Elektrituruseaduse ja riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU

10.02.2025

Elektrituruseaduse ja riigihangete seaduse muutmise seaduse

eelnõu

§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„14) aktiivne võrguteenuse kasutaja – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab, jagab või

müüb omatoodetud elektrienergiat, osutab paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud

elektrienergiaga hoone energiatõhususe parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema

peamine äri- või kutsetegevus;“;

2) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Avatud tarnija tagab asjakohase riskimaandusstrateegia abil elektrienergia

hulgimüügihindade muutumisega kaasnevate riskide maandamise, säilitades samal ajal

lühiajalistel turgudel likviidsuse ja reageerides turu hindadele, et vähendada tarnehäirete ohtu.“;

3) paragrahvi 583 lõikes 4 asendatakse sõna „siseselt“ tekstiosaga „piires, tingimusel, et jagatud

taastuvenergia tootmine ja tarbimine toimuvad sama liitumispunktiga seotud tarbija

elektripaigaldise piires“;

4) paragrahvi 583 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud liitumispunkti piires elektrienergiat jagades

saldeeritakse kauplemisperioodil mõõtepunkte läbinud tootmis- ja tarbimissuunaline

elektrienergia oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate omavahelise kokkuleppe järgi.“;

5) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„(13) Võrguettevõtja peab võimaldama paindlikku võrguga ühendamist tähtajalise lepinguga,

mille alusel piiratakse ja kontrollitakse elektrienergia võrku andmist ja sealt selle võtmist,

piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud (edaspidi paindlik liitumine).

(14) Võrguettevõtja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud piirkonnas

võrgutugevdustöid edasi lükata ning paindlik liitumine tuleb muuta püsikindlaks peale

võrgutugevdustööde lõpetamist.“;

6) paragrahvi 65 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „edastamisvõimsus“ tekstiosaga „ja

paindliku liitumise kokkulepet ei saavutatud“;

7) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:

„§ 651. Nõuded elektrivõrkudele ja võrguteenusele riigi julgeoleku tagamiseks

(1) Võrguteenuse osutamiseks elektrivõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi

julgeolekut.

(2) Võrguteenuse osutamiseks elektrivõrgus kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi

julgeolekut elektroonilise side seaduse § 873 lõikes 2 nimetatud asjaolude tõttu.

(3) Suure riskiga riist- või tarkvara hinnates arvestatakse muu hulgas elektroonilise side seaduse

§ 873 lõikes 3 loetletud teavet.

(4) Tegevusloaga võrguettevõtja lähtub riist- või tarkvara hankides käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud nõudest.“;

8) paragrahvi 67 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Võrguettevõtja teavitab võrguteenuse kasutajat kauplemisperioodi netomõõtmise ja

liitumispunkti piires elektrienergia jagamise tulemustest ning nende alusel osutatud

võrguteenuste eest maksmisele kuuluva tasu arvestusest kooskõlas õigusakti ja asjakohase

lepinguga. Samuti teavitab võrguettevõtja elektrienergia müüjat kauplemisperioodi

netomõõtmise ja liitumispunkti piires elektrienergia jagamise tulemustest nende võrguettevõtja

võrguga ühendatud võrguteenuste kasutajate puhul, kellele see müüja elektrienergiat müüb.“;

9) paragrahvi 70 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Võrguettevõtja annab turuosalistele võrdsetel alustel teavet, mida on vaja tõhusaks

juurdepääsuks võrgule ja võrgu kasutamiseks, sealhulgas teavet paindliku liitumise võimaluse

kohta.“;

10) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Konkurentsiameti kasutatav võrgutasude metoodika peab looma võrguettevõtjale

stiimulid võtta kasutusele paindlikkusteenused, et arendada uuenduslikke lahendusi võrgu

optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste hankimiseks.“;

11) paragrahvi 761 lõigetes 2, 21 ja 22 ning § 762 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „riigihange“

sõnaga „konkurss“ vastavas käändes;

12) paragrahvi 761 täiendatakse lõigetega 24 ja 25 järgmises sõnastuses:

„(24) Üldteenuse osutamise konkursi korras algatamisest teavitab võrguettevõtja oma

veebilehel.

(25) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud konkursi korraldamise korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister elektrituru toimimise võrgueeskirjas.“;

13) paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

„(14) Võrguettevõtja ei või katkestada tarbija võrguühendust, kui tarbija on võrguettevõtja

suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse. Võrguettevõtja võib

võrguühenduse katkestada käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse

menetlusse võtmata või rahuldamata või kui kaebuse menetlust ei ole 60 päeva jooksul alates

kaebuse esitamisest lõpetatud.

(15) Kui võrguettevõtja on loovutanud võrguteenuse tasu võlgnevuse müüjale, võib müüja

esitada võrguettevõtjale taotluse katkestada võrguühendus käesolevas paragrahvis sätestatud

korras. Võrguettevõtjal on põhjendatud juhul õigus jätta nimetatud taotlus rahuldamata või

lükata võrguühenduse katkestamine edasi.“;

14) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Müüja ei või elektrilepingut üles öelda, kui tarbija on müüja suhtes algatanud vaidluse

kohtuvälise lahendamise menetluse, kuni see menetlus on lõpetatud.“;

15) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) kontrollib, kas käesoleva seaduse § 44 lõikes 11 nimetatud riskimaandusstrateegia on

kasutusele võetud;“;

16) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 221 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„221) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele, hajutatud energiatootmisele ja selle

võrguga ühendamisele, energiajagamisele, taastuvenergia- ja energiakogukondade

arendamisele ei seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid;“;

17) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Süsteemihaldur loob andmevahetusplatvormile liidese, mis võimaldab käesoleva seaduse

§ 583 lõikes 4 nimetatud liitumispunkti piires elektrienergia jagamises osaleda ning oma tarbeks

toodetud taastuvenergia tarbijate omavahelise kokkuleppe järgi mõõtepunktide vahelist saldot

arvutada.“;

18) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944

seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega (ELT L, 2024/1711, 26.6.2024).“.

§ 2. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduse § 154 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tegevuse otsene kokkupuude konkurentsiga määratakse kindlaks vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 35 sätetele Rahandusministeeriumi või

vastava hankija taotluse alusel.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 4, 8 ja 17 jõustuvad 2026. aasta 1. augustil.

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus.

Tallinn 2025.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Justiitsministeerium

18.02.2025 nr 1-4/25/835

Elektrituruseaduse ja riigihangete seaduse muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamine

Austatud ministrid

Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks elektrituru seaduse muutmise seaduse

eelnõu. Seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)

2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks tehtud muudatused.

Ootame Teie tagasisidet kolme nädala jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Seletuskirja lisa 1. Vastavustabel

4. Seletuskirja lisa 2. Määruse kavand

Lisaadressaadid: Konkurentsiamet

Marie-Ursula Vaks, 639 7674

[email protected]

1

10.02.2025

Elektrituruseaduse ja riigihangete seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks, millega muudetakse direktiive (EL)

2018/2001 ja (EL) 2019/944 ning muudetakse üldteenuse hankimise regulatsiooni. Selleks

muudetakse elektrituruseadust ja riigihangete seadust.

Eelnõuga lisatakse elektrituruseadusesse:

1) paindliku elektrivõrguga liitumise võimalus piirkondades, kus võrgu võimsus uute

ühenduste jaoks on piiratud;

2) tarbijate elektrivõrgust lahtiühendamise keeld kohtuvälise menetluse lahendamise ajal;

3) avatud tarnijatele kohustus kasutada riskimaandusstrateegiaid;

4) võrgutasude metoodikale esitatavate nõuete täpsustus, mis peab looma võrguettevõtjale

stiimulid paindlikkusteenuste kasutuselevõtuks

5) õiguslik alus selleks, et tarbijad, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat samas hoones

või kortermajas, saaksid osaleda ühiselt toodetud taastuvenergia jagamises

tarbijapaigaldise piires;

6) riigi julgeoleku põhimõtted võrguteenuse osutamiseks elektrivõrgus kasutatavat riist-

või tarkvara hankides;

7) üldteenuse hankimise regulatsiooni muudatus.

Riigihangete seaduses sätestatakse muudatus, mille eesmärk on vabastada Eestis taastuvenergia

tootmise ja selle võrku müümisega seonduvad tegevused riigihangete reeglitest vastavalt

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 35 lõikele 1.

Muudatused on vajalikud, et võtta üle direktiiv (EL) 2024/1711 ja lahendada praktikas esile

kerkinud probleem seoses üldteenuse hankimisega.

Muudatuste eesmärk on kaitsta tarbijaid ja võimaldada tarbijatel energiat jagada.

Muudatusel on tarbijatele positiivne mõju, kuna paraneb nende kaitse ja tekivad lisavõimalused

elektriturul osaleda. Seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena võrguettevõtjate

kohustused senisega võrreldes vähesel määral kasvavad. Võrguettevõtjad peavad võimaldama

paindlikke liitumisi piirkondades, kuhu võrguarendustöödega ei ole veel jõutud, et oma võrku

tõhusalt käitada ja vältida võrgu kulukat laiendamist. Seoses sellega peab võrguettevõtja vabade

võimsuste kaardirakendust täiendama saadaolevate paindlike liitumiste võimalustega.

Liitumistingimuste väljatöötamine on võrguettevõtjale juba olemasolevast seadusest tulenev

kohustus.

Plaanitav ajajoon:

1) seaduse jõustumine üldises korras 2025. aasta lõpuks;

2) elektri jagamisega seotud sätete jõustumine augustis 2026. Sätete jõustumise aeg on

kooskõlas direktiivi (EL) 2024/1711 energia jagamise sätete ülevõtmise tähtajaga.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (KLM) energeetikaosakonna

energiaturgude ekspert Marie-Ursula Vaks ([email protected]) ja

sama osakonna energiaturgude ekspert Tauno Hilimon ([email protected],

625 6476). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi

õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba ([email protected]).

Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge

Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks ning muudetakse elektrituruseaduse (edaspidi

ELTS) 20. oktoobri 2024. a redaktsiooni (RT I, 10.10.2024, 8) ja riigihangete seaduse

17.06.2024. a redaktsiooni (RT I, 07.06.2024, 11).

Tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole

nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist, ei ole tehtud seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsust.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Kavandatud seaduseelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

(EL) 2024/1711 tehtud muudatused elektrituru korralduse parandamiseks. Elektrienergia

siseturu korralduse parandamise eesmärk on hästi lõimitud energiaturg, mis võimaldab

liikmesriikidel saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu, tagab

ühtlasi varustuskindluse ja toetab CO2 heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse

eesmärk.

Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid puudusi ja

ootamatuid tagajärgi, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete

fossiilkütuse hindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi

hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele. Elektrituru korralduse muudatused

peaksid tagama, et tarbijad on kaitstud energiahinnakriiside eest ning võrgust lahtiühendamise

eest kohtuvälise menetluse lahendamise ajal.

Võrguühenduse kasutajate võimalus sõlmida paindlik liitumisleping piirkondades, kus

elektrivõrgu võimsus on piiratud, pakub ka võrguettevõtjale lahendust hajaasustuste

arendamiseks, tagades, et prioriteediks on võrgu tugevdamine. Paindlikke liitumisi

võimaldatakse alalise lahendusena piirkondades, kus võrgu tugevdamine ei ole tõhus, ning

võrguühendust taotlevatele võrgukasutajatele muudetakse võimalikult nähtavaks eeldatavad

piirangud, mis paindliku liitumise lepingu puhul kehtivad.

Direktiivi ülevõtmistabel on toodud käesoleva seletuskirja lisas 1.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3

3.1. Elektrituruseaduse muutmine

Punktiga 1 muudetakse § 3 punkti 14 mõiste aktiivne võrguteenuse kasutaja sõnastust, lisades

aktiivse võrguteenuse kasutaja tegevuste nimistusse energiajagamine, ning eemaldatakse nõue

toota energiat tema omandis oleval kinnistul. Aktiivsed võrguteenuse kasutajad saavad

võimaluse parandada oma tootmisvõimet ning osaleda veelgi aktiivsemalt elektriturul. Aktiivse

võrguteenuse kasutajate rühma liikmete arv ei ole määratletud. Aktiivse võrguteenuse kasutaja

omatoodetud ja salvestatud elekter ei pea enam olema toodetud ja salvestatud tema enda

kinnistul tarbijale või tarbijate rühmale kuuluval maaüksusel või hoones. Direktiiv annab

võimaluse aktiivsetel võrguteenuse kasutajatel tegeleda elektritootmise ja salvestamisega ka

neile otseselt mitte kuuluval kinnistul, maaüksusel või hoones. Endiselt jääb tingimuseks, et

selline tegevus ei kujuta endast aktiivse võrguteenuse kasutaja peamist äri- või kutsetegevust.

Teistsugune toimimine ei liigituks enam aktiivse võrguteenuse kasutaja mõiste alla, vaid oleks

iseloomulik juba tootjale. Kõik tarbijad peaksid saama kasu elektriturul vahetust osalemisest,

eelkõige sellest, et nad muudavad oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja saavad kasu

madalamatest elektrihindadest. Tarbijatel on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on

vajalik elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja

hajatootmisele. Aktiivse võrguteenuse kasutaja omatoodetud ülejääva energia jagamine

leevendab kõrgete energiahindade mõju ning võimestab suuremat rühma tarbijaid, nagu

kaitsetud tarbijad ja energiaostuvõimetud tarbijad, kel muidu ei ole rahaliste või ruumiliste

piirangute tõttu võimalust saada aktiivseks tarbijaks. Ühtlasi aitab energiajagamine suurendada

taastuvenergia kasutuselevõttu. Asjakohaseid hinnasignaale ja salvestusüksusi lõimides võib

elektrijagamine aidata luua aluse selleks, et ära kasutada väiksemate tarbijate paindlikkust.

Punktide 2 ja 15 muudatused on seotud, mistõttu käsitleme neid koos.

Punktiga 2 täiendatakse § 44 lõikega 11 ja punktiga 15 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktiga 81.

Avatud tarnija peab tagama avatud tarne lepinguga riskimaandusstrateegiad, et vähendada

tarnehäirete ohtu, ehk et fikseeritud hinnaga lepingute puhul kehtiks lepingus kokkulepitud hind

kuni lepingu tähtaja lõpuni ka energiahinnakriiside ajal. Kui tarnijad ei taga, et nende

elektriportfellis on riskid piisavalt maandatud, võib elektri hulgimüügihindade muutus

tähendada neile finantsriski ja põhjustada elektriportfelli tõrkeid. Kulud võivad sel juhul

kanduda üle tarbijatele ja teistele võrgukasutajatele. Seepärast peavad kindlaksmääratud hinna

ja tähtajaga elektrivarustuslepingute pakkumise korral olema tarnijate riskid asjakohaselt

maandatud. Asjakohases riskimaandusstrateegias tuleks arvesse võtta tarnija juurdepääsu oma

toodangule, tema kapitalisatsiooni ja sõltuvust hulgimüügituru hindade muutumisest, samuti

tarnija suurust või turu struktuuri. Konkurentsiamet kontrollib, kas avatud tarnija on

riskimaandusstrateegiad kasutusele võtnud.

Punktiga 3 asendatakse § 583 lõikes 4 tekstiosa pärast sõna „elektripaigaldise“ tekstiosaga

„piires, tingimusel, et jagatud taastuvenergia tootmine ja tarbimine toimuvad sama

liitumispunkti piires“. Muudatusega kehtestatakse õiguslik alus selleks, et tarbijad, kes

toodavad ja tarbivad taastuvenergiat samas hoones või kortermajas, saavad osaleda ühiselt

toodetud taastuvenergia jagamises tarbijapaigaldise sees eeldusel, et tootmine ja tarbimine

toimuvad sama liitumispunkti piires. Kehtivas seaduses ei ole sätestatud, kuidas täpsemalt

tarbija saab elektrijagamises osaleda ja millised kulud talle rakenduvad. Elektri jagamist

tarbijapaigaldise piires visualiseerivad allolevad skeemid.

4

Eesmärk on soodustada oma tarbeks toodetud taastuvenergia kasutamist ning lihtsustada

energia jagamist tarbijate vahel hoone või kinnistu sees. Tehniliselt on praegu võimalik

liitumispunkti piires energiat jagada, kui kõik tarbijad on nõus ühiselt elektrit soetama. Elektri

ühisost tähendab, et tarbija loobub oma õigusest ise endale sobiv elektrimüüja valida ja

elektrileping sõlmida, samuti vähendab elektri ühisost tarbija huvi oma tarbimist juhtida. Ühise

liitumispunkti kaudu elektrienergia jagamine võimaldab elanikel ühiselt hoones toodetud

taastuvenergiaga oma arveid vähendada.

5

Punktiga 4 täiendatakse § 583 lõikega 5.

Lõikes 5 täpsustatakse, et liitumispunkti piires elektrit jagades toimub kauplemisperioodil

tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine. Saldeerimine pikema ajavälba puhul

ei ole põhjendatud, kuna see toob kaasa elektrisüsteemi ebaefektiivse toimimise.

Tarbijatevahelise kokkuleppe all on mõeldud seda, et tarbijad, nt korteriühistu liikmed, lepivad

kokku, millised korterid osalevad elektri jagamises ja millistel alustel elektrit jagatakse. Näiteks

võivad korteriühistu liikmed leppida kokku, et jagamise aluseks võetakse korterite

põrandapind, või otsustada jätta elektri jagamisest kõrvale korterid, kes ei ole taastuvelektri

tootmisseadme rajamisse panustanud.

Punktide 5, 6 ja 9 muudatused on seotud, mistõttu käsitleme neid koos.

Punktiga 5 täiendatakse § 65 lõigetega 13 ja 14, millega kehtestatakse võrguettevõtjale nõue

pakkuda oma teeninduspiirkonnas võimalust sõlmida paindliku liitumist. Piirkondades, kus

elektrivõrgu võimsus on piiratud, peab võrguühendust taotleval võrgukasutajal olema võimalik

sõlmida ilma püsikindluseta, paindlik liitumisleping. Kõnealune leping on tähtajaline ning

peaks näiteks arvesse võtma energia salvestamist või piirama aega, mil elektrijaam saab võrku

suunata elektrienergiat või -võimsust, mida on võimalik turule viia, võimaldades selle osalist

kättesaadavaks tegemist. Paindliku liitumise lepingud võimaldavad võrguettevõtjal tavapäraselt

võrgu tugevdamise plaanidega edasi liikuda. Paindlikud liitumised muudetakse püsikindlaks

niipea, kui võrk on valmis. Alalise lahendusena võimaldatakse paindliku liitumise lepinguid

piirkondades, kus võrgu tugevdamine ei ole tõhus, ning võrguühendust taotlevatele

võrgukasutajatele antakse võimalikult selget teavet, mida kujutavad endast eeldatavad

piirangud, mis paindliku liitumise lepingu puhul kehtivad. Liitumise tüüptingimused koostab

võrguettevõtja ning avaldab need oma veebilehel.

Punktiga 6 muudetakse § 65 lõike 3 punkti 4 sõnastust. Võrguettevõtjal on õigus keelduda

võrguteenuse osutamisest, kui tema võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik

edastamisvõimsus. Paindliku liitumise nõude valguses tuleb kõnealuse punkti sõnastust

täiendada ning lisada peale edastamisvõimsuse puudumise ka paindliku liitumise kokkuleppeni

mittejõudmine. Vajaliku edastamisevõimsuse puudumine võib tähendada muuhulgas ka seda,

et vastavas piirkonnas ei ole võimalik uusi liitujaid püsikindlalt võrguga ühendada, mis tõttu on

asjakohane kõnealuses piirkonnas paindliku liitumise võimaluse loomine.

Punktiga 9 muudetakse § 70 lõike 8 sõnastust, mida täiendatakse nõudega anda teavet muu

hulgas ka paindliku liitumise võimaluste kohta. Direktiivist lisanduv nõue loob kohustuse

võrguettevõtjale anda muuhulgas infot ka paindliku ühenduse loomise võimalikkuse kohta

ülekoormatud piirkondades, seda muidugi konfidentsiaalsuse nõuet silmas pidades.

Punktiga 7 täiendatakse ELTS-i §-ga 651.

Lõike 1 kohaselt ei tohi võrguteenuse osutamiseks elektrivõrgus kasutatav riist- või tarkvara

ohustada riigi julgeolekut.

Mõistet „riigi julgeolek“ on seletatud Riigikogu 2017. a kinnitatud julgeolekupoliitika alustes

(edaspidi JPA)1 ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigikaitse arengukavas 2022–2031 (edaspidi

RKAK)2. JPA sätestab Eesti julgeolekupoliitika eesmärgina kindlustada Eesti riigi iseseisvus

1 Eesti julgeolekupoliitika alused. https://riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/julgeoleku-ja-

riigikaitse-koordineerimine. 2 Riigikaitse arengukava 2022–2031. https://riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/julgeoleku-ja-

riigikaitse-koordineerimine.

