Eesti seisukohad eurorühma 11. märtsi 2024. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. märtsi 2024. a istungil

1

Saaja: Vabariigi Valitsus

Esitaja: Rahandusministeerium

Kuupäev: 4. märts 2024. a

Teema: Eesti seisukohad eurorühma 11. märtsi 2024. a kohtumisel ja

Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. märtsi

2024. a istungil

SELETUSKIRI VABARIIGI VALITSUSE PROTOKOLLILISE OTSUSE „EESTI SEISUKOHAD

EURORÜHMA 11. MÄRTSI 2024. A KOHTUMISEL JA MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE

NÕUKOGU 12. MÄRTSI 2024. A ISTUNGIL“ EELNÕU JUURDE

SISSEJUHATUS

Eurorühma kohtumisel laiendatud formaadis 11.03.2024 on eesmärk kokku leppida Euroopa

kapitaliturgude arendamise teemalise avalduse sõnastuses ning esitada see märtsi euroala

tippkohtumisele.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) eel toimub ühine istung EL tööhõive,

sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) töö- ja sotsiaalministritega.

Poliitilise arutelu teema on sotsiaalsed investeeringud ja reformid ning kuidas need aitavad EL

majanduse vastupanuvõimet suurendada.

Sarnaselt eelmistele istungitele vahetavad ministrid arvamusi Venemaa agressiooni majanduslike

ja rahanduslike mõjude kohta. Päevakorras on ka kaks Euroopa Liidu eelarve punkti: nõukogu

soovitused Komisjonile Euroopa Liidu 2022 eelarve kinnitamise ja järeldused 2025.a.

eelarvesuuniste kohta.

Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö

osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja

Martin Põder ([email protected]) ning rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross

([email protected]).

Eestit esindab eurorühmas rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ja nõukogu

istungil Eesti Vabariigi saadik EL juures Aivo Orav.

2

EURORÜHM

1. Makromajanduslikud arengud ja euroala 2025 eelarvepoliitika

Komisjoni 15.02.2024 avaldatud majandusprognoos lähtub majanduse mõnevõrra nõrgemast

seisust võrreldes 2023.a. sügisprognoosiga. 2024. aasta EL ja euroala majanduskasvu ning ka

tarbijahindade kasvutempo prognoosi on mõnevõrra alandatud. 2025. aastaks prognoosib

komisjon majandusaktiivsuse kasvu tugeva tööturu ja reaalpalkade kasvu najal. Majanduse

reaalkasv on oodatavalt 1,5 % ning tarbijahindade kasv 2 % lähedal, millest viimane on vastavuses

Euroopa Keskpanga rahapoliitika keskse näitaja sihttasemega. Hinnatõusu edasine alanemine

peaks toimuma energiakandjate tugeva pakkumise ja soliidsete varude toel. Samuti prognoositakse

tööjõu ühikukulu kasvu alanemist (s.t. majanduskasvu tempo on kiirem võrreldes tööjõukulude

kasvuga).

Komisjoni 2023.a. sügisprognoosis aluseks võetud poliitiliste eelduste samaks jäädes oleks

euroala eelarvepositsioon 2025.aastal neutraalne (s.t. agregeeritud näitajana eelarvete struktuurne

puudujääk ei muutu). Investeeringute üldist taset hoitakse ning jooksvad netokulud kergelt

alanevad. Mitmes liikmesriigis on eelarvepositsioon jätkuvalt toetav (s.t. senine struktuurne

eelarvedefitsiit suureneb). Võttes arvesse käimasoleva majandusjuhtimise reformi (EGR) käigus

tõenäoliselt vajalikud kohandused võib euroala prognoositava eelarvepositsiooni hinnata kergelt

piiravaks (0,25 % - 0,5 % SKPst). Selline mingil määral piirav fiskaalpoliitika on kooskõlas

võlataseme jätkusuutlikkuse eesmärgiga ning toetab ka keskpanga rahapoliitikat (inflatsiooni

taseme viimist 2 % eesmärgi lähedale).

2. Eurorühma avaldus Euroopa kapitali- ja finantsturgude tuleviku kohta.

Ministrid arutasid avalduse eelnõu teksti ka eelmisel 23.02.24 eurorühma koosolekul. Peateemad

sellel arutelul olid kapitaliturgude järelevalve senisest suurem ühtlustamine, kehtivate

maksejõuetusraamistike ühtlustamine või nende erinevuste analüüsimine ning üle-euroopalised

investeerimis-/säästmistooted, mis võiks kapitaliturgude arengut Euroopas toetada. Eesmärk on

avalduse tekst 11.03.24 heaks kiita. Peale eurorühma esitatakse avalduse tekst sisendina euroala

märtsi tippkohtumisele.

Euroopa kapitaliturgude arendamist käsitlev avaldus tuleneb eelmise aasta Eurorühma otsusest

kuulata turuosalisi/eksperte ning kujundada meetmeid kapitalituru toimivuse parandamiseks.

Avaldust käsitletakse euroala laiendatud koosseisus, sest kapitalituru probleemid Euroopas ei

piirdu ainult euroalaga ega ka ainult rahandusvaldkonnaga.

