Töö nr 23004816 | 28.12.2023
Viljandi vallas Aindu külas Vana-Aindu detailplaneeringu KSH eelhinnang
Aruanne
Tartu 2023
Ingrid Vinn | keskkonnakorralduse spetsialist
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 4
2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele 6
2.1. Viljandi maakonnaplaneering 2030+ 6
2.2. Saarepeedi üldplaneering 8
2.3. Kehtestamisel olev Viljandi valla üldplaneering 10
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 13
3.1. Asukoht ja maakasutus 13
3.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik, rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud 14
3.3. Taimestik ja loomastik 16
3.4. Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi 17
3.5. Kultuuriväärtused 20
3.6. Müra, õhk, vibratsioon 21
3.7. Sotsiaalmajanduslik olukord 22
3.8. Kumulatiivsed mõjud 22
4. Kokkuvõte 23
Sissejuhatus
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Viljandimaal Viljandi vallas Aindu külas Vana-Aindu maaüksuse detailplaneeringuga (DP) kavandatavate tegevustega kaasneva võimaliku keskkonnamõju väljaselgitamiseks.
Käesoleva KSH eelhinnangu eesmärk on välja selgitada kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev võimalik oluline keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks.
Keskkonnamõju on (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse) KeHJS-e § 21 kohaselt kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Vastavalt KeHJS-e § 22 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Käesolev KSH eelhinnang on koostatud vastavuses KeHJS-ega (vastu võetud 22.02.2005, viimase redaktsiooni jõustumise kuupäev 16.07.2023).
KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga või kui kavandatakse tegevust, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest.
Eelhinnangu koostamise ajaks ei ole detailplaneering (DP) algatatud, seega on eelhinnangu koostamisel lähtutud arendaja poolt edastatud informatsioonist. Olukorras, kus kavandatava tegevuse täpsed lahendused ei ole teada, saab KSH eelhinnang anda ette piirangud ja soovitatavad leevendavad meetmed tegevuste planeerimiseks arendustegevuse edasistes etappides.
KSH eelhinnangu koostas Hendrikson & Ko OÜ keskkonnakorralduse spetsialistid Ingrid Vinn.
1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Karula järve ümbrusesse aia ja pargikompleksi loomine, kus olemasolevad hooned rekonstrueeritakse ning rajatakse täiendavad hoonemahtusid aianduse ja puhkuseteenuste pakkumiseks.
Kavandatavata detailplaneeringu alale jäävad järgnevad katastriüksused:
• Vana-Aindu (katastritunnus 71501:002:0424, pindala 15,75 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);
• Väike-Aindu (katastritunnus 71501:002:0211, pindala 1,34 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);
• Arturi (katastritunnus 89901:001:0659, pindala 17,77 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);
• Marta (katastritunnus 71501:002:0425, pindala 1922 m2, sihtotstarve 100% ärimaa);
• Emma (katastritunnus 71501:002:0210, pindala 9135 m2, sihtotstarve 100% elamumaa);
• Pihlaka (katastritunnus 89901:001:0660, pindala 1,28 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);
• Küüni (katastritunnus 71501:002:0212, pindala 3,99 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);
• Küüni-Järve (katastritunnus 71501:002:0213, pindala 5,30 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);
• Joeli (katastritunnus 89901:001:2187, pindala 8,76 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa).
Kavandatava planeeringuala asukoht on esitatud joonisel 1-1.
Rekonstrueeritavad ja rajatavad hooned jäävad Pihlaka, Marta ning Vana-Aindu kinnistutele, ülejäänud alale on kavandatud erinevad aiad: tootmis-, majandus-, viljapuu, iluaed ning park aed. Lisaks on kavandatud järgmised rajatised: kasvuhooned, terrassid, parklad, puurkaev
Joonis 1‑1. DP ala asukohakaart (aluskaart: Maa-amet 2023).
