Kiri

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Strasbourg, 11.2.2025

COM(2025) 47 final

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN

PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL

COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

A simpler and faster Europe: Communication on implementation and simplification

1

I. INTRODUCTION

Over the next five years, the Commission will pursue an ambitious programme, as set out in

the Political Guidelines1, with forward-looking, innovative policies, maintaining high

standards. These new initiatives will build on the foundations of a thriving, diverse and fair

European Union, to make Europe an even more desirable place to live, work and invest.

At the same time, we will radically lighten the regulatory load for people, businesses and

administrations in the EU. To boost prosperity and resilience, the Commission will propose

unprecedented simplification to unleash opportunities, innovation and growth. We will launch

a new drive to speed up, simplify and improve EU policies and laws, make rules clearer and

easier to understand and faster to implement. We will also deepen our cooperation with all

relevant institutions and stakeholders so that shared responsibility drives better results.

Strengthening the EU’s competitiveness has become more important than ever in today’s

volatile and uncertain world. It requires a legal environment that stimulates business creation

and growth and that protects and empowers people in the simplest, fastest and most effective

way possible. It also requires a sharp focus on the evolving realities on the ground, coupled

with clarity of purpose to achieve our economic, social and environmental goals by the most

cost-efficient means possible.

High standards can be a powerful source of competitive advantage. In many instances, they

underpin the value and quality of European products, protect our citizens, drive innovation

and ensure our economy is sustainable and fair. These advantages come to bear only if the

EU’s rules are proportionate, effective and fully and consistently implemented. Our rules

must also keep pace with the frontiers of human and technological progress, and be

responsive to global developments.

As highlighted in the Draghi report2, the accumulation of rules over time at different levels,

their increased complexity and challenges in implementing the rules are having a significant

impact on Europe’s competitiveness, limiting our economic potential and our prosperity. The

time has come to take stock and shore up the quality of our regulatory framework, with a

view to accelerating the achievement of our agreed objectives.

This requires bold and concerted action, rather than an incremental approach. The

Commission, the European Parliament, the Council, Member States’ authorities at all levels

and stakeholders will need to work together to streamline and simplify EU, national and

regional rules and implement policies more effectively. Overcoming regulatory fragmentation

in the single market is also necessary to drive significant additional economic growth.

This communication sets out a vision for an implementation and simplification agenda that

delivers fast and visible improvements for people and business, for a more prosperous,

decarbonised and resilient EU. The Omnibus packages outlined in the 2025 Commission

Work Programme will be our first deliverables of this mandate. They are only the start. This

effort will continue over the mandate, with the ambition of stress-testing the whole acquis of

existing EU legislation, in close cooperation with practitioners and stakeholders.

To deliver results, this communication outlines a comprehensive set of tools, without creating

any redundant layers of process or administration. Instead, the Commission will refocus its

efforts and its resources towards using these tools, to deliver simpler rules and more cost-

2

effective implementation. This change in regulatory and corporate culture will involve our

whole organisation. Every Commission service will deliver on this rationalisation effort.

The Commission’s approach to implementation and simplification will be guided by the need

to take stock of the past, navigate the present, and shape the future. To better achieve our

policy objectives, we will simplify existing rules wherever necessary and ensure that they are

better implemented. We will review and adapt our regulatory framework to make it more

responsive to the needs of people and businesses. The Commission will give due

consideration to better law making principles and legal certainty when making simplification

proposals. New better regulation and simplification tools will ensure that future laws are

designed with implementation and simplification in mind right from the outset. Through all

these actions, we will pursue a more effective and efficient delivery on our economic, social

and environmental goals.

II. ENSURING EU POLICIES DELIVER RESULTS

Over the past years, the EU has demonstrated its commitment to tackle challenges head-on,

agreeing on ambitious policies at a rapid pace to respond to multiple and complex crises and

events. Our success now depends both on effective implementation and on avoiding that the

accumulation of burdens for people, businesses and administrations defeats our purpose.

Implementation concerns Member States primarily when they bring EU law into national

legislation and make sure it is enforced. It also concerns the application of rules by

authorities, people and businesses. Even in areas where there is no binding EU law,

coordinated work on objectives agreed at EU level has become essential to deliver results.

This coordinated work is also necessary to avoid that additional national requirements not

stemming from EU law – so-called ‘gold plating’3 - result in fragmentation of the single

market and create an additional burden for people and businesses. In short, it is a shared

responsibility.

Shortcomings in implementing the rules and in completing the single market4 are a drag on

our prosperity and competitiveness. They can also undermine the EU’s ability to meet its

policy objectives and to defend the Union’s values. As a result, people and businesses do not

reap the full benefits of EU policies, and companies often face significant challenges in

overcoming regulatory obstacles and administrative burdens5.

As part of the broader change in regulatory culture, the EU needs to focus on improving the

implementation of our rules and joining forces between EU institutions, Member States and

stakeholders. The Commission will accelerate its work on better implementation by:

a) working more closely with Member States

b) investing in administrative capacity, digital tools and data

c) engaging more effectively with stakeholders

d) swift and resolute enforcement action

a) Working more closely with Member States

Cooperation with Member States in implementing EU law is the fastest way to ensure EU

rules achieve their purpose. It also helps preventing breaches from happening in the first

3

place. For the Commission, this means stepping up dialogue with and providing more support

to Member States to implement EU law correctly and on time.

When a major legal act is being finalised by the European Parliament and the Council, the

Commission will systematically prepare an implementation strategy6 to plan how it will

support Member States throughout the implementation process. The strategy will identify

(legal, administrative or practical) challenges for transposing and applying the legal act,

arrangements to track progress, support measures (including for SMEs) and a clear timeline.

The recent Accele-RES strategy is a good example, helping Member States implement

streamlined permitting procedures under the revised Renewable Energy Directive7.

Early information from Member States and stakeholders is crucial for the Commission to

prepare effective implementation strategies integrating targeted and effective support

measures. For directives, Commission explanatory templates and transposition roadmaps,

to be complemented by Member States, will lead to faster and full transposition. Similarly,

proactive updates on national obligations going beyond the requirements of EU law (gold

plating) would help tackle the impacts of diverging rules across the EU.

The Commission will use expert groups and similar settings to build closer partnerships

between national authorities, supporting implementation and providing peer support between

Member States. The voluntary approach in the Single Market Enforcement Task Force,

where the Commission and Member States work together to remove market barriers, can be a

model for similar work in other sectors such as competition, telecoms or energy. Moreover,

EU regulatory agencies can also help achieve a consistent application of EU law, in particular

by contributing to a common supervisory culture.

b) Investing in administrative capacity, digital tools and data

Effective policy implementation relies on well-equipped and efficient public administrations.

This requires a high level of digitalisation and access to data and evidence8, as well as

appropriate staffing and skills in all administrations involved in implementation. The EU has

a set of tools and programmes to support implementation, monitoring and evaluation. For

example, the Technical Support Instrument helps Member States build their administrative

capacity, digitalise, deliver reforms and implement EU priorities at large, with minimal

burden on Member States. Under the European Administrative Space (ComPAct)9, the

Commission provides support to strengthen administrative capacity at national, regional and

local levels – with a focus on skills and the digital and green transitions – and exchanges for

civil servants to share good practices and work on common problems across borders10. In

addition, under the Internal Market Information System, the Commission facilitates digital

cross-border administrative cooperation in implementing Single Market rules.

The Commission will foster the effective use of such tools in the implementation of major

new policies or legislation.

c) Engaging more effectively with stakeholders

Some implementation challenges cannot be anticipated. This is why the Commission needs

regular contacts with stakeholders and practitioners, to gather feedback on what is working

and what is not, and to identify ways to improve and facilitate implementation.

4

Each Commissioner will host at least two implementation dialogues a year with

stakeholders. The aim will be to assess progress and identify areas needing attention for EU

policies to deliver results. The dialogues will target the main groups affected by EU policies

such as industry, including SMEs, social partners, regional and local authorities and civil

society, aiming for a balanced representation of interests and participation. Their outcomes

will be presented in annual progress reports on enforcement and implementation. These will

help identify issues of poor implementation, gold plating, over-compliance or fragmentation,

and uncover opportunities for simplification and harmonisation. These dialogues will get

underway immediately, with a first round in the first half of 2025.

d) Swift and resolute enforcement action

If shortcomings in implementing and applying EU law persist despite the Commission’s

support outlined above, we will accelerate action to achieve compliance. Sector-specific

monitoring and prevention mechanisms11 and problem-solving tools12 remain useful to

identify compliance problems and tackle specific issues. Swift fixes can also be achieved

through a pre-infringement dialogue13.

Where cooperation fails to bring about timely implementation of agreed rules, infringement

procedures are necessary, accompanied by clear communication of the reasons for action.

The Commission will pursue a resolute enforcement action as guardian of the Treaties, to

ensure that rules are implemented, and to fight fragmentation of the Single Market and any

unlawful gold plating14. It will also continue to pursue its strategic approach15, prioritising

breaches that have the most significant impact on public and business interests.

The number of open infringement procedures remains high (around 1 500 cases16 at the

beginning of 2025), some of which are long-standing. The Commission will continue its

work to bring infringement cases to a close successfully so that EU law delivers its

intended benefits. If the early stages of the infringement procedure do not resolve breaches of

EU law, the Commission will not hesitate to refer cases to the Court of Justice of the

European Union, requesting financial sanctions where legally possible17.

III. MAKING EUROPE SIMPLER AND FASTER

The green and digital transitions are transforming the world’s economies and societies, giving

rise to intense competition for resources and innovation. Succeeding in this new environment

requires a bold approach to boost our competitiveness, including by simplifying our

regulatory framework, without undermining our policy goals and high standards. This new

approach will seek to tackle all sources of regulatory burdens – reporting obligations,

recurring administrative costs, as well as compliance costs more generally – wherever it is

possible to identify adequate means of pursuing the original regulatory objective by more

streamlined and efficient means.

The Commission has taken steps in recent years to reduce the administrative burden. In

March 2023, it announced the goal to reduce the reporting burden by 25% for companies and

administrations, without undermining the policy objectives18. With its 2024 work

programme19, it tabled a first set of 41 measures towards this goal. Notable measures

included the EU Customs Reform, which alone is expected to save EUR 2.7 billion,

adjustments to the threshold of the Accounting Directive, benefiting more than one million

companies, and a common online form for declarations on posted workers20.

5

In 2025, the Commission has made simplification, reducing the reporting burden, cutting red

tape, streamlining the process for obtaining permits and simplifying legislation top priorities

for the next five years. Every Commissioner will pursue these goals in their areas of

responsibility, coordinated by the Commissioner for Implementation and Simplification.

These changes complement the existing ‘one in, one out’ approach aimed at offsetting the

costs of new legislation by reducing burdens21, normally in the same policy areas22. The

approach has been fully implemented since 2022 and led to Commission proposals that

would bring significant net cost savings if fully adopted by the co-legislators23.

A simplification drive, based on comprehensive reviews of and targeted changes to our rules,

will make life easier for people and companies, including our 33 million SMEs and many

thousands of small mid-caps. We will work with them to maximise the use of our online

feedback tools24 to learn about implementation issues and simplification opportunities.

The Commission will build on the work of the Fit for Future Platform, a high-level expert

group that has in recent years provided significant input to simplification efforts25. The

Platform’s members brought expertise from national administrations, businesses, social

partners and civil society, the Committee of the Regions and the Economic and Social

Committee. The Network of Regional Hubs for EU Policy Implementation Review (RegHub)

also contributed on implementation challenges at regional and local level.

