneb Euroopa terviseandmeruumi määrusest ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest 2022/868

• Teabekeskus– TEHIKuga seotud infosüsteemis kuvatav andmestike kirjelduse kogum, mis on süstemaatiliselt korrastatud ja hõlmab kasutajale suunatud avalikku osa, milles teave üksikute andmestike parameetrite kohta on veebiportaali kaudu elektrooniliselt kättesaadav.

• Tervise infosüsteem - Riigi keskne tervise infosüsteem, mida haldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.

• Tervisevaldkonna infosüsteemid – süsteemid, mille puhul tarkvara või selle süsteemi riistvara ja tarkvara kombinatsioon võimaldab salvestada, vahendada, eksportida, importida, teisendada, redigeerida või vaadata isikustatud terviseandmeid.

• Tervishoius töötavad spetsialistid – Tervishoius töötavad spetsialistid on nii Terviseameti registreeritud tervishoiutöötajad kui ka tervishoiusüsteemis töötavad tervisespetsialistid, kes on läbinud vastava eriala kutse- või rakenduskõrghariduse ning töötavad tervishoiuteenuse osutajate juures.

E-tervise strateegia 2025–2030 aitab ellu viia riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud sihte ja eesmärke, Rahvastiku tervise arengukava ning Heaolu arengukava eesmärke, toetab ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist ning arvestab Euroopa Liidu suundade ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega.

E-tervise strateegia

2025-2030

Jaanuar 2025

Sissejuhatus

Strateegia koostamise põhimõtted

Alusdokumendid ja sisendid

Seosed arengukavadega

Visioon

Kust tuleb järgmine hüpe?

Prioriteedid

Inimkeskne tervishoid

Tervishoius töötavate spetsialistide toetamine

Andmete väärindamine

Sisukord

Vundament

Jätkusuutlik taristu

Küberturvalisus

Innovatsiooni toetamine

Arengut toetav õigusruum

Rakendamine

Strateegia elluviimine

Edu mõõdikud

Lisa 1. Tegevused ja vastutajad

Lisa 2. Mõisted

Eesti e-tervise edulugu on maailmas tuntud juba üle 20 aasta ja

Eesti e-tervise lahendused on tipus erinevates rahvusvahelistes

valdkonna edetabelites (nt Digital Decade, Bertelsmann). Nende

aastate jooksul on Eestis riigi ja eraettevõtete koostöös loodud

palju innovaatilisi ja maailmas harukordseid lahendusi, kogunenud

on muljetavaldav kogus andmeid ning tekkinud ootusrikas pinnas

edasisele arengule.

20 aastaga on aga olukord tervishoius muutunud. Eesti

tervishoiusüsteem seisab silmitsi kahaneva ja vananeva

ühiskonnaga kaasnevate väljakutsetega, nagu pikad ravijärjekorrad,

alarahastus, perearstide vähesus maapiirkondades. Ootused

tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile kasvavad

järjest kõikide vanuserühmade lõikes, samal ajal vähenevad

ressursid.

Vähenevate ressursside ja kasvavate ootuste olukorras tuleb

lahendusi otsida uutest lähenemistest olemasolevale. Andmete ja

tehnoloogia nutikas kasutus võimaldab täpsemalt ennetada,

varasemalt diagnoosida ning tõhusamalt ravida, säästes seejuures

meditsiinipersonali. E-tervise lahenduste suunamine tõhususe ja

kiire arengu toetamise suunas on üks võimalusi tervishoiu

väljakutsetega toimetulemiseks. Tänaseks oleme aga hoolimata

20-aastasest eduloost, kogunenud kogemustest, kompetentsist

ning väärtuslikust terviseandmete hulgast olukorras, kus

tervishoius olemasolevate andmete kasutus on madal ning

tehnoloogilised lahendused killustunud ja osaliselt aegunud

ebaühtlase tehnoloogilise baasi tõttu. See aga omakorda loob

olukorra, kus uute arenduste süsteemne kasutuselevõtt on üha

aeganõudvam ja kulukam.

E-tervise strateegia eesmärk on osapoolte¹ kokkuleppena

panustada järgnevate aastate jooksul prioriteetsete valdkondade

arengusse, et ületada takistused ja võimaldada järgmine hüpe, mis

aitaks Eesti tervishoiul toime tulla pikaajaliste väljakutsetega.

¹ Eesti Arstide Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Õdede Liit, Health Founders, ITL, Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, TalTech, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Ülikool, Tehnopoli tervisetehnoloogia kogukond, TEHIK,Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa. Töötukassa,

Sissejuhatus

Strateegia koostamise põhimõtted

E-tervise strateegia on loodud laiapõhjalises koostöös

E-tervise strateegia on koostatud aktiivses arutelus 21 sihtrühma esindajaga. Strateegia koostamisel on tehtud Euroopa Liidu Twinning programmi raames koostööd Norra, Taani ja Prantsusmaa ekspertidega ning Euroopa Komisjoni konsultantidega.