2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Alljärgnevalt tuuakse ülevaade planeeringuga seotud asjakohastest planeerimisdokumentidest, milleks on:
• Viljandi maakonnaplaneering 2030+1;
• Saarepeedi valla üldplaneering (kehtiv)2;
• Viljandi valla üldplaneering (kehtestamisel)3;
2.1. Viljandi maakonnaplaneering 2030+
Maakonnaplaneeringu eesmärk on suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb kavandatava DP maa-ala tervikuna Karula järve ja ümbruse väärtusliku maastiku alale (joonis 2-1). Maakonnaplaneeringu väärtuslike maastike üldised kasutustingimused, millega käesoleva projekti puhul tuleks arvestada, on järgmised:
• hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikualale säilitada võimalikult olemasolevat ajaloolist asustust, arvestada ajaloolise teede- ja tänavate võrgu struktuuri ning ehitustraditsioonidega;
• uute ehitiste kavandamisel arvestada antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadiga;
• säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele;
• säilitada traditsioonilisi maastikuelemente ning -struktuure;
• võimaluse korral taastada traditsioonilisi maastikuelemente ja maakasutust (kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms.);
• vältida vaateid häiriva hoonestuse rajamist kaunite vaadete vaatesektoritesse, pöörata tähelepanu vaatesektorisse kavandatavate uute ehitiste arhitektuursele kvaliteedile.
Kavandatava tegevuse ala jääb osaliselt ka väärtusliku põllumajandusmaa alale (joonis 2-1). Väärtuslikuks põllumajandusmaaks loetakse maatulundusmaa sihtotstarbega haritavat maad, püsirohumaa ja püsikultuuride all oleva maa massiivi, mille suurus on vähemalt üks hektar ja mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnaplaneeringu tingimuste kohaselt tuleb tagada väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine.
Kavandatav DP ala külgneb idast Karula järvega. Karula järv tervikuna ning selle kaldad on maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgu koridori. Planeering sätestab järgmised rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused:
• rohelise võrgustiku aladel kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima, st tuleb tagada võrgustiku sidusus;
• üldplaneeringutes täpsustatakse rohelise võrgustiku alade piire ning kasutustingimusi.
Kavandatava DP ala külgneb kauni vaatega teelõiguga, mis jääb Viljandi teele (riigitee nr 50). Maakonnaplaneering toob välja, et kauni vaatega teelõikude piirkondades tuleks rohkem tähelepanu pöörata maastike hooldamisele ja kujundamisele.
Joonis 2‑1. Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste paiknemine kavandatava tegevuse maa-ala suhtes (aluskaart Maa-amet 2023 ja Viljandi maakonnaplaneeringu 2030 + jooniste vektorandmed).
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Viljandi maakonnaplaneeringu põhimõtetega.
2.2. Saarepeedi üldplaneering
Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikele 44 kehtivad haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Seega kehtib kavandatava tegevuse alal, kuni Viljandi valla üldplaneeringu kehtestamiseni, Saarepeedi üldplaneering4.
Saarepeedi valla üldplaneering näeb hajaasustusega aladel elamutele ette järgmised ehituslikud piirangud:
• elamumaa (krundi) minimaalne suurus väljaspool elamuala, mis tagab ehitusõiguse on 1,2 ha;
• elamumaa(krundi) minimaalne suurus elamualal, mis tagab ehitusõiguse on 1500 m2;
• krundi minimaalne laius kitsamas kohas, mis tagab ehitusõiguse on 50 m;
• hoonete maksimaalne kõrgus on 8 m;
• hoonete korruselisus on 1-2 korrust;
• valdavaks katuseliigiks on viilkatus (ühes hoonete kompleksis hoonete põhimahud sarnaste katustega);
• kahe hoone vaheline minimaalne kaugus on 8 m;
• tingimused fassaadile: materjalidena kasutada naturaalset materjali;
• ehitusprojektidega näha ette hoonete fassaadide ja piirdeaedade värvilahendused.
Üldplaneering toob välja, et valla asend mitmekesisel puhkemaastikul soodustab puhkemajandusega haakuvate ettevõtlusvormide väljaarendamist. Teenuste pakkumisel on vaja rõhk asetada keskkonnasõbralikule turismile ja puhketegevusele, hajutades tegevust võimalikult laiale alale. Puhkealadeks loetakse käesoleva üldplaneeringuga nii loodusliku kui rajatud haljastust sh parke, haljasalasid, supelrandu. Puhkealade arendamisel tuleb tagada kergliikluse juurdepääs maa-aladele, puhkealade heakord ning ohutus, samuti lahendada jäätmekäitlus.
Väärtuslike põllumaade puhul tuleb jälgida, et need jääksid põllumajanduslikku kasutusse ja et neid ei metsastaks. Tagada tuleb ka olemasolevate maaparandussüsteemide funktsioneerimine.
Üldplaneering määratleb Karula järve ja ümbrust maakondliku tähtsusega väärtusliku maastikuna. Üldplaneeringu kohaselt tuleb nii Karula kui Aindu pargid võimalusel korrastada(konsulteerida oma ala asjatundjatega). Tuleb säilitada vaated järvele Tallinna maanteelt ja avada rohkem vaateid järve idakaldalt.