To translate this new drive into practical action, the Commission will use the following tools

and actions:

a) new targets to reduce the administrative burden

b) prioritising new simplification measures

c) gradual stress-testing of the body of EU legislation

d) a simpler, more focused and more impactful EU budget

e) hands-on experience by conducting reality checks

a) New targets to reduce the administrative burden

To ensure sustained and measurable efforts for the coming years, the Commission had set the

targets to reduce reporting burdens by at least 25% for all companies and 35% for SMEs,

without undermining the policy objectives. However, reporting costs are only a subset of

administrative costs and, based on the feedback received, we consider necessary to follow a

more holistic approach. The Commission will therefore apply its burden reduction targets

to a baseline of all administrative costs.

Using data available at EU and national level, Eurostat has approximated overall recurring

administrative costs at EUR 150 billion in the EU in 2022.26 A 25% reduction of this baseline

will require cutting recurring administrative costs by EUR 37.5 billion by the end of the

mandate. Dedicated measures for SMEs will aim to meet the 35% target. We will take stock

of our progress towards this goal in annual progress reports on enforcement and

implementation, which will also include orientations for future simplification initiatives.

Since the 25% burden reduction target was announced in March 2023, the Commission has

proposed measures that are estimated to save about EUR 5 billion27. It is the responsibility of

the European Parliament and the Council to maintain or, where possible, strengthen the

6

burden reduction potential of Commission proposals during the legislative negotiations, and

of Member States to avoid gold plating in national transpositions or application of EU law.

In addition to pursuing these quantified targets on reduction of reporting costs and other

recurring administrative costs, the Commission will continue to pursue meaningful reductions

in other regulatory compliance costs wherever a more cost-effective means of delivery of the

policy objective can be identified.

b) Prioritising new simplification measures

The 2025 Commission work programme has a stronger focus on simplification than ever

before. It includes a series of Omnibus packages and other simplification proposals to tackle

priority areas identified with stakeholders over the past year28. We invite the European

Parliament and the Council to consider fast-tracking these files, acting on the

simplification proposals without reopening other parts of the legislation, to provide maximum

and swift clarity and relief to companies. The work programme will continue to flag

simplification measures for such prioritisation in future years

Omnibus packages and other simplification proposals, adopted throughout the year, will

maximise simplification by addressing interactions between different pieces of legislation.

They will include, inter alia:

• Omnibus package on sustainability. This proposal will cover a far-reaching

simplification in the fields of sustainable finance reporting, sustainability due diligence

and taxonomy. It will ensure better alignment of the requirements with the needs of

investors, proportionate timelines, financial metrics that do not discourage investments in

smaller companies in transition, and obligations proportionate to the scale of activities of

different companies. It will notably address the trickle-down effect to prevent smaller

companies along the supply chains from being subjected in practice to excessive reporting

requests that were never intended by the legislators. The carbon border adjustment

mechanism requirements will be eased to the benefit of smaller importers, specifically for

SMEs and authorities.

• Omnibus package on investment simplification. This package will facilitate, among

others, the deployment of InvestEU and the European Fund for Strategic Investments, and

simplify reporting.

• Omnibus package, including on small mid-caps and removal of paper requirements.

This Omnibus package will ensure that small mid-caps companies will also have adapted

requirements and it will remove inefficient requests for paper format in product

legislation.

• Digital package. The review of the Cybersecurity Act and simplification of cybersecurity

legislation will ensure simplified and more agile means to facilitate multiple-purpose

reporting to avoid duplications. This will form part of the broader assessment, during the

first year of the mandate, of whether the expanded digital acquis adequately reflects the

needs and constraints of businesses such as SMEs and small midcaps, going beyond

necessary guidance and standards that facilitate compliance29. Among others, a European

Data Union Strategy will address existing data rules to ensure a simplified, clear and

coherent legal framework for businesses and administrations to share data seamlessly and

7

at scale, while respecting high privacy and security standards.

• Common Agricultural Policy simplification. This package will address sources of

complexity and excessive administrative burden for farmers and national administrations

in managing, monitoring and reporting, also leveraging the potential of digitalisation.

On top of these proposals, other initiatives in the work programme will simplify legislation to

streamline permit granting, authorisations and reporting requirements. These include

the Industrial Decarbonisation Accelerator Act that will extend accelerated permitting to

more sectors in transition or the targeted revision of the EU’s rules on chemicals (REACH)

will simplify rules for the chemicals industry without compromising on health, safety and

environmental protection.

Digital initiatives will contribute to simplification and implementation across all policy

domains30. Building on the Digital Wallet, we will put forward the European Business

Wallet to enable businesses to manage national, cross-border and EU regulatory

requirements, notifications, and compliance processes in one place and in a user-friendly

way.

Further simplification proposals will be explored, including a possible omnibus in the area of

defence to help reach the investment goals that will be set out in the White Paper and to allow

innovative companies to flourish.

While proposals on full repeal of existing legislation or to withdraw pending proposals may

also be motivated by other considerations (obsolescence of certain rules, lack of political

progress on long-standing proposals), simplification and cost-effectiveness considerations

can often apply in such instances as well.

c) A gradual stress-testing of the stock of EU legislation

The work programme also includes a first list of evaluations of individual laws or of whole

policy areas (fitness checks), kickstarting a process to stress-test the stock of EU legislation.

These will look critically at the potential to simplify and focus on finding opportunities to

reduce costs and consolidate rules, taking particular account of the challenges of SMEs. The

results will feed into the next round of simplification packages, in a virtuous circle.

Stress-testing will be a continuous process to screen EU legislation. The aim is to ultimately

review the entire EU acquis to capture its cumulative impacts, potential inconsistencies and

simplify it, while more efficiently achieving its policy objectives. Each Commissioner will

ensure the stress-testing of the legislation within their areas of responsibility, under the steer

of the Commissioner for Implementation and Simplification. Based on this process, concrete

simplification measures will be included in the Commission work programme each year.

d) A simpler, more focused and more impactful EU budget

Simplification is also essential to address the current fragmentation of the EU’s financial

landscape and reduce the administrative burden faced by all stakeholders, to ensure the

timely and effective implementation of EU funds. As outlined in the Communication on the

road to the next multiannual financial framework31, the Commission will present in 2025 a

8

proposal for a simpler, more focused and more responsive long-term budget that delivers on

EU priorities while facilitating beneficiaries’ access to EU funding and maximising its

impact. It will also reduce complexity for implementing authorities, while retaining strong

safeguards on the protection of the Union’s financial interests. This proposal will build on

lessons learned from the current programming period and a broad consultation of the

political, institutional and stakeholder levels, alongside proactive outreach to citizens.

e) Hands-on experience by carrying out reality checks

The Commission will reach out to practitioners in companies, in particular SMEs and

small mid-caps across a wide range of areas, to understand their experience on the ground

and the impact of EU law on their activities. This exchanges at the technical level will help

identify and solve practical issues, such as issues linked to authorisations, permitting, control

or compliance.

Reality checks will seek to identify any hurdles or positive experiences, and how they relate

to EU rules, implementation and national transposition. They will help to verify whether the

assumptions underpinning EU legislation are correct and deliver the expected benefits.

They will also help gauge whether the simplification measures planned would generate cost

savings and are appropriate and realistic.

The outcome of the reality checks feed into the stress-testing of existing legislation (including

evaluations and fitness checks) and the design of future simplification proposals.

IV. IMPROVING HOW WE MAKE NEW RULES

As important as it is to simplify existing rules, it is also essential that new legislation is

simple, easy to understand and implement, clearly drafted and unambiguous. Implementation

and enforcement issues need to be considered from the moment when the Commission

designs its proposals, as set out in the Better Regulation guidelines and toolbox32, and

throughout the legislative process.

The EU can build on its better regulation approach, recognised as among the best in the

OECD, including as regards consultations, evaluations and impact assessments33. It also

benefits from the work of the Regulatory Scrutiny Board, which ensures the high quality of

evidence underpinning legislative proposals.

Nevertheless, most companies – SMEs in particular – see regulatory requirements and their

cumulative impact as the greatest challenge to setting up and growing their business in the

EU. This requires strengthened examination of the impacts of intended new legislation on

competitiveness, SMEs and start-ups as well as small mid-caps. It also merits more careful

consideration by the European Parliament and the Council of the impact of their amendments

during the legislative process. Closer scrutiny of the terms of empowerments inserted in

legislation, and subsequently of relevant delegated and implementing acts will also be

necessary.

To tackle these challenges, a new approach to the legislative process is needed, through:

a) reinforced SME and competitiveness checks

b) scrutiny of delegated and implementing acts, and related empowerments

9

c) smart and digital delivery integrated in the design of EU laws

d) a simple methodology to assess the impact of significant amendments

a) Reinforced SME and competitiveness checks

The reinforced SME and competitiveness checks will be applied systematically to all

envisaged legislation with foreseeable effects on companies, particularly on small businesses,

in order to look more closely at such impacts. The competitiveness check considers four key

aspects: cost/price competitiveness, international competitiveness, capacity to innovate, and

impacts on the competitiveness of SMEs. The check will have a stronger sector focus. It will

assess the competitive position of EU companies in the sectors most affected by each

proposal using indicators and qualitative information, providing a proxy of the competitive

position of EU companies affected to better understand the cumulative impacts on certain

sectors, such as those identified in the Draghi report as being key for European

competitiveness. The Commission will then consider the most appropriate mitigating

measures where competitiveness issues are identified.

The Commission will follow up on the recommendations of the Fit for Future Platform

opinion, which suggested ways to renew the SME test34. The impact assessments of relevant

legislation will present more clearly the impacts on SMEs, as well as supportive and

mitigating measures, improving the quality of the information available to the College of

Commissioners and the co-legislators. In addition, the analysis of the indirect effects of

legislation on SMEs will be strengthened. All evaluations and fitness checks will also contain

a dedicated analysis of efficiency and effectiveness of policies for SMEs.

b) Scrutiny of delegated and implementing acts, and related empowerments

The Commission adopts a high number of delegated35 acts and implementing36 acts every

year, mandated by legislation adopted by the European Parliament and the Council. Many of

these acts are technical and have limited impacts, which would already have been considered

when proposing the basic legislation, and therefore do not require a dedicated impact

assessment.

However, when the Commission has to choose between policy options and there are

significant impacts which were not taken into account when preparing the Commission

proposal on the basic legislation, delegated and implementing acts will be subject to an

impact assessment37. Even when there are no policy choices, if significant impacts are

expected, the Commission will present a cost or cost-savings analysis. Where relevant,

particular attention will be paid to the impact on SMEs.

During the legislative process, the Commission will carefully consider the implications of

relevant empowerments proposed by the co-legislators for the Commission to adopt

delegated and implementing acts, with the aim of avoiding their proliferation as well as

unnecessary complexity and costs.

c) Smart and digital delivery integrated in the design of EU laws

The content of an initiative needs to be of good quality, meaning easy to understand,

unambiguous and sufficiently clear to allow for univocal translation into all the official

languages of the Union, and its design needs to look ahead to its actual implementation.

10

Future implementation issues can best be identified through early dialogue and cooperation

with Member States, regional and local authorities, social partners and other stakeholders. To

achieve this goal, the legal and practical aspects of implementation will become part of

stakeholder consultations and impact assessments where appropriate.

