Maaeluministri keskkonnatoetuste määruste muutmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

06.03.2024 nr 1.4-3/214

Regionaalministri määruse „Maaeluministri keskkonnatoetuste määruste

muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri

määruse „Maaeluministri keskkonnatoetuste määruste muutmine“ eelnõu.

Palume kooskõlastada eelnõu 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

Lisad:

1. Määrus: EN_KESKKONNATOETUSED_MUUTMINE

2. Seletuskiri: SK_KESKKONNATOETUSED_MUUTMINE

Eike Lepmets

625 6564 [email protected]

Kadri Kask

625 6141 [email protected] Ketlyn Roze 625 6127 [email protected]

MÄÄRUS

xx.03.2024 nr …..

Maaeluministri keskkonnatoetuste määruste muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee

kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse

toetus“ muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „taotleb keskkonnasõbraliku majandamise“

sõnadega „taotleb sama“;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „taotleb“ sõnadega „strateegiakava

alusel antavat“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Veekaitselise rohumaa kohta, mis piirneb veeseaduse § 118 lõike 2 punktis 1 nimetatud

veekaitsevööndiga, antakse toetust kuni 30 meetri eest. Veekaitselise rohumaa kohta, mis

piirneb veeseaduse § 118 lõike 2 punktis 2 nimetatud veekaitsevööndiga, antakse toetust kuni

40 meetri eest.“;

4) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna „korjealade“ sõnaga „korjeala“;

6) paragrahvi 5 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „püsirohumaa“ sõnaga „säilitamise“;

7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Toetust ei anta strateegiakava alusel antava ökoalade toetuse taotlemisel ökoalana

määratletud põllumaa kohta.“;

8) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

EELNÕU

06.03.2024

2

9) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „toetuse“ tekstiosaga „või projekti „Climate

Farm Demo““;

10) paragrahvi 11 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „võib“ sõnaga „ülevõetud“;

11) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui selle määruse kohane kohustus

lõpetatakse osaliselt või täielikult ning sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava

turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse või põhjavee kaitse alal

asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse kohane kohustus.“;

12) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „ja 19“ tekstiosaga „, 19 ja 20“.

§ 2. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee

kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

toetus“ muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „taotleb keskkonnasõbraliku majandamise“

sõnadega „taotleb sama“;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „taotleb“ sõnadega „strateegiakava

alusel antavat“;

3) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna „korjealade“ sõnaga „korjeala“;

5) paragrahvi 5 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „püsirohumaa“ sõnaga „säilitamise“;

6) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Toetust ei anta strateegiakava alusel antava ökoalade toetuse taotlemisel ökoalana

määratletud põllumaa kohta.“;

7) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „toetuse“ tekstiosaga „või projekti „Climate

Farm Demo““;

9) paragrahvi 12 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „võib“ sõnaga „ülevõetud“;

10) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui selle määruse kohane kohustus

lõpetatakse osaliselt või täielikult ning sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava

turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse või põhjavee kaitse alal

asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse kohane kohustus.“;

11) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „ja 19“ tekstiosaga „, 19 ja 20“.

§ 3. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027

pärandniidu hooldamise toetus“ muutmine

3

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu

hooldamise toetus“ muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 4 lõiked 3–6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 5 lõike 6 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) kuni 0,50 hektari suurune puude ja põõsaste grupp, väikeveekogu, vanajõgi ja muu

looduslik taimestikuta ala, mis on selgelt eristatav ning mis on seotud pärandniidu hea seisundi

tagamisega;“;

3) paragrahvi 5 lõike 6 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

4) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

㤠121. Koolitus

(1) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega,

peab olema osalenud esimese kohustuseaasta 15. augustiks Keskkonnaameti korraldatud

pärandniidu hooldamise koolitusel.

(2) Paragrahvi 20 lõikes 2 sätestatud juhul peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline

isik, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega, olema osalenud Keskkonnaameti korraldatud

pärandniidu hooldamise koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta

15. augustiks.

(3) Paragrahvi 21 lõikes 2 sätestatud juhul ei pea taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline

isik, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega, Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu

hooldamise koolitusel uuesti osalema.

(4) Lõigetes 1–3 sätestatud nõude täitmisel arvestatakse alates 2023. aastast toimunud

koolitusi.“;

5) paragrahvi 20 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „võib“ sõnaga „ülevõetud“;

6) paragrahvi 23 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „ja 19“ tekstiosaga „, 19 ja 20“.

