Metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine


EELNÕU
14.12.2024

Metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus

§ 1. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Metsa majandamine on kestlik, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning loob ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse ning aitab tagada kliimamuutuste mõjude leevendamise ja nendega kohanemise.“;

2) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast ja sealsest elustikust.“;

3) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Puu- ja põõsaistandik (edaspidi istandik) käesoleva seaduse tähenduses on mittemetsamaale puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvuala, mis on kantud metsaressursi arvestamise riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister).“;

4) seaduste 1. peatükki täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses:

„§ 3¹. Istandiku rajamine ja majandamine“

(1) Mittemetsamaale rajatud või rajatavat istandikku, saab metsaregistrisse kanda, kui see asub maa-alal, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) maa-ala kohta ei ole viimase viie aasta jooksul makstud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ alusel toetust;
2) maa-ala ei ole Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste esinemisalana või I ja II kategooria kaitsealuste liikide leiukohana;
3) maa-ala või maa-alal asuvat objekti ei ole loodusobjektina kaitse alla võetud;
4) maa-ala ei asu turvasmullal (M, S, R), lammimullal (Ag, AG, AG1, AM), rannikumullal
(Gr, Gr1, Mr), eemaldatud madalsoomullal (TxM) või eemaldatud rabamullal (TxR);
5) maa-ala ei ole väärtuslik maastik või väärtuslik põllumajandusmaa;
6) maa-ala kohta on tehtud inventuur, mille kohaselt ei loetud seda väärtuslikuks püsirohumaaks;
7) maa-ala ei ole drenaaži maa-ala.

(2) Drenaaži maa-alale võib istandiku rajada ja metsaregistrisse kanda, kui Maa- ja Ruumiamet on andnud kooskõlastuse, et istandik ei kahjusta drenaaži ning istandiku rajamise tulemusena ei ole takistatud maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist rajatud istandiku võib metsaregistrisse kanda, kui istandik paikneb maa-alal, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele, seal kasvavate puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate istandikuks sobivate maa-alade ruumiandmed määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Kui isik soovib istandiku rajada maa-alale, mille kohta ei ole tehtud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud inventuuri, peab ta tellima eksperdilt hindamise, mis kinnitab, et maa-alal puuduvad väärtusliku püsirohumaa tunnused.

(6) Istandike majandamisel ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud nõudeid metsa majandamise kohta.

(7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) istandiku registreerimise;
2) maa-ala väärtusliku püsirohumaa tunnustele vastavuse hindamise korra ja nõuded eksperdile;
3) istandiku rajamise, kasvatada lubatud puuliigid ja kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad;
4) istandiku majandamise täpsemad nõuded.““;

5) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa ja sealse elustiku suhtes.“;

6) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa ja sealse elustiku ning metsaregistris registreeritud istandiku suhtes.“;

7) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja lauseosa „ning selleks metsandust käsitleva valdkonna arengukava“;

8) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) kliimamuutuste leevendamiseks ja kohanemiseks vajalike tegevuste koordineerimine.“;

9) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse lauseosa „erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele“ lauseosaga „erametsanduse arendamise ja toetamisega tegelevale sihtasutusele“;

10) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1)  Riik peab metsanduses oma ülesannete täitmiseks arvestust metsade paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ning kasutamise üle ning istandike paiknemise, puuliikide ja pindala üle metsaregistris.“;

12) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 10¹ järgmises sõnastuses:
„§ 10¹. Metsandusalane õppe- ning teadus- ja arendustegevus

(1) Kui metsandusalase õppe- ning teadus- ja arendustegevuse tegemiseks on vajalik kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest, esitab selle tegijaevust läbi viiv või tegevust koordineeriv kutseõppe- või teadus- ja arendusasutus Keskkonnaametile taotluse, milles on kirjeldatud õppe- või uurimistöö kohta järgmised andmed:
1) töö eesmärk, erandidisused kehtestatud nõuetest ja nende erisuste rakendamise põhjendus;
2) planeeritavate tegevuste kirjeldus ja töö metoodika;
3) tegevuse algusaeg ja orienteeriuv lõpptähtaeg;
4) õppetöö või uuritava ala täpne asukoht.

(2) Keskkonnaamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluses nimetatud tegevusteks loa andmisest põhjendatud juhtudel keelduda.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada metsa majandamise eeskirjas erandeidisusi kutseõppe- või teadus- ja arendusasutustele metsa majandamiseks õppe-, teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ning seada täiendavad lisanõuded käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud teadus- ja õppetöö eranditeisuste taotlemiseks, rakendamiseks ja hindamiseks.“;

13) paragrahvi 11 lõige 4¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4¹) Metsa inventeeritakse ülepinnalise takseerimisega või statistilise valikmeetodiga. Metsa inventeerimise andmed, välja arvatud statistilise valikmeetodiga saadud andmed, kehtivad kümme aastat inventeerimise kuupäevast arvates. Metsaregistrisse kantavad inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui eraldise pindala on muutunud kuni 10% selle ruumiandmete muutmise tõttu.“;

14) paragrahvi 122 lõike 51 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kalendriaasta jooksul vähemalt kolmel metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldisel määral, mis ületab metsa korraldamise juhendiga metsakorraldustööde täpsuse kohtale seatud veapiire vähemalt kaks hekordaselt;“;

15) paragrahvi 13 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) on rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kalendriaasta jooksul vähemalt kuuel metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldisel määral, mis ületab metsa korraldamise juhendiga metsakorraldustööde täpsuse kohtale seatud veapiire vähemalt kaks hekordaselt;“;

16) paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) metsa majandatakse püsimetsana;
5) mets asub Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste esinemisalal.“;

17) paragrahvi 28 lõike 4 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, mille hulka kuulub kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit“;

18) paragrahvi 28 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kujundusraie, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks kaitsekorralduskava, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava, elupaiga tegevuskava kohaselt või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks või Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt.“;

19) paragrahvi 28 lõiget 8 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:
„Riigimetsa majandaja võib püsimetsana majandamisel lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule lähtuda §-s 43¹ sätestatud püsimetsa majandamisele sätestatud tingimustest.“;

20) paragrahvi 28 lõige 82 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(82) Püsimetsana majandamine käesoleva seaduse tähenduses on metsa majandamise viis, millega kujundatakse ja hoitakse struktuurilt, liigiliselt ja vanuseliselt mitmekesist puistut ning kus raiutud või välja langenud puud asenduvad või asendatakse kasvukohale looduslikult omaste puuliikidega.“;

21) paragrahvi 28 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „tase“” lauseosaga järgmiselt: „välja arvatud raie tegemisel kutseõppeasutuse korraldatavaläbiviidava õppe käigus;“;

22) paragrahvi 29 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja lauseosa „ühe aasta jooksul raie algusest arvates“;

23) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud, vähemalt 15 esimese rinde elusat puud hektari kohta, kuid mitte vähem kui tüvepuidu kogumahuga kümme tihumeetrit hektari kohta.“;

24) paragrahvi 29 lõike 11 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo, sambliku, siirdesoo, madalsoo, lodu ja raba kasvukohatüübis raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit;“;

25) paragrahvi 29 lõike 11 punkt 2¹ tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 29 lõike 11 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui viis hektarit;
4) erinevates kasvukohatüüpides asuva raielangi pindala olla suurem kui viis hektarit, arvestades käesoleva lõike punktis 2 sätestatud piiranguid.“;

27) seaduste 4. peatükki täiendatakse §-ga 31¹ järgmises sõnastuses:
„§ 31¹. Trassiraie

(1) Trassiraie on raie, mille hulka kuulub kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva või mõne muu varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit.

(2) Kui trassiraie laius on üle nelja meetri, esitatakse trassi hooldamiseks või kaitsevööndiga ehitise korral ehitise ja selle kaitsevööndi korrashoiuks õigusaktides sätestatudt tulenev kehtiv projekt, hoolduskava või muu dokument.“;

28) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Raadamine on raie või muu tegevus, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.“”;

29) paragrahvi 32 lõikge 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.;

30) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) õigusaktides sätestatudt tuleneva kehtiva projekti või muu dokumendi alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks.“;

31) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel kehtiva planeeringu kohaselt või Vabariigi Valitsuse loal;“;

32) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:
„(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse luba ei ole vajalik lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul, kui riigimetsa valitseja on Kaitseministeerium.“;

33) paragrahvi 37 lõike 6 punktist 3 jäetakse välja sõnad „kinnistu ja“;

34) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1)  Raieõiguse või metsamaterjali ostja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormi kohase teatise. Teatist ei pea esitama, kui ostetakse kuni 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas.“;

35) paragrahvi 38 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „müügi- või“;

36) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Metsamaterjali turule laskmisel on müüja või tema volitatud esindaja kohustatud järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus
(EL) nr 995/2010.“;

37) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmisesa sõnastusesatakse järgmiselt:
„3) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud muu tegevuse kohta, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.“”;

38) paragrahvi 41 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga või“;

39) paragrahvi 41 lõikest 8¹ jäetakse teisest lausest jäetakse välja lauseosa „või e-kirjaga“;

40) paragrahvi 41 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Metsaomanik võib teha raiet 24 kuu jooksul pärast metsateatise või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Uuendusraie või raadamise korral võib raiet või käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud muud tegevust alustada, kui metsateatise registreerimisest metsaregistris on möödunud kümme päeva või kui metsakaitseekspertiisi akt on registreeritud metsaregistris. Kümne päeva möödumist ei pea ootama elutähtsa teenuse tagamise, inimese tervisele ja varale ohtlike puude eemaldamise eesmärgil ning rRiigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra välja kuulutamisel.“;

41) paragrahvi 41 lõikes 13² asendatakse arv 12 arvuga 24;

42) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 134 järgmises sõnastuses:
„(134) Metsaomanik või tema esindaja on kohustatud kahe kuu jooksul teavitama Keskkonnaametit kavandatud raie lõpetamisest või esitama pärast raie lõpetamist kahe kuu jooksul uued inventeerimisandmed raiutud metsaosa kohta. Käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse raie lõppenuks, kui on lõpetatud tööd, mis on loetletud § 28 lõike 1 punktides 1-–3.“;

43) paragrahvi 43 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 43 lõige 3¹ tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses;
„(7¹) Riigimetsa Majandamise Keskus arvestab valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud omaniku ootustes nimetatud eesmärkidega.“;



46) seaduste 6. jao 1. peatükki täiendatakse §-ga 43¹ järgmises sõnastuses:
„§ 43¹. Püsimetsana majandamine riigimetsas

(1) Püsimetsana majandamiseks märgitakse püsimetsana majandatav ala metsaregistrisse riigimetsa majandaja ettepanekul.


(2) Riigimetsas võib püsimetsana majandamise eesmärgil pärast puistu seemnekandvuse ea saavutamist raiuda valikraiega 30 aasta jooksul kuni 0,2 ha häiludena maksimaalselt 30 % eraldise või püsimetsana märgitud ala pindalast.


(3) Püsimetsas säilitatakse säilikpuud või säilikpuude grupid alaliselt vähemalt 10%-l pindalast.

(4) Häiludes ja häilude vahelist ala võib hooldada valgustus- ja harvendusraiega käesoleva seaduse alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja §-s 6 sätestatud nõudeid järgides.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud tingimused kehtivad valikraiele riigimetsas väljaspool kaitstavaid loodusobjekte.“;

47) paragrahvi 45 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Valdkonna eest vastutav minister määrab Riigimetsa Majandamise Keskusele järgneva viie aasta uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide viisi, arvestades käesoleva seaduse § 11 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud metsa raiemahu arvutamise metoodikat.“;

48) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:
„(5¹) Valdkonna eest vastutav minister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud uuendusraie pindala, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) uuendusraie pindala arvutamise aluseks oleva metsa pindala on muutunud vähemalt 15%;
2) uuendusraie pindala arvutamise aluseks olevas metsas on tuvastatud ulatuslik metsakahjustus;
3) kui käesoleva seaduse § 45 lõike 5 alusel määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigipoolseid kohustusi.“;

49) paragrahvi 45 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 49 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Nõukogu on kaheksaliikmeline.“;

51) paragrahvi 49 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 49 lõike 7 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahvi 49 lõike 7 punktid 12 ja 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) vara kasutusse andmise otsustamine käesolevas seaduses nimetatud juhul;
13) riigi esindajana eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise otsustamine.“;

54) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vara võõrandamise otsustab RMK juhatus.“;

55) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse arv 3200 arvuga 150 000;

56) paragrahvi 69 lõikes 2 asendatakse arv 3200 arvuga 50 000;

57) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse arv 2000 arvuga 50 000;.

58) seaduste 7. peatükki täiendatakse §-ga 80¹ järgmises sõnastuses:
„§-ga 80¹. Järelhindamine püsimetsana majandamisele riigimetsas

Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks püsimetsana majandamise eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju riigimetsa majandamisele ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni seaduse muutmiseks.“.

§ 2. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduse § 81 lõike 5 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse punktid 14, 25 ja 26 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse punktid 4, 6 ja 11 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil.




Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus…………..2025. a



Metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Metsaseaduse (edaspidi MS) muutmise eesmärk on ühtlustada riiklike arengukavade koostamise põhimõtted, vähendada raiealade suurust, sealhulgash ka kasvukohatüübist lähtudesvalt, edendada puu- ja põõsaistandike (edaspidi istandikud) rajamist ning püsimetsandust ja elurikkuse kaitset ning ajakohastada metsakorraldust reguleerivaid sätteid. Muudatusega kehtestatakse juriidilistele isikutele uued trahvimäärad ning uue põhimõttena lisatakse ka kohustus teavitada metsateatise alusel tehtud raietöödest. Mitmete muudatuste eesmärk on vähendada ühelt poolt riigiasutuste töökoormust, kuid teisalt ka inimeste/ettevõtete halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Metsaseaduse muudatused valmistasid ette Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre ([email protected]), metsaosakonna nõunikud Maret Parv (tehnilised muudatused, püsimetsandus, raadamine; [email protected]), Rauno Reinberg (puu- ja põõsaistandikud; [email protected]), metsaosakonna peaspetsialistid Epp Kikas (puu- ja põõsaistandikud; [email protected]) ja Arvi Toss (püsimetsandus, raadamine; [email protected]), kliimaministri teadusnõunik Aveliina Helm ([email protected]), Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri metsaosakondade spetsialistid, Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov (õigusanalüüs; [email protected]).
Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010, rakendamisega.

Eelnõu metsanduse arengukava ja metsateatise alusel tehtava raie teavitust käsitlev osa on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20271 punktidega 5.2.2 ja 5.2.5.
Eelnõukohase seadusega muudetakse metsaseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.01.2024, 4.

Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõus sätestatud muudatused tehakse eesmärgiga:
1) tagada kestlik metsandus, keskkonnahoidlik maakasutus, metsaelustiku kaitse, suurem ühiskondlik ja isiklik kasu metsadest, soodustada teadus-arendustegevuste soodustamine, vähendada keskkonnakahjuside vähendamine;
2) vähendada riigiasustuste töökoormuste vähendamine ja tõhustada asjaajamiste efektiivsuse suurendamine;
3) vähendada inimeste/ettevõtete halduskoormuste vähendamine;
4) teha väiksemad haldusesisesed ümberkorraldused.