Avalduses tuuakse välja Euroopa turgude praeguse arengustaadiumi probleemid ja sõnastatakse

kolm strateegilist valdkonda koos vajalike tegevustega EL uueks legislatiivseks perioodiks (2024-

2029). Hästi toimiv kapitaliturg on ühisturu ja EL majanduste globaalse konkurentsieelise üks

eeltingimus. Majanduse mitmekesisem rahastamine aitab ka kogu rahandussüsteemi riske

3

paremini hajutada. Kuigi viimase kümne aasta jooksul on kapitaliturgu arendatud mitme

tegevuskava alusel, ei saa tulemustega veel rahul olla. Erinevalt USAst on Euroopas ettevõtete

rahastamine jätkuvalt pankade keskne. Samal ajal teeb majandus digi- ja rohepöörde, globaalse

konkurentsi muutumise ja uute ärimudelite tõttu läbi suuri struktuurseid muutusi, milleks on tarvis

mitmekesisemat ligipääsu kapitalile. Säästmine on samuti Euroopas väga pangahoiuste keskne,

mis vähendab kapitali liikuvust ja jätab kasutamata säästude potentsiaali teenida kõrgemat tootlust

(kandes samal ajal ka kõrgemat riski). Dünaamilised ettevõtted otsivad sageli rahastamist

väljastpoolt Euroopa Liitu.

EL kapitaliturud on EL ühisturul jätkuvalt rahvusriikide kesksed ja mitmes mõttes (näiteks

järelevalvesüsteemid, maksejõuetusmehhanismid) killustatud. Kui institutsionaalsed investorid

investeerivad juba aktiivsemalt ka piiriüleselt, siis jaeinvestorid paigutavad sääste enamjaolt oma

riigis tuntud ettevõtete väärtpaberitesse.

Avalduses on kapitaliturgude praeguse olukorra diagnoosimiseks ja lähituleviku fookuse

hoidmiseks teemad jagatud kolmeks:

1) Kapitaliturgude arhitektuur - konkurentsivõimeline ja senisest parem õiguskeskkond, mis

toetab kapitali liikumist ja kõrgemate riskide võtmist, paremat tulude teenimise võimalust ja

makrotasemel paremat riskide hajutatust majanduses ja finantssüsteemis tervikuna.

2) Ettevõtlus – ettevõtete parem ligipääs kapitalile, s.h. piiriüleselt, kapitali pakkujate ja

innovatiivsete investeeringute rahastuse otsijate kokku viimine.

3) Majapidamised/üksikisikud – jaeinvestorite osalus kapitaliturgudel, parema tulu teenimise

võimalused ja mitmekesisemad säästmis- ja investeerimisvariandid erinevate eluetappide

vajadusteks.

Kapitaliturgude arhitektuuri kontekstis on vaja arendada finantssektori riskide

väärtpaberipõhiseks konverteerimist (securitisation); suurendada kapitaliturgude järelevalve

integreeritust; vähendada järelevalve- ja regulatiivset kulu turuosalistele hinnata olukorda ja

vajadusel ühtlustada riiklike ettevõtete maksejõuetusraamistikke ja raamatupidamissüsteeme;

arendada edasi ja paremini integreerida kapitaliturgude taristuid, ühtlustada noteerimisnõudeid

börside vahel. Kapitaliturgude jaoks soodsa arengukeskkonna jaoks on tarvis analüüsida laenu ja

omakapitali erinevat maksukäsitlust, kus mõnede liikmesriikides maksustatakse omakapitali

kaudu finantseerimist laenamisest kõrgemalt.

Ettevõtluse toetamiseks on tarvis parandada nii institutsionaalsete kui jaeinvestorite jaoks

omakapitali kaudu rahastamise ja investeerimise keskkonda. Eriti oluline on see kasvufaasi

riskikapitali ettevõtetele. Selleks on vajalik nii regulatsioonide parandamine kui ka maksustamise

kaudu investeerimise soodustamine, nii EL kui liikmesriikide tasandil, milleks on omakorda tarvis

teha süsteemne diagnostika ja jagada edukaid kogemusi liikmesriikide vahel. EL on viimasel

kümnendil loonud kestliku finantseerimise raamistiku (s.h. taksonoomia) mille rakendamist ja

kasutamist (ka piiriüleselt) tuleb süsteemselt jätkata. Samas ei tohi lasta raamistikuga kaasnevat

halduskoormust vohama.

4

Jaeinvestorite (nii eraisikud kui väikeettevõtted) osalemise ja aktiivsuse kontekstis on tarvis

väärtpaberitesse investeerimise keskkonnad lihtsamaks teha. Ka maksustamisreegleid tuleb

analüüsida ja võimalusel kapitalituru instrumentidesse investeerimist soodustada. Toetada tuleb

täiendavaid pensioni kogumise ja investeerimise tooteid (nii tööandjate kui eraisiku põhise

pensioniskeemid). Selles kontekstis tuleb komisjonil uuesti analüüsida viie aasta eest loodud

üleeuroopalist pensionitoodet (PEPP). Euroopas tuleb palju tööd teha investori/aktsionäri kultuuri

tugevdamisega. See nõuab tööd finantskirjaoskuse kallal nii eraisikute kui ka väikeettevõtete

juures omavahel edukaid praktikaid jagades ning ühendades OECD finantskirjaoskuse raamistikku

EL finantshariduse meetmetega.

Seisukoht

Eesti toetab eurorühma avaldust kapitaliturgude liidu edasise arendamise kohta, et:

- soodustada Euroopa Liidu majanduse struktuurseid muutusi ja tugevdada selle

konkurentsivõimet;

- lihtsustada ettevõtete võimalusi rohe- ja digipöörde eesmärgil kapitali kaasamisel;

- pakkuda ettevõtetele ja majapidamistele mitmekesisemaid võimalusi säästude

investeerimiseks.