The Commission will deliver digital-ready policies, by ensuring that digital considerations

are embedded from the outset38 and using innovative tools such as regulatory sandboxes to

‘test’ policy options with Europe’s business base39. We will also advance cross-border

interoperability40 among public administrations, as well as extend the use of e-platforms

such as the Single Digital Gateway41, and the re-use of existing data, including via the pre-

filling of forms, for current or future compliance requirements42.

To lighten reporting burdens and compliance costs, we will further embed the ‘digital by

default’ and ‘once-only’ principles in partnership with national, regional and local

authorities and the relevant EU agencies.

d) A simple methodology to assess the impact of significant amendments

The Commission will put forward suggestions to the co-legislators on a simple methodology

for assessing the impacts of their significant amendments, to test and showcase the

feasibility of carrying out such assessments without unduly delaying the legislative

process. Drawing as much as possible on existing tools and models and on existing data, this

methodology could provide an estimate of the administrative costs of significant

amendments, together with a more informative presentation of other costs. The Commission

will put forward these suggestions for consultation with co-legislators in the second quarter

of 2025.

V. WAY FORWARD: PARTNERSHIP AND CO-OWNERSHIP

In this Communication, the Commission has laid out an ambitious agenda for simplification

and implementation to boost competitiveness, prosperity, policy delivery and resilience in the

EU. Achieving these goals will require a strong commitment from all other institutions and

stakeholders, including in particular the European Parliament and the Council.

National, regional and local authorities will also be essential partners to turn ambitions into

concrete actions, by identifying opportunities for simplification, suggesting stakeholders to

invite in the new consultation activities (implementation dialogues and reality checks) and by

multiplying simplification measures by translating them to all levels of governance.

The principles of partnership and cooperation will guide the Commission’s work:

a) reporting regularly on progress, ensuring transparency and accountability

b) engaging with the co-legislators to create simpler and more effective EU rules

a) Reporting regularly on progress, ensuring transparency and accountability

The Commission will report regularly on progress made. Each Commissioner will present an

annual progress report on implementation and enforcement in his or her area to the

respective Parliament Committee and Council formation. These reports will present progress

on key policy objectives, as well as on enforcement action, implementation, and support and

simplification measures. The reports will also take stock of stakeholder dialogues (including

11

An nu

al c

yc le

implementation dialogues), stress tests and reality checks. They will outline any additional

measures potentially needed.

The Commission will present an overview report, promoting accountability and follow up

in the annual implementation and simplification cycle. The Commission will also publish on

its Europa website user-friendly information on topics such as progress on the burden

reduction targets, enforcement actions and implementation of EU law at national level,

including interactive maps and customisable graphs.

Annual implementation and simplification cycle

▪ Commissioners launch process

of the two implementation dialogues of the year.

▪ Commissioners prepare annual progress reports on

enforcement and implementation.

▪ Commissioners meet Parliament Committees and Council

configurations to present reports and simplification work.

▪ Commissioners start preparation of simplification

measures to be presented in the Commission Work Programme.

▪ An annual Overview Report on Implementation and

Simplification is published.

▪ Adoption of Commission Work Programme, including significant

simplification measures and annual plan of fitness checks and evaluations, as part of the stress test.

b) Engaging with the co-legislators to create simpler and more effective EU rules

The European Parliament and the Council have a central role to play in creating simple

and effective rules at the lowest administrative cost for people and companies.

In 2016, both institutions committed to the principle of assessing the impacts of their

substantial amendments when appropriate.43 This can include amendments that increase

costs, create the risk of additional adverse impacts or significantly reduce the simplification

potential of a Commission proposal. However, the European Parliament and the Council do

not do so in practice.

The Commission therefore calls on the European Parliament and the Council to put in place

the necessary processes and resources44. While amendments cannot be subject to a full

impact assessment given the tight timeframe of negotiations, it should be possible for each

institution to use a simple methodology to assess their costs, as mentioned earlier.

12

Good implementation and simplification are a joint endeavour involving all EU institutions

throughout the whole legislative process. Simplification measures should therefore be clearly

identified and recognised by the co-legislators, so that they can be handled in a focussed

way with priority to ensure that the benefits of simplification are delivered swiftly.

The Commission stands ready to work closely together with Parliament and Council to these

ends, including by renewing the Interinstitutional Agreement on Better Lawmaking to

clarify how best to achieve these goals.

1 Political Guidelines 2024-2029 | European Commission. 2 2024 report by Mario Draghi on the future of European competitiveness: https://commission.europa.eu/

topics/strengthening-european-competitiveness/eu-competitiveness-looking-ahead_en#paragraph_47059. 3 ‘Gold plating' is a widely used term in the context of the implementation of the EU law, which refers to

additional national obligations that go beyond EU requirements. In practical terms, it is considered as an

imposition of extra requirements and administrative burden (norms, guidelines and procedures) interfering

with the expected policy goals to be achieved by EU legislation. 4 2024 report by Enrico Letta on the future of the Single Market: https://www.consilium.europa.eu/media/

ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-letta.pdf 5 Draghi report. 6 Better Regulation Guidelines, SWD(2021)0305 final and Tool 38 of the Better Regulation Toolbox. 7 The streamlined permitting procedures are crucial for meeting the 2030 renewable energy targets. The

Commission supports this work by holding structured dialogues and bilateral meetings with Member States to

discuss transposition plans, particularly for permitting. https://energy.ec.europa.eu/news/commission-adopts-

guidance-eu-countries-implementing-revised-directiv es-renewable-energy-and-energy-2024-09-02_en 8 See recent TSI project “Building capacity for evidence-informed policymaking in governance and public

administration in a post-pandemic Europe”. 9 European Commission, Enhancing the European Administrative Space (ComPAct), COM(2023) 667 final. 10 The public administration cooperation and exchange programme (PACE) facilitates exchanges on topics such

as professionalisation of public administration, improving administrative performance, green and digital

public administration. 11 For example, the Single Market Transparency Directive and the Proportionality Test Directive to avoid the

creation of new barriers and obstacles, the Single Market Scoreboard, the European Semester’s country-

specific reports, the National Energy and Climate Plans, the Climate Action Progress Report, the

Environmental Implementation Review and national Action Plans in the area of fisheries. 12 For example, tools such as SOLVIT, FIN-NET, and Your Europe empower people and businesses to fully use

their rights in the single market. They provide clear information, assistance on specific problems and problem-

solving. 13 Known as EU Pilot dialogue, whose success rate was 75% in 2024. This form of dialogue is used when it is

likely to achieve faster compliance than a formal infringement procedure. 14 E.g. when EU legislation establishes fully harmonised rules. Moreover, the Commission may propose full

harmonisation more frequently, in fields where it is possible, in order to ensure a level playing field across the

Single Market, European Commission, A Competitiveness Compass for the EU COM(2025) 30 final. 15 European Commission, EU law: Better results through better application (C(2016)8600) and Enforcing EU

law for a Europe that delivers, COM(2022)0518 final. 16 Over 900 of these cases concern the incomplete or incorrect transposition of directives. 17 The Commission systematically asks the Court to impose financial sanctions in the form of a lump sum

payment and a daily penalty payment when a Member State fails to take the necessary measures to comply

with an earlier Court judgment finding an infringement of EU law (Article 260(2) TFEU) and when a Member

State fails to notify measures transposing a directive adopted under a legislative procedure (Article 260(3)

TFEU). In 2023 and 2024, the Commission referred 134 infringement cases to the Court of Justice, including

a request for financial sanctions in 55 of these cases. 18 European Commission, Long-term competitiveness of the EU: looking beyond 2030, COM(2023) 168 final. 19 European Commission work programme 2024 – Delivering today and preparing for tomorrow – Annex II,

COM(2023) 638 final. 20 In 2024 the Commission presented a proposal for a Regulation setting up a multilingual public interface

implementing a voluntary standard form for the declaration of posted workers. The average reduction in the

13

time required to complete a posting declaration using the standard form is estimated at approximately 73%

compared to the average time currently required across the EU. This will boost workers’ protection by

increasing the transparency of postings and help Member States carry out effective and targeted inspections. 21 This includes recurrent and annualised one-off costs 22 European Commission, Better Regulation: Joining forces to make better laws, COM(2021) 219 final. 23 These savings are based on the initiatives adopted by the Commission, and are estimated at EUR 7.3 billion in

2022, EUR 6.3 billion in 2023 and EUR 260 million in 2024 (a transition year at the end of the previous

Commission mandate, with a lower level of legislative activity). Some of these measures have however not

yet been adopted or the cost saving potential has been reduced by amendments to the proposed legislation. 24 Companies facing legal or administrative barriers in a Member State can report the obstacles via

https://fosmo.youreurope.europa.eu/ and business associations or other organisations with several companies

can contact [email protected] to report barriers. They can first get personalised help

and advice through https://asf.youreurope.europa.eu/. 25 Over its four-year mandate, the Platform prepared 41 opinions and 260 specific suggestions. Several

Commission flagship initiatives drew from this expertise, including the VAT in the Digital Age package,

Ecodesign for Sustainable Products, the Gigabit Infrastructure Act, the Interoperable Europe Act, the Banking

Union package and the Listing Act. 26 The calculations follow a pragmatic approach and are based on previous work and take into account the

estimates of burden by the High-Level Group on Administrative Burdens in 2012 and observed trends in in

the burden in the period 2012-2022 for some Member States for which the data are available. 27 These include the 41 initiatives adopted alongside the 2024 Commission work programme, as well as

subsequent Commission proposals such as the simplification package for agriculture. These savings were

estimated using the EU standard cost model. 28 A call for evidence on the rationalisation of reporting requirements was open for feedback from stakeholders

until December 2023. Approximately 200 respondents provided their input, complemented by targeted

discussions with associations and other stakeholders such as workshops with industry (including SMEs). 29 The digital acquis includes, among others, the General Data Protection Regulation, the Data Governance Act,

the Data Act, the Cybersecurity Act, the Cyber Resilience Act, the EU Chips Act and the Artificial Intelligence

Act. 30 See also section IV(c) below, ‘Smart and digital delivery integrated in the design of EU laws’. 31 COM(2025) 46 final. 32 https://commission.europa.eu/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation/better-

regulation-guidelines-and-toolbox_en. 33 Based on OECD Regulatory Policy Outlook 2021 | OECD. The consultation process will also be improved by

the change to bring in implementation dialogues and reality checks as mentioned earlier. 34 Final opinion SME_test.pdf (europa.eu). The current SME test is defined in tool #23. The possible effects on

small mid-caps should also be considered, to the extent that these can be distinguished. 35 Under Article 290 of the Treaty on the functioning of the EU (TFEU), delegated acts may supplement or

amend certain non-essential elements of a legislative act if the latter act delegates such powers. 36 Where uniform conditions for implementing legally binding Union acts are needed, those acts shall confer

implementing powers on the Commission under Art. 291 TFEU. 37 Cf. tool #42 of the Better Regulation toolbox. 38 As part of its digital-ready policymaking framework, the Commission has developed a new Legislative,

Financial and Digital Statement to accompany its proposals. The chapter on the digital dimension includes

essential information on the digital aspects of proposals and serves as the Commission’s interoperability

assessment report, as mandated by the Interoperable Europe Act. It ensures that the Commission thoroughly

assesses digital impacts when drafting proposals so that they are fit for the digital age. 39 As foreseen for instance under the EU’s Artificial Intelligence Act. 40 Interoperable Europe solutions (available on Interoperable Europe Portal) will enable public administrations

to develop inter-connected digital public services, facilitating the free flow of data across borders. 41 The single digital gateway facilitates online access to information, administrative procedures, and assistance

services that EU citizens and businesses may need in another Member State. 42 This can include, for example, drawing on available data from satellites. EU satellites can remotely provide

reliable and comparable near-real time reporting data and predictions in a cost-efficient manner. 43 See paragraph 15 of IIA-BL: The European Parliament and the Council will, when they consider this to be

appropriate and necessary for the legislative process, carry out impact assessments in relation to their

substantial amendments to the Commission’s proposal. The European Parliament and the Council will, as a

14

general rule, take the Commission’s impact assessment as the starting point for their further work. The

definition of a ‘substantial’ amendment should be for the respective Institution to determine. 44 The Court of Justice has indicated that, although there is no legal requirement to carry out impact assessments,

whose content is also not binding, the EU legislature must be able to clearly set out the basic data taken into

account when making its choices, in particular where any burden is imposed. The Court confirmed in its

judgment in cases C-541/20 to C-555/20 - Action for annulment – First package of mobility measures

(‘Mobility Package’) – 4 October 2024 -that onerous requirements introduced in the legislative process and

for which the co-legislators cannot demonstrate the underlying basic data may be successfully challenged and

annulled by the Court.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 11.2.2025

COM(2025) 47 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA

MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta

1

I. SISSEJUHATUS

Tulevikku vaatavate uuenduslike poliitikameetmete kaudu, mis järgivad rangeid standardeid,

viib komisjon eelseisva viie aasta jooksul ellu ambitsioonikat programmi, mis pandi paika

poliitilistes suunistes1. Lähtudes õitsva, mitmekesise ja õiglase Euroopa Liidu pinnalt,

tahetakse uute algatustega muuta Euroopa veelgi ihaldusväärsemaks elu-, töö- ja

investeerimiskohaks.