Kavandatav tegevus ei vasta kehtivale Saarepeedi valla üldplaneeringule Väike-Aindu, Pihlaka ning Küüni kinnistute sihtotstarbe osas. Väike- Aindu kinnistu jääb ÜP kohaselt väikeelamu maa-alale, Küüni kinnistu osaliselt väikeelamu maa-alale ning Küüni kinnistu osaliselt reserveeritud väikeelamu alale (joonis 2-2).
Joonis 2‑2. Väljavõte Saarepeedi üldplaneeringu kaardist.
Kavandatav tegevus on kehtivat Saarepeedi valla üldplaneeringu kohast maakasutust muutev, kuid järgib üldplaneeringus toodud põhimõtteid.
2.3. Kehtestamisel olev Viljandi valla üldplaneering
Viljandi valla kehtestamisel olev üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatava DP ala hajaasustusega alale. Kehtestamisel olev üldplaneering näeb ette järgmisi tingimusi, millega kavandatava DP koostamisel arvestada:
• omavalitsusel on planeeringu koostamise algatamisel õigus nõuda vallavalitsuse poolt määratud piirides planeeringuala kontaktvööndi analüüsi, st määratava ala hoonestuslaadi, keskkonnaolude ja taristu kirjeldust, millest selgub piirkonna hoonestuse, teede võrgustiku ja maakasutuse eripära, mida algatatud detailplaneeringu koostamisel peab arvestama. Määratav kontaktvöönd peab vajadusel kajastama ka kaugvaateid, kui kavandatav planeeringulahendus muudab nähtavust kultuurimälestistele, väärtuslikele looduse üksikobjektidele jms;
• omavalitsusel on õigus nõuda detailplaneeringu eskiislahenduse esitamist. Detailplaneeringu eskiislahendusena tuleb mõista planeeringu lahendust mahus, mis minimaalselt peab andma selgituse kavandatava ehitusõiguse ja asendiplaanilise lahenduse kohta. Eskiisis tuleb esitada kavandatav krundijaotus planeeringualal ja liikluskorralduse põhimõtted. Eskiisis tuleb näidata servituutide ja/või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadust, võimaldamaks omavalitsusel hinnata planeeringu koostamisse kaasatavaid isikuid. Eskiislahenduse eesmärk on tagada juba võimalikult varases planeeringu koostamise staadiumis piisav koostöö kõigi huvitatud osapoolte vahel ja eeldatavalt lihtsustada detailplaneeringu lahenduse lõplikku väljatöötamist;
• rohevõrgustiku koridoris detailplaneeringu alusel ehitusõiguse taotlemisel tuleb taotlust esitades lisada skeem ja analüüs selle kohta, kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine, st keskkonnatingimused, vajadusel koridori ümber suunamise tingimused ja kirjeldus;
• arheoloogiatundlikel aladel tuleb detailplaneeringu koostamise algatamisel KSH algatamise või algatamata jätmise otsustusest teavitada Muinsuskaitseametit ning küsida Muinsuskaitseameti seiskohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta;
• planeerimisel ja projekteerimisel on hoonete ja rajatiste paigutamise määramisel aluseks maakasutuse juhtotstarve, maastiku struktuur ja väljakujunenud keskkond;
• ehitiste asukohavalikul tuleb arvestada võimalikult optimaalset juurdepääsu hoonetele, vältida põhjendamatult uute liikluspindade rajamisega, mis killustavad olemasolevat maakasutust;
• ehitiste asukohavalikul tuleb arvestada olemasolevat haljastust ja kaaluda alati alternatiivseid asukohti, kui eesmärgi saavutamine on võimalik looduslikku keskkonda vähemal määral ümber kujundades. Omavalitsusel on õigus looduskeskkonnale tekitatud kahju kompenseeriva meetmena nõuda asendusistutamist valla poolt määratud kohta vms;
• ehitiste asukohavalikul tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkudega ja uute rajamisel luua eeldused nende ühiskasutuseks;
• võimalusel tuleb eelistada mahajäetud vanade talukohtade või muude kasutusest välja langenud hoonestusalade taashoonestamist ja -kasutuselevõttu uute alade rajamise asemel;
• kohtades, kus üldplaneeringuga nähakse ette kergliiklustee rajamine, tuleb ehitiste asukoha määramisel tagada piisav tehniliselt vajalik maa-ala kergliiklustee rajamiseks;
• ehitamine riigitee kaitsevööndis tuleb kooskõlastada riigitee omanikuga. Teekaitsevööndist väljaspoole kavandatud ehitise asukoht tuleb kooskõlastada riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast;
• riigi- ja munitsipaalteede teekaitsevööndisse hooneid üldjuhul ei ole lubatud kavandada. Kui hoonete kavandamine teekaitsevööndisse on põhjendatud väljakujunenud ehitusjoonega, siis peab arendaja arvestama liiklusest tulevate häiringute (müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Nende häiringute vastu meetmete kasutusele võtmine teekaitsevööndis on arendaja kohustus;
