Seisukoht küsitluse „Hoiakud ja eelistused planeeritava 330 kV kõrgepingeliini suhtes Häädemeeste piirkonnas“ kohta

18.02.2025_MKM.docx

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 18.02.2025 nr 4-14/271

Hoiakud ja eelistused planeeritava 330 kV
kõrgepingeliini suhtes Häädemeeste piirkonnas –
vastuväide küsitluse õiguspärasuse osas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis 23. jaanuaril 2025. a Liivi lahe elektriühenduste riigi eriplaneeringu raames puudutatud maaomanikele kirja trassialternatiivide meelsusuuringus osalemiseks. Küsitlus on koostatud kolme eri piirkonna kohta eraldi (Reiu-Seljametsa, Häädemeeste, Saarde) ning edastatud [email protected] aadressil maaomanikele vastavalt piirkonnale. Küsitlusele vastamise tähtajaks oli märgitud 31. jaanuar 2025. Seega oli küsitlusele vastamiseks ette nähtud 1 nädal ehk 7 päeva.
Teadaolevalt on Häädemeeste valla elanikele saadetud 2 erinevat küsitlust – üks valla lõunapoolsete trassialternatiividega ja teine valla põhjapoolsete trassialternatiividega.
Kirjas sooviti piirkonna elanike vastuseid küsitlusele hoiakute ja eelistuste kohta planeeritava 330 kV kõrgepingeliini suhtes Häädemeeste piirkonnas. Häädemeeste Vallavalitsust antud küsitluse toimumisest ei teavitatud. Samuti ei teavitatud piirkonna elanikke läbiviidavast küsitlusest ühegi avaliku kommunikatsioonikanali kaudu.
Küsitluse lisaks olevas kaaskirjas selgitatakse:
Vabariigi Valitsus algatas 04.08.2023 korraldusega nr 203 Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste rajamiseks riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Elektriühendust on vaja, et meretuulepargis toodetud roheenergia tarbijateni jõuaks ning paraneks Eesti elektri varustuskindlus ja energiasõltumatus.
Välja on selgitatud võimalikud trassialternatiivid, millega saab lähemalt tutvuda avalikus kaardirakenduses. Alternatiivid kujundati mitmesuguste kriteeriumite (näiteks elamute paiknemine, looduskaitsealad jpm) ja kohalike elanike esitatud ettepanekute alusel.
Järgmiseks sammuks on sobivaima alternatiivi valik. Üheks valikukriteeriumiks on vastava piirkonna elanike arvamus ja eelistus, mille väljaselgitamiseks konkreetses piirkonnas ongi käesolev küsitlus mõeldud.
Küsitlusele vastamine võtab aega umbes 10 minutit ja see on anonüümne. Vastuseid ei seostata kellegi isikuga. Palume vastata hiljemalt 31. jaanuariks!
Küsitlustulemuste põhjal koostatakse ka teisi võrdluskriteeriume arvesse võttes raport, mis avalikustatakse planeeringu materjalide koosseisus.
Kirjas on toodud ka link veebipõhisele küsitlusele.

31. jaanuaril 2025. a saatis vallavanem MKM-le pöördumise, milles palus vastust järgmistele küsimustele:
1. Miks puudub läbiviidava küsitluse osas avalik kommunikatsioon ja valla teavitamine?
2. Miks antud küsitlusele vastamise tähtaeg on sedavõrd lühike?
3. Miks on vastajate hulk piiratud? Meretuulepark mõjutab kogu Häädemeeste valla piirkonda ja arvestades, et kõik selle tarbeks kavandatavad elektriühenduste alternatiivid läbivad Häädemeeste valla territooriumi, on vajalik küsitlust jagada kogu valla elanike hulgas.
Ühtlasi palus vallavanem küsitlusele vastamise aega pikendada, laiendada vastajate sihtgruppi valla kõigile elanikele ning anda avalikkusele teada, et selline oluline küsitlus on aset leidmas.

Vallavanem võttis MKM esindaja Anne Martiniga 31. jaanuaril ühendust ka telefoni teel. Telefonikõnes selgitas MKM esindaja A. Martin, et küsitluse tähtaeg on lühike seetõttu, et tavapäraselt vastavad inimesed küsitlusele kohe seda kätte saades või lähema paari päeva jooksul, seda näitavat statistika. Ta selgitas ka, et MKM-il oligi juba kavas küsitluse tähtaega pikendada ja sellega tegeletakse esmaspäeval, 3. veebruaril. Vastuseks küsimusele, miks ei ole võimalik küsitlust kogu valla elanikele laiendada, selgitati, et soovitakse teada saada just trassialternatiivi vahetusse lähedusse jäävate isikute arvamust, trassialternatiivi vahetu läheduse määratlemise aluseks loetakse trassikoridoride kaardil olevat nn kollast ala. Kogu vallale küsitluse laiendamist lubati arutada küsitluse korraldajaga ning täiendav vastus anda 3. veebruaril. 3.veebruari telefonikõnes selgitas A. Martin vallavanemale, et kogu vallale siiski küsitlust laiendada ei saa, kuna antud küsimustiku kaudu soovitakse teada saada just konkreetses piirkonnas vastava trassialternatiivi vahetus läheduses elavate isikute arvamust.

3. veebruaril MKM poolt vallavalitsusele saadetud kirjas teatatakse, et MKM on saatnud Liivi lahe elektriühenduste riigi eriplaneeringu raames puudutatud maaomanikele kirja trassialternatiivide meelsusuuringus osalemiseks. Küsitlus on koostatud kolme eri piirkonna kohta eraldi (Reiu-Seljametsa, Häädemeeste, Saarde) ning edastatud [email protected] aadressil maaomanikele vastavalt piirkonnale. Ühtlasi pikendati küsitlusele vastamist käimasoleva nädala lõpuni (9. veebruarini) ning paluti ka vallavalitsusel jagada KOV kodulehel, FBs või muus sobivas kanalis üleskutset vastata sellele küsitlusele nendel, kes on vastava kirja saanud.
MKM selgituse kohaselt tegeldakse riigi eriplaneeringus alternatiivide võrdlemisega piirkonniti ja seetõttu küsitakse just nende inimeste seisukohta, kes konkreetses piirkonnas elavad. Eesmärk on küsitlusega anda vastamisvõimalus nendele, kelle maa on elektriühendusest kõige rohkem mõjutatud ehk on selle vahetus läheduses. Kolm eri piirkonna põhist küsitlust on koostatud selleks, et valik tehtaks just enda lähedal asuvatest alternatiividest ning välditud oleks olukorda, kus ühe piirkonna inimesed annavad eelistuse trassile, mis asub teises piirkonnas ning vastupidi. Rõhutatakse, et asjalik tagasiside ja asukohapõhine info on see, mida saab trasside valikul arvesse võtta. Samuti, et meelsusuuringu tulemus on üks kriteerium mitmest, mis trassi valikut aitab teha ehk see ei ole ainus otsustuse alus. Küsitlus ei ole mõeldud mõne alternatiivi heakskiitmiseks, vaid on abiks valiku langetamisel. Õiguse vastata said jätkuvalt ainult isikud, kes on MKM-lt kirja saanud.

