| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-9/1741-1 |
| Registreeritud | 18.02.2025 |
| Sünkroonitud | 19.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-9 Juhtimisalased dokumendid (AV) |
| Toimik | 1-9 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikogu liige Kert Kingo |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu liige Kert Kingo |
| Vastutaja | Ulvi Klaar (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, rahvastiku toimingute osakond, perekonnaseisutoimingute talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Siseministeerium
Perekonnaseisutoimingute talitus
18.02.2025
Avaldus informatsiooni saamiseks
Vastavalt PKTS §-le 3 juhendab siseministeerium perekonnaseisuasutusi
perekonnaseisutoimingute tegemise küsimustes ja teeb nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid
kandeid. Perekonnaseisuametiks on linnavalitsus, kellel on samuti õigus teha
rahvastikuregistrisse nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid. Sama seaduse § 2 lõike 11
kohaselt on rahvastikuregistris registreeritav nimeõiguslik muudatus perekonnaseisukande
aluseks olev perekonnasündmus. PKTS § 11 lg 1 kohaselt muudetakse ja parandatakse
perekonnaseisuandmeid üksnes samas seaduses, perekonnaseaduses, rahvastikuregistri
seaduses või nimeseaduses sätestatud juhtudel ja korras.
PKTS § 491 lg 1 sätestab, et rahvastikuregistri andmete muutmiseks soo muutmise tõttu esitab
isik maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku avalduse ja arstliku
ekspertiisikomisjoni otsuse soo muutmise kohta. Lõige 1 sätestab, et soo muutmisel kantakse
rahvastikuregistrisse eesnimi, sugu ja isikukood ja avaldaja perekonnanimi NS §-s 15 sätestatud
tingimustel.
NS §-st 15 tulenevalt võib isiku soo muutumise korral perekonnaseisuasutus anda isiku enda,
alaealise vanema või eestkostetava alaealise eestkostja kirjaliku avalduse alusel isikule uue
eesnime, kui sugu kajastub vastavalt isiku rahvuslikule tavale perekonnanimes. Uue eesnime
andmisel järgitakse NS §-s 7 sätestatud nõudeid ja piiranguid, s.o eesnimeks ei või ilma mõjuva
põhjuseta anda isiku soole mittevastavat nime.
Arvestades eeltoodut, palun selgitavaid vastuseid järgnevatele küsimustele:
1. Mitu nimeõiguslikku muudatust on aastatel 2020-2025 (k.a) tehtud sellise avalduse
alusel, milles isik toob nimevahetuse põhjuseks „transsooline“ ilma, et oleks
alusdokumenti ehk arstliku ekspertiisikomisjoni otsust soo muutmise kohta?
2. Millisel õiguslikul alusel on ametiisikud/ametnikud teinud eesnime muudatuse kandeid,
milles on soole mittevastava nime muudatuse põhjuseks toodud „transsooline“?
3. Vastavalt NS § 19 lg 1 p-le 9 on uue eesnime taotlemise põhjusena nimetatud soov
muuta eesnime muul mõjuval põhjusel. Milliseid asjaolusid loetakse mõjuvaks ja
milliseid mitte mõjuvaks? Millises õigusaktis on loetletud põhjused, mida loetakse
mõjuvaks?
4. Millele tuginedes arvestavad ametiisikud/ametnikud „transsoolisust“ ametlikuks sooks,
kui Eesti Vabariigi seadustes on ametlikult määratletud kaks sooidentiteedi vormi –
mees ja naine (rahvastikuregistri seadus, isikukoodide moodustamise ja andmise kord)?
5. Millisest õigusaktist tuleneb ametiisiku/ametniku, kes nimemuutmise otsustab ja
muutmiskande teeb, õigus ise hakata seadust sisustama?
6. Millisel õiguslikul alusel on tehtud antud toiming (toimik 2025/18916) soole
mittevastava nimemuutmise kohta? Palun välja tuua konkreetsed seaduseviited, sh
konkreetne viide mõjuva põhjuse loetelu juurde või viide alusdokumendi olemasolule
(nt AEK otsuse väljastamise kuupäev ja number)?
NB! Salajasi andmeid sisaldavate dokumentidega/andmetega on mul võimalus tutvuda
Riigikogu vastavas turvaruumis!
Vastus palun edastada mulle e-kirjaga aadressile [email protected].
Lugupidamisega,
Kert Kingo
Riigikogu liige
Vastavalt RKLS § 20 lõikele 1 on riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud
kohustatud Riigikogu liikmete märgukirjadele ja avaldustele vastama 10 tööpäeva jooksul märgukirja
või avalduse saamisest arvates.