Koljunuki poolsaade DP kooskõlastamine

Planeeritud krundipiir

Kallasraja ulatus

Hoonestusala piir

hoonete lubatud korruselisus

hoonete lubatud

ehitisealune pind krundil

Planeeringuala piir

Olemasolev krundipiir

3. Kallasraja ulatus on arvestatud reaalsest (2015.a.mõõdistatud) veepiirist.

1. Planeeringuala geodeetiline alusplaan on koostatud novembris 2015 OÜ Dalagor

poolt. Koordinaadid esitatud süsteemis L-EST 97, kõrgused - balti süsteemis.

Piiriandmed on plaanile kantud Maa-ameti digitaalsete andmete põhjal 2015.a.

Põhikaardile kantud veepiir (rannajoon)

2. Rannal paiknevate maaüksuste pos.28 - 30 merepoolseks piiriks on planeeritud

põhikaardile katud veepiir ehk rannajoon.

4. Planeeringualal paikneva puurkaevu (PRK0021723) sanitaarkaitseala on vähendatud

10 meetrile Keskommaameti 14. jaanuari 2016 korraldusega nr 1-3/16/76

EE

HL

HP

OE

Maa kasutamise sihtotstarve -

looduslik haljasmaa

Maa kasutamise sihtotstarve -

haljasala maa

Maa kasutamise sihtotstarve -

elektrienergia tootmise ja jaotamise

ehitise maa

OV

Maa kasutamise sihtotstarve -

veetootmise ja veepuhastamise

ehitise maa

LT

Mõõdistatud veepiir (seisuga november 2015)

Ranna veekaitsevööndi ulatus

Põhikaardile kantud veepiirist (rannajoon)

mere poole (vee alla) jäänud ala suurus

Ala, mille ulatuses taotletakse

ehituskeeluvööndi vähendamist vööndi sees

Maa kasutamise sihtotstarve -

üksikelamute maa

Maa kasutamise sihtotstarve -

tee ja tänava maa

Tolmuvaba kattega sõidutee

Üksikelamu - soovitav asukoht

Puurkaevu sanitaarkaitsevööndi ulatus

Corson OÜ

5. Joonise juurde kuuluvad tabelid ja ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

KRUNTIDE NÄITAJAD, EHITUSÕIGUS vt. joonise DP-2A.

Juurdepääsuservituudi vajadus

Tehnotajatise kaitsevöönd

Nähtavuskolmnurga ala 7 X 70 m

Olemasolev hoone

H

6. Teede lõiked vt. joon. DP 3 Tehnovõrkude koondplaan.

A

A

7. Planeeringuala paikneb kogu ulatuses ranna piiranguvööndis, ulatus 200 m rannajoonest.

8. Kogu Loode tee ulatuses tuleb ette näha isiklik kasutusõigus Jõelähtme valla kasuks

avaliku jalgsi ja jalgrattaga liiklemise talumiseks.

projekteeritud valgustusmast

Ranna ehituskeeluvööndi ulatuse ettepanek

Ranna ehituskeeluvööndi ulatus vastavalt Looduskaitseseadusele

KAUSTA KOOSSEIS SISUKORD……………………………………………………….…………………………1

I DETAILPLANEERING SELETUSKIRI 1. Üldosa 1.1. Planeeringu koostamise alus……………………………………..………..... 3 1.2. Planeeringu koostamise eesmärk, vastavus valla üldplaneeringule…......4 2. Olemasolev olukord planeeringualal 2.1. Planeeringuala……………. …………………………….…..……………..….4 2.2. Olemasoleva olukorra kirjeldus…………………………….………………....5 2.2.1. Hooned ja rajatised…………………………………………...……...5 2.2.2. Juurdepääsuteed………………………………………………….…..6 2.2.3. Looduskekkond…………………………………………………..……6 2.2.4. Tehnovõrgud…………………………………………………….….…6 2.2.5. Planeeringualal kehtivad piirangud ja seadusest tulenevad kitsendused…………………………………………………………...6 2.3. Seosed külgnevate aladega, kontaktvööndi analüüs…………………….…7 3. Detailplaneeringu lahendus 3.1. Ettepanek Jõelähtme valla kehtiva üldplaneeringu muutmiseks…………..8 3.2. Põhjendus kehtiva üldplaneeringu muutmiseks………………….………….9 3.3. Planeeringulahendus………………………………………………….………10 3.4. Hoonestuse ettepanek, arhitektuursed nõuded………………...………….11 3.5. Servituutide seadmise vajadus, muud kitsendustest tulenevad nõuded...12 3.6.Teed ja liikluskorraldus………………………………………………….……..12 3.7. Haljastus ja heakord, vertikaalplaneerimine, jäätmekäitlus……………....14 3.8. Keskkonnakaitse………………………………………………………………14 3.9. Kuritegevuse ennetamise põhimõtted………………………………………15 3.10. Tuleohutuse nõuded……………………… .……………………………….15 4. Tehnovarustus 4.1. Põhimõtted ………………………………………………………….…………15 4.2. Veevarustus ja kanalisatsioon…………………………………………….….16 4.3. Soojavarustus………………………………………………………………….17 4.4. Elektrivarustus…………………………………………………………………17 4.5. Sidevarustus…………………………………………………………...………17 5. Planeeringu elluviimise kava……………………………………………………….17 JOONISED

1. Asukohaskeem - väljavõte Jõelähtme valla üldplaneeringust 2. Kontaktvöönd

3. Tugiplaan M 1: 1000 joonis DP-1 4. Põhijoonis M 1: 1000 joonis DP-2 5. Põhijoonise tabelid joonis DP-2A 6. Tehnovõrkude koondplaan M 1: 1000 joonis DP-3

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 2 -

II DETAIPLANEERINGU LISAD MENETLUSDOKUMENDID 1. Jõelähtme Vallavolikogu 23.08.2018 otsus nr 99 "Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine" 2. Detailplaneeringu algatamise teade Jõelähtme vallaleht nr 255, september 2018 3. Detailplaneeringu algatamise teade Harju Elu nr. 38, 21. september 2018. 4. Eskiisi arutelu teade

5.Ülgase küla Koljunuki poolssaare detailplaneeringu lähteseisukohti ja

eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu protokoll 20.12.2018 6. Ettepanekud Koljunuki detailplaneeringu eskiisile 18.02.2019 7.Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneeringu eskiislahenduse kohta

esitatud ettepanekute arutamiseks kutsutud nõupidamise protokoll 02.04.2019 8. Jõelähtme Vallavalitsuse istungi protokoll 04.04.2019 nr 14, väljavõte p. 17

Suunised Koljunuki detailplaneerimgu edaspidiseks koostamiseks.