Mitmed inimesed on andnud vallavalitsusele tagasisidet, et ei ole antud küsitlust saanud, ehkki tunnevad end kavandatavast trassist puudutatud isikuna.
Osades piirkondades on inimesed saanud küsitluse selliselt, et samal tänaval elavatest inimestest ühele on see saadetud, teisele mitte. Trassialternatiividest mõjutatud aladena (kollane ala) on määratud trassialternatiivist väga erinevas kauguses olevaid kinnisasju. Kollased alad asuvad mõnes külas kuni 500 m kaugusel trassialternatiivist, samas teises piirkonnas on kollasesse alasse haaratud ka trassialternatiivist 3 km kaugusele jäävad kinnisasjad. Nii on valimisse haaratud lõunapoolseimast trassialternatiivist ca 4 km kaugusele jäävad kinnisasjade omanikud Massiaru külas, kuid sama kaugel olevad Orajõe küla majapidamised on eemale jäetud. Põhjapoolseimate trassialternatiivide juurde on haaratud suur ala Reiu küla kuni Pärnu linna piirini (ca 3 km), kuid välja on jäetud Uulu küla, mis asub trassialternatiivist ca 1 km kaugusel.
Osad inimesed on teada andnud, et nemad 23. jaanuaril 2025. a saadetud kirja ei saanud, küll aga said nad hiljem saadetud meeldetuletuskirja.

Küsitluses viidatud õigusaktid viitavad paljuski avatud menetlusele ja avalikkuse kaasamisele. Küsitlus ise on suunatud ikkagi väga konkreetsele sihtgrupile ja ei vasta sellele õigusraamile, millele sissejuhatavas tekstis viidatakse. Seetõttu palume selgitada, kas küsitluse põhjal koostatav raport on osa planeerimisest või keskkonnamõjude strateegilisest hindamisest. Lisaks palume selgitada, milline on küsitluse koostamisel planeeringu konsultandi roll.
MKM viide: Planeeringu raames on planeeringu koostamise korraldaja ülesandeks mh kaasata maaomanikke, keda planeering võib puudutada ning selgitada välja kõik planeeringudiskretsiooni teostamise seisukohalt olulised asjaolud ja põhjendatud huvid, sh hinnata planeeringu sotsiaalmajanduslikke mõjusid (PlanS § 4 lg 2 p 5, § 9; HMS § 4 lg 2 ja § 6; KeÜS § 28).

Sulgudes on viidatud järgmistele õigusaktide sätetele.
a) Planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine (PlanS § 4 lg 2 p 5).
b) Planeerimisseaduse § 9 sätestab aga avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtted. Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid (PlanS § 9 lõige 1).
Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta (PlanS § 9 lõige 2).
Planeerimisseaduses ettenähtud kohtades avalike arutelude läbiviimisel võib planeeringu koostamise korraldaja võimaldada avalikel aruteludel osalemist ka elektrooniliste vahendite abil, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab avalikul arutelul osalejal arutelu jälgida ja arvamust avaldada (PlanS § 9 lõige 21).
Kui tulenevalt kehtivatest piirangutest avalike koosolekute ja avalike ürituste korraldamisele ei ole avalikke arutelusid selleks ettenähtud kohtades võimalik korraldada, võib avalikke arutelusid korraldada ainult elektrooniliste vahendite abil, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab avalikul arutelul osalejal arutelu jälgida ja arvamust avaldada. Eelnimetatud viisil avaliku arutelu korraldamine on lubatud vaid juhul, kui kõik avalikul arutelul osaleda soovijad on sellega nõustunud (PlanS § 9 lõige 22).
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
HMS § 6 kohaselt haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 28 reguleerib õigust osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemisel. Igaühel on õigus osaleda olulise keskkonnamõjuga tegevuseks loa andmise menetluses ning olulise keskkonnamõjuga tegevuse planeerimises (KeÜS § 28 lõige 1). Avalikkust teavitatakse olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemise menetlusest tõhususega, mis ei too kaasa ebamõistlikke kulusid, kuid mis tagab teabe jõudmise nende isikute kätte, kellel on oluline puutumus mõjutatud keskkonnaga (KeÜS § 28 lõige 2).
Avalikkus kaasatakse olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisse tõhusalt ja varajases etapis enne lõplike lahenduste väljavalimist (KeÜS § 28 lõige 3).
Avalikkuse kaasamisel peab menetlustähtaja pikkus olema selline, mis asja mahukust ja keerukust arvestades võimaldab avalikkusel tõhusalt osaleda, sealhulgas peab menetlustähtaeg võimaldama piisavat ettevalmistusaega (KeÜS § 28 lõige 4).
Asjas tähtsust omavad materjalid peavad olema avalikkusele lihtsalt juurdepääsetavad internetis või muul viisil (KeÜS § 28 lõige 5).

Küsitluse sisulised puudused

Küsitlus sisaldab küsimusi asukohavaliku osas nii maakaabelliinile kui ka õhuliinile ning annab võimaluse järjestada pingereas asukohad. Kui küsimusele vastaja jaoks on kõik asukohad ebasobivad või vastuvõetamatud, ei kajasta valitud vastus vastaja tegelikku seisukohta. Selline küsimuse püstitus sunnib vastajat tegema otsuseid, mis ei vasta tegelikkusele ja küsitluse koostajad saavad andmed, kus tekib igale asukohale keskmine hindepunkt, mis ei ole õige. Lahendusena näeme, et tuleb muuta küsitluse formaati, pakkuda asukohad ja kasutada igaühe puhul Likerti skaalat või muud skaalat, mis näitab selle asukoha sobivust unikaalselt. Hetkel küsitakse ühe asukoha sobivust teiste suhtes.