• ehitusõiguse määramisel aladel, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid või on teadaolevalt kõrge radooniriskiga alad, tuleb projekteerimistingimuste taotlejat sellest projekteerimistingimustega teavitada ning koostatav projekt peab käsitlema radooniohu vältimise meetmeid;
• rohelise võrgustiku koridoris ja tuumalal on uute hoonete ehitamine lubatud tingimusel, et rohevõrgustiku säilimine, sidusus ja toimimine on tagatud. Vajadusel tuleb määrata rohevõrgustiku lisa-ala;
• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist on neli (4) meetrit hoone projektsioonist maapinnale, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti;
• mitteehitusloakohustuslikke hooneid ei ole lubatud kavandada ja rajada väljaspoole detailplaneeringuga määratud hoonestusala, kui detailplaneeringu koostamine on ehitusõiguse määramiseks nõutav. Tingimus ei kehti olemasoleva kehtestatud detailplaneeringuga elamumaa krundil, kus detailplaneeringuga määratud hoonestusalast väljapoole võib püstitada teisaldatava, kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga ilma kütteseadmeteta kasvuhoone, mille juures tuleb arvestada naaberkrundi piirist hoonete ehitamiseks üldplaneeringus määratud 4 meetri miinimumnõudega ja/või vähemaga, kui sellega on nõustunud naaberkrundi omanik. Nõusolek tuleb omavalitsusele esitada kirjalikult;
• omavalitsusel on sõltuvalt kavandatava ehitise (sh krundi piirded) otstarbest, asukohast, piirnevate kruntide otstarvetest, liiklusohutuse tagamise vajadusi arvestades jms õigus igakordselt kaalutleda kõrguspiirangute seadmist nii detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel, kui väljaspool selliseid alasid, kui see ei ole käesoleva üldplaneeringuga juba konkreetse ala kohta määratud;
• aladel ja juhtudel, kus üldplaneeringus ei ole hoone kõrgust määratud, tuleb olemasolevate hoonete laiendamisel ja ümberehitamisel või võimalikul territooriumi (enamasti krundi) uushoonestamisel hoone kõrguspiirangu määramisel arvestada sobivust naaberhoonetega;
• vallavalitsus võib kaalutlusotsuse alusel lubada ületada konkreetsele alale määratud hoonete suurimat kõrgust arvestades maastiku reljeefi või muid olulisi asjaolusid. Lubatud hoone kõrgus määratakse sellisel juhul absoluutkõrgusena;
• piirdeaedade ja hekkide maksimaalne lubatud kõrgus avaliku liikluspinnaga piirneval küljel on 1,5 m, kui konkreetsele alale ei ole detailplaneeringuga kehtestatud või projekteerimistingimustega määratud muud nõuet. Maksimaalset lubatud kõrgust võib suurendada, kui piirneva krundi kasutusotstarbest tulenevalt on sellel lubatud määrata kõrgem mürakategooria. Kruntide omavahelistele piirile rajatavate haljaspiirete (hekkide) kõrguspiirangut ei seata, kuid arvestada tuleb võimalike mõjudega naabrusõigustele;
• vertikaalplaneerimisel, maapinna kõrguse kujundamisel ja projektide koostamisel on sademevee suunamine riigiteede kraavidesse lubatud ainult tee omaniku nõusolekul;
• uute planeeringute koostamisel tuleb ette näha meetmed, et kavandatud tegevuste elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks ja maakasutuse otstarbega kooskõlas olevat müra normtaset;
• uute planeeringute koostamisel tuleb ette näha meetmed, et kavandatud tegevuste elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks ja maakasutuse otstarbega kooskõlas olevat müra normtaset;
• uute planeeringute koostamisel tuleb ette näha meetmed, et kavandatud tegevuste elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks ja maakasutuse otstarbega kooskõlas olevat müra normtaset;
• Imbsüsteemiga omapuhasti võib ühele krundile või mitme krundi peale ühise rajada tingimusel, kui kanalisatsioonirajatisest tulenevad kujad/kitsendused ei koorma piirnevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid kinnisasju või nende kitsenduste talumine on nende kruntide omanike poolt kooskõlastatud;
• maaparandussüsteemide18 tervikliku toimimise tagamiseks tuleb võimalusel vältida tehnovõrkude planeerimist ja projekteerimist maaparandussüsteemi (MPS) maa-alale. Kui seda ei ole võimalik vältida, siis tuleb projektis ja/või detailplaneeringus ette näha meetmed MPS toimimise tagamiseks. Vajadusel tuleb MPS selle toimimise tagamiseks ümber ehitada.