§ 4. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mulla kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mulla kaitse toetus“ muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „taotleb keskkonnasõbraliku majandamise“

sõnadega „taotleb sama“;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „taotleb“ sõnadega „strateegiakava

alusel antavat“;

3) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna „korjealade“ sõnaga „korjeala“;

4

5) paragrahvi 5 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „püsirohumaa“ sõnaga „säilitamise“;

6) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Toetust ei anta strateegiakava alusel antava ökoalade toetuse taotlemisel ökoalana

määratletud põllumaa kohta.“;

7) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „toetuse“ tekstiosaga „või projekti „Climate

Farm Demo““;

9) paragrahvi 12 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „võib“ sõnaga „ülevõetud“;

10) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui selle määruse kohane kohustus

lõpetatakse osaliselt või täielikult ning sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava

turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse või põhjavee kaitse alal

asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse kohane kohustus.“;

11) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „ja 19“ tekstiosaga „, 19 ja 20“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

SELETUSKIRI

regionaalministri määruse „Maaeluministri keskkonnatoetuste määruste muutmine“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel.

Määrusega muudetakse järgmisi maaeluministri määrusi:

1) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse

toetus“ (edaspidi määrus nr 88);

2) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

toetus“ (edaspidi määrus nr 87);

3) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu

hooldamise toetus“ (edaspidi määrus nr 79);

4) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud

mulla kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 86).

Määrusi nr 79 ja nr 86–88 muudetakse õigusselguse ja nõuete täpsustamise eesmärgil.

Kõikidesse määrustesse lisatakse punkt, mille kohaselt peab taotleja toetuse taotlemiseks esitama

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) igal kohustuseaastal

ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse,

mis sisaldab andmeid selle kohta, kas taotleja kavatseb tegeleda tegevustega, mis välistavad

ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku.

Määrustesse nr 86–88 viiakse sisse muudatus, mille kohaselt ei anta nende määruste kohaseid

toetusi ökoalade toetuse taotlemisel ökoalana määratletud põllumaa kohta. Kehtiva redaktsiooni

kohaselt ei anta turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust, põhjavee kaitse toetust ega pinnavee

kaitse toetust maa kohta, mille kohta antakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti

strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) alusel ökoalade toetust. See ei ole

vee- ja mullakaitse alaseid eesmärke silmas pidades mõistlik, kuna seetõttu ei ole

põllumajandustootjad määruste nr 86–88 kohastel vee- ja mullakaitseliselt tundlikel aladel

piisavalt motiveeritud täiendavaid vee- või mullakaitselisi nõudeid täitma.

Samuti viiakse määrustesse nr 86–88 sisse muudatus, mille kohaselt on turvas- ja erodeeritud

mulla kaitse toetust, põhjavee kaitse toetust ning pinnavee kaitse toetust võimalik anda ka

keskkonnatundlike püsirohumaade kohta. Kuna määrustes nr 86–88 on toetuse saamiseks

kehtestatud täiendavad rohumaal tegevuse elluviimise nõuded, mille täitmisega kaasnev lisakulu

või saamata jäänud tulu osaliselt või täielikult toetusega hüvitatakse, on nende toetuste andmise

eesmärke silmas pidades õigustatud keskkonnatundlike alade kohta ka nimetatud toetuste

andmine.

Määrusesse nr 88 viiakse menetluses oleva strateegiakava muudatuse kohaselt sisse muudatus,

mille kohaselt antakse pinnavee kaitse toetust 10 m veekaitsevööndi puhul 40 m täiendava

veekaitselise rohumaa eest ja 20 m veekaitsevööndi puhul 30 m täiendava veekaitselise rohumaa

eest. Samasisuline säte kehtis rakendussätte kaudu reguleerituna juba ka 2023. aastal.

KAVAND

06.03.2024

Määruses nr 79 muudetakse pärandniidu hooldamise koolitusel osalemise nõue toetuse

põhitegevuse nõudeks ja täpsustatakse pärandniidu toetusõigusliku maa hulka arvatavate puude

ja põõsaste gruppide, väikeveekogude, vanajõgede ja muu loodusliku taimestikuta ala määratlust.