MUUD LISAD 1. Jõelähtme valla Ülgase küla Koljunuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, Adepte Ekspert OÜ, 2016. 2. Keskkonnaameti otsus 14.01.2016 8:40:31 nr. 1-3/16/76 Puurkaevu PRK0021723 sanitaarkaitseala vähendamine 10 meetrile. 3. Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneeringu tehniline koostamine, leping nr 2-10.12/2-2018 4. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 3 -

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

1.1. Planeeringu koostamise alus

Detailplaneering on algatatud Jõelähtme Vallavolikogu 23.08.2018 otsususega nr 99 "Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine". Detailplaneeringu algatamise taotleja on Ahtri Maja OÜ.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud alljärgnevate lähteandmetega:

 lähteülesanne Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneeringu detailplaneeringu koostamiseks, kinnitatud Jõelähtme Vallavolikogu 23.08.2018 otsusega nr 99;

 Jõelähtme Vallavalitsuse, huvitatud isik Majaomanike ühistu Koljunuki, keda esindab juhatuse liige Jaak Puskar ja töövõtja OÜ Corson, keda esindab juhatuse liige Toomas Liiv, 05.07.2018 sõlminud kokkulepped detailplaneeringu koostamiseks ja kehtestamisejärgseks realiseerimiseks nr 2-10.12/2-2018.

 Jõelähtme valla üldplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 "Jõelähtme valla üldplaneeringu kehtestamine");

 Jõelähtme valla Ülgase küla Koljunuki maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 31.05.2005 otsusega nr 206);

 Jõelähtme valla Ülgase küla Lepa kinnistu detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 26.04.2007 otsusega nr 178);

 planeeringuala topo-geodeetiline alusplaan koos tehnovõrkudega, koostanud OÜ DALAGOR poolt 17.11.2015;

 „Jõelähtme vallas Ülgase külas Koljunuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“, Adepte Ekspert OÜ, 2016;

 Jõelähtme valla ehitusmäärus;

 Planeerimisseadus, Ehitusseadustik, Maakatastriseadus, Maakorraldusseadus, Looduskaitseseadus, Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, Asjaõigusseadus, Veeseadus, Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ja seaduste alusel vastu võetud määrused;

 Eesti standard EVS 843:2016 ”Linnatänavad”;

 Eesti standard EVS 812-6:2012/A2:2017 ”Ehitiste tuleohutus” osa 6 ”Tuletõrje veevarustus”; siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele;

 Majandus- ja taristuministri määrus 05. juuni 2015 nr 57 ”Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused;

 Eesti Vabariigi kehtivad õigusaktid, mida ülalpool ei ole nimeliselt loetletud;

 võrguvaldajate tehnilised tingimused tehnovõrkude kavandamiseks.

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 4 -

1.2. Planeeringu koostamise eesmärk, vastavus valla üldplaneeringule Vastavalt detailplaneeringu lähteülesandele ning planeerimisseadusele on Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneeringu koostamise eesmärgiks looduslikust olukorrast tingituna ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine elamumaa kinnistutele ehitusõiguse määramiseks; poolsaare tiheasustusalal olemasolevate kruntide piiride ja ehitusõiguse muutmine, täiendavateks kruntideks jaotamine, maakasutuse sihtotstarbe osaline muutmine, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine; juurdepääsuteede, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine ning keskkonnakaitseliste abinõude seadmine planeeringuga kavandatava elluviimiseks; lautrikohtade ja/või paadisildade asukohtade määramine; servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse esitamine.

Vaülgase külaÜlgas küla Koljunuki Üüstavalt kehtivale valla üldplaneeringule paikneb planeeringuala tiheasustusalal, kus üldplaneeringuga on määratud maa sihtotstarbeks väikeelamumaa. Detailplaneering sisaldab ettepanekut Jõelähtme valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr. 40) muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamise osas ning elamukruntide suuruse ja elamute minimaalse vahekauguse muutmise osas. 2. OLEMASOLEVA OLUKORD PLANEERINGUALAL 2.1. Planeeringuala Planeeritav maa-ala asub Jõelähtme vallas Ülgase külas Koljunuki poolsaarel ning piirneb lääne- ja põhjapool Ihasalu lahega. Kirdepool piirneb ala Koljunuki sadamaga. kagupool lahutab planeeringuala Jõesuu lahest kitsas maariba. Lõuna- ja edelapool piirneb planeeringuala metsase maismaaga. Planeeringuala pindala on ca 14 ha.

Detailplaneeringuala moodustavad Ülgase külas paiknevad Nuki tee 1 (katastritunnus 24504:004:0626; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala: 2976 m2), Loode tee 2 (katastritunnus 24504:004:0611; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3045 m2), Loode tee 4 (katastritunnus 24504:004:0612; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3060 m2), Loode tee 8 (katastritunnus 24504:004:0614; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3238 m2), Loode tee (katastritunnus 24504:004:0609; sihtotstarve transpordimaa 100%; pindala 9516 m2), Loode tee 10 (katastritunnus 24504:004:0615; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3245 m2), Loode tee 12 (katastritunnus 24504:004:0616; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3101 m2), Loode tee 14 (katastritunnus 24504:004:0617; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3411 m2), Loode tee 16 (katastritunnus: 24504:004:0618; sihtotstarve: elamumaa 100%; pindala 3346 m2), Loode tee 18 (katastritunnus 24504:004:0619; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3034 m2), Loode tee 20 (katastritunnus 24504:004:0621; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3028 m2), Loode tee 22 (katastritunnus 24504:004:0622; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3112 m2), Loode tee 24 (katastritunnus 24504:004:0623; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3071 m2), Loode tee 26 (katastritunnus 24504:004:0624; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 5 -

3039 m2), Nuki tee 11 (katastritunnus 24504:004:0636; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3166 m2), Looderanna (katastritunnus 24504:004:0625; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 18897 m2), Nuki tee (katastritunnus 24504:004:0637; sihtotstarve transpordimaa 100%; pindala 8272 m2), Nuki tee 9 (katastritunnus 24504:004:0630; sihtotstarve tootmismaa 100%; pindala 9482 m2), Koljunuki parkmets (katastritunnus 24504:004:0647; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 11996 m2), Nuki tee 3 (katastritunnus 24504:004:0627; sihtotstarve tootmismaa 100%; pindala 57 m2), Nuki tee 5 (katastritunnus 24504:004:0628; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3001 m2), Nuki põik 2 (katastritunnus 24504:004:0644; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 2605 m2), Nuki põik 4 (katastritunnus 24504:004:0645; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 2598 m2), Nuki põik 7 (katastritunnus 24504:004:0642; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3223 m2), Nuki põik 9 (katastritunnus 24504:004:0643; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 2396 m2), Nuki põik 5 (katastritunnus 24504:004:0641; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3425 m2), Nuki põik (katastritunnus 24504:004:0646; sihtotstarve transpordimaa 100%; pindala 653 m2), Nuki põik 3 (katastritunnus 24504:004:0639; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3313 m2), Nuki põik 1 (katastritunnus 24504:004:0638; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 2544 m2), Nuki tee 6 (katastritunnus 24504:004:0635; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3215 m2), Nuki tee 8 (katastritunnus 24504:004:0634; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 3004 m2) maaüksused.

