Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 17.02.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25210050006

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxx xxxxxx

Prokuratuur võib menetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata (KrMS § 202), kui

I. menetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest KarS ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

II. kahtlustatava süü ei ole suur

III. kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju

IV. kahtlustatav on tasunud või võtnud kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud

V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi

Käesoleval juhul ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Täpsemalt on

esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo

toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega.

Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur

kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad

asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et

• Kahtlustatav on väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 mõttes, tunnistas

täielikult oma süüd, selgitas, et tegutses hetkeemotsiooni ajel

• Seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära.

• Kannatanu on selgitanud, et ta ei soovi kahtlustatava karistamist, vaid leppimist,

• Kannatanu ei ole tsiviilhagi esitanud,

Kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks (III), menetluskulusid ei

tekkinud (IV).

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V).

Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat karistada, kuna puudub põhjus arvata, et

karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt.

• temal puuduvad kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused,

• tema puuduvad arhiveeritud kriminaal- ning väärteokaristused

• tema suhtes pole varem lõpetatud vägivallakuriteo eest alustatud kriminaalmenetlust

KrMS § 2031 või § 202 alusel.

Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustused. Sellisele

seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga

vahetult suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast kriminaalmenetluse esemeks olnud episoodi

st kuu jooksul pärast konflikti ei ole kahtlustatava ja kannatanu vahel rohkem füüsilisi konflikte

olnud. Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras

karistamata isik, kes on oma süüd tunnistanud, kahetsust väljendanud ning on öelnud, et soovib

vägivallast loobumise nõustamist, paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi käesoleva

kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse

eriline usaldus.

Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel

eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse

kehtivusse, kuna isik kuulati üle, ta on oma tegusid tunnistanud. Riik on niisiis isiku käitumisele

operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma tegudest aru saanud, on lubanud

konflikte vältida ja on seda ka tänaseks teinud, on valmis abi vastu võtma, et oma käitumist

muuta. Samuti on isik vabatahtlikult võtnud eripreventiivsed ning teatavas mõttes karistusliku

mõjuga kohustused. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale

õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise (nr RP-1-2/22/1) p 3.2.2. kohaselt on avalik menetlushuvi

olemas KarS §-dele 120-121 vastava jätkuva perevägivalla puhul. Seadus võimaldab aga

menetlust siiski ka sellisel juhul KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetada ning käesoleval juhul leiab

prokurör - irdudes peaprokuröri juhisest – et avalik menetlushuvi siiski siinses asjas puudub,

ülaltoodud põhjustel.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör

veendunud, et selline vajadus puudub.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi

puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25210050006 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on

a) mitte toime panna uusi isikuvastaseid kuritegusid

Tähtajaks määrata 12 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o 17.02.2026 (k.a).

b) võtta nõustamisaja broneerimiseks ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga

numbril, osaleda 1 kuu jooksul (st hiljemalt 17.03.2025) esmasel nõustamisel ning

seejärel edasistel nõustamistel nõustaja ette nähtud mahus (keskmiselt 5 korda).

связаться для бронирования времени консультации с линией поддержки

отказа от применения насилия, в течение 1 месяца (то есть не позднее

17.03.2025) принять участие в первичной консультации и затем принимать

участие в дальнейшем консультировании в объёме, предусмотренном

консультантом (не менее 5 раз).

Номер телефона горячей линии: xxxxxx, xxxxxx xxxxx

Nõustamiste läbimise tähtajaks määrata 6 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o

17.08.2025 (k.a).

3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad

5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad

6. Käesolev määrus saata:

• kannatanule või tema esindajale: xxxxxxxxx xxxxx (KrMS § 206 lg 2)

• teadmiseks DELTA kaudu [email protected]

7. Anda luba kriminaalasja materjalidega tutvumiseks määruse p-s 2 toodud programmi

korraldajal (KrMS § 214 lg 1 ja § 2032 lg 6)

8. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest

• tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3)

• vaidlustada menetluse lõpetamine Riigiprokuratuuris (KrMS § 207 lg 3)

• taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema

kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1

Kaspar Urmas Oja

prokurör

Kui isik ei täida talle käesoleva määruse p 2 toodud kohustusi tähtaegselt, siis prokurör

uuendab kriminaalmenetluse.

Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustustega,

mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia kätte saanud.

Nimi: Allkiri: Kuupäev:

1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания

содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать

ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.

If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination

of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.