Küsitluse lõpus on küsimus võimalike kompensatsioonimeetmete kohta. Valikus on rahaline hüvitis, varjav (kõrg)haljastus ja tänapäevasem/eriilmelisem disain, mille põhjal tehakse statistika ning kui need elemendid saavad kõrge hinde, siis öeldakse, et elanikkond soovib seda. Kui aga ÜKSKI neist valikutest ei kompenseeri vastaja jaoks tekkivat probleemi, siis ei lähe see kuidagi statistikasse arvesse - selle kohta vastust anda ei saa. Kasutusel on ainult positiivsed (või "valepositiivsed") vastused või siis see, et ei tahetudki midagi.

Viimases küsimuses toodud variant “Muu (palun täpsustage)" ei tööta, ainult seda lahtrit täites pole võimalik küsitluse vastuseid ära saata. Seega küsitluse täitja pidi ikkagi kõigepealt valima pakutud valikutest ja alles seejärel oli võimalik täita jaotus “muu”, mis ei ole õige.

Küsitluse sisu ei vasta pealkirjale (Hoiakud planeeritava 330 kV kõrgepingeliini suhtes Häädemeeste vallas), kuna nende küsimustega ja eriti valitud küsimuse ja vastuse tüüpide abil ei ole võimalik küsitluse eesmärki sisuliselt ja tõeselt täita. Ei küsita vastajate hoiakuid, vaid sunnitakse valima asukohtade vahel.

Küsitlus on koostatud suunatult, igasuguste vastuste puhul saab tulemus olema selline, et elanikkonnale on "sobiv" üks pakutud asukohtadest. Seda, et see projekt üldse ei sobi, selle küsitlusega ilmneda ei saa ja see ei ole õige.

Küsitluse avapöördumine on "Hea Pärnumaa elanik". Samas on küsitluse kaaskirjas toodud, et tegemist on piirkonna elanikele suunatud küsimustikuga. Elukohavalikus on aga vaid valitud Häädemeeste valla ja ka naaberomavalitsusüksuste külad. Lisaks saab valida "muu". Kuidas küsimustikku pärast vastaja elukoha suhtes analüüsitakse?

Külades, sh plaanitavate koridoride läheduses või alal elab ka palju elanikke, kes sotsiaalmeediat ja e-posti regulaarselt ei kasuta. Kuidas on plaanitud nende arvamust teada saada? Küsimustikust teavitas MKM alles pärast sellekohast taotlust, aga vastamise võimalus on vaid neil "valitutel", kes on küsimustiku e-postiga saanud ja samas ei ole küsitlust saanud väga paljud e-posti aktiivselt kasutavad piirkonna elanikud. Tähtaja pikendamise raames lisatud avalikku teavitust ei saa pidada piisavaks. Miks oli küsitluse vastamise aeg algselt kavandatud nii lühikeseks? Miks ei olnud küsimustik avalik ning mis põhimõttel on vastajate hulk piiratud?

Arvestades, et küsitlustulemuste põhjal koostatakse raport, peavad selle alusandmed olema võimalikult laiapõhjalised ning valitud metoodika peab olema õiglane.
Küsimustiku kaaskirjas selgitatakse: “järgmiseks sammuks on sobivaima alternatiivi valik. Üheks valikukriteeriumiks on vastava piirkonna elanike arvamus ja eelistus, mille väljaselgitamiseks konkreetses piirkonnas ongi käesolev küsitlus mõeldud.”
Leiame, et MKM poolt saadetud küsitlust ei ole selle puudulikkuse ja kallutatuse tõttu võimalik kasutada trassialternatiivi valikukriteeriumina ning seda ei saa mingil tingimusel kasutada Liivi lahe elektriühenduste planeeringu menetlusprotsessis Liivi lahe meretuulepargi hoonestusõiguse menetluses.

Peame eriplaneeringu menetlusprotsessis, sh küsitlustes esmatähtsaks avatud menetluse ja avalikkuse kaasamise põhimõtete järgimist. Õiguspärase küsitluse läbiviimiseks palume muuta küsimustiku formaati, metoodikat ja sihtgruppi selliselt, et küsitlus kajastaks piirkonna elanike tegelikke hoiakuid ja seisukohti, ei oleks kallutatud ning oleks usaldusväärne.

Ootame pöördumisele kirjalikku vastust.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Külliki Kiiver
vallavanem

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere

Teile on saadetud Häädemeeste Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu dokument "Seisukoht küsitluse „Hoiakud ja eelistused planeeritava 330 kV kõrgepingeliini suhtes Häädemeeste piirkonnas“ kohta.",

mis on registreeritud 18.02.2025 numbriga 4-14/271.

Häädemeeste Vallavalitsus
[email protected]
tel 444 8890
haademeestevald.kovtp.ee

18.02.2025_MKM.docx

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 18.02.2025 nr 4-14/271

Hoiakud ja eelistused planeeritava 330 kV
kõrgepingeliini suhtes Häädemeeste piirkonnas –
vastuväide küsitluse õiguspärasuse osas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis 23. jaanuaril 2025. a Liivi lahe elektriühenduste riigi eriplaneeringu raames puudutatud maaomanikele kirja trassialternatiivide meelsusuuringus osalemiseks. Küsitlus on koostatud kolme eri piirkonna kohta eraldi (Reiu-Seljametsa, Häädemeeste, Saarde) ning edastatud [email protected] aadressil maaomanikele vastavalt piirkonnale. Küsitlusele vastamise tähtajaks oli märgitud 31. jaanuar 2025. Seega oli küsitlusele vastamiseks ette nähtud 1 nädal ehk 7 päeva.
Teadaolevalt on Häädemeeste valla elanikele saadetud 2 erinevat küsitlust – üks valla lõunapoolsete trassialternatiividega ja teine valla põhjapoolsete trassialternatiividega.
Kirjas sooviti piirkonna elanike vastuseid küsitlusele hoiakute ja eelistuste kohta planeeritava 330 kV kõrgepingeliini suhtes Häädemeeste piirkonnas. Häädemeeste Vallavalitsust antud küsitluse toimumisest ei teavitatud. Samuti ei teavitatud piirkonna elanikke läbiviidavast küsitlusest ühegi avaliku kommunikatsioonikanali kaudu.
Küsitluse lisaks olevas kaaskirjas selgitatakse:
Vabariigi Valitsus algatas 04.08.2023 korraldusega nr 203 Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste rajamiseks riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Elektriühendust on vaja, et meretuulepargis toodetud roheenergia tarbijateni jõuaks ning paraneks Eesti elektri varustuskindlus ja energiasõltumatus.
Välja on selgitatud võimalikud trassialternatiivid, millega saab lähemalt tutvuda avalikus kaardirakenduses. Alternatiivid kujundati mitmesuguste kriteeriumite (näiteks elamute paiknemine, looduskaitsealad jpm) ja kohalike elanike esitatud ettepanekute alusel.
Järgmiseks sammuks on sobivaima alternatiivi valik. Üheks valikukriteeriumiks on vastava piirkonna elanike arvamus ja eelistus, mille väljaselgitamiseks konkreetses piirkonnas ongi käesolev küsitlus mõeldud.
Küsitlusele vastamine võtab aega umbes 10 minutit ja see on anonüümne. Vastuseid ei seostata kellegi isikuga. Palume vastata hiljemalt 31. jaanuariks!
Küsitlustulemuste põhjal koostatakse ka teisi võrdluskriteeriume arvesse võttes raport, mis avalikustatakse planeeringu materjalide koosseisus.
Kirjas on toodud ka link veebipõhisele küsitlusele.