Keskkonnatoetuste abil panustatakse tegevuspõhise riigieelarve programmi „Põllumajandus, toit

ja maaelu programm 2023–2026“ tegevuse 7.1.1 „Põllumajanduskeskkonna hea seisundi

tagamine“ tegevussuunda „Täiendav keskkonnahoid“, mille eesmärk on tagada

keskkonnasõbralike tavade laiem kasutus põllumajanduses. Samuti panustatakse toetuste abil

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajanduskeskkonna

tegevussuuna järgmistesse eesmärkidesse: väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne

mõju keskkonnale on vähene, säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus

ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialist Kadri Kask (625 6141,

[email protected]) ja põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik Eike Lepmets (625

6564, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127,

[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktides 1 ja 2, § 2 punktides 1 ja 2 ning § 4 punktides 1 ja 2 tehtavate

muudatustega ühtlustatakse ühtse keelekasutuse eesmärgil muudetavate sätete sõnastusi.

Sisuliselt sätted ei muutu ning uusi õigusnorme ei teki. Muudatused tagavad parema arusaamise

sellest, et muudetavates sätetes on mõeldud strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku

majandamise toetust.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 88 § 5 lõikega 21, mille kohaselt veekaitselise

rohumaa puhul, mis piirneb veeseaduse § 118 lõike 2 punktis 1 nimetatud veekaitsevööndiga,

antakse toetust kuni 30 meetri eest, ning veekaitselise rohumaa puhul, mis piirneb veeseaduse §

118 lõike 2 punktis 2 nimetatud veekaitsevööndiga, kuni 40 meetri eest. Tegemist on maaga, mis

aitab pinnavee seisundit parandada. Sätte sisu ja sellega seonduva toetuse aluseks oleva kaardikihi

loomine põhines Tartu Ülikooli poolt läbi viidud ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse

rahastatud projektil „Veekaitsevööndite reostustundlikkuse ja kaldavööndi puhverribade rajamise

vajalikkuse hinnangute kaardikihtide loomine“. Projektis arvutati, kui suur on toitainete sisalduse

kõrge taseme tõttu mitteheas seisundis olevate veekogumite naabrusesse jäävate põllumaade

pindala. Toetuse andmise aluseks oleva kaardikihi koostas Maa-amet ning aluseks võeti

keskkonnaagentuuri 2019. a seisundihinnangud. Veekaitsevööndite genereerimise aluseks on

veeseaduse alusel Eesti Topograafia Andmekogu (ETAK), mis on hetkel täpseim saadaolev

ruumiandmete kogu Eestis. ETAKi veekogude geomeetria ei ühti veekogumite andmekihi

geomeetriatega, st sama veekogu on erineva kujuga. Seetõttu viidi eraldi projekti raames ETAK

ja mitteheas seisundis veekogumite kaardikiht vastavusse ning veekogumitele genereeriti

vajalikud puhvrid.

Samasisuline säte kehtis rakendussätte kaudu reguleerituna juba ka 2023. aastal, kus toetust ei

antud veekaitselise rohumaa selle osa kohta, mis on § 8 lõikes 3 sätestatud 30 meetrist või lõikes

4 sätestatud 40 meetrist laiem. Veeseaduses määratletud veekaitsevööndi kohta ei ole pinnavee

kaitse toetuse kohustust võimalik võtta ning toetust nende veeseaduses sätestatud nõuete

järgimise eest ja veeseaduses määratletud veekaitsevööndi kohta ei anta. Menetluses oleva

strateegiakava muudatuse kohaselt antakse toetust 10 m veekaitsevööndi puhul 40 m täiendava

veekaitselise rohumaa eest ja 20 m veekaitsevööndi puhul 30 m täiendava veekaitselise rohumaa

eest.

Eelnõu § 1 punktiga 4, § 2 punktiga 3 ja § 4 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruste nr

86–88 § 5 lõike 4 punkt 2 ning eelnõu § 1 punktiga 7, § 2 punktiga 6 ja § 4 punktiga 6

täiendatakse nende määruste § 5 lõikega 41. Sätted puudutavad strateegiakava kohase ökoalade

toetuse andmist juhul, kui taotleja taotleb ühtlasi ka turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust,

põhjavee kaitse toetust või pinnavee kaitse toetust.

Kehtiva redaktsiooni kohaselt ei anta turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust, põhjavee kaitse

toetust ega pinnavee kaitse toetust maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel ökoalade

toetust. Ökoalade toetuse saamiseks määratleb toetuse taotleja oma põllumaal teatud maa

ökoaladeks, kuid toetust makstakse ökoalade jätmise eest taotleja kogu põllumaa kohta. See

tähendab, et osa määruste nr 86–88 kohasest toetusõiguslikust maast, mida ökoalaks ei

määratletud, aga mille kohta sellegipoolest ökoalade toetust makstakse, ei ole praegu määruste nr

86–88 kohase toetuse õiguslik. Eelnev ei ole aga vee- ja mullakaitse alaseid eesmärke silmas

pidades mõistlik, kuna seetõttu ei ole põllumajandustootjad määruste nr 86–88 kohastel vee- ja

mullakaitselistelt tundlikel aladel piisavalt motiveeritud täiendavaid vee- või mullakaitselisi

nõudeid täitma. Seetõttu viiakse sisse muudatus, mille kohaselt ei anta eelkirjeldatud juhul toetust

üksnes ökoalade toetuse taotlemisel ökoalana määratletud põllumaa kohta.