Strateegia määratleb, mida me teeme ja mida me ei tee

E-tervise strateegia määratleb järgmise viie aasta riiklikud prioriteedid e- tervise arendamisel. Neid viime ellu ja rahastame esmajärjekorras. Strateegias kajastamata teemad ei ole esmased prioriteedid, kuid nende olulisust see ei vähenda; piiratud ressursside tingimustes keskendume sihipärastele arendustele ning teisi suundi saame ellu viia vaid täiendavate vahendite olemasolul pärast prioriteetsete projektide lõpuleviimist. Strateegia määrab, millistes e-tervise valdkondades juhib arendusi riik ja kus on oodatud erasektori algatused. Kõik uued lahendused luuakse koostöös.

Tagame jätkusuutlikkuse

Prioriteetsete valdkondade arenguga sama oluline on nii uute kui ka olemasolevate lahenduste jätkusuutlikkus, andmete kaitstus ja teenuste turvalisus ehk tugev vundament.

Alusdokumendid ja sisendid

Eesti 2035

Heaolu arengukava 2023-2030

Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030

E-tervise strateegia 2025-2030

Sidusa Eesti arengukava 2021-2030

Inimkeskse tervishoiu programm 2024-2027

E-tervise visioon 2025. E-tervise strateegiline

arenguplaan 2020

Digiühiskonna arengukava

TAIE arengukava 2021-2035

SISENDID

Personaalmeditsiini pikaajaline programm

2024-2034

ÜRO säästva arengu eesmärgid

Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlus

LÄHTEKOHAD

Innovatsioon ja koostöö

RTA eesmärk on rakendada innovaatilisi lähenemisi tervisevaldkonnas ning tugevdada koostööd eri sektorite ja kogukondade vahel. E-tervise strateegiaga soodustame innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu tervishoius uuenduslike lahenduste ja koostöömudelite rakendamise teel.

Tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Tervisealase ebavõrdsuse vähendamine on üks RTA peamiseid eesmärke. E-tervise lahendused võimaldavad terviseandmete paremat kättesaadavust, aidates tuvastada tervisealase ebavõrdsuse mustreid ning suunata täpsemalt ja tõhusamalt ressursse selle vähendamiseks.

Inimkeskne tervishoid ja inimese kaasamine Rahvastiku tervise arengukava (RTA) seab eesmärgiks edendada inimkeskset lähenemist ja tervist toetavaid valikuid ning suurendada inimeste terviseharitust. E-tervise lahendused toetavad terviseteadlikkust ja inimeste kaasatust enda tervise juhtimisse, võimaldades hallata oma terviseandmeid. Andmepõhised personaalsed soovitused, erinevad meeldetuletused ja muud võimalused aitavad inimesel mõista oma valikute mõju ja paremini juhtida enda tervist.

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine RTA eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset kõigile kättesaadavat tervishoidu. Digitaalsed lahendused, nagu

kaugteenused ja arstide vahelised e-konsultatsioonid parandavad tervishoiuteenuste kättesaadavust, eriti maapiirkondade elanikele ja erivajadustega inimestele. Samuti võimaldavad digilahendused tervisevaldkonna töötajatel kiiremini ja täpsemalt diagnoosida ning raviplaane koostada, tõstes teenuste kvaliteeti ja efektiivsust.

Rahvastiku tervise arengukava eesmärgid ning e-tervise võimalused nende saavutamiseks

AI

Üleminek sündmusteenustele ja proaktiivsetele teenustele

DÜAK-i eesmärgi kohaselt pakutakse avalikke teenuseid inimestele ja ettevõtjale nende elusündmusest lähtuvalt ühe sujuva teenusena. E-tervise strateegia panustab inimkesksete teenuste osutamisse innovaatiliste digilahenduste kaudu ning muudab tervishoiu- ja sotsiaalteenused integreeritumaks ja kättesaadavamaks.

Krativäeline riik

DÜAK-i visiooni kohaselt on Eesti eesmärk saada maailmas juhtivaks tehisintellektilahenduste kasutajaks avalike teenuste pakkumisel, mis toob riigisektoris kaasa uue tõhusushüppe. E-tervise strateegiaga panustame tehisintellekti arengusse, lihtsustades uute lahenduste kasutuselevõttu ja luues innovatsiooni toetava õigusruumi.

Digiühiskonna arengukava (DÜAK) aluseks on oluliste otsuste tegemine kvaliteetsete ja ajakohaste andmete põhjal. E-tervise strateegias seame prioriteediks terviseandmete kvaliteedi parandamise, andmete kättesaadavuse ja

nende kasutuse turvalisuse võimaldades tõenduspõhiste ja andmepõhiste otsuste tegemist ning toetades tervishoiusüsteemi innovatsiooni ja personaliseeritud teenuste arendamist.