Alal kehtib Jõelähtme valla Ülgase küla Koljunuki maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 31.05.2005 otsusega nr 206). Käeolevaks ajaks on alal moodustatud krundid vastavalt planeeringule, Nuki tee 11 ja Nuki tee 6, kruntidele on väljastatud ehitusload üksikelamu püstitamiseks. 2.2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 2.2.1. Hooned ja rajatised

Alal kehtib Jõelähtme valla Ülgase küla Koljunuki maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 31.05.2005 otsusega nr 206). Ehitisregistri andmetel asuvad planeeringualal järgmised hooned ning rajatised:

 endine raudtee mahalaadimise punkt (vare) - ehitisregistri kood 120272138, Looderanna maaüksusel;

 kaldakindlustus - ehitisregistri kood 220310777, Looderanna maaüksusel;

 10/04kV alajaam, Nuki tee 3 - ehitisregistri kood 220573065;

 0,4 kV ja 10 kV maakaabelliinid - ehitisregistri kood 220573065 (Loode tee 22, 24, Looderanna, Nuki põik 2, 4, Nuki tee 3, 9).

Lisaks ehitisregistrisse kantud ehitistele paikneb Nuki tee 9 kinnistul puurkaev

PRK0021723 ning Nuki tee 11 kinnistul üksikelamu. Nuki tee 11 ja Nuki tee 6 kruntidele on väljastatud ehitusload üksikelamu püstitamiseks. Läänekaldale on rajatud lauter.

Välja on ehitatud freesasfalt kattega Koljunuki sadamasse suunduv Nuki tee ning rajatud kruusakattega Loode tee.

Planeeringuala läbivad kuivenduskraavid, mis suubuvad Jõesuu lahte.

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 6 -

2.2.2. Juurdepääsuteed

Juurdepääs planeeringualale toimub avaliku Koljunuki tee kaudu. Koljunuki tee saab alguse lõunapoolt kulgevalt Mäealuse teelt, mis planeeringuala piiril hargneb avalikuks sadamasse suunduvaks eramaal paiknevaks Nuki teeks ning poolsaare läänekaldal kulgevaks eramaadel paiknevaks Loode teeks. Need teed moodustavad poolsaarel ringtee.

2.2.3. Looduskeskkond Planeeringuala paikneb Koljunuki poolsaarel, kus veepiir muutub ajajooksul küllalt kiiresti ja küllalt suures ulatuses. Merehoovus "sööb" maismaad eelkõige poolsaarel loodekaldal. Seetõttu paikneb Jõelähtme valla Ülgase küla Koljunuki maaüksuse detailplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 31.05.2005 otsusega nr 206) alusel moodustatud Loode tee 1 kinnistu veepoolne piir käesoleval ajal juba suures ulatuses merepool põhikaardile katud veepiiri (rannajoont). Võrreldes nimetatud varasema detailplaneeringuga, on jäänud maismaast veealasse ca 2733 m2 suurune ala. Planeeringuala geodeetilisel mõõdistamise ajal 26.10.2015.a. mõõdistatud veepiir asetseb omakorda põhikaardile kantud veepiirist sisemaa suunas.

Planeeringuala idapoolsel rannal on maapind samuti taandunud maismaa suunas, seda eelkõige Nuki põik 7 maaüksusel. Samas Nuki tee põik 5 maaüksusele on lisandunud maismaad (ca 520 m2) põhikaardile kantud veepiirist mere suunas.

Planeeringuala on tugeva muutliku reljeefiga. Kõrgused muutuvad vahemikus nullist kuni kõrguseni 7,5 m merepinnast moodustades kõrgendikke ja nõgusid.

Muutlik reljeef on tinginud kraavide rajamise vajaduse sademevete ärajuhtimiseks. Alale on rajatud kuivenduskraavid, kust vesi on suunatud idapoole Jõesuu lahte.

Suurem kõrghaljastusega ala paikneb planeeringuala keskosas. Üksikuid suuremaid puid ja puudegruppe paikneb kogu planeeringuala ulatuses.

2.2.4. Tehnovõrgud Planeeringualal on varem kehtestatud detailplaneeringu alusel välja ehitatud puurkaev PRK0021723 ja elektri alajaam Koljunuki (Aruküla). Puurkaevust lähtuvalt on rajatud veetrass ja liitumispunktid varemplaneeritud elamukruntide juurde. Elektrivõrguga liitumiseks on välja ehitatud alajaam ja elektri maakaabelliin ning liitumiskilbid varem planeeritud elamukruntidele. Nuki tee äärde on paigaldatud Telia AS sidekaabel. 2.2.5. Planeeringualal kehtivad piirangud ja seadusest tulenevad kitsendused Planeeringuala paikneb merekaldal, kus kehtivad

 ranna piiranguvöönd - ulatus vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lõikele 1 on Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 7 -

 ranna ehituskeeluvöönd - ulatus vastavalt Looduskaitseseaduse § 38 lõikele 1 on mererannal 100 m, tiheasustusalal - 50 m; Looduskaitseseaduse § 38

lõikele 2 vastavalt ulatub rannal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini;

 ranna veekaitsevöönd - ulatus vastavalt veeseaduse § 29 lõikele 2 on tavalisest veepiirist Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m;

 kallasrada - laius vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõikele 2 on laevatatavatel veekogudel 10 m. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest.

