Kiri


Riigihanke nimetus: Ühtsete BIM nõuete täiendamine ja ÜBN 4.0 koostamine (Maa- ja ruumiamet)
Viitenumber: 287659

Hindamiskomisjoni liikme kinnitus

Olen teadlik korruptsioonivastasest seadusest tulenevatest toimingupiirangutest ja kinnitan, et
• mul puuduvad pakkujaga või pakkujatega sellised suhted, mis võivad tekitada õigustatud kahtlusi minu objektiivsuses hindamiskomisjoni liikmena;

• ma ei ole pakkujaga või pakkujatega seotud viisil, mis võib anda ühele või mõnele pakkujale eelise teiste ees;

• kui eespool nimetatud asjaolud ilmnevad hankemenetluse käigus, olen kohustatud sellest koheselt teavitama riigihanke eest vastutavat isikut ja taandama ennast hindamiskomisjoni tööst;

• täidan konfidentsiaalsuse nõuet ja kasutan kogu informatsiooni, mille olen saanud hindamise käigus, üksnes hindamiskomisjoni liikme ülesannete täitmiseks ja kohustun hindamise käigus mulle teatavaks saanud teavet ja koostatud dokumente kolmandatele isikutele mitte avaldama, välja arvatud kui avaldamise kohustus tuleneb õigusaktist.


(Allkirjastatud digitaalselt)


Lisa 1. Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika

1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel. Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:
Kriteerium
Maksimaalsed väärtuspunktid
Pakkumuse maksumus
40
Teenuse kvaliteet
Hindamise aluseks võetakse pakkuja poolt vastavustingimuse „Teenuse kvaliteedi kirjeldus“ alusel esitatud kirjeldused
60
KOKKU
100
2. Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe) ja teenuse kvaliteet, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamiskriteeriumide alusel. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kriteeriumi „Teenuse kvaliteet“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka siis on punktid võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt punkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.
3. Pakkumuse maksumuse hindamine toimub järgmiselt:
Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte, järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste punktisummad arvutatakse valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" – madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.
4. Pakkumusi võrreldakse ja hinnatakse vähemalt hankija poolt valitud kolme sõltumatu hindaja poolt konsensuslikult.
5. Hindajad lähtuvad hindamisel riigihanke alusdokumentides esitatud hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud.
6. Kui riigihankes on vastavaks tunnistatud ainult üks pakkumus, siis võib hankija omistada pakkumusele hindamiskriteeriumis „Teenuse kvaliteet“ automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ning pakkumuse sisulist hindamist ei toimu.
7. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
7.1 I Teenuse kvaliteet (maksimaalselt 60 punkti), mis koosneb neljast hindamiskriteeriumist:
7.1.1 I hindamiskriteerium - Tegevusplaan ja tulemite saavutamise kava, ajaplaani kirjeldus (maksimaalselt 25 punkti sh alamkriteeriumide eest antakse võrdne arv punkte) (näide: I hindamiskriteerium jaguneb 2 alakriteeriumiks ning kui hindamiskomisjon annab "tegevusplaani kirjeldus“ eest hinnangu „suurepärane 25 p" ning "ajakava kirjeldus“ eest hinnangu „rahuldav 10 p", siis on konkreetse hindamiskriteeriumi kogutulemus 25/2+10/2=17,5);
7.1.2 II hindamiskriteerium - Tulemini jõudmise kontseptsiooni ja metoodika kirjeldus, arusaam hanke eesmärgist ning teostatavast tööst (maksimaalselt 25 punkti sh alamkriteeriumide eest antakse võrdne arv punkte) (näide: II hindamiskriteerium jaguneb 3 alakriteeriumiks ning kui hindamiskomisjon annab "Kontseptsiooni kirjeldus“ eest hinnangu „suurepärane 25 p", "Metoodika kirjeldus“ eest hinnangu „hea 15 p" ning "Arusaam hanke eesmärgist ning teostatava töö ja tegevuste kirjeldus“ eest hinnangu „hea 15 p", siis on konkreetse hindamiskriteeriumi kogutulemus 25/3+15/3+15/3=18,33 punkti);
7.1.3 III hindamiskriteerium - Projektimeeskonna kirjeldus – (maksimaalselt 10 punkti);