Toetame sarnastel põhimõtetel ja reeglitel põhineva järelevalvega ning madala

halduskoormusega kulutõhusaid kapitaliturgusid.

3. Euroala märtsi tippkohtumise ettevalmistus

Eurorühm esitab avalduse kapitaliturgude liidu kohta Euroala tippkohtumisele.

MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU

1. Menetluses olevad finantsteenuste valdkonna seadusandlikud ettepanekud

- Teave eesistujariigilt

Nõukogu eesistuja annab tavapärase ülevaate finantsteenuste seadusandlike ettepanekute

menetluste seisust.

2. Sotsiaalsed investeeringud ja vastupanuvõimelise majanduse reformid

- Poliitiline arutelu

Sotsiaalmajanduslik taust

ECOFINi kavas on rahandus- ja majandusministrite ning tööhõive ja sotsiaalküsimuste ministrite

poliitiline mõttevahetus sotsiaalsete investeeringute ja vastupanuvõimelise majanduse reformide

teemal. Selleks on eesistujariik Belgia esitanud teemapaberi „Investeerimine inimkapitali

5

tootlikkuse ja kasvuvõimaluste suurendamiseks“ ja seda toetava tehnilise analüüsi. Eesistujariigi

Belgia eesmärgiks on ette valmistada juuni nõukogu istungil järelduste vastuvõtmine sotsiaalsete

investeeringute kohta.

Ministritele esitatud teemapaberis rõhutakse, et EL seisab silmitsi tõsise konkurentsivõime

probleemiga nii üleilmsel kui ka siseturu tasandil. Tootlikkus on peamine konkurentsivõime ja

majanduskasvu allikas, kuid Elis on tootlikkus viimase aastakümne jooksul püsinud samal

tasemel, kuigi elukallidus on olnud kõrge.

Tööturud on silmitsi ajalooliselt suure tööjõu- ja oskustöötajate nappusega, mis takistavad

tootlikkuse kasvu ja vähendavad kasvupotentsiaali ning pidurdavad rohe- ja digipööret. Seetõttu

on vaja teha reforme ja investeeringuid, et kõrvaldada tööjõu- ja oskustöötajate põud, kõrvalda

oskuste mittevastavus tööturu vajadustele ning tagada üleminek digitaalsele ja

süsinikdioksiidivaba ELi majandusele.

Inimkapitali investeerimine, et toetada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu

Belgia eesistumise peamiseks prioriteediks on konkurentsivõime probleemidele lahenduste

leidmine, mis jääb samuti järgmise Euroopa Komisjoni tähelepanu keskmesse. Tööjõu- ja

oskustöötajate puudus mõjutab negatiivselt tootlikkust ja vähendab seeläbi konkurentsivõimet ja

Euroopa majanduskasvu võimalusi. ELi rohe- ja digipööre toob kaasa väga olulised ümber- ja

täiendõppe vajadused ning seab uusi nõudeid töötajatele seoses tekkivate kvaliteetsete töökohtade

ja töötingimustega, et vastata tuleviku tööturu vajadustele. Püsiv ebavõrdsus ja territoriaalsed

erinevused, sealhulgas üldhuviteenuste kättesaadavus, kvaliteetne haridus ja oskuste arendamine,

ei võimalda teatud ühiskonna rühmadel oma täieliku potentsiaali realiseerida. Samal ajal vananeb

Euroopa elanikkond lähiaastatel kiiresti, millel on negatiivne mõju tööjõu- ja oskustöötajate

pakkumisele, mida võimendab asjaolu, et EL ei suuda võrdselt teiste geograafiliste piirkondadega

värvata väljastpoolt kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid. Kõik see nõuab uuenduslike

lähenemisviiside kasutamist poliitikates, et tunnustada investeerimist inimestesse, mis on Euroopa

arengu vundamendiks.

Sellest tulenevalt võttis EPSCO 28. novembril 2023 vastu arvamuse sotsiaalsete investeeringute

lisandväärtuse kohta1. Selles määratletakse sotsiaalseid investeeringuid kui investeeringuid ja

reforme, mis edendavad inimkapitali ja suurendavad tootlikkust ning tõstavad seekaudu

majanduskasvu. Olulisel kohal on innovatsioonivõimekuse tugevdamine, uute tehnoloogiate

kasutuselevõtt ja/või tööjõu pakkumise suurendamine.

Seega käsitletakse sotsiaalsete investeeringutena järgmiste tegevuste toetamist:

 Täiskasvanud elanikkonna elukestev oskuste parandamine ja ümberõpe, mis toetab oskuste

vastavusse viimist tööturu vajadustega, millel on positiivseid mõjud tööturule kaasamisele ja

kasvupotentsiaalile.

 Haridus, eriti kvaliteetne ja taskukohane väikelaste haridus ja kasvatus, mis aitab luua tugeva

aluse edasiseks õppimiseks kõigile lastele hilisemas elus ja samal ajal hõlbustab nende

vanemate tööturul osalemist, eriti naiste tööhõivet suurendades.

 Aktiivsed tööturupoliitikad, mis hõlbustavad sisenemist tööturule ja sobiva töökoha leidmist,

aitavad vähendada oskuste ja töökohtade vahelisi ebakõlasid, luua kvaliteetseid töökohti ja

1 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-15418-2023-REV-2/et/pdf

6

toetavad töökohavahetust (edendades struktuurset kohandumist majanduses), seeläbi toetades

kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu.

 Poliitikad, mille eesmärk on ennetada tööga seotud haigusi ning puuetega inimeste ja/või

pärast haigust tööturule naasvate töötajate kaasamine.