Samal ajal kergendatakse ELi inimeste, ettevõtete ja haldusasutuste regulatiivset koormust

tuntavalt. Jõukuse ja toimetulekuvõime suurendamiseks paneb komisjon ette enneolematuid

lihtsustusi, et päästa valla võimalused, uuenduslikkus ja majanduskasv. Hakkame uue hooga

kiirendama, lihtsustama ja täiustama ELi poliitikat ja õigusakte ning muudame õigusnormid

selgemaks, arusaadavamaks ja kiiremini rakendatavaks. Samuti süvendame koostööd kõigi

asjaomaste institutsioonide ja sidusrühmadega, et jagatud vastutus tooks kaasa paremad

tulemused.

ELi konkurentsivõime tugevdamine on tänases volatiilses ja ebakindlas maailmas muutunud

tähtsamaks kui kunagi varem. See nõuab õiguskeskkonda, mis soodustab ettevõtete loomist ja

kasvu ning kaitseb ja võimestab inimesi kõige lihtsamal, kiiremal ja tõhusamal moel. Samuti

nõuab see, et kohapealne muutuv olukord oleks teravalt fookuses ning käiks käsikäes selge

sihiga saavutada meie majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid kõige

kulutõhusamal viisil.

Ranged standardid võivad anda võimsa konkurentsieelise. Paljudel juhtudel toetavad need

Euroopa toodete väärtust ja kvaliteeti, kaitsevad meie kodanikke, edendavad innovatsiooni

ning tagavad, et meie majandus on kestlik ja õiglane. Need eelised tulevad aga esile ainult

siis, kui ELi õigusnormid on proportsionaalsed ja tõhusad ning neid rakendatakse täielikult ja

järjepidevalt. Meie õigusnormid peavad pidama sammu ka inimeste ja tehnoloogia arengu

piiridega ning reageerima maailma sündmuste arengule.

Nagu on rõhutatud Draghi aruandes,2 avaldab asjaolu, et õigusnormid kipuvad aja jooksul eri

tasanditel kuhjuma ja keerukamaks muutuma ning neid on raske rakendada, tuntavat mõju

Euroopa konkurentsivõimele ning piirab seega meie majanduspotentsiaali ja jõukust. On aeg

teha meie õigusraamistikus inventuur ja toestada selle kvaliteeti, et kiirendada kokkulepitud

eesmärkide saavutamist.

See ei nõua mitte järkjärgulist lähenemist, vaid pigem julget kooskõlastatud tegevust.

Komisjon, Euroopa Parlament, nõukogu, liikmesriikide kõigi tasandite ametiasutused ja

sidusrühmad peavad töötama üheskoos, et muuta ELi, riiklikud ja piirkondlikud õigusnormid

sujuvamaks ja lihtsamaks ning rakendada poliitikat tulemuslikumalt. Et majanduskasvule uut

tugevat hoogu anda, on vaja ületada ka ühtse turu regulatiivne killustatus.

Käesolevas teatises esitatakse visioon rakendamis- ja lihtsustamiskavast, mis toob inimeste ja

ettevõtete jaoks kaasa kiire ja nähtava paranemise, et saavutada jõukam, süsinikuheitevaba ja

vastupidav EL. Komisjoni 2025. aasta tööprogrammis esile toodud koondpakettidest saavad

meie käesoleva ametiaja esimesed tööviljad. Need on alles algus. Need jõupingutused

jätkuvad kogu ametiaja jooksul ja eesmärgiks on viia tihedas koostöös selles valdkonnas

tegutsejate ja sidusrühmadega läbi kogu olemasoleva ELi õigustiku stressitestimine.

Tulemuste saavutamiseks visandatakse käesolevas teatises terviklik töövahendite kogum,

ilma seejuures liigseid protsessi- või halduskihte tekitamata. Selle asemel suunab komisjon

2

oma jõupingutused ja ressursid nende vahendite kasutamisele, et saavutada lihtsamad reeglid

ja kulutõhusam rakendamine. Sellesse õigusloome- ja ettevõtluskultuuri muutusse on

kaasatud kogu meie organisatsioon. Sellesse ratsionaliseerimisüritusse peavad panustama

andma kõik komisjoni talitused.

Komisjoni lähenemine rakendamisele ja lihtsustamisele lähtub vajadusest saada ülevaade

minevikust, orienteeruda olevikus ja vormida tulevikku. Et meie poliitikaeesmärke paremini

saavutada, lihtsustame olemasolevaid reegleid kõikjal, kus vaja, ja tagame nende parema

rakendamise. Vaatame läbi oma õigusraamistiku ja kohandame seda, et see vastaks paremini

inimeste ja ettevõtete vajadustele. Lihtsustamisettepanekuid tehes võtab komisjon

nõuetekohaselt arvesse parema õigusloome põhimõtteid ja õiguskindlust. Uued parema

õigusloome ja lihtsustamise töövahendid tagavad, et tulevaste õigusaktide väljatöötamisel

peetakse rakendamist ja lihtsustamist silmas algusest peale. Kõigi nende meetmetega püüame

oma majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaeesmärke saavutada tulemuslikumalt ja

tõhusamalt.

II. TAGADA, ET ELI POLIITIKA ANNAB TULEMUSI

Viimastel aastatel on EL näidanud oma kindlat tahet haarata härjal sarvist, leppinud kiiresti

kokku ambitsioonikas poliitikas, et reageerida korraga mitmele keerukale kriisile ja

sündmusele. Meie edu sõltub nüüd nii tulemuslikust rakendamisest kui ka sellest, kas me

suudame ära hoida olukorra, kus inimeste, ettevõtete ja haldusasutuste koormuse kuhjumine

muudaks meie töö mõttetuks.

Rakendamine puudutab liikmesriike eelkõige siis, kui nad võtavad ELi õigusnormid oma

õigusesse üle ja tagavad nende järgimise. Samuti puudutab see õigusnormide kohaldamist

ametiasutuste, inimeste ja ettevõtete poolt. Isegi valdkondades, kus siduv ELi õigus puudub,

on tulemuste saavutamiseks muutunud oluliseks töö, mida tehakse koordineeritult ELi

tasandil kokkulepitud eesmärkide nimel. Selline koordineeritud töö on vajalik ka selleks, et

vältida olukorda, kus ülereguleerimine3 – riiklikud lisanõuded, mis ei tulene ELi õigusest –

põhjustab ühtse turu killustumist ning tekitab inimestele ja ettevõtetele lisakoormust. Lühidalt

öeldes on vastutus sel alal jagatud.

Puudused reeglite rakendamises ja ühtse turu väljakujundamises4 pärsivad meie jõukust ja

konkurentsivõimet. Samuti võivad need kahjustada ELi võimet saavutada oma

poliitikaeesmärke ja kaitsta liidu väärtusi. Selle tulemusena ei saa inimesed ja ettevõtted ELi

poliitikast täit kasu ning ettevõtetel on sageli raske ületada regulatiivseid takistusi ja kanda

halduskoormust5.

Osana laiemast regulatiivse kultuuri muutusest peab EL keskenduma meie õigusnormide

rakendamise parandamisele ning ühendama jõud ELi institutsioonide, liikmesriikide ja

sidusrühmadega. Komisjon kiirendab parema rakendamise nimel tehtavat tööd järgmiste

meetmetega:

a) tihedam koostöö liikmesriikidega;

b) investeerimine haldussuutlikkusse, digivahenditesse ja andmetesse;

c) sidusrühmade tulemuslikum kaasamine;

d) kiired ja resoluutsed täitemeetmed.

a) Tihedam koostöö liikmesriikidega

3

Koostöö liikmesriikidega ELi õiguse rakendamisel on kiireim viis tagada, et ELi õigusnormid

täidavad oma eesmärki. Samuti aitab see ära hoida rikkumisi. Komisjoni jaoks tähendab see

liikmesriikidega peetava dialoogi tõhustamist ja nende suuremat toetamist ELi õiguse

korrektsel ja õigeaegsel rakendamisel.

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu tegelevad olulise õigusakti lõpliku vormistamisega,

valmistab komisjon süstemaatiliselt ette rakendusstrateegia,6 et planeerida, kuidas see

liikmesriike kogu rakendamisprotsessi vältel toetab. Rakendusstrateegias esitatakse

(õiguslikud, halduslikud või praktilised) probleemkohad õigusakti ülevõtmisel ja

kohaldamisel, edusammude jälgimise kord, toetusmeetmed (sealhulgas VKEde jaoks) ja

selge ajakava. Heaks näiteks on hiljutine strateegia „Accele-RES“, mis aitab liikmesriikidel

rakendada läbivaadatud taastuvenergiadirektiivist tulenevaid ühtlustatud loamenetlusi7.

Et komisjon saaks valmistada ette tulemuslikke rakendusstrateegiaid, millesse on lõimitud

sihitatud ja mõjusad toetusmeetmed, on varajane teave liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt

otsustava tähtsusega. Direktiivide puhul toovad komisjoni selgitavad vormid ja ülevõtmise

tegevuskavad, mida liikmesriigid täiendavad, kiirema ja täieliku ülevõtmise. Samamoodi

aitaks ennetavalt ajakohastatud teave riiklike kohustuste kohta, mis lähevad kaugemale ELi

õiguse nõuetest (ülereguleerimine), vähendada mõju, mis tuleneb ELis õigusnormide

lahknevusest.

Komisjon kasutab eksperdirühmi ja muid samalaadseid mõttevahetuskeskkondi, et luua

riiklike ametiasutuste vahel tihedamad partnerlussuhted, mis aitavad toetada rakendamist ja

pakkuda liikmesriikide vahel vastastikust tuge. Vabatahtlik tegutsemisviis, mida kasutatakse

ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühmas, kus komisjon ja liikmesriigid teevad

koostööd turutõkete kõrvaldamiseks, võib olla eeskujuks samalaadsele tööle muudes

sektorites, nagu konkurents, telekommunikatsioon või energeetika. Ka ELi reguleerivad

ametid võivad aidata saavutada ELi õiguse järjepidevat kohaldamist, eelkõige aidates

kujundada ühist järelevalvekultuuri.

b) Investeerimine haldussuutlikkusse, digivahenditesse ja andmetesse

Poliitika tulemuslik rakendamine sõltub hästi varustatud ja tõhusatest haldusasutustest.