8. Teenuse kvaliteeti hinnatakse ja väärtuspunkte antakse igas hindamise alakriteeriumis alljärgnevalt:

I hindamiskriteerium: Tegevusplaan ja tulemite saavutamise kava, ajaplaani kirjeldus (kuni 25 punkti).
Nõuded kirjeldusele: Tegevusplaani kavand tuleb esitada kujul, kus on välja toodud ajakava, tegevused, vaheetapid ja tulemid ning orienteeruv ajakulu. Tegevusplaani kirjeldusena tuleb välja tuua, milline on tellija roll. Tegevusplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa.

Suurepärane
25 punkti
Hea
15 punkti
Rahuldav
10 punkti
Tegevusplaan ja tulemite saavutamise kava
Esitatud tegevusplaan on kõrgetasemeline ja silmapaistev, ületab hankija ootusi ja pakub töö realiseerimiseks olulist täiendavat lisaväärtust. Tegevusplaani kavand on esitatud nõutud kujul ning sisaldab kõiki nimetatud osasid. Tegevusplaanis on välja toodud tellija roll hankelepingu täitmisel. Tegevusplaan on esitatud koos tähtaegadega ning ajakava on selgelt põhjendatud. Pakutud ajakava on hankelepingu kvaliteetseks teostamiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Lisaks on pakutud välja hankija poolt aktsepteerimist leidvaid täiendavaid tegevusi, mis hankija hinnangul on vajalikud, kuid mida pole osatud ette näha, või olemasolevaid tegevusi on liigendatud detailsemaks, eesmärgiga neid paremini avada.
Esitatud tegevusplaan on eesmärgipärane ja vastab valdavalt hankija ootustele. Tegevusplaani kavand on esitatud nõutud kujul ning sisaldab nõutud osasid, kuid selles võivad esineda mõningased puudujäägid ja/või ebatäpsused mõnes olulises etapis ja/või riskide kaardistuses ja/või tellija rollis hankelepingu täitmisel.
Esitatud tegevusplaan vastab üldjoontes hankija ootustele. Tegevusplaani kavand on üldjoontes esitatud nõutud kujul ning sisaldab nõutud osasid, kuid selles võivad esineda olulised puudujäägid ja/või ebatäpsused mõnes olulises etapis ja/või riskide kaardistuses ja/või tellija rollis hankelepingu täitmisel.
Ajakava kirjeldus
Ajakava sisaldab varuaega (puhvrit) ja selles on arvestatud riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega. Seeläbi on pakkuja esitatud kirjeldus tegevuste elluviimise aja- ja tegevuskava ning koostöö osas ületanud hankija ootusi, pakkudes lisaväärtust, mida hankija ei ole osanud algsesse ülesandepüstitusse kaasata.
Ajakavas on ebakõlasid, nt mõne töö jaoks on planeeritud kas põhjendamatult pikk või väga lühike periood, kuid esitatud ajakavaga on hankija hinnangul võimalik töö tähtajaliselt teostada. Pakkuja ei ole pakkunud välja omapoolseid täiendusi.
Ajakava ei ole hankija jaoks lahti kirjutatud selgelt ja arusaadavalt, seetõttu on hankijal tõsine kahtlus tööde tähtajalise teostamise võimalikkuses. Pakkuja ei ole pakkunud välja omapoolseid täiendusi.


II hindamiskriteerium: Tulemini jõudmise kontseptsiooni ja metoodika kirjeldus, arusaam hanke eesmärgist ning teostatavast tööst (kuni 25 punkti).
Nõuded kirjeldusele: Pakkuja kirjeldab arusaama hanke eesmärgist ning tulemini jõudmise kontseptsiooni. Pakkuja esitab oma põhjendatud nägemuse metoodikast. Välja tuleb tuua teostatava töö, tegevuste ja kasutatavate meetodite kirjeldused, mis kajastavad seatud eesmärkide saavutamiseni ning lepingutingimustele vastava tulemini viivat protsessi.


