Regionaalministri 24. oktoobri 2023. a määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks““ muutmine

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Regionaalministri 24. oktoobri 2023. a määruse nr 73

„Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis

„Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks

üleminekuks““ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

Regionaalministri 24. oktoobri 2023. a määruses nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord

toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks““ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) avalikkusele suunatud objekt on hoone või rajatis, mis on suunatud ja juurdepääsetav

laiemale kasusaajate ringile ning mille kasutamine ei ole piiratud toetuse saaja

liikmeskonnaga.“;

2) paragrahvi 4 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) soetatud põhivara või rajatud avalikkusele suunatud objektide arv.“;

3) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) täiskasvanute koolituse, täiend- ja ümberõppe korraldamisega seotud kulud.“;

4) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäeval või taotluses märgitud

ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval, välja arvatud lõikes 3¹ sätestatud

juhul. Taotluse esitamise tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva

ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega.“;

5) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Paragrahvi 7 lõikes 5 nimetatud kulusid sisaldava põhivarainvesteeringu-projekti

abikõlblikkuse periood võib alata kuni 12 kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva, kuid mitte

varem kui § 11 lõikes 2 sätestatud abikõlblikkuse perioodi algus, ja see on kooskõlas riigiabi

reeglitega.“;

2

6) paragrahvi 11 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „esitamise tähtpäevast“ sõnadega

„esitamise kuupäevast“;

7) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „200 000“ arvuga „150 000“;

8) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) arendusprojekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik, KOVi

hallatav asutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja äriühing.“;

9) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Partner võib olla sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik, KOVi

hallatav asutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja äriühing.“;

10) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) keskmise suurusega või suuremahulises projektis sisalduva taristuinvesteeringu puhul,

mille kestus on vähemalt viis aastat, peab olema hinnatud kliimakindlust vastavalt

ühendmääruse lisa 3 B-osas kehtestatud nõuetele;“;

11) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 18 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Suuremahulise põhivarainvesteeringu-projekti puhul eelneb toetuse taotlemisele

kohustuslik eelnõustamine, mille käigus selgitab rakendusüksus toetuse andmise aluseid, juhib

tähelepanu kavandatava projekti võimalikele puudustele ning annab soovitusi või teeb

ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.“;

13) paragrahvi 19 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „30“ arvuga „45“;

14) paragrahvi 33 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Toetuse maksmise korral tegelike kulude alusel on ettemakse kasutamisperiood kuni kuus

kuud ettemakse saamisest arvates.“;

15) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Toetuse maksmise korral kindlasummalise makse alusel peab ettemaksete kasutamist

tõendav dokument olema esitatud lõpparuande esitamise ajaks.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/143

Regionaalministri 24. oktoobri 2023. a määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning

kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks““ muutmise

kooskõlastamisele esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamisele riigihalduse ministri 24.

oktoobri 2023. a määruse nr 73 „„Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis

„Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ eelnõu““.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Seletuskiri

Kooskõlastamiseks:

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit

Haridus- ja teadusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

Kliimaministeerium

Julia Troitskaja

5309 7437 [email protected]

1

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 24. oktoobri 2023. a

määruse nr 73 „„Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike

algatuste toetus õiglaseks üleminekuks““ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaalministri 24. oktoobri 2023. a määrus nr 73 „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks

üleminekuks toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi regionaalministri määrus) on

kehtestatud perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõu kohaselt täpsustatakse struktuuritoetuste andmist reguleerivat riigihalduse ministri 24.

oktoobri 2023. a määrust nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis

„Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks““. Meetme rakendamise käigus selgusid

senise toetusskeemi kitsaskohad, mida meetme tingimuste uuendamisega parandatakse.

Määruse muudatusega täpsustatakse taotleja ja partnerite ringi, toetatavate tegevuste sisu ja

kulude abikõlblikkust, keskmiste projektide maksimaalse taotletava toetuse summat, projektide

abikõlblikkuse perioodi algust ning ettemakse kinnitamise perioodi.

Lisaks täpsustatakse määruse muudatusega mõistet „avalikkusele suunatud objekt“ ning

põhivarainvesteeringu-projekti spetsiifilise näitaja sõnastust.