Inimkeskne digiriik DÜAK-i järgi on usaldus digilahenduste vastu rajatud teadlikkusele tehnoloogia ja kodanike põhiõiguste seostest, digilahenduste usaldusväärsusest ja elanike kaasatusest teenuste kujundamisse. E-tervise strateegia rakendamisega toetame usalduse kasvu, suurendades inimese rolli ja võimalusi enda tervise juhtimisel ning kasvatades huvigruppide kaasatust.

Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus

AI

Digiühiskonna arengukava eesmärgid ning e-tervise võimalused nende toetamiseks

Visioon

Eesti on maailmas juhtiv e-tervise innovatsioonikeskus,

kus andmed ja uuenduslikud lahendused parandavad rahva tervist ja heaolu

ning loovad väärtust majanduses.

Eesti e-tervise järgmine edulugu põhineb andmetel. Andmepõhisus on vajalik nii üksikotsuste tegemisel ennetuses ja ravis kui ka uute lahenduste väljatöötamisel. Meie terviseandmed on mahukad, ent ebaühtlase kvaliteediga. Andmekvaliteedi tõstmise vajadus on olnud selge pikka aega, ent tulemused ei ole piisavad – suur osa meie terviseandmeid on endiselt standardiseerimata või on kasutatud isemuudetud standardeid. Andmekvaliteedi parandamine toimub peamiselt vaid teiseses kasutuses (uuringutes, teadustöös) ja need parandused ei jõua tagasi tervise infosüsteemidesse, patsiendini, arstini. Olukorra parandamiseks on vajalik andmete standardiseerimist korrastada ja kiirendada ning tagada andmete kvaliteet juba algallikas. See on kriitilise tähtsusega olukorras, kus kasutusele võetakse aina enam personaalseid, indiviidi andmetel põhinevaid tööriistu. Andmekvaliteedi tõstmine juba andmete loomise käigus vähendab meditsiinipersonali töökoormust, suurendab andmepõhiste tööriistade täpsust ning kiirendab arendus- ja uurimistööd.

Andmete kättesaadavus arendustööks on keeruline ja ajamahukas. Uute tõhusamate lahenduste kiiremaks väljatöötamiseks on vajalik teadus- ja arendustöö jaoks muuta terviseandmetele ligipääs selgeks ning kiireks moel, mis tagab seejuures inimeste maksimaalse privaatsuse.

Uute innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu juures on suureks takistuseks tervisevaldkonna infosüsteemide killustatus. Kasutusel on väga erineva struktuuri, kvaliteedi ja turvalisustasemega tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid. Uue keskse lahenduse või teenuse kasutuselevõtt on väga ajamahukas ja nõuab ebamõistlikult suuri kulutusi, kuna samad uuendused on vaja viia paljudesse erinevatesse süsteemidesse. See takistab kiiret kohanemist, paindlikkust ja on takistuseks ka tervishoiutehnoloogia ettevõtetele. Olukorra parandamiseks peame süsteemide killustatust vähendama. Suurima mõjuga samm selles on haiglate infosüsteemide üleviimine uuele arhitektuurile, mis võimaldab mistahes uuenduse kasutuselevõttu ühe arendusprotsessi ja liidestusega. See kiirendab arengut ja hoiab kokku kulusid.

Järgmine hüpe Eesti e-tervises saab tulla, kui meil on kvaliteetsed kättesaadavad terviseandmed koos taristuga, millele uute lahenduste liitmine on kiire ja lihtne. Need loovad Eestile võimaluse saada nüüdisaegsest tehnoloogiast, sh tehisintellekti lahendustest, enim kasu.

Kust tuleb uus hüpe?

Tehisintellekt

Innovatsiooni edendavas õigusruumis toetab standardiseeritud ja kvaliteetsete terviseandmete põhjal tarkade ja turvaliste tehisintellekti põhiste lahenduste loomist patsiendile ja tervishoiutöötajale.

Terviseandmed

Viime terviseandmed üle ühtsele rahvusvahelisele andmestandardile ning tagame õigustatud osapooltele kiire juurdepääsu ajakohastele andmetele. Kvaliteetsete terviseandmete väljastamise protsess on arusaadav ja kiire.

Terviseinfosüsteemid Viime tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid järjest üle modulaarsele arhitektuurile, mille moodulid baseeruvad samal andmeplatvormil riikliku terviseinfosüsteemiga. Ühtne arhitektuur

võimaldab luua korduvkasutatavaid lahendusi, mis kiirendavad arendust, tagavad terviseandmete

ajakohase liikumise ja säästavad ressursse.

Kust tuleb uus hüpe?

