Riigikogu liikmete arupärimine siseministrile (AP 721): Ukraina põgenike, eriti mobilisatsiooniealiste meeste kohta

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 19.02.2025 / 2-2/15-721; Riigikantselei / 19.02.2025 / 7-1.1/25-00325

Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine siseministrile (AP 721)

Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab.

Tähtaeg: 07.04.2025

Lisainfo: Ukraina põgenike, eriti mobilisatsiooniealiste meeste kohta.

Kontroll: Heili Tõnisson

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 19.02.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655      

.

Hr Lauri Läänernets

Siseminister

ARUPARIMINE

Ukraina pOgenike. eriti mobilisatsiooniealisle meeste kobta

Eelrnise aasta 1. aprillil vastasite kolmele aruparimisele irnmigratsiooni kobta ja 21. oktoobril

mobilisatsiooniealistele Ukraina kondakondsusega meestele rahvusvahelise kaitse andmise kohta.

Paraku peame kusirna uuesii. scsi Teie vasiused ci olnud ammendax’ad ja jaid segaseks, mistöttu

minul ci olnud voimalik aru saada Eesti riigi poliitika eesrnarkidest ja Oiguslikust alusest. Kaldun

arvama. ci sama kehtib ka teiste Riigikogu liikmete kohia.

Siseminisiceriumi piirivalve- ja randepoliitika osakonna andmetel omavad eelmise aasia 31.

detsembri seisuga Eestis ajutist kaitset 35 434 (seisuga 30. juuni 2024 - 33 739) Ukraina kodanikku,

nende hulgas 7 545 (6 793) meest vanuses 18-60. Selleealiste meeste osakaal ajutist kaitset saanute

hulgas on 21,2% (20,1) ning see osakaal on tasapisi suurenenud. Rahvusvahelist kaitset ornavad

Festis 30. juuni seisuga aga kokku 6 827 (6 444) isikul neist 6 387 (5995) Ukraina kodanikku,

nendest omakorda 18-60 aastasi mehi 4423(4169).

Niirnoodi selgub. ci koigisi rahvusvahelise kaitse saanutest on 18-60 aastasi Ukraina mehi

64,7% ja koigisi Ukraina kodanikest 69,2%. Seega eelmise aasta icise poolaasta jooksul suurenes

ajutist kaitset omavate Ukraina kodanike arv 1695 vOrra ja rahvusvahelist kaitset omavate Ukraina

kodanike arv 392 vOrra, sh 18-60 aastaste meeste arv 254 vOrra.

NuUd tsiieerin siinkohal Tele vaidet 1. aprillist 2024: ‘Ralwusvahelise kaitse saamine on

pikem ja keerulisem protsess. miNe kaigus tuleb tOdeda. ci kaitse iaotlejatel ci ole voimalik sOla

töttu minna tagasi oma kodumaale. Scud juhul on ka elamisloa pikendamise taotluse protsess

pikem ning tuleb kontrollida. kas kOik asjaolud. mis kailse andmise tingisid. on samad.”

Edasi. Eestis on ajutise ja rahvusvahelise kaitse all aasta alguse seisuga kokku 32 what

Ukraina kodanikku. Neile on Eestis tagatud koik Eesti kodanikele pakutavad sotsiaaltoetused.

Naiteks, aga see on tiks vaike naide, on Eestis erineval ajal sOja algusest tööiuna registreeritutest

saanud 22 tubal Ukraina kodanikku toetusi ja huvitisi.’ Teistes riikides on sotsiaaltoetused Ukraina

pogenikele vaiksemad kui Eestis.

Ukraina president markis intcrvjuus Saksamaa ringhaalingu ARD ajakirjanikule juba 2024.

aasta alguses. ci paiju parem oleks, kui valismaal viibivaid ukrainlasi toetataks labi Ukraina celarve.