 Tööturu segmenteerituse vähendamise reformid ning maksu- ja hüvitissüsteemide reformid,

millega soodustatakse tööturule kaasamist ja kvaliteetsete töökohtade loomist.

Sotsiaalsete reformide ja investeeringute majandusliku mõju mõõtmine

Sotsiaalsete reformide ja investeeringute majanduslik mõju sõltub nende spetsiifilisest

ülesehitusest ja olukorrast, milles neid rakendatakse. Investeeringute mõjust tuleneva

majanduskasvu kvantifitseerimiseks on vaja kindlaid analüüsivahendeid, haldusandmeid ja

usaldusväärseid meetodeid, milleks liikmesriikidel ei ole alati piisavat haldussuutlikkust.

Parimate tavade vahetamiseks ja vastastikuseks õppimiseks käivitasid Hispaania ja Belgia

(nõukogu eesistujariigid alates juulist 2023 kuni juunini 2024) sotsiaalsete investeeringute

mitteametliku töörühma, et parandada ühist arusaamist majanduskasvu, eelarve jätkusuutlikkuse

ja sotsiaalse ühtekuuluvuse koosmõjust sotsiaalsete investeeringute poliitikas.

Töörühm arutas kahte peamist teemat:

 Esimese töövoona uuriti empiirilisi tõendeid, kuidas reformid ja investeeringud mõjutavad

mikro- ja makrotasandil tööhõivet, SKPd elaniku kohta ja võla suhet SKPsse. Selleks

keskendus töörühm aktiivsetele tööturupoliitikatele, väikelaste haridusele ja kasvatusele ning

teenuste pakkumisele.

 Teine töövoog hindas nende poliitikate tõhusust ja tulemuslikkust. Erilist tähelepanu pöörati

mõju hindamise tööriistade kasutamisele ja kättesaadavusele, statistilisele võimekusele ning

andmete haldamisele ja kättesaadavusele.

Tähtsus Euroopa poolaasta jaoks

Jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, töökohtade loomine, finantsstabiilsus ja riigi rahanduse

usaldusväärsus on Euroopa poolaasta peamised eesmärgid. Sotsiaalsete reformide ja

investeeringute hea kavandamine ning nende potentsiaalse mõju mõistmine majanduskasvule, riigi

rahanduse jätkusuutlikkusele ja sotsiaalsele õiglusele on seetõttu otsustava tähtsusega majandus-,

tööhõive- ja sotsiaalpoliitikate kujundamisel, mis peaksid olema omavahel lõimitud. See tagab

riigi vahendite optimaalse kasutamise liikmesriikide majanduste tootlikkuse tõstmisel.

Arutelupaberis esitatakse ministritele järgmised küsimused:

1. Kuidas näete sotsiaalsete reformide ja investeeringute positiivset mõju majanduskasvule

ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusele? Millised hiljutised tööhõive- ja sotsiaalsed reformid

teie liikmesriigis on tõestanud, et need aitavad kaasa suuremale kasvupotentsiaalile?

2. Kuidas saaks ECOFINi ja EPSCO komiteede vahelist koostööd veelgi tugevdada, et

paremini hinnata sotsiaalsete investeeringute ja reformide mõju majanduskasvule, riigi

rahanduse jätkusuutlikkusele ning sotsiaalsele õiglusele Euroopa poolaasta raames?

7

Vabariigi Valitsuse 22.04.2021. a istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni 7.05.2021. a istungil

on heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise Euroopa sotsiaalõiguste samba

tegevuskava kohta. Vabariigi Valitsuse 31.08.2023. a istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni

25.09.2023. a istungil kiideti heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjuhtimise raamistiku

reformi kohta.

Eesti riigi eelarves sotsiaalsete reformide ja investeeringute kulutusi ei eristata ning samuti ei ole

hinnatud otseselt tööhõive- ja sotsiaalsete reformide mõju majanduse kasvupotentsiaalile.

Sotsiaalsete investeeringute ja sotsiaalsete kulutuste eristamine on keeruline, mistõttu esitatud

küsimustele vastamiseks tuleks täpsemini määratleda sotsiaalsete investeeringute mõiste.

Sotsiaalseid investeeringuid peaks olema riigi rahanduse jätkusuutlikkuse hindamisel ja Euroopa

poolaasta raames võimalik olemasoleva metoodikaga arvesse võtta, sarnaselt mistahes

investeeringule või reformile, millel on positiivne mõju kasvupotentsiaalile. ECOFIN

tegevusvaldkonnas töötavad vananemise töörühm ning tootmislõhe töörühm. Võla

jätkusuutlikkuse hindamisega hakkab tegelema majandus- ja fiskaalpoliitika komitee. Keeruline

on näha, kuidas EPSCO saaks panustada ECOFINi töösse küsimustes, mis kuuluvad ECOFINi

pädevusse ja millega selle töörühmades ning komiteedes juba põhjalikult tegeletakse. Seetõttu

leiame, et sotsiaalsete investeeringute ja reformide teemat võiks käsitleda EPSCO nõukogus ja

selle komiteedes parimate tavade vahetamise kaudu.

Seisukoht

Eesti peab kasulikuks sotsiaalsete investeeringute ja reformide hindamist ja parimate tavade

vahetamist, mis peaks toimuma töö- ja sotsiaalpoliitika nõukogul ja selle komiteedes. Selline

protsess peaks põhinema Euroopa Komisjoni tööl ning liikmesriikide erinevate ministeeriumite

riigisisesel koostööl. Nõukogu erinevad komiteed peaksid ühisosa omavatest teemakäsitlustest

regulaarselt üksteist informeerima.

