Vastuskiri

Ilusalongi hea hügieenitava

Tallinn 2022

Eessõna

Iga iluteenindaja peab mõistma, et salongi hügieen on iga pakutava teenuse võtmekomponent. Kõrgel

tasemel puhtuse tagamine aitab minimeerida mikroobide ja infektsiooni levikut salongi töökeskkonnas

ning kujundada klientidel positiivset kogemust saadud teenusest. Selle tulemusena loob ettevõte hea

maine ning klientidel tekib usaldus salongi vastu, kus pööratakse tähelepanu üksikasjadele ja kus iga

tegevus on läbi mõeldud. Nii salongi omanik kui ka töötajad peavad saama piisavalt tervisekaitsealaseid

teadmisi ja olema teadlikud hea hügieenitava põhimõtetest, mida tuleb salongis järgida.

Kuidas veenduda, et hoolitsete oma töökoha hügieeni eest? Selles teabematerjalis käsitleme peamisi

teemasid, mis aitavad mõista hügieeni tagamise lähtepunkte ja annavad juhiseid, kuidas teha selleks

kõik endast olenev.

1. Miks on salongi hügieeni kõrged standardid nii olulised?

Iluteenuste osutamine tähendab seda, et teenindaja puutub iga päev kokku erinevate klientidega ja

pakub hooldust alates juuksuriteenusest pediküürini ja isegi kõige intiimsemate piirkondadeni. Seda

kõike silmas pidades on ülitähtis, et ettevõttes oleks esiplaanil hügieeni reeglite nõuetekohane täitmine

ja korralik majapidamine. See aitab tagada ettevõtte toimimise selliselt, et kellegi tervis ei ole ohustatud.

Puhas ja turvaline keskkond aitab luua usaldust, edendada äritegevust ja vältida selliseid probleeme

nagu ristsaastumine ning haigustekitajate edasikandumine. Iluteenindaja tööriistad (kammid, käärid,

pintsetid) on ristsaastumise peamised allikad. Kui jätta panustamata hügieeni ja mikroorganismide

leviku peatamisse, siis võivad seened, viirused, parasiidid ning bakterid levida kergesti tööriistade

kaudu klientide vahel ja suurendada infektsiooni levikuriski. Igal iluteenindajal on tähtis veenduda, et

infektsiooniriskid töökohal on kontrolli all, ja tagada, et haigustekitajad ei kanduks salongis inimeselt

inimesele.

2. Mille eest me kaitseme?

Ilusalongi tegevuse eripärast tulenevate mikrobioloogiliste riskide hulka võib liigitada neli rühma

mikroskoopilisi potentsiaalseid haigustekitajaid. Terviseriskid varieeruvad sõltuvalt teenuse

iseloomust, kasutatavatest tööriistadest ja seadmetest, klientide ning teenindajate terviseseisundist ja

rakendatavatest nakkustõrjemeetmetest.

1. Bakterid on mikroskoopilised üherakulised elusorganismid, mis eksisteerivad üksikute rakkude või

eostena. Bakterite vegetatiivsed vormid hävivad kergesti niiskes keskkonnas või kemikaalide

kasutamise järel. Eosed on märksa vastupidavamad. Sobivates tingimustes paljunevad bakterid

kiiresti (mõned eritavad toksiine) ja võivad olla infektsiooni põhjustajad. On tähtis, et salongis

oleksid bakterite kogunemis- ja paljunemisvõimalused minimeeritud.

Kõik bakterid ei ole alati inimesele ohtlikud. Inimorganismis on palju baktereid, kes on kahjutud ja

organismi korrapärase talitluse jaoks isegi vajalikud ja kasulikud (välja arvatud juhul, kui nad

levivad väljaspool nende tavapärast keskkonda, näiteks satuvad steriilsetesse kudedesse). (vt Lisa 1)

2. Viirused on haigustekitajad, kes elavad ja paljunevad ainult elusrakkudes ning põhjustavad paljusid

viirushaigusi. Viirused võivad muutumise teel moodustada uusi tüvesid. Viiruslikud

nakkushaigused on iluteeninduses palju murettekitavamad kui bakterid (vt lisa 2). Võrreldes

bakteriaalsete nakkushaiguste vastaste võitlusvõimalustega on viirusvastaseid ravimeid vähe.

Antibiootikumid ei hävita viirusi.

Sagedasimad ning kõige ohtlikumad viiruslikud verenakkused on B-, D- ja C-viirushepatiit ning

HIV nakkus. Ravimata juhtudel võivad need verenakkused lõppeda surmaga.

Lisaks eeltoodule on uuringuid, kus käsitletakse mõningaid bikiinitsooni karvade eemaldamisega

kaasnevaid viiruslikke nakkushaigusi, nagu herpes simplex’i ja HPV-ga seotud tüügaste epidermise

düsplaasia.

3. Mõned seened (enamasti dermatofüüdid ja pärmseened) võivad põhjustada mitmesuguseid naha- ja

limaskestade infektsioone, mis kahjustavad inimese nahka, limaskesta ning küüsi. Paljudel juhtudel

hoiab seeninfektsioone kontrolli all bakterite konkurents. Kui bakteriaalsete infektsioonide korral

manustatakse laia toimespektriga antibiootikume, siis võivad seeninfektsioonide tekitajad hakata

intensiivsemalt arenema.

4. Mõned parasiidid on seotud nakkushaigustega. Nad on kas nakkuse kandjad või põhjustavad ise

nakkushaigusi. Nende hulka kuuluvad näiteks peatäid ja sügelislest.

Nakkuse levikut ühelt inimeselt teisele nimetatakse ristinfektsiooniks. Nähtavate infektsioonitunnustega

inimesed on ilmselgeks nakkusallikaks ning sellised isikud ei tohi kliente teenindada ega ise iluteenuseid

saada, sest see võib põhjustada ilusalongis ristsaastumise ja halvimal juhul viia haiguspuhanguni.