Eelnõu § 1 punktides 5 ja 6, § 2 punktides 4 ja 5 ning § 4 punktides 4 ja 5 tehtavate

muudatustega täpsustatakse toetuste nimesid ning sisulisi muudatusi need kaasa ei too.

Eelnõu § 1 punktiga 8, § 2 punktiga 7 ning § 4 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruste nr

86–88 § 5 lõige 5. Kehtiva redaktsiooni kohaselt ei anta turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust,

põhjavee kaitse toetust ega pinnavee kaitse toetust maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse

nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja

põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõikes 5 nimetatud

keskkonnatundliku püsirohumaa kohta. Selle püsirohumaa kohta esitatakse nõuded

tingimuslikkuse nõuete raames ning taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja

kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68

„Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud

majandamisnõuded“ §-s 8 sätestatud nõudeid. Kuna määrustes nr 86–88 esitatakse toetuse

saamiseks täiendavad rohumaal tegevuse elluviimise nõuded, mille täitmisega kaasnev lisakulu

või saamata jäänud tulu osaliselt või täielikult toetusega hüvitatakse, on nende toetuste andmise

eesmärke silmas pidades õigustatud keskkonnatundlike alade kohta ka nimetatud toetuste

andmine.

Eelnõu § 1 punktiga 9, § 2 punktiga 8 ning § 4 punktiga 8 täiendatakse määruste nr 86–88

koolituse sätet, kus selle nõude täitmisel loetakse sobilikeks ka projekti „Climate Farm Demo“

esitluspäevad.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse määruse nr 88 § 11 lõiget 2, eelnõu § 2 punktiga 9

täiendatakse määruse nr 87 § 12 lõiget 2, eelnõu § 3 punktiga 5 täiendatakse määruse nr 79 § 20

lõiget 2 ning eelnõu § 4 punktiga 9 täiendatakse määruse nr 86 § 12 lõiget 2 selliselt, et vastavate

sätete tekst oleks üheselt mõistetav. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse

kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Sellisel juhul võib ülevõetud

kohustusealuse maa pindala suurus muutuda õigusaktides sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja

on kohustusealuse maa pindala suurust enne selle üleandmist muutnud. See tähendab, et

kohustuse suurenemist ja vähenemist arvestatakse ülevõetud kohustusealuse maa pindalast.

Eelnõu § 1 punktiga 11 sõnastatakse ümber määruse nr 88 § 13 lõige 1, eelnõu § 2 punktiga 10

sõnastatakse ümber määruse nr 87 § 14 lõige 1 ning eelnõu § 4 punktiga 10 sõnastatakse ümber

määruse nr 86 § 14 lõige 1. Tekstist eemaldatakse viide strateegiakava kohasele pärandniidu

hooldamise toetuse kohustusele, kuna nende määruste alusel ei anta toetust maa kohta, mis vastab

maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu

hooldamise toetus“ §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele. Seetõttu ei saa ka määruste 86–

88 kohase kohustusealuse maa pindala pärandniidu hooldamise toetuse kohustuse võtmise tõttu

väheneda. Tegemist on redaktsioonilise muudatusega, mis esitatakse parema õigusselguse

saamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse määruse nr 88 § 14 lõike 1 punkti 1, eelnõu § 2 punktiga

11 täiendatakse määruse nr 87 § 15 lõike 1 punkti 1, eelnõu § 3 punktiga 6 täiendatakse määruse

nr 79 § 23 lõike 1 punkti 1 ning eelnõu § 4 punktiga 11 täiendatakse määruse nr 86 § 15 lõike 1

punkti 1. Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist

kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab ka

andmeid selle kohta, kas taotleja kavatseb tegeleda tegevustega, mis välistavad ebasoovitava

taimestiku ulatusliku leviku. Sellisel põllumajandusmaal, mida hoitakse karjatamiseks või

harimiseks sobilikus seisukorras, võib tegeleda asjakohaste tegevustega, mis välistavad

ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku, ka igal teisel aastal, ehk neid tegevusi ei pea tegema

igal aastal. Andmed erandi kasutamise kavatsuse kohta on vajalikud nii kohapealse kontrolli

tegemiseks kui ka pinnaseire läbiviimiseks. Sellise maa puhul on tegemist erandliku olukorraga,

kus asjakohase põllumajandusliku tegevusega ei pea tegelema igal aastal, vaid on võimalik võtta

n-ö puhkeaasta.