Joonis 2‑3. Väljavõte koostatava Viljandi valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist
Kehtestamisel oleva Viljandi valla üldplaneeringu kohaselt jäävad üldplaneeringuga kavandatava elamumaa juhtotstarbega aladele Joeli kinnistu tervikuna ning Emma, Arturi ja Pihlaka kinnistud osaliselt. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt täpsustatakse vajadusel juhtotstarvete piirid detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade andmisel. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist käsitletakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena siis, kui maakasutuse põhisuunda soovitakse muuta. Ulatuslikkuse määra hindaja on kohalik omavalitsus.
Kavandatav tegevus on koostatavat Viljandi valla üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe osalise muutmise tõttu, kui omavalitsus juhtotstarbe ulatuslikkuse määra hindaja ei leia teisiti.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;
2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;
3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;
4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Ekspertrühm on mõju hindamisel lähtunud kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest ning ekspertrühma hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates kriteeriumites, mida eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta:
• piiriülene mõju – kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju;
• õnnetuste esinemise võimalikkus - detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu.
Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju maakasutusele, kultuuriväärtustele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale ja kumulatiivset mõju.
Planeeringuala keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on avalikult kättesaadavad erinevatest andmebaasidest (EELIS, Maa-ameti kaardirakendused, VEKA, KOTKAS).
3.1. Asukoht ja maakasutus
Olemasolev olukord
Kavandatava Vana-Aindu DP ala paikneb Viljandi vallas Aindu külas. DP ala külgneb läänest riigi tugimaanteega nr 50 (Viljandi tee) ja idast Karula järvega. Põhja- ja lõunasuunda jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega krundid (joonis 3-1).
Planeeringuala on valdavalt hoonestamata, ainukesed hooned jäävad Vana-Aindu kinnistu lõunaserva (vana laut) ning Marta ja Pihlaka kinnistutele. Osaliselt on alale rajatud sõiduteed.
Eeldatav mõju
Tegemist on maa sihtotstarbe suhtes kehtivat üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. DP-ga kavandatakse aia ja pargikompleksi rajamist ning lisaks aianduse ja puhketeenuse osutamiseks vajalike hoonete rajamist või olemasolevate rekonstrueerimist.
Maastiku muutus planeeringuala väljaarendamisel on märgatav, senise põllumaa asemele kavandatakse aiandit, pargikomplekse ning puhkealasid. Võrreldes olemasolevaga kavandatakse täiendavat hoonestusmahtu eelkõige Vana-Aindu kinnistule. Kuna suurem osa kavandatavast DP alast jääb kehtestatava üldplaneeringu kohasele väärtuslikule põllumajandusmaale, siis aiandi rajamine tagab põllumajandusmaa säilimise ning eesmärgipärase kasutuse. Kavandatava tegevuse puhul ei ole piirkonna maastikule ega maakasutusele ette näha olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
Joonis 3‑1. DP ala ümbritsevate katastriüksuste sihtotstarbed (sihtotstarve 1, allikas: Maa-ameti Maakatastri andmed 2023)
3.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik, rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud
Olemasolev olukord
Planeeringuala mõjualas ei asu ühtegi Natura 2000 võrgustiku linnu- ega loodusala. Lähimaks Natura alaks on ca 3,5 km kaugusel lõunasuunas asuv Viljandi loodusala (RAH0000494).
Kavandatava tegevuse alale osaliselt jääv Karula järv paikneb Uue-Võidu maastikukaitseala (KLO1100651) piiranguvööndis (joonis 3-3). Lisaks on Karula järve äärne ala määratud rohevõrku ja väärtusliku maastiku alaks nii Viljandi maakonnaplaneeringu, kehtiva Saarepeedi üldplaneeringu kui ka kehtestamisel oleva Viljandi valla üldplaneeringuga (vt joonised 2-1, 2-2, 2-3 ja 3-2).
