Nõudekiri

Tere!

Pöördume Teie poole järgmise küsimusega.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 24 lg-d 1 ja 3 kohustavad tööandjat registreerima ja uurima kõiki tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Tööinspektsioon uurib vajaduse korral tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi (TTOS § 24 lg 5, § 25 lg 1 ja lg 5 p 1). Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise täpne kord on kehtestatud Vabariigi Valitsus 03.04.2008 nr määrusega 75 (edaspidi määrus nr 75). Määruse § 5 lg 1 kohaselt otsustab Tööinspektsioon uurimise vajaduse kohe pärast arsti teatise või tööandja teate või raporti saamist, täpsustades vajaduse korral asjaolusid.

Tööõnnetuse uurimismenetlus on olemuselt haldusmenetlus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 1 alusel on Tööinspektsioonil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud.

Määruse nr 75 § 3 lg 2 p-de 3, 4 ja 6 kohaselt tööõnnetuste asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks uurija a) võtab selgitused isikutelt, kellel on andmeid õnnetusega seonduvate asjaolude kohta; b) tutvub asjakohaste dokumentidega, sealhulgas töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega ning töösuhet tõendavate või töökorraldust kajastavate dokumentidega, ning teeb dokumentidest vajaduse korral väljavõtteid ja koopiaid ning c) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu tegemisse pädeva eksperdi.

Tööõnnetuse uurimismenetluse raames on Tööinspektsioonil vajadus aeg-ajalt pöörduda mh ka näiteks arstiteatise/epikriisi välja andnud meditsiinitöötaja/-asutuse poole selgituste ja lisainfo saamiseks. Hiljuti pöördus Tööinspektsioon Tallinna Kiirabi poole, kuna soovis välja selgitada asjas tähtsust omavad asjaolud ja tagada uurimise objektiivsus ning palus järgmisi andmeid: a) kinnitust väidetava õnnetusjuhtumi toimumise järgselt kiirabi väljakutse saamise kohta (sh paluti juhtumile reageerinud kiirabitöötajate kontaktandmeid) ning b) meditsiinilist kirjeldust abi vajanud isiku seisundist ja kiirabi toimingutest abi osutamisel. Nimelt oli tööandja ja töötaja vahel vaidlus juhtunu faktiliste asjaolude osas ning ütlused lahknesid kardinaalselt.

Nii eeltoodud näites, kui ka varasemalt oleme andmete pärimise aluseks oleme märkinud HMS § 38 lg 1, TTOS § 24 lg 10 ning § 25 lg 1 ja lg 5 p 1. Tallinna Kiirabi keeldus andmete andmisest järgmise põhjendusega: Olles pidanud nõu linna andmekaitsejuhiga saame vastata järgmist. Teie kirjas viidatud õiguslikud alused on liiga üldsõnalised ning ei kujuta iseseisvalt piisavalt selget õiguslikku alust inimeste terviseandmete väljastamiseks. Samuti ka ilma andmesubjekti nõusolekuta tema tervise kohta ütluste ja selgituste andmiseks. Kirjeldatud kiirabi väljakutse andmed on kantud tervise infosüsteemi ning andmed on isikule kättesaadavad terviseportaali kaudu. Soovitame Teil isiku terviseandmete saamiseks pöörduda isiku enda poole.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 6 lg 1 p c kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Oma kodulehel olete selgitanud, et isikuandmete töötlemine avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks on reguleeritud siseriiklikus õiguses. IKÜM artikkel 9 lõige 2 näeb eriliigiliste isikuandmete töötlemise õigusliku alusena mh seaduse või mõne muu siseriikliku õigusakti.

Seega, kui Tööõnnetuse uurimismenetlus algab sisuliselt arsti teatise saamisega, mis edastatakse Tööinspektsiooni poolt viivitamatult tööandjale (määrus nr 75 § 1 lg 1 ja § 1¹ lg 1)  või tööandja poolt Tööinspektsiooni teavitamisega ja esmaste uurimistoimingute tegemisega ja selle raames töödeldakse mh eriliigilisi isikuandmeid (töötaja terviseandmeid), siis palume Andmekaitse Inspektsiooni arvamust, kas Tööinspektsioonil on õigus töötaja terviseandmeid töödelda, sh pärida neid andmeid/küsida selgitusi, HMS § 38 lg 1, TTOS § 24 lg 10 ning § 25 lg 1 ja lg 5 p 1 ja määruse nr 75 § 3 p-de 3, 4 ja 6 alusel ning see on kooskõlas IKÜM art 6 lg 1 p-ga c? Lisaks, kas tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 4¹ ja § 59³ lg 6 koostoimes võime me samuti lugeda, et need sätted annavad Tööinspektsioonile õiguse andmeid küsida ja saada?

Lugupidamisega

Kairit Kuusemaa

Õigusnõunik

Tööinspektsioon

[email protected]

5596 3175

Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / Eesti

www.ti.ee / www.tooelu.ee / iseteenindus.ti.ee

Tööinspektsioon