Eelnõu § 3 punktidega 1 ja 4 muudetakse pärandniidu hooldamisel koolitusel osalemise nõuet

ja tunnistatakse kehtetuks määruse nr 79 § 4 lõiked 3–6. Määrust täiendatakse §-ga 121

„Koolitus“. Koolitusel osalemise nõue oli strateegiakava kohaselt toetusõiguslikkuse nõue. Selle

nõude rikkumine ehk koolitusel mitteosalemine tooks seega kaasa toetusest ilma jätmise, mitte

nõude rikkumise eest toetuse vähendamise. Koolitusel osalemise nõue peaks olema mitte

toetusõiguslikkuse nõue vaid põhitegevuse elluviimise nõue. Eeltoodust tulenevalt on menetluses

ka vastav strateegiakava muudatus. Sisuliselt nõue ei muutu.

Eelnõu § 3 punktidega 2 ja 3 muudetakse määruse nr 79 § 5 lõike 6 punkti 6 ja tunnistatakse

kehtetuks sama lõike punkt 7. Tegemist on täpsustava muudatusega, kus ühte punkti võetakse

kokku senised eraldiseisvad punktid „kuni 0,5 hektari suurused puude ja põõsaste grupid“ ja „kuni

0,5 hektari suurused väikeveekogud, vanajõed ja teised looduslikud taimestikuta alad“, et tekst

oleks lühem ja selgem. Senise 15% arvestuse nõude asendamine nõudega „mis on selgelt eristatav

ning mis on seotud pärandniidu hea seisundi tagamisega“ on tingitud sellest, et 15% arvestamise

nõue ei ole tehniliselt teostav. Selle nõude rakendamiseks tuleks iga puu, põõsas, puude- ja

põõsaste grupp, väikeveekogud, vanajõed jne digitaliseerida, et oleks võimalik välja arvutada,

mitu protsenti pärandniidu pindalast need moodustavad. Samas on sisuliselt oluline säilitada just

selliseid kuni 0,5 ha suuruseid puude ja põõsaste gruppe, väikeveekogusid, vanajõgesid ja

looduslikke taimestikuta alasid, mis suurendavad liigirikkust, on konkreetsele pärandniidule

iseloomulikud ning seetõttu olulised niidu hea seisundi tagamiseks. Selgelt eristatav tähendab, et

sellised alad asuvad pärandniidu sees ja ei ole osa pärandniidu kõrval asuvast metsast või

veekogust. Need alad peavad moodustama pärandniiduga ühe tervikliku koosluse. Punktile

lisatav täpsustus, et toetusõigusliku maa hulka arvestatav ala peab olema „selgelt eristatav ning

seotud pärandniidu hea seisundi tagamisega“ näitab, milliseid konkreetseid alasid võib arvata

toetusõigusliku maa hulka. Pärandniidul peavad olema ainult need puude ja põõsaste grupid, mis

on elurikkuse ja koosluse hea seisundi jaoks olulised. Sekkumist saab paremini rakendada, kui

on selgelt välja toodud, et kuni 0,5 ha suurused puude ja põõsaste grupid peavad asuma

pärandniidul, need peavad olema ülejäänud pärandiidust selgelt eristatavad ning seotud

pärandiidu hea seisundiga.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2115,

millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist

(EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2116, mis käsitleb

ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); komisjoni delegeeritud

määrusest (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad

kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP

strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–

94); komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises

põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja

arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22); komisjoni rakendusmäärusest (EL)

2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116

kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta

(ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34).

4. Määruse mõjud

Eelnõu mõjusid on hinnatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 1 alusel. Eelnõu rakendamine ei too kaasa olulist

mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, julgeolekule, regionaalarengule ega riigi ja

kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Eelnõuga tehtavad täpsustused aitavad kaasa

toetusega seotud eesmärkide täitmisele ja loovad õigusselguse taotluste menetlejatele, toetuste

taotlejatele ning Keskkonnaametile.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Kliimaministeeriumile. Eelnõu esitatakse informatsiooniks Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametile ning Keskkonnaametile.