Samas tuleb arvestada, et ka asümptomaatilised isikud võivad olla nakkusohtlikud, mida paraku ei ole

alati võimalik kindlaks teha. Seetõttu tuleb järgida kõikide klientide ja iga protseduuri puhul hea

hügieenitava reegleid.

Iga kord enne protseduuri alustamist peab iluteenindaja hindama kokkupuute võimalikkust kliendi

verega, kehavedelikega, kahjustatud nahaga, limaskestadega, saastatud instrumentide või pindadega,

tööriiete võimalikku saastumist mikroorganismidega. Eesmärk on viia miinimumini risk nakatuda ise

või nakatada järgmisi kliente.

3. Ilusalongi hea hügieenitava võtmelülid

Hügieeni aitab tagada igapäevaste tegevuste kompleks (standardabinõud), mille eesmärk on tõkestada

võimalike mikroorganismide ülekannet ja seeläbi vähendada nakkushaiguste tekkeriski. Kõigi

ilusalongitöötajate kohustus on järgida standardabinõusid. Salongi omanikul tasub veenduda, et igal

salongitegevuse etapil oleksid hügieeniküsimused hästi läbikaalutud, kohustused salongi personali

vahel jaotatud ja vastutavad isikud määratud.

1. Salongi sisekujundus

Salongi hästi läbimõeldud disain võib infektsioonitõrje lihtsustamisele kaasa aidata. Järgida tuleb

alltoodud põhimõtteid.

Salongi seina- ja põrandapinnad ning sisekujunduselemendid peavad olema heas korras, kergesti

puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Selleks tuleb kasutada veekindlat, mitteimavat,

pestavat ja mittetoksilist materjali.

Riidest käterätikute asemel tuleb eelistada ühekordseid paberrätikuid.

Vaipade asemel tuleb kasutada tugevat mittelibedat põrandakatet. See on oluline nii hügieenilistel

põhjustel kui ka libisemise ja komistamise riskide vähendamiseks. On leitud, et iga neljanda

tööõnnetuse põhjustab libisemine või komistamine.

Sooja ja külma joogiveega pesemisvõimalus on hädavajalik, et iluteenindaja saaks pärast iga kliendi

teenindamist pesta käsi ning tööriistu. Ilusalongi igasse tööruumi tuleb hügieenitoimingute jaoks

paigaldada vähemalt üks kraanikauss, mis peaks asuma mugavalt töökoha lähedal ning olema alati

ligipääsetav. Head hügieeni on kergem saavutada, kui iluteenindaja ei pea hügieeniprotseduuride

tegemiseks kõndima töökohast kaugele. Parim koht valamu jaoks on iluteenindaja töökohast mõne

sammu raadiuses ning sisse- või väljapääsu lähedal. Teaduskirjanduses rõhutatakse, et kui

kraanikaussidele on raske ligi pääseda, siis hügieeniprotseduuride kvaliteet halveneb.

Valamu peab olema sellise suuruse ja kujuga, et hügieeniprotseduure saaks teha tõhusalt ja põhjalikult.

Mugavuse poolest peetakse heaks lahenduseks näiteks infrapunasensoriga kraane.

Lisaks tööruumidele peab kraanikauss olema ka ilusalongi tualettruumis isikliku hügieeni tagamiseks.

Tuleb meeles pidada, et tualettruumis ja tööruumis asuvate valamute sihtotstarve erineb. Tualettruumi

valamu on ette nähtud isikliku hügieeni toiminguteks ning tööruumi valamu tööprotsesside hügieeni

tagamiseks.

Materjalide ja seadmete hoidmiseks, samuti steriliseerimisseadmete jaoks peab olema piisavalt ruumi.

Instrumentide desinfitseerimisel või keemilise steriliseerimise läbiviimisel on ülitähtis, et tagatud oleks

tõhus kohtventilatsioon vastavalt kemikaalide kasutusjuhenditele.

Hea tava kohaselt asub klientide ooteruum, raha käitlemise koht jms salongi töötsoonist eraldi. Samuti

peavad puhkeruum ning söömis- ja joomisala olema töö- ja laoruumidest eraldi.

2. Isiklik hügieen

Iga klient ootab teenusepakkujalt teenuste osutamisel head isiklikku hügieeni. Iga iluteenindaja

kohustus on hoida end klientide teenindamisel puhtana. Viis, kuidas iluteenindaja riides käib ja enda

eest hoolitseb, on tema erialal väga tähtis ja mitte ainult professionaalse kuvandi säilitamiseks, et veenda

klienti uuesti salongi tulema. Terviseohutuse vaatekohast võib halb isiklik hügieen põhjustada

mikroorganismide levikut, näiteks võivad mustad küünealused, pesemata käed ja riided soodustada

mikroobide paljunemist ning klientidele edasi kandumist.

Iluteenindajal tasub olla tähelepanelik ja kriitiline oma kehalõhna, suuhügieeni, jalgade ja juuste eest

hoolitsemise ning tervise suhtes.

Küünte ja käte eest hoolitsemine.

Käed on iluteenindaja tööriistad. Need on alati nähtaval. Seega tasub veenduda, et need on terve päeva

puhtad. Kätehügieen on standardabinõude peamine punkt, mis aitab iluteeninduses tõhusalt

minimeerida mikroorganismide ülekandumist.

Enne protseduuri alustamist tuleb käed korralikult puhtaks pesta ja kuivatada. Nende toimingute

sooritamine kliendi ees annab talle lisasignaali, et iluteenindaja hoolib puhtusest ning kasutab

hügieenilisi töövõtteid.