31. jaanuaril 2025. a saatis vallavanem MKM-le pöördumise, milles palus vastust järgmistele küsimustele:
1. Miks puudub läbiviidava küsitluse osas avalik kommunikatsioon ja valla teavitamine?
2. Miks antud küsitlusele vastamise tähtaeg on sedavõrd lühike?
3. Miks on vastajate hulk piiratud? Meretuulepark mõjutab kogu Häädemeeste valla piirkonda ja arvestades, et kõik selle tarbeks kavandatavad elektriühenduste alternatiivid läbivad Häädemeeste valla territooriumi, on vajalik küsitlust jagada kogu valla elanike hulgas.
Ühtlasi palus vallavanem küsitlusele vastamise aega pikendada, laiendada vastajate sihtgruppi valla kõigile elanikele ning anda avalikkusele teada, et selline oluline küsitlus on aset leidmas.

Vallavanem võttis MKM esindaja Anne Martiniga 31. jaanuaril ühendust ka telefoni teel. Telefonikõnes selgitas MKM esindaja A. Martin, et küsitluse tähtaeg on lühike seetõttu, et tavapäraselt vastavad inimesed küsitlusele kohe seda kätte saades või lähema paari päeva jooksul, seda näitavat statistika. Ta selgitas ka, et MKM-il oligi juba kavas küsitluse tähtaega pikendada ja sellega tegeletakse esmaspäeval, 3. veebruaril. Vastuseks küsimusele, miks ei ole võimalik küsitlust kogu valla elanikele laiendada, selgitati, et soovitakse teada saada just trassialternatiivi vahetusse lähedusse jäävate isikute arvamust, trassialternatiivi vahetu läheduse määratlemise aluseks loetakse trassikoridoride kaardil olevat nn kollast ala. Kogu vallale küsitluse laiendamist lubati arutada küsitluse korraldajaga ning täiendav vastus anda 3. veebruaril. 3.veebruari telefonikõnes selgitas A. Martin vallavanemale, et kogu vallale siiski küsitlust laiendada ei saa, kuna antud küsimustiku kaudu soovitakse teada saada just konkreetses piirkonnas vastava trassialternatiivi vahetus läheduses elavate isikute arvamust.

3. veebruaril MKM poolt vallavalitsusele saadetud kirjas teatatakse, et MKM on saatnud Liivi lahe elektriühenduste riigi eriplaneeringu raames puudutatud maaomanikele kirja trassialternatiivide meelsusuuringus osalemiseks. Küsitlus on koostatud kolme eri piirkonna kohta eraldi (Reiu-Seljametsa, Häädemeeste, Saarde) ning edastatud [email protected] aadressil maaomanikele vastavalt piirkonnale. Ühtlasi pikendati küsitlusele vastamist käimasoleva nädala lõpuni (9. veebruarini) ning paluti ka vallavalitsusel jagada KOV kodulehel, FBs või muus sobivas kanalis üleskutset vastata sellele küsitlusele nendel, kes on vastava kirja saanud.
MKM selgituse kohaselt tegeldakse riigi eriplaneeringus alternatiivide võrdlemisega piirkonniti ja seetõttu küsitakse just nende inimeste seisukohta, kes konkreetses piirkonnas elavad. Eesmärk on küsitlusega anda vastamisvõimalus nendele, kelle maa on elektriühendusest kõige rohkem mõjutatud ehk on selle vahetus läheduses. Kolm eri piirkonna põhist küsitlust on koostatud selleks, et valik tehtaks just enda lähedal asuvatest alternatiividest ning välditud oleks olukorda, kus ühe piirkonna inimesed annavad eelistuse trassile, mis asub teises piirkonnas ning vastupidi. Rõhutatakse, et asjalik tagasiside ja asukohapõhine info on see, mida saab trasside valikul arvesse võtta. Samuti, et meelsusuuringu tulemus on üks kriteerium mitmest, mis trassi valikut aitab teha ehk see ei ole ainus otsustuse alus. Küsitlus ei ole mõeldud mõne alternatiivi heakskiitmiseks, vaid on abiks valiku langetamisel. Õiguse vastata said jätkuvalt ainult isikud, kes on MKM-lt kirja saanud.

Mitmed inimesed on andnud vallavalitsusele tagasisidet, et ei ole antud küsitlust saanud, ehkki tunnevad end kavandatavast trassist puudutatud isikuna.
Osades piirkondades on inimesed saanud küsitluse selliselt, et samal tänaval elavatest inimestest ühele on see saadetud, teisele mitte. Trassialternatiividest mõjutatud aladena (kollane ala) on määratud trassialternatiivist väga erinevas kauguses olevaid kinnisasju. Kollased alad asuvad mõnes külas kuni 500 m kaugusel trassialternatiivist, samas teises piirkonnas on kollasesse alasse haaratud ka trassialternatiivist 3 km kaugusele jäävad kinnisasjad. Nii on valimisse haaratud lõunapoolseimast trassialternatiivist ca 4 km kaugusele jäävad kinnisasjade omanikud Massiaru külas, kuid sama kaugel olevad Orajõe küla majapidamised on eemale jäetud. Põhjapoolseimate trassialternatiivide juurde on haaratud suur ala Reiu küla kuni Pärnu linna piirini (ca 3 km), kuid välja on jäetud Uulu küla, mis asub trassialternatiivist ca 1 km kaugusel.
Osad inimesed on teada andnud, et nemad 23. jaanuaril 2025. a saadetud kirja ei saanud, küll aga said nad hiljem saadetud meeldetuletuskirja.