Eesti ei toeta majandusjuhtimise kokkuleppes ette nähtud sotsiaalse konvergentsi raamistiku

õiguslikku sisustamist, sealhulgas ei saa nõustuda kehtivas metoodikas võla jätkusuutlikkuse

hindamiseks sotsiaalsete investeeringute jaoks erisuste loomisega.

2. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine

- Olukorra ülevaade

Komisjon annab ülevaate taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamisest toetudes 21.02.2024

avaldatud vahehindamise tulemustele2. Aprilliks 2024 võib eeldada nõukogu järelduste koostamist

ja vastuvõtmist.

Taaste- ja vastupidavusrahastu loodi 2021. aasta veebruaris ja see on peamine vahend 800 miljardi

euro suuruse eelarvega taastekava „NextGenerationEU“ elluviimisel. Selle eesmärk on ühest

2 Mid-term evaluation of the Recovery and Resilience Facility (RRF) - European Commission (europa.eu)

8

küljest aidata liikmesriikidel taastuda COVID-19 pandeemiast ja tugevdada nende vastupidavust

ning teisest küljest muuta liidu majandus ja ühiskond rohelisemaks, digitaalsemaks ja

konkurentsivõimelisemaks. Rahastul on olnud ka ülitähtis roll reageerimisel kiireloomulistele

probleemidele, näiteks Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kaasmõjule. Vahehindamine

märgib taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisperioodi esimese poole lõppu. Selle ülesanne on

hinnata, kuidas rahastul on õnnestunud täita oma eesmärke.

Liikmesriigid olid 2023. aasta lõpuks täitnud oma taastekavades ette nähtud reformide ja

investeeringutega seoses rohkem kui 1150 eesmärki ja sihti, mis on toonud kaasa positiivseid

muutusi ja andnud kohapeal käegakatsutavaid tulemusi. Näiteks on vähendatud üle 28 miljoni

megavatt-tunni (MWh) võrra energiatarbimist, veel üle 5,6 miljoni kodumajapidamise on saanud

väga suure läbilaskevõimega võrgu kaudu juurdepääsu internetile ja peaaegu 9 miljonit inimest on

kaitstud selliste kliimaga seotud katastroofide eest nagu üleujutused ja metsatulekahjud.

Praeguseks on taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest liikmesriikidele juba välja makstud

ligi 225 miljardit eurot. Sellest 67 miljardit eurot tasuti eelmaksetena, et kiirendada reformide ja

investeeringute tegemist ning leevendada kõigepealt COVID-19 ja seejärel energiakriisi mõju

liikmesriikide eelarvetele.

Komisjoni hinnangul on ligikaudu pool avaliku sektori investeeringute eeldatavast kasvust aastatel

2019–2025 seotud investeeringutega, mida rahastatakse ELi eelarvest, eelkõige taaste- ja

vastupidavusrahastust. Olukord erineb varasematest kriisidest, sest COVID-19 pandeemia ja

energiakriisi ajal on ELi avaliku sektori investeeringud suurenenud, kasvades 3,0%-lt 2019. aastal

hinnanguliselt 3,3%-le 2023. aastal. Eeldatakse, et 2024. aastal ulatuvad avaliku sektori

investeeringud 3,4%-ni SKPst.

Enamik taaste- ja vastupidavuskavu koostati juba 2021. aastal, mis võimaldas teha suuri

eelmakseid ja hakata kavu kiiresti kohapeal ellu viima. Tänu sellele jõudis majandus peagi tagasi

kriisieelsele tasemele ja tööpuudus langes rekordiliselt madalale tasemel (umbes 6%). Komisjoni

majanduslik modelleerimine näitab, et taasterahastu „NextGenerationEU“ toel võib EL saavutada

2026. aastal 1,4% suurema reaalse SKP kasvu kui juhul, kui seda vahendit ei kasutataks. See

näitaja ei kajasta taastekavades sisalduvate reformide märkimisväärset majanduskasvu toetavat

mõju, mis avaldub eeldatavasti pikema aja jooksul. ELi tööhõive peaks lühemas perspektiivis

kasvama kuni 0,8%.

2023. aasta lõpuks oli nõukogu kiitnud heaks kõigi 27 liikmesriigi läbivaadatud kavad, et tagada

muutuvates oludes nende maksimaalne mõju. Kavad vaadati läbi eesmärgiga reageerida

energiahindade tõusule, mis oli tingitud Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu, ning kiirele

inflatsioonile ja tarneahela häiretele. Kreeka, Sloveenia ja Horvaatia vaatasid oma kavad läbi ka

selleks, et tegeleda looduskatastroofidega. Viimaste tagajärjel ei kannatanud üksnes nende riikide

elanikkond, vaid raskenes ka teatavate reformide ja investeeringute elluviimine.

Kavade läbivaatamise tulemusena suurenes liikmesriikide majandusele antud toetuse maht

peaaegu 150 miljardit eurot. See hõlmas 23 REPowerEU peatüki raames eraldatud lisavahendeid

ja 125,5 miljardi euro suurust täiendavat laenutoetust. Kokku kavatsetakse toetada liidu majandust

taaste- ja vastupidavusrahastust 650 miljardi euroga.