AI

Prioriteedid

Küber- turvalisus

Innovatsiooni toetamine

Jätkusuutlik taristu

Tervishoius töötavate spetsialistide toetamine

Andmete väärindamine

Inimkeskne tervishoid

Arengut toetav õigusruum

Vundament

E-tervise strateegia prioriteedid lähtuvad Rahvastiku tervise arengukava ja Digiühiskonna arengukava eesmärkidest ning e-tervise

ökosüsteemi osapoolte (erialaliidud, ettevõtete ühendused ning Sotsiaalministeeriumi haldusala asutused) arutelude ning hääletuse

tulemusest.

Prioriteedid

• Inimestele pakutakse terviklikke tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid ning sündmusteenuseid sõltuvalt nende elusündmustest ja vajadustest.

• Digilahendused ja andmepõhised soovitused toetavad inimesi teadlike tervislike otsuste tegemisel.

• Terviseandmetel põhinevad farmakogeneetika ja personaalmeditsiini lahendused aitavad kaasa nii haiguste ennetusele kui ravile.

Inimkeskne tervishoid

Eesmärk

Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna

Võimaldame tervise- ja sotsiaalvaldkonna töötajatele patsiendi nõusolekul juurdepääsu tema andmetele. Integreerime ennetust, ravi ja hooldust toetavad kaugteenused raviteekondadesse.

Loome kasutajakeskseid teenuseid

Teenused on kasutajasõbralikud ja ligipääsetavad. Arendame elusündmusteenuseid (nt rasedus ja lapse sünd) ja loome uusi personaalseid tervishoiuteenuseid, sh geeniandmetel põhinevaid lahendusi.

Laiendame Terviseportaali teabeväravaks

Terviseportaalist saavad inimesed kogu vajaliku terviseinfo, sh soovitused, mis põhinevad tervise ja heaolu rakenduste sisendil.

Loome võimaluse edastada oma andmeid Loome inimestele võimaluse oma andmete sisestamiseks ja jagamiseks, et anda tervisevaldkonna töötajatele lisateavet tõhusamaks raviks ja ennetuseks.

Inimkeskne tervishoid Tegevused

Tervishoius töötavate spetsialistide toetamine

• Digilahendused vähendavad tervishoiuvaldkonnas töötavate spetsialistide koormust ja dokumenteerimisele kuluvat aega.

• E-tervise lahendustest on saanud spetsialisti tõeline abimees: tõenduspõhisteks otsusteks on spetsialistile kiirelt kättesaadavad andmed ja tugi ning andmete sisestamine on lihtne ja sujuv.

Eesmärk

Laiendame otsusetugede kasutust

Võtame kasutusele uusi otsusetugesid ning laiendame olemasolevate funktsionaalsust ja nende võimalike kasutajate ringi.

Arendame tervisejuhtimise töölauda

Koondame tervisejuhtimise töölauale kõik tervishoiuvaldkonna spetsialistidele vajalikud terviseandmed ja töövahendid.

Parandame terviseandmete kättesaadavust

Teeme standardiseeritud terviseandmed tervishoius töötavatele spetsialistidele kiirelt kättesaadavaks.

Loome terviklike andmetega Ravimiskeemi

Loome ravimiskeemide koostamise võimaluse, kus andmed on kergesti kättesaadavad nii patsiendile kui ravimeeskonna liikmetele.

Tervishoius töötavate spetsialistide toetamine Tegevused

Andmete väärindamine

• Kvaliteetsed terviseandmed on kiirelt kättesaadavad paremaks teenuseosutamiseks, poliitikakujundamiseks ning teadus- ja arendustegevuseks. Andmepõhine teadus- ja arendustegevus võimaldab uute kvaliteetsete ennetusvõimaluste, tervishoiuteenuste ja personaalmeditsiini lahenduste pakkumise.

• Terviseandmed vastavad rahvusvahelistele standarditele ning nende kogumine, säilitamine ja töötlemine on lihtne ja tõhus.

Eesmärk

Teeme terviseandmed kiirelt kättesaadavaks

Lihtsustame andmete taotlemist teadus- ja arendustööks, võttes kasutusele keskse menetluskeskkonna ning teeme andmed kättesaadavaks läbi turvaliste andmepuuride.

Tõstame andmekvaliteeti

Loome selguse dokumenteerimisnõuetes, võtame üleriiklikult kasutusele rahvusvahelised standardid ja automatiseerime andmekvaliteedi kontrolli.

Lõpetame andmete dubleerimise

Lõpetame samade andmete korduvalt küsimise ja hoiame andmeid ühes kohas, eelistatult tervise infosüsteemis.

TegevusedAndmete väärindamine

Vundament

Tervise infosüsteem on kiire ja paindlik Arendame tervise infosüsteemi paindlikuks, et võimaldada lahenduste ja teenuste kiiret loomist ja kolmandate osapoolte lahenduste lihtsat liidestamist.

