Tagasiside Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiivide ja uuringute lähteseisukohtade osas

Teie: 30.01.2025 nr 13-3/373-1

Meie: 18.02.2025 nr 9.3-1/25/831-2

Tere!

Esitasite Terviseametile arvamuse avaldamiseks Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiivide ja uuringute lähteseisukohad. Alljärgnevalt esitame järgmised tähelepanekud.

Kavandatava tegevusega seonduvad mitmed positiivsed aspektid. Uus ühendus parandab Eesti ja Läti elektrivõrkude stabiilsust ning vähendab sõltuvust Venemaa sünkroonalast. Samuti toetab see rohepööret, kuna võimaldab rohkem taastuvenergiat integreerida, aidates kaasa CO₂ emissioonide vähendamisele. Suurem elektriühenduste võimekus tähendab paremat hinnastabiilsust ja suuremat elektrikaubanduse paindlikkust, mis annab ka majanduslikud eelised. Planeering on laiapõhjaline, hõlmates olulisi keskkonnamõjude ja sotsiaalmajanduslike tegurite analüüse.

Kavandatava tegevusega võib esineda ka mitmeid probleeme ja takistusi. Enim mõjutatud antud juhul on keskkond, eriti merekeskkond. Suurim risk on mereökosüsteemile, kuna kavandatav ühendus hõlmab merekaablit. Vajalik on põhjalik merekeskkonna mõjuanalüüs ning leevendusmeetmete rakendamine (nt alternatiivsed marsruudid või tehnilised lahendused), mida erinevate mõjuhinnangute raames ka tehakse.

Samuti võib kavandatav tegevus tekitada vastuseisu keskkonnaorganisatsioonidelt ja kohalikelt kogukondadelt. Uued elektriliinid võivad mõjutada maaomanikke ja kohalikke elanikke. Võib esineda proteste või õiguslikke vaidlusi maa sundvõõrandamise üle. Oluline on püüda trajektooris vältida kokkupuudet olemasolevate või planeeritavate elamualadega. Tuleks arvestada sellega, et koridor võimalusel ei riivaks olemasolevaid elamuid ja krunte. Maa-ameti kaardirakendusest Maainfo – kitsenduskaardi abil on võimalik arvestada kitsendustega ehk nn ohutsooniga, mis tagab distantsi. Vajalik on varajane kaasamine, et kogukonnad oleksid teadlikud ja kavandatav tegevus saaks suurema toetuse, mida antud juhul on tehtud ja plaanis jätkuvalt teha.

Kas oleks võimalus uurida ka teisi alternatiivseid suundi, näiteks Pärnu-Ikla suund? Sellis juhul saaks ehk tekitada tehis saari, mille pealt lõigata Läti suunas. Seal on olemas teekoridorid ja saaks võimalusel vältida suuremat keskkonnamõju.

Lugupidamisega

Kristina Aidla

nõunik

keskkonnatervise osakond

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.