Küsitluses viidatud õigusaktid viitavad paljuski avatud menetlusele ja avalikkuse kaasamisele. Küsitlus ise on suunatud ikkagi väga konkreetsele sihtgrupile ja ei vasta sellele õigusraamile, millele sissejuhatavas tekstis viidatakse. Seetõttu palume selgitada, kas küsitluse põhjal koostatav raport on osa planeerimisest või keskkonnamõjude strateegilisest hindamisest. Lisaks palume selgitada, milline on küsitluse koostamisel planeeringu konsultandi roll.
MKM viide: Planeeringu raames on planeeringu koostamise korraldaja ülesandeks mh kaasata maaomanikke, keda planeering võib puudutada ning selgitada välja kõik planeeringudiskretsiooni teostamise seisukohalt olulised asjaolud ja põhjendatud huvid, sh hinnata planeeringu sotsiaalmajanduslikke mõjusid (PlanS § 4 lg 2 p 5, § 9; HMS § 4 lg 2 ja § 6; KeÜS § 28).

Sulgudes on viidatud järgmistele õigusaktide sätetele.
a) Planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine (PlanS § 4 lg 2 p 5).
b) Planeerimisseaduse § 9 sätestab aga avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtted. Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid (PlanS § 9 lõige 1).
Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta (PlanS § 9 lõige 2).
Planeerimisseaduses ettenähtud kohtades avalike arutelude läbiviimisel võib planeeringu koostamise korraldaja võimaldada avalikel aruteludel osalemist ka elektrooniliste vahendite abil, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab avalikul arutelul osalejal arutelu jälgida ja arvamust avaldada (PlanS § 9 lõige 21).
Kui tulenevalt kehtivatest piirangutest avalike koosolekute ja avalike ürituste korraldamisele ei ole avalikke arutelusid selleks ettenähtud kohtades võimalik korraldada, võib avalikke arutelusid korraldada ainult elektrooniliste vahendite abil, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab avalikul arutelul osalejal arutelu jälgida ja arvamust avaldada. Eelnimetatud viisil avaliku arutelu korraldamine on lubatud vaid juhul, kui kõik avalikul arutelul osaleda soovijad on sellega nõustunud (PlanS § 9 lõige 22).
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
HMS § 6 kohaselt haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 28 reguleerib õigust osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemisel. Igaühel on õigus osaleda olulise keskkonnamõjuga tegevuseks loa andmise menetluses ning olulise keskkonnamõjuga tegevuse planeerimises (KeÜS § 28 lõige 1). Avalikkust teavitatakse olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemise menetlusest tõhususega, mis ei too kaasa ebamõistlikke kulusid, kuid mis tagab teabe jõudmise nende isikute kätte, kellel on oluline puutumus mõjutatud keskkonnaga (KeÜS § 28 lõige 2).
Avalikkus kaasatakse olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisse tõhusalt ja varajases etapis enne lõplike lahenduste väljavalimist (KeÜS § 28 lõige 3).
Avalikkuse kaasamisel peab menetlustähtaja pikkus olema selline, mis asja mahukust ja keerukust arvestades võimaldab avalikkusel tõhusalt osaleda, sealhulgas peab menetlustähtaeg võimaldama piisavat ettevalmistusaega (KeÜS § 28 lõige 4).
Asjas tähtsust omavad materjalid peavad olema avalikkusele lihtsalt juurdepääsetavad internetis või muul viisil (KeÜS § 28 lõige 5).

Küsitluse sisulised puudused

Küsitlus sisaldab küsimusi asukohavaliku osas nii maakaabelliinile kui ka õhuliinile ning annab võimaluse järjestada pingereas asukohad. Kui küsimusele vastaja jaoks on kõik asukohad ebasobivad või vastuvõetamatud, ei kajasta valitud vastus vastaja tegelikku seisukohta. Selline küsimuse püstitus sunnib vastajat tegema otsuseid, mis ei vasta tegelikkusele ja küsitluse koostajad saavad andmed, kus tekib igale asukohale keskmine hindepunkt, mis ei ole õige. Lahendusena näeme, et tuleb muuta küsitluse formaati, pakkuda asukohad ja kasutada igaühe puhul Likerti skaalat või muud skaalat, mis näitab selle asukoha sobivust unikaalselt. Hetkel küsitakse ühe asukoha sobivust teiste suhtes.

Küsitluse lõpus on küsimus võimalike kompensatsioonimeetmete kohta. Valikus on rahaline hüvitis, varjav (kõrg)haljastus ja tänapäevasem/eriilmelisem disain, mille põhjal tehakse statistika ning kui need elemendid saavad kõrge hinde, siis öeldakse, et elanikkond soovib seda. Kui aga ÜKSKI neist valikutest ei kompenseeri vastaja jaoks tekkivat probleemi, siis ei lähe see kuidagi statistikasse arvesse - selle kohta vastust anda ei saa. Kasutusel on ainult positiivsed (või "valepositiivsed") vastused või siis see, et ei tahetudki midagi.

Viimases küsimuses toodud variant “Muu (palun täpsustage)" ei tööta, ainult seda lahtrit täites pole võimalik küsitluse vastuseid ära saata. Seega küsitluse täitja pidi ikkagi kõigepealt valima pakutud valikutest ja alles seejärel oli võimalik täita jaotus “muu”, mis ei ole õige.

Küsitluse sisu ei vasta pealkirjale (Hoiakud planeeritava 330 kV kõrgepingeliini suhtes Häädemeeste vallas), kuna nende küsimustega ja eriti valitud küsimuse ja vastuse tüüpide abil ei ole võimalik küsitluse eesmärki sisuliselt ja tõeselt täita. Ei küsita vastajate hoiakuid, vaid sunnitakse valima asukohtade vahel.

Küsitlus on koostatud suunatult, igasuguste vastuste puhul saab tulemus olema selline, et elanikkonnale on "sobiv" üks pakutud asukohtadest. Seda, et see projekt üldse ei sobi, selle küsitlusega ilmneda ei saa ja see ei ole õige.

Küsitluse avapöördumine on "Hea Pärnumaa elanik". Samas on küsitluse kaaskirjas toodud, et tegemist on piirkonna elanikele suunatud küsimustikuga. Elukohavalikus on aga vaid valitud Häädemeeste valla ja ka naaberomavalitsusüksuste külad. Lisaks saab valida "muu". Kuidas küsimustikku pärast vastaja elukoha suhtes analüüsitakse?

Külades, sh plaanitavate koridoride läheduses või alal elab ka palju elanikke, kes sotsiaalmeediat ja e-posti regulaarselt ei kasuta. Kuidas on plaanitud nende arvamust teada saada? Küsimustikust teavitas MKM alles pärast sellekohast taotlust, aga vastamise võimalus on vaid neil "valitutel", kes on küsimustiku e-postiga saanud ja samas ei ole küsitlust saanud väga paljud e-posti aktiivselt kasutavad piirkonna elanikud. Tähtaja pikendamise raames lisatud avalikku teavitust ei saa pidada piisavaks. Miks oli küsitluse vastamise aeg algselt kavandatud nii lühikeseks? Miks ei olnud küsimustik avalik ning mis põhimõttel on vastajate hulk piiratud?