Selleks on vaja laiahaardelist digitaliseerimist ning juurdepääsu andmetele ja tõenditele8 ning

kõigis rakendamisse kaasatud haldusasutustes on vaja sobivat personali ja oskusi. ELil on

olemas töövahendid ja programmid, millega toetada rakendamist, järelevalvet ja hindamist.

Näiteks aitab tehnilise toe instrument liikmesriikidel suurendada oma haldussuutlikkust,

digitaliseerida, viia ellu reforme ja rakendada ELi prioriteete üldisemalt, nii et liikmesriikide

koormus on minimaalne. Euroopa haldusruumi (ComPAct)9 raames pakub komisjon tuge

haldussuutlikkuse suurendamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, keskendudes

oskustele ning digi- ja rohepöördele, ning toetab ametnike vahetusi, et jagada piiriüleselt häid

tavasid ja teha tööd ühiste probleemide lahendamiseks10. Peale selle hõlbustab komisjon

siseturu infosüsteemi raames digitaalset piiriülest halduskoostööd ühtse turu reeglite

rakendamisel.

Komisjon soodustab selliste töövahendite tõhusat kasutamist olulisemate uute

poliitikameetmete või õigusaktide rakendamisel.

c) Sidusrühmade tulemuslikum kaasamine

4

Mõningaid rakendamisprobleeme ei ole võimalik ette näha. Seepärast vajab komisjon

korrapäraseid kontakte sidusrühmade ja valdkonnas tegutsejatega, et koguda tagasisidet selle

kohta, mis toimib ja mis mitte, ning selgitada välja, kuidas rakendamist parandada ja

hõlbustada.

Iga volinik peab igal aastal sidusrühmadega vähemalt kaks rakendusdialoogi. Nende

mõte on hinnata edusamme ja teha kindlaks valdkonnad, millele tuleb tähelepanu pöörata, et

ELi poliitika annaks tulemusi. Dialoogides võetakse sihikule peamised rühmad, keda ELi

poliitika mõjutab, nagu tööstus, sealhulgas VKEd, sotsiaalpartnerid, piirkondlikud ja

kohalikud ametiasutused ning kodanikuühiskond, ja püütakse saavutada esindatud huvide ja

osalemise tasakaal. Dialoogide tulemused esitatakse iga-aastastes eduaruannetes jõustamise

ja rakendamise kohta. Need aitavad välja selgitada, kus on esinenud puudulikku rakendamist,

ülereguleerimist, nõuete liigpüüdlikku järgimist või killustatust, ning leida lihtsustamis- ja

ühtlustamisvõimalusi. Need dialoogid algavad otsekohe ja esimene voor toimub 2025. aasta

esimesel poolel.

d) Kiired ja resoluutsed täitemeetmed

Kui hoolimata eespool kirjeldatud komisjoni toetusest ei taha puudused ELi õiguse

rakendamisel ja kohaldamisel kaduda, kiirendame tegevust, et saavutada nõuete järgimine.

Nõuete järgimisega seotud probleemide kindlakstegemiseks ja konkreetsete probleemide

lahendamiseks on jätkuvalt kasulikud sektoripõhised seire- ja ennetusmehhanismid11 ning

probleemide lahendamise vahendid12. Kiireid lahendusi on võimalik saavutada ka

rikkumiseelse dialoogi13 abil.

Kui koostöö ei too kaasa kokkulepitud reeglite õigeaegset rakendamist, on vaja

rikkumismenetlusi, mille käigus tehakse selgelt teatavaks meetmete võtmise põhjused.

Aluslepingute täitmise järelevalvajana rakendab komisjon otsustavaid täitemeetmeid, et

tagada reeglite rakendamine ning võidelda ühtse turu killustatuse ja ebaseadusliku

ülereguleerimise vastu14. Samuti jätkab ta oma strateegilist tegutsemisviisi,15 seades esikohale

rikkumised, millel on avalikele ja ärihuvidele kõige suurem mõju.

Pooleliolevate rikkumismenetluste arv on endiselt suur (2025. aasta alguses ligikaudu 1 500

juhtumit16) ja mõned neist on kestnud juba pikka aega. Komisjon jätkab tööd

rikkumismenetluste edukaks lõpuleviimiseks, et ELi õigus pakuks oma ettenähtud hüvesid.

Kui rikkumismenetluse varajases etapis ei jõuta ELi õiguse rikkumise lahendamiseni, annab

komisjon kõhklemata asja Euroopa Liidu Kohtusse, nõudes rahalisi karistusi, kui see on

õiguslikult võimalik17.

III. MUUDAME EUROOPA LIHTSAMAKS JA KIIREMAKS

Rohe- ja digipööre muudavad maailma majandust ja ühiskonda, tekitades ägedat konkurentsi

ressursside ja innovatsiooni pärast. Selles uues keskkonnas nõuab edu saavutamine julget

tegutsemist meie konkurentsivõime suurendamiseks, sealhulgas õigusraamistiku

lihtsustamist, ilma et see kahjustaks meie poliitilisi eesmärke ja rangeid standardeid. Selle

uue lähenemisviisiga püütakse ette võtta kõik regulatiivse koormuse allikad –

aruandluskohustus, korduvad halduskulud ja nõuete täitmise kulud üldisemalt –, kõikjal, kus

on võimalik leida sobivaid viise, kuidas saavutada algne regulatiivne eesmärk sujuvamalt ja

tõhusamalt.

5

Viimastel aastatel on komisjon astunud samme halduskoormuse vähendamiseks. Märtsis

2023 kuulutas ta välja eesmärgi vähendada ettevõtjate ja haldusasutuste aruandluskoormust

25 %, ilma seejuures poliitikaeesmärkides järeleandmisi tegemata18. Oma 2024. aasta

tööprogrammis19 esitas ta selle eesmärgi saavutamiseks esimesed 41 meedet. Olulisemate

meetmete hulgas olid ELi tollireform, mis juba üksi peaks säästma 2,7 miljardit eurot,

raamatupidamisdirektiivis sätestatud künnise kohandamine, millest saab kasu rohkem kui

miljon ettevõtjat, ning ühtne veebipõhine vorm lähetatud töötajate deklareerimiseks20.

2025. aastal on komisjon seadnud eelseisva viie aasta prioriteetideks lihtsustamise,

aruandluskoormuse vähendamise, bürokraatia vähendamise, loasaamismenetluste sujuvamaks

muutumise ja õigusaktide lihtsustamise. Neid eesmärke taotleb iga volinik oma vastutusalas

ja kogu tegevust koordineerib rakendamise ja lihtsustamise volinik.

Need muudatused täiendavad olemasolevat põhimõtet „üks sisse, üks välja“, mille mõte on

kompenseerida uute õigusaktide kulusid koormuse vähendamisega,21 harilikult samades

poliitikavaldkondades22. See lähenemisviis on 2022. aastast saadik täielikult rakendunud ja

selle tulemusel on esitatud komisjoni ettepanekud, mis, juhul kui kaasseadusandjad need

täielikult vastu võtavad, annaksid märkimisväärset netokulude kokkuhoidu23.

Lihtsustamine, mis põhineb meie reeglite põhjalikul läbivaatamisel ja sihipärasel muutmisel,

muudab elu lihtsamaks nii inimeste kui ka ettevõtete jaoks, sealhulgas meie 33 miljoni VKE

ja paljude tuhandete väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks. Töötame

koos nendega selle nimel, et kasutada maksimaalselt ära veebipõhiseid

tagasisidevahendeid24, et saada teavet rakendamisprobleemide ja lihtsustamisvõimaluste

kohta.

Komisjon tugineb tulevikukindluse platvormi tööle. See on kõrgetasemeline eksperdirühm,

mis on viimastel aastatel andnud lihtsustamisse märkimisväärse panuse25. Platvormi liikmed

on toonud kokku eksperditeadmisi riikide ametiasutustelt, ettevõtetelt, sotsiaalpartneritelt ja

kodanikuühiskonnalt, Regioonide Komiteelt ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt.

Rakendamisega seotud probleeme on piirkondlikul ja kohalikul tasandil aidanud lahendada

ka ELi poliitika rakendamise läbivaatamise piirkondlike keskuste võrgustik (RegHub).

Et selle uue hoo toel astuda praktilisi samme, kasutab komisjon järgmisi vahendeid ja

meetmeid:

a) uued sihttasemed halduskoormuse vähendamiseks;

b) uute lihtsustamismeetmete prioriseerimine;

c) ELi õigustiku järkjärguline stressitestimine;

d) lihtsam, fookustatum ja mõjukam ELi eelarve;

e) praktilised kogemused tegeliku olukorra kontrollide läbiviimisel.

a) Uued sihttasemed halduskoormuse vähendamiseks

Et tagada eelseisvatel aastatel pidevad ja mõõdetavad jõupingutused, oli komisjon püstitanud

eesmärgi vähendada aruandluskoormust kõigi ettevõtjate jaoks vähemalt 25 % ja VKEde

jaoks 35 %, kahjustamata seejuures poliitikaeesmärke. Aruandluskulud on aga kõigest üks

osa halduskuludest ja saadud tagasiside põhjal peame vajalikuks järgida terviklikumat

lähenemisviisi. Seepärast kehtestab komisjon need koormusevähenduse eesmärgid kõigi

halduskulude lähtetasemele.

6

Kasutades ELi ja liikmesriikide tasandil kättesaadavaid andmeid, on Eurostat hinnanud ELi

2022. aasta korduvate halduskulude kogusummaks ligikaudu 150 miljardit eurot26. Selle

lähtetaseme 25 % vähendamiseks tuleb ametiaja lõpuks vähendada korduvaid

halduskulusid 37,5 miljardi euro võrra. Spetsiaalselt VKEdele suunatud meetmetega

püütakse saavutada 35 % eesmärk. Selle eesmärgi poole tehtud edusammud vaatame üle iga-

aastastes jõustamise ja rakendamise eduaruannetes, milles antakse ka suund tulevastele

lihtsustamisalgatustele.

Sestsaadik, kui 2023. aasta märtsis kuulutati välja eesmärk vähendada koormust 25 %, on

komisjon esitanud ettepanekuid meetmete kohta, mis säästaksid hinnanguliselt ligikaudu 5

miljardit eurot27. Hoida seadusandlike läbirääkimiste käigus komisjoni ettepanekute

koormusevähenduspotentsiaali või võimaluse korral seda suurendada on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu ülesanne, liikmesriikide ülesanne aga on vältida ELi õiguse

ülevõtmisel või kohaldamisel ülereguleerimist.

Lisaks püüetele täita kvantifitseeritud eesmärke, mis käsitlevad aruandluskulude ja muude

korduvate halduskulude vähendamist, püüab komisjon jätkuvalt märgatavalt vähendada muid

õigusnormide täitmisega seotud kulusid seal, kus poliitikaeesmärgi täitmiseks on võimalik

leida kulutõhusamaid vahendeid.

b) Uute lihtsustamismeetmete prioriseerimine

Komisjoni 2025. aasta tööprogrammis keskendutakse lihtsustamisele rohkem kui kunagi

varem. Programm sisaldab hulka koondpakette ja muid lihtsustamisettepanekuid, et käsitleda

möödunud aasta jooksul koos sidusrühmadega kindlaks tehtud prioriteetseid valdkondi28.

