Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
Viit | 2-1/25/8 |
Registreeritud | 17.02.2025 |
Sünkroonitud | 18.02.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Infohaldus. Küber ja IKT alane tegevus |
Sari | 2-1 Kirjavahetus asutustega |
Toimik | 2-1/25 Kirjavahetus asutustega 2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tallinna Linnakantselei |
Saabumis/saatmisviis | Tallinna Linnakantselei |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
2
Vabaduse väljak 7
15199 Tallinn+372 640 4141
[email protected]tallinn.ee
Hanno Pevkur
Kaitseministeerium
17.02.2025 nr 1-12/236 - 1
Rail Baltica juurdepääsuteed ja Tallinna julgeolek
Austatud härra minister
Pöördun Teie poole Rail Baltica projektiga seotud probleemiga, mis puudutab Eesti julgeolekut ning Tallinna kui Eesti pealinna strateegilist rolli selles.
Teatavasti on Rail Baltica eesmärk ühendada Baltimaad Lääne-Euroopaga ühtse raudteevõrgu kaudu. Projekti tehniliste näitajate põhjal on selge, et raudtee on ette nähtud ka sõjaliste veoste transportimiseks. See on mõistlik, kuna kriisiolukorras on raskeveokite, laskemoona ja muu sõjavarustuse kiire ümberpaigutamine võimalik valdavalt ainult raudtee abil. See on Eesti, sealhulgas Tallinna julgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega, sest sõjaohu korral peab Eesti suutma vastu võtta tuhandeid vaguneid rasketehnikat. Diviisi kohaletoimetamiseks vajalike rongide pikkus on ilma vahedeta kokku üle 80 kilomeetri, nii et mahalaadimiskohtade hulk määrab oluliselt nii lahingvõime saavutamise aega kui ka sihtmärgiks koondumise tihedust.
Aga kus need vagunitäied rasketehnikat maha laadida?
Praegune Rail Baltica projekt ei näe ette piisavalt mahalaadimisvõimalusi. Kui kogu saadetav abi tuleb vastu võtta Tallinnas, siis seab see meie pealinna suurde ohtu. Tallinna ja Pärnu vahele on kavandatud mitu vahejaama, kus võiks rasketehnikat rongidelt maha laadida, kuid praeguses projektis pole ette nähtud nende jaamade juurde vajalikke juurdepääsuteid raskeveokitele. Kui juurdepääsuteid ei ehitata koos raudteega, siis hiljem, kui kriis juba käes, pole võimalik neid üleöö rajada.
Mahalaadimisplatvorme võib tõesti hiljem juurde ehitada, kuid juurdepääsuteed ja vagunite mahalaadimiskohad tuleks projekteerida ja rajada kohe praegu, kui Rail Baltica ehitus käib. Juba aasta pärast on Tallinn-Pärnu lõigul hilja neid otsuseid langetada.
Äärmiselt vastutustundetu oleks jätta see projekt poolikuks nüüd, kui on veel võimalik sõjavarustuse kohaletoimetamiseks vajalikke teid korrektselt planeerida ja ehitada. Võimalike lisakulude argumendiga ei saa seda tegematajätmist õigustada – esialgse hinnangu järgi on ühe juurdepääsutee rajamise hind umbes 5 miljonit eurot, mis on Rail Baltica kogumaksumusega võrreldes väga väike lisakulu.
Rail Baltica maksumus on juba kordades kallinenud, aga kui me tahame, et see investeering oleks Tallinnale ja kogu Eestile ka tegelikult kasulik, siis tuleb see planeerida terviklikult ja julgeolekuvajadusi arvestades. Juurdepääsuteed mahalaadimiskohtadele on hädavajalikud selleks, et Rail Baltic saaks täita oma rolli Eesti julgeolekusse panustamisel. Tallinna kui pealinna roll selles küsimuses on äärmiselt oluline.
Seetõttu kutsun Teid üles seisma selle eest, et Rail Baltica projekti täiendataks vastavalt julgeolekuvajadustele, kaasates selleks vastava ala asjatundjaid. Meie riigi ja pealinna julgeolek sõltub otsustest, mida teeme täna.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Järvan
abilinnapea
Koopia:Kliimaministeerium