6

ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja

elanikkonna turvalisus. RKAK määrab ühe olulise riigikaitse tegevussuunana riigi ja ühiskonna

toimimise mis tahes olukorras. See hõlmab elutähtsate teenuste või muude riigikaitse

tähenduses oluliste teenuste toimepidevuse tagamist. Elektri võrguteenus kuulub elutähtsate

teenuste hulka.

Laia riigikaitse seisukohast on seega oluline, et riigi ja ühiskonna harjumuspärast toimimist

tagavate teenuste kasutatavus ei satuks ohtu võrguseadmete tarkvaravigade, võimalike tootja

tekitatud tehnoloogiliste „tagauste“ või võrguseadmete vastu suunatud pahatahtlike rünnakute

ja manipulatsioonide tõttu3. Samuti on oluline tagada, et sidevõrgud ei oleks monokultuursed

(ühe konkreetse tootja tehnoloogiaga üles ehitatud), mis tekitab sõltuvuse sellest tootjast ning

võimendab temaga seotud riske4.

Lõige 2 sätestab asjaolud, mille korral võrguteenuse osutamiseks elektrivõrgus kasutatav riist-

või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut. Säte viitab elektroonilise side seaduse (ESS) § 873

lõikele 2, kus on loetletud, et kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut

järgmiste asjaolude tõttu:

1) selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva suure riski tõttu (edaspidi suure

riskiga riist- või tarkvara) või

2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu.

Esimeses punktis nimetatud ohud on seotud tarneahelaga ning lähtuvad konkreetsest ettevõtjast.

Selleks ettevõtjaks on kas konkreetse riist- või tarkvara tootja või tegevusloaga võrguettevõtjale

hooldus- või tugiteenust pakkuv ettevõtja. Riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või

seadistusest tulenevad ohud on seotud tehnoloogia endaga. Näiteks on tegemist tehnoloogilise

ohuga siis, kui sidevõrgus kasutatav seadistus ei taga side konfidentsiaalsust ehk kõrvalisel

osapoolel on võimalik sidet pealt kuulata.

Lõike 3 kohaselt tuleb suure riskiga riist- või tarkvara hinnates arvestada muu hulgas ESS-i §

873 lõikes 3 loetletud teabega. ESS-i § 873 on kehtestatud elektroonilise side seaduse,

ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega (437 SE)5 . 437 SE seletuskirjas

põhjendatakse loetelu järgmiselt:

ESS § 873 lõikes 3 esitatakse näitlik loetelu, millist teavet riist- või tarkvara tootjast, hooldus-

või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski hindamisel muu hulgas arvestatakse ning mis

võib osutada riist- või tarkvaraga seotud kõrgele riskile. Loetelu ei tähenda, et kui üks tingimus

on täidetud, oleks tegu automaatselt kõrge riskiga riist- või tarkvaraga. Hinnang, kas tegu on

kõrge riskiga tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkujaga, tehakse riist- või tarkvara kasutusloa

menetluses riskihinnangu baasil. Ühe loetelus nimetatud punkti täitmine võib põhimõtteliselt

kaasa tuua kõrge riski, kuid eeldusel, et see on piisavalt põhjendatud ja kaalukas.

Võrguteenuse puhul on analoogselt sideteenusega tegemist elutähtsa teenusega, mistõttu on

riskihindamine riist- või tarkvara hankides põhjendatud. Samuti on võrguteenuse osutajatel

asjakohane arvestada riskihindamise käigus ESS-i § 873 lõikes 3 nimetatud teabega. 437 SE

seletuskiri loetleb lisaselgitused ESS-i § 873 lõikes 3 nimetatud teabe kohta:

Punktid, mida tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja kohta riskianalüüsis muu hulgas

hinnatakse on järgnevad:

3 Riigi julgeoleku hindamise kohta vt ka sisukokkuvõtet. 4 Vt ka https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-wide-coordinated-risk-assessment-5g-networks-

security. 5 437 SE menetlus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/70adb908-b70f-4d8b-9b20-2b25ad2d269e/.

7

1) tema asukoht või peakontor on riigis (edaspidi asukohariik), mis ei ole Euroopa Liidu

(edaspidi EL), Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) ega Majandusliku

Koostöö või Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik;

2) tema asukohariigis ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid või ei austata inimõigusi;

3) tema asukohariigis ei kaitsta muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või

ärisaladust;

4) tema asukohariik käitub küberruumis agressiivselt;

5) asukohariigile on EL-i, NATO või OECD liikmesriigid omistanud küberrünnakuid;

6) ta allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või

riigiasutusele;

7) tema asukohariik või muu välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut

ohustaval viisil;

8) tema majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis

loodud piisavaid tingimusi;

9) tema omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole

läbipaistev;

10) tema rahastamine ei ole läbipaistev;

11) tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole

rakendatud piisavaid turvameetmeid;

12) ta ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja arvatud

vääramatu jõu tõttu.

Eesti on EL, NATO ja OECD liikmesriik. Nende organisatsioonide liikmesriikides asuvad

ettevõtjad on üldiselt vähem riskantsed, kuna nendes riikides kehtivad kokkulepped, väärtused

ja põhimõtted, mis ühilduvad Eesti riigi julgeoleku huvidega. OECD liikmesriike ühendavad

väärtused nagu avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine ning

NATO liikmesriike isikute vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik. EL põhimõtted on

inimõiguste austamine, demokraatia, õigusriik, inimväärikus, vabadus ning muud EL

õigusaktides sätestatud põhimõtted. Neid väärtusi kandvad riigid on üldiselt vähem tõenäolised

sekkuma oma riigis asuva ettevõtja tegevusse eesmärgiga kahjustada Eesti riigi julgeolekut.

Sarnaselt eeltooduga on väiksem risk taolisele sekkumisele, kui asukohariigis järgitakse

demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ja austatakse inimõigusi ning kaitstakse muu riigi isikute

intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust.

Demokraatliku õigusriigi põhimõte tähendab, et kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted, mida

tunnustatakse Euroopa õigusruumis. Õigusriigi all on mõeldud õigusriiki laiemas tähenduses

ehk mitte ainult riiki, kus on olemas seadused, vaid on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus,

sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus.

Riik, kus kaitstakse muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust, on

vähem tõenäoline sekkuma enda riigis asuva ettevõtja tegevusse eesmärgiga teise riigi isikute

intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust rikkuda. Kuna sidevõrke läbib suur hulk

8

andmeid, millest osa on tundlikud andmed, peab olema kindlus, et sidevõrkudes kasutatava

riist- ja tarkvara kaudu nendele andmetele kolmandatel isikutel ja riikidel õigusvastaselt

juurdepääsu pole.

Teave, et asukohariik käitub küberruumis agressiivselt või EL, NATO või OECD liikmesriigid

on asukohariigile omistanud küberrünnakuid, indikeerib, et asukohariik võib taolisi

küberrünnakuid korraldada sidevõrkude tehnoloogia kaudu ka Eesti vastu.

Punktid selle kohta, kas ettevõtja allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu

välisriigi valitsusele või riigiasutusel ning kas tema asukohariik või muu välisriik võib

kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval viisil, baseeruvad eelkõige teise riigi

õigusruumi hindamisel. Kui näiteks asukohariigi õigusaktid võimaldavad kohtuliku kontrollita

anda ettevõtjale korraldusi luure või riigikaitse huvides teise riigi järele luurata, on see

ohumärk Eesti riigi julgeoleku aspektist.

Punktid 8-10 (kas tema majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole

asukohariigis loodud piisavaid tingimusi; tema omandistruktuur, organisatsiooniline

ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev; tema rahastamine ei ole läbipaistev)

indikeerivad eelkõige seda, et ettevõtjal võib olla varjatud sidemeid välisriigi valitsusega, mis

panevad teda sõltuma selle välisriigi valitsuse tahtest ning luure ja agressiivse teiste riikide

mõjutamise kaalutlustest.

Punktid 11-12 (tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks

ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid; ta ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete

või teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu jõu tõttu) keskenduvad eelkõige sellele, kas

tootja, hooldus- või tugiteenuse pakkuja ise tähtsustab küberturvalisust ning on suuteline

tarneid tagama. Kui ettevõtja ise küberturvalisust ei tähtsusta, on suurem risk, et tema riist- ja

tarkvara sisaldab ohtlikke turvanõrkusi. Kui ettevõtja järjepidevalt, ka pahatahtlikult, tarneid

ei taga, seab see ohtu sidevõrgu toimimise ja turvalisuse, sest sidevõrk vajab uuendamist nii

riist- kui ka tarkvara puhul.

2019. aasta Euroopa Liidu riskianalüüsis toodi välja, et oluline on hinnata iga tehnoloogia

tootja riskiprofiili. Muu hulgas tuleb riskianalüüsi kohaselt analüüsida ettevõtete sõltumatust

Euroopa Liidu välistest riikidest, et välistada tehnoloogia kaudu poliitiliste huvide

realiseerimist. Selleks on vaja arvesse võtta ettevõtte ja valitsuse seoseid, ettevõttele

kohaldatavaid õigusakte (kas õigusaktid lähtuvad demokraatlikest printsiipidest ning

andmekaitse põhimõtetest), ettevõtte juhtimise läbipaistvust ning kolmandate riikide võimet

rakendada ettevõtte üle sunnimehhanisme. Riskianalüüsi olulisim sõnum on see, et IKT

kasutamise puhul peab riskide hindamine olema kõikehõlmav, mitte ainult tehniliste aspektide

keskne.

Pidades silmas digiühiskonna arengut ning IKT arengu tõttu muutunud julgeolekuolukorda, on

vajalik, et enne sidevõrkude jaoks vajaliku riist- või tarkvara kasutusele võtmist tagatakse

nende kooskõla riigi julgeoleku huvidega. Riigi julgeoleku huvidega kooskõla hindamisel

kontrollitakse muu hulgas tarnijate riskiprofiile.

Lisaks tootjale tuleb hinnata ning kontrollida ka hooldus- või tugiteenust pakkuvaid juriidilisi

isikuid – nt kui tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei

ole rakendatud piisavaid turvameetmeid. Näiteks hiljutine SolarWinds Orion’i intsident näitab,

et ka tarneahelas olevatele ohtudele tuleb tähelepanu pöörata6.

6 Lisainfo: https://www.solarwinds.com/securityadvisory ning https://www.zdnet.com/article/solarwinds-the-

more-we-learn-the-worse-it-looks/.