Kutsume Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kaaluma nende aktide puhul

kiirmenetlust ja käsitlema lihtsustusettepanekuid ilma muid õigusaktiosi taasavamata, et

pakkuda ettevõtjatele kiiresti võimalikult palju selgust ja leevendust. Ka edaspidi tuuakse

tööprogrammis esile lihtsustamismeetmeid, mida eelseisvatel aastatel niiviisi prioriseerida.

Koondpaketid ja muud lihtsustamisettepanekud, mis aasta käigus vastu võetakse, toovad

kaasa maksimaalse lihtsustamise seeläbi, et neis käsitletakse eri õigusaktide koostoimet.

Nende hulgas on järgmised paketid.

• Kestlikkuse koondpakett. See ettepanek hõlmab ulatuslikku lihtsustamist kestliku

rahanduse aruandluse, kestlikkusalase hoolsuskohustuse ja taksonoomia valdkonnas. See

tagab nõuete ja investorite vajaduste parema kooskõla, proportsionaalsed tähtajad,

finantsnäitajad, mis ei peluta investeerimast väiksematesse üleminekujärgus olevatesse

äriühingutesse, ning kohustused, mis on proportsionaalsed äriühingu tegevuse ulatusega.

Eelkõige püütakse paketis lahendada aruandekoormuse edasikandumise probleemi, et

vältida olukorda, kus tarneahelas tegutsevatelt väiksematelt ettevõtetelt küsitaks

tegelikkuses liiga palju aruandeid, ilma et see oleks olnud seadusandja soov. Väiksemate

importijate, eelkõige VKEde, aga ka ametiasutuste huvides leevendatakse süsiniku

piirimeetme nõudeid.

• Investeeringute lihtsustamise koondpakett. See pakett hõlbustab muu hulgas InvestEU ja

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kasutuselevõttu ning lihtsustab aruandlust.

• Koondpakett, mis käsitleb muu hulgas väikesi keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtjaid ja paberaruandluse nõudest loobumist. Koondpaketiga tagatakse, et ka

7

väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele kehtivad kohandatud nõuded,

ning kõrvaldatakse tooteõigusaktidest ebatõhusad paberaruandluse nõuded.

• Digipakett. Küberturvalisuse määruse läbivaatamine ja küberturvalisuse õigusaktide

lihtsustamine tagavad lihtsustatud ja paindlikumad vahendid, millega hõlbustada

mitmeotstarbelist aruandlust, et vältida dubleerimist. See on osa esimesel ametiaastal

toimuvast laiemast hindamisest, milles vaadeldakse, kas laiendatud digiõigustik kajastab

ettevõtete, näiteks VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate

vajadusi ja piiranguid adekvaatselt ja läheb kaugemale pelgalt vajalike juhiste ja

standardite pakkumisest, mis hõlbustavad nõuete täitmist29. Muu hulgas käsitletakse

Euroopa andmeliidu strateegias kehtivaid andmereegleid, et tagada ettevõtetele ja

haldusasutustele lihtsustatud, selge ja sisemiselt sidus õigusraamistik, mis võimaldab

jagada andmeid sujuvalt ja mastaapselt ning samas järgida rangeid eraelu puutumatuse ja

turvalisuse standardeid.

• Ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamine. Selles paketis käsitletakse juhtimise, seire

ja aruandluse elemente, mis teevad põllumajandustootjatel ja riiklikel haldusasutustel elu

keeruliseks ja tekitavad liigset halduskoormust, ning kasutatakse ühtlasi digitaliseerimise

võimalusi.

Lisaks nendele ettepanekutele lihtsustavad muud tööprogrammi algatused õigusakte, et

muuta loaandmis- ja aruandlusnõuded sujuvamaks. Nende hulka kuuluvad tööstuse

süsinikuheite kiirema vähendamise õigusakt, millega laiendatakse kiirendatud

loaandmismenetlust rohkematele üleminekujärgus olevatele sektoritele, ja ELi

kemikaaliõigusnormide (REACH) sihipärane läbivaatamine, millega lihtsustatakse

keemiatööstuse õigusnorme, kuid ei seata ohtu tervist, ohutust ja keskkonnakaitset.

Kõigis poliitikavaldkondades aitavad lihtsustamisele ja rakendamisele kaasa

digialgatused30. Digikukrule tuginedes esitame ettepaneku Euroopa ettevõtluskukru kohta,

mis võimaldab ettevõtetel hallata riiklikke, piiriüleseid ja ELi regulatiivseid nõudeid, teateid

ja vastavusprotsesse kasutajasõbralikul viisil ühest kohast.

Kaalumisel on ka muud lihtsustamisettepanekud (sealhulgas võimalik kaitsevaldkonna

koondõigusakt), mis aitaksid saavutada valges raamatus sätestatud investeerimiseesmärke ja

võimaldaksid uuenduslikel ettevõtetel areneda.

Ettepanekud kehtivate õigusaktide täieliku kehtetuks tunnistamise kohta või menetluses

olevate ettepanekute tagasivõtmine võivad küll olla ajendatud ka muudest kaalutlustest (nt

kui teatavad õigusnormid on muutunud iganenuks või ammuste ettepanekutega ei ole tehtud

edusamme), ent ka sellistel juhtudel võib sageli esineda lihtsustamise ja kulutõhususe

kaalutlusi.

c) ELi õigustiku järkjärguline stressitestimine

Tööprogramm sisaldab ka esimest loetelu üksikõigusaktidest või tervetest

poliitikavaldkondadest, mida tuleb hinnata (toimivuskontroll), ning sellega käivitub ELi

õigustiku stressitestimine. Selle käigus heidetakse kriitiline pilk lihtsustamisvõimalustele

ning otsitakse võimalusi kulusid vähendada ja õigusnorme konsolideerida, võttes eelkõige

8

arvesse VKEde probleeme. Tulemused on positiivse mõjuringina sisendiks järgmisele

lihtsustamispakettide voorule.

Stressitestimine on ELi õigusaktide läbivaatamise katkematu protsess. Sellega tahetakse

vaadata läbi kogu ELi õigustik, et saada ülevaade selle kumulatiivsest mõjust ja võimalikest

vastuoludest ning seda lihtsustada, ent samas saavutada selle poliitikaeesmärgid tõhusamalt.

Iga volinik tagab oma vastutusalas õigusaktide stressitestimise ning kogu üritust juhib

rakendamise ja lihtsustamise volinik. Selle protsessi põhjal lisatakse igal aastal komisjoni

tööprogrammi konkreetsed lihtsustamismeetmed.

d) Lihtsam, fookustatum ja mõjukam ELi eelarve

Lihtsustamine on esmatarvilik ka selleks, et vähendada ELi finantsmaastiku praegust

killustatust ja kõigi sidusrühmade halduskoormust, et tagada ELi rahaliste vahendite

õigeaegne ja tõhus rakendamine. Nagu on märgitud teatises „Tee järgmise mitmeaastase

finantsraamistiku poole“31, esitab komisjon 2025. aastal ettepaneku lihtsama, fookustatuma ja

reageerimisvõimelisema pikaajalise eelarve kohta, mis annab ELi prioriteetides tulemusi ning

samas hõlbustab toetusesaajate juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele ja maksimeerib nende

mõju. Samuti vähendab see keerukust rakendusasutuste jaoks, säilitades samal ajal tugevad

kaitsemeetmed liidu finantshuvide kaitseks. See ettepanek tugineb käesoleva programmitöö

perioodi õppetundidele ning institutsioonide ja sidusrühmade tasandil peetud ulatuslikele

konsultatsioonidele ja proaktiivsele teavitustööle kodanike hulgas.

e) Praktilised kogemused tegeliku olukorra kontrollide läbiviimisel.

Komisjon võtab ühendust erialainimestega, kes tegutsevad väga mitmesuguste

valdkondade ettevõtetes, eelkõige VKEdes ja väikestes keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtetes, et mõista nende praktilisi kogemusi ja ELi õiguse mõju nende tegevusele.

Sellised tehnilisel tasandil toimuvad mõttevahetused aitavad kindlaks teha ja lahendada

praktilisi küsimusi, mis on seotud näiteks loaandmise, kontrolli või nõuete järgimisega.

Tegeliku olukorra kontrolliga tahetakse selgitada välja, millised on olnud takistused või

positiivsed kogemused ning kuidas need on seotud ELi õigusnormide, nende rakendamise ja

riigi õigusse ülevõtmisega. Need aitavad kontrollida, kas ELi õigusaktide aluseks olevad

eeldused on õiged ja toovad oodatud kasu. Samuti aitavad need hinnata, kas planeeritud

lihtsustamismeetmed aitaksid kulusid kokku hoida ning kas need on asjakohased ja

realistlikud.

Tegeliku olukorra kontrollide tulemusi kasutatakse kehtivate õigusaktide stressitestimisel

(sealhulgas hindamisel ja toimivuskontrollil) ning tulevaste lihtsustamisettepanekute

koostamisel.

IV. UUTE REEGLITE KOOSTAMISE PARANDAMINE

Nii oluline kui olemasolevate õigusnormide lihtsustamine ka pole, on sama oluline, et uued

õigusaktid oleksid lihtsad, kergesti arusaadavad ja rakendatavad, selgelt sõnastatud ja

ühemõttelised. Rakendamise ja täitmise tagamise küsimusi tuleb kaaluda alates hetkest, mil

komisjon oma ettepanekuid koostab, nagu on sätestatud parema õigusloome suunistes ja

vahendites32, ning see peab jätkuma kogu õigusloomeprotsessi kestel.

9

EL saab tugineda oma parema õigusloome lähenemisviisile, mida peetakse OECDs üheks

parimaks, sealhulgas konsultatsioonide, hindamiste ja mõjuhinnangute osas33. Samuti saab ta

tugineda õiguskontrollikomitee tööle, mis tagab seadusandlike ettepanekute aluseks oleva

tõendusmaterjali kõrge kvaliteedi.

Sellest hoolimata peab enamik ettevõtteid, eelkõige VKEsid, regulatiivseid nõudeid ja nende

kumulatiivset mõju suurimaks tõkkeks, mis pelutab ELis äritegevust alustamast või

laiendamast. Selleks on vaja põhjalikumalt uurida kavandatavate uute õigusaktide mõju

konkurentsivõimele, VKEdele ja idufirmadele ning väikestele keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. Samuti on tarvis, et Euroopa Parlament ja nõukogu

kaaluksid õigusloomeprotsessi käigus hoolikamalt oma muudatuste mõju. Ka on vaja

põhjalikumalt kontrollida õigusaktidesse lisatud volituste tingimusi ja neil põhinevaid

delegeeritud õigusakte ja rakendusakte.