Keskmiste põhivarainvesteeringu-projektide taotlemine muudetakse lihtsamaks, edaspidi ei pea

toetuse taotleja projekti esitamisel läbima kohustuslikku eelnõustamist, vaid projekti andmete

kontrolli teostab RTK taotluse vastavuskontrolli raames. Lisaks pikendatakse taotluse

menetlemise perioodi kuni 45 tööpäevani taotluse esitamise hetkest.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu

osakonna nõunik Julia Troitskaja ([email protected], 5309 7437). Eelnõule on juriidilise

ekspertiisi teinud kohalike omavalitsuste poliitika osakonna kohalike omavalitsuste

õigusvaldkonna juht Martin Kulp ([email protected], 5885 1442). Keeletoimetuse on eelnõule

ja seletuskirjale teinud õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal ([email protected], 5698

3427).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määrust mõistega „avalikkusele suunatud objekt“. Avalikkusele

suunatud objekti all on mõeldud eelkõige hoonet või rajatist, mis on määratud kogukonna

kultuuriliste, hariduslike, olmeliste ja muude vajaduste tarbeks ehk see on avalikkusele suunatud

funktsiooniga. Rajatava või renoveeritava avalikkusele suunatud objekti kasutamise otstarve,

eesmärk ja kasutamise viis aitab kaasa kogukonnatunde tekkimisele ja olemasolule, loob hea

võimaluse seal olemiseks ja aja veetmiseks ning võimaldab kõigile huvilistele avatud juurdepääsu

objektile.

Kogukonna all mõeldakse eelkõige teatud piirkonnas elav kindlat tüüpi sotsiaalsete suhete

võrgustikuga seotud inimeste rühma, mis võib olla moodustatud ka kindla valdkonna või huvi

põhjal.

2

Meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ kontekstis mõistetakse

avalikkusele suunatud objekti all eelkõige avalikus kasutuses olevaid hooneid (nt

kogukonnamaja, keskkonnahariduskeskus, kunstigalerii või muu sarnase eesmärgi ja otstarbega

hoone) või avalikus kasutuses olevaid rajatisi (nt puhkeala, õppe- või terviserada või muu sarnase

eesmärgi ja otstarbega rajatis).

Rajatis või hoone ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks, kui see on piiratud kindla inimgrupi

poolse kasutamisega (nt. eramaal või suletud territooriumil asuv mänguväljak, korteriühistu

tarbeks ettenähtud prügimaja või rattamaja) või kui sellel regulaarselt toimuv organiseeritud

tegevus ei ole avalikkusele kättesaadav ja juurdepääsetav (nt. asutuse ruumid, kus toimuvad selle

asutuse töötajatele mõeldud spordi- või õppetegevus).

Meetme raames toetatakse investeeringuid, mis on kogukonnale vajalikud ja kasulikud ning

millele on juurdepääs tagatud pikema aja vältel (reeglina vähemalt 5 aastat pärast projekti

lõppemist).

Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 4 lõike 5 punktis 2 sätestatud põhivarainvesteeringu-

projekti spetsiifilise näitaja sõnastust järgmiselt: „soetatud põhivara või rajatud avalikkusele

suunatud objektide arv“.

Põhivarainvesteeringu projekti puhul on abikõlblikud materiaalsesse või immateriaalsesse

põhivarasse tehtud investeeringud rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105

„Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ lisa 5 mõistes. Materiaalse põhivara

soetamise kulude hulka kuuluvad seadmete ja inventari soetamise kulud, mis kajastatakse bilansis

põhivaradena ning on otseselt seotud meetme ja projekti eesmärgiga.

Näitaja sõnastust täiendatakse, kuna mõne projekti sisuks võib olla ainult materiaalse põhivara

soetamine, mis toetab meetme eesmärgiga seotud ja organisatsiooni poolt elluviidavaid või

tehtavaid tegevusi ilma, et rajataks avalikkusele suunatud objekt. Materiaalse põhivara soetamisel

peab taotleja kinnitama suutlikkust tagada põhivara avalik kasutamine vähemalt 5 aasta jooksul

pärast projekti lõppemist.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 10 punktiga 6 ja sätestatakse, et abikõlbmatuteks

kuludeks loetakse täiskasvanute koolituste ning täiend- ja ümberõppe korraldamisega seotud

kulud.

Meetme raames ei toetata täiskasvanutele suunatud koolitusi ning teisi õppetegevusi, mille

eesmärk on teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ning nende säilitamine või täiendamine.

Seega abikõlblikke kulude hulka ei kuulu väljaspool tasemeõpet õppekava alusel õppeasutuste

poolt toimuvate kvalifikatsiooni tõstvate või ümberõppele suunatud koolituste korraldamisega

seotud kulud.