Eesmärkide täitmiseks teeme järgmistnevat.
1) Reeglidgulatsioon istandike rajamiseks ja majandamiseks. Kehtestatakse tingimused, mille alusel saab maa-ala kanda metsaregistrisse istandikuna. Istandike rajamine ja hooldamine erineb tavalisest metsamaa majandamisest, mistõttu on vajalik selget õiguslikku raamistikku.
2) Püsimetsanduse edendamine riigimetsas. Riigimetsa majandusmetsas luuakse võimalus hakata metsa vanuselist struktuuri valikraietega mitmekesistama juba enne raieküpsuse saavutamist. Püsimetsandus on metsa majandamise viis, millega kujundatakse ja hoitakse struktuurilt, liikidegiliselt ja vanuse poolestliselt mitmekesist puistut ning kus vanad puud ja puude tukad on alati olemas.
3) Säilikpuude arvu suurendamine lageraielankidel. Suurendatakse säilikpuude hulka ja mahtu, et tagada metsamaastike mitmekesisus ning soodustada metsaelustikule vajalike tingimuste säilimist ja ruumilist järjepidevust.
4) Lageraielangi pindala vähendamine. Madalsoo, lodu, siirdesoo ja raba kasvukohatüübi metsades piiratakse lageraielangi maksimaalset pindala kahe hektariga. Muudatus aitab kaitsta õrnu soomuldasid, soodustada alade taastumist ning vähendada keskkonnatingimuste ja veerežiimi järskude muutuste mõju. Muudes kasvukohatüüpides vähendatakseiiakse lageraielangi maksimaalne pindala seitsmelt hektarilt viiele hektarile. Väiksemad raielangid toetavad metsaelustiku taastumist, aitavad säilitada elupaikade sidusust ning metsamaastiku mitmekesisust.
5) Kujundusraied poollooduslikel kooslustel. Võimaldatakse Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikel kooslustel võimaldatakse eemaldada puittaimiede eemaldamist kujundusraietega vastavalt elupaiga tegevuskava kohaseltle. Poollooduslikud kooslused ehk pärandniidud on Eesti liigirohkeimate ja haruldasemate ökosüsteemide seas, neead kuuluvad ka loodusdirektiivi I lisa elupaikade hulka ning nende taastamise ja kaitse kohustus on seatudtuleneb rahvusvahelistest looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist käsitlevatest konventsioonidegast.
6) Õppe- ja teadustöö soodustamine. Kehtestatakse kordregulatsioon, mis võimaldab Keskkonnaameti loal kalduda kõrvale metsaseaduses sätestatust, et toetada metsandusalast õppe-, teadus- ja arendustegevust.
7) Metsaregistri arendamine. Metsaregistrisse saab edaspidi esitada metsa inventeerimisandmeid eraldise põhjaliselt. Registrisse lisatakse istandike asukoha, puuliigi ja pindala info ning luuakse võimalus tähistada püsimetsanduses majandatavad puistud riigimetsas.
8) Ajakohastatakse juriidilistele isikutele kehtestatudivaid trahvimäärasid. Juriidiliste isikute maksimaalset rahatrahvi suurendatakse, kuna praegu kehtivad määrad (2000–3200 eurot) ei ole enam mõjusad, arvestades 18 aasta jooksul toimunud sissetulekute ja elukalliduse kasvu. Trahvid peavad vastama karistusõiguse põhimõttele, et rikkumine ei tasuks end ära.
9) Raiest teavitamise kohustus. Metsaomanikud peavad pärast raiete tegemist teavitama Keskkonnaametit tööde lõpetamisest. Kuna alates 2024. aasta 1. juulist kehtib metsateatis 24 kuud, on tööde tegemiseks rohkem aega. Riigil on aga vajalik igal aastal saada ülevaade raiete asukohtadest ja ulatusest kasvuhoonegaaside prognooside koostamiseks.

Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5, ei koostatud enne seaduseelnõu ja seletuskirja väljatöötamist eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike valikute selgitamiseks väljatöötamiskavatsust. Muudatustega ei kaasne sellist olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju, mis oleks vajanud eraldi väljatöötamiskavatsust.e koostamist.


3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohane seadus koosneb kolmest paragrahvist. Esimeses paragrahvis käsitletakse metsaseaduse muudatusi ja teises keskkonnatasude seaduse muudatust. Paragrahv 3 on jõustumisnorm, milles sätestatakse jõustumise erinevusedsused.

Punktiga 1 täiendatakse metsaseaduse eesmärki § 2 lõikes 2 tingituna vajadusest arvestada muutunud ja kiirelt muutuvate kliimaoludega arvestamiseks, leevendada kliimamuutuste mõjusidde leevendamiseks ningja toetada metsade kliimamuutustega kohanemisteks, mida varemasemalt ei ole osatud seadusloomes ette näha ega arvesse võtta.

Punktiga 2 täpsustatakse § 3 lõikes 1 metsa definitsiooni § 3 lõikes 1. Mets on terviklik ökosüsteem, mille lahutamatudks osadks on ka teised liigirühmad (bakterid, seened jm), mitte ainult loomastik ja taimestik. Seetõttu on asjakohane kasutada nende asemel mõistet „elustik“, mis sisaldabhõlmab laiemalt metsadega seotud ja neile iseloomulikke elustikurühmasid ja liike.

Punktiga 3 täpsustatakse § 3 lõikes 4 istandiku määratlust, jättes väljakõrvaldades senised tingimused, mis käsitlesidpuudutasid istandikes puude ja põõsaste regulaarset seadut ja ühevanuselisena majandamist. Praegune määratlus ei ole ennast õigustanud, kuna erinevad puuliigid uuenevad sageli istandikes ka looduslikult, mistõttu ei saa istandike puhul rääkida regulaarse seaduga või ühevanuselisest majandamisest. Näiteks hübriidhaavikud paljunevad hästi juurevõsudest, kased aga seemnetest. Muudatus võimaldab istandikke rajada ja hooldada sihipäraselt, näiteks puidu mahu, kvaliteedi või eriliste omadustega toodangu saamiseks, ilma et neile tulevikus kehtiksid metsaseaduse piirangud.

Mõiste „intensiivne kasvatamine“ viitab istandike rajamisele ja majandamisele peamiselt puidutootmise eesmärgil. Selle saavutamiseks hooldatakse iIstandikke hooldatakse selle saavutamiseks õigeaegsete ning puistu kvaliteeti ja jämeduskasvu parandavate harvendusraietega ja muude võtetega.

Edaspidi loetakse istandikeks ainult need alad, mis on kantud riiklikusse metsaregistrisse. Metsaregistris registreeritud istandike kohta kehtestatakse metsaseaduses sätestatutest erinevad majandamisnõuded. nende majandamisele.

Muudatus on vajalik, kuna praeguse korraregulatsiooni kohaselt muutub mittemetsamaale rajatud istandik metsamaaks, kui seal kasvab puittaimestik, mis vastab metsaseaduse § 3 lõike  2 punktile 2. Kehtiva metsaseaduse (§ 3 lg-te 3 ja 4) järgi puudub võimalus, et alasid käsitletaks kuni raieni istandikena. PraeguHetkel kaardistatakse istandikena rajatud alad puude kasvades keskkonnaministri 20.12.2013. a määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ § 27 lõikeg 4 ja § 29 lõikeg 2 punkti 1 alusel Eesti topograafia andmekogus (ETAK) metsana ning kantakse metsamaa kõlvikuna maakatastri kõlvikukaardile..
ETAK-i andmete uuendamine toimub aeropildistamise ja aerolaserskannimiseeerimise (ALS) alusel (laiatarbe sõnakasutuses lidarandmed) automaatkandena maakatastris (minu.kataster.ee). ETAK-il puudub menetluskeskkond ning praegune andmehõive metoodika ei võimalda lidarandmete põhjal eristada istandiku alasid metsast.

Muudatuse põhjal on vaja täiendada keskkonnaministri 28.08.2017. a määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 32) 2., 3. ja 6. peatükki. Istandike reguleerimise on ministeerium ette näinud juba eraldiseisvana „Metsanduse arengukavas aastani 2030“ ja selle eesmärk on luua õigusraamistik istandike ja lühikese raieringiga puistute kasvatamise reguleerimiseks.

Muudatuste üldeesmärkgiks on toetada metsanduse jätkusuutlikkust ja keskkonnahoidlikku maakasutust.

Punktiga 4 täiendatakse seadust §-ga 3¹ (iIstandiku rajamine ja majandamine). Lõikes 1 määratakse, milliseid alasid saab kanda metsaregistrisse istandikuna. Istandike rajamine ja hooldus on võrreldes muu metsamaa kasutusega erinev, mistõttu on sätestatud tingimused alale, mida saab metsaregistrisse kanda istandikuna. Toidujulgeoleku tagamiseks ei ole lubatud istandikke rajada aktiivses kasutuses olevale põllumaale, mistõttu on määratud tingimus, et maa-ala kohta ei ole viimase viie aasta jooksul makstud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel toetust (lg 1 p 1).

Poollooduslikele kooslustele ehk pärandniitudele ei ole istandikke lubatud rajada, sest nende koosluste soodsa seisundi saavutamiseks on vaja praegusenitänaseks säilinud alasid hoida avatuna ning soosida elurikkust edendavat majandamist (lg 1 p 2). Samuti ei või istandikke rajada Eesti looduse infosüsteemi kantud I ja II kategooria kaitsealuste liikide leiukohtadesse (lg 1 p 3) ning välistatakse maa-alad, mis on loodusobjektina kaitse alla võetud, kuna nende alade eesmärk on säilitada nende aladesealseid ökosüsteeme ja maastikke.

Istandikud ning nende rajamiseks ja hoolduseks vajalikud tegevused võivad mõjutada veerežiimi ja muldade seisundit soomuldade puhul. Seetõttu on eelnõu kohaselt piiratud istandike rajamine mittemetsamaal väljaspool soomuldasid (turvasmullad, lammimullad) ja rannikumuldasid paiknevate aladega (lg 1 p 4). Väheste teadmiste tõttu istandike pikemaajalisest keskkonnamõjust nii istandiku alale kui ka ümbritsevale maastikule, ei ole võimalik ka neidnde rajadamine ka ammendatud turbakarjääridesse.

Istandikku ei saa rajada ka maa-alale, mis on väärtuslik põllumajandusmaa või väärtuslikul maastik (lg 1 p 5). Eesti toidu varustuskindluse tagamisel on oluline tagada võimalikult suures ulatuses suurekõrgema viljelusväärtusega põllumajandusmaa ehk väärtusliku põllumajandusmaa säilimine põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtusliku põllumaa ning väärtusliku maastiku puhul on tegemist maakonnaplaneeringus märgitud aladega, mis on kõrge mullaboniteedigaga.

Väärtuslikud püsirohumaad (lg 1 p 6) on suurekõrge loodusväärtusega alad, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused kõrgema suurema liigirikkuse kujunemiseks. Seetõttu on seatud tingimuseks, et istandiku saab rajada kui maa-alale, mida ei ole (läbi viidud inventuuri kohaselt) loetud väärtuslikuks püsirohumaaks.

Väärtuslikele püsirohumaadele on iseloomulik pikemaajalisem põllumajandusliku uuendamise puudumine ning seetõttu taastubv looduslik niidutaimestik, mis on tuvastatakseav indikaatorliikide abil. Looduslikud niidud, pikaajalised püsirohumaad ja pärandniidud on põllumajandusmaastikus elurikkuse allikad ehk tuumalad, mis pakuvad toitumis-, paljunemis-, pesitsus-, elu-, talvitumis- ja varjepaiku väga paljudele liikidele. Nendelt aladelt saavad kasulikud organismid levida edasi agro-ökosüsteemidesse ja pakkuda põllumajandusele vajalikke looduse hüvesid (ökosüsteemiteenuseid), nagu näiteks tolmeldamine ja looduslik kahjuritõrje. Niidualasid on võrreldes teiste ökosüsteemidega Eesti maastikes väga vähe säilinud, seetõttu ei tohiks neil lasta võsastuda, teha neile istandikke või neid metsastada. Väärtuslikel püsirohumaadel tuleks soosida ekstensiivset karjatamist või niitmist.

Alustatud on väärtuslike püsirohumaade inventuuridega. Väärtuslike püsirohumaade inventeerimise metoodika on välja töötatud Tartu ülikoolis Life IP projekti „Loodusrikas Eesti“ käigusraames. Inventeerija peab vastavalt selle metoodika järgile täitma väärtuslike püsirohumaade inventeerimise ankeedi ja andma iga põllu kohta hinnangu, kas tegemist on (või ei ole) tegemist väärtusliku püsirohumaaga. Aastatel 2024-–2027 teebviib väärtuslike püsirohumaade inventuure läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel Pärandkoosluste Kaitse Ühing (edaspidi PKÜ). Inventeeritud ja väärtuslikeks tunnistatud alad kantakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis väärtuslike püsirohumaade kaardikihile.

Inventuuri võib teha ka eksperthinnangu alusel (lg 5), kui ala ei ole veel inventeeritud ja väärtuslikuks püsirohumaaks tunnistatud. Täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega. See tagab, et kõik maaomanikud, kes soovivad maid hinnata, saaksid seda teha, ning maa-alade hinnataksedamine toimuks ühtse metoodikaga. Maa-alade hindajaks ei oleks ainult PKÜ, kaasata saaks ka teisi eksperte, samuti saaks jätkata maa-alade hindamisega, kui eespool nimetatud lepingu alusel tehtav inventuur lõpeb.

Määrusega kehtestatakse maa-alade hindamise metoodika ja nõuded eksperdile. Metoodika aluseks on Tartu Ülikoolis Life IP projekti „Loodusrikas Eesti“ käigusraames väljatöötatud metoodika, mida on täiendatud tuginedes senisele inventeerimispraktikale tuginedes.

Kuna paljudemitmete omanike maal võivad paikneda maaparandussüsteemid, siis ei tohi kavandatav istandik kahjusta ka drenaaži ning peab säilima maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine (lg 1 p 7). Kui isik soovib istandiku rajada drenaaži maa-alale, mis ei ole punkti 7 alusel määratud istandikuks sobivaks maa-alaks, võib istanduse rajada siis, kui maa-ala istandiku rajamiseks sobivuse on eelnevalt kooskõlastanud Maa- ja Ruumiamet. Ehk istandiku rajamise tulemusena ei ole takistatud maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine.

Lõige 3 sätestab tingimused olukorraks jaoks, kus istandik on juba rajatud enne seaduse muudatuse jõustumist. Juba rajatud istandiku saab metsaregistrisse kanda juhul, kui ala vastab lõikes 1 sätestatud tunnustele, puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa-ala ei ole kantud maakatastrisse metsamaana. Kui puude keskmine vanus ületab kümme10 aastat või ala on juba kantud metsamaana metsaregistrisse, siis see tähendab, et sellel alal kehtivad juba metsaseaduse sätted ning tuleb lähtuda metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatust.

Lõige 4 on volitusnorm, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus määrata istandikeks sobivad alad. Sobivate alade kohta luuakse metsaregistri juurde eraldi kaardikiht, milles on arvestatud juba seaduses sätestatudtoodud piirangutega. Seda tehakse eesmärgiga, et maaomanikel oleks lihtsam aru saada, kas tema omandis olevale maa alale saaks istandiku rajada. Kaardikihi loomisel kasutatakse PRIA põllumassiivide, Põllumajandus- ja toiduameti kaardirakendust maaparandussüsteemide alade kohta, planeeringute kaardikihte (vääruslik põllmaa, vääruslik maastik), Teadmuskeskuse kaardikihti, et välistada väärtuslikud püsirohumaad, Keskkonnaagentuuri EELISe kaardikihti kaitsealuste alade ja kaitsealuste liikide kohta.

Lõikega 5 antakse isikule võimalus tellida eksperdilt hindamine olukorras, kus maa-alal puuduvad või on muutunud lõikes 1 sätestatud tunnused, et hinnata maa-ala sobivust istandiku rajamiseks. Eksperthinnangu andmise täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega.

Ekspertidena saab kasutada valdkonnas tegutsevaid konsulente või riigiasutuste spetsialiste, kellel on vastav puutumus. Erasektoris tegutsevate ekspertide hinnangu kulu tuleb kanda isikul, kes eksperthinnangu tellib.