Kasutusel on vabavara ja pilveteenused Turvalisuse, agiilsuse ja keskkonnasäästlikkuse tagamiseks läheme järk-järgult üle pilvetehnoloogiatele ning eelistame vabavara nii olemasolevate süsteemide arendamisel kui ka uute loomisel.

Andmevahetus on kiire ja asjakohane Reaalajas toimuvaks andmevahetuseks loome FHIR standardil põhinevad uued lahendused ja viime olemasolevaid lahendusi järk-järgult üle.

Modulaarne arhitektuur tagab tõhususe Viime tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid järk-järgult üle modulaarsele arhitektuurile, mille moodulid põhinevad samal andmeplatvormil riikliku terviseinfosüsteemiga,

tagades ressursitõhususe ja andmete ajakohasuse.

Jätkusuutlik taristu

Tegevused

Ligipääs andmetele on turvaline Terviseandmeid ei anta välja, vaid tehakse kättesaadavaks läbi turvaliste andmepuuride, mis tagab tõhusama andmekaitse.

Tervisevaldkonna infosüsteemid on turvalised Toetame tervisevaldkonna infosüsteemide arendajate küberturbeoskuste tõstmist ning rahvusvahelist koostööd.

Küberturbealane teadlikkus on kõrge Koostöös RIA-ga loome tervisevaldkonna spetsialistidele võimaluse läbida igal aastal küberhügieeni koolitus.

Küberturvalisus

Tegevused

Tehisintellekt toetab tervishoidu Toetame uute lahenduste ja tehnoloogiate, sh tehisintellekti, kasutuselevõttu andmepõhiste otsuste tegemisel, ennetavas tervishoius ja muudes valdkondades.

Uued teenused jõuavad kiiremini inimesteni Koos teiste ministeeriumite, teadusasutuste ja erasektoriga loome innovatsiooni toetavad "regulatiivsed liivakastid” teenuste ja toodete kiiremaks turulejõudmiseks.

Tervishoiuspetsialistid on innovatsiooniteadlikud

Koostöös kõrgkoolidega arendame tervishoius töötavate spetsialistide digipädevusi ja innovatsiooniteadlikkust.

Innovatsiooni toetamine

Tegevused

Õigusruum on toetav Kaotame dubleerivad ja korrastame vasturääkivad õigusaktid. Vähendame õiguslike regulatsioonide liigset detailsust, et toetada toodete ja teenuste kiiret arendust ning kasutuselevõttu.

Digidokumente ei dubleerita paberil Loome õigusraamistiku, mis näeb ette terviseandmete kogumise ainult digitaalselt, ilma paberinõudeta.

Eesti vastab Euroopa terviseandmeruumi nõuetele Viime Eesti õigusruumi vastavusse Euroopa terviseandmeruumi määruse nõuetega, lähtudes Eesti inimeste, tervishoius töötavate spetsialistide ja erasektori huvidest.

Toimib nõusolekuteenus Võtame laialdaselt kasutusele nõusolekuteenuse ja loome kolmandatele osapooltele tasulise liidestumise võimaluse.

Kiiret arengut toetav õigusruum

Tegevused

Rakendamine

E-tervise strateegia elluviimiseks kasutatakse olemasolevat juhtimismudelit

• E-tervise strateegia elluviimise juhtimine on e-tervise juhtkomisjoni (koosseis kinnitatud terviseministri käskkirjaga) ülesanne.

• Nõuandvat rolli täidab e-tervise strateegianõukoda.

• Riiklikke IKT arendusi juhitakse arendusportfellide kaudu.

• Juhtkomisjon lähtub arenduste planeerimisel e-tervise strateegiast ja valitsemisala prioriteetidest.

• Arendusportfelli saab arendusalgatusi lisada ainult e-tervise juhtkomisjoni otsusega. Juhtkomisjon teeb arendusportfelli otsused, lähtudes nii arenduse kui ka toote/teenuse elukaare kuludest.

• Arendusportfellidega tagatakse ülevaade valitsemisala terviklikust arenduste mahust.

• Ajakohase IT-arenduste ressursivaate tagab e-tervise juhtkomisjonile TEHIK.

• Arendusportfellide koostamisel lähtutakse rulluva planeerimise põhimõtetest.

• Arendusportfellid on ajakohased, kättesaadavad valitsemisalas ja avalikustatud TEHIKu veebilehel.

Strateegia elluviimine

E-tervise strateegia 2025-2030

e-tervise strateegianõukoda

3. aasta tegevuskava koos mõõdikute ja indikaatoritega

1. aasta tegevusplaan (kooskõlas TEHIKu portfelli ja Tervisekassa finantseerimisega)

pidev suhtlus huvirühmadega

rakenduskavad ja programmid koos eesmärkide ja mõõdikutega ja valitsemisraamistik

Töörühmad

Strateegia täpsustamiseks koostatakse osapooltega koostöös detailsed rakenduskavad.