Arvestades, et küsitlustulemuste põhjal koostatakse raport, peavad selle alusandmed olema võimalikult laiapõhjalised ning valitud metoodika peab olema õiglane.
Küsimustiku kaaskirjas selgitatakse: “järgmiseks sammuks on sobivaima alternatiivi valik. Üheks valikukriteeriumiks on vastava piirkonna elanike arvamus ja eelistus, mille väljaselgitamiseks konkreetses piirkonnas ongi käesolev küsitlus mõeldud.”
Leiame, et MKM poolt saadetud küsitlust ei ole selle puudulikkuse ja kallutatuse tõttu võimalik kasutada trassialternatiivi valikukriteeriumina ning seda ei saa mingil tingimusel kasutada Liivi lahe elektriühenduste planeeringu menetlusprotsessis Liivi lahe meretuulepargi hoonestusõiguse menetluses.

Peame eriplaneeringu menetlusprotsessis, sh küsitlustes esmatähtsaks avatud menetluse ja avalikkuse kaasamise põhimõtete järgimist. Õiguspärase küsitluse läbiviimiseks palume muuta küsimustiku formaati, metoodikat ja sihtgruppi selliselt, et küsitlus kajastaks piirkonna elanike tegelikke hoiakuid ja seisukohti, ei oleks kallutatud ning oleks usaldusväärne.

Ootame pöördumisele kirjalikku vastust.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Külliki Kiiver
vallavanem

Seisukoht küsitluse „Hoiakud ja eelistused planeeritava 330 kV k.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KÜLLIKI KIIVER PNOEE-47409304244 2025-02-18 21:05:44

18.02.2025_MKM.pdf

HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS

___________________________________________________________________________________

Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank

Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004

Uulu küla 86502 E-post [email protected] Swedbank

Pärnumaa https://haademeestevald.kovtp.ee/ EE672200001120086893

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 18.02.2025 nr 4-14/271

Hoiakud ja eelistused planeeritava 330 kV

kõrgepingeliini suhtes Häädemeeste piirkonnas –

vastuväide küsitluse õiguspärasuse osas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis 23. jaanuaril 2025. a Liivi lahe

elektriühenduste riigi eriplaneeringu raames puudutatud maaomanikele kirja trassialternatiivide

meelsusuuringus osalemiseks. Küsitlus on koostatud kolme eri piirkonna kohta eraldi (Reiu-

Seljametsa, Häädemeeste, Saarde) ning edastatud [email protected] aadressil maaomanikele

vastavalt piirkonnale. Küsitlusele vastamise tähtajaks oli märgitud 31. jaanuar 2025. Seega oli

küsitlusele vastamiseks ette nähtud 1 nädal ehk 7 päeva.

Teadaolevalt on Häädemeeste valla elanikele saadetud 2 erinevat küsitlust – üks valla

lõunapoolsete trassialternatiividega ja teine valla põhjapoolsete trassialternatiividega.

Kirjas sooviti piirkonna elanike vastuseid küsitlusele hoiakute ja eelistuste kohta planeeritava 330

kV kõrgepingeliini suhtes Häädemeeste piirkonnas. Häädemeeste Vallavalitsust antud küsitluse

toimumisest ei teavitatud. Samuti ei teavitatud piirkonna elanikke läbiviidavast küsitlusest ühegi

avaliku kommunikatsioonikanali kaudu.

Küsitluse lisaks olevas kaaskirjas selgitatakse:

Vabariigi Valitsus algatas 04.08.2023 korraldusega nr 203 Liivi lahe

meretuulepargi elektriühenduste rajamiseks riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise. Elektriühendust on vaja, et meretuulepargis toodetud roheenergia tarbijateni jõuaks

ning paraneks Eesti elektri varustuskindlus ja energiasõltumatus.

Välja on selgitatud võimalikud trassialternatiivid, millega saab lähemalt tutvuda avalikus

kaardirakenduses. Alternatiivid kujundati mitmesuguste kriteeriumite (näiteks elamute

paiknemine, looduskaitsealad jpm) ja kohalike elanike esitatud ettepanekute alusel.

Järgmiseks sammuks on sobivaima alternatiivi valik. Üheks valikukriteeriumiks on vastava

piirkonna elanike arvamus ja eelistus, mille väljaselgitamiseks konkreetses piirkonnas ongi

käesolev küsitlus mõeldud.

Küsitlusele vastamine võtab aega umbes 10 minutit ja see on anonüümne. Vastuseid ei seostata

kellegi isikuga. Palume vastata hiljemalt 31. jaanuariks!

Küsitlustulemuste põhjal koostatakse ka teisi võrdluskriteeriume arvesse võttes raport, mis

avalikustatakse planeeringu materjalide koosseisus.

Kirjas on toodud ka link veebipõhisele küsitlusele.

31. jaanuaril 2025. a saatis vallavanem MKM-le pöördumise, milles palus vastust järgmistele

küsimustele:

1. Miks puudub läbiviidava küsitluse osas avalik kommunikatsioon ja valla teavitamine?

2. Miks antud küsitlusele vastamise tähtaeg on sedavõrd lühike?

3. Miks on vastajate hulk piiratud? Meretuulepark mõjutab kogu Häädemeeste valla

piirkonda ja arvestades, et kõik selle tarbeks kavandatavad elektriühenduste alternatiivid

läbivad Häädemeeste valla territooriumi, on vajalik küsitlust jagada kogu valla elanike

hulgas.

Ühtlasi palus vallavanem küsitlusele vastamise aega pikendada, laiendada vastajate sihtgruppi

valla kõigile elanikele ning anda avalikkusele teada, et selline oluline küsitlus on aset leidmas.

Vallavanem võttis MKM esindaja Anne Martiniga 31. jaanuaril ühendust ka telefoni teel.