Eeldatav mõju
Karula järve äärde kavandatavate tegevuste puhul tuleb lähtuda Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjast5. Kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja, kelleks on Keskkonnaamet, nõusolekuta on kaitsealal keelatud nt detailplaneeringute kehtestamine, aga ka ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine, sh paadisilla püstitamine või laiendamine.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada maakonnaplaneeringu ning kehtiva ja kehtestamisel oleva üldplaneeringu rohevõrgustiku sidususe ning väärtusliku maastiku säilimiseks sätestatud tingimustega.
Joonis 3‑2. Väljavõte kehtestamisel oleva Viljandi valla üldplaneeringu ruumiliste väärtuste kaardist.
Joonis 3‑3.Planeeringuala lähistel inventeeritud loodusväärtused ning Uue-Võidu maastikukaitseala asukoht (EELIS 2023).
3.3. Taimestik ja loomastik
Olemasolev olukord
Planeeringualale ei jää Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti ega ka vääriselupaiku. EELISe kohaselt jäävad planeeringualast ca 100 m kaugusele itta järgmiste III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad:
• suur käopõll (Listera ovata), KLO93405116;
• kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata)7.
Eeldatav mõju
Kavandatud tegevuse mõju piirdub suuresti planeeringuala ja selle vahetu lähiümbrusega. Võimalike mõjurite ulatumist teisele poole Karula järve asuvatele III kategooria kaitsealuste taimede kasvukohtadele ei ole oodata.
3.4. Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi
Olemasolev olukord
Planeeringuala reljeef langeb idasuunas oleva Karula järve poole, maapinna kõrguste vahe on üpris märgatav ning jääb u 15 m piiridesse (maapinna kõrgused vahemikus 75…90 m).
Kavandatava DP alal moodustab pinnakatte moreen, pinnakate paksus on ca 22 m. Muldadest leiduvad alal leetunud ja leetjad mullad, vahetult Karula järve ääres aga ka madalsoomullad. Aluspõhja moodustavad Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivid ja Narva lademe savikad lubjakivid.
Eesti pinnase radooniriski kaardil8 (andmed 2020. a seisuga) on planeeringualal radoonitase pinnaseõhus 100 kuni 150 kBq/m³ vahel ja piirkonda loetakse kõrge või väga kõrge radooniriskiga alaks.
Maa-ameti 1:400 000 geoloogilise kaardi põhjavee kaitstuse hinnangu kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala piirkonda, kus põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes suhteliselt kaitstud.
Kavandatava DP ala külgneb Karula järvega (VEE20748009), mis on avalikult kasutatav veekogu. Karula järvest voolab läbi Uueveski oja (VEE113920010), mis on samuti avalikult kasutatav veekogu.
Kavandatava DP alale jäävad maaparandussüsteemid Jämejala II ja III ning maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav (joonis 3-4).
Arturi kinnistul paikneb olemevee puurkaev PRK0014289, mille ümber on moodustatud 10 m hooldusala.
Eeldatav mõju
Hoonete projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta ehituslikud meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides.
Kavandatava tegevuse alal tuleb arvestada mitmete veekaitseliste piirangutega:
• Puurkaevu nr PRK0014289 hooldusalal on keelatud tegevused, mis võivad ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas:
• väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine;
• ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;
• maaparandussüsteemide rajamine;
• sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;
• reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine;
• kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine.
Joonis 3‑4. Veekaitselised piirangud DP alal (allikas: Maa-amet 2023)
Kavandatav DP ala külgneb Karula järvega ning Uueveski ojaga, millel on kehtestatud:
• veekaitsevöönd, mis on veeseaduse § 118 lg 2 p 2 alusel 10 m veepiirist. Veekaitsevöönd on kehtestatud vee kaitsmiseks hajusreostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Kalda veekaitsevööndis on keelatud:
• maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine veeseaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel;
• puu- ja põõsarinde raie veeseaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks;
• maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine;
• keemilise taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta;
• ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega;
• pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.
• ehituskeeluvöönd, mis looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 4 alusel on 50 m veepiirist. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 38 lõikest 3 on kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud v a looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ja 5 kohased erandid.