Nende probleemide lahendamiseks on vaja uut õigusloomeprotsessi käsitusviisi, mis koosneb

järgmisest:

a) VKEde ja konkurentsivõime tugevam kontroll;

b) delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning nendega seotud volituste kontroll;

c) ELi õigusaktide struktuuri sisse lõimitud nutikas ja digitaalne tulemuste saavutamine;

d) lihtne metoodika olulisemate muudatuste mõju hindamiseks.

a) VKEde ja konkurentsivõime tugevam kontroll

VKEde ja konkurentsivõime tugevamat kontrolli rakendatakse süstemaatiliselt kõigi

kavandatavate õigusaktide puhul, millel on ettenähtav mõju ettevõtetele, eelkõige

väikeettevõtetele, eesmärgiga sellist mõju lähemalt uurida. Konkurentsivõime kontrollimisel

kaalutakse nelja peamist aspekti: kulu/hinna konkurentsivõimelisust, rahvusvahelist

konkurentsivõimet, innovatsioonivõimet ja mõju VKEde konkurentsivõimele. Kontroll on

tugevamalt sektorikeskne. Selle käigus hinnatakse ELi äriühingute konkurentsipositsiooni

sektorites, mida ettepanek kõige enam mõjutab, kasutades näitajaid ja kvalitatiivset teavet,

mis annavad meile ettekujutuse mõjutatud ELi äriühingute konkurentsipositsioonist, et

paremini mõista kumulatiivset mõju teatavatele sektoritele, näiteks sektoritele, mida Draghi

aruandes peetakse Euroopa konkurentsivõime selgrooks. Kui konkurentsivõime alal leitakse

probleeme, kaalub komisjon kõige sobivamaid leevendusmeetmeid.

Komisjon võtab järelmeetmeid tulevikukindluse platvormi arvamuses esitatud soovituste

suhtes, milles pakuti välja VKE-testi uuendamise viise34. Asjaomaste õigusaktide

mõjuhinnangutes hakatakse selgemalt kirjeldama mõju VKEdele ning toetavaid ja

leevendavaid meetmeid ning seeläbi parandatakse volinike kolleegiumile ja

kaasseadusandjatele kättesaadava teabe kvaliteeti. Peale selle analüüsitakse põhjalikumalt

õigusaktide kaudset mõju VKEdele. Kõikide hindamiste ja toimivuskontrollide käigus

analüüsitakse ka poliitika tõhusust ja tulemuslikkust VKEde seisukohast.

b) Delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning nendega seotud volituste kontroll

Igal aastal võtab komisjon vastu suure hulga delegeeritud õigusakte35 ja rakendusakte36,

mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastu võetud õigusaktidega. Paljud neist

aktidest on tehnilist laadi, nende mõju on piiratud ning seda on kaalutud juba alusakti

ettepaneku tegemisel ja seega ei ole eraldi mõjuhinnangut vaja.

10

Kui aga komisjon peab tegema valiku eri poliitikavariantide vahel ja kui esineb olulisi

mõjusid, mida komisjon alusakti ettevalmistamisel ei arvestanud, tuleb delegeeritud ja

rakendusaktide mõju hinnata37. Isegi kui eri poliitikavariante ei ole, esitab komisjon juhul,

kui on oodata märkimisväärset mõju, kulude või kulukokkuhoiu analüüsi. Kui see on

asjakohane, on eritähelepanu all VKEdele avalduv mõju.

Õigusloome protsessis kaalub komisjon hoolikalt, millised järelmid oleksid

kaasseadusandjate esitatud asjakohastel volitustel, mille alusel komisjon peab võtma vastu

delegeeritud õigusakte ja rakendusakte, eesmärgiga vältida õigusaktide vohamist ning

tarbetut keerukust ja kulusid.

c) ELi õigusaktide struktuuri sisse lõimitud nutikas ja digitaalne tulemuste saavutamine

Algatuse sisu peab olema kvaliteetne, see tähendab lihtsasti mõistetav, ühemõtteline ja

piisavalt selge, et seda oleks võimalik tõlkida ühetähenduslikult kõikidesse liidu ametlikesse

keeltesse, ning selle ülesehituses tuleb ettevaatavalt arvestada selle tegelikku rakendamist.

Tulevasi rakendamisprobleeme aitab kõige paremini kindlaks teha varajane dialoog ja

koostöö liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite ja muude

sidusrühmadega. Selle eesmärgi saavutamiseks muutuvad rakendamise õiguslikud ja

praktilised aspektid vajaduse korral osaks sidusrühmadega peetavatest

konsultatsioonidest ja mõjuhinnangutest.

Komisjon ajab digivalmis poliitikat: tagab, et digikaalutlused on sellesse lõimitud juba

algusest peale,38 ja kasutab uuenduslikke vahendeid, nagu regulatiivliivakast, milles

katsetatakse poliitikavariante Euroopa ettevõttebaasi peal39. Samuti edendame avaliku

halduse asutuste hulgas piiriülest koostalitlusvõimet40 ja laiendame praeguste ja tulevaste

nõuete täitmiseks41 e-platvormide, näiteks ühtse digivärava42 kasutamist ning olemasolevate

andmete taaskasutust, sealhulgas eeltäidetud vormide kujul.

Et kergendada aruandluskoormust ja vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid, viime

riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning vastavate ELi asutuste

partnerlussuhetesse sisse vaikedigitaalsuse ja ühekordsuse põhimõtte.

d) Lihtne metoodika olulisemate muudatuste mõju hindamiseks

Komisjon soovitab kaasseadusandjatele lihtsat metoodikat, kuidas hinnata nende tehtavate

olulisemate muudatuste mõju, et katsetada ja demonstreerida selliste hindamiste

teostatavust ilma õigusloomeprotsessi põhjendamatult aeglustamata. Selles metoodikas

kasutatakse võimaluste piires ära olemasolevaid töövahendeid ja mudeleid ning selle abil

võiks hinnata olulisemate muudatuste halduskulusid ja anda esitada muud kulud

informatiivsemal viisil. Komisjon esitab need ettepanekud kaasseadusandjatega

konsulteerimiseks 2025. aasta teises kvartalis.

V. KUHU EDASI: PARTNERLUS JA KAASVASTUTUS

Käesolevas teatises on komisjon esitanud ambitsioonika lihtsustamise ja rakendamise

tegevuskava, et suurendada ELis konkurentsivõimet, jõukust, poliitika elluviimist ja

vastupidavust. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kõigi teiste institutsioonide ja

sidusrühmade, sealhulgas eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu kindlat tahet.

11

Aa st

an e

ts ük

ke l

Et neist lennukatest ideedest saaksid konkreetsed sammud, on olulisteks partneriteks ka

riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused: nad selgitavad välja

lihtsustamisvõimalusi, soovitavad, milliseid sidusrühmi kutsuda uutesse

konsultatsioonitoimingutesse (rakendamise üle peetavad dialoogid ja tegeliku olukorra

kontrollid), ning levitavad lihtsustamismeetmeid, kandes need üle kõigile valitsustasanditele.

Komisjon juhindub oma töös partnerluse ja koostöö põhimõttest:

a) korrapärane aruandlus edusammude kohta, tagades läbipaistvuse ja vastutuse;

b) koostöö kaasseadusandjatega, et luua lihtsamad ja tõhusamad ELi õigusnormid.

a) Korrapärane aruandlus edusammude kohta, tagades läbipaistvuse ja vastutuse

Komisjon esitab tehtud edusammude kohta korrapäraselt aruandeid. Iga volinik esitab

vastavale parlamendikomisjonile ja nõukogu koosseisule igal aastal eduaruande oma

valdkonnas toimunud rakendamise ja täitemeetmete kohta. Neis aruannetes tutvustatakse

edusamme, mis on tehtud olulisemate poliitikaeesmärkide alal, aga ka täitetegevuse,

rakendamise ning toetus- ja lihtsustusmeetmete alal. Aruannetes tehakse kokkuvõte ka

sidusrühmadega peetavatest dialoogidest (sh rakendamisdialoogid), stressitestidest ja tegeliku

olukorra kontrollidest. Samuti visandatakse neis lisameetmed, mida võib tarvis minna.

Komisjon esitab ülevaatliku aruande, millega edendatakse iga-aastases rakendamis- ja

lihtsustamistsüklis aruandekohustust ja järelmeetmeid. Samuti avaldab komisjon Europa

veebisaidil kasutajasõbraliku teabe selliste teemade kohta nagu edusammud

koormusevähenduse eesmärkide saavutamisel, täitemeetmed ja ELi õiguse rakendamine

riiklikul tasandil, sealhulgas interaktiivsed kaardid ja kohandatavad diagrammid.

Iga-aastane rakendamis- ja lihtsustamistsükkel

▪ Volinikud algatavad protsessi,

milles peetakse aastas kaks rakendamisdialoogi.

▪ Volinikud koostavad iga-aastased eduaruanded

täitetegevuse ja rakendamise kohta

▪ Volinikud kohtuvad parlamendikomisjonide ja nõukogu

koosseisudega, et tutvustada aruandeid ja lihtsustamistööd.

▪ Volinikud alustavad komisjoni

tööprogrammi kantavate lihtsustamismeetmete ettevalmistamist

▪ Avaldatakse ülevaatlik aastaaruanne rakendamise ja

lihtsustamise kohta.

▪ Võetakse vastu komisjoni tööprogramm, mis sisaldab

olulisemaid lihtsustamismeetmeid ning stressitestimise raames tehtavate toimivuskontrollide ja hindamiste aastakava.

12

b) Koostöö kaasseadusandjatega, et luua lihtsamad ja tõhusamad ELi õigusnormid

Euroopa Parlamendil ja nõukogul on keskne roll selles, et koostataks lihtsaid ja tõhusaid

õigusnorme, millega kaasneksid inimeste ja ettevõtete jaoks võimalikult väikesed

halduskulud.

Aastal 2016 võtsid mõlemad institutsioonid omaks põhimõtte, et vajaduse korral peavad nad

hindama oma tehtavate olulisemate muudatuste mõju43. Sinna hulka võivad kuuluda

muudatused, mis suurendavad kulusid, tekitavad täiendava kahjuliku mõju riski või

vähendavad märkimisväärselt komisjoni ettepaneku lihtsustuspotentsiaali. Ent praktikas

Euroopa Parlament ja nõukogu nii ei tee.

Seepärast kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles selleks vajalikke protsesse

ja vahendeid ette nägema44. Kuigi muudatustele ei saa teha täielikku mõjuhindamist,

arvestades, kui vähe aega on läbirääkimisteks ette nähtud, peaks igal institutsioonil olema

siiski võimalik kasutada oma kulude hindamiseks lihtsat metoodikat, nagu eespool

mainitud.

Hea rakendamine ja lihtsustamine on ühine ettevõtmine, kuhu on õigusloomeprotsessi käigus

kaasatud kõik ELi institutsioonid. Seepärast peaksid kaasseadusandjad lihtsustamismeetmed

selgelt kindlaks määrama ja ära tundma, et neid saaks käsitleda fookustatult ja prioriteetsena,

et lihtsustamisest saadav hüve saaks ruttu teoks.

Komisjon on valmis tegema selleks Euroopa Parlamendi ja nõukoguga tihedat koostööd,

sealhulgas uuendama institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet, et saada

selgust, kuidas neid eesmärke kõige paremini saavutada.