Strateegia elluviimine

Mõõdik 2024 Siht 2030

Digital Decade e-Health Indicator

3. koht 2. koht

Bertelmann Foundation´s Digital Health Index

1. koht säilitada 1. koht

Global Digital Health Monitor

üldine 5, alamindeksid puuduvad ja

4-5

Kõigil 5

Kasutatakse tervishoiusüsteemi toimivuse mõõtmise (HSPA) mõõdikuid. Baastase ja eesmärgid defineeritakse rakenduskavas

Inimkeskne tervishoid

• Terviseportaali kasutus • Terviseportaali kasutajate rahulolu • Patsiendid saavad ise lisada andmeid (kategooriate arv) • Asünkroonsete kanalite kasutamine patsientide poolt

Tervishoius töötavate spetsialistide toetamine

• Spetsialistidele suunatud tööriistade kasutus • Hinnanguline dokumenteerimisest säästetud aeg • Tervisevaldkonna töötajate rahulolu digitööriistadega • Igapäevases praktikas kasutavate otsusetugede arv

Andmete väärindamine

• Tervisevaldkonna töötajate rahulolu terviseandmete kvaliteediga • Andmekategooriate arv teiseseks kasutuseks • Andmetaotlejate rahulolu andmeväljastustega • Teiseseks andmeväljastuseks kulunud aeg (päevades)

Esmajärgulised edu mõõdikud Prioriteetsete suundade edu mõõdikud

Edu mõõdikud

MINISTRI KÄSKKIRI

14.02.2025 nr 18

E-tervise strateegia kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1, § 52 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 2 ja § 7 alusel kinnitan e-tervise strateegia (lisatud). Lisa: e-tervise strateegia. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister

E-tervise strateegia 2025-2030 Lisa 1

Tegevused ja vastutajad

1. Loome tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele inimese nõusolekupõhise ligipääsu terviseandmetele ja terviseplaanidele.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

2. Loome spetsialistidele võimaluse näha inimese olulisemaid tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmeid, tutvuda juhtumiplaanidega, koostada terviklikke terviseplaane ning teha meeskonnatööd nende elluviimiseks.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

3. Toetame kaugteenuste arendamist (kaugjälgimist, diagnostikat, kaugteraapiat, triaaže, arstidevahelisi konsultatsioone jm) ja nende integreerimist raviteekondadesse.

Sotsiaalministeerium, Tervisekassa, TEHIK

4. Loome võimaluse olemasolevate andmete alusel hinnata inimeste terviseriske ning segmenteerida populatsioon, et proaktiivselt osutada riskirühmadele tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuseid.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

5. Loome ühtse mõõdikute süsteemi sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonna ning töötukassa jaoks, tagame kiire ja sujuva andmevahetuse tervise ja heaolu valdkondades.

Sotsiaalministeerium, SKA, TEHIK

TöösTegevuse seis: Plaanis algatada Riik loob võimalused, kuid ei loo lahendusi (oodatud erasektori panus)

Inimkeskne tervishoid Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna

Planeeritud tegevus Seis Vastutaja

1. Arendame infrastruktuuri ja nõusolekuteenuse geeniandmetel põhinevateks skriininguteks, soovitusteks ja farmakogeneetika lahendusteks.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

2. Loome tervikliku vaimse tervise seiresüsteemi, et toetada (digitaalse) eneseabi ja kaugteenuste kasutuselevõttu ning parandada teenuste kättesaadavust.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

3. Arendame elusündmusteenuseid, nagu näiteks rasedus ja lapse sünd. Kõik loodavad teenused on kasutajasõbralikud ja ligipääsetavad.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

4.

Toetame terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajavaid lapsi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna personaalsete teenustega ning tagame valdkondadeülese andmete kättesaadavuse teenuste tõhusamaks osutamiseks.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

TöösTegevuse seis: Plaanis algatada Riik loob võimalused, kuid ei loo lahendusi (oodatud erasektori panus)

Inimkeskne tervishoid Loome kasutajakeskseid teenuseid

Planeeritud tegevus Seis Vastutaja

1. Loome patsiendile võimaluse sisestada terviseportaali kaudu oma terviseandmeid, täita küsimustikke ja esitada andmete parandamise taotlusi.

Sotsiaalministeerium, Tervisekassa

2. Võtame laialdaselt kasutusele nõusolekuteenused ja patsiendi tahteavaldused.

Sotsiaalministeerium

3. Loome nõuded ja võimaluse liidestada tervise infosüsteemiga turvaliselt ja inimese nõusoleku põhiselt sertifitseeritud koostalitusvõimelisi tervise- ja heaolurakendusi.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

4. Toetame uute keskkonnariskide teadvustamist ja ennetusrakenduste loomist.

Sotsiaalministeerium

5. Loome inimestele lihtsa võimaluse anda oma nõusolek teadustöödes ja kliinilistes uuringutes osalemiseks.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

TöösTegevuse seis: Plaanis algatada Riik loob võimalused, kuid ei loo lahendusi (oodatud erasektori panus)

Inimkeskne tervishoid Toetame inimest vastutuse võtmises oma tervise eest ja ennetustegevuses

Planeeritud tegevus Seis Vastutaja

1. Liidestame digiregistratuuri terviseportaaliga ja loome radioloogiliste uuringute broneerimise võimaluse.

Tervisekassa, TEHIK

2. Juurutame terviseportaali patsiendi hallatavad teavitused ning liidestame terviseportaali ja tervisejuhtimise töölauale koostalitusnõuetele vastavad tervisevaldkonna tarkvaralahendused.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

3. Integreerime terviseportaali personaalsed soovitused tervisekäitumise ja ennetustegevuse toetamiseks (k.a geeniandmetel põhinevad personaalsed teenused).

Tervisekassa, TEHIK

4. Täiendame patsiendiandmeid pidevalt uute andmekategooriatega (nt tervisekäitumine, töövõimetus, töötervishoiukontroll, allergiaandmed, üldandmed jm).

Sotsiaalministeerium, Tervisekassa, TEHIK

TöösTegevuse seis: Plaanis algatada Riik loob võimalused, kuid ei loo lahendusi (oodatud erasektori panus)

Inimkeskne tervishoid Laiendame terviseportaali terviseväravaks

Planeeritud tegevus Seis Vastutaja

Planeeritud tegevus Seis Vastutaja

1.

Viime eraldiseisvad peamised terviseinfosüsteemid üle modulaarsele arhitektuurile, mis põhineb samal andmeplatvormil kui riiklik terviseinfosüsteem. See tagab tervishoius töötavatele spetsialistidele kiirema ja sujuvama ligipääsu kvaliteetsetele andmetele.

Tervisekassa, Sotsiaalministeerium, TEHIK

2.

Loome võimaluse iga retsepti väljastamisel lisada see patsiendi terviklikku ravimiskeemi, mis on ravimeeskonna liikmetele ajakohaselt kättesaadav. Loome haiglaravimite digiteerimise võimaluse.

Tervisekassa, TEHIK

3. Võtame kasutusele uusi otsusetugesid ning laiendame olemasolevate funktsionaalsust ja ligipääsetavust uutele kasutajatele, sh kiirabi ja õendusabi spetsialistidele ja apteekritele.

Tervisekassa, TEHIK

4. Lisame tervisejuhtimise töölauale pidevalt uusi andmekategooriaid, nagu patsiendi üldandmed, allergiad, töövõimetus, töötervisekontrolli andmed jne.

Tervisekassa, Sotsiaalministeerium, TEHIK

5. Lansseerime uue e-kiirabi lahenduse ning teeme kiirabi ja erakorralise meditsiini andmed tervishoiutöötajatele asjakohaselt kättesaadavaks.

Tervisekassa

Toetame tervishoius töötavaid spetsialiste

TöösTegevuse seis: Plaanis algatada Riik loob võimalused, kuid ei loo lahendusi (oodatud erasektori panus)

1.

Tagame oluliste andmekategooriate säilitamise keskses tervise infosüsteemis või sellega koostalitusvõimelistes tervisevaldkonna infosüsteemides. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused ei küsi inimestelt samu andmeid korduvalt, lähtudes ühekordse kogumise põhimõttest.

TEHIK

2. Kooskõlastatult teiste ministeeriumitega võtame eesmärgiks võimaldada andmete taotlemist teiseseks kasutuseks ühise menetluskeskkonna kaudu.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

3.

Toetame ühtsete rahvusvaheliste terviseandmete nomenklatuuri ja terminoloogia (nt SNOMED CT) kasutuselevõttu ja eestindamist. Juurutame terminoloogiajuhtimise süsteemi, kus on selgelt määratletud rollide, vastutuse ja mandaadi jaotus.

TEHIK

4. Kirjeldame terviseandmed, tähistame nad andmestiku kvaliteedimärgisega ja teeme info andmekomplektide kohta kättesaadavaks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse teabekeskuses.

TEHIK

5. Teeme isikustatud või isikustamata elektroonilised terviseandmed kättesaadavaks teiseseks kasutuseks ainult sertifitseeritud turvaliste andmepuuride kaudu.

Sotsiaalministeerium, TEHIK

TöösTegevuse seis: Plaanis algatada Riik loob võimalused, kuid ei loo lahendusi (oodatud erasektori panus)

Andmete väärindamine

Planeeritud tegevus Seis Vastutaja

1. Kaotame dubleerivad ja korrastame vasturääkivad õigusaktid ning lõpetame andmeväljade seadusandluse tasandil reguleerimise, alustades sotsiaalministeeriumi määrustest nr 53 ja 56.