Tuleb vältida tahke tükiseebi kasutamist, sest seal võivad bakterid ellu jääda ja isegi paljuneda.

Eelistada tuleb dosaatoriga vedelseepi.

Mõne hoolitsuse puhul (nt kui tegemist on väga tundlike kehapiirkondade ja hoolitsusega) ei piisa

üksnes käte pesemisest, vaid vajalik on töödelda käsi antiseptikumiga ning kasutada ühekordseid

kaitsekindaid.

Korralik käte kuivatamine pärast pesemist peaks olema kätehügieeni lahutamatu osa. Pärast käte

kuivatamist jäänud veekogus on otseselt seotud kontakti teel edasikanduvate mikroorganismide hulgaga

– mida suurem veekogus, seda rohkem mikroorganisme (mikroorganismide niiske keskkonna eelistused

põhinevad nende füsioloogial). Samuti on üldtunnustatud, et mikroorganismide edasikandumine tekib

tõenäolisemalt märja naha kui kuiva naha kaudu.

Käte kuivatamisel pole vähem tähtis kuivatamismeetodi valik. Hügieeni seisukohalt tuleb eelistada

paberrätikuid elektrilistele õhukuivatitele. Uuringud näitavad, et õhukuivatite kasutamisega kaasneb

ristsaastumise oht, seetõttu soovitatakse suurema riskiga keskkondades kuivatada käsi paberrätikutega.

Kui teenindaja kätel esinevad haavad või marrastused, siis tuleb need ristinfektsiooni tekke vältimiseks

katta plaastriga.

Iluteenindaja sõrmeküüned tuleb hoida lühikesed ja puhtad. Lühikesed küüned (mis ei ületa 2 mm

sõrmeotsast kaugemale) võimaldavad tagada käte korrapärase puhastamise. Vastupidi pikad küüned ja

kunstküüned soodustavad orgaanilise mustuse kogunemist ning moodustavad mikroorganismidele

soodsa varjupaiga. Peale infektsiooni leviku riski võivad pikad küüned traumeerida kliendi nahka.

Kunstmaterjaliga kaetud küüned koguvad loomulikest küüntest rohkem mikroorganisme ja neid on

raskem puhastada. Uuringud on näidanud, et lõhenenud küünelakk või üle nelja päeva kantav küünelakk

võivad sisaldada mikroorganisme, mida ei eemaldata käsitsi pesemisega. Uuringute andmetel võib

geellakk kahjustada küüsi, mille tulemusena küüned nõrgenevad ja hõrenevad, suurendades küünte

murdumise ohtu.

Käsi tuleb hooldada (sh kreemitada) nii sageli, kui vajalik. Spetsiaalsed hooldusvahendid ja kreemid

soodustavad naha kaitsemehhanismide säilimist, reguleerivad niiskust ja rasvasisaldust, hoolitsevad

naha elastsuse ja pehmuse eest.

Rõivad ja ehted.

Iluteenindaja peab kandma sobiva lõike ja tegumoega tööriietust. Vältida tuleb sügava dekolteega

riideid.

Tööriietuse küsimust on võimalik lahendada mitmel moel. Mõnes salongis nõutakse põlle või

vormiriietust, teistes on lubatud riietuda vabalt, kuid viisakalt. Töörõivad peavad olema kergesti

pestavad ja mugavad, soovitatavalt lühikeste varrukatega. Varrukad ei tohi käte pesemise ajal segada

ega märjaks saada.

Personali tööriided tuleb hoida teistest riietest eraldi.

Ehete puhul tuleb arvestada, et need võivad kinni jääda kliendi juustesse, tööriistadesse ja seadmetesse

ning põhjustada vigastusi. Samuti võivad ehted olla ristinfektsiooni allikaks, sest nende ümber koguneb

mustust ja mikroorganisme. Seetõttu soovitatakse tungivalt iluteenindajatel tööajal ehete kandmisest

loobuda või vähemalt pikki ja rippuvaid ehteid mitte kanda.

Enne käte pesemist tuleb kellad ja randmeehted eemaldada.

Õiged tööjalatsid on sama tähtsad kui õiged töövahendid. Tööjalatsid peavad olema ergonoomilised,

mugavad, kerged ja hingavad.

3. Iluteenindaja tervisekontroll

Tervisekontroll on ette nähtud töövaldkondades, mis võivad olla võimalike nakkushaiguste puhangute

ja epideemiate tekkekohtadeks.

Iluteenuseid osutavatel töötajatel on tervisekontroll enne tööle asumist kohustuslik ning selle eesmärk

on ennetada nakkushaiguste levikut klientidele nakkusohtlike töötajate poolt tööprotsesside kaudu.

Samuti on tööandjal õigus saata töötaja täiendavasse tervisekontrolli vastavalt töökoha

riskihindamise tulemustele. Vajadus täiendavaks tervisekontrolliks võib tekkida olukorras, kus

tööprotsesside käigus on toimunud nakkuse levik või töökollektiivis ilmneb mõnel töötajal

nakkushaigus. Sellisel juhul tuleb tööandjal suunata vastavalt riskihindamise tulemusele ilusalongi

töötaja või töötajad täiendavasse tervisekontrolli.

4. Isikukaitsevahendid

Mikroorganismide ülekandumise ja ristinfektsiooni leviku minimeerimiseks kasutatakse

isikukaitsevahendeid. Isikukaitsevahendid valitakse olenevalt riskianalüüsi tulemustest (teenuse

iseloom, kokkupuute võimalikkus nakkustekitajatega, verega jne) ning arvestades kasutatavate

kemikaalide ohutuskaartide juhiseid.

Isikukaitsevahendeid hoitakse puhtas kuivas kohas. Isikukaitsevahendite kogumine taskusse ei ole

soovitatav.