Lõikes 6 kohaselt täpsustatakse, et istandiku rajamisel ja majandamisel ei rakendata metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas sätestatud nõudeid metsa majandamisele (küpsusvanused ja -rinnasdiameetrid, uuendamine kohustus jms). Lisaks ei võimalda metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja nõuete rakendamine istandikkeele neid sihtotstarbeliselt majandada. Seega ei ole metsaseadusest tulenevate piirangute rakendamine istandiku olemuse ja seal valitsevate tingimuste (vähene puuliikide variatsioon, mulla suurem toitainete sisaldus võrreldes metsamaaga jms) tõttu põhjendatud ega sobiv.

Istandikes rakendatakse spetsiaalseid tehnoloogiaid (raievõtteid) kogu puistu eluea vältel, et saavutada nendes kiirem jämeduskasv. Maksimaalse toodangu saavutamiseks valitakse puuliigi põhjal optimaalne istutustihedus. Vajaduse korral kasutatakse puuliigi ja kasvukoha mullaliigi järgi puutuhka või orgaanilisi ja mineraalväetisi arvestusega, et keskkonnaohutuse tagamiseks kasutatav kogus kindlal kasvukohal ei ületa väetamist käsitlevates õigusaktides esitatud väärtuseid ning normeregulatsioone. Samuti võib istandike hooldamine vajada teistsugust lähenemist, kui on metsaseadusega reguleeritud tavametsade majandamine. Näiteks puidu maksimaalselt efektiivseks kasvuks vajalike valgustingimuste saavutamiseks on üldjuhul vaja tehalik harvendusraiet tegemine selliselt, et puistu esimese rinde rinnaspindala jääb väiksemaks metsaseaduse alusel kehtestatud alammäärast (MS § 31 lg 2). Istandike majandamise täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega.

Lõikes 7 sätestatudasuva volitusnorm näeb ettei alusel kehtestatakse istandike rajamisele, kasvatamisele ja majandamise kohtale eraldi nõuete kehtestamiseded. Määruses sätestatakse konkreetsed nõuded ja juhised istandike kohta:. kKasutada lubatud puuliigid ja kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad ning istandike majandamise viisid, mis hõlmavad nii istandike rajamiset, väetamiset, hooldamiset kui ka raie kohtaid. Lisaks võib hõlmata istandiku hooldamine tähendada ka kahjurite ja haiguste tõrjet ning keskkonnanõuete järgimist. Määruses kirjeldatakse ka alused, millised toimingud tuleb teha, et alasid metsaregistrisse istandikuna kanda.

Mitmed hHuvirühmad on teinud ettepaneku mõningal määral lubada istandikes väetiste kasutamist. Eesti Maaülikool, tuginedes oma tänastele teadustöödele, leiab, et mineraalväetiste kasutamine istandiku rajamisel aitab puud kiiremini välja rohukonkurentsist. SeeViimane aitaks vähendada istutamise stressi ning tagaks ökosüsteemi positiivse süsiniku bilansi kiiremini. Samuti ollakse seisukohal, et iga-aastane väetamine ei ole majanduslikult tasuv ning hakkab vähendama ka puidu kvaliteeti. Seetõttu piisab Mistõttu ülikoolinende hinnangul piisab ühest korrast, mida tehtaks teisel aastal pärast istutamist. Vahetult istutamisel ei ole mõtet mineraalväetisi kasutada, sest puudel on pungad kinni. Seetõttu on kavas täpsemad nõuded sätestada määruses, tuginedes uuringute tulemustele.

Istandiku omanikul peab olema õigus otsustada istandiku lõpetamise üle. Pärast istandiku lõppraiet peab saama maaomanik valida, kas rajada uus istandik või võtta maa kasutusele muul otstarbel. Istandik on kavandatud intensiivse majandamise eesmärgil ning seda hoitakse kogu majandustsükli vältel istandikuna. Istandiku struktuur, puuliikide koosseis ja majandamisviisid erinevad loodusmetsast. Kuna istandik ei muutu aja jooksul loodusmetsaks, ei hakka sellele ka tulevikus kohalduma metsaseaduses metsamaale ette nähtudsätestatud piirangud., mis on ette nähtud metsamaale. Istandiku staatust saab muuta ainult maaomaniku algatusel, muutes maa kasutusotstarvet vastavalt seaduse kohaseltandlusele.

Kui tulevikus peaks maaomanikul tekkima vajadus (tagasi) muuta metsa istandiku aluse maa kasutuse otstarvet põllumajandusmaaks, siis on see võimalik. Juhul Kkui soov on hiljem soovitakse maakasustust muuta rohumaaks või liha- ja piimaveise laudaks, siis tuleb silmas pidada, et EL-i raadamisvabade toodete määruse (EL) 2023/1115 kohaselt ei ole lubatud viia ELi turule või eksportida veiseid ja neist saadud asjaomased tooteid metsamaalt, mille maakasutust on hiljuti muudetud põllumajandusmaaks.

Eesti Maaülikool on teinudi poolt on läbi viidud erinevaid istandikke puudutavaid uuringuid istandike kasvukiiruse ja produktsiooni, mullaviljakuse, elurikkuse, kahjustajate jm kohta. Uuringud leiabon leitavad Eesti Mmaaülikooli kodulehelt.

Punktidega 5 ja 6 muudetakse § 4 lõikesga 1 seaduse kohaldamise sätet tulenevalt punktiga 2 kavandatud muudatuste järgist, millega täpsustatakse metsa mõistet, ja istandikega seotud sätteid (vt p-d 3 ja 4).
Punkti 6 jõustumisaeg on 1. juuli 2026.

Punkti 7 muudatuse kohaselt jääb edaspidi riigi ülesandeks metsanduses muu hulgas metsanduse suunamine, mida on kavas ellu viia läbi metsanduspoliitika aluste uuendamise kaudu. Muudatus on seotud punktis 10 kavandatudtoodud muudatusega, millega tunnistatakse kehtetuks §-s 7 sätestatud valdkonna arengukava koostamise sätted.

Punktiga 8 lisatakse § 6 lõikessele 1 punkt 8, millega täiendadestakse metsanduses riigi ülesannete loetelu metsanduses, kuna metsanduse roll kasvab nii kliimamuutuste leevendamisel kasvab nii metsanduse tähtsus kui ka kasvab vajadus tagada metsade kohanemine muutustega.

Punktiga 9 puhul on tehaksegemist tehnilinse muudatusega. Kehtiva metsaseaduse kohaselt võib Kliimaministeerium volitada metsaseaduses sätestatud erametsanduse toetuste haldamise ülesande erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele. Varem mõeldi selle sihtasutuse all Erametsakeskust, kuid nüüdseks on see liidetud KIK-iga. Kuna KIK-il on ka muid ülesandeid lisaks erametsanduse arendamise ja toetamise, siis on sõnastust korrigeeritud ning sõna „moodustatud“ on asendatud lauseosaga „erametsanduse arendamise ja toetamisega tegeleva sihtasutusega“.

Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks metsaseaduse § 7, milles on sätestatud kohustus koostada metsanduse arengukava kümneks aastaks. Arvestades metsanduse pikka vaadet, on kümneaastane arengukava valdkonnale liialt lühike perspektiiv, mistõttu on mõistlik loobuda sellisest kohustusest. Samuti on metsanduse arengukava koostamise kohustuse puhul tegemist erandiga riiklike strateegiliste dokumentide koostamise põhimõtetest ning selleks, et ühtlustada riigi planeerimisprotsessi, on mõistlik loobuda vaid ühele valdkonnale keskenduva arengukava koostamisest. Selleks, et riiklikul tasandil otsustada jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtted ja valdkonna pikk vaade, uuendatakse 11.06.1997 aastal Riigikogus vastu võetud Eesti metsapoliitika põhimõtteid, sealhulgas saab kaaluda sihi seadmist majandusmetsade tagavara säilitamisele tulevikus.pikas perspektiivis.

Punktiga 11 täiendatakse § 9 lõikes 1 metsaregistris peetavate alade nimekirja. Edaspidi kantakse metsaregistrisse, lisaks metsa kohta käivatele andmetele, ka istandike asukoha, puuliigi ning pindala info.

Punktiga 12 täiendatakse metsaseaduse 2. peatükki §-ga 10¹, millega reguleeritakse metsandusalase õppetöö ning teadus- ja arendustegevuse tegemist juhul, kui on põhjendatud vajadus kalduda kõrvale metsaseaduses sätestatust. Teadus- ja arendustegevust saab tehae tegevuse läbiviimisesse peab olema hõlmatud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses või kutseõpet korraldavläbi viiv asutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses. Kui tegevuseks on vajalik katsetada on vaja mitmesuguseiderinevaid metsamajanduslikke või muid võtteid, mis erinevad metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatud tingimustest, tuleb uuritava ala kohta esitada Keskkonnaametile taotlus erandiisuse rakendamiseks. Taotlus sisaldab töö eesmärgi kirjeldust, eranditeisuste rakendamise erisusi ja nende põhjendust, planeeritavate tegevuste kirjeldustamist ja töö läbiviimise metoodikat, tegevuste algusaega ja orienteeriuvat lõpptähtaega, samuti ning uuritavate alade asukohta või õppetöö läbiviimise kohta. Muid erandeidLaiemad erisused metsa majandamiseks õppe- ning teadus- ja arendustegevus eesmärgil on võimalik seadaätestada ka metsa majandamise eeskirjaga. Samuti on metsa majandamise eeskirjasga võimalik täpsustada, eranditeisuste taotlemise korda. Muudatus annab võimaluse ka erasektoril valdkonna arendamise eesmärgil lihtsamalt investeeringuid teha, mis on üks riigiüleseid eesmärke „Eesti 2035“2 kohaselt.
Põhjendatud juhtudel on Keskkonnaametil õigus taotluses kirjeldatud tegevusteks loa andmisest keelduda. Keeldumise aluseks võib olla eelkõige olukord, kus taotlusest ei selgu töö tegemise eesmärk, eranditeisuste rakendamise vajalikkus, ja meetodid ei ole piisavalt põhjendatud või on põhjendatud kahtlus, et taotluses kirjeldatud tegevused võivad ohustada ümbritsevat looduskeskkonda, sealhulgas elurikkust, veerežiimi või pinnase seisundit. Lisaks võib keeldumise aluseks olla puudulik dokumentatsioon, esitatud andmete ebakõlad või risk, et kavandatud tegevused ei vasta kehtivatele õigusaktidele ja keskkonnahoiu põhimõtetele.

Punktiga 13 muudetakse § 11 lõikes 4¹ metsakorralduse põhimõtet. Edaspidi on võimalik esitada metsa inventeerimisandmeid ka eraldise kaupa, mitte kogu katastri või majandamisüksuse kaupa.

Eraldis on üksus, mida majandatakse ühtse tervikuna. Seniiiani on eraldisepõhist metsakorraldust kasutanud RMK. Õigusselguse huvides peab see võimalus laienema ka erasektorile. Loobudes metsa inventeerimisest katastri- või majandusüksuse kaupa, on metsaomanikel võimalik järjepidevalt oma metsa andmeid uuendada ning vähendada samas metsakorraldusega seotud kulutusi. Keskkonnaametil võib eraldisepõhisele inventeerimisele üleminek koormust vähendada, eriti metsauuendusekspertiiside välitööde arvelt. Järelevalvet on samuti seeläbi võimalik efektiivsemaks muuta, sest info raiutud metsaeraldiste kohta jõuab metsaregistrisse kiiremini kui uued inventeerimisandmed praeguse korra järgi.

Metsa korraldamine katastri- või majandamisüksuse kaupa ei anna paraku piisavalt täpset ülevaadet Eesti metsaressursist ja selle seisundist, sest ligikaudu 23% erametsade inventeerimisandmetest on vanemad kui kümme aastat ning inventeerimisandmeteta katastriüksusi on ligikaudu 11%. Selle on tinginud asjaolu, et metsakorraldus on kohustuslik eeldus ja teatud tingimustel (MS § 11 lg 4²) ainult metsade majandamiseks, mistõttu ei saa nõuda metsaomanikelt, et nad oma katastriüksustele inventeerimise telliksid. Kehtiva korra kohaselt ei uuendata erametsa andmeid metsaregistris pärast raieid või muid tehtud töid (nt istutamine, valgustusraie), mistõttu on metsaregistri andmestik küllaltki staatiline. Et metsaregistri andmed oleksid ajakohasemad, luuakse võimalus esitada uued inventeerimisandmed eraldise põhjal.

Üleriigilise metsastatistika puhuks inventeeritakse metsa statistilise valikmeetodiga ning sellega on tagatud ülevaade metsaressursist tervikuna. Samas sättes on sätestatud inventeerimisandmete kehtivus, et see oleks kooskõlas tegelikkusega. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud erinevate planeeringutega (taristu, riigikaitse jms), mille käigus muudetakse maa (metsamaa) sihtotstarvet ja mitte alati kogu metsaeraldise ulatuses. Seetõttu on tarvis lubada äralõigete puhul kanda registrisse inventeerimisandmeid, mis on vanemad kui üks aasta, kui muudetakse ainult kaardiandmeid. Samas on see seotud ka eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga, sest raiepiirid võivad erineda esialgu määratud eraldise piiridest (nt ei raiuta kogu eraldist).

Oluline on aga otsustada ruumiandmete muutmisel pindala muutuse maksimaalne piir, sest metsas ei ole ühegi eraldise kogu pind ühesugune ning äralõige võib moonutada alles jääva eraldise kirjeldust. Eraldise pindala muutmisel on määraks valitudst on 10% määraks valitud seetõttu, et üldjuhul on metsa korraldamise juhendi järgi lubatudavad veapiirid on 10% ning kontrollsüsteemi arendada on lihtsam, kui arvutada eraldise piiripunktide asukoha erinevust.

Uus lähenemine hoiab kokku riigi kulusid, kuna ei ole vaja muuta andmeid metsa olemi kohta, vaid ainult eraldise pindala/kuju ja seetõttu ei tule Keskkonnaagentuuril teha välitöid, et kontrollida eraldise kirjelduse vastavust looduses. Seepärasttõttu on tarvis täpsustada ka inventeerimisandmete kehtivuse algusaega, et ei saaks samu, esialgsete välitöödega kogutud andmeid lõputult esitada.

Praegu kehtivad inventeerimisandmed kümme aastat alates registrisse kandmisest, kuid planeeritava muudatuse järgi hakkab kümneaastane ajaarvestus inventeerimisandmete välitööde tegemise kuupäevast. Ehk olukorras, kus uuesti inventeeritud eraldis muudab kõrval olevate eraldise piire (pindala on muutunud kuni 10 %), ei ole vajalik kõrval olevat eraldist uuesti inventeerida. Neile jäävad kehtima välitööde andmed, mis on kogutud viimase inventeerimisega.

Punktidega 14 ja 15 täpsustatakse metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise sätteid. Kuna metsaseaduse muudatustega antakse võimalus inventeerida metsa eraldise kaupa, mitte ilmtingimata katastriüksuse kaupa, siis muutuks praeguse sõnastuse järgi nii metsakorraldajate kui ka metsakorraldusettevõtete rikkumiste üle arvestuse pidamine ülimalt keeruliseks.

Kehtiva seaduse kohaselt on lubatud metsakorraldajal eksida alla 20% juhtudest. Edaspidi oleks eksimuse piiriks rikkumine vähemalt kolmel (tegevusloa puhul vähemalt kuuel) metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldisel. Seetõttu on vajalik edaspidi vaja panna rohkem rõhku metsakorraldustööde kvaliteedile.

Punktiga 16 täiendatakse § 25 lõiget 2 punktidega 4 ja 5. Punktis 4 lisamisega sätestatakse, et püsimetsana majandamisel ei ole metsauuendusvõtete rakendamine kohustuslik, kuna eesmärk on lasta metsal kujuneda võimalikult looduslähedaselt. Samas, et oleks tagatud ka metsa uuenemine, on metsaomanikul endiselt võimalus kasutada erinevaid uuendamisvõtteid, kui ta seda soovib.