Suurepärane
25 punkti
Hea
15 punkti
Rahuldav
10 punkti
Kontseptsiooni kirjeldus
Esitatud kirjeldus on kõrgetasemeline ja silmapaistev, ületab hankija ootusi ja pakub töö realiseerimiseks olulist täiendavat lisaväärtust. Hanke eesmärk ja hankija vajadused on pakkuja poolt lahti mõtestatud selgelt ja põhjendatult ning selgitus vastab hankija ootustele (s.t pakkuja ja hankija mõistavad eesmärki ühtemoodi).
Esitatud kirjeldus on eesmärgipärane ja vastab valdavalt hankija ootustele. Mittepõhimõttelistes küsimustes esineb mõningaid puudujääke ja/või ebatäpsusi.
Esitatud kirjeldus vastab üldjoontes hankija ootustele, kuid olulistes sisulistes küsimustes esineb puudujääke ja/või ebatäpsusi.
Metoodika kirjeldus
Pakkumuses on arusaadavalt ja loogiliselt lahti kirjeldatud töö metoodiline lähenemine ja nendest tulenevad tegevused. Pakutud meetodid on hankelepingu kvaliteetseks teostamiseks mõistlikud ja objektiivselt põhjendatud.
Valitud meetodid on asjakohased ning pakkuja on selgelt põhjendanud, miks on valitud metoodika eesmärgi saavutamiseks sobivaim.
Pakutud meetodid on hankelepingu teostamiseks mõistlikud ja põhjendatud. Seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi on selgelt ja struktureeritult kajastatud. Valitud meetodid on valdavalt asjakohased ning pakkuja on põhjendanud, miks on valitud metoodika eesmärgi saavutamiseks sobiv.
Töö metoodika kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke. Näiteks pakkumuses on toodud hankija hinnangul ebasobiv töö metoodiline lähenemine, esineb vähene arusaadavus pakutud töö metoodikast, pole esitatud olulist nõutavat informatsiooni. Hankijal tekkis pakkumuses esitatud töö metoodika kirjelduse osas mitmeid küsimusi ja kahtlus, kas valitud metoodikaga on võimalik töö eesmärke täita.
Arusaam hanke eesmärgist ning teostatava töö kirjeldus
Seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi on põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastatud. Pakkumusest nähtub, et juba pakkumuse faasis on eesmärk ja hankija vajadused analüütiliselt läbi mõeldud. Pakkuja on esitanud omapoolseid praktilise väärtusega asjakohaseid täiendusi, mis on arusaadavalt ja objektiivselt põhjendatud ning on hankija hinnangul vajalikud ja toetavad töö eesmärkide efektiivsemast saavutamist.
Kõik kirjeldatud tööd on asjakohased ning omavahel loogiliselt seotud. Seeläbi on esitatud kirjeldus ületanud ootusi pakkudes lisaväärtust, mida hankija ei ole osanud algsesse ülesandepüstitusse kaasata.
Hanke eesmärgi ja hankija vajaduste kirjeldusest ei ole selgelt aru saada, kas pakkuja mõistab hanke eesmärki ja hankija vajadusi. Ei ole piisavalt selgitatud, mida pakkuja ühe või teise hankija vajaduse all mõistab.
Pisidetailide osas võivad esineda mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused. Pakkuja ei ole esitanud omapoolseid täiendusi või pakutud täiendused on hankija hinnangul ebarealistlikud või mitte asjakohased ning ei oma praktilist väärtust hankija eesmärkide saavutamisel.
Hanke eesmärgi ja hankija vajaduste kirjeldus on esitatud väga pealiskaudselt, puuduvad selgitused, mida pakkuja ühe või teise hankija vajaduse all mõistab.
Pakkuja ei ole esitanud omapoolseid täiendusi või pakutud täiendused on hankija hinnangul ebarealistlikud või mitte asjakohased ning ei oma praktilist väärtust hankija eesmärkide saavutamisel.