1 Poliitilised suunised aastateks 2024–2029 | Euroopa Komisjon. 2 Mario Draghi 2024. aasta aruanne Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta: https://commission.europa.eu/

topics/strengthening-european-competitiveness/eu-competitiveness-looking-ahead_en#paragraph_47059. 3 Ülereguleerimine on ELi õiguse rakendamise kontekstis laialdaselt kasutatav mõiste, mis tähistab riiklikke

lisakohustusi, mis lähevad kaugemale ELi nõuetest. Praktikas tähendab see, et kehtestatakse lisanõuded ja

tekitatakse lisahalduskoormus (normid, suunised ja menetlused), mis häirib ELi õigusaktidega taotletavate

poliitikaeesmärkide saavutamist. 4 Enrico Letta 2024. aasta aruanne Euroopa ühtse turu tuleviku kohta: https://www.consilium.europa.eu/media/

ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-letta.pdf. 5 Draghi aruanne. 6 Parema õigusloome suunised, SWD(2021)0305 final, ja parema õigusloome töövahendite komplekti vahend nr

38. 7 Ühtlustatud loamenetlused on 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks määrava tähtsusega. Et

seda tööd toetada, peab komisjon liikmesriikidega struktureeritud dialoogi ja korraldab kahepoolseid

nõupidamisi, kus arutatakse ülevõtmisplaane, eriti loamenetluste osas.

https://energy.ec.europa.eu/news/commission-adopts-guidance-eu-countries-implementing-revised-directives-

renewable-energy-and-energy-2024-09-02_et. 8 Vt tehnilise toe instrumendi hiljutine projekt, mis käsitleb tõenduspõhise poliitikakujunduse suutlikkuse

ülesehitamist pandeemiajärgse Euroopa juhtimises ja avalikus halduses. 9 Euroopa Komisjon, „Euroopa haldusruumi tugevdamine (algatus ComPAct)“, COM(2023) 667 final. 10 Haldusasutuste koostöö- ja vahetusprogramm (PACE) hõlbustab teabevahetust sellistel teemadel nagu avaliku

halduse kutseliseks muutmine, haldussuutlikkuse parandamine, roheline ja digitaalne avalik haldus. 11 Näiteks ühtse turu läbipaistvuse direktiiv ja proportsionaalsuse kontrolli direktiiv, mis aitavad vältida uute

tõkete ja takistuste loomist, ühtse turu tulemustabel, Euroopa poolaasta riigipõhised aruanded, riiklikud

energia- ja kliimakavad, kliimameetmete eduaruanne, keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine ja

riiklikud tegevuskavad kalanduse valdkonnas.

13

12 Näiteks sellised töövahendid nagu SOLVIT, FIN-NET ja Your Europe võimestavad inimesi ja ettevõtteid oma

õigusi ühtsel turul täieulatuslikult kasutama. Nad pakuvad selget teavet, konkreetsete probleemide korral abi

ja probleemidele lahendusi. 13 Seda nimetatakse EU Piloti dialoogiks, mille edukuse määr oli 2024. aastal 75 %. Niisugust dialoogi

kasutatakse siis, kui on tõenäoline, et nõuete järgimine saavutatakse kiiremini kui ametliku rikkumismenetluse

käigus. 14 Nt kui ELi õigusaktidega kehtestatakse täielikult ühtlustatud reeglid. Lisaks võib komisjon teha sagedamini

ettepanekuid täieliku ühtlustamise kohta valdkondades, kus see on võimalik, et tagada kõikjal ühtsel turul

võrdsed tingimused – Euroopa Komisjon, „ELi konkurentsivõime kompass“ (COM(2025) 30 final). 15 Euroopa Komisjon, „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ (C(2016)8600) ja „ELi õiguse

täitmine ja tulemuslikkus“ (COM(2022)0518 final). 16 Üle 900 neist juhtumitest puudutavad direktiivide mittetäielikku või ebaõiget ülevõtmist. 17 Komisjon palub süstemaatiliselt Euroopa Kohtul määrata rahalisi karistusi põhisumma ja igapäevase

karistusmaksena juhtudel, kui liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et täita varasemat kohtuotsust,

milles on tuvastatud liidu õiguse rikkumine (ELi toimimise lepingu artikli 260 lõige 2), ja kui liikmesriik ei

teata seadusandliku menetluse kohaselt vastu võetud meetmetest, millega direktiiv üle võetakse (ELi

toimimise lepingu artikli 260 lõige 3). Aastatel 2023 ja 2024 andis komisjon Euroopa Kohtusse 134

rikkumisjuhtumit, sealhulgas taotles 55 juhtumi puhul rahalist karistust. 18 Euroopa Komisjon, „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“

(COM(2023) 168 final). 19 Euroopa Komisjoni 2024. aasta tööprogramm „Aeg täita antud lubadused ja valmistuda homseks!“ – II lisa,

COM(2023) 638 final. 20 Aastal 2024 esitas komisjon ettepaneku määruse kohta, millega luuakse mitmekeelne avalik liides, millega

rakendatakse lähetatud töötajate deklareerimise vabatahtlikku standardvormi. Lähetamisdeklaratsiooni

täitmine standardvormil annab hinnanguliselt ligikaudu 73 % ajalist kokkuhoiu võrreldes praegu ELis

keskmiselt selle täitmiseks kuluva ajaga. See parandab töötajate kaitset, suurendades lähetuste läbipaistvust, ja

aitab liikmesriikidel teha tõhusaid ja sihipäraseid kontrolle. 21 Selle hulka kuuluvad korduvad kulud ja ühekordsed kulud aastapõhiselt arvestatuna. 22 Euroopa Komisjon, „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole“ (COM(2021) 219

final). 23 See kokkuhoid põhineb komisjoni vastu võetud algatustel ning on 2022. aastal hinnanguliselt 7,3 miljardit

eurot, 2023. aastal 6,3 miljardit eurot ja 2024. aastal (üleminekuaasta komisjoni eelmise ametiaja lõpus, mil

õigusloometegevus oli vähem aktiivne) 260 miljonit eurot. Mõnda neist meetmetest ei ole siiski veel vastu

võetud või on kavandatud õigusakti tehtud muudatusi, mis vähendavad kulude kokkuhoiu võimalusi. 24 Ettevõtted, kellel on liikmesriigis ees õiguslikke või halduslikke tõkkeid, võivad sellest teatada platvormi

https://fosmo.youreurope.europa.eu/ kaudu ja ettevõtjate ühendused või muud mitmest ettevõttest koosnevad

organisatsioonid võivad tõketest teatamiseks võtta ühendust aadressil grow-single-digital-

[email protected]. Esmalt võivad nad saada personaalset abi ja nõu aadressil

https://asf.youreurope.europa.eu/. 25 Nelja-aastase ametiaja jooksul koostas platvorm 41 arvamust ja 260 konkreetset ettepanekut. Neist

eksperditeadmistest lähtuti mitmes komisjoni juhtalgatuses, sealhulgas paketis „Käibemaks digiajastul“,

kestlike toodete ökodisaini määruses, gigabititaristu määruses, Koostalitleva Euroopa määruses,

pangandusliidu paketis ja noteerimismääruses. 26 Arvutused lähtuvad pragmaatikast ja põhinevad varasemal tööl ning neis võetakse arvesse halduskoormuse

hinnangut, mille halduskoormust käsitlev kõrgetasemeline töörühm esitas 2012. aastal, ning aastate 2012–

2022 halduskoormuse suundumusi, mida on täheldatud mõnes liikmesriigis, mille kohta andmed on

kättesaadavad. 27 Nende hulka kuuluvad 41 algatust, mis võeti vastu koos komisjoni 2024. aasta tööprogrammiga, ning

hilisemad komisjoni ettepanekud, nagu põllumajanduse lihtsustamispakett. Säästu hinnati ELi standardse

kulumudeli abil. 28 Tagasisidekorje aruandlusnõuete ratsionaliseerimise kohta oli sidusrühmadele tagasiside andmiseks avatud

kuni 2023. aasta detsembrini. Vastuseid saadi ligikaudu 200 vastajalt ning neid täiendasid sihtarutelud

alaliitude ja muude sidusrühmadega, näiteks seminarid tööstusharudega (sh VKEd). 29 Digiõigustiku moodustavad muu hulgas isikuandmete kaitse üldmäärus, andmehalduse määrus, andmemäärus,

küberturvalisuse määrus, küberkerksuse määrus, ELi kiibimäärus ja tehisintellektimäärus. 30 Vt ka IV jao punkt c „ELi õigusaktide struktuuri sisse lõimitud nutikas ja digitaalne tulemuste saavutamine“. 31 COM(2025) 46 final.

14

32 https://commission.europa.eu/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation/better-

regulation-guidelines-and-toolbox_et. 33 Lähtudes dokumendist: OECD Regulatory Policy Outlook 2021 | OECD. Ka konsultatsiooniprotsessi

täiustatakse: sisse tuuakse eespool mainitud rakendamisdialoogid ja tegeliku olukorra kontrollid. 34 Final opinion SME_test.pdf (europa.eu). Praegune VKE-test on määratletud töövahendi nr 23 all. Kaaluda

tuleks ka võimalikku mõju väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, niivõrd kui seda on

võimalik eristada. 35 ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt võib delegeeritud õigusaktidega täiendada või muuta

seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi, kui viimasega on sellised volitused delegeeritud. 36 Kui liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi, antakse ELi toimimise

lepingu artikli 291 alusel nende õigusaktidega komisjonile rakendamisvolitused. 37 Vt parema õigusloome töövahendite komplekti vahend nr 42. 38 Osana digivalmist poliitikakujundusraamistikust on komisjon töötanud välja uue finants- ja digiselgituse, mis

lisatakse komisjoni ettepanekutele. Selle peatükk „Digimõõde“ sisaldab olulist teavet ettepanekute

digiaspektide kohta ja seda kasutatakse komisjoni koostalitlusvõime hindamise aruandena, nagu on nõutud

Koostalitleva Euroopa määruses. Sellega tagatakse, et ettepanekuid koostades hindab komisjon põhjalikult

nende digimõju, et need vastaksid digiajastule. 39 Nagu on ette nähtud näiteks ELi tehisintellektimääruses. 40 Koostalitleva Euroopa lahendused (kättesaadavad Koostalitleva Euroopa portaalis) võimaldavad

haldusasutustel arendada omavahel ühendatud digitaalseid avalikke teenuseid, mis hõlbustab andmete vaba

piiriülest liikumist. 41 Siia hulka võib kuuluda näiteks satelliitidelt pärinevate kättesaadavate andmete kasutamine. ELi satelliidid

võivad anda kulutõhusalt usaldusväärseid ja võrreldavaid reaalajalähedaseid andmeid ja prognoose. 42 Ühtne digivärav hõlbustab veebijuurdepääsu teabele, haldusmenetlustele ja abiteenustele, mida ELi

kodanikud ja ettevõtted võivad vajada teises liikmesriigis. 43 Vt institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkt 15: Kui nad peavad seda

õigusloomeprotsessi jaoks asjakohaseks ja vajalikuks, teevad Euroopa Parlament ja nõukogu nende poolt

komisjoni ettepanekule tehtavate sisuliste muudatuste mõjuhinnangu. Üldjuhul lähtuvad Euroopa Parlament ja

nõukogu oma edasises töös komisjoni mõjuhinnangust. „Sisulise“ muudatuse mõiste peaks kumbki

institutsioon ise määratlema. 44 Euroopa Kohus on märkinud, et kuigi puudub õiguslik kohustus mõju hinnata ja ka mõjuhinnangute sisu ei

ole siduv, peab ELi seadusandjal siiski olema võimalik selgelt esitada lähteandmed, mille põhjal ta on oma

valiku teinud, eelkõige juhul, kui kehtestatakse mõni koormus. Oma 4. oktoobri 2024. aasta otsuses

kohtuasjades C-541/20–C-555/20 – Tühistamishagi – Liikuvusmeetmete esimene kogum (liikuvuspakett)

kinnitas Euroopa Kohus, et õigusloomeprotsessi käigus sisse viidud koormavad nõuded, mille aluseks olevaid

lähteandmeid ei suuda kaasseadusandjad tõendada, võib kohtus edukalt vaidlustada ja tühistada.