Taaste- ja vastupidavusrahastu on võimaldanud liikmesriikidel teha märkimisväärseid

edusamme Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmisel. Kuna rahastu on

oma olemuselt tulemuspõhine, s.t ELi rahaliste vahendite väljamaksmine sõltub kokkulepitud

eesmärkide ja sihtide saavutamisest, on see aidanud tõugata tagant pikaleveninud reforme paljudes

9

poliitikavaldkondades, eelkõige rohe- ja digipöörde puhul, ning suurendada ühiskonna ja

institutsioonide vastupidavust. Eeldatakse, et REPowerEU peatükkide rakendamise kaudu

kiirenevad ka planeerimis- ja loa andmise menetlused, eelkõige taastuvenergia ja energiatõhususe

projektide puhul.

Nende 2019. ja 2020. aasta riigipõhiste soovituste osakaal, mille täitmisel liikmesriigid on teinud

vähemalt „mõningaid edusamme“, suurenes 2021. ja 2023. aasta vahel 52%-lt 69%-le. See on

võrreldes varasemate aastatega tunduvalt parem tulemus.

Taaste- ja vastupidavusrahastu on keskne vahend ELi rohepöörde kiirendamisel. Kõik

liikmesriigid on ületanud eesmärgi pühendada 37% oma kava kogumahust kliimaeesmärkidele,

kusjuures mõni neist on näinud rohe-eesmärkidele ette isegi üle 50%. Lisaks toetatakse rahastust

tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat, aidates muuta rohepööret õiglaseks.

REPowerEU peatükkide kaudu eraldatakse taastekavade raames rohepöördele veel 60 miljardit

eurot taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid. See aitab säästa energiat, kiirendada puhta

tehnoloogia tootmist ja mitmekesistada ELi energiavarusid, samuti aga suurendada

nullnetotööstuse tootmisvõimsust.

Kavade läbivaatamine on mõjutanud nende rakendamise tempot. Sellest hoolimata edenes

kohapealne tegevus kogu 2023. aasta vältel ning 2023. aasta lõpuks oli esitatud maksetaotluste arv

kahekordistunud, kasvades 27-lt 54-le.

Kuna taaste- ja vastupidavusrahastu kestab ainult 2026. aastani ja liikmesriigid tahavad oma

kavadega edasi liikuda, peaks rakendamine püsima jätkuvalt heas hoos. Praegu on komisjonis

hindamisel 18 maksetaotlust. 2024. aastal on oodata veel üle 20 maksetaotluse esitamist. Selle

põhjal eeldab komisjon, et enne aasta lõppu makstakse välja veel 100 miljardit eurot.

Kogu rakendusperioodil tõukab rahastu riiklike kavade kaudu tagant paljusid reforme ja

investeeringuid, mis toovad kodanike, ettevõtete ja kogu ELi jaoks kaasa positiivseid muutusi.

Vahehindamise käigus antakse ülevaade ka liikmesriikide hetkeseisust, et tuua esile iga taastekava

kõige väljapaistvamad ja suurema mõjuga projektid ja reformid.

Vahehindamine näitab liikmesriikide ja teiste sidusrühmade laialdast toetust taaste- ja

vastupidavusrahastu tulemuspõhisele ülesehitusele. Väljamaksete tegemine mitte kantud kulude,

vaid saavutatud edusammude ja tulemuste põhjal tagab nii liikmesriikide kui ka komisjoni jaoks

prognoositavuse ja vastutuse. Tänu rakendamise ja väljamaksete kiirusele on rahastu liikmesriike

kriisi ajal edukalt toetanud ning selle reformide ja investeeringute ainulaadne kombinatsioon

aidanud liidu majandusel paremini valmistuda tulevikuks.

Samas osutatakse vahehindamise tulemustes ka valdkondadele, kus on veel arenguruumi. Näiteks

peab taaste- ja vastupidavuskavade koostamine ja rakendamine olema piisavalt paindlik, et tagada

jätkuvalt nende lisaväärtus ja sujuv elluviimine. Samuti on kavade kiireks rakendamiseks tähtis,

et liikmesriikidel oleks piisav haldussuutlikkus ning et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused

ja sotsiaalpartnerid oleksid tihedalt kaasatud.

3. Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majanduslik ja finantsmõju

- Arvamuste vahetus

10

Peale Ukraina rahastu määruse kokkuleppe saavutamist ning jõustumist läheb põhitähelepanu selle

rahastu rakendamisele, mille kohta komisjon annab ministritele ülevaate.

4. G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide 26.–29. veebruari 2024. aasta kohtumise

järelmeetmed

- Eesistuja ja komisjoni ülevaade

Eesistujariik Belgia ja komisjon annavad ülevaate 26.-29. veebruaril São Paulos toimunud

kohtumistest. G20 rahandusjuhtide päevakorras olid jätkuvalt aktuaalsed majandus-, finantssektori

ja rahvusvahelise finantseerimise ning võlateemad.

Juhtivate majanduste rahandusjuhtide kohtumise eel rõhutati, et globaalse majanduse väljavaated

on geopoliitiliste šokkide tõttu praegu nõrgad ja riskid kõrged. Tarneahelate häired jätkuvalt

märkimisväärsed ning globaalne kaubandus langustrendis. Kõrged võlatasemed muudavad

kohandumist keerukamaks. EL rõhutas kohtumisel keerulisele olukorrale vaatamata vajadust

jätkata digi- ja roheüleminekuga. Praeguse G20 eesistuja (Brasiilia jaoks) on tähtsad ebavõrdsuse,

rahvusvaheliste maksulahenduste ning globaalse finantsarhitektuuri teemad.