Punkti 5 kohaseltlisamisega ei ole kohustuslik rakendada metsauuendamise võtteid Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikel koosluste esinemisaladel. Kui metsamaal taastatakse poollooduslik kooslus, näiteks puisniit, siis metsa uuendamise kohustuse nõue läheb vastuollu poollooduslikele kooslustele omase struktuuri ja toimimise nõuetega.

Punktiga 17 jäetakse § 28 lõikge 4 punktis 4 alles vaid sõna „trassiraie“ ning trassiraiele seatud tingimused sätestatakse §-s 31¹ (vt p 26).

Punktiga 18 lisatakse § 28 lõike 4 punktis 6 sätestatud dokumentide loetellu elupaiga tegevuskava, mille alusel on lubatud teha kujundusraiet.

Dokumentide loetelu laiendatakse, et vältida juba ühes dokumendis määratud elupaiga ulatuse ja taastamise ning majandamistingimuste korduvat määramist teises dokumendis. Näiteks, kui elupaiga tegevuskava kaudu on määratud kaitstaval loodusobjektil elupaiga ulatus ning tingimused, siis edaspidi ei ole vaja sellele alale teha kaitstava ala kaitsekorralduskava. Kehtiva sätte alusel on vaja igale hoiualale koostada alapõhine kaitsekorralduskava, kuigi sisuline vajadus võis olla kaetud ka elupaigapõhise tegevuskavaga. Samuti lisatakse võimalus eemaldada kujundusraiega väljaspool kaitstavaid loodusobjekte Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikelt kooslustelt puittaimed elupaiga tegevuskava järgi. Eesmärk on anda maaomanikele võimalus taastada infosüsteemis märgitud poollooduslikke kooslusi ka väljaspool kaitstavaid alasid.

Muudatus on kooskõlas ELi raadamismäärusega (Euroopa Komisjoni juhend määruse rakendamiseks3). Poollooduslike koosluste taastamine ei kuulu ELi raadamismääruse järgi raadamise alla. Poollooduslikud kooslused kuuluvad loodusdirektiivi I lisa elupaikade hulka ning nende taastamise ja kaitse kohustus tuleneb rahvusvahelistest looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist käsitlevatest konventsioonidest.

Punktiga 19 reguleeritakse antakse § 28 lõikes 8 antakse riigimetsa majandajale võimalus püsimetsana majandamisel lisaks kehtivale seadusele lähtuda ka §-s 43¹ püsimetsana majandamisele sätestatud tingimustest. Püsimetsana majandamise edukaks rakendamiseks ja laiemaks levikuks on asjakohane koguda lisateadmisi ja jagada saadud kogemusi optimaalseimatest püsimetsanduse võtetest kohta erinevates kasvukohatüüpides ja erinevate keskkonnatingimuste korral. Eesti tingimustes on välja toodud (Hardi Tullus, 2019, MAK juhtkogu ülevaade), et kõige paremad võimalused valikraiete abil püsimetsana majandamiseks on juba olemasolevates erivanuselistes ja mitmerindelistes metsades, talumetsades ja väikemetsaomanikel, teede ja ehitistega liigensdtatud metsades, kaitse- ja hoiufunktsiooniga metsades, ranniku-männikutes, loo-aladel ja metsastunud puisniitudel ning hall-lepikutes.

Kuna avaliku konsultatsiooni käigus laekus palju ettepanekuid mitte muuta olemasolevaid püsimetsana majandamise sätteid, siis selleks, et minna edasi ettevaatlikumalt ja lisateadmisi kogudes, antakse riigimetsa majandajale lisaks võimalus kasutada punktis 46 esitatudtoodud tingimusi püsimetsana majandamisel.

Punktiga 20 täpsustatakse püsimetsana majandamise definitsiooni. Püsimetsana majandamine käesoleva eelnõukohase seaduse tähenduses on metsa majandamise viis, millega kujundatakse ja hoitakse struktuurilt, liigiliselt ja vanuseliselt mitmekesist puistut ning kus raiutud või välja langenud puud asenduvad või asendatakse kasvukohale looduslikult omaste puuliikidega. Puistu uueneb eelistatult loodusliku uuenduse teel, kuid vajaduse korrall kombineerides istutust või külvi. Püsimetsana majandamiseks kujundatakse ja hooldatakse metsa valikraiega. Kuna maa-ala on püsivalt kaetud metsaga, on sellel majandamisviisil ökoloogilisi ja keskkonnaalaseid, aga ka sotsiaalseid eeliseid: metsade sidususe hoidmine, stabiilsem mikrokliima, soodsam mõju metsaelustikule, suurem esteetiline atraktiivsus ja sobivus rekreatiivseteks tegevusteks.

Punktiga 21 täiendatakse § 28 lõiget 10. Metsaseaduse § 28 Llõigeg 10 sätestab, et raie tegemisel harvesteriga peab selle operaatorile olema kutseseaduses ja selle alusel sätestatud korras antud harvesteri-operaatori kutse 4. tase. Kuna õppetöö käigus on õpilastel (kellel viidatud kutset veel ei ole) vaja õppida harvesteriga töötamaist, sealhulgash teha metsaseaduse mõttes raiet, on vajalik teha ajakohanevastav muudatus ka seadusesse.

Punktiga 22 jäetakse § 29 lõikest 1 välja tekstiosa, mis puudutab lageraie tegemise aega, sest metsateatise kehtivus on seaduse jõustumisel 24 kuud metsaregistris registreerimisest alates, mis annab rohkem aega (varemasemalt 12 kuud) raie tegemiseks. Ka ei ole teiste raiete puhul ei ole eraldi välja toodud perioodi, mis aja jooksul tuleb raied teha, mistõttu ei ole mõistlik seda rakendada ka lageraiete korral.

Punktiga 23 muudetakse säilikpuude jätmise nõudeid, et need oleksid paremas vastavuses teadustöödes leitud tulemustega, mis viitavad vajadusele lageraielankidel säilikpuude hulka suurendada, aitaksid kaasa metsamaastike mitmekesisuse tagamisele ning soodustaksid metsaelustikule vajalike tingimuste järjepidevust ja ruumilist katvust. Muudatus on võrreldav juba RMK poolt välja töötatud ja kasutusse võetud praktikaga, kus peamise mõõdikuna kasutatakse säilikpuude arvu ning säilikpuid säilitatakse rohkem rühmadenagruppidena. Säilikpuud on esimese rinde elusad puud, mis vastavalt metsa majandamise eeskirja järgis sätestatule esindavad erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puid. Eelistatud on kõvalehtpuud, männid ja haavad, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puud (metsa majandamise eeskirjai § 13 lg 2) . Eelnõukohase muudatusena tuleb igale hektarile jätta vähemalt 15 esimese rinde suuremat elusat puud, kuid tüvepuidu kogumahuna mitte vähem kui 10 tihumeetrit.

Säilikpuude jätmise korral on soovituslik need võimaluse korral jätta rühmadenagruppidena, seejuures jätta parimaks tulemuslikkuseks rühmasgrupis alles ka teise rinde puud, kuivanud puud, tüükad ja põõsad. Kuna alusmetsa puhastamine tehakse enne raiet, on oluline, et töö tegijal oleks teada, milline rühmgrupp puid jäetakse säilikpuudeks ja kus alusmetsa puhastamine jätta tegemata.

Punktiga 24 täiendatakse lõike sõnastust kasvukohatüüpidega, milles on lageraie ülempiiriks kaks hektarit. Tegu on kas väga kuivade ja õhukesemullaliste või märgadel soomuldadel asuvate kasvukohatüüpidega. Loometsade (leesikaloo, kastikuloo ja lubikaloo kasvukohatüübid) ning nõmmemetsade sambliku kasvukohatüübi puhul kehtis kahe hektari lageraie ülempiir ka seni, kuna kuivade ja õhukesemullaliste kasvukohtade raiestikel on taasmetsastamine väga keeruline, muld kuivab suvel läbi, temperatuur mulla pinnal võib tõusta väga kõrgele. Rohusoometsades (madalsoo ja lodu kasvukohatüübid) ning samblasoometsades (siirdesoo ja raba kasvukohatüüp) kehtis seni lageraielangil viie hektari piirang. Langi suuruse kahe hektariga piiramise eesmärkgiks on õrnade soomuldade kaitse, alade parem uuenemine, ja keskkonnatingimuste ja veerežiimi äkilise muutuse mõju vähendamine turvasmuldadele ja metsade alustaimestikule tingimustes, kus kevadised põuad ja suvised kuumalained on sagenemas. Muudatuse sotsiaalmajanduslik mõju on üsna piiratud, kuna nimetatudantud kasvukohatüübidpide puhul ei ole tegu majanduslikult väga aktiivses kasutuses olevate metsaaladega. Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Muudatus laieneb neile teatistele, mis esitatakse pärast kavandatud muudatuse jõustumist.

Punktidega 25 ja 26 vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele. Seni kehtinud langi piirang lubab teatud kasvukohatüübist sõltuvate eranditega teha mitme eraldise piires asuvat lageraiet kuni seitsmel hektaril. Muudatusega vähendatakse maksimaalset lageraielangi pindala viiele hektarile ning jäetakse välja erand kasvukohatüüpidele, kus oli lubatud kuni viie hektari suurused lageraied. Kaotatakse võimalus raiuda suuremaid kui viiehektarisi lanke, isegi kui need jäävad ühe metsaeraldise piiresse.

Muudatus on vajalik, kuna metsandusega seotud rahulolu-uuringud4 on välja toonud, et lageraie ning lageraiealade suured pindalad on üks probleemkohti. Olulisimad riskitegurid lageraielankide suurenemisel ja koondumisel on tormirisk, uuenemisrisk ja ajutine soostumine liigniiskete muldade puhul. Raiestiku suur pindala ja laius (> 200 m) võimendavad ebasobivaid mikrokliimaatilisi tingimusi, mis kahjustavad noori puittaimi või takistavad puutaimede teket, ja seeläbi pikendavad ka uuenemisprotsessi. Eriti võimendub see liigniisketes kasvukohtades ning ka väga kuivades kasvukohtades, kus näiteks viimaste aastate põuad on kohati kahjustanud metsauuendust. Eesti hemiboreaalsetes metsades on enamlevinud looduslikeks häiringuteks väikesepinnalised häilud, mida väiksemad lageraielangid võimaldavad metsamajandamisel rohkem jäljendada. Teemale on viidatud ka veel vastu võtmata metsanduse arengukavas, milles on ühe tegevussuunana välja toodud, et metsaraiete ruumilisel planeerimisel välditakse suurte lagedate alade koondumist, et tagada metsaosade suurem sidusus ja metsaliikidele sobivam maastik.

Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. See tähendab, et kui seaduse jõustumise ajal on kehtiv metsateatis, mis lubab raiuda mitme eraldisega langil seitse hektarit, siis säilib see õigus kuni loa realiseerimiseni. Muudatus laieneb neile teatistele, mis esitatakse pärast kavandatud muudatuse jõustumist.

Punktiga 27 täiendatakse seadust §-ga 31¹, kus avatakse täpsemalt trassiraie mõiste sisu. Muuhulgas täpsustatakse, millistel juhtudel on trassiraie tegemiseks tarvis lisadokumente. Kehtiva seaduse kohaselt kuulub trassiraie hulka kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit. Eelnõukohase Mmuudatusega lisatakse trassiraie hulka ka varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, sest trassiraie on mingi kindla maa-ala hooldamine, mitte metsakasvatuslik võte ega ka raadamine.

Kui trassiraie laius ületab nelja meetrit, siis on vajalik trassi hooldamiseks või kaitsevööndiga ehitise korral ehitise ja selle kaitsevööndi korrashoiuks esitada Keskkonnaametile õigusaktidest tulenev kehtiv projekt, hoolduskava või muu dokument. Nii on ka võimalik turustada hooldatud aladelt saadavat puitu hõlpsamalt, sest tegemist ei ole raadamisega metsaseaduse tähenduses.

Punktiga 28 muudetakse § 32 lõikes 1 raadamise mõistet § 32 lõikes 1 selliselt, et oleks üheselt aru saada, et raadamine on maa kasutusotstarbe muutumine, millele võib eelneda ka mõni muu tegevus kui raie. Seetõttu on raadamine iga tegevus (nt kändude juurimine, maa puittaimestikust puhastamine), mis on tehtud eesmärgiga muuta maa kasutusotstarvet ja mille tulemusena ei saa kasutada maad metsana või metsa kasvatamiseks. Raadamise mõiste täpsustamise eesmärkgiks on muuhulgas vältida olukorda, kus varemeelnevalt tehtud lageraiele järgneb raadamine põhjendusega, et puid seal enam ei kasva. Raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ning kasvuhoonegaaside arvestusele.

Punkti 29 muudatus on seotud punkti 28 muudatusega, mille kohaselt juba raadatud alade hooldamist ei käsitleta raadamisena, vaid käsitletakse trassiraiena.

Punkti 30 muudatusega korrigeeritakse punkti 4 sõnastust, kuna §paragrahvi 32 lõikesse 2 jääb alles üks punkt ja sõna „“muu“” ei ole enam punktis 4 vajalik.

Punktidega 31 ja 32 täpsustatakse § 36 sätteid, mis käsitlevad Kaitseministeeriumile kuuluvat metsamaad, et kiirendada riigimetsas väljaõppe korraldamiste protsesse (selleksväljaõppe korraldamiseks ei ole vaja taotleda Vabariigi Valitsuse luba), vähendada bürokraatiat ja Vabariigi Valitsuse koormust.

Punktiga 31 tehtav muudatus on tingitud relvaseaduse § 85 lõikes 3¹ sätestatust, mille kohaselt on võimalik asutada harjutusväli planeerimismenetlust läbimata. Sellistel juhtudel on õigus väljaõpetamiseks kasutada riigimetsa Vabariigi Valitsus loal.

Punktiga 32 sätestataksemuudetakse, et Kaitsevägi saaks oma ülesannete täitmiseks (alalise väljaõppe korraldamiseks) väljaspool harjutusvälja Kaitseministeeriumi valitsemisele kuuluvat riigimetsa kasutada, kui selleks tekib vajadus ja kui sellega ei tekitata metsakahjustusi. Tegemist on Muudatused on väikese mõjuga, muudatustega, mis lihtsustavad ning kiirendavad Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevust. Tegemist on maadega, mis kuuluvad Kaitseministeeriumile ning tavaliselt on planeeringud juba kehtestatud.

Punktiga 33 jäetakse § 37 lõike 6 punktist 3 välja sõna „kinnistu“, sest katastriüksuse number on piisav kinnistu, sealhulgash selle numbri tuvastamiseks. Mõju on väike, sest muudatus toob kaasa marginaalse arenduskulu IT-süsteemides.

Punktidega 34 ja 35 jäetakse §-st 38 lõigetestkest 1 ja 2 välja müüja kohustus esitada Maksu- ja Tolliametile raieõiguse või metsamaterjali müümise teatis, sest tegemist on dubleeriva aruandlusegakohustusega. Kuigi raieõiguse või metsamaterjali müüjaid on palju, on tegemist väikese mõjuga muudatusega. Ühtlasi vähendatakse muudatusega bürokraatiat.

Ostjale jääb kohustus alles, kuna see on oluline ja väärtuslik info füüsiliste isikute metsamüügi tehingute tulude kindlakstegemisel. Seda infot kasutatakse ka tuludeklaratsioonide eeltäitmisel.

Punktiga 36 täiendatakse § 38 lõikega 3.
Lõike 3 eesmärk on teavitada metsamaterjali müüjat või tema volitatud esindajat, et metsamaterjali turule laskmisel peab järgima ELi raadamise määrust5, mis võeti vastu 31. mail 2023 a. ELi raadamise määruse järgi ei tohi ettevõtjad ja füüsilised isikud metsamaterjali turule lasta ega eksportida enne, kui on esitatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioon. Ettevõtjad, kes on artiklis 8 osutatud hoolsuskohustuse täitmise käigus jõudnud järeldusele, et metsamaterjal vastab artiklile 3, teevad pädevatele asutustele kättesaadavaks enne metsamaterjali turule laskmist või eksportimist hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni nimetatud määruse artiklis 33 osutatud infosüsteemi kaudu.