Ranna piiranguvööndi, ehituskeeluvööndi ja veekaitsevööndi laiuse arvestamise

lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). Kui üleujutusalasid ei ole määratud üldplaneeringuga, loetakse ehituskeeluvööndi ulatust 1 meetri samakõrgusjoonest rannal. Üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seadusega sätestatud vööndi laiusest. Tehnovõrkudele on majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning keskkonnaministri 16.12.2005 määrusega nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ määratud kaitsevööndite ulatus. Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Sideehitise kaitsevööndi ulatus maismaal on mõlemal pool sideehitist: 1 meeter sideehitisest. Planeeringuala edelaosas ulatub planeeringualale osaliselt, ca 36 m ulatuses, naaberalal Loode tee 19 kinnistul paikneva puurkaevu PRK0011510 sanitaarkaitsevöönd (ulatus 50 m). Planeeringualal paikneva puurkaevu PRK0021723 sanitaarkaitsevööndi ulatus on 10 m, kuna kavandatud veevõtt on 10-500 kuupmeetrit ööpäevas ning puurkaev paikneb alal, kus veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitstud. 2.3. Seosed külgnevate aladega, kontaktvööndi analüüs Planeeringuala kontaktvööndina on käsitletud vastavalt lähtetingimustele ala, mis hõlmab Koljunuki poolsaare kuni planeeringuala lõunatipuni. Vaadeldaval alal kehtivad järgmised detailplaneeringud:

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 8 -

 Koljunuki maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 25.01.2000; planeeringuga kavandati 13 elamukrunti, maatulundusmaa ja sadama-ala;

 Ülgase küla Koljunuki maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Jõelähtme

Vallavolikogu 31.05.2005 otsusega nr 206; planeeringuga on kavandatud 24 pereelamu krunti, 2 metsamaa krunti, 2 loodusliku haljasmaa krunti, elektrienergia jaotamise maa krunt, veetootmise maa krunt, 3 tee ja tänava maa krunti;

 Ülgase küla Lepa maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 26.04.2007 otsusega 178. Planeeringuga on kavandatud 2 üksikelamukrunti.

Kagus külgneb planeeringuala riigiomandis oleva metsamaaga (Laugu maaüksus, katastritunnus 24504:004:0173). Lõunapool paikneb maatulundusmaa otstarbega Ahki maaüksus, mis on suures osas kaetud metsaga. Edelas külgnevad planeeringualaga Lepa maaüksuse detailplaneeringu alusel moodustatud elamukrundid. Poolsaare kirdetipus paikneb Kojunuki sadam. Sadamahoones on restoran, ainuke teenindusettevõte poolsaarel. Juurdepääs sadamale toimub avaliku Nuki tee kaudu, Nuki teel algab lõunapool Koljunuki teest, mis on samuti avaliku kasutusega vallatee. Ühistranspordi liiklust ega peatusi planeeringualal käesoleval ajal pole. 3.DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 3.1. Ettepanek Jõelähtme valla kehtiva üldplaneeringu muutmiseks Detailplaneering teeb kaks ettepanekut Jõelähtme valla kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Esiteks Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi ulatuse

vähendamiseks. Jõelähtme Vallavolikogu 31.05.2005 otsusega nr 206 kehtestatud

Ülgase küla Koljunuki maaüksuse detailplaneeringu alusel määrati ehituskeeluvööndi ulatus 50 m tiheasustusalal lähtudes sel ajal määratletud 1 m kõrgusjoonest rannal. Käesolevaks ajaks on rannajoon nihkunud sisemaa suunas. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata ehituskeeluvööndi ulatuseks lääne-, loode- ja põhjapoolesl rannal 50 m olemasolevast 1 m samakõrgusjoonest. Elamukrunt pos 28 paikneb kogu ulatuses ehituskeeluvööndis. seal on otstarbekas taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist vaid olemasoleva hoone vundamendi kohal. Ettepanek on vähendada ehituskeeluvööndit 115 m2 ulatuses krundil paikneva ajaloolise vundamendi asukohas.

Planeeringuala idapoolsel rannal taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist ulatusele ca 40 m kuni min 30 m astangust või 1 m samakõrgusjoonest vastavalt planeeringu põhijoonisel tähistatud joonele.

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 9 -

Teiseks Kehtiva üldplaneeringu kohaselt ei ole lubatud metsaga tiheasustusalal moodustada elamukrunte reeglina alla 0,7 ha, kusjuures elamute minimaalne vahekaugus peab olema 50 m ning tiheasustusalal, mis ei ole metsaala, ei ole lubatud moodustada elamukrunte reeglina väiksemaid kui 3000 m², elamute minimaalne vahekaugus on ette nähtud 25m.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek moodustada planeeringualale elamumaa sihtotstarbega krundid, mille suurus on vahemikus 2537 m2 kuni 5384 m2 ning elamute (hoonestusalade) vahekaugus on 8 m kuni 21 m. 3.2. Põhjendus kehtiva üldplaneeringu muutmiseks

Kruntide pos 5 (Nuki põik 5) ja pos 6 (Nuki põik 7) lähistel on maapinna kõrgused rannal muutunud selliselt, et kohati on kruntidel paikneva kaldaastangu kõrgus üle 5 m ning seetõttu koosneb ehituskeeluvöönd seal 50 laiusest alast astangu peal ning astangu alla kuni veepiirini jäävast alast. Seetõttu on põhjendatud ehituskeeluvööndi vähendamine neil kruntidel tagamaks varasema siiani kehtiva detailplaneeringuga kavandatud hoonestuse rajamist krundil. Planeeritud krundil pos 9 taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist vähesel määral (min 41 m 1 m samakõrgusjoonest) arvestades maapinna reljeefi ja suuremate puude paiknemist krundil. Krundil pos 28 asub endine raudtee mahalaadimise punkti hoone vare, mis paikneb ehituskeeluvööndis. Mahalaadimispunkti hoonel ei ole olnud arhitektuurset väärtust, mis eeldaks hoone taastamist varasemal kujul. Seetõttu on ranna-ala korrastamise eesmärgil otstarbekas moodustada vare ümbruses elamukrunt ning vare kohale ehitada sobiva mahuga üksikelamu. Selleks on vajalik vähendada ehituskeeluvööndi ulatust vare kohal vastavalt hoone eskiisprojektile. Ajaloolise väärtusega raudteehoone asukoht tuleb tähistada selgitava tahvliga. Alal kehtiva detailplaneeringu alusel on moodustatud 24 üksikelamukrunti suurusega 2394 m2 kuni 3425 m2. Lisaks vare juurde kavandatud krundile pos 28, tehakse käesoleva planeeringuga ettepanek moodustada veel kolm üksikelamu krunti (pos 9, 14 ja 15). Ettepanek on põhjendatud kuna krundid on kavandatud olemasolevate elamukruntide vahele ja kõrvale, teede äärde, kus on välja ehitatud vee- ja elektrivarustus. Krundid on planeeritud üldkasutatava haljasala arvelt. Samuti on olemaoleva puurkaevu ümbruses paikneva haljasala arvelt suurendatud olemasolevaid külgnevaid krunte. Selline lahendus tagab haljastusega alade korrastamise kruntide omanike poolt. Ehituskeeluvööndi ulatuse muutmise ettepanek ala lääne-, loode- ja põhjarannal tuleneb põhikaardile kantud veepiiri nihkumisest sisemaa suunas viimaste aastate jooksul. Arvestades et

 piirkond on sobiv elamuehituseks,

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 10 -

 vajalik infrastruktuur (veevarustus, elekter, side, juurdepääsuteed) on suures osas välja ehitatud,

 rannajoon on ajajooksul muutunud,

 suured ühiskasutusse jäetud alad vajavad korrastamist,

 elamukruntide suurus on 2537 m2 kuni 5384 m2, on elamukruntide arvu suurendamine nelja krundi võrra ning ettepaneku tegemine ehituskeeluvööndi vähendamiseks põhjendatud. 3.3. Planeeringulahendus