Sotsiaalministeerium

2. Loome õigusraamistiku, mis näeb ette terviseandmete kogumise ainult

digitaalselt, ilma paberinõudeta, toetades nii ka üleminekut sündmuspõhisele andmevahetusele.

Sotsiaalministeerium

3. Loome kolmandatele osapooltele tasulise võimaluse nõusolekuteenusega liidestumiseks.

Sotsiaalministeerium

4. Viime Eesti õigusaktid vastavusse Euroopa terviseandmeruumi määrusega, lähtudes Eesti inimeste, tervishoius töötavate spetsialistide ja erasektori huvidest.

Sotsiaalministeerium

TöösTegevuse seis: Plaanis algatada Riik loob võimalused, kuid ei loo lahendusi (oodatud erasektori panus)

Innovatsiooni toetamine ja paindlik õigusruum

Planeeritud tegevus Seis Vastutaja

• Kaugteenused – ehk telemeditsiin on tervishoiuteenuste pakkumine IKT abil distantsilt, hõlmates turvalist meditsiiniseadmete ja –informatsiooni edastamist teksti, heli, video või muul kujul, et ennetada, diagnoosida, ravida ja monitoorida haiguseid.

• Koostalitusvõime – organisatsioonide ning sama või eri tootjate tarkvaralahenduste või seadmete suutlikkus toimida koos protsesside kaudu, mida need toetavad; see hõlmab teabe ja teadmiste vahetamist nende organisatsioonide, tarkvaralahenduste või seadmete vahel.

• Menetluskeskkond – veebiportaali põhine keskkond, läbi mille saab taotleda isikustatud või isikustamata elektroonilisi terviseandmeid esmaseks ja teiseseks kasutuseks.

• Proaktiivne teenus - Otsene avalik teenus, mida asutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi

kuuluvate andmekogude andmete alusel. Proaktiivne teenus osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul.

Terminoloogia tuleneb Euroopa terviseandmeruumi määrusest ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest 2022/868

• Andmekvaliteet – näitaja selle kohta, mil määral andmete olemasolevad omadused vastavad kavandatud esmase ja teisese kasutuse nõuetele.

• Elusündmusteenus - otsene avalik teenus, mida mitu

asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu.

• Isikustamata elektroonilised terviseandmed – elektroonilised terviseandmed, mis hõlmavad nii andmeid, mis on anonüümitud nii, et need ei ole enam seostatavad füüsilise isikuga, kui ka andmed, mida ei ole kunagi andmesubjektiga seostatud.

• Nõusolekuteenus – Riigi Infosüsteemi Ameti arendatav e- teenus, mis võimaldab inimesel anda riigile loa jagada tema isikuandmeid kindla teenusepakkujaga.

E-tervise strateegia 2025-2030 Lisa 2. Mõisted

• Turvaline andmepuur - Füüsiline või virtuaalne töötlemiskeskkond ja korralduslikud vahendid, millega tagatakse vastavus Euroopa liidu õigusele, näiteks määrusele EL 2016/679, eelkõige seoses andmesubjektide õiguste, intellektuaalomandi õiguste ning äriteabe ja statistiliste andmete konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavusega ning liikmesriigi õigusele ning võimaldatakse turvalist töötlemiskeskkonda pakkuval üksusel fikseerid ja kontrollida kõiki andmetöötlustoiminguid, mida tehakse muu hulgas andmete kuvamiseks, salvestamiseks, allalaadimiseks ja eksportimiseks ning arvutialgoritmide abil tuletisandmete saamiseks.

Terminoloogia tuleneb Euroopa terviseandmeruumi määrusest ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest 2022/868

• Teabekeskus– TEHIKuga seotud infosüsteemis kuvatav andmestike kirjelduse kogum, mis on süstemaatiliselt korrastatud ja hõlmab kasutajale suunatud avalikku osa, milles teave üksikute andmestike parameetrite kohta on veebiportaali kaudu elektrooniliselt kättesaadav.

• Tervise infosüsteem - Riigi keskne tervise infosüsteem, mida haldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.

• Tervisevaldkonna infosüsteemid – süsteemid, mille puhul tarkvara või selle süsteemi riistvara ja tarkvara kombinatsioon võimaldab salvestada, vahendada, eksportida, importida, teisendada, redigeerida või vaadata isikustatud terviseandmeid.

• Tervishoius töötavad spetsialistid – Tervishoius töötavad spetsialistid on nii Terviseameti registreeritud tervishoiutöötajad kui ka tervishoiusüsteemis töötavad tervisespetsialistid, kes on läbinud vastava eriala kutse- või rakenduskõrghariduse ning töötavad tervishoiuteenuse osutajate juures.