Pädev asutus metsamaterjali osas on siin Keskkonnaamet, kellel on võimalik saada viidatudantud infosüsteemi kaudu operatiivset infot juba realiseeritud (hiljuti raiutud või raiutavate) metsateatiste ja sealt turule toodava metsamaterjali kohta. Nimetatud lahendus lähtub andmete ühekordsete esitamise põhimõttest ja seega ei peaks metsaomanik lisatäiendavalt andmeid esitama pädevale asutusele. ELi raadamise määruse artikli 16 kohaselt on pädeval asutusel kontrollimise kohustus oma territooriumil, kas liidus asuvad ettevõtjad ja kauplejad täidavad määruse nõudeid.

Kõikide EUDRi määruse lisas I loetletud toodete kohta, mis viiakse turule, tehakse turul kättesaadavaks või eksporditakse, tuleb esitada Euroopa Komisjoni EL infosüsteemi TRACES NT hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioon. Deklaratsiooniga kinnitab turuosaline, et ta on täitnud oma hoolsuskohustuset (artikkel 8) ning puit on toodetud ilma metsa põllumaaks raadamata ja metsa degradeerimata (põlismetsa või looduslikult uueneva metsa muutmine istandikuks või muuks metsamaaks, või põlismetsa muutmine istutatud metsaks). Register võimaldab ettevõtjatel, kauplejatel ja nende esindajatel koostada elektroonilisi hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioone ja esitada need asjaomastele asutustele tõendamaks, et nende tooted ei põhjusta raadamist kooskõlas raadamist käsitleva määrusega. Alates 6. novembrist 2024 saavad ettevõtjad, sealhulgas metsaomanikud end infosüsteemis registreerida. Infosüsteem on kättesaadav siin: https://eudr.webcloud.ec.europa.eu/tracesnt/login. Registreerimisprotsessi on üksikasjalikult selgitatud kasutusjuhendis The Deforestation Due Diligence Registry - European Commission.

Punktiga 37 täiendatakse § 41 lõiget 1 punktiga 3, kuna punktiga 28 täiendatakse raadamise mõistet, et oleks üheselt mõistetav, mida raadamine tähendab, ning et selleks tegevuseks on tarvis esitada metsateatis ka siis, kui on tegemist ilma metsata metsamaaga. Seetõttullest tulenevalt on tarvis esitada metsateatis ka raadamise mõistes (§ 32 lg 1) nimetatud muu tegevuse kohta, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

Raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele janing kasvuhoonegaaside arvestusele. Aastaks 2030 on Eestile seatud kasvuhoonegaaside eesmärk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF sektoris, mille järgi peab Eesti baastasemega (aastate 2016–2018 keskmine) võrreldes suurendama kasvuhoonegaaside sidumist või vähendama heitkoguseid 434 kilotonni CO2 ekvivalendi võrra. Kui eesmärki ei suudeta täita, on vajalik soetada heitkoguste ühikuid, lisaks tulebon vajalik edasisi eesmärke silmas pidades kompenseerida raadatud maa edasist võimetust süsinikku siduda ja elupaika pakkuda.
Lähtudes 2024. aasta inventuuri märtsi esildisest ja selle inventuuri põhjal koostatud kasvuhoonegaaside prognoosidest (aastad 2023-–2025), ei täida Eesti perioodi 2021–-2025 kohustusi. Eesmärkide saavutamiseks tuleb riigil rakendada lisameetmeid, mis suurendavad süsinikuvaru, parandavad süsiniku sidumist ja vähendavad süsinikuheidet ning mida on võimalik kajastada KHG inventuuris.

Muu tegevuse kohta metsateatist esitades rakendub ka raadamisõiguse tasu. Tasu on kehtestatud eesmärgiga kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime kahanemine maakasutussektoris ning toetada neid tegevusi, mis aitavad riigil säilitada talletatud süsinikuvaru ja suurendada süsinikusidumist, et LULUCF sektor täidaks seatud eesmärke.

Punktiga 38 jäetakse § 41 lõikest 4 välja võimalus esitada metsateatis digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga. Kogu menetlusprotsess teatise saabumisest kuni väljasaatmiseni on ajakulukas, mistõttu on otstarbekas suunata see protsess võimalikult rohkem metsaregistrisse. Metsaomanikul, kel võib tekkida probleeme metsaregistris metsateatise esitamisega, on võimalus pöörduda Keskkonnaameti või metsaühistute poole. Tegemist ei ole ainulaadse lähenemisega, kui riik võtab dokumente vastu ainult digitaalse lahenduse vahendusel.

E-kirjaga esitatakse Keskkonnaameti andmetel ca 6% metsateatistest. Aastal 2023 esitas metsateatise e-kirjaga 1277 isikut. Selleks, et teatisi menetleda, on aga tarvis ametnikul tarvis metsateatiste blanketil olev info käsitsi sisestada metsaregistrisse. Metsaomanikud, kes saadavad e-kirjaga teel saadavad digitaalselt allkirjastatud metsateatised, saavad nüüd need otse sisestada otse metsaregistrisse. Alles jääb võimalus esitada paberkandjal, kuna välisriigi kodanikel, kellel ei ole digitaalselt allkirjastamise võimalust, saaksid siiski metsa majandada.

Muudatusega väheneb Keskkonnaameti töökoormus, sest ära jääb andmete sisestamise ning kirjade ja e-kirjade saatmine, kuna andmed edastatakse metsaregistri vahendusel.

Punktiga 39 tehtav muudatus on seotud punktiga 38 tehtava muudatusega, mille kohaselt ei saa e-kirjaga digitaalselt allkirjastatud metsateatiste Keskkonnaametile enam edastada. Kui metsateatis on esitatud paberil, saadab Keskkonnaamet metsateatise esitajale raie registreerimise kohta registriväljavõtte. Muul juhul edaspidi esitatakse metsateatisi ainult metsaregistri kaudu ning ka tagasiside omanikule tulebkäib registri kaudu.

Punktiga 40 vähendatakse § 41 lõikes 13 nimetatud raieliike, mille puhul saab raietöödega alustada pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimist metsaregistris. Tegemist on raieliikidega, mille mõju looduskeskkonnale on suurem.

Säte tuleks sõnastada selliselt, et mitte piirata raieid, millele Riigikohustu ei ole 28.09.2023 haldusasjas 3-21-979 tehtud otsuses ei ole viidanud. Seetõttu on õiglane, kui kümnepäevane nn ooteaeg kohalduks ainult uuendusraietele ja raadamisele. Muud raied on hooldusraie, trassiraie, valikraie ning kujundusraie, mille puhul ei ole ooteaega vajalik, kuna nende raiete mõju metsaökosüsteemile on väiksem. Näiteks kujundusraie puhul on oluline saavutada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärk. Ka metsakaitseekspertiisi alusel tehtavate raiete puhul on võimalik raietöödega alustada kohe pärast registreeringut metsaregistris, et oleks võimalik tagada kahjustuse õigeaegne likvideerimine ning peatada näitekst kuuse-kooreüraski levikut. Sätte jõustumisel arvestatakse suurema mõjuga raiete puhul kaasarääkimise võimalustega ja seda mitte üksnesainult rohevõrgustikega aladel. Kümne päeva möödumist ei pea ootama elutähtsa teenuse tagamise, inimese tervisele ja varale ohtlike puude eemaldamise eesmärgil ning rRiigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra välja kuulutamisel.

Punktiga 41 asendatakse § 41 lõikes 13² arv 12 arvuga 24, sest metsateatise kehtivusaeg on edaspidi 24 kuud.

Punktiga 42 täiendatakse § 41 lõikega 134, et riigil oleks ülevaade tehtud töödest – metsateatise või metsakaitseekspertiisi alusel tehtud raietest. Raiete tegemisest antakse teada metsaregistris kas märkega, et töö on tehtud, või esitatakse raiutud metsaosa kohta Keskkonnaagentuurile metsaregistrisse kandmiseks uued inventeerimisandmed. Kui metsaomanik ei ole huvitatud uute inventeerimisandmete esitamisest, on võimalik teha metsaregistris märge kahe kuu jooksul pärast raietegevuse lõpetamist või planeeritud tegevusest loobumise kohta. 

Teavitama peab, kui on lõpetatud § 28 lõike 1 punktide 1–-3 tegevused, puude ja põõsaste langetamine, langetatud tüvede laasimine või tüvede järkamine. Metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu (MS § 28 lg 1 p 4 ) on loetelust väljas seetõttu, et seaduse kohaselt võib seda teha ka hiljem kui 24 kuud pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris.

Metsaregistrisse ehitatakse üles ka teavitusteenused, mille abil on võimalik meelde tuletada, et riik ootab infot tehtud või tegemata tööde kohta. Keskkonnaamet kontrollib vastavalt vajaduse järgile, kas sellekohane teavitus on tehtud. Kui märget ei ole tehtud, on võimalik võtta isik vastutusele metsa majandamise nõuete rikkumise eest (§ 70). 

Keskkonnaametil on võimalik teavituse alusel teha otsuseid järgmiste metsateatiste menetlemisel. Samuti on võimalik tehtud raiete korral teha riskipõhist järelevalvet metsa majandamise nõuete täitmise üle. Raietegevuse lõpetamise teavitamise protsess võimaldab tulevikus arendada EUDRi teatise esitamist metsaregistri süsteemi ja seda siis juba riigilekoos teavitusega raie lõpetamisest. teavitusega koos. See vähendaks aruandluskohustust ja EUDRi teatise saaks esitada siseriiklikust eesti keelses keskkonnas.

Punktiga 43 tunnistatakse kehtetuks § 43 lõige 1¹, mis ei ole enam asjakohane. Kehtiv seadus nõuab, et RMK koostab tema valitseda olevate metsade kohta metskondade või muude majandamisüksuste kaupa vähemalt igaks kümneks aastaks metsamajandamiskava. Metsa korraldamise juhendi kohaselt peab metsamajandamiskava sisaldama §-s 21 sätestatud nõudeid, nagu tiitellehte, temaatilisi kaarte, metsa takseerkirjeldust jms. Tegelikkuses peetakse riigimetsas ressursi üle arvestust elektroonilistes andmebaasides alusel. Seega on selline kohustus seaduse tasandil vananenud.

Punktiga 44 tunnistatakse §  43 lõiget 3¹ kehtetuks, sest TA-tegevusi käsitletakse laiemalt peatükis 2 ja seadust täiendatakse uue §-ga 10¹ (vt p 13). Volitusnormi asukohta muudetakse, kuna TA-tegevus ei pruugi toimuda vaid riigimetsas. Metsandusalase õppetegevusega tegeleb Eesti Maaülikool ja Luua Metsanduskool, seega puudutab muudatus teadaolevalt kahte suuremat asutust, kellel võib tekkida vajadus olla taotleda eranditisust. Mõju töökoormusele võib pidada väikeseks.

Punktiga 45 täiendatakse § 43 lõikega 7¹, lisades metsaseadusesse omaniku ootustega arvestamise. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab omanike ootused ja vajaduse korral muudab neid. Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-s 88 sätestatakse riigi osalusega äriühingu juhtimise erisused, mille hulgas on ka äriühingule omaniku ootuste kehtestamine. Riigimetsa Majandamise Keskus on riigitulundusasutus. Riigivaraseaduse § 2 lõike 4 kohaselt kohaldatakse riigitulundusasutuse valduses oleva riigivara valitsemisel käesolevat seadust tema kohta eriseaduses sätestatud erisusi arvestades, mistõttu on metsaseaduses omaniku ootustega arvestamise sätestamine õigustatud.

Punktiga 46 täiendatakse seadust §-ga 43¹ (püsimetsana majandamine riigimetsas).
Püsimetsana majandamiseks märgitakse riigimetsa majandaja ettepanekul püsimetsana majandatav ala metsaregistrisse. Metsaregistrisse tehakse IT-vastav arendus, et võimaldada riigimetsa majandajal märkida sinna püsimetsana majandatav ala või eraldis.

Lõike 2 kohaselt võib riigimetsas püsimetsana majandamise eesmärgil pärast puistu seemnekandvuse ea saavutamist raiuda kuni 0,2 hektaria suuruste häiludena maksimaalselt kuni 30 % eraldise või püsimetsana registreeritud märgitud ala pindalast 30 aasta jooksul. Esimese sammuna püsimetsanduse poole liikumisel on puistus vaja välja kasvatada vähemalt kolme põlvkonna puud (vanuse erinevus iga põlvkonna vahel 20–40 a). Ühevanuseliselt majandamiselt püsimetsandusele üleminek võtab aastakümneid. Puistu ühevanuselise struktuuri kujundamiseks erivanuseliseks ja mitmekesiseks puistuks võib püsimetsana majandamist alustada puude seemnekandvuse ea saavutamisel eganing ei pea ootama metsaseaduse järgset raievanuse saavutamist. Selleks, et saaks toimuda looduslik uuenemine ja seemnelevi, peavad vähemalt seemnekandvuseas puud olema püsimetsadesse raiutavate häilude vahetus läheduses. Siiski ei tähenda see seda, et tekiks vajadus seemnekandvusea saabudes tekiks vajadus raiet teha.
Eesti Maaülikooli uurimisprojekti „Valikraiete mõju metsaökosüsteemi süsinikubilansile ja majanduslikud aspektid“ lõpparuandes tuuakse välja asjaolu, et küpse puistu ümberkujundamisel püsimetsaks on olulinesteks kitsaskohtadeks raskused metsa uuendamisel ja vana metsa järgulise harvendamisega kaasnev juurdekasvu vähenemine. SeeMistõttu on uurimuse koostajadnad soovitanud, et püsimetsa kujundamisega võiks alustada oluliselt noorematest puistutest ja suuremate häiludega, mida aga ei võimalda praeguhetkel kehtivad reeglid.gulatsioonid.

Lõikes 3 sätestatakse, et püsimetsas peavad säilikpuud ja säilikpuude tukad moodustama vähemalt 10% püsimetsana majandatava ala pindalast ning need jäävad metsa alatiseks. Säilikpuude ja säilikpuude tukkade jätmiseks tuleks eelistada neid alasid, kus esinevad esimese rinde suurima diameetriga puud, eeskättlistades kõvalehtpuude, mändide ja haabade, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega, puudega paiku. Metsastunud puisniitudel, rannikumännikutes jt varemasemalt (pool)avatud aladele kujunenud puistutes tuleb säilikpuudena säilitada lagedamal kasvanud puude tunnustega vanad puud ja nende ümbrus.

Lõikes 4 sätestatakse, et häiludes ja häilude vahelist ala võib hooldada metsa majandamise eeskirja §-s 6 sätestatud valgustus- ja harvendusraie nõudeid järgides.

Lõikesga 5 sätestatakse, et selleskäesolevas paragrahvis esitatudtoodud tingimusi on võimalik rakendada vaid valikraiele riigimetsas väljaspool kaitstavaid loodusobjekte.

Selleks, et hinnata püsimetsana majandamise eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju riigimetsa majandamisele, sätestatakse punktisga 58 järelhindamise kohustus riigimetsas püsimetsana majandamisele riigimetsas. Järelhindamise tulemusena peaks muuhulgas ka selguma, kas sellistarnast majandamisviisipraktikat saab kasutadaüle kanda ka erametsas metsa majandamisele.

Punktiga 47 muudetakse § 45 lõiget 5. Edaspidi määrab valdkonna eest vastutav minister metsa korraldamise juhendi alusel puu liigiti raiepindalad puuliigiti. Kehtiva seaduse kohaselt määrab minister igal aastal RMK-le järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala. Sõna „optimaalne“ on sisult määratlemata subjektiivne õigusmõiste ja tekitab erinevaid tõlgendamisvõimalusi uuendusraiete pindala suuruse määramisel.

Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat, sest ka praegu kehtestatakse uuendusraie pindala viieks aastaks, mistõttu ei ole mõtet seda igal aastal uuesti määrata. Mõju on väike, sest metsa korraldamise juhendist lähtudes arvutatakse arvestuslank kümne aasta kohta, võttes arvesse küpsete ja valmivate puistute olemit. Viie aasta kohta raiemahu kehtestamine annab piisava puhvri õigeaegseks reageerimiseks muutustele metsas.

Punktisga 48 sätestatakse § 45 lõikes 5¹ tingimused, millistel juhtudel võib valdkonna eest vastutav minister muuta uuendusraie pindala, mis on kehtestatud viieks aastaks.
Pindala muutmise vajadus võib olla tingitud küpsete metsade kaitse alla võtmisest. Mingil määral võib selle põhjuseks olla ka raadamiste maht, lähtudes riigi eriplaneeringutest (näiteks riigikaitse valdkond).

Ulatusliku metsakahjustuse puhul on lähenemine paindlik ja mõiste „ulatuslik“ sisustatakse iga kord, kui tuvastatakse suurem metsakahjustus (analoogne hädaolukorraga). Keskkonnaamet või RMK annab teada, et on tekkinud märkimisväärne kahju. Lisaks võib valdkonna eest vastutav minister muuta uuendusraie pindala ka olukorras, kui määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva metsaseaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigipoolseid kohustusi.

Punktiga 49 tunnistatakse kehtetuks § 45 lõige 6, sest tegemist on ministeeriumi haldusalas oleva asutusega ning seaduse tasandil ei ole tarvis määrata, et ministeerium kooskõlastab oma haldusalas oleva asutusega raiepindalad.

Punktiga 50 vähendatakse § 49 lõikes 3 RMK nõukokku kuuluvate liikmete arvu seniselt üheksalt kaheksale. Selgitus on esitatudtoodud punktis 51.

Punktiga 51 tunnistatakse kehtetuks § 49 lõike 3 punkt 3, mille kohaselt kuulus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja RMK nõukogu koosseisu, sest ministeeriumide ülesannete ja struktuuri ümberkorraldamisega on puidu väärindamisega seotud valdkonnad liikunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Kliimaministeeriumisse.

Punktiga 52 tunnistatakse kehtetuks § 49 lõike 7 punkt 10, sest nõukogu pädevusest tuleks välja jätta ülesanded, mis ei ole seotud RMK tegevuse planeerimise, juhtimise korraldamise ja järelevalvega juhatuse tegevuse üle (vt § 49 lg 1). Ka avalikus teenistuses on teenistujate palgajuhendi, mille osa on palgaastmestik, kehtestamise pädevus asutuse juhil, mitte Vabariigi Valitsusel või valdkonna eest vastutaval ministril (ATS § 64 lg 4). See lisatakse RMK põhimääruses juhatuse pädevusse.

Punktiga 53 muudetakse § 49 lõike 7 punkte 12 ja 13, mis puudutavad RMK nõukogu pädevusse kuuluvaid tegevusi § 60 lõike 1 (vt p 52) muutmise ning töös väljakujunenud ülesannete tõttu. Tegelikult otsustab juhatus eraõiguslikes juriidilistes isikutes RMK esindamise ja nendega liitumise. Nõukogu pädevusse jääb uute eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise otsustamine.

Punktiga 54 jäetakse nõukogu pädevusest välja ülesanded, mis ei ole seotud RMK tegevuse planeerimise, juhtimise korraldamise ja järelevalvega juhatuse tegevuse üle. Kehtivas seaduses sätestatud vara võõrandamisel hariliku väärtuse alusel otsustuspädevuse jaotamine ei ole põhjendatud. Summad on samad alates 1999. aastast (euro tulekul teisendati kroonid eurodesse). Kehtiva seaduse kohaselt otsustab vara võõrandamise nõukogu, kui vara väärtus on 32 000 eurot, väiksema väärtuse puhul juhatus. Eesmärk on jätta vara võõrandamise ainuotsustajaks RMK juhatus.

Punktidega 55–57 kehtestatakse juriidilistele isikutele uued trahvimäärad. Metsaseaduse vastutussätted kehtivad muutmata kujul alates seaduse vastuvõtmisest 2006. aastal. Vahepeal on muudetud korduvalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 47 lõiget 2, mis sätestab juriidilise isiku rahatrahvi maksimaalse määra, ning praegu võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada juriidilisele isikule väärteo eest rahatrahvi 100–150 000 eurot.

2021. aastast alates on rikkumiste arv kasvanud.
2021
2022
2023
32
39
52

Kasvule pööramine näitab, et karistused ei ole mõjusad. Suurema mõjuga rikkumised ehk keskkonnakahju põhjustanud rikkumised on võrdlemisi stabiilsel tasemel 2019 -– 16, 2020 – -18, 2021 –- 5, 2022 –- 14 ja 2023 –- 17. Keskkonnale suurema mõjuga rikkumiste ühtlane tase näitab, et rikkumisega kaasnev karistus pole piisavalt motiveeriv seaduse nõuete täitmiseks. Paljudel juhtudel on rikkumisest saadud puidu tulu suurem rikkumise eest määratavast karistusest.

Praegu kehtivad maksimaalsed rahatrahvimäärad 2000–3200 eurot ei ole 18 aasta jooksul toimunud sissetulekute ja elukalliduse kasvu arvestades enam mõjusad. Karistusõiguse põhimõtte kohaselt ei tohi rikkumine end ära tasuda. Metsa majandamine on reeglina peamiselt kasumi teenimisele suunatud tegevus, mistõttu võivad praegused karistusmäärad tekitada metsa majandajal kiusatust rikkuda metsaseadusega kehtestatud reegleid, kui rahatrahvi tasumine osutub majanduslikult odavamaks. Seega on otstarbekas tõsta juriidilise isiku maksimaalsed karistuse määrad vahemikku 50 000–150 000 eurot.

Praegu kehtivad juriidiliste isikute karistuste piirmäärad ei ole põhjendatud ka seetõttu, et paigast on nihutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratavate maksimaalsete karistuste proportsioonid. Füüsilisele ja juriidilisele isikule ettenähtud maksimaalne karistuse määr peaks omavahel korreleeruma, kuivõrd maksimaalse karistusmäära sätestamisel nii füüsilise kui ka juriidilise isiku puhul peab arvestama nii kaitstavat õigushüve kui ka eri- ning üldpreventiivseid mõjusid.

Maksimummäära tõstmine ei tähenda, et pärast määra tõstmist hakatakse maksimummäära rohkem või kergekäelisemalt määrama. Väärteo eest karistuse määramisel kehtivad samad reeglid, mis kuritegude puhul, ning karistuse määramise juhised ja loogika võimaldavad maksimummäära kohaldada vaid juhul, kui esinevad raskendavad asjaolud, puuduvad kergendavad asjaolud ja tegemist on nn saririkkujaga. SeniPraktikas on maksimummäära kasutatud üksikud korrad. Karistuse mõistetaksemine toimub KarSi § 56 ning Riigikohtu praktika väga kindlate reeglite järgi. KeA lähtub viidatud alustest. Väärteomenetluste kvaliteeti kontrollitakse, korraldatakse koolitusi ja välistatud on ametnike suva karistuse määramisel.

Maksimaalse karistusmäära tõstmine võimaldab kohaldada teo raskusele ja iseloomule vastavat karistust. Kergete rikkumiste korral jäävad karistused endiselt sümboolsetesse summadesse, samas tulu saamise eesmärgil toime pandud teo eest on siis võimalik rakendada karistust, mis on kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi end ära tasuda. Kedagi ei karistata, kui ta ei ole toime pannud rikkumist. Kui isik on toime pannud rikkumise teadmatusest (ettevaatamatus hooletuse vormis), on tema süü väike ja seda on karistuse määramisel võimalik arvesse võtta.

Trahviühiku suurendamine ei viita siiski üheselt kriminaalpoliitika karmistamisele, kuna trahv on üks võimalik väärteomenetluse tulemus teiste seas. 2015 võeti vastu väärteomenetluse seadustiku muudatus, mis lubab vähetähtsa teo puhul jätta menetluse alustamata ning piirduda suulise hoiatamisega. Samas muudatusega täpsustati võimalust lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel, kui isiku süü pole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Selleks, et vältida riigi või kohtute omavoli, on karistamisele kehtestatud väga selged reeglid, millest nii kohus kui ka kohtuväline menetleja on kohustatud kinni pidama. KarSi § 56 lõikeg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohustu poolt või määramisel kohtuvälinese menetleja poolt arvestabtakse:
- kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid;,
- võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja
- õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt tuleb karistuse määramisel kaalumist alustada sanktsioonimäära keskmisest, sellele on kohustuslik lisada või võtta maha karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud (loetletud KarSi §-des 57 ja 58) ning seejärel hinnata süüd suurendavate ja vähendavate asjaolude esinemist, milledeks on varasema karistatuse olemasolu või puudumine, rikkumise ulatus, rikkumise kestvus, rikkumisega tekitatud kahju, rikkumisega saadud (konkurentsi)eelis, isiku käitumine pärast rikkumist, isiku käitumine süüteomenetluse ajal, samuti menetleja hinnang, kui suur on tõenäosus, et isik võiks tulevikus analoogseid rikkumisi toime panna, ja milline karistus täidaks ka üldpreventiivselt teistele valdkonnas tegutsevatele isikutele hoiatavat eesmärki.

Kuivõrd karistuse määramine käib kindlate reeglite järgi, siis maksimaalset võimalikku karistusmäära saab rakendada üksnes juhul, kui esinevad ainult karistust raskendavad asjaolud, süüd suurendavad asjaolud ja varasemad karistused on näidanud, et need ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma. SeegaArvestades eeltoodut, peavad karistuse raamid olema sellised, et ka maksimaalset määra rakendamata on võimalik määrata karistus, mis välistaks rikkumise majandusliku tulususe.

Punktiga 55 tõstetakse § 68 lõikes 2 trahvimäärasid metsa, puude ja põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise ning kahjustamise korral. Kirjeldatud rikkumise mõju võib olla väga suur, kuna sätte alla kuulub ka raieõiguseta raie ja metsateatiseta raie, mille puhul näiteks olukorras, kus keskkonnakahju puudub (raieküps mets), võib ulatuslikuma raie puhul majanduslik kasu ulatuda sadade tuhandete eurodeni.

Kuna seaduse eelnõukohasega seadusega tuuakse lageraie ülempiir madalamaks, viie 5 hektaria peale, on senisest suurem tõenäosus ja oht üle lubatud piiri raieteks. Iga raiega keskkonnakahju ei teki, kuid sellest võivad tekkida olulised kitsendused naaberkinnistute omanikele. Nimelt on korduvalt juhtumeid, kus kõrvuti kinnistutel kasvab raieküps mets, üks omanik raiub oma kinnistul ilma metsateatist esitamata viie5 ha hektari suuruse langi, kõrval asuva kinnistu omanik, kuigi esitas teatise, ei tohi raiuda, kuna tema raiega tekiks lubatust suurem lageraielank.

Arvestades asjaolu, et kuni viie5 hektarisela lageraielangil tekiks keskmist hektari tagavara kasutades tulu ca 60 000 eurot ja et karistuse arvutamisel alustatakse kaalumist keskmisest, mis on antud juhul 75 000 eurot, siis on maksimummäär (150 000 eurot) igati proportsionaalne selleantud koosseisu raskema teo iseloomuga.

Punktiga 56 tõstetakse § 69 lõikes 2 trahvimäärasid raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel ning metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest. Vastavaid tToiminguid raieõiguse, metsamaterjali ja raieks andmisega teevad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Valdavalt teevad raiet (puude langetamist ja kokkuvedu) juriidilised isikud. Üheks raieõigust tõendavaks dokumentdiks on metsateatis ning üheks enamlevinud rikkumistesteks on raie metsaosas, mille raieks ei ole esitatud metsateatist. Raieõiguse kontrollimise kohustuse täitmata jätmisel ei saa olla osapooled olla veendunud, et raie on metsaosas lubatud. See, mis toob kaasa võimaluse, et osaletakse ebaseaduslikus metsaraies ja ebaseaduslikust raiest saadud metsamaterjali turule laskmises. Selle sätte alla liigituvad ka näiteks tehingud varastatud või ebaseaduslikult raiutud metsamaterjaliga, mistõttu on võimalik teenida suurt tulu ka sättes kirjeldatud rikkumistega. Uueks maksimum määraks kehtestatakse 50 000 eurot. Pakutud trahvimäär on 1/3 raskeima süüteokoosseisu (ebaseaduslik raie) trahvimäärast (150 000) ja pakutud määr igati proportsionaalne.

Punktiga 57 tõstetakse § 70 lõikes 2 trahvimäärasid metsa majandamise nõuete rikkumise eest.
Raieks tegemiseks (puude langetamine ja metsamaterjali kokkuvedu) kasutatakse peamiselt juriidilise isiku teenust. Selle sätte peamisedteks rikkumisedteks on maaomaniku nõusolekuta võõra metsa kasutamine metsamaterjali kokkuveoks, metsamaterjali kokkuveol metsamulla kahjustamine sügavamalt kui 30 cm, metsamaterjali kokkuveol kasvavate puude kahjustamine, ja lageraielangil säilikpuude puudumine.

Suuremas ulatuses kasvavate puude kahjustamine ja metsamulla lubatust sügavalt kahjustamine põhjustab kahju keskkonnale. Lageraielangil säilikpuude puudumine halvendab mitmekesisuse säilimist ja pikendab mitmekesisuse taastumist. Uueks maksimum trahvimääraks kehtestatakse 50 000 eurot, mis on 1/3 raskeima süüteokoosseisu (ebaseaduslik raie) trahvimäärast ning seega ka igati proportsionaalne.

Punktiga 58 täiendatakse 7. peatükki §-ga 80¹ ning kehtestatakse järelhindamise kohustus Kliimaministeeriumile püsimetsana majandamisele riigimetsas. Järelhindamine on vajalik selleks, et selgitada välja, kuidas kehtivast seadusest erinevad sätted püsimetsana kasvatamisele on rakendunud ning kas sellist majandamisviisiarnast praktikat võiks lubada ka väljaspool riigimetsa.

§ 2. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tunnistatakse kehtetuks § 81 lõike 5 punkt 1. Muudatus on seotud punktiga 28, mis tunnistab kehtetuks metsaseaduse §-i 32 lõike 2 punkti 2. Nimetatud tegevus on edaspidi trassiraie hulgas, kuna puudutab raadatud alade hooldamist.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010, rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõukohasel seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju.

Mõju valdkond – mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju kirjeldus

Puu- ja põõsaistandik
Punktiga 4 kehtestatakse sätted istandike rajamiseks ja majandamiseks. Istandike rajamisega ei kaasne olulisi mõjusid võrreldes kehtiva korraga. Istandikku rajamist on ka praegutäna võimaldatud rajada mitte metsamaale võimaldatud ja seda on juba mõnda aega jubaka tehtud. Seetõttu ei saa öelda, et eelnõus sätestatu puhul onleks tegemist põhimõttelise muudatusega.

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse alasid, kuhu istandiku rajadae, et loodusväärtused oleksid hoitud ja ning toidujulgeolek tagatud. Istandikud on kavas rajada aladele, mis ei ole määratletud kõrge looduskaitselise väärtusega aladena egavõi olen loetud väärtuslikuks kas põllumajandusmaaks, maastikuks või püsirohumaaks. Samuti ei toimu istandike rajamist poollooduslike koosluste arvelt.