Planeeringualaks on varem kehtestatud Ülgase küla Koljunuki maaüksuse detailplaneeringu ala. Planeeringu kontseptsiooni kohaselt säilitakse ajalooline teedevõrk ning olemasolev kraavide süsteem. Planeeringuala loodekaldal säilib hoonestusõiguseta looduslik haljasmaa (maatulundusmaa), ala on küll mõnevõrra väiksem, kuna rannajoon on ajajooksul muutunud ja osa maast on jäänud vee alla. Tagatud vaba juurdepääs kallasrajale. Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek suurendada elamukruntide arvu 24-lt krundilt 28 krundini. Lisaks üksikelamukruntidele on planeeritud 1 krunt elektri alajaamale, 1 iseseisev krunt kvartali puurkaevule koos pumbamaja ja veemahutitega, 4 krunti juurdepääsuteedele, 2 loodusliku haljasmaa otstarbega (maatulundusmaa) maaüksust ja 1 haljasala maa otstarbega (sotsiaalmaa alaliik üldkasutatav maa) maaüksus. Kokku on planeeringualale kavandatud 37 maaüksust. Üksikelamukrundid on kavandatud pindalaga 2962 m2 (pos 1), 3215m2 (pos 2), 2537 m2 (pos. 3), 3311 m2 (pos. 4), 5384 m2 (pos. 5), 3927 m2 (pos. 6.), 2559 m2 (pos. 7), 2605 m2 (pos 8), 2976 m2 (pos 9), 3045 m2 (pos. 10), 3455 m2 (pos. 11), 3423 m2

(pos.12), 2776 m2 (pos. 13.), 2443 m2 (pos.14), 3005 m2 (pos 15), 3015 m2 (pos 16), 3238 m2 (pos. 17), 3190 m2 (pos. 18), 3101 m2 (pos. 19), 5049 m2 (pos. 20.), 4757 m2

(pos. 21), 4126 m2 (pos 22), 4245 m2 (pos 23), 4018 m2 (pos. 24), 3702 m2 (pos. 25), 3926 m2 (pos.26), 3955 m2 (pos. 27) ja 3825 m2 (pos.28). Elektri alajaama krunt pos 32 on suurusega 57 m2. Kvartali puurkaevu juurde on moodustatud krunt pos 37 pindlaga 436 m2 , kuhu on planeeritud ka veemahutid. Puurkaevu krunti ümbritseb haljasala otstarbega planeeritud maaüksus - pos 31, suurus 4039 m2 . Haljasalale on kavandatud tenniseväljak, laste mänguväljak ning Nuki tee lähedusse 14-kohaline sõiduautode parkla. Olemasolevale sadamasse suunduva Nuki tee tarvis on planeeritud krunt pos 33 suurusega 8577 m2, võrreldes varasema planeeringuga on teemaad kohati laiendatud, nii et kraav jääb teemaa piiridesse. Loode tee tarvis varem planeeritud krunt on jäänud seoses veepiiri muutumisega osaliselt isegi veealale. Tee ise on küll rajatud min 10 kaugusele veepiirist. Seetõttu on Loode tee maaüksuse pos 34 piire muudetud, selle pindala on 9798 m2. Teemaa krunt pos 35, pindala 1302 m2 on planeeritud osaliselt sõidutee tarvis, osaliselt sõiduteid ühendava kergliiklustee tarvis.

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 11 -

Nuki põik juurdesõidutee maa-ala - pos 36, pindala 699 m2, on võrreldes alal kehtiva detailplaneerinu lahendusega veidi suurendatud, tagamaks tagasipöörde võimaluse ning krundile sissesõiduks vajaliku ala. Planeeringuala läänepoolsele kaldale varasema planeeringu alusel moodustatud loodusliku haljasmaa otstarbega maaüksus pos 30 on pärast veepiiri muutumist ja elamukrundi pos 28 moodustamist planeeritud suurusega 12503 m2. 3.4. Hoonestuse ettepanek, arhitektuursed nõuded Hoonestuse ettepaneku koostamisel on arvestatud alal kehtiva planeeringuga esitatud nõudeid, kuna alale on väljastatud ehituslubasid, on püstitatud üks pereelamu ning olemasolevate kruntide omanikud on arvestanud kehtiva lahendusega hoonestuse osas. Varem esitatud arhitektuursed tingimused on planeeringualale sobilikud. Hoonestusalade ja teetrassi valikul on lähtutud ala reljeefi iseärasustest ja taimestiku maksimaalse säilitamise võimalustest, kuivenduskraavide asukohast, planeeritud krundi suurusest ja paiknemisest teiste kruntide suhtes, vajalikest tuleohutusekujadest ning avanevate vaadete ja puistu paiknemise alast. Planeeringualale on ette nähtud kuni 2-korruseline hoonestus. Eluhoonete suurim lubatav kõrgus planeeritud maapinnast on 8,5 m, kõrvalhoonetel kuni 5 m. Üksikelamukruntidel, välja arvatud krunt pos 28, on lubatud ehitisealune pind 270 m2. Kruntidele on lubatud ehitada 1 elamu ja 1 abihoone, sh. alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgused hooned. Krundil pos 28 on lubatud ehitisealune pind 115 m2 kuni 2-korruselise üksikelamu ehitamiseks ilma abihooneta. Hooned on ette nähtud viilkatusega või ühepoolse kaldega katusega. Katusekalle on lubatud 15o - 40o. Elektri alajaama ja puurkaev-pumbamaja katusekaldeks on määratud 0o - 18o.