• Kaitsekindad

Kaitsekinnaste valikul tuleb lähtuda sihtotstarbest.

• Ühekordse kasutusega mittesteriilseid tehaspuhtaid nitriil- ja latekskindad valitakse siis, kui on

võimalik kokkupuude vere, kehavedelike, eritiste, limaskestade, kahjustatud naha ja saastunud

pindadega, samuti invasiivsete protseduuride korral. Kaitsekindad pannakse ainult puhastatud

ja kuivadele kätele ning eemaldatakse vahetult pärast kasutamist. Kindad peavad olema puhtad,

terved, paraja suurusega, ühekordseks kasutamiseks. Selliseid kindaid ei desinfitseerita ega

kasutata teise kliendi teenindamisel. Kui kaitsekinnas puruneb või on hetkeks käest eemaldatud,

siis tuleb see ära visata ja võtta uus.

• Ühekordse kasutusega mittesteriilsed vinüülkindad on protseduurideks, mil kokkupuude vere

ja teiste koevedelikega on ebatõenäoline.

• Korduskasutatavad mittesteriilsed individuaalsed puhtad kindad, mis kaitsevad töötaja käte

nahka, on vajalikud koristamisel, kemikaalide kasutamisel, instrumentide hooldamisel.

Kinnaste eemaldamise järel puhastatakse käed antiseptikumiga.

• Kaitsekitlid/kilepõlled

Neid kasutatakse oma naha ja riiete kaitseks tegevuse korral, kui võivad tekkida pritsmed või puututakse

kokku vere, kehavedelike, eritiste, saastunud pindade ja seadmetega. Kaitsekittel/kilepõll on

ühekordselt kasutatav, see eemaldatakse vahetult pärast protseduuri. Eemaldamise järel puhastatakse

käed antiseptikumiga. Kaitsekitlit/kilepõlle vahetatakse pärast iga kliendi teenindamist.

• Kaitsemaskid

Neid kasutatakse kliendi kaitseks kontaktsete protseduuride tegemisel. Iluteenindaja kaitsmiseks

soovitatakse epidemioloogilistel näidustustel (nakkusohu korral) kasutada FFP2 respiraatorit ilma

klapita. Kui iluteenindaja on köhinud, aevastanud, mask on niiskunud või on möödunud 3 tundi, siis

tuleb see eemaldada. Respiraatorit tuleb kasutada vastavalt tootjapoolsele kasutusjuhendile. Kui

maski/respiraatorit enam ei vajata, asetatakse see jäätmekotti.

Mask/respiraator ei ripu kaelas.

Pärast maski/respiraatori eemaldamist puhastatakse käed antiseptikumiga.

• Kaitseprillid või visiir

Neid kasutatakse siis, kui on võimalik vere, kehavedelike, eritiste pritsmete teke. Taaskasutatavad

kaitseprillid puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast iga kasutuskorda. Isiklikud prillid ei ole

isikukaitsevahendid ega taga töötaja adekvaatset kaitset. Pärast kaitseprillide eemaldamist puhastatakse

käed antiseptikumiga.

5. Respiratoorne hügieen ehk köhaetikett

Köhimisel või aevastamisel kaetakse nina ja suu ühekordse pabertaskurätikuga. Taskurätiku

puudumisel kaetakse nina ja suu käsivarrega. Pärast aevastamist või köhimist pestakse käed või

puhastatakse käed antiseptikumiga.

6. Aseptiline tegevus

Aseptika all mõistetakse kõiki toiminguid, mille eesmärk on infektsioonide tekke ja leviku takistamine.

Aseptikaga seotud kesksed mõisted on puhastamine, desinfitseerimine ja steriliseerimine. Need on

põhimeetodid, mille abil tagatakse, et iluteeninduses kasutatavad vahendid ja ilusalongi keskkond ei

tekitaks kliendile nakkusohtu.

Aseptiline tegevus on eesmärkide mõistmine, töö hoolikas etteplaneerimine, töökoha ja instrumentide

ettevalmistamine, kaitsevahendite kasutamine, kätehügieen ning rahulik töötempo.

7. Tööriistad ja instrumendid

Salongivarustus (tööriistad/seadmed) on salongides üks levinumaid ristsaastumise allikaid. Soovitatav

on ilusalongi töö korraldamisel eelistada ühekordseid vahendeid. Korduskasutatavad vahendid

puhastatakse, desinfitseeritakse ja vajadusel steriliseeritakse pärast iga kasutamiskorda tootja juhiste

järgi ning olenevalt instrumentide riskikategooriast (mittekriitiline, poolkriitiline, kriitiline).

Tööpindade ja instrumentide töötlemiseks ette nähtud desinfektsioonivahendeid ei tohi kasutada

inimese nahal, juustel ega küüntel.

Praktikas jääb tihtipeale tähelepanuta instrumentide puhastamisjärgne korrektne kuivatamine ja

hoiustamine, mis on väga tähtis nakkushaiguste edasikandumise minimeerimiseks. Paljud uuringud

rõhutavad seost märgade või valesti kuivatatud instrumentide ning vee kaudu levivate nakkushaiguste

tekke vahel. Pärast puhastamist tuleb tööriistad ja instrumendid korrapäraselt kuivatada puhta

ebemevaba rätikuga või ühekordselt kasutatavate paberrätikutega ning hoiustada puhtas kuivas

tolmuvabas kohas (näiteks suletav hoiusahtel või -konteiner). Instrumentide hoiustamise konteinerid

peavad olema niiskuskindlad ja puhastatavad.

Teravaid lõike-torkevahendeid kasutatakse ettevaatlikult, ei ulatata otse käest kätte ning asetatakse kohe

pärast kasutamist selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud spetsiaalsesse konteinerisse. Konteiner

suletakse lõplikult, kui see on täitunud ¾ ulatuses.

