Vainupea külas Männiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

VAINUPEA KÜLAS MÄNNIKU KINNISTU

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Lea Mägi

Haljala 2024

Vainupea külas Männiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

1. Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamine on koostatud Haljala valla

Vainupea küla Männiku kinnistu (88703:002:1373) detailplaneeringule. Töö eesmärgiks on

selgitada, kas Haljala vallas Vainupea külas asuva Männiku kinnistu detailplaneeringu

(algatatud Haljala Vallavalitsuse 5. jaanuar 2023 korraldusega nr 4) koostamisel on vajalik

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine või mitte.

Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang on antud lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt. Hinnangus on lähtutud ka

keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ toodud

nõuetest. KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS-i § 33 lõikes 1. Kavandatav tegevus ei

kuulu KeHJS-i § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang. KSH

eelhinnangus kaalutakse KSH vajalikkust KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 15 punkti 8 alusel.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne

otsuse tegemist tuleb küsida (detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu ja

KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33

lõikele 6. Käesoleva planeeringuala kohta kehtib 13. augustil 2003. aastal Vihula Vallavolikogu

määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering. (Joonis nr 1)

Joonis nr 1. Väljavõte Vihula valla üldplaneeringust

Vainupea külas Männiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Vainupea külas asuv Männiku kinnistu (88703:002:1373) on pindalaga 1566 m2 ja

sihtotstarbega 100% elamumaa. Planeeringualale pääseb ligi Vainupea ranna teelt nr 17173

alguse saava ja läbi mitme eramaa kulgeva Padaaia tee (avaliku kasutusega tee). Planeeritaval

alal kasvavad mõned puud ja põõsad. Läbi Männiku maaüksuse kulgeb 0,4 kV elektriõhuliin.

Planeeringuala ehitustegevust kitsendavad olemasolevate tehnotrasside kaitsevööndid, milleks

on madalpinge elektriõhuliin. Kaitsevöönd mõlemal pool liini telge on 2 meetrit (Joonis nr 2).

Joonis nr 2. Vainupea külas Männiku kinnistu kitsendused (88703:002:1373)

Allikas: Maa-amet

3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu peamised ülesanded on toodud PlanS § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11-12, 17

ja 21-22. Loetelu võib detailplaneeringu menetluse jooksul muutuda või täieneda.

Planeeringulahenduses on näidatud planeeritud hoonete võimalikud asukohad krundil, aga

kohustuslikku ehitusjoont pole määratud, kuna ala läbivad elektriõhuliinid ja nende

kaitsevööndid seavad piiranguid hoonete paigutuse osas. Planeeritaval alal paiknevale krundile

on ette nähtud põhihoone ja 2 abihoonet (Joonis nr 3). Valdavalt on nii ka planeeringuala

vahetus läheduses olevatel elamumaadel. Käesoleva planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi

Vainupea külas Männiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

planeeringualale kavandatavale kolmele hoonele ehitusõiguse määramiseks, tehnovõrkude,

juurdepääsu, heakorra ja haljastuse lahendamiseks. Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna

arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei toimu üldplaneeringu muutmist.

Joonis nr 3. Vainupea küla, Männiku kinnistu planeeringuala. Allikas: Männiku kinnistu

detailplaneering

4. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ on seatud üldisemad tingimused, millega tagatakse

väärtuslike maastike säilimine. Nende hulgas on nimetatud: säilitada traditsioonilisi

maastikuelemente, struktuure ja maakasutust; võimalusel taastada traditsioonilisi elemente

(kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms); sobitada uusi elemente

(hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et ei rikutaks

pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik väärtuslikuks valiti; säilitada looduslikke

alasid ja maastikuelemente. Vastavalt Lääne-Viru maakonnaplaneeringule jääb planeeringuala

maalise asustusega alale, rohelise võrgustiku tugialale T2 ja Lahemaa I klassi väärtusliku

maastiku alale.

Eraldi piirkonnana käsitletakse maakonnaplaneeringus Lääne-Viru maakonna rannikuala, mille

eesmärk on rannikuäärse piirkonna arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, olulisemate

infrastruktuuri objektide asukoha määramine ning maa- ja veealade üldiste kasutustingimuste

Vainupea külas Männiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

määramine. Käesolevas eelhinnangus on arvesse võetud üleriigilises planeeringus „Eesti

2030+“ sätestatud ja kujundatud põhimõtted asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse

kavandamiseks, põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks.

Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuga hõlmatud ala hajaasustuses.

Vihula valla üldplaneeringu eesmärgiks on kogu valla territooriumi ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Antud detailplaneeringu ruumilise arengu

eesmärgiks on tagada Vihula valla üldplaneeringu põhimõtete ja suundumuste elluviimine,

määrates ühe krundi, nende ehitusõiguse, ehituslikud ja arhitektuurinõuded ning luues aluse

projekteerimisele. Planeeringuala jääb ehituskeeluvööndist välja. Ehituslubade väljastamisel

nimetatud aladel tuleb järgida piirkonna ehitustraditsioone. Planeeringu koostamisel on

arvestatud seatud tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel on lähtutud eelkõige vajalikest

hoonete vahelistest kujadest ning planeeringualal kehtivatest piirangutest. Arhitektuurne

lahendus peab olema asetuselt, mahult, skaalalt, materjalide ja detailide valikult kooskõlas

lähiümbruse ehitistega ning arendama keskkonda harmooniliselt ilma liigsete kontrastideta.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise tingimustega ega rohelise

võrgustiku alale ja rannikualale seatud tingimustega. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus

kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga ega Vihula valla üldplaneeringuga.

5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse

Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,

kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

keskkonnaregistri andmetest. Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse

paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia ja ehitusmaterjalid), kuid arvestades

ehitusmahte ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

5.1. Vee kasutus ja reovee kanalisatsioon

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, on veevõtt ja reoveeteke nii ehitus- kui

kasutusaegsete tegevuste käigus seotud valdavalt igapäevase olmetegevusega. Maaüksusele

planeeritakse puurkaev ja reoveekäitluseks kogumismahuti, et tagada keskkonnakaitse ning

vältida reostuse teket. Krundisisese veetoru paiknemine lahendatakse ehitusprojekti koosseisus,

kui on teada projekteeritavate hoonete täpsed asukohad. Planeeringuala asub kaitstud

põhjaveega alal, kuid naaberkinnistul paikneb puurkaev, millest 60 m raadiuses ei tohi

immutada heitvett, siis reoveekanalisatsioonina võib kasutada ainult kinnist kogumismahutit

Vainupea külas Männiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

või bioloogilist reoveepuhastit (kui mahub krundile). Muud lahendused ei ole lubatud.

Paneeritud on rajada uus puurkaev, mille täpne asukoht antakse ehitusprojekti koosseisus.

Planeeringualal ei kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuseriskiga tegevusi, jäätmekäitlus

tuleb korraldada vastavalt Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale.

Planeeringulahendusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

5.2. Maakasutus

Vainupea külas asuv Männiku kinnistu (88703:002:1373) on pindalaga 1566 m2, sihtotstarbega

100% elamumaa. Kinnistul on varasemalt asunud eluhooned, mis praeguseks on lammutatud.

Männiku kinnistule on antud varasemalt ehitusluba, mistõttu detailplaneeringu koostamine

antud kinnistule ei ole üldplaneeringuga vastuolus. Käesoleva detailplaneeringuga ei

moodustata Männiku maaüksusest täiendavaid krunte.

Detailplaneeringus on kohustus säilitada võimalikult palju ilusaid ja väärtuslikke puid, et

säilitada looduslik keskkond. Ehitiste alt eemaldatavat kasvupinnast kasutatakse

haljastustöödel. Säilitatavate puude tüved tuleb ehituse ajal kaitsta puitkilpidega, puu juurte

läheduses ja võra ulatuses teha kaevetöid käsitsi. Suuremaid juuri ei tohi lõhkuda. Maapinna

tõstmine puude ümbruses on keelatud, samuti on keelatud ehitusmaterjalide ladustamine ja

pinnase kuhjamine ning masinate liikumine säilitavate puude kasvualal. Teedest ja hoonetest

vaba ala haljastatakse muruga. Võimalusel tuleb säilitada olemasolevat pinnakatet.

5.3. Muude loodusressursside kasutus

Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms

järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

5.4. Pinnas

Planeeringualale hoonete rajamisel hävineb selle alla jääv taimestik, sh osa kinnistul asuvast

puistust. Detailplaneeringu järgi säilitatakse kõrghaljastus. Maapinna üldise kõrguse muutmine

ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete

alla jäävatel krundi osadel. Arvestades, et tegemist on elamute ja võimalike abihoonete

rajamisega ning tegemist on väiksemahulise ehitusega, on mõjud pinnasele väikesed. Mõjud

on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete ja tehnovõrkude rajamine). Vihula valla

üldplaneeringus on määratud täiendavad ehitusreeglid ehitamisel miljööväärtuslikele

hoonestusaladele. Planeeringualal ei kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuse riskiga

Vainupea külas Männiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

tegevusi. Planeeringuala ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda. Jäätmekäitlus

tuleb korraldada vastavalt Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale.

5.5. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik

Planeeringuala asub Vainupea küla hoonestatud ala loodeosas ja on enamuses tasane looduslik

maa (kõlvikuliselt muu maa). Maaüksusel kasvavad üksikud puud ja põõsad. Maa-ameti

mullakaardi alusel leiduvad alal leetunud huumuslikud leetemullad ja sekundaardes

leedemullad.

Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuseid taimeliike ega püsielupaiku, millele võib

detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda. Vainupea küla kuulub kompaktse hoonestusega

alade piirkonda. Samuti on planeeringuala olnud varasemalt hoonestatud ning taimestik ja

loomastik on asendunud inimese jaoks kohandatud keskkonnaga. Kuna kõrghaljastust on vähe,

siis arvatavasti loomad ei otsi varju planeeritavalt alalt. Detailplaneeringuga ei kavandata

tegevusi, mis muudaksid ala väärtust või tundlikkust ega kavandata tegevusi, mis mõjutaksid

looduslikku keskkonda ja maakasutust, oluline on säilitada maastiku senised väärtused.

5.6. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduse alusel piirneb Männiku kinnistu vähesel määral

Lahemaa rahvuspargiga, Lahemaa piiranguvööndiga ja Natura 2000 loodus- ja linnualalaga.

Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas

pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise

väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse. Lahemaa rahvuspargi kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduse ja

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Kaitset korraldatakse Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava 2016–2025 alusel. Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade

võrgustik (koosneb loodusaladest ja linnualadest), mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Lahemaa linnu- ja loodusala

Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusala vahetus läheduses. Järgnevalt on toodud

Vabariigi Valitsuse korralduses nr 615 (vastu võetud 05.08.2004) „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade

kaitse-eesmärgid.

Vainupea külas Männiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur

(Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina),

hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart

(Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo),

sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla ehk rüdi ehk niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr

(Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia),

must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn

(Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),

männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas

(Philomachus pugnax), laanerähn ehk kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn ehk

meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk

(Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vöötpõõsalind

(Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa

totanus), vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad

madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),

eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud

rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180),

luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),

looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

Vainupea külas Männiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

(alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),

rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad

oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja

soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid,

mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe

(Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar),

suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera),

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja

vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

5.7. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele

Detailplaneeringu ala ei asu Natura 2000 alal ega Lahemaa Rahvuspargi alal ning seal ei ole

looduskaitselisi ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid objekte. Hinnatav detailplaneering ei

ole otseselt Lahemaa Rahvuspargi kui Natura ala kaitsekorraldusega ega kaitse-eesmärkide

täitmisega seotud. Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku

ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide

saavutamisele. Eeltoodut arvestades ei kaasne planeeringuga taotletava tegevusega eeldatavalt

ebasoodsat mõju Natura alale.

5.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi. Kõige lähem muinsuskaitseobjekt on Vainupea kalmistu, mille ümber kehtib

kinnismälestise kaitsevöönd, kuid kalmistu asub planeeringualast kaugel (160 m) ning otsene

või kaudne mõju kultuuriväärtustele detailplaneeringu realiseerimisel puudub.

5.9. Mõju inimeste tervisele ja heaolule

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat

mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Planeeringuala ümbruses

Vainupea külas Männiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese

tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu

elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Õnnetuste

vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides

esitatud nõuetest. Arvestades planeeringulahendust ning vähest ehitusalast pinda, on mõju

keskkonnale vähene. Planeeritud tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimese tervisele

või keskkonnale.

5.10. Kumulatiivsed ja piiriülesed mõjud

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib

hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla

ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada

loodusressursside seisundi halvenemist. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud

suuremaid arendusi ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks

käesoleval juhul asjakohane eraldi hinnata.

5.11. Elektrivarustus

Objekti elektrivarustuseks planeeritakse kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp peakaitsmega 3x40

A. Liitumiskilp planeeritakse krundi piirile avalikult kasutatava tee alasse. Liitumiskilp peab

olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist planeeritud hooneni nähakse ette

0,4kV maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõiguse tagamiseks määratakse

servituudiala.

6. Muud kitsendused

Maa-ameti kaardirakenduste andmetel läbib Männiku kinnistut elektriõhuliin. Kaitsevöönd

mõlemal pool liini telge on 2 meetrit. Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued

tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele. Kinnistu piirneb lääne poolt Lahemaa

rahvuspargi Vainupea hooldatava sihtkaitsevööndiga. (Joonis nr 4). Sihtkaitsevöönd on

kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike

koosluste säilitamiseks. Hooldatavates sihtkaitsevööndites on loodusväärtuste säilimiseks

sageli vajalik inimese kaasabi (nt puisniitude hooldamine, niitmine, rannakarjamaade

karjatamine, võsa lõikamine jne. Planeeritava ala kokkupuude Lahemaa Rahvuspargiga on

väike ning ei avalda mõju sihtkaitsevööndile. Sihtkaitsevööndi külastuskoormuse kasvu pole

detailplaneeringu elluviimisega kaasnevalt oodata.

Vainupea külas Männiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

Joonis nr 4. Planeeringuala kokkupuude sihtkaitsevööndiga. Allikas: Maa-amet

Kokkuvõte

Eelhinnangu koostamine on vajalik selleks, et otsustaja saaks kaaluda KSH algatamise

vajalikkust. Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat

informatsiooni kavandatava tegevuse kohta, ei ole selle realiseerimisel alust eeldada olulise

ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei

ole vajalik.

1. Planeeritava tegevusega ei ole ette näha eeldatavat avariiolukordade teket, kui jälgitakse

loodusvarade kasutamisel ja ehitustöödel keskkonnaalaseid ohutusnõudeid ning kasutatakse

parimat võimalikku tehnoloogiat.

2. Planeeritud krundil peab jäätmekäitlus vastama jäätmeseaduse ja Haljala valla

jäätmehoolduseeskirjale.

3. Planeeringuga ei kahjustata inimeste tervist, vara, ei põhjustata keskkonnas olulisi

pöördumatuid muudatusi ega ületata piirkonna keskkonnataluvust.

4. Planeeritaval alal ei ole täheldatud reostuse või keskkonnaohuga seonduvat.

5. Väärtuslikku kõrghaljastust või kaitsealuseid loodusobjekte planeeritud alal ei ole.

6. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase-

või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus.

Eelhinnangu koostamisel on järgitud KeHJS § 33 lõigetes 3-5 toodud tingimusi. Arvestades

detailplaneeringuga kavandatud tegevuse iseloomu, asukohta ning tegevuse mahtu, ei saa

Vainupea külas Männiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

eeldada detailplaneeringu elluviimise ning ehitiste eesmärgipärasel kasutamisel olulist

keskkonnamõju.

Eelhinnangu koostas:

Lea Mägi

keskkonnaspetsialist

Haljala Vallavalitsus

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Keskkonnaamet

[email protected]

Meie 07.02.2024 nr 7-1/80-9

Vainupea külas Männiku kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise kohta seisukoha küsimine

Haljala Vallavalitsus esitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha võtmiseks Vainupea külas Männiku kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise

korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu.

Vainupea külas Männiku kinnistu detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse 05.01.2023

korraldusega nr 4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine

elamu ja abihoonete püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha

määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine.

Planeeritav maa-ala, suurusega 1566 m2, asub Vainupea küla hoonestatud osa loodeosas.

Detailplaneeringu materjalid (planeeringu algatamise taotlus, algatamise korraldus ja

lähteseisukohad) on leitavad Haljala valla veebilehel algatatud detailplaneeringute rubriigis:

https://www.haljala.ee/algatatud-detailplaneeringud. Käesolevale kirjale on lisatud

detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu ja KSH eelhinnang.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janika Merisalu

planeerimisspetsialist

Saata: Päästeamet, Riigimetsa Majandamise Keskus

Lisa: Vainupea külas Männiku kinnistu detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korralduse

eelnõu ja KSH eelhinnang

+372 505 1127

[email protected]