Hoonete välisviimistlusmaterjalide valikul tuleb lähtuda antud piirkonnda sobivatest, traditsioonilistest materjalidest. Hooned on soovitav lahendada puitkarkasshoonena või muu seinakonstruktsioon korral kasutada välisseintel puitlaudisvoodrit. Lisaks võib hoone viimistluses kasutada muid sobivaid materjale - kivi - või krohvipinda. Katusekattena on lubatud valtsplekk, bituumensindel või katusekivi. Looduslikke materjale imiteerivate materjalide kasutamine viimistluses pole lubatud. Keelatud on püstitada ümarpalkidest hooneid. Välisviimistluses kasutatavad värvitoonid peavad sobima nii omavahel kui ka naaberhoonestusega. Piiret ei pruugi rajada vahetult krundi piirile, vaid arvestades reljeefi, tehnovõrkude ja puude paiknemist, võib rajada hoonetele lähemale, ümber õueala. Piirde lubatavaks maksimaalseks kõrguseks on 1,2 meetrit. Piire peab olema hoonega sobiv läbipaistev tagasihoidliku kujundusega puitpiire, lubatud on ka elustara rajamine. Kruntide vahelistel piiridel võib kasutada võrkpiiret. Massiivpiirete rajamine ei ole lubatav. Väravad krundi teeäärsel piirile ehitavas piirdes peavad avanema krundi sisemuse suunas. Krundipiirete paiknemine ja lahendus (kooskõlas hoonestuse lahendusega) tuleb esitada hoone projekti mahus. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja heast

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 12 -

ehitustavast. Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. 3.5. Servituutide seadmise vajadus, muud kitsendustest tulenevad nõuded Kogu Loode tee ulatuses on vajalik ette näha isiklik kasutusõigus Jõelähtme valla kasuks avaliku jalgsi ja jalgrattaga liiklemise talumiseks. Loode teel on juurdepääsuservituudi vajadus juurdepääsuks maaüksustele Nõmmemetsa (24501:001:0352), Männi (24504:004:1100) ja Loode tee 19 (24504:004:0934).

Juurdepääsuservituudi vajadus on näidatud haljasala maale pos 39 juurdepääsuks puurkaevu krundile pos 45. Tehnovõrkudele on vajalik seada järgmised servituudid:

 veetrassile kruntidel ulatusega 2 m kummalegi poole trassi;

 maa-alustele elektrikaablitele ulatusega 1 m kummalegi poole kaablit;

 maa-alustele sidekaablitele ulatusega 1 m kummalegi poole kaablit;

 kuivenduskraavide veekaitsevöönd ning ulatus servituudi seadmise vajadusel on 1 m kraavi tavalisest veepiirist.

Planeeringualal kehtivatest kitsendustest tulenevad järgmised nõuded.

 Avalikult kasutatava tee (tänava) kaitsevööndi laius on 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Tegevus tee kaitsevööndis on määratletud Ehitusseadustikus § 72. Hooneid ja rajatisi võib ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus.

 Veehaarde (olemasolev 2006. aastal rajatud puurkaev registrikoodiga PRK0021723) sanitaarkaitseala ulatus on 10 m puurkaevust. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatust on 2016. a vähendatud 10 meetrile kehtinud Veeseaduse § 28 lg 4 p 1 alusel (Keskkonnaameti otsus 14.01.2016 8:40:31 nr. 1-3/16/76). Vastavalt käesoleval ajal kehtiva Veeseaduse § 149 lõikele 1 on põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus 10 m, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitstud ning veevõtt on 10-500 kuupmeetrit ööpäevas. Veehaarde omanik või valdaja võib keelata veehaarderajatise teenindamisega mitteseotud isikute viibimise veehaarderajatise seadmetel.

 Enne hoonete projekteerimist tuleb läbi viia radooniuuring ning hoonete

projekteerimisel tuleb lähtuda standardist EVS 840:2017 "Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes". Kõrge radoonisisaldusega pinnase (150 - 250) alal tuleb kasutusele võtta tarindite radoonikindlad lahendused: õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon.

3.6. Teed ja liikluskorraldus Liiklus planeeringualal on kavandatud Nuki tee ja Loode tee ning hargnevate lühikeste juurdepääsuteede kaudu. Nuki tee on avaliku kasutusega vallatee. Loode tee on rajatud eramaadele osaliselt väljapoole kehtiva detailplaneeringuga teemaaks planeeritud maaüksust. Seda seetõttu, et tegelik veepiir on nihkunud tunduvalt sisemaa suunas. Loode tee jääb alates külgnevast Loode tee 19 krundist ehituskeeluvööndi piiridesse. Vastavalt looduskaitse seaduse § 38 lõikele 5 punkt 10 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Kehtiva üldplaneeringuga

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 13 -

pole kavandatud avalikult kavandatavat teed Loode tee asukohas. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kogu Loode tee ulatuses isikliku kasutusõiguse seadmiseks Jõelähtme valla kasuks avaliku jalgsi ja jalgrattaga liiklemise talumiseks. Samuti nähakse detailplaneeringuga ette Loode teele juurdepääsuservituudi vajadus juurdepääsuks maaüksustele Nõmmemetsa (24501:001:0352), Männi (24504:004:1100) ja Loode tee 19 (24504:004:0934).

Lühikesed tupikteed pos. 35 ja 36 on planeeritud erateedena.

Teede kuuluvus ja avalik kasutus lepitakse kokku enne detailplaneeringu vastuvõtmist sõlmitava notariaalse lepinguga.

Kõnniteid ei ole sõidutee äärde kavandatud. Detailplaneeringuga on määratud soovituslikud sissesõitude asukohad kruntidele.

Teede tarvis on kavandatud transpordimaa otstarbega (LT) maaüksused laiusega vähemalt 12 m, mis võimaldab teede projekteerimisel tagada nõuetekohase teede lahenduse koos tehnovõrkude ja vajadusel kraavi paiknemisega. Juurdepääsuteede laiuseks on 4,5 m, millele lisanduvad 0,5 laiused teepeenrad. Teede lõiked vt. joonis DP-3 Tehnovõrkude koondplaan. Teed tuleb projekteerida ja ehitada tolmuvaba kõvakattega (2,5 kordse pindamisega / freeskattega). Teedel tuleb tagada nähtavus. Nähtavuskolmnurka ei tohi rajada haljastust ega muid nähtavust piiravaid objekte kõrgusega üle 40 cm. Tee omanik peab tagama juurdepääsu elektri alajaamale ja puurkaevule. Planeeringuga on määratud juurdepääsud kallasrajale asukohtades, kus kallasrada on teele kõige lähemal. Teeprojektiga tuleb lahendada ka võimalike teetõkendite, liiklusmärkide ja viitade paiknemine ning nõuetekohane valgustus. Nuki tee äärde on planeeringuga ette nähtud tänavavalgustus. Planeeringuga kavandatud hoonete projekteerimisel (seinakonstruktsiooni ja aknatüüpide valik, akende paiknemine) tuleb lähtuda Rahvatervise seaduse § 4 p 7 ja p 13 nõuetest ning sotsiaalministri 04.03.2002.a. määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkeala, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud nõuetest. Vajadusel tuleb projekteerimisel näha ette leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Autode parkimine tuleb lahendada elamukruntidel. Sõiduautode parkimiskohtade arv elamukruntidel krundil on 2. Haljasalale pos 39 on planeeritud 14 parkimiskohta.