• kalda piiranguvöönd, mis looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 2 alusel 100 m ulatuses tavalisest veepiirist. Kalda piiranguvööndis on mh keelatud:
• reoveesette laotamine;
• mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
Veevõtt, heit- ja sademevee juhtimine
Kavandatava tegevuse piirkonnas puudub võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega. Seetõttu lahendatakse veevõtt ja heit- ja sademevee juhtimine DP alal tõenäoliselt lokaalselt. Kui osutub vajalikuks uu(t)e puurkaevu(de) rajamine, siis tuleb kaevu projekteerimisel, rajamisel ja kasutusele võtmisel lähtuda ehitusseadustiku ptk-s 14 sätestatud nõuetest.
Kavandatava DP alal on põhjavesi suhteliselt kaitstud. Puhastatud heitvett on vastavalt keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 6111 §-s 8 sätestatud nõuetele võimalik immutada hajutatult pinnasesse kuni 50 m³/ööp, kasutades vähemalt reovee bioloogilist puhastamist või kuni 5 m³/ööp, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. Reovee kogumine on võimalik lahendada ka lekkekindlate kogumismahutitega. Vastavalt veeseaduse § 127 lg 1 nõuetele peab heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimise koht jääma vähemalt 50 m kaugusele veehaarde sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.
Veeseadus § 188 lg 1 p 6 kohaselt ei ole veeluba nõutav juhul, kui nõuetekohaselt puhastatud heitvett juhitakse veekogusse kuni 1 m3/ööp või pinnasesse kuni 5 m3/ööp. Sellest suuremas koguses heitvee juhtimiseks tuleb Keskkonnaametile esitada veeloa (keskkonnaloa) taotlus.
Vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, sademevee suublasse juhtimisena. Kui DP ala planeerimise käigus nähakse siiski ette vajadus juhtida sademevett suublasse, tuleb tagada, et see vastaks keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 5, § 7 ja § 11 nõuetele.
Juhul, kui kavandatava tegevuse jaoks on vajalik maaparandussüsteemide põhilahenduse muutmine, siis on loetakse seda maaparandusseaduse § 8 mõistes maaparandussüsteemi ehitamiseks. Maaparandussüsteemi ümberehitamiseks annab vastavalt maaparandusseaduse §-le 21 ehitusloa Põllumajandus- ja Toiduamet. Samuti on Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastust vaja juhul, kui kavandatakse sademevee juhtimist maaparandussüsteemi.
Eeldatav mõju
Kavandatava tegevusega kaasneb ehitusperioodil pinnase eemaldamine ning pinnase täitmine planeeritava hoonete, parkimisalade, uute juurdepääsuteede ja tehnovõrkude ehitamiseks. Ehitustegevuse korral tuleb vältida lekkeid töömasinatest ning selle tekkimise korral tuleb see koheselt likvideerida ja reostunud pinnas eemaldada. Arvestades eelpool nimetatud tingimusi olulist pikaajalist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega pinnasele ei kaasne.
Kavandatava tegevusega kaasneva olulise ebasoodsa mõju vältimiseks põhja- ja pinnaveele tuleb reoveekäitlus lahendada nõuetekohaselt. Heitvee juhtimisel veekogusse üle 1 m3/ööp või pinnasesse üle 5 m3/ööp ning põhjaveevõtu korral rohkem kui 10 m3/ööp tuleb tegevuseks taotleda keskkonnaluba. Reovee puhastuslahenduse rajamisel tagada nõuetekohased kujad. Sademevee käitluses eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.
3.5. Kultuuriväärtused
Olemasolev olukord
Kultuurimälestiste registri andmetel jääb kavandatava DP alale arheoloogiamälestis Asulakoht nr 13313. Seetõttu tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, kes vajadusel annab muinsuskaitse eritingimused.
Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt jäävad kavandatavale DP alale järgmised pärandkultuuriobjektid:
• Aindu karjamõisa laut (715:MTH:003);
• Aindu park (715:MOK:003);
• Aindu talu allee (715:SIM:004).
•
Eeldatav mõju
Kavandatav tegevus tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
3.6. Müra, õhk, vibratsioon
Olemasolev olukord
Keskkonnamüra normatiivsed väärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
Vana-Aindu maaüksuse ja lähiala liiklusmüra kohta koostati 2023. a töö „Vana-Aindu maaüksuse ja lähiala liiklusmüra vähendavate meetmete analüüs“12. Töös toodi välja, et piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on peamiselt uuringualaga läänesuunast külgnev Viljandi tee (tugimaantee nr 50, liikluskoormus ca 3250 sõidukit ööpäevas, sh ca 4% raskeliiklust, kiiruspiirang 90 km/h). Lisaks arvestati mürauuringus ka pisut kaugemal asuva Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia teega (tugimaantee nr 49, liikluskoormus ca 2100 sõidukit ööpäevas, sh ca 21% raskeliiklust, kiiruspiirang 90 km/h). Töö tulemusena pakuti välja erinevaid tehnilisi lahendusi liiklusmüra vähendamiseks kavandatava tegevuse alal.