Kasutatud instrumente/seadmeid käsitsedes välditakse naha, limaskestade kokkupuudet, tööriiete

saastumist, patogeenide edasikandumist teistele klientidele ja keskkonda.

Hea hügieenitava näeb ette, et salongi rätikuid ja muid riideesemeid pestakse regulaarselt ning iga

kliendi jaoks kasutatakse eraldi rätikut. See vähendab mikroobide edasikandumise ohtu klientide vahel.

Pesemata korduskasutatavaid rätikuid ei tohi taaskasutada, sest niiske ja soe keskkond soodustab

mikroorganismide paljunemist, mistõttu kujutab kasutatud niiske rätik ristsaastumise ohtu. Mikroobide

hävitamiseks pestakse korduskasutatavaid rätikuid jm salongi pesu ja riideesemeid kõrgel

temperatuuril. Efektiivne puhastus koos pesuvahendiga toimub alates 60 °C.

8. Kosmeetikatoodete kasutamine

Hea töötava ja hügieenilised töövõtted aitavad tuntavalt vähendada ristsaastumise ohtu ning vältida

kosmeetikatoodete saastumist mikroorganismidega. Kehv jumestushügieen ja saastunud

kosmeetikatooted võivad põhjustada selliseid nakkushaigusi nagu silmapõletik, herpes jms.

Enne iluteenuse alustamist tuleb kontrollida kosmeetikatoodete minimaalset säilimistähtaega. Neid ei

tohi kasutada pärast minimaalse säilimistähtaja lõppu. Samuti tuleb välja selgitada, kui kaua saab toodet

pärast avamist kasutada ja kuidas tooteid õigesti säilitada.

Kosmeetikatoodete ristsaastumise vältimiseks ei tohi neid jagada teiste isikutega ega pista iluteenuse

käigus kliendi nägu või keha puudutanud tööriistu tagasi kosmeetikatootesse. Üksikprotseduuri jaoks

väikese koguse toote eraldamiseks tuleb kasutada puhast tööriista (nt spaatlit või pintslit). Püsikliendi

jaoks võib kasutada individuaalseid konteinereid või just tema jaoks ette nähtud jumestustarbeid.

Samuti tuleb iga kliendi jaoks kasutada ühekordselt kasutatavaid käsnasid ja puhtaid puudripahve.

Tuleb vältida pintslitele ja kosmeetikatoodetele puhumist. Puhumisel võib iluteenindaja sülg ja

mikroobid üle kanduda jumestustarvikutele. Põhimõtteliselt on see võrdväärne sellega, kui kelner

puhuks serveerimise ajal kliendi toidu peale.

9. Ümbritseva keskkonna puhastamine

Salongi tööpindadel, näiteks laudadel ja põrandatel, on suur kasutuskoormus. Iluteenindaja töökoha

ümber kogunenud lõigatud küüned ja karvad on klientidele ebameeldivad ning esindavad töökeskkonna

jaoks füüsikalist ja mikrobioloogilist ohtu. Need tuleb kiiresti eemaldada selleks, et hoida ära

õnnetusjuhtumeid (nt libisemine, komistamine) ning vältida mikroorganismide levikut töökeskkonnas.

Ilusalongi ruume ja põrandaid (sh tualettruume) tuleb puhastada regulaarselt, aga mitte harvem, kui üks

kord päevas. Tähelepanu tuleb pöörata sageli katsutavate pindade puhastamisele (nt ukselingid, lülitid,

kutsenupud jne).

Puhastamisel tuleb järgida kuldreeglit – puhastamist tuleb alustada puhtamatelt pindadelt või puhtamast

ruumist ning liikuda määrdunumate suunas. See aitab vältida ruumide ja pindade ristsaastumist

haigustekitajatega.

Iga tööpäeva lõpus tasub veenduda, et põhjalik põrandapuhastus on tehtud ja salongi põrand on

järgmiseks päevaks valmis. Ilusalongi keskkond peab olema visuaalselt puhas ja tasub meeles pidada,

et pinnad saab puhtaks vaid puhaste töövahenditega. Pärast puhastust koristusinventaar puhastatakse

ning taaskasutatavad lapid pestakse.

Iga salong kasutab mööblit, olgu selleks toolid, voodid või lauad. Hea hügieenitava näeb ette, et mööblit

puhastatakse mustuse kogunemise ja hügieeni halvenemise vältimiseks pärast iga kasutuskorda.

Protseduurikohti, nagu kušetid ja protseduuritoolid, tuleb iga kliendi järel põhjalikult puhastada ja

panna vajaduse korral pinnale uus ühekordne kate.

Ristsaastumist aitab vältida kergesti puhastatavast materjalist (nt vinüülist või PVC-st) valmistatud

salongimööbel. Mööbli enneaegse kulumise vältimiseks on soovitatav veenduda, et mööbli jaoks

kasutataks õigeid puhastusvahendeid. Näiteks võivad alkoholipõhised puhastusvahendid põhjustada

mööblikate pragunemist ja muuta see aja jooksul hapraks. Kui mis tahes materjali pind on purunenud,

on seda väga raske korralikult puhastada ning sel viisil tekibki hea võimalus mikroobide kogunemiseks

ja paljunemiseks.

Alati tuleb lähtuda tootja kasutusjuhisest ja valida puhastamismeetod tootja juhiste järgi.

