2
Tervisekassale ravikindlustuse seadusest, ravimiseadusest, tervishoiuteenuste korraldamise
seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks muud vajalikud andmed
(TerKS § 463 lg 1 p 6). Sellisteks andmeteks saab pidada ka Tervisekassa tagasinõudeõiguse
realiseerimiseks, hambaraviteenuse hüvitise kõrgendatud piirmäära leidmiseks ning raviasutustele
õige visiiditasu võtmiseks vajalikke andmeid.
Tervisekassa korraldab ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ning tervishoiuteenuste
korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmist (TerKS § 2 lg 2 p 1). Ülesanded on täpsemalt
reguleeritud erinevates seadustes (nt TTKS, RaKS). Üheks viidatud Tervisekassa ülesannete
täitmise väljenduseks on andmete tagamine raviasutustele, et need ei võtaks kindlustatud isikutelt
rohkem visiiditasu, kui seadus ette näeb. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 67 lõike 3 kohaselt ei
tohi Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja (s.o raviasutus)
nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse eest
tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus, ravimite loetelus ja meditsiiniseadmete loetelus
märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui RaKS 6. jaos sätestatud alustel ja ulatuses – see
tähendab, et visiiditasu võib võtta üksnes RaKS-s sätestatud ulatuses. Hambaraviteenuse hüvitis
on mitterahaline tervishoiuteenuse hüvitis, mille eest tasumise aluseks olevad andmed kantakse
Tervisekassa andmekogusse ülalviidatud TerKS § 463 lg 1 p 3 kohaselt. Kahju tekitanud isikult
teenuste ja hüvitiste eest tasumiseks kulunud summad nõuab Tervisekassa sisse RaKS § 26 lõike
1 ja TerKS § 4 lõike 31 kohaselt. Seega on tegemist ülesandega, mis on Tervisekassale pandud
seadusega.
Paragrahv 7 täiendamine lõikega 82
Tervisekassa arendab enda andmekogus välja uued võimekused seoses ülalviidatud seadustes
sätestatud tagasinõudeõiguse kasutamisega. RaKS § 26 lõike 1 ja TerKS § 4 lõike 31 kohaselt on
Tervisekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab juhtumi toimumise eest, mille tõttu
osutati tervishoiuteenuseid ja maksti hüvitisi, samuti kindlustusandjate ja Eesti Liikluskindlustuse
Fondi suhtes (edaspidi LKF), kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama juhtumi raames. Seega
on Tervisekassal seoses tervisekahjuga lõppenud liiklusõnnetusega tekkinud kulu osas
tagasinõudeõigus kindlustusandjate ja LKF-i suhtes. Tegemist on kehtiva õigusega, kus juba täna
on raviasutusel kohustus edastada liiklusõnnetuse teatis Tervisekassale ja sündmuskohajärgsele
prefektuurile, juhul kui tema juurde on toodud või tema poole on pöördunud isik, kes on
liiklusõnnetuses vigastada saanud või kes väidab seda olevat. Raviarvete ja raviasutuste poolt
esitatud teatiste võrdlemisel on selgunud, et seda tehakse siiski osaliselt – teatis esitatakse
hinnanguliselt ainult 1/3 juhtudest, kus raviarvel on põhjuseks märgitud liiklusõnnetus.
Märkimisväärne hulk teatiseid jääb raviasutuste ülekoormatuse tõttu seega edastamata, mille tõttu
tuli välja töötada parem lahendus. See omakorda tähendab, et Tervisekassa eelarvest kaetakse
kulud, mille osas on Tervisekassal tagasinõudeõigus kindlustusele, kuid puudulike andmete tõttu
tagasinõuet esitada pole võimalik. Hinnanguliselt on Tervisekassal aastatel 2018 kuni 2022
tagasinõuded esitamata ligikaudu 11 miljoni euro eest.
Paragrahv 7 lõike 82 punktides 1 ja 2 toodud andmete kaudu on võimalik liiklusõnnetust
identifitseerida ja vajadusel täpsustada Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) või LKF-ist
liiklusõnnetuste asjaolusid. Liiklusõnnetuse liik on vajalik liiklusõnnetuse asjaolude kirjelduseks
ning tervisekahju kannatanud isiku tuvastamiseks ja kontrolliks – nt teatud juhtudel puudub
Tervisekassal tagasinõude esitamise õigus (nt juhul, kui tegemist on liikluskindlustuse seaduse §
1 lg-s 12 toodud juhtumiga). Tervisekassa tagasinõude ulatuse määramisel võetakse arvesse ka
isiku joobe olemasolu ja turvavarustuse mittenõuetekohast kasutamist (kindlustusseltsid
vähendavad üldjuhul joobe korral ja turvavarustuse mittenõuetekohasel kasutamisel hüvitist
tulenevalt VÕS § 139 lg-st 1). Isiku rolli (nt bussijuht, jalakäija, kaassõitja) on vajalik punktides 6 ja
7 toodud asjaolude hindamiseks. Sõidukite registreerimismärkide põhjal teab Tervisekassa,
millisele liikluskindlustusseltsile tagasinõuet esitada. Kannatanu sõiduki registreerimismärk
võimaldab erinevad juhtumid kokku viia ja vajadusel asjaolusid kontrollida ja täpsustada.