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 14 -

3.7. Haljastus ja heakord, vertikaalplaneerimine, jäätmekäitlus Kruntidel tuleb võimalikult säilitada olemasolev kõrghaljastus. Täiendava haljastuse kujundamisel arvestada istutusmaterjali sobivust olemasolevate liikide ja pinnasega. Kõrghaljastust ei tohi rajada nähtavuskolmnurga alale ega tehnovõrkude kaitsevööndisse. Maapinna vertikaalplaneerimisel ning võimalikul olemasolevate kraavide asukoha muutmisel tuleb tagada sajuvee äravool ning vältida vee valgumine naaberkinnistutele. Kraavide ühendamiseks tuleb välja ehitada teedealused truubid. Krundisisesed teed ja rajad tuleb lahendada hoonsetusprojektide mahus. Hoonestusest ja teedest - parkimiskohtadest vabale alale näha ette muru. Kruntide sissepääsude lähedusse tuleb paigaldada prügikonteinerid, soovitavalt madala heki või ilupõõsastega ümbritsetult. Ehitusaegne jäätmekäitlus ning kruntide hilisem olmeprügi kogumine tuleb lahendada vastavalt valla territooriumil kehtivale jäätmekäitluskorrale. 3.8. Keskkonnakaitse Keskkonnaregistri Keskkonnateabe Keskuse EELIS andmebaasi kohaselt (seisuga 17.05.2017) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.

Võimaliku planeeringuga kaasneva olulise keskkonnamõju hindamisel tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. Vastavalt KeHJS § 6 lõikes 4 on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ (VV määrus) täpsustatud KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnad, mille kohta peab otsustaja andma eelhinnangu, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju.

KeHJS-is toodud KSH algatamise vajaduse kaalumist eelhinnanguga ning eelhinnangu läbiviimist täpsustab Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja keskkonnaekspert Riin Kutsari poolt 01.06.2015 teostatud juhendmaterjal "KMH/KSH eelhindamise juhend, sh Natura eelhindamine". Detailplaneeringu algatamise juurde on aastal 2016 koostatud dokument „Jõelähtme vallas Ülgase külas Koljunuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“, mille järelduste kohaselt, arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Põhjendused on toodud eelnimetatud dokumendi ptk 6. Samuti ei ole vajalik algatada KSH menetlust, kuna käesoleval juhul on tegemist kehtiva üldplaneeringu realiseerimisega üksikelamute koos abihoonetega

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 15 -

rajamisega. Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Enne käesoleva detailplaneeringu algatamist on koostatud Jõelähtme valla Ülgase külas Koljunuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, Adepte Ekspert OÜ, 2016.

Keskkonnaamet oma 15.06.2017 kirjas nr 6-5/17/6375-2 on asunud seisukohale, et lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist ning planeeritavast tegevusest, ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Samuti tegi Keskkonnaamet ettepanekuid KSH eelhinnangu täiendamiseks, millega on arvestatud ja täiendused eelhinnangusse sisse viidud.

3.9. Kuritegevuse ennetamise põhimõtted Turvalisuse tagamiseks tuleb lahendada planeeritud hoonete välisvalgustus ning tagada parkimiskohtade valgustus. Soovitav on rakendada naabrivalvet. 3.10.Tuleohutuse nõuded Planeeringualale kavandatud hoonete lubatud tulepüsivusklass on TP 3. Kruntidel on määratletud hoonestusalade kaugus naaberkrundi piirist. Minimaalne naaberkruntide hoonestusalade vaheline kaugus planeeringus on 10 m, sellega on tagatud nõutavad hoonetevahelised tulekaitsekujad (8 m) naaberkruntide hoonestuse vahel. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 07.04.2017 määrusega nr 17 kehtestatud nõuetest „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning EVS 812-6:2012+A1+A2 - Ehitiste tuleohutus: Tuletõrjevee varustus - esitatud nõuetele. Väliseks tulekahju kustutamiseks (q=10 l/s 3 tunni jooksul) vajalik vesi saadakse puurkaevu PRK0021723 krundile rajatavast II astme pumbamajast ja tuletõrje veemahutist 110 m3. Tuletõrjevesi võetakse sõiduteede äärde rajatavatest hüdrantidest. Tagada tuleb päästeautode ööpäevaringne juurdepääs hüdrantidele. 4.Tehnovarustus 4.1. Põhimõtted

Detailplaneeringus esitatakse tehnovõrkude põhimõttelised lahendused.

Tehnovõrkude projektlahendused koostatakse vastavalt võrguvaldajate

tehnilistele tingimustele detailplaneeringu järgnevas etapis.

Hoonete projekteerimisel ja hoonetele vajalike tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb

võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused ehitusprojekti koostamiseks.