9

Lõikes 4 täpsustatakse, et tegevusloaga võrguettevõtja lähtub riist- või tarkvara hankides

nõudest hinnata ohtu julgeolekule ja võtta seda hankimise käigus arvesse. Piirdutakse üksnes

tegevusloaga võrguettevõtjatega, kuna nemad osutavad avalikku võrguteenust.

Punktiga 8 muudetakse § 67 lõike 5 sõnastust. Võrguettevõtja kasutab võrguteenuse eest

arveldamiseks elektrijagamise tulemusena saldeeritud mõõteandmeid ja edastab samad andmed

ka elektrimüüjale tarbijaga elektrienergia eest arveldamiseks .

Punktiga 10 täiendatakse § 71 lõikega 91 Konkurentsiameti kasutatava võrgutasude

metoodika asjus. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peaks arvestama, et võrgutasud

peavad pakkuma võrguettevõtjatele stiimuleid kasutada paindlikkusteenuseid, eelkõige

tarbimiskaja ja energia salvestamist. Võrguettevõtjal puudub muidu võimalus arendada

uuenduslikke lahendusi olemasoleva võrgu optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste

hankimiseks. Võrgutariifid tuleb kavandada nii, et neis võetaks arvesse võrguettevõtjate

tegevus- ja kapitalikulusid või mõlema tõhusat kombinatsiooni, et elektrisüsteemi kulutõhusalt

käitada. Kulude kajastamise nõue ei tohiks piirata võimalust jaotada kulud tõhusalt ümber, kui

kohaldatakse ajapõhiseid võrgutasusid. See aitab taastuvatest energiaallikatest saadud energiat

võimalikult väheste kuludega rohkem elektrisüsteemi lõimida ja võimaldaks lõpptarbijatel oma

paindlikkuslahendusi väärtustada. Konkurentsiametil on keskne roll piisavate investeeringute

tagamisel võrgu vajalikuks arendamiseks, laiendamiseks ja tugevdamiseks. Konkurentsiamet

peab edendama selle investeeringu kasutamist, ergutades võrgu arendamist, et tulla toime

taastuvenergia tootmisega, sealhulgas vajaduse korral taastuvenergia eelisarendusaladel.

Punktid 11–12 on omavahel seotud ning käsitleme neid koos.

Paragrahvides 761 ja 762 tehtud muudatuste eesmärk üldteenuse osustaja leidmise protsessi

muuta. Muudatuse tulemusel leiab võrguettevõtja üldteenuse osutaja konkursi teel. Muudatus

on vajalik, et muuta üldteenuse osutaja määramine võrguettevõtja jaoks võrreldes tänase

olukorraga selgemaks, mistõttu sätestatakse ülteenuse osutamise konkursi täpsemad tingimused

elektrituru toimimise võrgueeskirjas.

Seadust täiendatakse uute lõigetega, millega sätestatakse konkursi väljakuulutamise teavitus

(§ 761 lg 24). Uue lõikega 25 sätestatakse, et üldteenuse osutamise konkursi kord kehtestatakse

elektrituru toimimise võrgueeskirjas.

Punktid 13 ja 14 on omavahel seotud ning käsitleme neid koos.

Punktiga 13 täiendatakse § 90 lõigetega 14 ja 15 ning punktiga 14 täiendatakse § 92 lõikega 42.

Tarbijatel on õigus kasutada oma elektrimüüja ja/või võrguettevõtja hallatavaid kaebuste

esitamise menetlusi ja vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi, et tagada oma õiguste

tulemuslik jõustamine ning mitte sattuda ebasoodsasse olukorda elektrimüüjaga ja/või

võrguettevõtjaga tekkinud erimeelsuste korral, eelkõige seoses arvetega või tasumisele

kuuluvate summadega. Kui tarbijad neid menetlusi kasutavad, ei tohiks elektrimüüjad ega

võrguettevõtjad lõpetada lepinguid endiselt vaidluse esemeks olevate faktide alusel.

Võrguettevõtjad, elektrimüüjad ja tarbijad peavad jätkuvalt täitma oma lepingulisi õigusi ja

kohustusi, eelkõige elektrienergiat tarnima ja selle eest maksma, ning kaebuste esitamise

menetlus ei tohiks olla aluseks kuritarvitamisele, mis võimaldaks tarbijatel kõrvale hoida oma

lepingulistest kohustustest, sealhulgas arvete tasumisest. Kohtuvälise menetluse tähtaja

sätestamine motiveerib kohtuväliseid menetlusorganeid oma menetlusi läbi viima

eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning välistab tarbija võlgnevuse kasvamise võrguettevõtja ees,

et menetluse lõppedes poleks tarbijal mitme kuu suurune võlgnevus, mida tal pole võimekust

tasuda.

10

Ühtlasi kehtib võrguühenduse katkestamise tähtajaline keeld ainult juhul, kui kaebus on

esitatud võrguettevõtja vastu. ELTS § 90 lg 1 kohaselt on võrguühenduse katkestamise õigus

üksnes võrguettevõtjal ja üksnes juhul, kui tarbija on jätnud tasumata võrgutasu või

üldteenuse/avatud tarne katkemise eest makstava tasu. Seega ei tohiks kaebuse esitamine

elektrimüüja vastu takistada võrguettevõtjal võrguühendust katkestada, kui võrguühenduse

katkestamise põhjuseks on võrguettevõtjale võrguteenuse tasu maksmata jätmine.

Müüja poolt võrguettevõtjale tehtava taotlusega tarbija võrguühenduse katkestamiseks saab

toimuda juhul, kui võrguettevõtja on loovutanud võrguteenuse tasu nõuded elektrimüüjale, kes

on sõlminud võrguettevõtjaga lepingu ühisarve esitamiseks. Need elektrimüüjad saavad

võrguettevõtjalt tellida võrguühenduse katkestuse, kui tarbija on elektrimüüjale jätnud

võrguteenuse eest tasu maksmata. Samas on võrguettevõtjal soov või vajadus teatud olukorras

võrguühenduse katkestamisest keelduda või seda edasi lükata. Näiteks, kui võlgnevuses olev

tarbija on elutähtsa teenuse osutaja, samuti kui katkestada soovitakse eratarbija võrguühendust

pühade ajal ja nädalavahetustel.

Punktiga 16 muudetakse § 93 lõiget 6 punkti 221. Direktiivist tulenevalt täpsustatakse

Konkurentsiameti ülesannet jälgida, et turuosalised ei seaks takistusi ega piiranguid

omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele. Nimistut

täiendatakse hajutatud energiatootmise ja võrguga ühendamise, energiajagamise ning

taastuvenergiakogukondade arendamisega.

Punktiga 17 täiendatakse § 1113 lõikega 21, mille kohaselt loob süsteemihaldur

andmevahetusplatvormile liidese, mis võimaldab näiteks korteriühistul platvormil

elektrijagamises osalemiseks end registreerida ja määratleda põhimõtted, mille alusel

korterielanike vahel elektrit jagatakse. Liides kogub kauplemisperioodide kaupa saldeeritud

mõõteandmed ja edastab need võrguettevõtjale, kelle vastutusel on võrguteenuse eest

arveldamine ja mõõteandmete elektrimüüjale edastamine.

Punktiga 18 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL)

2019/944 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega (ELT L, 2024/1711, 26.6.2024)“.

3.2. Riigihangete seaduse muutmine

Punktiga 1 muudetakse § 154 lõike 2 sõnastust. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu

Nõukogu direktiiv 2014/25/EL (edaspidi direktiiv) võimaldab liikmesriigis teatavaid tegevusi

gaasi, soojuse, elektri, vee, transpordi ja postiteenuse sektoris vabastada riigihangete reeglitest,

kui need tegevused on liikmesriigis konkurentsile avatud tegevused. Seda, kas vastav tegevus

vabastatakse konkreetses liikmesriigis riigihangete reeglitest, otsustab Euroopa Komisjon

(RHS § 154 lg 1). Teadaolevalt on Euroopa Komisjon heaks kiitnud elektri sektoris riigihangete

tegemisest vabastamise vähemalt järgmistes liikmesriikides: Itaalia, Leedu, Tšehhi, Saksamaa,

Austria, Rootsi, Holland ja Soome7.

Eelnõu koostaja hinnangul vastavad eelnimetatud tegevused erandi taotlemise tingimustele ka

Eestis, ehk täpsemalt, tegu on Eestis konkurentsile avatud valdkondadega.

Erandi saamine tooks märgatavat kasu taastuvenergia turule tervikuna. Erandi saamine

vähendaks hetkel eksisteerivaid turutõrkeid, sest siin tegutsevad turuosalised tegutseksid

ühetaoliste reeglite kohaselt. Väiksem administratiivne koormus loob eeldused täiendavateks

investeeringuteks ning suuremaks konkurentsiks. Samuti aitab taastuvate energiaallikate

7 https://single-marketeconomy.ec.europa.eu/single-market/public-procurement/legal-rules-and-

implementation/exemptmarkets_en.

11

suurendamine ja mitmekesistamine riigil endal omakorda täita Euroopa Liidu poolt seatud

eesmärke. Sektoris tegutsevate ettevõtete sisemised kontrollmehhanismid on piisavad, et tagada

hangete läbipaistvus ja tarnijate võrdne kohtlemine.

Seaduse muudatuse eesmärk on vabastada ka Eestis taastuvenergia tootmise ja selle võrku

müümisega seonduvad tegevused riigihangete reeglitest. Selleks tuleb luua sarnaselt teiste

riikide õigusruumile vastav võimalus ka sektori tegutsevale turuosalisele.

Seaduse muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et riigihangete seadus ei anna hetkel õigust

hankijatel endil esitada erandi saamiseks taotlus Euroopa Komisjonile. Vastavalt direktiivi

artikli 35 lõikele 1 võib Euroopa Komisjonile taotluse erandi tegemiseks esitada liikmesriik või

hankijad, kuid seda üksnes juhul, kui liikmesriigi õigusaktid selle õiguse hankijatele annavad.

Riigihangete seadus viitab hetkel üksnes erandile §-s 154, sätestades, et erandi andmise otsus

tehakse direktiivi artikli 35 kohaselt. See aga tähendab, et kõnealuse erandi taotluse saab

vastavalt direktiivi artikli 35(1) kohaselt esitada Euroopa Komisjonile üksnes liikmesriik ise.