10. Jäätmekäitlus Iluteenuseid pakkuvates ettevõtetes tekib tööprotsessi käigus eri liiki jäätmeid. Muu hulgas tekivad

teatud iluteenuste puhul lisaks tavajäätmetele ka ohtlikud jäätmed. Iluteenuste kontekstis ohtlikke

jäätmete olulisemad alamliigid on:

• teravad ja torkivad jäätmed, mis on ohtlikud, kuna võivad tekitada haavandeid, mille kaudu saavad

ligipääsu haigustekitavad mikroorganismid. Seetõttu tuleb neid käidelda kui ohtlikke jäätmeid, isegi

kui nakkusoht tegelikult puudub;

• nakkusohtlikud jäätmed, mis võivad edasi kanda erinevaid mikroorganisme (nt baktereid, viiruseid,

parasiite). Nende jäätmete hulka kuuluvad näiteks veri, verega kokku puutunud ühekordselt kasutatavad

materjalid, nakkusohtlike isikute jäätmed. Kui on kahtlus nakkusohtlikkuses, siis tuleb lähtuda

ettevaatusprintsiibist ning käsitleda eset nakkusohtliku jäätmena.

Et jäätmed ei kujuneks ohuks, peab iluteenindaja olema teadlik tagajärgedest, mis ilmnevad jäätmete

vale haldamise korral. Ebakorrektne jäätmete käitlemine võib põhjustada nakkusohtu personalile ja

kliendile. Ristsaastumise vältimiseks tuleb muretseda üldjäätmete, inimkudede või kehavedelikega

saastunud jäätmete ja teravate esemete jaoks eraldi jäätmekäitluskohad ning seda juba ettevõtte

planeerimise käigus. Jäätmete sortimisel ja kogumisel tuleb lähtuda Maailma Terviseorganisatsiooni

(WHO) soovituste alusel koostatud juhendmaterjalist. Iluteenuse pakkuja peab tagama ohutu käitlus

jäätmete tekkimisest kuni kõrvaldamiseni.

Jäätmemahuti või -nõu peab olema isesulguva kaanega, heas korras, kergesti puhastatav ja vajaduse

korral desinfitseeritav. Nakkust tekitada võivate ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korra

kohaselt peavad jäätmepakendid olema selgelt eristatavad ning teave peab olema loetav ja arusaadav.

Jäätmed eemaldatakse salongiruumist nii sageli kui vaja, kuid vähemalt tööpäeva lõpus. Nakkusohtlike

jäätmete kogumise konteinereid ja kotte võib täita vaid ¾ ulatuses.

Kuna iluteenuse pakkuja annab kogutud jäätmed üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb tal arvestust pidada

jäätmete sihtkoha, kogumissageduse ning veomooduste kohta. Ohtlike jäätmete kogumisel peab

ilusalongis olema koostatud ohtlike jäätmete äraveo kord. Ohtlikud jäätmed tuleb anda üle ohtlike

jäätmete käitlusluba omavale ettevõttele. Seejuures peab iluteenindaja veenduma, et jäätmekäitlejal on

üleantavate jäätmete vedamiseks/käitlemiseks asjakohane luba.

11. Ventilatsioon

Salongi töökeskkonna hügieenil on tööruumide õhu kvaliteedi tagamisel ja säilitamisel tähtis osa.

Siseõhu kvaliteeti võivad negatiivselt mõjutada mitmesugused kemikaalid, sealhulgas gaasid (nt

vingugaas, osoon, radoon), lenduvad orgaanilised ühendid, tahked osakesed ja kiud, orgaanilised ning

anorgaanilised saasteained ja bioloogilised osakesed (bakterid, seened ja õietolm).

Iluteenindajad kasutavad tööpäeva jooksul laia valikut kosmeetikatooteid ja muid kemikaale, sealhulgas

šampoonid, juuksevärvid, sirgendajad, valgendid, juukselakid, desinfitseerivad vahendid, keemiliseks

sterilisatsiooniks ettenähtud ained, mille tulemusena halveneb salongiruumide õhu kvaliteet ning

suurenevad salongis viibivate töötajate terviseriskid (sh kutsehaiguste tekke riskid). On teada, et

saastunud õhk soodustab hingamisteede ning südame- ja veresoonkonnahaiguste teket. Ülemaailmselt

seostatakse õhusaastega enamikku kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) tõttu esile kutsutud

surmajuhtumeid ning suurt osa kopsuvähist, isheemilisest südamehaigusest, insuldist ning südame- ja

veresoonkonnahaigustest põhjustatud surmajuhtumeid. Uuringud näitavad, et õhus levivad seeneeosed

võivad süvendada allergiat ja astmat. Siseõhu saasteainetega seostatakse silma-, nina- ja kurguärritust,

peavalusid, pearinglust ning väsimust. Muuhulgas on õhusaastet seostatud koroonaviiruse infektsiooni

raskemate tagajärgedega.

Korralik ventilatsioon on ülitähtis nii salongis õhusaaste riskiteguritega kokkupuute minimeerimisel,

õhu kaudu levivate infektsioonide ülekanderiski leevendamisel kui ka siseõhu kvaliteedi kontrollimisel

ja parendamisel. Ventilatsioonile täiendavalt peab teatud kemikaalide käitlemisel (nt steriliseerimiseks

mõeldud kemikaalide kasutamisel) olema tagatud ka tõhus kohtväljatõmbesüsteem.

Samuti ei tohi unustada ventilatsioonisüsteemide hooldusprotseduure tootja juhiste kohaselt. Just

korrapärane hooldus aitab tagada ventilatsioonisüsteemi tõhususe.