Telefonikõnes selgitas MKM esindaja A. Martin, et küsitluse tähtaeg on lühike seetõttu, et

tavapäraselt vastavad inimesed küsitlusele kohe seda kätte saades või lähema paari päeva jooksul,

seda näitavat statistika. Ta selgitas ka, et MKM-il oligi juba kavas küsitluse tähtaega pikendada ja

sellega tegeletakse esmaspäeval, 3. veebruaril. Vastuseks küsimusele, miks ei ole võimalik

küsitlust kogu valla elanikele laiendada, selgitati, et soovitakse teada saada just trassialternatiivi

vahetusse lähedusse jäävate isikute arvamust, trassialternatiivi vahetu läheduse määratlemise

aluseks loetakse trassikoridoride kaardil olevat nn kollast ala. Kogu vallale küsitluse laiendamist

lubati arutada küsitluse korraldajaga ning täiendav vastus anda 3. veebruaril. 3.veebruari

telefonikõnes selgitas A. Martin vallavanemale, et kogu vallale siiski küsitlust laiendada ei saa,

kuna antud küsimustiku kaudu soovitakse teada saada just konkreetses piirkonnas vastava

trassialternatiivi vahetus läheduses elavate isikute arvamust.

3. veebruaril MKM poolt vallavalitsusele saadetud kirjas teatatakse, et MKM on saatnud Liivi lahe

elektriühenduste riigi eriplaneeringu raames puudutatud maaomanikele kirja trassialternatiivide

meelsusuuringus osalemiseks. Küsitlus on koostatud kolme eri piirkonna kohta eraldi (Reiu-

Seljametsa, Häädemeeste, Saarde) ning edastatud [email protected] aadressil maaomanikele

vastavalt piirkonnale. Ühtlasi pikendati küsitlusele vastamist käimasoleva nädala lõpuni (9.

veebruarini) ning paluti ka vallavalitsusel jagada KOV kodulehel, FBs või muus sobivas kanalis

üleskutset vastata sellele küsitlusele nendel, kes on vastava kirja saanud.

MKM selgituse kohaselt tegeldakse riigi eriplaneeringus alternatiivide võrdlemisega piirkonniti ja

seetõttu küsitakse just nende inimeste seisukohta, kes konkreetses piirkonnas elavad. Eesmärk on

küsitlusega anda vastamisvõimalus nendele, kelle maa on elektriühendusest kõige rohkem

mõjutatud ehk on selle vahetus läheduses. Kolm eri piirkonna põhist küsitlust on koostatud selleks,

et valik tehtaks just enda lähedal asuvatest alternatiividest ning välditud oleks olukorda, kus ühe

piirkonna inimesed annavad eelistuse trassile, mis asub teises piirkonnas ning vastupidi.

Rõhutatakse, et asjalik tagasiside ja asukohapõhine info on see, mida saab trasside valikul arvesse

võtta. Samuti, et meelsusuuringu tulemus on üks kriteerium mitmest, mis trassi valikut aitab teha

ehk see ei ole ainus otsustuse alus. Küsitlus ei ole mõeldud mõne alternatiivi heakskiitmiseks, vaid

on abiks valiku langetamisel. Õiguse vastata said jätkuvalt ainult isikud, kes on MKM-lt kirja

saanud.

Mitmed inimesed on andnud vallavalitsusele tagasisidet, et ei ole antud küsitlust saanud, ehkki

tunnevad end kavandatavast trassist puudutatud isikuna.

Osades piirkondades on inimesed saanud küsitluse selliselt, et samal tänaval elavatest inimestest

ühele on see saadetud, teisele mitte. Trassialternatiividest mõjutatud aladena (kollane ala) on

määratud trassialternatiivist väga erinevas kauguses olevaid kinnisasju. Kollased alad asuvad

mõnes külas kuni 500 m kaugusel trassialternatiivist, samas teises piirkonnas on kollasesse alasse

haaratud ka trassialternatiivist 3 km kaugusele jäävad kinnisasjad. Nii on valimisse haaratud

lõunapoolseimast trassialternatiivist ca 4 km kaugusele jäävad kinnisasjade omanikud Massiaru

külas, kuid sama kaugel olevad Orajõe küla majapidamised on eemale jäetud. Põhjapoolseimate

trassialternatiivide juurde on haaratud suur ala Reiu küla kuni Pärnu linna piirini (ca 3 km), kuid

välja on jäetud Uulu küla, mis asub trassialternatiivist ca 1 km kaugusel.

Osad inimesed on teada andnud, et nemad 23. jaanuaril 2025. a saadetud kirja ei saanud, küll aga

said nad hiljem saadetud meeldetuletuskirja.

Küsitluses viidatud õigusaktid viitavad paljuski avatud menetlusele ja avalikkuse kaasamisele.

Küsitlus ise on suunatud ikkagi väga konkreetsele sihtgrupile ja ei vasta sellele õigusraamile,

millele sissejuhatavas tekstis viidatakse. Seetõttu palume selgitada, kas küsitluse põhjal koostatav

raport on osa planeerimisest või keskkonnamõjude strateegilisest hindamisest. Lisaks palume

selgitada, milline on küsitluse koostamisel planeeringu konsultandi roll.

MKM viide: Planeeringu raames on planeeringu koostamise korraldaja ülesandeks mh kaasata

maaomanikke, keda planeering võib puudutada ning selgitada välja kõik planeeringudiskretsiooni

teostamise seisukohalt olulised asjaolud ja põhjendatud huvid, sh hinnata planeeringu

sotsiaalmajanduslikke mõjusid (PlanS § 4 lg 2 p 5, § 9; HMS § 4 lg 2 ja § 6; KeÜS § 28).

Sulgudes on viidatud järgmistele õigusaktide sätetele.

a) Planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks planeeringu elluviimisega kaasnevate

asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate

mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine

(PlanS § 4 lg 2 p 5).

b) Planeerimisseaduse § 9 sätestab aga avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtted.

Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust

planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning

korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke

väljapanekuid ja avalikke arutelusid (PlanS § 9 lõige 1).

Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust

planeeringu kohta (PlanS § 9 lõige 2).

Planeerimisseaduses ettenähtud kohtades avalike arutelude läbiviimisel võib planeeringu

koostamise korraldaja võimaldada avalikel aruteludel osalemist ka elektrooniliste

vahendite abil, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel

elektroonilisel viisil, mis võimaldab avalikul arutelul osalejal arutelu jälgida ja arvamust

avaldada (PlanS § 9 lõige 21).

Kui tulenevalt kehtivatest piirangutest avalike koosolekute ja avalike ürituste

korraldamisele ei ole avalikke arutelusid selleks ettenähtud kohtades võimalik korraldada,

võib avalikke arutelusid korraldada ainult elektrooniliste vahendite abil, reaalajas toimuva

kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab avalikul

arutelul osalejal arutelu jälgida ja arvamust avaldada. Eelnimetatud viisil avaliku arutelu

korraldamine on lubatud vaid juhul, kui kõik avalikul arutelul osaleda soovijad on sellega

nõustunud (PlanS § 9 lõige 22).