Eelnõu koostaja juhib tähelepanu sellele, et paljudes teistes liikmesriikides nagu näiteks

Leedus, Saksamaal, Madalmaades, Horvaatias, Kreekas, Ungaris, Austrias, Rootsis, Portugalis,

Sloveenias ja Itaalias on erandi taotlemise õigus liikmesriikide poolt antud just hankijatele

endile. Hankijad, kes on ise vastava sektori turuosalised, oskavad kõige paremini hinnata, kas

turg selles valdkonnas on piiratud või konkurentsile avatud ning sellest tulenevalt hinnata, kas

turg kvalifitseerub riigihangete reeglite vabastamisele. Andes hankijatele õiguse esitada ka ise

soovi korral taotlus Euroopa Komisjonile muutuks riigihangete regulatsioon paindlikumaks,

ilma, et riik kaotaks erandi taotlemise protsessi osas kontrolli. Seda põhjusel, et Euroopa

Komisjon kaasab igal juhul vastava liikmesriigi erandi andmise hindamise protsessi hinnangu

saamiseks turu olukorra kohta.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei lisata elektrituruseadusesse uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711 elektrituru

korralduse parandamiseks, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944.

Eelnõu ja Euroopa Liidu õigusaktide vastavustabel on lisatud (lisa 1).

6. Seaduse mõjud

Eelnõu käsitleb järgmisi teemasid:

• avatud tarnija riskimaandusstrateegia;

• võrguettevõtjate paindliku liitumise võimaldamise kohustus;

• tarbijate kaitsmine võrgust lahtiühendamise eest;

• elektri jagamine hoone piires;

• riigi julgeoleku põhimõtted võrguteenuse osutamiseks elektrivõrgus kasutatavat riist-

või tarkvara hankides;

• vabastada Eestis taastuvenergia tootmise ja müümisega seonduvad tegevused

riigihangete reeglitest.

6.1. Avatud tarnija riskimaandusstrateegiad

Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid puudusi ja

ootamatuid tagajärgi, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete

fossiilkütusehindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi

hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele.

12

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Elektrimüüjate kohustusel kasutada riskimaandusstrateegiaid on suur sotsiaalse kasu

potentsiaal, nagu tarbijate kaitse hinnakõikumise eest, elukalliduse leevendamine, töökohtade

ja majanduse stabiilsus ning sotsiaalsete pingete vähenemine. Lisaks aitab see soodustada

õiglasemat ja tasakaalustatud energiatootmist ja -tarbimist, mis on kasulik kogu ühiskonnale.

Elektrimüüjate kohustusel kasutada riskimaandusstrateegiaid energiahulgimüügihindade

kõikumise leevendamiseks võib olla mitu olulist sotsiaalset mõju, mis puudutavad tarbijate

heaolu, töökohtade turgu ja üldist ühiskondlikku stabiilsust.

Riskimaandusstrateegiad võivad avaldada otsest mõju tarbijate elektrihindadele. Kui hinnad

muutuvad ettearvamatuks, võivad inimesed ja ettevõtted kogeda suuri hinnatõuse, mis võib

muuta elektri kättesaamatuks kaubaks ja seeläbi suurendada vaesumist või sotsiaalset

ebavõrdsust. Riskide maandamine aitab tasakaalustada ja vähendada tarbijate finantskoormust.

Tugevamalt võib see mõjutada väiksema sissetulekuga peresid, kuna energiaarved võivad olla

oluline osa nende igapäevastest kuludest ja põhjustada elukvaliteedi halvenemist.

Energiahindade järsk tõus võib suurendada ka tööpingeid, kui ettevõtted peavad kõrgete

energiahindade tõttu koondama töötajaid või vähendama teenuseid. Riskimaandusstrateegiate

kasutamine võib vähendada energiahindade äkilisi muutusi, mis aitab vältida töötuse kasvu ja

vähendada sotsiaalset rahutust. Kui inimestel on kindlus, et elektrihind on stabiilne, väheneb

ühiskonnas ka rahulolematus. Ettevõtted saavad oma tegevust paremini planeerida, sealhulgas

teha pikaajalisi investeeringuid, mis võib kasvatada tööhõivet ja tuua kaasa uute töökohtade

loomise ning ergutada majandustegevust.

Kui elektrimüüjad saavad pakkuda stabiilseid ja ennustatavaid hindu, suurendab see tarbijate

usaldust turu vastu. Usaldusväärne ja läbipaistev hindamine, mida riskimaandus võib pakkuda,

aitab tarbijatel langetada paremaid energiatarbimise ja eelarve planeerimise otsuseid.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Elektrimüüjate riskimaandusstrateegiate kohustus võib aidata tagada riigi energiajulgeolekut,

vähendades majanduslikke ja sotsiaalseid riske, mis võivad tekkida energiahindade

kõikumisest. Samuti soodustab see energiataristu stabiilsust ja riigi strateegilist paindlikkust, et

paremini reageerida võimalikele kriisidele.

Kui elektrimüüjad peavad maandama riske, suudavad nad tõenäolisemalt hoida elektritootmise

ja -jaotuse süsteemide investeeringud stabiilsena. See aitab tagada riigi energiataristu

pikaajalise stabiilsuse, kuna ettevõtted ei pea tegema äkilisi kärpeid, et tulla toime

hinnakõikumisega. Usaldusväärne taristu on aga oluline riigi julgeoleku tagamiseks, eriti

kriisiolukordades.

Energiahindade äkiline tõus või langus võib põhjustada majanduslikku ebastabiilsust, mis

omakorda võib mõjutada riigi julgeolekut. Näiteks kui energiakriis või kõrged hinnad

põhjustavad ettevõtete sulgemisi, töötuse kasvu või inflatsiooni, võib see tekitada sotsiaalset

rahutust ja destabiliseerida poliitilist olukorda. Riskimaandusstrateegiaid rakendades aitavad

elektrimüüjad vähendada neid riske, valmistades riigi majanduse kriisideks paremini ette.

Mõju majandusele

Riskimaandusstrateegiate kasutamine võib aidata energiahindade kõikumist leevendada ning

tagada suurema stabiilsuse ja parema prognoositavuse nii elektrimüüjate kui ka tarbijate jaoks.

See toob kasu kogu majandusele, vähendades äkilisi hinnatõuse ja soodustades pikaajalisi

13

investeeringuid. Elektrimüüjate kohustus kasutada riskimaandusstrateegiaid

energiahulgimüügihindade muutumise leevendamiseks võib avaldada majandusele mõju

mitmel moel.

Riskide maandamine võib suurendada hindade stabiilsust, mis omakorda muudab energiakulud

tarbijatele ja ettevõtetele paremini prognoositavaks, vähendades seeläbi nende finantsriske. Kui

ettevõtted saavad end kaitsta negatiivsete turumuutuste eest, on neil võimalik jääda rahaliselt

stabiilseks, mis vähendab pankrottide ja sulgemiste arvu. See aitab pakkuda

konkurentsivõimelisemaid ja stabiilsemaid hindu ka teistes eluvaldkondades, mis võib kaasa

tuua rohkem investeeringuid ja tarbimist, kuna ettevõtted ja eraisikud ei pea kartma hindade

järsku tõusu.

Elektrimüüjad, kes ei suuda riske tõhusalt maandada, võivad kaotada konkurentsivõime, kuna

nad ei saa pakkuda stabiilseid hindu ning peavad hinnatõusu tarbijatelt sisse nõudma, mis võib

põhjustada klientide kaotamise. Samuti võivad need, kes oskavad riske maandada, saada

konkurentsieelise, pakkudes paremaid hindu ja teenuseid. Kui elektritootmise ja -müügiga

seotud riskid on tõhusalt maandatud, võib see kaasa aidata energiasektori arengule ja

investeeringute stabiliseerumisele. See võib omakorda kaasa tuua taristu paremaks muutmise

ja töökohtade loomise. See jällegi aitab hoida inflatsiooni väikesena ja vähendada energiahinna

äkilisi tõuse, mis võiksid muidu mõjutada tööstuse ja tarbimise mahtu. Kõik see omakorda

toetab majanduse üldist stabiilsust.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Kui elektrimüüjad kasutavad riskimaandusstrateegiaid, aitavad need maandada energiahindade

kõikumist. Kaasneb hindade suurem stabiilsus ja parem prognoositavus. See võib soodustada

energiatootmise planeeritavust, kuna ettevõtted ja riigid saavad paremini prognoosida oma

energiatarbimist ja -tootmist. Kui energiatootmine on stabiilsem ja planeeritavam, võivad

kasvada investeeringud energiatootmisse, sealhulgas taastuvenergia ja energiatõhususe

projektidesse. See võib aidata suurendada puhtama ja keskkonnasõbralikuma energia osakaalu,

kuna taastuvenergiaallikad (nt päikese-, tuule- ja hüdroenergia) pakuvad keskkonnasõbralikke

alternatiive, mis aitavad vähendada CO2 heidet.

Kui hinnakõikumine on riskimaandusega leevendatud, saavad energiatootjad teha pikaajalisi

investeeringuid keskkonnasõbralikumatesse energiaallikatesse, kuna nad suudavad ennustada

oma tulusid ja kulusid. See võib soodustada rohelise energia turu kasvu ja innovatsiooni.

Näiteks võib stabiilne hinnakeskkond julgustada investeerima päikese- ja tuuleenergiarajatiste

ehitamisse, kuna ettevõtted ei pea kartma kõrgete energiahindade tõttu suurenevaid kulusid.

Samuti võib see kiirendada üleminekut väikese süsinikusisaldusega energia tootmisele, kuna

energiatootjad saavad investeerida taastuvenergia taristusse ilma pideva hinnakõikumise

kartuseta.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Kui elektrimüüjad kasutavad riskimaandusstrateegiaid, aitab see stabiliseerida energiahindade

kõikumist, mis avaldab olulist mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste

eelarveplaneerimisele. Paljudes riigiasutustes ja omavalitsusüksustes on elektrikulu osa suurest

eelarvekoormusest, eriti näiteks koolide, haiglate, avalike teenuste ja muude valitsussektori

asutuste jaoks. Kui energiahinnad on stabiilsemad, on omavalitsusüksustel lihtsam prognoosida

oma energiakulutusi ja planeerida pikaajalisi investeeringuid. Samuti võivad

omavalitsusüksused kasutusele võtta lisameetmeid energiatõhususe suurendamiseks, teades, et

hinnakõikumist on vähem ja kulud on prognoositavamad. Kui energiahindade kõikumist

suudetakse vähendada, saavad riigiasutused ja omavalitsusüksused keskenduda energiapoliitika

14

arendamisele, mis on suunatud taastuvenergiaallikate kasutamisele ja energiatõhususe

parandamisele.