Salongi õhukeskkonna soovitud parameetrid ja õhuvooluhulk sõltuvad mitmest tegurist, sh ruumi

suurusest, õhusaaste iseloomust ja kogusest ning ruumis viibivate inimeste arvust. Seetõttu ei pakuta

kõigile ilusalongidele ühtset soovitust tööruumide õhuvahetuse kiiruse osas, vaid antakse juhis tagada

minimaalne õhuvahetus 2,5 l/s m² kohta. Saasteaurude levimise vältimiseks naaberruumidesse ei pea

salongid kasutama teiste ettevõtetega ühist ventilatsioonisüsteemi. Samuti peab salongi tööruum olema

naaberruumide suhtes alarõhuline. Alarõhu säilitamiseks peab salongi õhu väljavool olema tugevam

kui juurdevool. Salongi ruumidele vajalike õhuvooluväärtuste väljaselgitamisel tuleb tugineda

standarditele ja ventilatsiooniekspertide soovitustele.

Tähtis on eristada ventilatsiooni ja konditsioneeri töö põhimõtteid. Ventilatsioon tagab ruumides õhu

puhtuse optimaalse energiakuluga. Õhukonditsioneeri ülesanne on tagada peale õhu puhtuse ka sobiv

ruumiõhu temperatuur ja niiskus.

12. Valgustus

On üldteada, et valgus mõjutab inimeste meeleolu, emotsioone ja tähelepanuvõimet. Hästi planeeritud

ja ehitatud sisevalgustus töökohal avaldab positiivset mõju töö kvaliteedile ning aitab töötajatel

vähendada liigset stressi. Nõutav nähtavustase ja nägemismugavus eri töökohtades sõltub töö liigist

ning kestusest. Hea valguskeskkonna saavutamiseks tuleb arvestada inimese kolme põhilise vajaduse

rahuldamisega: nägemisvõime ehk nägemisülesannete sooritamine, nägemismugavus, ohutus.

Teisisõnu sõltub vajalik valgustustase töötaja vanusest, ülesande täitmise kiirusest ja täpsusest ning

tehtava töö iseloomust. Korralik valgustus muudab kõik tööülesanded lihtsamaks, aitab tagada hügieeni,

kasutada korrapäraselt tööriistu ning liikuda ohutult ühest kohast teise.

Uuringutes on täheldatud, et ilusalongi töötajad võivad päevasel ajal kokku puutuda ebapiisava või

sobimatu valgustusega, mis soodustab töötaja meeleoluhäirete teket, erksuse vähenemist ning võib

põhjustada töö kvaliteedi halvenemist. Ebapiisava valgustuse tulemusena võivad väsida silmad ning

tekkida peavalu, stress ja tööõnnetused.

Teisest küljest võib ka liiga tugev valgustus põhjustada tööohutus- ja terviseprobleeme, nagu nn

pimestamisest tingitud peavalud ja stress.

Nagu ventilatsiooni puhul, ei pakuta ka tööruumide valgustuse osas kõigile ilusalongidele ühtset

soovitust. Salongi tööruumide valgustustaseme väljaselgitamisel tuleb tugineda standarditele ja

valgustusekspertide soovitustele.

Valgustusest rääkides tasub teenuseosutajal tähelepanu pöörata luuplampidele. Teatud protseduuride

puhul on need olulised abivahendid. Luuplambid on abiks silmade pinge vähendamisel ja

nägemisväsimuse ennetamisel. Kaudne ja varjudega täidetud valgustus ilusalongis mõjub nägemisele

ja seega silmatervisele ebasoodsalt. Luuplambid kompenseerivad seda täiendava valgustuselemendiga.

Luuplambi lisaeelis on see, et iluteenindaja saab töötada mõlema käega.

Oluline on, et luuplampi kasutataks üksnes tootja poolt ette nähtud eesmärkidel (kooskõlas

kasutusjuhendiga) ja seda kaitstaks suurendusklaasi tuuleohtlikkuse tõttu otsese päikesevalguse eest.

13. Kasutatud kirjandus

1. Hygiene in beauty therapy. 2006.

2. Beauty treatment - hygiene standards.

3. Evaluation of bacterial and fungal contamination in hairdressing and beauty salons. 2013.

4. Knowledge, attitudes and risk of HIV, HBV and HCV infections in hairdressers of Palermo city (South

Italy). 2009.

5. Infections Associated with personal service establishments. 2011.

6. Beauty Salons are Key Potential Sources of Disease Spread. 2021.

7. Methicillin-Resistant Staphylococcus aureus in a Beauty salon, the Netherlands. 2008.

8. Rapidly Growing Mycobacterial Infections After Pedicures. 2003.

9. Meditsiiniline mikrobioloogia. Tartu 2000.

10. Verenakkuste leviku vältimine nahka läbistavate ilu- ja isikuteenuste osutamisel. 2014.

11. Survey of Infection Control Procedures at Manicure and Pedicure Establishments in North York. 2001.

12. Awareness and practice of female beauty salon staff about human papilloma virus and its transmission

in pubic hair removal using wax in Shiraz, Southwest of Iran. 2020.

13. Severe Complications of a “Brazilian” Bikini Wax. 2007.

14. Infection Prevention and Control (IPAC) Guidelines. 2019.

15. A comparative study of three different hand drying methods: paper towel, warm air dryer, jet air dryer.

2008

16. The Hygienic Efficacy of Different Hand-Drying Methods: A Review of the Evidence. 2012

17. Microbiological evaluation of different hand drying methods for removing bacteria from washed hands.

2019

18. Isolatsiooniabinõud.

19. Ilu - ja isikuteenuste osutamisel kasutatavate seadmete ja instrumentide dekontaminatsioon

20. Evaluation of environmental cleaning quality: an observational study at a tertiary hospital in Wuhan,

China. 2021

21. Juhendmaterjal tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus. 2019.

22. Jäätmeseadus1.

23. Air Microbiome and Pollution: Composition and Potential Effects on Human Health, Including SARS

Coronavirus Infection. 2020

24. An estimation of airborne SARS-CoV-2 infection transmission risk in New York City nail salons. 2020

25. Assessment of Occupational Symptoms and Chemical Exposures for Nail Salon Technicians in Daegu

City, Korea. 2014

26. The use of an air filtration system in podiatry clinics. 2014

27. Work as a hairdresser and cosmetologist and adverse pregnancy outcomes. 2009

28. Indoor Air Quality and Health. 2017

29. Occupational health and safety in the hairdressing sector. European Agency for Safety and Health at

Work.

30. Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele

31. EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu

konditsioneerimissüsteemidele.

32. EVS-EN 12464-1:2021 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus Osa 1: Sisetöökohad

33. Workplace lighting for improving alertness and mood in daytime workers. 2018

34. Physical hazards. Indoor workplace lighting

35. Jäätmearuandluse juhendmaterjal

36. Laundry and textile hygiene in healthcare and beyond. 2019

37. The role of textiles as fomites in the healthcare environment: a review of the infection control risk. 2020

38. Code of nail services.

39. Decontamination and reprocessing of medical devices_WHO

40. Guide to cleaning and disinfecting equipment for the body art, beauty and nail industries_2022

41. Juhend meditsiiniseadmete kontrolliks, hoolduseks ning dekontamineerimisprotsesside läbiviimiseks

42. Current issues in endoscope reprocessing and infection control during gastrointestinal endoscopy. 2006

43. Side-effects Associated with Gel Nail Polish: A Self-questionnaire Study of 2,118 Respondents

44. Nail damage from gel polish manicure. 2012

45. Impact of sink location on hand hygiene compliance

46. Guide to Infection Prevention and Control in Personal Service Settings, 3rd edit

47. Libisemine ja komistamine. Kuidas ennetada õnnetusi? (Tööinspektsioon)

48. Joonis: https://www.bizerba.com/en/topics/hygiene-more-important-than-ever/hygiene-in-the-retail-

sector/cleaning-made-easy/cleaning-made-easy.html

13. Lisad

Lisa 1. Mõned ilusalongis leitavad tervist ohustavad bakterid

Staphylococcus

aureus

Esineb tavaliselt ninakäikudes ja

nahal. 30% elanikkonnast kannab

pidevalt seda bakterit.

Levib otsese kontakti, köhimise ja aevastamise teel.

Põhjustab paikseid nahainfektsioone, nagu furunkel,

impetiigo, samuti süsteemseid infektsioone.

Streptococcus

pneumoniae

Kuulub sageli kurgu normaalsesse

mikrofloorasse.

Levib piiskadega köhimisel või aevastamisel või kaudselt

saastunud esemete kaudu. Klassikalise pneumoonia

põhjustaja.

Escherichia coli Seedetrakti normaalse mikrofloora üks

tuntumaid mikroobe. Väikestes

kogustes võib esineda hingamis- ja

suguteedes. Tavaliselt esineb loomade

soolestikus. Paljude tüvedega.

Haigustekitajate ülekanne võib toimuda näiteks fekaal-

oraalse saastumise tulemusena (ebapiisav kätehügieen),

saastunud toidu kaudu. Võib põhjustada erinevaid

kuseteede infektsioone, neerukahjustusi ja kõhulahtisust.

Salmonella Salmonellasid leidub peaaegu kõikidel

loomadel. Seega on see levinud toores

lihas ja linnulihas.

Haigustekitajad levivad inimeselt inimesele

fekaal-oraalsel teel. Kõige sagedamini põhjustab

bakteriaalset toidumürgitust.

Pseudomonas Võib asustada mitmesuguseid

elupaiku, alustades mullast ja veest

ning lõpetades inimese naha ja

seedetraktiga.

Infitseerib haavu, põletusi ja võib põhjustada raskeid

kuseteede põletikke.

Lisa 2. Ilusalongis leitavad tervist ohustavad viirused

B-hepatiidi viirus

(suure nakatamis-

võimega)

Viiruse levikuteed: verega ja muude kehavedelikega,

tätoveerimisel, augustamisel, maniküürimisel, torke-

vigastuste ja nõelatorgete korral, naha ja limaskesta

mikrotraumade korral, verega saastunud

olmeesemete ühiskasutamisel (nt maniküüri-

vahendid).

B-viirushepatiit on äge

raskekujuline maksa-põletik, mis

võib muutuda krooniliseks ning

põhjus-tada hilistüsistusena mak-

sakõvastumust ja maksa-vähki.

C-hepatiidi viirus Levib nakatunud inimeselt tervele. Levikuteed on B-

hepatiidile sarnased.

C-hepatiidi haigusnähud on

sarnased B-hepatiidi

haigusnähtudega, kuid haiguse kulg

on tavaliselt kergem.

D-hepatiidi viirus Viirus vajab paljunemiseks B-hepatiidi viiruse

juuresolekut. Seega nakatub inimene D-hepatiiti siis,

kui tal on juba B-hepatiit. Levikuteed on B-hepatiidile

sarnased.

D-viirushepatiidi haigus-nähud on

sarnased B-hepatiidi haigusnähtudega.

D-viirus-hepatiiti võib ekslikult pidada

kroonilise B-hepatiidi ägene-miseks

ning see võib avalduda eluohtliku

välkkiire kuluga maksapõletikuna.

HIV ehk inimese

immuunpuudulik

kuse viirusnakkus

Nakkushaigus, mis ravimata juhtudel süveneb

surmaga lõppeva AIDS-ni. Nakkusallikaks on HIV-

nakkust põdev ehk HIV-positiivne inimene, kelle

nakatamisohtlik periood algab nakkuse

haigusnähtude ilmumisel ja kestab ravimata haigetel

eluaeg. Kõige ohtlikumad on haigusnähtudeta

viiruseeritajad. Viiruse levikuteed on

hepatiitiviirustele sarnased.