Eesti Maaülikool on praegusteTänaste isandike mõjusid elurikkusele on Eesti Maaülikooli poolt ka uurintud6. Mõju elurikkusele ja maastikele sõltub istandike planeerimisest, puuliigi valikust ja majandamisvõtetest. Hoolikas planeerimine võimaldab vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid ning suurendada positiivseid mõjusid elurikkusele ja maastike mitmekesisusele. Samuti lisavad istandikud maastikele mitmekesisust, aidates kaasa ökoloogiliste koridoride loomisele ja fragmentatsiooni vähendamisele. Bauhus jt (2010) rõhutavad, et istandikud võivad täiendada maastiku struktuuri ning toetada elurikkust laiemalt skaalal7.

Teadusuuringud Eestis näitavad, et istandike rajamine mahajäetud põllumajandusmaadele võib suurendada elurikkust võrreldes nende alade praeguse seisundiga. Näiteks Lutter jt (2023) leidsid, et kasemetsade istandike mullaseente mitmekesisus sarnaneb looduslike metsade omale. Eestis publitseeritud teadustööd toovad välja, et istandikud ei vähenda mulla viljakust8 , sealhulgas ei halvene mulla elustik9. Lisaks eemaldavad istandikud mullast olulise koguse raskemetalle10.

Istandike rajamine kasutusest välja jäänud vähemviljakatele põllumajandusmaadele võib olla keskkonnale kasulik, aidates suurendada elurikkust ja parandada maastiku mitmekesisust, ilma, et see kahjustaks olemasolevaid poollooduslikke kooslusi või karjatamisvõimalusi. Monokultuursete istandike rajamine on vaid üks võimalus istandike maakasutuseks., kuid selleski osas toetavad Eestis tehtudläbi viidud teadusuuringute kohaseltd, et on monokultuursete istandike rajamine mahajäetud põllumajandusmaadele on tõhus viis nende alade taastamiseks ja säästvaks kasutamiseks, aidates parandada mulla omadusi ja toetades elurikkuse taastumist.

Kindlasti peaks omanik kaaluma erinevaid riske monokultuure rajades, seda ka eelkõige võimalike haiguste leviku valguses. Seetõttu kaalume koos metsastamise meetme väljatöötamisega anda suuniseid ka vastupidavamate istandike rajamisele. Teadusuuringud toetavad seda lähenemist, rõhutades, et istandike rajamine kasutusest välja jäänud aladele aitab vältida survet looduslikele kooslustele11. Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et istandike rajamine mahajäetud või madala tootlikkusega maadele võib olla keskkonnale- ja ka majanduslikult kasulik, ilma et see kahjustaks põllumajandust12.

Istandikel võib olla mõju veekeskkonnale, veerežiimile ja ümbritsevale elustikule intensiivsema maakasutuse tõttu. Väheste teadmiste tõttu pikaajalistest mõjudest ja ka väheste teadmiste tõttu võimalikest rakendatavatest praktikatest istandike kasvatamisel eri tingimustes, ei saa Iistandikku ei saa rajada soomuldadega, rannikumuldadega aladele ja ammendunud turbakarjääridele, kus neil võib olla oluline negatiivne mõju elustikule, veele ja mullale.

Kliimakindla majanduse seaduse seletuskirja alusel võimaldab 250 hektari istandike rajamine aastas siduda perioodil 2025-–2030 keskmiselt 2171 t CO2 ekv aastas.

Kujundusraie poollooduslikul kooslusel
Punktiga 18 luuakse võimalus kujundusraiet kasutada kujundusraiet ka Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt. Muudatuse kohaselt saavad maaomanikud võimaluse taastada infosüsteemis märgitud poollooduslikke kooslusi ka väljaspool kaitstavaid alasid. Poollooduslike koosluste hooldamise eesmärk väljaspool kaitstavaid alasid on parandada sidusust elupaikade vahel. Elurikkuse säilimiseks on vaja, et lik elupaigadkade on piisava pindalaga ja sidusadus – hästi toimiv elupaigavõrgustik –, mistõttu peavad loodusväärtuste säilimisele kaasa aitama ka maastikud väljaspool kaitstavaid alasid. Muudatusel on positiivne mõju poollooduslike koosluste säilitamisele ja taastamisele.

Püsimetsana majandamine riigimetsas
PEelnõu punktid 19 ja 46 toetavad võimalikult looduslähedast metsakoosluste kujunemist, mistõttu on tegemist elurikkust soodustava lähenemisega. Riigimetsa majandajale luuakse võimalus rakendada lisaks kehtivas seaduses kehtestatud püsimetsana majandamise nõuetele kõrval kasutada ka võtteid, mis võimaldavad püsimetsa hakata kujundama juba seemnekandvuse ea saavutamisel ja suuremate häiludena. See võimaldab asuda riigimetsas majandajal katsetama erinevate lahendustega püsimetsa kujundamisel, et selgitada väljatuvastamaks eri metsatüüpidesse ja tingimustesse sobivaimaid võtteid. Püsimetsana majandamine on majandamisviis, mis pakub alternatiivi traditsioonilisele lageraiepõhisele metsamajandamisele. Kuna maa-ala on püsivalt kaetud metsaga, on sellel majandamisviisil ökoloogilisi ja keskkonnaalaseid, aga ka sotsiaalseid eeliseid: metsade sidususe hoidmine, stabiilsem mikrokliima, soodsam mõju metsaelustikule, suurem esteetiline atraktiivsus ja sobivus rekreatiivseteks tegevusteks. Püsimetsana majandamine võib olla võimalusel alternatiiviks ka näiteks asulate ümbruses või teistes kogukonnale olulistel aladel ehk nn KAH- aladel, kus on elanike soov vältida lageraiet tegemist.

Säilikpuud
Eelnõu punktiga 23 suurendatakse Llageraielankidel suurendatakse säilikpuude hulka (punkt 23), et aidata kaasa metsamaastike mitmekesisuse tagamisele ning soodustadaksid metsaelustikule vajalike tingimuste järjepidevust ja ruumilist katvust. Säilikpuid tuleb muudatuse kohaselt jätta vähemalt tüvepuitdu kogumahuga 10kümme tihumeetrit hektari kohta seniseendise 5viie tihumeetri asemel. Muudatusel on positiivne mõju looduskeskkonnale.

Raielangi pindalal vähenemine
Eelnõu punktide 24-26 kohaselt Vvähendatakseeb madalsoo, lodu, siirdesoo ja raba kasvukohatüübi metsades lageraielangi pindala viielt hektarilt kahele hektarile(p-d 24–26). Langi suuruse kahe hektariga piiramise eesmärkgiks on õrnade soomuldade kaitse, alade parem uuenemine ja keskkonnatingimuste ja veerežiimi äkilise muutuse mõju vähendamine turvasmuldadele ja metsade alustaimestikule tingimustes, kus kevadised põuad ja suvised kuumalained on sagenemas.

Lisaks väheneb ka muudes kasvukohatüüpides asuva raielangi pindala kuni viie hektarini (seitsme hektari7 ha asemel). Muudatus puudutab ka suuremaid eraldisi kui viis hektarit5 ha, kus pärast muudatust üle viieviie hektari raiet teha ei saa. Muudatusel on positiivne mõju looduskekskonnale.

Mõju valdkond – mõju majandusele
Mõju sihtrühm – metsaomanikud, metsakorraldusettevõtted, istandike rajamisega tegelevad ettevõtted

Puu- ja põõsaistandik
Punkt 4. Istandike rajamist täpsemalt reguleerivad sätted (punkt 4) annavad maaomanikele investeerimiskindluse ja võimaluse suurendada oma tulusid. Tööhõive mõttes võib istandike rajamine ja hiljem nende majandamine luua uusi võimalusi kohalikele elanikele ning metsandussektoris tegutsevatele ettevõtetele. Uute töökohtade loomine ja metsandussektori arendamine aitavad kaasa piirkondade jätkusuutlikule arengule.

Istandike rajamine on planeeritud peamiselt vähemviljakatele ja kasutusest välja jäänud põllumajandusmaadele jm maadele, mis ei sobi intensiivseks põllumajanduseks või ei ole nii olulised maastike kaitseks või elurikkuse toetamiseks. Need alad on sageli kesisemadala mullaviljakusega, väikese pindalaga või asuvad taristutest eemal, mistõttu ka nende põllumajanduslik kasutamine ei ole majanduslikult tasuv. Uuringud Eestis näitavad, et sellistele maadele istandike rajamine on efektiivne viis maa kasutamiseks, ilma et see konkureeriks kõrge viljakusega põllumajandusmaadega13. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud analüüs „2024 Asendusmetsastamine. Asendusmetsastamiseks sobivate alade kaardistamine“ kaardistas selliseid alasid ligi 76 000 hektari ulatuses üle Eesti.

Kuna istandikke suunatakse rajama maadele, mis ei ole aktiivses põllumajanduslikus kasutuses, ei vähene põllumajandustootjate kasutuses olev kõrge viljakusega maa-ala. Seega ei kaasne istandike rajamisega negatiivset mõju põllumajandustootmisele ega toidujulgeolekule. Kui istandike rajamisel säilib maa põllumajanduslik kasutusklassifikatsioon, on vajaduse korral võimalik maa taas kasutusele võtta põllumajanduslikuks tootmiseks. See tagab põllumajandustootjatele paindlikkuse tulevikus maa kasutuse üle otsustamisel.

Kuigi siseriigisisesteklike õigusaktide järgi ei toimu maakategooria muutust (mittemetsamaast metsamaaks), käsitletakse EUDR-is maakategooria muutust funktsionaalselt, arvestades maakasutuse tegelikke omadusi. Kui istandike maa vastab metsamaa tunnustele (näiteks puistu kõrgus, võrakatte tihedus ja pindala), loetakse see EUDRi kontekstis metsamaaks, sõltumata siseriigisisestklikust määratlusest. Istandike maa tagasi pööramisel põllumajandusmaaks pööramisel, käsitletakse seda EUDR-i järgi raadamisena.

Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel oli Eestis 2023. aastal kokku 988  000 hektaritektarit kasutatavat põllumajandusmaad, millest 72% olihõlmas põllumaa, pea 28% püsirohumaa, 0,4% püsikultuurid ja 0,3% koduaed. 12% püsirohumaast ehk 3% kogu kasutatavast põllumajandusmaast on siiski tootmiseks mittekasutatav hooldatav püsirohumaa. Seega on Eestis võrreldes Euroopa Liidu (ELi) keskmisega tunduvalt rohkem tootmiseks mittekasutatavat, kuid heas põllumajanduslikus ja keskkonna poolestdlikus korras hoitavat maad, mille eest saadakse ka ELi toetusi (ELi keskmine 2020. aastal oli 3,8% püsirohumaast).

Maaülikooli pikaajalised teadustöö tulemused näitavad, et istandikud kasvavad viljakatel muldadel kiiresti, ületades kasvukiiruses oluliselt metsamaa puistuid. Kehvema viljakusega muldadel on kasv varieeruvam ning suurt produktsooni ei ole oodata, eriti põuakartlikel muldadel. Kaasikute eeldatava raieringi pikkus istandikes on 35 aastat.

Tuginedes Eesti Maaülikooli 2020. a. projekti „Kaseistandike potentsiaal kliimamuutustega kohanemisel ja leevendamisel: ökoloogilis-majanduslik analüüs“ lõpparuandele,s toodule saab keskmiselt hinnata (4 mullatüübiga põldude näitel), et istutatud kaasikute keskmine juurdekasv kasvutsükli jooksul on 11,8 m3/ha/a. SMI2023 andmetel on arukase keskmine aasta juurdekasv 6,0 tm/ha /a. Seega keskmiselt on vahe metsa- ja põllumaale rajatud kaasikute puhulvahe 5,8 tm/ha/a. 1 tmP puidu töötlemisel tekib otsest lisandväärtust summas  164 eurot 1ühe tm kohta (mMetsa- ja puidusektori sotsiaalmajanduslik mõju 2022. aastal14).

Seega toodab ühe hektari suurune kaseistandik igal aastal keskmiselt 11,8 * 164 = 1935 eurot lisandväärtust riigile. Ühe hektari suurune tulundusmetsa kaasik toodab aga 6 * 164 = 948 eurot lisandväärtust, mis on ligi 50% vähem kui istandik. Maaomanikel tekib alternatiivne võimalus istandikke rajades saada istandikke rajades tulu ning läbi selleaidata sel viisil kaasa panustada maapiirkonna majanduse elavdamisele.

Kujundusraie poollooduslikul kooslusel (punktunkti 18)
Poollooduslikud kooslused ei ole olulised üksnes looduskaitselisest aspektist, vaid neil on ka sotsiaalmajanduslik mõju, kuna nende hooldamine on maapiirkondades oluline elatusallikas. Pärandniitude hooldus mitmekesistab maaelu ja tagab üleEestis-eestiliselt toidutootmise praktikate paljususe ja mitmekesiste toiduainetega varustatuse. Pärandniitudelt tulev toit on puhas, vaba taimekaitsevahenditest ja väetistest. See omakorda toetab inimeste paremat tervist ja heaolu.

Püsimetsana majandamine riigimetsas (punktidunktid 19 ja 46)
Riigimetsa majandaja saab lisaks kehtivas seaduses kehtestatud püsimetsana majandamise nõuetele kõrval kasutada ka võtteid, mis võimaldavad püsimetsa hakata kujundama juba seemnekandvuse ea saavutamisel. Püsimetsana majandaminese on vajalikkus on eelkõige aladel, kus lageraie käigus majandaminse ei ole kogukonnale vastuvõetav. Kuna sellest ei kujunetegemist ei saa olema peamiste majandamisvõtettega riigimetsas, siis on mõju marginaalne.
Kuivõrd pPüsimetsana majandamine võib olla mõnel juhul alternatiiviks näiteks asulate ümbruses või teistes kogukonnale olulistel aladel (nn KAH aladel). , siis sSelliseid alasid, mida muudatus võib mõjutada, on riigimetsas ligi 46 000 hektarit., mida muudatus võib mõjutada.

Hetke Kasutades RMK andmestikku kasutades ja sarnaseselle meetodi rakendamisestl, saab hinnanguliselt öelda, et erinevus ühe1 hektaria lageraie ja ühe1 hektaria (eelnõukohase) valikraie korral lükkub tulu saamine 80-–85 % ulatuses edasi, kuid ühelt alalt on tulu samas võimalik saada tihedamalt kui vaid ühe korra metsapõlvkonna jooksul. Võrreldes hetkel kehtivas metsaseaduses oleva valikraie- ning lisanduvaeelnõukohase valikraie printsiibi rakendamist, on hinnanguliselt võimalik saada tulu 15% protsenti rohkem. Samas prognoosib RMK, et ülestöötamise hind (alusmetsa raie, metsamaterjali raie ja kokkuvedu) kujuneb valikraie korral 50% suuremaks kui lageraie korral.

Metsa uuendamise kulude osas sõltuvad kulud kasvukohatüübis sõltuvad sellest, kas mets jäetakse looduslikule uuenemisele või mitte. Kuid uuenemisele jätmisel ei pruugita asemele saada soovitut puistut (männik asendub looduslikult näitekst kasega). Seega võib mõnesingates kasvukohatüübispides olla siiski vaja kasutadalik uuendamisvõtteid,ete kasutamine näiteks istutamist,e näol, et oleks tagatud ka metsade tootlikkus.

Eraldisepõhine metsakorraldus (punkt 13)
Eelnõu punktiga 13 võimaldatakse esitada Uuued inventeerimisandmed võib esitada eraldise põhjal. Muudatuse kohaselt saab metsaregistris andmeid uuendada pärast raie tegemist. Tegemist on lisatäiendava võimalusega, mitte kohustusega, misning ei too kaasa negatiivset mõju metsaomanikele.
Metsakorraldusfirmadele on mõju ebaoluline, kuna metsa korraldamise metoodika ei muutu.

Säilikpuud (punkt 23)
Eelnõu punkt 23. Eelnõukohase mMuudatuse kohaselt ga tuleb uuendusraie käigus jätta langile suurem kogus säilikpuid:. Muudatuse kohaselt asendatakse vviis tihumeetrit asendatakse vähemalt 15 esimese rinde elusa puuga tüvemahuga vähemalt 10 tihumeetrit hektari kohta. SMI 2023 andmete kohaselt raiuti lageraie käigus 32, 600 tuhat hektarit. Kui lageraie käigus tuleb jätta vähemalt viis tihumeetrit hektari kohta rohkem kui kehtiva seaduse kohaselt, siis tähendab see seda, et kogu Eesti kohta jääb raielankidele allestäiendavalt 163 000 tm rohkem puitu. Arvestades RMK 2023. a keskmist tulu hektari kohta (60 eurot/tm), on mõju metsaraiest saadud tulule 9,7 mln eurot ning mõju lisandväärtusele 26,7 mln eurot. Raiemahu mõõdukas alanemine on aga ka vajalik maakasutussektori ja tervikuna Eesti kliimaeesmärkide täitmiseks ning metsamaalt lähtuvate heitkoguste vähendamiseks. Suurema arvuRohkemate säilikpuude jätmine langile võimaldab kahandada kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikute ostmise vajadust, mis näiteks ühikuhinnaga 20 eurot CO2 tonnist hoiaks riigieelarvest kokku 3,26 milnjonit eurot aastas.

Raielangi pindalal vähenemine (punktidunktid 24-–26).
Raielangi pindala vähendamine (kahele ja viiele hektarile) võib kaasa tuua vajaduse täiendava metsakorraldamise järele. Näiteks RMK majandab metsa eraldise põhjaliselt, mistõttu inventeeritakse võimaluse korrall alad uuestiüle. Suuremate kui viie5 hektaristeha eraldiste korral saab raiuda üksnes viis5 hektarita ja ülejäänu siis, kui juba raiutud ala on uuenenud. Seega metsaomanikule lükkub sama eraldise allesjäänud osa raie tegemine edasi. RMK-l on selleks ajaks keskmiselt 4,5 aastat. Samuti toob väiksem raielank kaasa suurema varumiskulu ja ülestöötamiskulu. Raie edasi lükkamine lükkab edasi metsaomanikule ka raiest saadavat tulu. Viiest hektarist suuremate eraldiste osakaal on 1,6% kõikide majandusmetsas asuvate eraldiste koguarvust. Metsaregistri andmetel on kõikidest kasvukohatüüpidest üle viiehektarisi 5 ha eraldisi kokku valmivates ja küpsetes RMK majandatavates metsades kokku 10 354 hektarita ja muudes omanike metsades 3507 hektarita. Seega lükkub nende metsade raie edasi.

Kõigist piirnevate aladega lageraie metsateatistest moodustavad sellised metsateatised ligikaudu ühe protsendi. 2023. a esitati mitme eraldise peale, mis on suuremal alal kui viis hektarit, 544 lageraie metsateatist (lageraiete metsateatisi esitatakse aastas keskmiselt 50 000).

Juulis 2024 kehtivate metsateatiste andmetel on keskmine kavandatud raielangi pindala riigimetsas 2,2 ja erametsas 1,4 hektarit. Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Muudatus laieneb neile teatistele, mis esitatakse pärast kavandatud muudatuse jõustumist

Raadamine (punkt 28)
Punktiga 28 muudetakse Rraadamise mõistet muudetakse. selliselt, et Rraadamine on maa kasutusotstarbe muutumine, millele võib eelneda ka mõni muu tegevus kui raie, näitekst on raadamine ka kändude juurimine vm. Raadamisõiguse tasu määr on kehtestatud 12.06.2024 a. kliimaministri määrusega nr 40 „Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ja tasumäär“. Määruse kohaselt on ühe hektari raadamisõiguse tasu määr 4462 eurot hektari kohta.

Metsateatise e-kirjaga esitamisest loobumine (punktid 38 ja 39)
Eelnõu punktide 38-39 muudatused, mis puudutavad mMeetsateatise e-postiga esitamisest loobumine mõjutab keskmiselt 1300 isikut, kuid riik on loonud võimaluse saada tasuta metsaühistute vahendusel tasuta nõustamisteenust, mille hulka kuulub ka asjaajamine raiete tegemisel. Seega ei jääteki olukorda, kus senisel viisil metsateatisi esitanud metsaomanikud jääksid abita. Muudatus võib kaasa aidata metsaühistute liikmeskonna suurenemisele, mis on üks riigi eesmärkidest.

Raie lõpetamisest teavitamine (punkt 40)
Eelnõu punkt 40. Metsaomanikele kehtestatakse nõue teavitada Keskkonnaametit kavandatud raie lõpetamisest. Muudatus puudutab kõiki metsaomanikke, kes esitavad metsateatise ja kavandavad erinevaid raieid. Mõju halduskoormusele saab pidada väikeseks, kuna metsaregistrisse tehakse IT-vastav arendus, mis võimaldab metsateatise esitajale ka tööde tegemisest süsteemis teada anda.

Mõju valdkond – mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur

Puu- ja põõsaistandik
Punkt 4 rakendamisega tekib KeAle tekib kohustus vaadata (p 4), kas istandikega seotud dokumendid on olemas, kui istandik soovitakse rajada alale, mille kohta tuleb anda kus on vajalik eksperthinnang või Maa ja Ruumiameti kooskõlastus. Istandikega seotud nõuete rakendamine nõuab metsaregistri arendust, et pidada arvestust istandike pindala, puuliigi ning asukoha kohta. Hetkel on Aarendustöö maksumuseks hinnatakse ligikaudu 200 000 eurot.

Punktiga 10 tehtav muudatus on väikese mõjuga, sest metsanduse pikka vaadet käsitletakse teistes strateegilistes dokumentides („Eesti metsapoliitika põhialused“, „Eesti 2035“ jm) ning eraldi metsanduse arengukava koostada ei ole tarvis.

Punktis 12 kohaselt tuleb Keskkonnaametil menetleda kutseõppe-, teadus- või arendusasutuse taotlust, kui metsandusalase õppe- ning teadus- ja arendustööksegevuse tegemiseks on vajalik kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest. Metsandusalase õppetegevusega tegelevadb Eesti Maaülikool ja Luua Metsanduskool, seega puudutab muudatus teadaolevalt kahte asutust, kellel võib tekkida vajadus olla taotleda eranditisust. Mõju töökoormusele võib pidada väikeseks.

Avaliku sektori üldine töökorraldus jääb punkti 13 ehk eraldisepõhise metsakorralduse põhimõtte rakendamisel samaks, Keskkonnaagentuuril võib esineda vaid väike kulude kasv kontrollkäikudel andmete kontrollimiseks läbitavate kilomeetrite hulga kasvu tõttu. Seda aitab kompenseerida kvaliteetsete andmete esitamise suurem hulk ningja korduskontrollide janing Keskkonnaameti tehtavate metsauuendusekspertiiside vähenemine. Eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga kulusid ei kaasne, kuid ruumiandmete muutmise kontrolliks kulub hinnanguliselt 10 000 eurot.

Muudatustega punktides 24-–26 suureneb Keskkonnaameti töökoormus lageraie metsateatiste menetlemisel: raielangi lubatud suuruse vähendamisega seitsmelt7 hektarilta pealt viiele5 hektarilea peale viimisel väheneb metsaregistri automaatotsuste arv lageraie metsateatiste menetlemisel kolmandiku võrra ning need metsateatised suunatakse spetsialistidele menetlemiseks. 2022. aastal menetles metsaregistri automaatsüsteem 36 003 ja 2023. aastal 30 635 lageraie metsateatist. Seega tuleb muudatuse jõustumisel menetleda veel lisaks vähemalt 10 000 lageraie metsateatist. Selleks peab Keskkonnaamet ümber korraldama oma tööjaotuse. asutuse siseselt. Samas vähenevad kulud, kuna e-postiga metsateatisi ei esitata ja see kompenseerib osaliselt lisatööjõu vajaduse. Lisaks vähendab eraldisepõhine metsakorraldus näiteks metsauuendusekspertiiside koostamise vajadust. Metsaregistri arenduskulud on hinnanguliselt 500 eurot.

Eelnõu punktiga 42 kehtestatakse metsaomanikele nõue teavitada Keskkonnaametit kavandatud raie lõpetamisest. Muudatusega kaasneb arendusvajadus 130 000 eurot.  Keskkonnaametile eraldi töökoormust ei teki.

Mõju sihtrühm: Riigimetsa Majandamise Keskus

Punktides 24-–26 nimetatud muudatustel on mõju RMK raiutavate alade pindalale ning seeläbi riigi tuludele. RMK-l on küpses metsas siirdesoo, madalsoo, lodu ja raba kasvukohatüübis eraldisi kokku 3876 tk, kogupindalaga 7660 hektarit. Neist üle kahe2 hektari on 5120 eraldist, pindalaga 2716 hektarit. See tähendab, et muudatuse jõustumisel lükkub edasi raie 2736 hektaril. Arvestades, et eelnimetatud kasvukohatüüpides on keskmineseks uuenemise aegjaks 12 aastat, lükkub ka raie ja ka tulu selle aja võrra edasi. Siirdesoo, madalsoo, lodu ja raba kasvukohatüüpides on RMKs aastatel 2017-–2023 teinudhtud raieid 1355 eraldisel, neist 361 on üle kahe2 hektari. Keskmine raiepindala on 1,66 hektarita.

Riigimetsa majandajale luuakse punktiga 46 võimalus rakendada lisaks kehtivas seaduses kehtestatud püsimetsana majandamise nõuetele kõrval kasutada ka võtteid, mis võimaldavad püsimetsa hakata kujundama juba seemnekandvuse ea saavutamisel ja kuni 0,2 hektaria suuruste häiludena. Kuivõrd püsimetsana majandamine võib olla võimaluse korral alternatiiviks näiteks asulate ümbruses või teistels kogukonnale olulistel aladel ehk nn KAH aladel, siis selliseid alasid, mida muudatus võib mõjutada, on riigimetsas ligi 46 000 hektarit., mida muudatus võib mõjutada.

Eelnõu punktidega 47 ja 48 kehtestatakse RMK-le uuendusraie pindala edaspidi viieks aastaks praegusetänase ühe aasta asemel. Muudatusel on positiivne mõju, kuna võimaldab pikemat planeerimist. Samas on jäetakse punkti 47 muudatusega alles ka paindlikkus ootamatute olukordade lahendamiseks. Muudatus ei too kaasa lisatäiendavaid kulusid RMK-le.

Mõju sihtrühm: Kaitseministeerium

Punktidega 31 ja 32 tehtavate muudatuste kohaselt ei ole edaspidi tarvis taotleda Kaitseministeeriumil riigimetsas väljaõppe korraldamiseks Vabariigi Valitsuselt luba. See vähendab bürokraatiat ja Vabariigi Valitsuse koormust.

7. Rakendusaktid

Metsaseaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi rakendusakte:
1). Kkeskkonnaministri 27. detsembri 2006. määrus nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“;
2) . Kkeskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määrus nr 2 „Metsa korraldamise juhend“;
3). Kkeskkonnaministri 28. augusti 2017. a määrus nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“;
4). kKeskkonnaministri 11. augusti 2017. a määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“;
5). Kkeskkonnaministri 21. detsembri 2006. a nr 84 „Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile ja veoselehele esitatavad nõuded ning müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise vorm“.

Samuti tuleb koostada ja kehtestada Vajalik on ka uuse rakendusakti kehtestamine „Istandike registreerimise, sealhulgas eksperthinnangu andmise, rajamise, kasvatada lubatud puuliikide ja kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad ning majandamise täpsemad nõuded “.

8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Infosüsteemide arendused ja halduskulu (hinnanguliselt 255 500 eurot) kaetakse riigieelarvest Kliimaministeeriumi valitsemisala eelarve piires.

Istandikega seotud nõuete rakendamine nõuab metsaregistri arendust, et pidada arvestust istandike pindala ning asukoha üle, kuna praegu selline register puudub. Metsanduse pikka vaadet (punkt 11) käsitletakse teistes strateegilistes dokumentides („Eesti metsapoliitika põhialused“, „Eesti 2035“ jm) ning eraldi metsanduse arengukava koostada ei ole tarvis.

Püsimetsandusega seotud nõuded toovad kaasa Keskkonnaameti töökoormuse marginaalse kasvu. Muudatustega punktides 24–, 25 ja 26 suureneb Keskkonnaameti töökoormus lageraie metsateatiste menetlemisel: raielangi lubatud suuruse vähendamisel viiele7 ha pealt 5 hektarilea peale viimisel väheneb metsaregistri automaatotsuste arv lageraie metsateatiste menetlemisel kolmandiku võrra ning need metsateatised suunatakse spetsialistidele menetlemiseks. Samuti tuleb investeerida, et arendada metsaregistrit.

2022. aastal menetles metsaregistri automaatsüsteem 36 003 ja 2023. aastal 30 635 lageraie metsateatist. Seega tuleb muudatuse jõustumisel menetleda veel lisaks vähemalt 10 000 lageraie metsateatist. Selleks tuleb Keskkonnaametil oma töö sisemiselt ümber korraldada. Samas vähenevad kulud, kuna e-postiga metsateatisi edaspidi ei esitata. Lisaks vähendab eraldisepõhine metsakorraldus näiteks metsauuendusekspertiiside koostamise vajadust. Metsaregistri arenduskulud on hinnanguliselt 500 eurot.

Avaliku sektori üldine töökorraldus jääb eraldisepõhise metsakorralduse põhimõtte rakendamisel samaks, Keskkonnaagentuuril võib esineda vaid väike kulude kasv kontrollkäikudel andmete kontrollimiseks läbitavate kilomeetrite hulga kasvu tõttu. Seda aitab kompenseerida kvaliteetsete andmete esitamise suurem hulk ningja korduskontrollide janing Keskkonnaameti tehtavate metsauuendusekspertiiside vähenemine. Eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga kulusid ei kaasne.

9. Seaduse jõustumine

Punktid 13, 25 ja 26 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil, kuna metsaregistri arendus ei ole aeganõudev.

Punktid 4, 6, ja 11 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil, et arendustööd jõuaksid valmis teha nii riik kui ka metsaregistrit kasutavad ettevõtted.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning ettepanekute tegemiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, metsakorraldusettevõtetele, Eesti Maaülikoolile, Eesti Erametsaliidule, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.
Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium kooskõlastasid märkustega. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata, esitades omapoolsed märkused. Esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel on lisatud seletuskirjale.
„Algatab Vabariigi Valitsus…………………………………………………..“
Lisa 1
KAVAND
Metsa majandamise eeskiri

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS


Tallinn 2024 nr


Keskkonnaministri 27.12.2016 aasta määruse
nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 10¹ lõikge 2, § 24 lõigete 6, 7 ja 10; § 25 lõigete 3 ja 7; § 28 lõike 8¹; § 29 lõigete 3, 4¹, 5 ja 6; § 30 lõigete 3 ja 7; § 31 lõigete 3 ja 4; § 33; § 40 lõigete 4¹–7 ja 11 ning § 43 lõike 3  alusel.

1) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1)“;

2) määrust täiendatakse §-ga 24 järgmises sõnastuses:
„§ 24. Metsa majandamise erandidisused õppe-, teadus- ja arendusasutustele metsa majandamiseks teaduseesmärkidel
(1)
(2)
(3)“.


Lisa 2.
KAVAND
Istandike registreerimise, rajamise ja majandamise kord



KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2024 nr

Istandike registreerimise, sealhulgas eksperthinnangu
andmise, rajamise, kasvatada lubatud puuliikide ja
kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad
ning majandamise täpsemad nõuded

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 3¹ lõike 7 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse istandike registreerimise, rajamise ja majandamise nõuded.

§ 2. Istandike kaardistamine

§ 3. Istandike registreerimine

§ 4. Istandike rajamine

§ 5. Istandike majandamine