Secjarel saaks Ukraina jagada raha vastavalt sellele, kus inimene asub, scsi tuleb cue. et inimesed

saavad tuge nil uuest asukohariigist kui Ukrainast.2

Ning edasi rnobilisatsiooniealistest Ukraina meestest. Koigepealt teadvustagem jatkuvalt, ci

abi Ukrainale. mida Eesti on raha ja relvade naol Ukrainale andnud. on vajalik. sest Ukraina kaitseb

end inimerssurssidelt neli korda suurerna Venemaa vastu. Aga just voitlejate puudus on Ukraina

suurim probleem.

leatavasti on 18-60 aastastel meesiel on juba alates 24. ;‘eebruarisi 2022 vaid erandkorras

lubatud Ukrainast lahkuda. Edasi on jark-jargult Ukrainast Iahkumise tingimusi karmistatud. 2024.

aasta alguses Eestis viibides vastas Ukraina president Volodomor ZelenskOi ajakirjaniku

2 hups:’www.pravda.com.ua eng!news2024 01 2917439310’

18 c7jciS t21

kusinmsele. kas Eesti peaks Ukrainale vaija andma mobilisatsiooniealised mehed, et need mehed

peaksid ikkagi olerna Ukrainasja abistarna Ukrainat fling see ei puuduta ainult eesliinil sôdimist.3

See olukord on täiesti erinev Latist ja Leedust. Tanan Riigikogu Oigus- ja analutisiosakonda,

Ices otsis vOrdlevaid neid arve, nil paiju kui voirnalik oh. Leedus ja Latis on nii ajutise kui ka rahvusvahehise kaitse andmisel kusimuste hulgas ka see, mis suhted on taotlejal oma paritoluriigi, st Ukraina sOjaväeteenistusega. Eesti kusimustikus aga niisugust otsest küsimust ci ole. Nii poleks imestada, et sOjavaeteenistusest korvalehoidjad echistavad just Eestit. Toonitan ule veel. et Latis ja Leedus ci ole sehhist olukorda, et rahvusvahelist kaitset tahavad just mobihisatsiooniealised mehed.

Seal antakse rahvusvahehist kaitset ka kordades vahem fling nfl nagu meie aru saame. Ukraina

kodanikele uldse mitte.

Euroopa Varjupaigakusimuste Amet (European Union Agency for Asylum EUAA)

rohutab, et rahvusvahelist Icaitset kaalutakse ainult juhul, kui pa••ritoluriik ci paku mingisugust kaitset. ja seega asendab see riikhikku kaitset. Rahvusvahelist kaitset pakutakse pagulasseisundi ja tAiendava kaitse alusel. Pagulane on EUAA definitsiooni alusel kolmanda riigi kodanik vOi kodakondsuseta isik, kes pOhjendatud kartuse tOttu rassihise, usuhise. rahvusel, pohiitilistel vaadetel

vOi teatavasse sotsiaalsesse rUhma kuuhumiseh pohineva tagakiusamise ees viibib valjaspool

kodakondsusjargset riiki vOi varasemat ahahist elukohariiki ja ci saa vOi konealuse kartuse tOttu ci

taha anda ennast nirnetatud riigi kaitse alla vOi, viibides valjaspool oma arnetlikku alahist elukohariiki, ci saa vOi ci taha sinna tagasi poorduda, Taiendav kaitse antakse isikule, kes ci kvalifitseeru pagulaseks, kuid kellega seoses on ilmnenud rnOjuv pOhjus arvata. et asjaornast isikut ahvardaks oma paritoluriiki tagasipoordumisel reaalne oht kannatada suurt kahju vastavalt artikhile

1 5 (surmanuhilus vOi hukkamine; piinamine, ebainimhik vOi vaarikust ahandav kohtlemine vOi

karistamine; tOsine ja individuaalne ohi tsiviihisiku elule vOi isikupuutumatusele juhushiku vagivalha

tOttu rahvusvahelise vOl riigisisese relvastatud kokkupOrke puhul ning kes ci saa voi kOnealuse ohu

tOttu ci taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla.4

Pohitsei- ja Piirivalveameti definitsiooni kohaselt saavad rahvusvahelist kaitset taoticda

vahismaalascd. scalhulgas Ukraina kodanikud ja elanikud, kes kardavad kodumaal tagakiusamist rassi, rahvuse, usu, uhiskondlikku rühmitusse kuulumise vOi poliitiliste vaadete tOttu. See kehtib ka

inimestele, Ices leiavad. ci nende tagasipoordumine Ukrainasse vOib kaasa tuua tOsise ohu. scalhulgas surmanuhtluse kohaldamise, piinamise, inimvaarikust alandavate kohtlcmis- vOi karistusviiside kohaldamise vOi vagivahla rakendamise rahvusvahehse vol riigisisese relvakonflikti

tOttu.5 21. oktoobril aruparimisele vastates väitsite. ci rahvusvahehist kaitset saavad need isikud,

kes viibisid Eestis tooh sd hetkch, kui Venemaa taiemahuhine sissetung ahgas. Tsiteerin: “Neile isikutele ci anta ajutist kaitset, ncihc isikutehc antakse rahvusvahelist kaitset. See ongi sec pOhjus. Lihisalt sclhch hetkch Eestis viibinud isikud ci saa ajutist kaitset. Ukrainast oil tuhnud töö parast