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 16 -

4.2. Veevarustus ja kanalisatsioon 4.2.1. Veevarustus Planeeringuala olemasolev veevarustus on suures osas välja ehitatud ringvõrguna De110 koos kolme maapealse tuletõrjevee hüdrandiga (pos.18, 25, 41 juures) olemasoleva puurkaevu PRK0021723 baasil. Puurkaevu PRK0021723 sanitaarkaitsevööndi ulatus on 10 m. Puurkaev paikneb alal, kus vastavalt Keskkonnaameti kaardiandmetele (seisuga dets. 2019) on veevõtuks avatud põhjaveekiht kaitstud. Kehtiva Veeseaduse § 149 kohaselt on 10 m sanitaarkaitsevööndiga puurkaevu lubatud veevõtt kaitstud põhjaveekihist 10–500 kuupmeetrit ööpäevas. Detailplaneeringuala planeeritud veevajadus jääb alla 500 kuupmeetri ööpäevas (see on ca 50 kuupmeetrit ööpäevas). Veevajadus täpsustatakse järgnevates projekteerimisstaadiumites vastavuses kinnistute hoonestusprojektidega. Vee kasutamiseks puurkaevust PRK0021723 on vajalik veekasutusluba. Kehtiva Veeseaduse § 18 kohaselt on kohustuslik veeloa omamine kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas. Detailplaneeringuga ette nähtud täiendavatele kinnistutele tuleb välja ehitada veeühendus olemasolevalt tänavatorustikult De110. Liitumispunktidesse kinnistu piiril tuleb ette näha maakraanid De32. Planeeritud kinnistute veeühenduse torustik rajada PE PN10 plastsurvetorudest paigaldamissügavusega 1.80 m toru peale. Torustiku kohale paigaldada märkelint, torustik paigaldada koos märkkaabliga. Väliseks tulekahju kustutamiseks (q=10 l/s 3 tunni jooksul) vajaliku vee saamiseks tuleb puurkaevu PRK0021723 krundile rajada II astme pumbamaja ja tuletõrje veemahutid mahuga 110 m3. Planeeritavate kinnistute tuletõrjevee vajaduse katmiseks tuleb tänava ringistatud ühisveevärgitorustikele lisaks olemasolevale kolmele maapealsele hüdrandile paigaldada veel kolm maapealset hüdranti (pos.1, 20,23 juures). Veevõtuhüdrandid tuleb paigaldada tänava maa-alasse vahekaugusega mitte üle 200 m (vt. ka p.3.10). 4.2.2. Kanalisatsioon Planeeringualal puudub reovee ühiskanalisatsiooni tänavavõrk. Planeeritud kinnistute reoveed tuleb kanaliseerida iga tarbija krundile paigaldatavatesse nõuetekohastesse kogumismahutitesse (sertifitseeritud plastkogumismahutid V=8m3), mida tuleb tühjendada vastavalt vajadusele ning mille tühjendamiseks tuleb sõlmida leping ÜVK ettevõtjaga vastavalt valla territooriumil kehtivale korrale. Planeeringualal puudub sademete vee ühiskanalisatsiooni tänavavõrk. Sademevesi elamukruntidel tuleb immutada kinnistu piirides või suunata olemasolevatesse kraavidesse, mis suubuvad merre. Äravoolu tagamiseks tuleb kraavid puhastada. Voolusuund kraavides on tähistatud tehnovõrkude joonisel. Sademevee äravoolu täpne lahendus elamukruntidel koostatakse hoonestusprojekti mahus. Vältida tuleb sademevee valgumine naaberkinnistule. Sademevee äravool juurdepääsuteedelt tuleb lahendada koostatava teeprojekti mahus - immutamisega tee servas või juhtimisega planeeringuala läbivatesse kraavidesse.

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 17 -

4.3. Soojavarustus Hoonete kütmine lahendatakse vastavalt hoonestajapoolsele valikule. Lubatud ei ole keskkonda saastavad kütused. Otstarbekas on kasutada tänapäevaseid ja ökoloogilisi küttesüsteeme sh päikeseküttesüsteemid jms. 4.4. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr.325731. Detailplaneeritud ala kruntide pos 9, 28 ja 45 liitumine toimub olemasolevatest jaotuskilpidest. Nende kinnistute elektrivõrguga liitumine toimub pärast kinnistu omanike pöördumist Elektrilevi OÜ klienditeenindusse. Detailplaneeritud ala uue krundi pos 17 liitumine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr. 325731 olemasolevast liitumiskilbist nr. 100595. Detailplaneeritud ala uute kruntidele pos 14 ja 15 elektrivarustus 2x(3x20 A) lahendatakse planeeritud 2-kohalisest liitumiskilbist toitega projekteeritavalt 0,4 kV maakaablilt. 0,4 kV kaabelliini toide on ette nähtud planeeritud jaotuskilbist. Jaotuskilbi elektritoide on lahendatud olemasoleva maakaabli nr. 25631 baasil. Kilp tuleb paigaldada sokliga pinnasesse vastavalt tootja juhisele. Kilbi paigaldamisel pinnasesse peab arvestama kohalike ja planeeritavaid olusid. Sokli osa peab jääma maapinnast 0,3 m kõrgemale. Maapinnale paigaldatava kilbi sokliosa täita kergkruusaga. Kilp valida selline, mis vastab Tellija nõuetele. Kilpidesse paigaldada kaugloetav arvesti ja peakaitse. Kilpi paigaldada kilbiskeem koos liituja aadressiga. Olemasoleva pos.45 paikneva puurkaevu PRK0021723 krundile planeeritud II astme pumbamaja elektrivarustus lahendatakse olemasolevast kinnistu Nuki tee 9 liitumiskilbist. Tänavavalgustus on ette nähtud Nuki teele. Valgustamiseks kasutatakse kas kõrgsurve Na-lambiga valgusteid või LED valgusteid. Kuigi LED valgustitega teevalgustuse väljaehitamine on ca 25% kallim kui Na-lambiga valgustite korral, siis efektiivse teevalgustuse juhtimissüsteemi korral tasuvad need kulud ära 5-8 aastaga. Teevalgustid paigaldatakse 8-10m koonilistele, tsingitud teevalgustuspostidele. Teevalgustusliinid ehitatakse maakaabelliinidena. Teevalgustuse juhtimiseks paigaldatakse teevalgustuskapp ja selle toiteks liitumiskilp. Planeeringuala teiste teede valgustus lahendatakse kruntide välisvalgustusega. 4.5. Sidevarustus Nuki tee äärde on paigaldatud Telie AS sidekaabel, mis suundub külgneva Nuki tee 10//12 kinnistuni, kus paikneb Koljunuki sadam. Detailplaneeringu ala kinnistute sidevarustus lahendatakse vajadusel WIFI ruuteri kaudu. 5. Planeeringu elluviimise kava Käesolev peatükk määrab üldise kava, mille alusel osapooled hakkavad kehtestatud detailplaneeringuga ette nähtud tegevusi ellu viima; määratakse osapoolte kohustused tegevuste elluviimisel ning omandisuhted. Osapooltena mõeldakse

Ülgase küla Koljunuki poolsaare detailplaneering

CORSON ÜO reg. kood 10006729 11.02.2020

- 18 -

kohalikku omavalitsust ja huvitatud isikut ning võimalikke teisi planeeringualal paiknevate kinnisasjade omanikke ja tehnovõrkude valdajaid. Kavandatavad tegevused ning nendele eelnevad ja järgnevad tegevused jagatakse järgmisteks etappideks: • planeeringu kehtestamise järgsete maakatastritoimingute teostamine;

• taristu ja hoonete projekteerimistööd, kusjuures tehnovõrkude projekteerimiseks

tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused;

• ehituslubade taotlemine ja ehitamine, kusjuures hoonete ehituslubade taotlemise

eelduseks on väljaehitatud ja toimiv infrastruktuur;

• taristule ja hoonetele kasutusõiguse taotlemine. Detailplaneeringuga avalikuks vallateeks määratud transpordimaa kasutusotstarbega kinnistute üleandmine omavalitsusele toibub vastavalt kinnistu omaniku ja omavalitsuse vahelise kokkuleppe tingimustele.

Koostas arhitekt MSc Helle Kulbas