Välisõhu kvaliteet
Õhusaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Eestis on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri 27.detsembri 2016. aasta määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel määral.
Piirkonna peamiseks õhusaaste allikaks võib pidada liiklust. Piirnormide ületamine liikluskoormusest lähtuvalt ei ole tõenäoline. Välisõhu paikseid saasteallikaid piirkonnas ei ole (Keskkonnaotsuste infossüsteem KOTKAS andmebaasi13 andmed seisuga 03.11.2023).
Vibratsioon
Inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks on sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.
Eeldatav mõju
Kavandatava tegevusega ei plaanita tegevusi, mis põhjustaks ülenormatiivse müra, vibratsiooni või õhusaaste teket. Planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis oluliselt muudaks olukorda piirkonnas.
Kavandatava tegevuse realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni piirnorme. Leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke. Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid mitte teostada nädalavahetustel ning tööpäevadel pärast kella 18. Kuival perioodil tuleb vältida tolmuheidet ning vajadusel ehituseks kasutatavaid teid kasta või töödelda tolmu tõrjeks kloriididega.
3.7. Sotsiaalmajanduslik olukord
Olemasolev olukord
Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale.
Üldjuhul võib arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, muuta inimeste väljakujunenud harjumuste (sh kasutatavate radade, rohealade kasutamise) mustrit ja teatud juhtudel mõjutada kinnisvara hindasid. Mõju inimese tervisele võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute kaudu.
Eeldatav mõju
Planeeringuala on käesoleval ajal maatulundusmaa. Seda arvestades võib sotsiaalmajanduslik mõju avalduda eeskätt maakasutusväärtuse muutuse läbi. Kuid kavandatava tegevuse puhul jääb suur osa alast jätkuvalt taimekasvatuse alla, seega maakasutuse peamine eesmärk ei muutu. Kavandatava tegevuse ellu viimisega võib eeldada piirkonnas pigem positiivset mõju seoses kavandatavate virgestus- ja puhkealadega, mis suurendavad piirkonna rekreatsioonivõimalusi.
Tegevus ei too kaasa olulist mürataseme või õhukvaliteedi muutust piirkonnas, mistõttu ei eeldata olulist mõju inimese tervisele. Hetkel teadaoleva info põhjal ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks oluline ebasoodne sotsiaalmajanduslik mõju KeHJS mõistes.
3.8. Kumulatiivsed mõjud
Olemasolev olukord
Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist.
Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale.
Eeldatav mõju
Kui detailplaneeringu lahenduste välja töötamisel võetakse arvesse piirkonnas paiknevaid kultuurilisi ja loodusväärtusi, siis ei ole põhjust arvata, et kavandatava tegevuse ellu viimisega ületatakse keskkonna talumisvõimet.
4. Kokkuvõte
Käesolevas eelhinnangus käsitleti Viljandimaal Viljandi vallas Aindu külas Vana-Aindu maaüksusele kavandatava detailplaneeringuga seotud tegevuste vastavust asjakohastele strateegilistele planeerimisdokumentidele, hinnati kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed.
Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et planeeringu realiseerimisel (kavandatava tegevuse elluviimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole otstarbekas.
Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele:
• Kavandatava tegevusega seoses tuleb küsida Muinsuskaitseameti seiskohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.
• Projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta ehituslikud meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides.
• Karula järve äärde kavandatavate tegevuste puhul tuleb lähtuda Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjast.
• Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada maakonnaplaneeringu ning kehtiva ja kehtestamisel oleva üldplaneeringu rohevõrgustiku sidususe ning väärtusliku maastiku säilimiseks sätestatud tingimustega.
• Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada veekaitseliste piirangutega. Heitvee juhtimisel veekogusse üle 1 m3/ööp või pinnasesse üle 5 m3/ööp ning põhjaveevõtu korral rohkem kui 10 m3/ööp tuleb tegevuseks taotleda keskkonnaluba. Reovee puhastuslahenduse rajamisel tagada nõuetekohased kujad. Sademevee käitluses eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.
• Planeeringu elluviimisel on ehitustööde ajal mürarikkamate tööde kavandamisel mõistlik vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus).
• Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega.
• Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.