Meetme fookuses on eelkõige kogukondlike organisatsioonide algatused, mis aitavad kaasa

kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjudega toimetulekule piirkonnas ning selle suuna

alla sobivad erinevates keskkondades toimuvad tegevused nagu praktilised digi- ja roheoskuste

arendamise töötoad, kliimaneutraalse alase teadlikkuse suurendamist toetatavad seminarid ja

kogemusringid, piirkonna kultuuripärandit tutvustavad messid ja konverentsid, taastuvenergiat

kasutatavate ettevõtete ja muude ringmajanduse-, keskkonnakaitsega seotud objektide külastused

ja õpikäigud ning lisaks ka teised õppesündmused, mis ei nõua eraldi õppekava koostamist ning

õpiväljundite sõnastamist, aga aitavad kaasa teadmiste omandamisele, oskuste arendamisele ning

hoiakute kujundamisele.

3

Lisaks eeltoodule on oluline, et erinevate meetmete raames planeeritud tegevused ei kajastaks

samadele sihtrühmadele samu tegevusi. Koolituste pakkumine ja teised täiend- ja ümberõppega

seotud tegevused täiskasvanutele rahastatakse teistest fondidest ja meetmest, seega võimaliku

dubleerimise vältimiseks käesolevast meetmest neid tegevusi ei toetata.

Eelnõu punktis 4 täpsustatakse määruse § 11 lõikes 3, et projekti abikõlblikkuse periood algab

taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

hilisemast kuupäevast, välja arvatud muudatusega samasse paragrahvi lisatud lõikes 3¹ sätestatud

juhul.

Abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäeva hetkest selliste projektide puhul, mis

ei sisalda põhivarainvesteeringu ettevalmistamisega seotud kulusid (sealhulgas ehitusprojekti,

selle ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni ja energiaauditi koostamise kulud,

omanikujärelevalve koostamisega seotud kulud ning muud vältimatud kulud), kliimakindluse

hinnangute koostamise kulusid ning projektijuhtimisega seotud kulusid.

Muudatuse eesmärk on täpsustada meetme tingimusi ning viia projekti abikõlblikkuse perioodi

määramise tingimusi määruse erinevates lõigetes omavahel vastavusse.

Eelnõu punkti 5 täiendatakse määruse §-i 11 lõikega 3¹, millega täpsustatakse, et

põhivarainvesteeringu-projekti puhul, mis sisaldab ettevalmistamisega seotud kulusid,

kliimakindluse hinnangute koostamise kulusid ning projektijuhtimisega seotud kulusid, võib

abikõlblikkuse periood alata kuni 12 kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva, kuid mitte varem

kui 1. jaanuar 2023. a.

Taotluse esitamise tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei

sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega.

Eelnõu punktis 6 täpsustatakse määruse § 11 lõike 4 punktis 3, et väikeprojektide puhul ei tohi

abikõlblikkuse perioodi lõpp olla hilisem kui 12 kuud alates taotluse esitamise kuupäevast.

Väikeprojektide puhul on tegemist jooksva taotlemisega, mis ei näe ette kindlat taotluse esitamise

tähtpäeva. Väikeprojektide taotlusvoor on avatud ja taotlusi menetletakse nende esitamise

järjekorras eelarve ammendumiseni või kuni 2028. aasta 31. detsembrini.

Eelnõu punktis 7 sätestatakse määruse § 12 lõike 1 punktis 2, et keskmise suurusega projekti

puhul võib maksimaalne taotletav toetuse summa olla kuni 150 000 eurot projekti kohta.

Määruse muudatusega vähendatakse keskmise suurusega projekti maksimaalset toetuse summat

150 000 euroni. Arvestades piirkonna kogukondade suurt vajadust, huvi ja valmisolekut õiglases

üleminekus osalemiseks ning toetuse kasutamiseks on muudatuse eesmärk tagada, et toetus

jõuaks võimalikult laia taotlejate ringini, ning seeläbi saada nähtavamat mõju meetme eesmärgi

täitmiseks ja planeeritud tulemuste saavutamiseks.

Keskmise suurusega projekti minimaalne taotletava toetuse summa ei muutu.

Eelnõu punktis 8 sätestatakse määruse § 13 lõike 1 punktis 2, et arendusprojektide teostamiseks

saavad toetust taotleda ka KOV hallatav asutus, või riigi valitsusasutuse hallatav riigiasutus,

näiteks riigigümnaasium, noortekeskus või kutseõppeasutus.