III hindamiskriteerium: Projektimeeskonna kirjeldus – (kuni 10 punkti).
Nõuded kirjeldusele: Pakkuja kirjeldab töö lõpptulemuse saavutamiseks moodustatud projektimeeskonda ning selgitab spetsialistide tööjaotust. Pakkuja toob välja projekti realiseerimise peavastutaja. Pakkuja lisab kinnituse, et projektimeeskonna liikmed saavad hankelepingu täitmisel osaleda.


Suurepärane
10 punkti
Hea
7 punkti
Rahuldav
4 punkti
Projektimeeskonna kirjeldus

Hankija näeb, et pakkuja on töösse kaasatava meeskonna koostamisel lähtunud töö eesmärgist ja metoodikast. Töö meeskonna kirjelduses on detailselt ja põhjendustega välja toodud, milliseid ülesandeid iga meeskonnaliige täidab ning seejuures on meeskonnaliikmete töökogemused integreeritud ühise eesmärgi saavutamisse. Pakkuja on välja toonud projekti realiseerimise peavastutaja. Kirjeldatud tööjaotus on optimaalne ning võimaldab analüüsi lõpptähtajaks ja kvaliteetselt valmis saada.
Hankija näeb, et pakkumuses esitatud meeskonna liikmete tööjaotus töö teostamiseks on üldiselt sobiv ja järgib hankedokumentides antud meeskonna koosseisu. Kirjelduses või tööjaotuses esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid või vastuolud. Kirjeldatud tööjaotus võimaldab analüüsi lõpptähtajaks ja kvaliteetselt valmis saada.
Hankija näeb, et pakkumuses esitatud meeskonna koosseisu või selle tööjaotuse osas esinevad olulised puudujäägid või vastuolud või on esitatud kirjeldus üldsõnaline või pole ammendav. Hankijal ei kujunenud esitatud pakkumuse alusel kindlat veendumust, et pakkuja suudab analüüsi kvaliteetselt ja õigeaegselt teostada.



MAA- JA RUUMIAMET

Ühtsete BIM nõuete täiendamine ja ÜBN 4.0 koostamine

TEHNILINE KIRJELDUS

Tallinn 2024


_________________________________________________________________
Sisukord

1. Mõisted ja lühendid 2
2. Hankelepingu ese 2
3. Taustainfo 2
4. ÜBN 4.0 kavand koos seletuskirjaga 3
5. ÜBN 4.0 koos lisadega 6
6. Aruandlus 6
7. Tähtajad 6
8. Nõuded Töövõtja meeskonnale 6
9. Tellijapoolne meeskond 7


1. Mõisted ja lühendid
AST
Avaliku sektori tellija
BIM
Ehitusinfo mudel
CCI-EE
Construction Classification International Eesti versioon
EHR
Ehitisregister
MARU
Maa- ja ruumiamet
ÜBN
Ühtsed BIM nõuded
2. Hankelepingu ese
2.1. Kooskõlas siin dokumendis nimetatud tehnilise kirjeldusega:
2.1.1. Koostada ÜBN 4.0 kavand koos seletuskirjaga, mis põhjendab muudatuste vajadust ja selgitab nende mõjusid. Kavandi koostamisele eelnev töö peab vastama tehnilises kirjelduses toodud minimaalsetele nõuetele;
2.1.2. Luua ÜBN 4.0 koos tehnilises kirjelduses nõutud lisadega.
3. Taustainfo
3.1. Ehitussektori tootlikkus nii Eestis kui maailmas tervikuna on madal ja viimaste aastakümnetega pigem kahanenud. MARU eestvedamisel on seatud eesmärgiks jõuda ehitussektori tootlikkuse osas EL keskmise tasemeni aastaks 2030. Tootlikkuse tõusuks on vaja ehituse lisandväärtuse tõstmist sektori töötaja kohta. Seda saab eelduslikult teha tehnoloogia (sh digitaliseerimine, standardiseerimine, automatiseerimine, robotiseerimine) ja juhtimise (sh digitaalne andmevahetus, juhtimisvõimekus, koostöövõimekus, hangete läbipaistvus, kvaliteeti väärtustavad lepingud) arendamisega. Kõige selle ühiseks aluseks on digitaalehitus.
3.2. Digitaalehituse edendamisel mängivad kõige olulisemat rolli tellijad, sest nemad defineerivad nõuded projekteerijatele, ehitajatele ja kinnisvara haldajatele. BIM on tõhus viis ehitise elukaarega seotud informatsiooni digitaliseerimiseks ning see on levinud praktika ka Eestis. Erinevad BIM nõuded ja nende tõlgendamise viisid vähendavad BIM-st saadavat kasu ja tekitavad turul segadust. Ühtlasi teeb see keeruliseks ka masinloetavate BIM mudelite liidestamise erinevate infosüsteemidega – nt automaatkontrollimine EHR-is - mis võimaldaks mitmeid protsesse automatiseerida ja tõhusamalt juhtida.
3.3. BIM infovahetuse ühtlustamiseks on loodud juhend nimega „Ühtsed BIM nõuded (ÜBN)„. Praegune ÜBN on kolmas, täiustatud versioon vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT 29 projektile „Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete teostatavuse kontroll ja etalonmudel“ ja vajab kaasajastamist. Mh tuleks ÜBN siduda ka ühtse klassifitseerimissüsteemiga, milleks on koos rahvusvaheliste partneritega välja töötatud Construction Classification International Eestile kohandatud variant CCI-EE.
3.4. Käesolevas hankes soovib tellija uuendada varem välja töötatud ühtseid ja praegu kehtivaid BIM nõudeid ÜBN 3.1 ja siduda need CCI-EE-ga, luues ühtsete BIM nõuete täiustatud versiooni ÜBN 4.0.
3.4.1. ÜBN 4.0 luuakse eesmärgiga realiseerida ja võimestada järgmistes uuringutes ja visioonidokumentides toodud eesmärke ja ambitsioone:
3.4.2. Ehituse pikk vaade 2035;
3.4.3. E-ehituse visioon;
3.4.4. Ehitussektori digitaliseerituse uuring.
4. ÜBN 4.0 kavand koos seletuskirjaga ja minimaalsed nõuded eeltööle
4.1. Töövõtjal tuleb koostada ÜBN 4.0 kavand, milles põhjendatakse muudatuste vajadusi ja selgitatakse mõjusid. Täpsemalt peab kavandi seletuskirjas vähemalt välja tulema:
4.1.1. Muudatuse või täienduse korral kasulikkus kasutusjuhtude näitel. Kasutusjuhuks võib olla nt (tegemist ei ole piiratud nimekirjaga):
4.1.1.1. EHR BIM mooduli automaatkontrollide parendamine;
4.1.1.2. CCI-EE integreerimine ÜBN-iga;
4.1.1.3. AST juba kasutusel olev nõue, mida ÜBN veel ei sisalda;
4.1.1.4. BIM-põhise kinnisvarahalduse lihtsustamine;
4.1.2. Muudatusi või täiendusi võib põhjendada nt ka vajadusega (ei ole piiratud nimekiri):
4.1.2.1. Korrastada ÜBN-i andmestruktuuri, omaduste nimekirja vms;
4.1.2.2. Kohandada ÜBN vastavaks IFC 4.3 standardiga, sh asendada omadused või nende kirjeldused juba IFC standardis olevate omadustega seal kus asjakohane;
4.1.2.3. Viia ÜBN vastavusse tehnilises kirjelduses käsitletud uurimusküsimuse lahendusega;
4.1.2.4. Ühtlustada keelekasutust;
4.1.3. Nn mahatõmbamisi ehk varasema sisu väljajätmist tuleb samuti põhjendada, sh seda, miks maha tõmmatud sisu ei ole enam relevantne ning kas ja millised on mõjud mahatõmbamisel;
4.1.4. Eeltöö käigus kaasatud osapoolte eriarvamused kavandatavate lahenduste osas, kui need tekkisid intervjuude või töötubade käigus;
4.2. Kavandi koostamisele eelneva eeltöö käigus tuleb:
4.2.1. läbi viia intervjuud ÜBN-iga enim seotud osapooltega (nt AST, EVS/TK-50) selgitamaks välja osapoolte senised probleemid ja vajadused ÜBN-i ja BIM-põhiste töövoogude kontekstis;
4.2.2. Intervjuude järgselt intervjueeritud osapooltega läbi viia töötoad (vähemalt 3 töötuba), milles arutatakse intervjuude käigus kogutud sisendit nagu vajadused, (eri)arvamused uurimisküsimuste lahendamisel, mõtted või täiendusettepanekud. Mh tuleb töötubades adresseerida ka tehnilises kirjelduses nimetatud uurimusküsimusi;
4.2.3. Võttes arvesse töötoa tulemusi tuleb lahendada tehnilises kirjelduses toodud uurimisküsimused.
4.2.4. Mh arvestada ka asjakohaste uuringutega nagu nt:
4.2.5. CCI ja ÜBN sünergia;;
4.2.5.1. CCI-EE teemalised uuringud jm asjakohased materjalid e-ehituse teemaveebis;
4.3. Eeltöö käigus tuleb intervjueerida vähemalt järgmiste asutuste esindajaid:
4.3.1. Avaliku sektori tellijad (AST):
4.3.1.1. Riigi Kinnisvara AS (RKAS);
4.3.1.2. Transpordiamet (TRAM);
4.3.1.3. Tallinna linn;
4.3.1.4. Vabalt valitud muu KOV (nt Tartu, Pärnu või Narva);
4.3.1.5. Tallinna sadam;
4.3.2. Vabalt valitud üks AST.
4.3.3. EVS/TK-50 liikmed. Vähemalt 3 liiget, kes ei ole juba mõne muu intervjueeritava asutuse või tellija esindajad;
4.3.4. Enim kasutatavate BIM tarkvarade hoonete projekteerimisel, s.o. Revit ja ArchiCad edasimüüjad ja ka taristu projekteerimisel (nt Autodesk Civil 3D).
4.4. Töötoa vorm on vaba. Töötubadesse peavad olema kaasatud vähemalt kõik asutused, milles intervjuud läbi viidi (eelistatavalt sama isikud, keda intervjueeriti). Töötubades arutatakse läbi uurimisküsimused ning mõtted, ettepanekud, probleemid, vajadused ja (eri)arvamused, mis on tekkisid intervjuude käigus. Töövõtja eesmärgiks on töötubade käigus leida kõiki osapooli rahuldavad lahendused ÜBN-i kavandamisel. Kui see osutub võimatuks, peab töövõtja välja tulema lahendusega, mis on kõige enam kooskõlas tehnilise kirjelduse punktis 3 toodud eesmärkidega, s.o. suurendada BIM-ist saadavat kasu, parandada BIM-iga seotud infovahetust ja tõsta ehitussektori tootlikust Eestis. Töövõtja võib töötubades arutada ka juba ÜBN-i kavandit, mida täiendada töötoa käigus.
4.4.1. Töövõtjal võib intervjueerida või kaasata töötubadesse oma äranägemise järgi täiendavalt asutusi või eksperte;
4.5. Eeltöö käigus tuleb ära lahendada järgmised uurimisküsimused, mis mh on aluseks ÜBN 4.0 kavandile:
4.5.1. Kas ja millisel kujul peab olema toetatud IFC vanem versioon IFC 2x3, mida ÜBN 3.1 hetkel toetab?
4.5.2. Kas ja millistel juhtudel tuleks kõrvale jätta eestikeelsed omadused, millele on otsene vaste juba IFC versioonis 4.3 olemas, ning kasutada IFC standardipõhist omadust? (Nt ÜBN 3.1 omaduste kogum „AR_Uks“ määratleb omaduse „370_Evakuatsiooniväljapääs“. Täpselt sama omadust saaks ka kirjeldada IFC enda omaduste kogumis „Pset_DoorCommon“ määratletud omaduse „FireExit“ abil, mis on juba automaatselt olemas ukse tüüpi (IfcDoor) elementidel. Analoogseid olukordi on palju.) Ja juhul kui kõik omadused on eestikeelses omaduste kogumis välja jäetud, kas sellisel juhul välja jätta konkreetne omaduste kogum tervenisti?
4.5.3. Millis(t)el viisi(de)l saab ja tuleks siduda CCI-EE ÜBN-iga?
4.5.3.1. Milline on kasu konkreetsel viisil, kui ÜBN siduda CCI-EE’ga?
4.5.3.2. Millised probleemid tekivad konkreetsel viisil, kui ÜBN siduda CCI-EE’ga?
4.5.3.3. Kas ja millistel viisidel tuleks CCI-EE’d täiendada?
4.5.4. Milliste eripäradega tuleb arvestada taristu ehitusprojektidel (nt teede ehitus) ja kuidas täiendada ÜBN-i nendest eripäradest lähtuvalt, et võimestada BIM-põhiseid protsesse ka taristu rajamisel? Kuidas mõjutab IFC 4.3 standardijärgne elementide kasutamine taristu ehitusprojektide väljakujunenud mudeldamispraktikat (kas saab minna lihtsalt üle või on vaja mingit vaheetappi/koolitusi/põhjalikke juhendmaterjale jne)
4.5.5. Kas ja millistel viisidel tuleks ÜBN-i andmesisu nõuded siduda (nt klasside, omaduste, omaduste kogumite, etappide või modelleerimisel esitatud nõuete täiendamine) ehitisega seotud infohaldust reguleerivate standarditega (nt EVS 932 või EVS 807, ISO 19650)? Siinkohal on oluline, et konkreetsed vastused peavad väljenduma juba lahendustena kavandis.
4.6. Vastused või lahendused uurimisküsimustele peavad olema lahti seletatud ÜBN 4.0 kavandi juurde tehtavas seletuskirjas. Seal, kus asjakohane, peab olema viidatud ka intervjuudele või töötoa aruteludele.
4.6.1. Kavandi vaatab üle ja kooskõlastab tellija meeskond. Tellija meeskond võib teha ettepanekuid kavandi täiendamiseks. Töövõtja täiendab kavandit vastavalt tellija meeskonna ettepanekutele. Juhul, kui töövõtja leiab, et tellija meeskonna ettepanek halvendaks ÜBN-i või on muul viisil sobimatu ning raskendaks punktis 3 nimetatud eesmärkide saavutamist, võib töövõtja keelduda kavandi täiendamisest keeldumist põhjendades. Kui pärast töövõtja keeldumist ning asjakohase põhjenduse kuulamist soovib tellija meeskond siiski, et kavandit täiendataks vastavalt keeldutud ettepanekule, tuleb töövõtjal vastavad muudatused sisse viia.
5. ÜBN 4.0 koos lisadega
5.1.1. Kavandist lähtuvalt koostada ÜBN 4.0 uue versioonina koos vajalike lisadega, mis selgitatakse välja kavandi koostamisel.
6. Aruandlus
6.1. Töövõtja peab vastavalt avakoosolekul kokkulepitud tähtaegadele (vähemalt korra kahe nädala jooksul) korraldama töökoosolekuid Tellijaga ja need protokollima.
7. Tähtajad
7.1. Töö kestvus on orienteeruvalt 6 kuud
7.2. Projekti olulised tähtajad ja väljamaksed:
Töö etapi kirjeldus
Tähtaeg arvates lepingu allkirjastamisest
Väljamakse % Lepingu summast
ÜBN 4.0 kavand koos seletuskirjaga
Mitte rohkem kui 3 kuud
40%
ÜBN 4.0 koos lisadega
Mitte rohkem kui 6 kuud
60%
8. Nõuded Töövõtja meeskonnale
Nõuded pakkuja meeskonnale on sätestatud hanke alusdokumentides olevas vastavustingimuste failis.
9. Tellijapoolne meeskond
9.1. Tellija poolt osaleb projektis järgmine meeskond:
9.1.1. Sven Anton, projekti juht, BIM-projektijuht
9.1.2. Jüri Rass, digitaalehituse ekspert;
9.1.3. Taavi Jakobson, EHRi valdkonnajuht;
9.1.4. RKAS esindaja
9.1.5. TRAM esindaja
9.1.6. Tallinna linna esindaja
9.1.7. Tallinna Sadama esindaja
9.1.8. Rail Baltic esindaja