Eestisse rohkem mehi kui naisi. Sec on ka pOhjus, miks rahvusvahchst kaitset saavad mched rohkem kui naised. Kui neil naitcks hühiajaline tooluba hOppes, siis neil on vOimahik viibida sun mine ajutise kaitsc raamcs. vaid rahvusvahchise kaitsc raamcs vOi siis [pcavad nadj tooluba kuidagi pikendama, kui see vOimahik on. Sama arupärimise raames vastasitc kusimuscle. miks just 2023. aastast hakkas suurcnema rahvusvahelist kaitset taotlenute mobilisatsioonicaliste mcestc arv, et “elamisload tootamiscks hOppesid 2023. aastal, 2022. aastal need vech kehtisid. See on see pOhjus.

https://www.ohtuleht.ee/I 0992 14/mis—saab—rnobilisatsiooniealistcst—ukraina—mccstcst—cestis—zelenskoi-kui—ei—olda— ccsliinil—voi-ci-maksta-oma-riigis-rnakse—siis—see-tekitab-kusimusi

ut in sou rcec Ii atgpt .com

5

Nagu ma utlesin, tänu rahvusvahelisele kaitsele on vOimalik neil viibida sun Eestis veel ja seda toed jatkata.”

Seega tuleb jareldada, et Eesti riik annab rahvusvahelist kaitset mitte selleparast, et selle saajad vastavad rahvusvaheliselt ja Eesti Vabariigis kehtivatele nOuetele, vaid selleparasi, et need inimesed sun tOOtada saaksid. Pealegi oleks juba hiljemalt 2023. aasta kevadeks pidanud täis saama aeg, mu Eestis enne Venemaa taiemahulise agressiooni algust viibinud Ukraina kodanikud legaaiselt viibida oleks saanud.6 Seega pole aru saada. missugusel alusel need inirnesed, kes alates 2023. aasta kevadest on rahvusvahelist kaitset saanud, Eestis viibisid.

Scilega scoses on mcii Teilc jiirgmiscd kilsimused:

1. Kas Eesti on kuidagi reageerinud Ukraina presidendi uleskutsele. et välisrnaale pogenenud Ukraina kodanikke toetataks labi Ukraina eelarve? Kui ci ole, siis miks?

2. Kui Ukraina kodanikele antakse Eestis rahvusvahelist kaitset eelkoige mitte seetöttu, et selle saajad vastavad rahvusvaheliselt ja Eesti Vabariigis kehtivatele nOuetele, vaid seetOttu, et neil oleks voimalik Eestis tootada. siis kas sellega ci kuritarvita Eesti Vabariik rahvusvahelise kaitse staatust?

3. Kas need isikud, kes alates 2023. aasta kevadest on saanud Eestis rahvusvahelist kaitset, viibisid varem Eestis illegaalselt?

Esitavad Riigikou liikmed

Jaak Valge iV °4’i Leo Kunnas

7. 02. 2025

6 Vdlisrnaalaste seaduse paragrahv 60 järgi antakse pikajaline viisa kehtivusajaga kuni 12 kuud ja valismaalase kogu viihimisaeg pikaajalise vilsa alusel ci tohi tiletada 548 päeva 730 jfrjestikuse päeva jooksul, kui valisleping ci sfttesta teisiti. Paragrahv 106 kohaselt on luhiajaline Eestis töotamine lubatud kuni 365 paeva 455 jurjestikuse päeva jooksul, kui kiesoiev seadus ci stitesta teisiti (erandid on Opetaja, teadustootaja, tippspetsialist, iduettevotte tootaja). Luhiajaline Eestistootaminehooajatootajana on lubatud kuni 270 päeva 365 jaijestikuse paevajooksul.

Lp hr Keit Kasemets .02.2025 nr 2-2/15-721

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan kahe Riigikogu liikme esitatud arupärimise siseminister Lauri Läänemetsale.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele

Riigikogu istungil vastab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: arupärimine kolmel lehel