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

HMS § 6 kohaselt haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 28 reguleerib õigust osaleda olulise

keskkonnamõjuga otsuse tegemisel. Igaühel on õigus osaleda olulise keskkonnamõjuga

tegevuseks loa andmise menetluses ning olulise keskkonnamõjuga tegevuse planeerimises

(KeÜS § 28 lõige 1). Avalikkust teavitatakse olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemise

menetlusest tõhususega, mis ei too kaasa ebamõistlikke kulusid, kuid mis tagab teabe

jõudmise nende isikute kätte, kellel on oluline puutumus mõjutatud keskkonnaga (KeÜS §

28 lõige 2).

Avalikkus kaasatakse olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisse tõhusalt ja varajases

etapis enne lõplike lahenduste väljavalimist (KeÜS § 28 lõige 3).

Avalikkuse kaasamisel peab menetlustähtaja pikkus olema selline, mis asja mahukust ja

keerukust arvestades võimaldab avalikkusel tõhusalt osaleda, sealhulgas peab

menetlustähtaeg võimaldama piisavat ettevalmistusaega (KeÜS § 28 lõige 4).

Asjas tähtsust omavad materjalid peavad olema avalikkusele lihtsalt juurdepääsetavad

internetis või muul viisil (KeÜS § 28 lõige 5).

Küsitluse sisulised puudused

Küsitlus sisaldab küsimusi asukohavaliku osas nii maakaabelliinile kui ka õhuliinile ning annab

võimaluse järjestada pingereas asukohad. Kui küsimusele vastaja jaoks on kõik asukohad

ebasobivad või vastuvõetamatud, ei kajasta valitud vastus vastaja tegelikku seisukohta. Selline

küsimuse püstitus sunnib vastajat tegema otsuseid, mis ei vasta tegelikkusele ja küsitluse koostajad

saavad andmed, kus tekib igale asukohale keskmine hindepunkt, mis ei ole õige. Lahendusena

näeme, et tuleb muuta küsitluse formaati, pakkuda asukohad ja kasutada igaühe puhul Likerti

skaalat või muud skaalat, mis näitab selle asukoha sobivust unikaalselt. Hetkel küsitakse ühe

asukoha sobivust teiste suhtes.

Küsitluse lõpus on küsimus võimalike kompensatsioonimeetmete kohta. Valikus on rahaline

hüvitis, varjav (kõrg)haljastus ja tänapäevasem/eriilmelisem disain, mille põhjal tehakse statistika

ning kui need elemendid saavad kõrge hinde, siis öeldakse, et elanikkond soovib seda. Kui aga

ÜKSKI neist valikutest ei kompenseeri vastaja jaoks tekkivat probleemi, siis ei lähe see kuidagi

statistikasse arvesse - selle kohta vastust anda ei saa. Kasutusel on ainult positiivsed (või

"valepositiivsed") vastused või siis see, et ei tahetudki midagi.

Viimases küsimuses toodud variant “Muu (palun täpsustage)" ei tööta, ainult seda lahtrit täites

pole võimalik küsitluse vastuseid ära saata. Seega küsitluse täitja pidi ikkagi kõigepealt valima

pakutud valikutest ja alles seejärel oli võimalik täita jaotus “muu”, mis ei ole õige.

Küsitluse sisu ei vasta pealkirjale (Hoiakud planeeritava 330 kV kõrgepingeliini suhtes

Häädemeeste vallas), kuna nende küsimustega ja eriti valitud küsimuse ja vastuse tüüpide abil ei

ole võimalik küsitluse eesmärki sisuliselt ja tõeselt täita. Ei küsita vastajate hoiakuid, vaid

sunnitakse valima asukohtade vahel.

Küsitlus on koostatud suunatult, igasuguste vastuste puhul saab tulemus olema selline, et

elanikkonnale on "sobiv" üks pakutud asukohtadest. Seda, et see projekt üldse ei sobi, selle

küsitlusega ilmneda ei saa ja see ei ole õige.

Küsitluse avapöördumine on "Hea Pärnumaa elanik". Samas on küsitluse kaaskirjas toodud, et

tegemist on piirkonna elanikele suunatud küsimustikuga. Elukohavalikus on aga vaid valitud

Häädemeeste valla ja ka naaberomavalitsusüksuste külad. Lisaks saab valida "muu". Kuidas

küsimustikku pärast vastaja elukoha suhtes analüüsitakse?

Külades, sh plaanitavate koridoride läheduses või alal elab ka palju elanikke, kes sotsiaalmeediat

ja e-posti regulaarselt ei kasuta. Kuidas on plaanitud nende arvamust teada saada? Küsimustikust

teavitas MKM alles pärast sellekohast taotlust, aga vastamise võimalus on vaid neil "valitutel",

kes on küsimustiku e-postiga saanud ja samas ei ole küsitlust saanud väga paljud e-posti aktiivselt

kasutavad piirkonna elanikud. Tähtaja pikendamise raames lisatud avalikku teavitust ei saa pidada

piisavaks. Miks oli küsitluse vastamise aeg algselt kavandatud nii lühikeseks? Miks ei olnud

küsimustik avalik ning mis põhimõttel on vastajate hulk piiratud?

Arvestades, et küsitlustulemuste põhjal koostatakse raport, peavad selle alusandmed olema

võimalikult laiapõhjalised ning valitud metoodika peab olema õiglane.

Küsimustiku kaaskirjas selgitatakse: “järgmiseks sammuks on sobivaima alternatiivi valik. Üheks

valikukriteeriumiks on vastava piirkonna elanike arvamus ja eelistus, mille

väljaselgitamiseks konkreetses piirkonnas ongi käesolev küsitlus mõeldud.”

Leiame, et MKM poolt saadetud küsitlust ei ole selle puudulikkuse ja kallutatuse tõttu

võimalik kasutada trassialternatiivi valikukriteeriumina ning seda ei saa mingil tingimusel

kasutada Liivi lahe elektriühenduste planeeringu menetlusprotsessis Liivi lahe

meretuulepargi hoonestusõiguse menetluses.

Peame eriplaneeringu menetlusprotsessis, sh küsitlustes esmatähtsaks avatud menetluse ja

avalikkuse kaasamise põhimõtete järgimist. Õiguspärase küsitluse läbiviimiseks palume muuta

küsimustiku formaati, metoodikat ja sihtgruppi selliselt, et küsitlus kajastaks piirkonna elanike

tegelikke hoiakuid ja seisukohti, ei oleks kallutatud ning oleks usaldusväärne.

Ootame pöördumisele kirjalikku vastust.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Külliki Kiiver

vallavanem