6.2. Võrguettevõtjate paindliku liitumise võimaldamise kohustus

Eelnõuga kaasneb võrguettevõtjatele kohustus võimaldada paindlikku elektrivõrguga liitumist

piirkondades, kus elektrivõrkude võimsus on piiratud või puudub.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Võrguettevõtjate kohustus võimaldada paindlikku liitumist elektrivõrguga piirkondades, kus

elektrivõrguühendus on piiratud või puudub, võib avaldada mitmesugust sotsiaalset ja

demograafilist mõju. Need mõjud ulatuvad elatustaseme tõusust ja elukeskkonna paranemisest

kuni elanike liikumise ja piirkondlike muutusteni.

Elektriühendus, isegi kui see pole püsiv, parandab elukvaliteeti, kuna elektrit kasutatakse

peaaegu kõigi tegevuste puhul või nendega seoses. Kaugemates piirkondades, kus

elektriühendus on piiratud, võib paindliku liitumise võimaluste loomine tagada, et kodud ja

ettevõtted saavad ligipääsu nüüdisaegsetele teenustele, mis võivad tõsta elatustaset ja parandada

elukvaliteeti.

Paindliku liitumise võimalus võib kaugemates piirkondades, kus elektriühendus puudub, anda

ligipääsu kvaliteetsetele haridusteenustele (nt digitaalõpe, videokonverentsid) ja

tervishoiuteenustele. Ühtlasi võimaldab paindlik elektriühendus muuta hajapiirkonnad

elamiseks atraktiivsemaks, mis võib vähendada rännet linnadesse ja linnalähedastesse

piirkondadesse, saamaks juurdepääsu elektrile ja teistele teenustele. Selle tagajärjel võib mõne

maapiirkonna asustus kasvada, samas kui linnadesse liikumine väheneb. Kui võrguühenduseta

piirkonnad saavad ligipääsu elektrile, võivad sealsed inimesed jääda oma kodukanti või sinna

naasta, kuna elu sellistes maapiirkondades muutub mugavamaks.

Paindliku liitumise võimaldamine võib aidata vähendada regionaalset ebavõrdsust.

Kaugematesse piirkondadesse jõudmine võib soodustada piirkondlikku arengut, parandades

kohalikke elutingimusi ja hoogustades piirkondlikku majandustegevust. See võib samuti kaasa

tuua rohkem kohalikke töövõimalusi ja vähendada töötuse määra, kuna inimesed ei pea enam

linna tööle minema.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Paindlikud liitumised võivad soodustada usaldusväärset ja jätkusuutlikku energiatarnimist, eriti

kaugemates ja vähem arenenud piirkondades, kus elektrivõrk võib olla ebapiisav. See omakorda

tugevdab riigi taristut ja muudab selle vähem haavatavaks võimalike välisohtude ees (näiteks

küberrünnakud või füüsilised rünnakud, mis võivad häirida energiaühendust). Paindlik

liitumine võib soodustada taastuvenergia, näiteks päikese- ja tuuleenergia kasutamist. Need

sõltuvad vähem suurest võrgust ja võimaldavad paindlikkust. See aitab kaasa tooraine ja

energiaallikate mitmekesisusele, vähendades sõltuvust ühest allikast ja suurendades riigi

energiajulgeolekut.

Mõju majandusele

Paindliku liitumise võimaluse loomine kaugemates piirkondades võib olla alguses kallis, kuna

see eeldab taristu uuendamist või rajamist sinna, kus võrguühendus puudub. Suured

alginvesteeringud võivad lükata investeeringutasuvuse kaugemasse aega.

15

Paindliku liitumise võimalus, näiteks kohaliku energiatootmise (taastuvenergia, päikese- ja

tuuleenergia) integreerimine, võib aidata vähendada sõltuvust kallimatest energiatarnetest ja

madalamate hindade kaudu positiivselt mõjutada kodumajapidamisi ja ettevõtteid. Erinevad

majandussektorid, sealhulgas tööstus ja teenused, mis sõltuvad elektrienergiast, võivad kasu

saada usaldusväärse ja taskukohase energiatarne tagamisest. See võib suurendada nende

konkurentsivõimet ja edendada majanduskasvu piirkondades, kus elektrivõrguühendus on

varem olnud piiratud või puudu.

Paindliku liitumise võimalus võib edendada taastuvenergiat, kuna paljud paindlikud lahendused

on seotud päikese- ja tuuleenergiaga. Seda tüüpi energiatootmine ei nõua suuri

alginvesteeringuid erinevalt liitumisest traditsioonilise elektrivõrguga, olles seega kasulik

arenguvõimalus vähearenenud piirkondades. Taastuvenergia areng toob kasu keskkonnale ja

suurendab majanduse jätkusuutlikkust. Paindliku liitumise võimalusega saavad kohalikud

energiatootjad ja ettevõtted teenida tulu, pakkudes kohalikke energiateenuseid piirkondadele,

kus need teenused olid varem puudulikud. See toetab piirkondlikku majandust ja aitab luua uusi

ettevõtteid.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Paindlik liitumine, eriti kui keskendutakse taastuvenergia, nt päikese- või tuuleenergia

tootmisele, võib vähendada fossiilkütuste kasutamist ja kasvuhoonegaaside heidet. Kui

elektrivõrk ühendatakse väiksemate, taastuvat energiat tootvate üksustega (nt kodused

päikesepargid, tuulegeneraatorid), võib see aidata edendada rohelist energiatootmist ja

vähendada keskkonnamõjusid, mis on seotud fossiilkütuste põletamisega. Ühtlasi võib

väheneda energiakadu ja suureneda võrgu efektiivsus. See tähendab vähem energiat, mida

raisatakse kaug- või alakoormatud elektrivõrkudes, aidates vähendada kogu süsteemi

ökoloogilist jalajälge.

Mõju regionaalarengule

Võrguettevõtjate kohustus luua elektrivõrguga paindlikke liitumisi piirkondades, kus

elektrivõrguühendus on piiratud või puudub, võib avaldada olulist mõju regionaalarengule.

Selline samm võib soodustada tasakaalustatud piirkondlikku arengut, vähendada ebavõrdsust

ning edendada kohalikku majandust. Mõju võib olla mitmekesine ja ulatuda piirkondliku

majanduse elavnemisest ning tööturu võimaluste laienemisest kuni piirkondade elukeskkonna

ja taristu paremaks muutumisele.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Et toetada elektrivõrguga paindliku liitumise arendamist piirkondades, kus võrk on varem

puudunud või on piiratud, peavad kohalikud omavalitsused kohanema pisut suurema

halduskoormusega, mis võib tähendada vajadust muuta planeerimisprotsesside ja lubade

andmise praktikat. Elektrivõrgu arendamine võib toetada sotsiaalteenuseid ja muid kohalikke

teenuseid, nagu haridus ja tervishoid. Kohalikud omavalitsused võivad arendada uusi teenuseid

või täiendada olemasolevaid, et parandada elukvaliteeti piirkonnas, kus elektrivõrk on varem

olnud piiratud. Paindliku liitumise võimalus võib muuta piirkonnad elamisväärsemaks ja aidata

kohalikel elanikel ja ettevõtetel saavutada suuremat majanduslikku tasuvust.

Muu otsene või kaudne mõju

Paindlikuks liitumiseks võib olla erinevaid võimalusi, mis sõltuvad piirkonna elektrivõrgu

koormusest, näiteks kohalike taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt või mikrovõrkude rajamine.

See muudab taristu arendamise paindlikumaks ja piirkondadele kohandatavaks. Paindlik

16

liitumine võimaldab elanikele stabiilset ja usaldusväärset elektrivarustust. Tulemusena paraneb

elukvaliteet, kuna enamik igapäevaelu tegevusi sõltub elektrist.

6.3. Tarbijate kaitsmine võrgust lahtiühendamise eest

Elektritarbijate kaitsmine elektrivõrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise vaidluse ajal avaldab

olulist mõju tarbijate elukvaliteedile, sotsiaalsele turvalisusele ja üldisele heaolule. See aitab

tagada õiguste ja huvide tasakaalu nii tarbijate kui ka teenusepakkujate vahel.

Tarbijate kaitsmine elektrivõrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise vaidluse ajal avaldab

olulist sotsiaalset ja demograafilist mõju, aidates tagada sotsiaalset õiglust, võrdsust ja

turvalisust. See aitab hoida elukvaliteeti, stabiliseerida perede toimetulekut ning vähendada

vaimset ja emotsionaalset kahju. Samuti aitab see kaitsta haavatavamaid gruppe, nagu madala

sissetulekuga pered ja vanemad inimesed, et nad ei jääks kohtuvälise vaidluse ajal elutähtsate

teenusteta. Seda tuleb käsitleda kui osa suuremast sotsiaalse õiguse ja võrdse kohtlemise

süsteemist, kus teenuste osutamine ei sõltu ainult majanduslikust olukorrast.

Elektriühendus on eriti oluline peredele, kus on väikesed lapsed, tervisemuredega liikmed või

inimesed, kellel on kodus meditsiiniseadmed, mis sõltuvad elektrist (näiteks hapnikumasin või

muu elutähtis seade). Elektriteenuse katkemine võib raskendada ka töö- ja õpingutingimusi.

Digiajastul on elektri olemasolu oluline kaug- ja kodutöötajatele ning õpilastele, kelle haridus

ja õppetöö sõltuvad peamiselt internetiühendusest ja elektroonilistest seadmetest.

Elektriühenduse säilitamine kohtuvälise vaidluse ajal päästab ka muretsemisest elektriga seotud

põhivajaduste puudumise pärast ja aitab seega hoida vaimset tasakaalu. Kui tarbijad tunnevad,

et neid kaitstakse õiglaselt ja et nende õigusi vaidluste ajal austatakse, võib see suurendada

usaldust teenusepakkujate vastu. See omakorda tugevdab tarbijate ja teenusepakkujate vahelisi

suhteid, aidates hoida sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust.

Vanemad inimesed võivad olla elektriühenduse katkemise suhtes eriti tundlikud, kuna neil on

rohkem tervisemuresid ja suurem sõltuvus elektrist igapäevaeluga toimetulekul. Kaitse

elektrivõrgust lahtiühendamise eest aitab vältida olukordi, kus vanemad inimesed ei saa

elutähtsaid teenuseid, näiteks toasooja või tervisehooldust, mis on nende heaolu jaoks

hädavajalikud. Eriti oluline on see kaitse piirkondades, kus elab suurem osa haavatavast

elanikkonnast, nagu maapiirkonnad või väikelinnad. Kui inimesed elavad kaugemal ja nende

ligipääs teenustele on piiratud, võib vaidluse ajal elektriühenduse säilitamine neid kaitsta, eriti

kui nad ei saa probleeme elektriettevõtjaga kiiresti lahendada.

Muudatusel ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja

looduskeskkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

6.4. Elektri jagamine hoone piires

Mõjutatud osapooled:

1. Võrguettevõtjad – 2023. aasta seisuga oli Eestis üks põhivõrguettevõtja (Elering) ja

33 jaotusvõrguettevõtjat8, kellest suurimad on Elektrilevi OÜ (2023. a turuosa 88%),

Viru Elektrivõrgud OÜ (2023. a turuosa 3%), Imatra Elekter AS (2023. a turuosa 3%).

2021. aastal omandas Elektrilevi OÜ Imatra Elektri AS-i ning Elektrilevi turuosa

suurenes sellega 91%-ni.

8 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis. Konkurentsiamet, 2023. https://www.konkurentsiamet.ee/analuusid-ja-

uuringud/elektri-ja-gaasituru-aruanded.

17

2. Kodutarbijad – 2023. aasta lõpu seisuga 657 689 elektrilepingut; ettevõtjad – 2023.

aasta lõpu seisuga 106 333 elektrilepingut9.

Praegu on tarbijatel, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat samas hoones või kortermajas,

võimalus sõlmida võrgu- ja elektrilepinguid järgmiselt (vaatleme näitena korteriühistut):

• Iga eluruumi jaoks sõlmitakse eraldi võrgu- ja elektriostuleping. Korteriühistu (KÜ)

sõlmib üldelektri jaoks võrgu- ja elektriostulepingu, tarbitud elektrikoguseid

mõõdetakse peaarvestiga. Päikesepaneelide toodang liigub läbi KÜ peaarvesti KÜ

elanikele või elektrivõrku. Probleemkohad: KÜ elanik maksab KÜ katusel toodetud

elektri eest võrgutasu, elektriaktsiisi, taastuvenergiatasu ja soetab selle elektri

elektrimüüjalt. Skeem:

• KÜ ja elanikud sõlmivad ühisostulepingu. Sellisel juhul arvestatakse elanike

elektrienergia kasutamise kulu kokkuleppe järgi: kas eluruumi on paigaldatud väiksema

täpsusega arvestid või jagatakse elektri kogus eluruumi ruutmeetrite järgi. Tarbijal

(eluruumi elanikul/omanikul) puudub võimalus ise valida võrgupaketti ja

elektrilepingut (dünaamilise või fikseeritud hinnaga leping) ning tal pole ka huvi oma

tarbimist elektrihinna järgi juhtida (kui KÜ valib fikseeritud paketi või kui elektrikulu

ei jaotata mõõdetud koguste alusel). Kuna KÜ ei hakka börsipaketi puhul iga 15 minuti

järel muutuvat elektrihinda kokku arvutama ja paigaldatavad arvestid ei pruugi seda

piisava täpsusega mõõta, jagatakse kuu kogukulu tõenäoliselt mõõdetud elektrienergia

kogusega ehk tarbijal ei ole põhjust oma elektritarbimist soodsamale ajale nihutada.

Skeem:

9 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis. Konkurentsiamet, 2023. https://www.konkurentsiamet.ee/analuusid-ja-

uuringud/elektri-ja-gaasituru-aruanded.

18

Muudatuse järel on korteriühistul ja elanikel jätkuvalt võimalik sõlmida ühisostulepinguid, kuid

see ei ole enam vajalik selleks, et elanik saaks otsest kasu hoone katusel toodetud

taastuvelektrist. Muudatuse tulemusel paraneb tarbija valikuvabadus otsustada, millist

võrgupaketti ja elektrimüügilepingut ta soovib sõlmida.

Seadusemuudatus on kooskõlas direktiivi (EL) 2024/171110 artikliga 15a ja direktiivi (EL)

2018/200111 artikli 21 lõikega 4. Samuti on muudatus kooskõlas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse § 24 lõikega 63, mille kohaselt kuni 100 kW summaarse netovõimsusega

seadmetega ja elektrisüsteemiga ühendatud elektrienergia tootjal, kelleks on kodutarbija või

korteriühistu, ei teki maksukohustust elektrienergiat tarbimiseks kasutusele võttes ega

edastades kodutarbijale, korteriühistule või võrguettevõtjale. Praegu, kui korteriühistu ei sõlmi

elektri ühisostulepingut, maksavad tarbijad omatoodetud elektri eest aktsiisi.

Muudatus näeb ette, et Elering loob andmevahetusplatvormile (AVP) energiajagamise mooduli.

Sarnaselt on lähenenud Soome, kus süsteemihaldur Fingrid on loonud mooduli nende

andmevahetusplatvormile, kus hoone sees energia jagamiseks tuleb end registreerida ja

määratleda elektri jagamise põhimõtted osapoolte vahel.

6.5. Riigi julgeoleku põhimõtted võrguteenuse osutamiseks elektrivõrgus kasutatavat

riist- või tarkvara hankides

Mõjutatud osapooled:

1. Võrguettevõtjad – 2023. aasta seisuga oli Eestis üks põhivõrguettevõtja (Elering) ja

33 jaotusvõrguettevõtjat12, kellest suurimad on Elektrilevi OÜ (2023. a turuosa 91%) ja

Viru Elektrivõrgud OÜ (2023. a turuosa 3%).

Võrguettevõtja arvestab võrguteenuse osutamiseks vajalikku riist- või tarkvara hankides riigi

julgeoleku põhimõtetega. Muudatus võib suurendada võrguettevõtjate halduskoormust ja

hangete tegemisel ja teenusepakkujate valimisel. Kui võrguettevõtja valib sideteenuse osutaja,

kes täidab ESS-i §-s 873 nimetatud nõudeid, siis ei ole tarvis võrguettevõtjal lisakontrolli teha.

Teadaolevalt alustab Eesti suurim jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ arvestite väljavahetamist

2027. aastal. On oluline tagada, et arvesteid hankides hindaks võrguettevõtja hanke koostamise

käigus, kuidas välistada seadmete hankimist riigi julgeolekut ohustavatelt pakkujatelt.

Elektrilevi OÜ turuosa on Eestis väga suur, mistõttu mõjutaks see oluliselt ka riigi julgeolekut,

10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L_202401711. 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32018L2001. 12 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis. Konkurentsiamet, 2023. https://www.konkurentsiamet.ee/analuusid-ja-

uuringud/elektri-ja-gaasituru-aruanded.

19

kui sajad tuhanded arvestid hangitaks suure riskiga pakkujalt. Riskide hindamine on

võrguettevõtjatele siiski vähem koormav kui ESS-i alusel kehtestatud riskihindamine

sideettevõtjatele. ESS-i kohaselt peavad sideettevõtjad saama Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametilt riist- või tarkvara kasutusloa. Võrguteenuse osutamiseks kasutatavale riist-

või tarkvarale pole kasutusloa taotlemist plaanitud.

6.6. Eestis taastuvenergia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvad tegevused

vabastada riigihangete reeglitest

Eelnõuga kaasnevad mõjud on positiivsed:

• Riigi halduskoormus väheneb, sest riik ei pea ise tegema põhjalikke turu- ja

konkurentsiuuringuid, koostama mahukat erandi taotlust, ega aktiivselt osalema erandi taotluse

menetluses.

• Erandi taotlemise kulud kannab taotleja. Kui hankijatel on õigus ise erandit taotleda, kannavad

ka hankijad ise kõik erandi taotlemisega seonduvad kulud, koormamata seejuures riigieelarvet.

• Riigil endal säilib erandi taotlemise õigus, ehk soovi korral saab riik ise vastavas sektoris

erandi taotluse Euroopa Komisjonile esitada.

• Majanduskeskkond paraneb, sest turuosalised saavad ise algatada turu tõhusamale

konkurentsile avamise protsessi.

Muudatusettepanek viib riigihangete protsessi vastavusse Euroopa Liidus eksisteerivate

parimate tavadega, soodustades konkurentsivõimelisemat ja tõhusamat turukeskkonda,

sealjuures vähendades riigi halduskoormust.

7. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud seaduse

rakendamise korral

Seaduse rakendamisest otseseid tulusid ega kulusid riigieelarvesse ette näha ei ole.

8. Rakendusaktid

Muudetakse majandus- ja taristuministri määrust nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“

(lisa 2), milles sätestatakse üldteenuse osutamise konkursi algatamise kord.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse punktid 3, 4, 8 ja 17 jõustuvad 2026. aasta 1. augustil. Need punktid jõustuvad hiljem,

et anda võrguettevõtjatele pikem aeg vajalikeks ettevalmistusteks. Ülejäänud muudatused

jõustuvad üldises korras. Jõustumisel ei nähta ette pikemat aega rikkumismenetluse

vältimiseks, kuna nende sätetega seotud direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 17. jaanuar 2025.

10. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning märkuste esitamiseks

Konkurentsiametile ja turuosalistele.

Lisa 1. Vastavustabel

20

Lisa 2. Määruse kavand

KAVAND

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a

määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“

muutmine

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 761 lõike 25 alusel.

Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrituru toimimise

võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) määrust täiendatakse 43. peatükiga järgmises sõnastuses:

„43. peatükk

Üldteenuse osutamise konkursi korras algatamise kord

§ 338. Konkursi väljakuulutamine

(1) Teate konkursi väljakuulutamise kohta (edaspidi konkursiteade) edastab võrguettevõtja

30 päeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.

(2) Konkursiteade sisaldab järgmist teavet:

1) vähempakkumise korraldaja nimi ja aadress ning kontaktisiku nimi, telefon ja e-posti

aadress;

2) konkursiobjekti kirjeldus;

3) konkursi muud olulised tingimused.

§ 339. Konkursist osavõtmine

(1) Konkursil osaleja esitab võrguettevõtjale konkursi teates märgitud tähtpäevaks kirjalikult

pakkumuse. Postitempli järgi hiljemalt nimetatud tähtpäeval postitatud avaldus loetakse

tähtaegselt esitatuks.

(2) Pakkumus peab sisaldama vähemalt järgmist:

1) osaleja nimi, asukoht, e-posti aadress, isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev ja

juriidilise isiku korral asukohariigi registrikood või muu identifitseeritav tunnus;

2) kinnitus, et osaleja on teadlik konkursil osalemise nõuetest ning ta nõustub konkursi

tingimustega;

3) osaleja seadusliku esindaja esindusõigust tõendav dokument, kui pädeval asutusel ei ole

võimalik esindusõigust ise kontrollida, või lepingulise esindaja korral volikiri;

4) konkursiteates nõutud teave.

(3) Võrguettevõtja võib konkursil osaleja lepinguliselt esindajalt vajaduse korral nõuda

notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja esitamist.

§ 3310. Konkursi korraldamine

(1) Kirjalik konkurss korraldatakse konkursiteates märgitud ajal ja tingimustel.

(2) Võrguettevõtja määrab pakkumuse esitamiseks tähtaja arvestusega, et see jääb tööpäeval

ajavahemikku 8.00–16.30.

(3) Pakkumuses esitatud hind peab olema vähemalt konkursiteates nimetatud alghind (kui see

on määratud).

(4) Pakkumus esitatakse täiseurodes.

(5) Võrguettevõtja väljastab kohe pärast pakkumuse kättesaamist selle kohta kinnituse.

(6) Võrguettevõtja teavitab kõiki osalejaid kolme tööpäeva jooksul e-posti teel

vähempakkumise tulemustest koos pakkumiste pingerea ja osalejate nimedega.

(7) Madalaima hinnaga pakkumuse teinud osaleja tunnistatakse võrguettevõtja otsusega

konkursi võitjaks. Otsus tehakse kolme tööpäeva jooksul konkursi lõppemisest arvates ja see

edastatakse vähempakkumisel osalenutele.

§ 3311. Konkursi lõppemine

Konkurss lõpeb, kui:

1) võrguettevõtja kuulutab välja konkursi võitja ning kirjalik teade selle kohta edastatakse

pakkujatele kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates;

2) vähempakkumisel osalemiseks ei esitata ühtegi avaldust, esitatud avaldused jäetakse läbi

vaatamata või osalejad kõrvaldatakse konkursilt.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

Kliimaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Kantsler

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711

elektrituru korralduse parandamiseks, millega muudetakse

direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 ning

elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu vastavustabel

EUROOPA

PARLAMENDI

JA NÕUKOGU

DIREKTIIVI

MUUTMINE

elektrituru

korralduse

parandamiseks

EL-i

õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

EL-i õigusakti normi sisuliseks

rakendamiseks riigis

kehtestatavad õigusaktid

Kommentaarid

Artikkel,

lõige, punkt

Jah, ei,

valikuline

Paragrahv,

lõige, punkt

Pealkiri

Artikkel 1

Direktiivi

(EL) 2018/2001

muutmine

Artikli 4 lõike 3

teine lõik

asendatakse

Jah ELTS-i § 584 Taastuvenergia

toetuste

kavandamine

Artikkel 2

Direktiivi

(EL) 2019/944

muutmine

Artikkel 2 punkt 8 Jah ELTS-i § 3

punkt 14

definitsiooni

täiendatakse

Artikkel 2 punkt

10a

Jah Ülevõtmise

tähtaeg 2026

juuli

Artikkel 2 punkt

15a

Jah Salvestuse

eelnõus –

täiendati ELTS-i

§ 3 p 265

Artikkel 2 punkt

24a

Jah Elektrituru

toimimise

võrgueeskiri §

29 lg 81

Avatud tarnija

vahetamine

Artikkel 2 punkt

24b

Jah EnKS-i § 2 p 71

ja 72 2

Terminid

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107022019001?leiaKehtiv#para29 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024005?leiaKehtiv#para2

Artikkel 2 punkt

24c

Jah Täiendame

ELTS-i § 65 uue

lõikega 13

Artikkel 2 punkt 31 Jah ELTS-i § 573 Taastuvad

energiaallikad

Artikkel 4 Jah Ülevõtmise

tähtaeg 2026

juuli

Artikkel 6a lõige 1 Jah ELTS-i

§ 65 lg 14

§ 65 lg 3 p 4

§ 70 lg 8

Artikkel 6a lõige 2 Valikuline Ei kohalda

Artikkel 11 lõige 1 Jah ETVE § 28 lg 14

ELTS-i § 761 5

ETVE § 28 lg 1

Avatud tarne

lepingu

sõlmimine ja

muutmine

ELTS-i § 761

Üldteenus

Artikkel 11 lõige 1a Jah ELTS-i § 85 lg 1 6

ELTS-i § 87 lg-d

1–3 7

VÕS-i § 141 lg-d

1–3 8

ELTS-i § 85 lg 1

Andmete

esitamine

ELTS-i § 87 lg-d

1–3

Lepingutingimuse

d

VÕS-i § 141 lg 1–

3 Lepingueelse

teabe andmise

kohustus tarbijaga

sõlmitava lepingu

puhul

Artikkel 11 lõige 1b Jah ELTS-i § 1219 Aktiivne

võrguteenuse

kasutaja

Artikkel 11 lõige 2 Jah ELTS-i

§ 93 lg 6 p 18

Artikkel 15a Jah Ülevõtmise

tähtaeg 2026

juuli

Artikkel 18a lõige 1 Jah

ELTS-i § 44

täiendatud

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para57 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/107022019001?leiaKehtiv#para28 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para76b1 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para85 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para87 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv#para14b1 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para12b1

lõikega 11 ja § 93

lg 6 täiendatud

punktiga 81

Artikkel 18a lõige 2 Valikuline Ei kohalda

Artikkel 18a lõige 3 Jah ELTS-i § 122 lg

1 p 410

Artikkel 27 lõige 1 Jah ELTS-i § 6511, §

7012, § 7413, §

761 – 76314 15 16, §

90 lg-d 4–717

Võrguteenuse

osutamine

Teabe andmise

kohustus

Teabe andmine ja

avaldamine

Üldteenus

Üldteenuse

tüüptingimused

Üldteenuse korras

müüdava

elektrienergia

hind

Võrguühenduse

katkestamine

tarbijast tuleneval

põhjusel

Artikkel 27a lõige 1 Jah ELTS-i § 76118 Üldteenus

Artikkel 27a lõige 2 Jah ELTS-i § 12 19 Tarbija

Artikkel 27a lõige 3 Jah Elektrituru

toimimise

võrgueeskiri

§ 33 20

Elektrienergia

müük avatud tarne

lepingu katkemise

korral

Artikkel 27a lõige 4 Jah ELTS-i § 821

lg-d 1–4 21

Võrdlemisvahend

Artikkel 27a lõige 5 Valikuline Ei kohalda

Artikkel 28a lõige 1 Jah ELTS-i § 90 22

ENKS-i § 2 p 71

ja 7223,

SHS-i § 13324

Võrguühenduse

katkestamine

tarbijast tuleneval

põhjusel

Terminid –

energiaostu

Eestis aidatakse

energiaostuvõim

etuid tarbijaid

sotsiaalhoolekan

de seaduse

kaudu (SHS).

10 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para12b2 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para65 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para70 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para74 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para76b1 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para76b2 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para76b3 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para90 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para76b1 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para12 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/107022019001?leiaKehtiv#para33 21 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para82b1 22 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para90 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024005?leiaKehtiv#para2 24 https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018018?leiaKehtiv#para133

riskirühm ja

energiaostuvõime

tu isik

Toimetulekutoetu

se arvestamise

alused

Toimetulekutoet

use maksmise

aluseks on

arvestatud ka

elektrienergia

eest tasumine .

Artikkel 28a lõige 2 Jah ELTS-i § 90

täiendame

lõigetega 14 ja

15 ning § 92

täiendame

lõikega 42

Artikkel 28a lõige 3 Jah TKS-i § 1925 ja §

20 26

Tarbijakaitse

seadus (TKS) 4.

peatükk

Tarbijakaitse

korraldus

1. jagu.

Valitsusvälised

tarbijaühendused

ja 2. jagu

Tarbijakaitse

kohaliku

omavalitsuse

tasandil

§ 20. Kohaliku

omavalitsuse

tarbijakaitsetegev

us

Artikkel 31 lõige 2 Jah ELTS-i § 65 lg

227

Võrguteenuse

osutamine

Artikkel 31 lõige 3 Jah ELTS-i § 65 lg

728,

§ 6929, § 70 lg

830

Jaotusvõrguettev

õtja vabade

võimsuste

kaart31

Võrguteenuse

osutamine

Konfidentsiaalsus

nõue

Teabe andmise

kohustus

Täiendame

ELTS-i § 70 lg 8

sõnastust

Artikkel 31 lõige 3a Jah ELTS-i § 84 lg

232

Lepingu vorm

Artikkel 31 lõige 3b Valikuline Ei kohalda

25 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024051?leiaKehtiv#para19 26 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024051?leiaKehtiv#para20 27 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para65 28 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para65 29 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para69 30 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para70 31 https://elektrilevi.ee/et/liitumised/vabad-voimsused 32 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para84

Artikkel 33 lõige 1 Jah ELTS-i § 4633,

§ 66 lg 9 p 334,

§ 67 lg 135 ja

§ 7415 lg 136

Bilansi selgitamine, Võrgu

arenduskohustus

Mõõtmine

Elektrisõidukite

laadimispunkt

Artikkel 59 lõige 1

punkt c

Jah ELTS § 93 lg 6 p 1)37 ja § 1001 38

Riiklik järelevalve Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

Artikkel 59 lõige 1

punkt z

Jah ELTS-i § 93 lg 6

p 221 sõnastust

täiendatud

Artikkel 59 lõige 4 Jah ELTS-i § 1002 39 Konkurentsiameti

pädevus suhetes

piirkondliku

koordineerimis-

keskusega

Artikkel 66 lõige 6 Valikuline Ei kohalda

Artikkel 66 lõige 7 Ei Ei kohalda

Artikkel 66a lõige 1 Ei Kriisi

leevendamise

meede kriisi ajal

– suunised

tulevad

komisjonilt

Artikkel 66a lõige 2 Ei

Artikkel 66a lõige 3 Ei

Artikkel 66a lõige 4 Ei

Artikkel 66a lõige 5 Ei

Artikkel 66a lõige 6 Ei

Artikkel 66a lõige 7 Ei

Artikkel 66a lõige 8 Ei

Artikkel 69 lõige 2 Ei Komisjoni

ülesanne

Artikkel 3

Direktiivi

(EL) 2019/944

muutmine

Ei Ülevõtmine

Artikkel 4

Direktiivi

(EL) 2019/944

muutmine

Ei Jõustumine

Artikkel 5

Direktiivi

(EL) 2019/944

muutmine

Ei Adressaadid

33 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para46 34 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para66 35 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para67 36 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para74b15 37 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para93 38 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para100b1 39 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024008?leiaKehtiv#para100b2