Varjutatuna nädal varem toimunud G20 välisministrite kohtumisel valitsenud pingetest

geopoliitilistes küsimustes ei suudetud seekordsel kohtumisel avalduse tekstis kokku leppida

(viited sõjale Ukrainas ja Gaza sektoris) ning piirduti eesistuja kokkuvõttega, milles on ainult

selgitavas joonealuses märkuses kirjas, et ministrid vahetasid arvamusi Ukraina ja Gaza sõdade

kohta majandusväljavaadete kontekstis.

Eesistuja kokkuvõtte põhilised sõnumid globaalse majanduse kohta on maailmamajanduse riskide

parem tasakaalustatus ja pehme maandumise väljavaate suurenemine. Maailmamajanduse riskid

on paremini tasakaalus tänu tarbijahindade inflatsiooni märgatavale aeglustumisele ning avaliku

sektori eelarvete konsolideerumisele majanduskasvu toetavas ulatuses ja viisil. Samas ebakindlus

on jätkuvalt kõrge. Rõhutatakse pühendumust kestliku arengu eesmärkidele, eraldi on esile toodud

majanduslik ebavõrdsus ja haavatavus, kõrge võlatase, vajadus jätkuvalt keskenduda õiglastele

rahvusvahelistele maksulahendustele. Kinnitatakse ka liikmesriikide pühendumust IMF 16.

kvoodiülevaatuserakendamisele ning kvootide uute jaotusreeglite väljatöötamisele 17. ülevaatuse

raames.

5. Euroopa Liidu eelarve: soovitus, mis käsitleb heakskiidu andmist komisjoni tegevusele

2022. aasta eelarve täitmisel

11

- Vastuvõtmine

Nõukogu annab vastavalt EL toimimise lepingu artiklile 319 soovituse Euroopa Parlamendile

2022. a EL eelarve täitmise heakskiitmiseks. Soovitus põhineb Euroopa Kontrollikoja 2022.

eelarveaasta aruandel, milles kiidetakse EL raamatupidamise aastaaruanne heaks ja kinnitatakse,

et see annab EL finantsolukorrast õiglase ülevaate. Kontrollikoda jõudis järeldusele, et 2022. aasta

tulud olid korrektsed ning neis ei esinenud olulisi vigu. Siiski peab nõukogu kahetusväärseks, et

kontrollikoja poolt 2022. aastal teatatud hinnanguline veamäär on tõusnud 3%-lt 4,2%-le,

sealhulgas suure riskiga kulutuste hinnanguline veamäär on suurenenud 4,7%-lt 6,0%-le. Veamäär

oli suurim rubriigis „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ (6,4%). Nõukogu märgib ka, et

Euroopa Komisjoni (teise metoodika alusel) hinnang ei näita veamäära kasvu võrreldes 2021.

aastaga (1,9%). Vaatamata nõukogu üleskutsetele ei esitanud kontrollikoda ka seekord veamäära

iga peatüki kohta eraldi. Oluline on siiski märkida, et kontrollikoja poolt arvutatav hinnanguline

veamäär ei viita pettustele või ebaefektiivsusele EL eelarvevahendite kasutamisel, vaid maksetele,

mis ei ole teostatud täielikult kooskõlas kõigi kehtivate reeglitega. 2022. aasta kohta esitas

kontrollikoda kaks eraldi arvamust kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. See kajastab

asjaolu, et taasterahastu on ajutine instrument, mida rakendatakse ja rahastatakse viisil, mis erineb

pikaajalise eelarve tavapärastest eelarvekulutustest. Sellega seoses on nõukogu mures, et

eelarvevälised kulukohustused on kerkinud 2022. aastal rekordilisele tasemele. Nõukogu märgib

ka, et taasterahastu 13 kontrollitud maksest 11 olid mõjutatud kvantitatiivsetest leidudest,

kusjuures 6 neist olid olulised vead. Lisaks väljendab nõukogu muret kontrollikoja järelduse

pärast, et taasterahastu 281 verstapostist olid 15 kas ebapiisavalt täidetud või ei vastanud

abikõlblikkuse tingimustele.

Soovituste tekst on tavapärane kompromiss riikide vahel, kes rõhutavad eelkõige eelarve täitmisel

tehtud vigu ning nende riikide vahel, kes märkavad positiivsemaid trende. Arutelu kohtumisel ei

eeldata, peale vastu võtmist edastatakse soovitus Euroopa Parlamendile.

Seisukoht

- Eesti toetab nõukogu soovituse vastuvõtmist, milles käsitletakse heakskiidu andmist komisjoni

tegevusele 2022. aasta eelarve täitmisel. Peame oluliseks, et tehingute hinnanguline veamäär

edaspidi alaneks.

6. Euroopa Liidu eelarve: järeldused 2025. aasta eelarvesuuniste kohta

Heakskiitmine

Igal aastal annavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid –nõukogu ja Euroopa Parlament –

Euroopa Komisjonile suunised EL järgmise aasta eelarve koostamise kohta. Nendega arvestades

esitab komisjon mais või juunis järgmise aasta EL eelarveprojekti. Nõukogu suunised on tehnilised

ega sea komisjonile ette rahastamisprioriteete.

12

Nõukogu soovitused 2025. aasta EL eelarve koostamiseks on võrdlemisi sarnased eelnevate

aastate soovitustele: eelarve peab olema kooskõlas 2021–2027 pikaajalise eelarve ülevaatusega,

lähtuma rangelt tegelikest vajadustest ja jätma ettenägemata kuludeks piisavad varud eelarve

ülemmäärade piires. Võttes arvesse Venemaa agressioonisõda Ukrainas, kinnitab nõukogu

veelkord, et EL on jätkuvalt koos partneritega pühendunud Ukrainale rahalise leevenduse

pakkumisele ning Ukraina vastupanuvõime ja pikaajalise ülesehitamise toetamisele nii kaua kui

see on vajalik. Nõukogu rõhutab, et 2025. aasta eelarves on oluline näidata ka edaspidi EL

solidaarsust Ukraina rahvaga ja reageerida seonduvatele kriisidele.