Seni kehtinud nõuete kohaselt oleks pidanud näiteks kooli eest taotluse esitama omavalitsus ning

kui mitme kooli noored sooviksid projekte ellu viia, siis peaksid nad kas looma MTÜ või esitama

4

taotluse kohaliku omavalitsuse nimel. Sellisel juhul saaks korraga esitada taotluse ainult üks kool,

kuna meetme tingimuste kohaselt ei tohi mitut projekti korraga elluviimisel olla. Muudatuse

eesmärk on anda võimalus võimalikult laiale taotlejate ringile toetust taotleda, aidates sellega

kaasa kohaliku kogukonna individuaalsele ja koostegutsemisele ning tagada sellega meetme

eesmärgi täitmine.

Näiteks soovitakse muudatusega kaasata noori kliimaneutraalse ülemineku protsessi, pakkudes

neile võimalusi viia ellu omaalgatusel põhinevaid tegevusi ja saada kogemusi ideede

väljatöötamisel, projektide elluviimisel ning omandatud oskuste ja teadmiste väärtustamisel.

Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse § 13 lõiget 2 ja sätestatakse, et projekti partneriks võib

olla ka riigi või KOVi kaudse valitseva mõju all olev üksus.

Muudatusega sätestatakse, et projekti partnerina saab edaspidi olla KOV või riigi hallatav asutus,

näiteks riigigümnaasium, kutseõppeasutus või Haridus- ja Noorteamet. Partnerite ringi

laiendamisel soovitakse soodustada rohkemate organisatsioonide juurdepääsu rahastamisele,

toetades sellega aktiivset ja tähenduslikku panustamist kliimaneutraalse ülemineku protsessi.

Eelnõu punktis 10 täpsustatakse, et taristuinvesteeringut sisaldava keskmise suurusega ja

suuremahulise projekti puhul, mille eeldatav kestus on vähemalt viis aastat, peab olema hinnatud

kliimakindlust. Kliimakindluse tagamise hinnangu koostamine viiakse läbi lähtuvalt

ühendmääruse lisa 3 B-osas kehtestatud nõuetest ning rakendusüksuse veebilehel avaldatud

juhendist. Vajalikud juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale teeb kättesaadavaks RTK.

Eelnõu punktiga 11 muudetakse seoses eelnõu punktiga 12 tehtava muudatusega määruse § 15

lõige 4 kehtetuks, kuna kõikide taristuinvesteeringute sisaldavate keskmise suurusega ja

suuremahulises projekti puhul, mille eeldatav kestus on vähemalt viis aastat, sätestatakse

kohustuslikuks hinnata kliimakindlust vastavalt ühendmääruse lisa 3 B-osas kehtestatud

miinimumnõuetele.

Eelnõu punktis 12 täpsustatakse määruse § 18 lõike 1 sõnastust. Toetuse taotlemisel rakendub

eelneva eelnõustamise nõue vaid suuremahuliste põhivarainvesteeringu projektide puhul.

Määruse muudatusest tulenevalt ei ole enam toetuse taotlemisele eelnev eelnõustamine

kohustuslik keskmise suurusega põhivarainvesteeringu-projekti puhul. Nõue läbida

eelnõustamiseks tulenes eelkõige vajadusest hinnata, kas ja millisel määral tuleb projekti

tegevuste puhul analüüsida kliimakindlust ning riigiabiga seotud küsimusi.

Taristuinvesteeringute puhul on nõue eelnevalt kliimariskide hindamiseks taotluses sisalduva

küsimustiku vormis. Üldjuhul ei võimalda keskmise suurusega projekti investeeringu maht

suuremahuliste keskkonnamõjude leevendamisega seotud taristuobjektide ehitamist, mistõttu

nende projektide puhul on täiendava kliimakindluse hinnangu koostamise vajaduse tekkimine

pigem vähetõenäoline.

Lisaks nähakse meetme toetuse taotlejatena eelkõige üksusi, mis tegelevad peamiselt

mittemajandusliku tegevusega, mistõttu ei käsitleta neid elluviidavate projektide kontekstis

riigiabi reeglite mõistes ettevõttena ning seega ei ole reeglina käesolevast meetmest toetatavate

keskmise suurusega projektide puhul tegemist riigiabiga. Seega jääb toetuse taotlemisele eelnev

eelnõustamine kohustuslikuks ainult suurte põhivarainvesteeringu-projektide puhul ning

ülejäänud projektide puhul täpsustab RTK riigiabi või VTAga seotud küsimused taotluste

vastavuskontrolli raames.

5

Toetuse taotlejal on endiselt õigus pöörduda enne taotluse esitamist rakendusüksuse poole ning

küsida täiendavat hinnangut taotluses kavandatavate tegevuste eesmärgipärasuse, planeeritud

kulude abikõlblikkuse, kliimakindluse tagamise või riigiabiga seotud teemade kohta.

Eelnõu punktiga 13 pikendatakse määruse § 19 lõike 2 punktiga 1 voorulise taotlemise korral

taotluste menetlemise tähtaega seniselt 30 tööpäevalt 45 tööpäevani.

Seni läbiviidud taotlusvoorude praktika näitab, et esitatakse prognoositust olulisem suurem arv

taotlusi, mille puhul on keeruline jõuda kõiki menetlemisega seotud toiminguid ettenähtud 30

tööpäeva jooksul läbi viia. Arvestades korraga menetlusse jõudvat suurt taotluste arvu ning

taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse tuvastamiseks ja hindamiseks kuluvat

tööjõuressurssi võib mõistlikuks menetlustähtajaks pidada 45 tööpäeva taotlusvooru lõpetamise

tähtpäevast. Analoogne või veel pikem taotluste menetlemise periood on kasutusel ka teistes

regionaalvaldkonna toetusmeetmetes. Jooksva taotlemise puhul (väikeprojektid) jääb endiselt

kehtima taotluste menetlemise tähtajana 30 tööpäeva.

Eelnõu punktis 14 täpsustatakse määruse § 33 lõikes 5, et toetuse maksmise korral tegelike

kulude alusel on ettemakse kasutamisperiood kuni kuus kuud ettemakse saamisest arvates.

Ettemakse taotlemisel peab toetuse saaja arvestama ettemaksu kasutamisperioodiga, mis

tähendab, et ettemaksena makstud toetus peab olema tõendatud tasutud kuludokumentide alusel

hiljemalt kuue kuu jooksul pärast ettemakse laekumist. Tulenevalt sellest soovitakse taotleda

ettemaksu siis, kui hanke või ostumenetlus on läbiviidud ning leping on sõlmitud või projekti

tegevustega on juba alustatud.

Ettemakse tõendamisel peavad olema kuludokumendid tasutud täies ulatuses, mis tähendab, et

väljamaksud summa peab sisaldama ka omafinantseeringut rahastamisotsusega kinnitatud

ulatuses. Ettemaksu saab taotleda mitmes osas. Iga järgneva ettemakse saamiseks peab olema

eelnevatest samal alusel saadud ettemaksetest 80% kasutatud abikõlblike kulude katteks ning

tõendatud tasutud kuludokumentide alusel.

Eelnõu punktis 15 täiendatakse määruse §-i 33 lõikega 6 ja sätestatakse, et toetuse maksmise

korral kindlasummaline makse alusel peab ettemaksete kasutamine olema tõendatud lõpparuande

esitamise ajaks. Ettemakse tõendatakse lõppmakse taotluse esitamisega.

Meetmest rahastatakse väga eriilmelisi projekte, mille puhul makstakse toetus välja siis, kui on

saavutatud toetuse rahuldamise otsuses määratud tulemused. Sellised projektid võivad

väiksemahulise toetuse summa suuruse ja lühema realiseerimise perioodi tõttu koosneda ainult

ühest tegevusest (nt. ühe ürituse korraldamine, väikesemahulised renoveerimistööd, seadme ost),

seega nende projektide puhul ei pruugi olla tegevuste ega maksete jaotamine mõistlik ja

otstarbekas. Ettemakse kinnitamine lõpparuande esitamise ajaks lihtsustab toetuste saajate jaoks

tegevuste planeerimist ja elluviimist ning maksetaotluste vormistamist.

Ettemaksete kasutamist tõendavaks dokumendiks loetakse meetme määruse §-i 31 kohaselt

määratud kindlasummalise makse tulemuse saavutamist tõendav dokument.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga tehtavad muudatused ei oma Euroopa Liidu õigusega otsest puutumust.

4. Määruse mõjud

6

Muudatusega ei lisandu täiendavaid mõjusid meetme rakendamisel.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi tulusid ega kulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu esitatakse arvamuse

avaldamiseks Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, SF seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja

Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile.