Riigikaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

_____________________________________________________________________________________________________ Lõkke 4 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10122 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia

Kaitseministeerium Teie: 11.02.2025 nr 5-1/25/4

Meie: 18.02.2025 nr 5-1/67-1

Riigikaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Kaitseministeerium esitas ministeeriumitele ja Riigikantseleile kooskõlastamiseks seaduse

„Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ eelnõu.

Paluti kooskõlastust 14. veebruariks 2025. a. Kooskõlastamise tähtaega pikendati kuni

21.02.2025, kuid Eesti Linnade ja Valdade Liidule (ELVL) eelnõud kooskõlastamiseks ei

saadetud, kuigi eelnõukohased muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse õigusi.

Kavandatava riigikaitseseaduse § 91 lg 1 järgi võib Kaitsevägi anda täidesaatva riigivõimu

asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele ja muule avaliku võimu kandjale kõrgendatud

kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal korralduse, kui see

on vältimatult vajalik riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu ennetamiseks või tõrjumiseks ning

riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selle vahetuks ettevalmistamiseks. Korralduse andmisel tuleb

arvestada asutuse ja isiku pädevust, samuti võimalust korraldust täita.

Samuti on samas sättes nähtud ette võimalus, et kui Kaitseväe korraldust ei täideta, siis annab

kohaliku omavalitsuse asemel vajadusel haldusakti, tunnistab kohaliku omavalitsuse akte

kehtetuks või peatab nende täitmise Kaitseväe poolne korralduse andja.

Lisaks mõjutab kohalikke omavalitsusi ilmselgelt ka riigikaitselise töökohustuse täitmise

regulatsiooni muutmine (eelnõu § 1 p 17-1), mis võib kaasa tuua ka elutähtsa teenuse pakkuja

vabastamise senistest tööülesannetest ja suunamine selle asemel riigikaitselist töökohustust

täitma.

Soovitakse tagada, et Kaitseväel oleks lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra

ajal olemas vajalik isikkoosseis, kes täidab sõjaaja ametikoha ülesandeid ja kaitseb riiki.

Seletuskirjas on öeldud, et probleemi lahendamiseks muudetakse seadust nii, et isikud, kes on

küll määratud riigikaitselisele ameti- või töökohale, kuid kuuluvad sõjaaja struktuuri ja on

sõjaaja ülesannete täitmisel vältimatult vajalikud, peavad asuma täitma sõjaaja ametikoha

ülesandeid mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. Neid isikuid hakatakse

kutsuma edaspidi ka lisaõppekogunemisele.

Kas on analüüsitud elutähtsa teenuse pakkumise võimalikku lõppemist ning seni

õppekogunemistest vabastatute ettevalmistuse puudulikkusest suutlikkuses riiki sõjaliselt

kaitsta. Või on oluline, et arvuliselt oleks piisavalt võitlejaid, kes läheks Eesti iseseisvust ja

territoriaalset terviklikkust relvaga kaitsma. Et plaan on hakata neid isikuid edaspidi õpetama,

siis oleks mõistlik vastavatele muudatustele eelnõukohases seaduses jõustumisele realistlik

tähtaeg määrata.

Oleme seisukohal, et rahuajal ei ole võimalik seaduse või rakendusaktidega üksikasjadeni

lõpuni kirjeldada sõjaseisukorra ajal ettetulevaid olukordi ja nende lahendamist. Olulist tähtsust

omab sõjaseisukorras üleüldise subordinatsiooni järgimine, mida eriolukorra lahendamisel ei

pea värskeimast õigusaktist otsima.

Kehtivas riigikaitseseaduses on haldusõiguslik volitus „Kaitseväe juhataja, samuti Kaitseväe

juhataja volitatud ülem“ , esitatud eelnõu puhul on kasutatud vaheldumisi nii „Kaitseväe

juhataja, samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem“ kui ka „kaitsevägi“. Mõnel juhul on mõiste

„kaitsevägi“ kasutamine õigustatud (§10³) , kuid mitte haldusakti andjana või peaministrile aru

andjana. Nagu näiteks:

paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse

ajal võib Kaitsevägi lisaks oma ülesannetele ja õigustele üldise kaitsevalmiduse ajal:

1) anda haldusakte käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustel ning korraldusi

käesoleva seaduse § 9¹sätestatud tingimustel;

2) kehtestada ja kohaldada piiravaid meetmeid käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel;

3) jätta täitmata Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla-

ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse käesoleva seaduse §-s 10³

sätestatud korras.“;

Ka seletuskirjast ei saa vastust, millist probleemi lahendatakse asendades „Kaitseväe juhataja,

samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem“ üldisema mõistega „kaitsevägi“. Eelnõu § 1 p 1

täienduse RiKSi §-ga 9¹ kohta on seletuskirjas osundatud probleemile: “ Kaitseväe juhatajal

puudub kehtiva õiguse kohaselt õigus anda kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kaitseväevälistele

subjektidele korraldusi, mis on vältimatult vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu

ennetamiseks või tõrjumiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks või vahetult selle

ettevalmistamiseks.“ Kuid sama lõigu lõpus jõutakse järeldusele: „…, siis sätestatakse

eelnõukohase õigusriigile kohane instrument ehk korralduste andmise õigus erinevates

riigikaitseseisundites ka Kaitseväele (§ 9¹ lõige 1).“

Osundame tehnilisele apsakale:

11) seadust täiendatakse §-ga 28¹ (on juba kehtivas seaduses olemas 28¹ ,lausa kuni 28⁵).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Veikko Luhalaid

tegevdirektor

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Anne Läns

[email protected]