Nõukogu rõhutab ühtlasi vajadust, et komisjon teeks kindlaks vajalikud vahendite

ümberpaigutamised pikaajalise eelarve läbivaatamisel sätestatud prioriteetide (migratsioon,

NDICI3 ja liitumiseelse abi instrument IPA4) rahastamine, Ukraina rahastu) rahastamiseks.

Nõukogu kutsub komisjoni üles tagama ka täieliku läbipaistvuse Euroopa Liidu taasterahastu

„NextGenerationEU“ vahendite kasutamise kohta, esitades kogu asjakohase teabe õigeaegselt

ning esitades ülevaate ka rahastamise kohta, kui taasterahastu intressimaksete kulu peaks ületama

2021–2027 pikaajalise eelarve ülevaatuses kokkulepitut. Euroopa Parlamendi uute ametikohtade

loomise taotlusest tulenevalt kinnitab nõukogu taas, et pikaajalise eelarve rubriigi 7 (Euroopa

avalik haldus) ülemmäär tugineb põhimõttele, et kõik EL institutsioonid võtavad tervikliku ja

sihipärase lähenemisviisi töötajate arvu stabiliseerimiseks ja halduskulude vähendamiseks.

Halduskulude survet suurendab muuhulgas töötasude automaatse ajakohastamise meetod ning

sellest tulenevalt esitab nõukogu komisjonile üleskutse ühiste meetmete kohta, et rubriigi kulusid

kontrolli all hoida.

Seisukoht

- Eesti toetab nõukogu järeldusi 2025. aasta eelarvesuuniste kohta, seejuures rõhutades

vajadust jätkata Ukraina igakülgse toetamisega.

7. Muud teemad. Finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide rakendamise seis

- Teave Euroopa Komisjonilt

Eesistuja ja komisjon annavad ministritele ülevaate vastu võetud finantsteenuste õigusaktide

ülevõtmisest liikmesriikide õigusse.

3 Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument ehk naabruspoliitika, arengu-

ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend 4 Instrument for Pre-accession Assistance

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad eurorühma 11.

märtsi 2024. a kohtumisel

ja Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu

12. märtsi 2024. a istungil

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 11. märtsi 2024. a

kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. märtsi 2024. a

istungil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. Eesti seisukohad 11. märtsi 2024. a eurorühma kohtumisel ja 12. märtsi 2024. a majandus-

ja rahandusküsimuste nõukogu istungil – 12 lehel

2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel

Priit Potisepp 53018156

[email protected]

Meie 06.03.2024 nr 11-3.1/1137-1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja märts 2024 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad eurorühma 11. märtsi 2024. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus-

ja rahandusküsimuste nõukogu 12. märtsi 2024. a istungil

Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 11. märtsi 2024. a

kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. märtsi 2024. a

istungil:

1. Eurorühma avaldus Euroopa kapitali- ja finantsturgude tuleviku kohta

- Eesti toetab eurorühma avaldust kapitaliturgude liidu edasise arendamise kohta et:

- soodustada Euroopa Liidu majanduse struktuurseid muutusi ja tugevdada selle

konkurentsivõimet;

- lihtsustada ettevõtete võimalusi rohe- ja digipöörde eesmärgil kapitali

kaasamisel;

- pakkuda ettevõtetele ja majapidamistele mitmekesisemaid võimalusi säästude

investeerimiseks.

- Toetame sarnastel põhimõtetel ja reeglitel põhineva järelevalvega ning madala

halduskoormusega kulutõhusaid kapitaliturgusid.

2. Sotsiaalsed investeeringud ja vastupanuvõimelise majanduse reformid

- Eesti peab kasulikuks sotsiaalsete investeeringute ja reformide hindamist ja parimate

tavade vahetamist, mis peaks toimuma töö- ja sotsiaalpoliitika nõukogul ja selle

komiteedes. Selline protsess peaks põhinema Euroopa Komisjoni tööl ning

liikmesriikide erinevate ministeeriumite riigisisesel koostööl. Nõukogu erinevad

komiteed peaksid ühisosa omavatest teemakäsitlustest regulaarselt üksteist

informeerima.

- Eesti ei toeta majandusjuhtimise kokkuleppes ette nähtud sotsiaalse konvergentsi

raamistiku õiguslikku sisustamist, sealhulgas ei saa nõustuda kehtivas metoodikas võla

jätkusuutlikkuse hindamiseks sotsiaalsete investeeringute jaoks erisuste loomisega.

3. Euroopa Liidu eelarve: soovitus, mis käsitleb heakskiidu andmist komisjoni

tegevusele 2022. aasta eelarve täitmisel

- Eesti toetab nõukogu soovituse vastuvõtmist, milles käsitletakse heakskiidu andmist

komisjoni tegevusele 2022. aasta eelarve täitmisel. Peame oluliseks, et tehingute

hinnanguline veamäär edaspidi alaneks.

4. Euroopa Liidu eelarve: järeldused 2025. aasta eelarvesuuniste kohta

- Eesti toetab nõukogu järeldusi 2025. aasta eelarvesuuniste kohta, seejuures rõhutades

vajadust jätkata Ukraina igakülgse toetamisega.

Kaja Kallas

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär