juurdepääsuprotsesside täiendamine, et tagada teiste liikmesriikide pankrotihalduritele võrdne
juurdepääs.
Jaotis IV (pre-pack menetlus) reguleerib pre-pack menetlust, mille eesmärk on võimaldada
makseraskustes ettevõttel müüa oma vara või äritegevus kiiresti ja sujuvalt enne ametliku
pankrotimenetluse algust. Pre-pack menetluses valmistatakse vara müük ette varakult ja see
viiakse ellu kohe pärast maksejõuetusmenetluse algatamist.
Eesti seisab vastu pre-pack menetluse kohustuslikuks muutmisele liikmesriikidele. Menetluse
edukas rakendamine eeldab kõrgelt kvalifitseeritud saneerimisnõustajaid, pankrotihaldureid ja
kohtunikke, kellel on vajalikud oskused vara kiireks hindamiseks ja müügiks.
Jaotis V (juhtide kohustused) seab juriidiliste isikute juhtidele kohustuse esitada
maksejõuetusavaldus kindla tähtaja jooksul ning kehtestab vastutuse selle rikkumise eest.
Eesti toetab ettepanekut kehtestada juhtidele maksejõuetusavalduse esitamise kohustuse. Meie
seadused vastavad üldjoontes direktiivi nõuetele.
Jaotis VI (mikroettevõtete lihtsustatud likvideerimismenetlus) käsitleb spetsiaalset
likvideerimismenetlust. See on mõeldud mikroettevõtetele, et võimaldada kiiret, väheste
formaalsustega ja odavat maksejõuetusmenetlust juhul, kui nende maksejõuetus on tuvastatud.
Eesti ei toeta mikroettevõtete lihtsustatud likvideerimise regulatsiooni ja peab vajalikuks, et
regulatsioon oleks vabatahtlik ja liikmesriikidele kohandatav. Eestis on umbes 95% kõigist
ettevõtetest mikroettevõtted. Seetõttu ei jääks lihtsustatud likvideerimismenetlus Eestis
erandlikuks ja spetsiifiliseks meetmeks, vaid sellest kujuneks de facto üldine norm
maksejõuetusmenetluste läbiviimisel. Selline olukord võib kahjustada võlausaldajate huve, kuna
lihtsustatud menetlused võivad vähendada põhjalikku kontrolli võlgniku vara üle ja piirata
võimalusi varade maksimaalseks realiseerimiseks.
Jaotis VII (pankrotitoimkond) käsitleb pankrotitoimkonna rolli ja ülesandeid
maksejõuetusmenetluses. Pankrotitoimkond koosneb tavaliselt võlausaldajate esindajatest ja
selle ülesandeks on osaleda otsuste tegemisel, mis mõjutavad pankrotivara haldamist ja
realiseerimist.
Eesti ei toeta pankrotitoimkonna liialt detailset regulatsiooni EL-i tasandil, kuna see võib piirata
paindlikkust ja koormata menetlust tarbetute bürokraatlike nõuetega.
Jaotis VIII (läbipaistvuse meetmed) nõuab liikmesriikidelt kokkuvõtlike teabelehtede koostamist,
mis selgitavad siseriikliku maksejõuetusõiguse põhimõtteid.
Eesti toetab seda jaotist, kuna see aitab hõlbustada piiriüleseid investeeringuid. Vajalik on
laiendada olemasolevaid teabematerjale ja tagada nende kättesaadavus ka võõrkeeltes.
Menetluse senine käik ja läbirääkimised
13. detsembril 2024 võttis Justiits- ja Siseasjade Nõukogu vastu osalise üldise lähenemisviisi
jaotisetele I (üldsätted, mis on seotud järgnevate jaotistega), II (vara tagasivõitmine), III (varade
jälitamine), V (juhtide kohustused) ja VIII (läbipaistvuse meetmed);
Liikmesriikidele on esitatud jaotise IV (pre-pack menetlus) teine kompromisstekst, mida arutatakse
praegustel töörühma kohtumistel;
Eesistuja eesmärk on jõuda kogu direktiivi üldisele lähenemisviisile juunis 2025.
Soovime kontsentreerida praegu tähelepanu ainult IV jaotisele.
Pre-pack menetluse olemus ja eesmärgid
Pre-pack menetlus on maksejõuetusmenetluse erivorm, mille eesmärk on võimaldada raskustesse
sattunud ettevõttel sujuvalt ja kiirelt müüa oma vara või äritegevus tervikuna. Peamine eesmärk on
säilitada ettevõtte majanduslik väärtus ja vähendada maksejõuetusmenetlusega kaasnevaid kulusid.
Erinevalt tavapärasest pankrotimenetlusest toimub pre-pack menetluses vara müügi ettevalmistamine
juba enne ametliku maksejõuetusmenetluse algust.
Olulised eesmärgid ja eelised, mida menetlus peaks pakkuma:
Ettevõtte tegevusvõime säilitamine (nn "going concern"), mis aitab hoida töökohad alles ja
vähendada sotsiaalset mõju;