Leping

1. Rahuldan konkursi „Finantskirjaoskuse sihttoetus“ uuringuettepaneku:

1.1. „Finantspädevuste ja rahatarkuse arendamise kompetentsikeskus“, taotleja Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (Eesti Teadusinfosüsteemis taotlus nr

RAM-KOS3).

2. Sean uuringuettepaneku rahastamisele järgmised lisatingimused: 2.1. Esitada täpsustatud tööplaan koos täpsustatud metoodikaga. Defineerida haavatavad

sihtgrupid; lisada kitsenduste ja piirangute uurimine nii juriidilisest kui

käitumisteaduslikust küljest, nt kuidas takistada kiirlaenude võtmist. 2.2. Esitada aja- ja tegevuskava, mis näeb ette projekti lõppu 2026. aasta lõpuks.

2.3. Teadusnõustamine tuleks ümber tõsta tegevustoetuse alla ning selle arvelt proportsionaalselt suurendada tegevustoetuse eelarvet. Konkretiseerida tulemuste

rakendamise sihtrühmad ja rohkem selgitada, kuidas toimub tulemuste rakendamine. 2.4. Selgitada välisteadlaste rollijaotust uurimismeeskonnas ning aja - ja tegevuskavas.

Käskkirja andmise alused: 1. Hindamiskomisjoni 27.06.2024 koosoleku ettepanekud (protokoll nr 2-2/24/6);

2. teenuse osutamise leping 18.03.2024 nr 1.4-6/24/4.

Isik, kes leiab, et haldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, võib esitada vaide Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur või pöörduda kaebusega Tartu Halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt) Anu Noorma juhatuse esimees

JUHATUSE KÄSKKIRI

Tartu 03.07.2024 nr 1.1-4/24/154

Konkursi tulemuste kinnitamine

Finantspädevuste ja rahatarkuse arendamise kompetentsikeskus Uurimis- ja arendustegevuse kontseptsiooni kirjeldus

Projekti eesmärk TalTechi poolt juhitud finantspädevuse tõstmise arendamise projekti eesmärgiks on pakkuda koostöös erinevate institutsioonide ning teadlastega Rahandusministeeriumile (ning tellijaga seotud muudele institutsioonidele või osapooltele) vajaliku teadusliku ekspertrühma olemasolu lahendamaks projekti kestvuse käigus erinevaid finantskirjaoskuse tõstmisega seotud probleeme ja mõõtmisi; ning teostada projekti lähteülesandes kirjeldatud analüüs, vastata uurimisküsimustele ning pakkuda täiendavalt välja omapoolseid tegevusi ning meetmeid, mis aitaks kaasa rahatarkkuse edendamisele.

Lahendust vajavad probleemid Finantspädevuse tõstmise arendamise projekti raames keskendutakse olulisematele lahendust vajavatele probleemidele, mis üldistatult on sõnastatud järgnevalt:

1. Sobiva instrumendi väljatöötamine mõõtmaks finantskirjaoskuse taset Eestis 2. Pakkuda välja meetodid, kuidas rahatarkuse teadmisi haridusasutustes edasi anda selliselt,

et need jõuaksid läbi hoiakute käitumisse 3. Pakkuda välja meetmeid ning tegevusi, kuidas parandada täiskasvanute rahatarkusega

seotud väljakujunenud käitumismustreid Lähtutakse detailsest probleemide kirjeldusest nagu sõnastatud Rahandusministeeriumi poolt seatud lähteülesande dokumendis ning vastavalt sellele sõnastatakse uurimisküsimused, täiendades Rahandusministeeriumi poolt sõnastatud uurimisküsimusi viisil, mis teostaja hinnangul võiks projektile anda täiendavat lisandväärtust.

Metoodiline lähenemine Projekti eesmärkide täitmiseks viiakse läbi arendusuuring (Edelson, 2002) püstitatud eesmärkide ning probleemide terviklikuks lahendamiseks. Nimetatud metoodika on sobiv probleemidele uute lahenduste väljatöötamiseks, pilootprojektide testimise, ning hariduslike mudelite ning raamistike väljatöötamiseks. Üldise arendusuuringu raames käsitletakse erinevaid uurimisküsimusi, mis on toodud välja eraldi järgnevas alapeatükis ning olenevalt uurimisküsimusest rakendatakse vastavalt sobivat teaduslikku metoodikat (näidatud uurimisküsimuste juures) uurimisküsimustele vastuse saamiseks. Eraldi välja toodud uurimisküsimuste vastused on kas sisendiks või väljundiks arendusuuringu etappide puhul, vastavalt etapist mille käigus uurimisküsimust rakendatakse. Arendusuuringu etappides kasutatakse erinevaid teaduslikke metoodikaid alameesmärkide täitmiseks vastavalt tegevuskavas ja eesmärkide alapeatükis näidatule. Projekti käigus läbitakse järgnevad arendusuuringu etapid:

1. I etapis analüüsime rahvusvahelist kogemust ning teoreetilisi aluseid. Allikatena kasutama eelkõige teaduskirjandust, kuid samuti EL ning OECD strateegilisi dokumente ning muud vajalikku dokumentatsiooni. Tulenevalt kolmest peamisest eesmärgist, lähtub analüüs järgnevatest temaatikatest:

a. Rahvusvaheliselt ning erinevates riikides kasutatavate rahatarkuse mõõtmise instrumentide ning metoodika ülevaade ning mõõtmise sisendiks vajaliku andmete, sh statistiliste kogumite, kirjeldamine ja analüüs.

b. Varasemate uuringute ülevaade ja analüüs rahatarkust mõjutavatest teguritest, mille tulemusi kasutada nii mõõtmismetoodika väljatöötamisel, rahatarkuse õpetamisel ning käitumismustrite väljaselgitamisel ja mõjutamisel.

c. Varasemate uuringute ülevaade ja analüüs metoodilisest lähenemisest, kuidas paremini edasi anda rahatarkuse teadmisi selliselt, et need jõuaks hoiakutesse ja käitumisse nii haridusasutuste kui muude (kommunikatsiooni) meetmete läbi, arvestades sihtrühma eripäradega (nt demograafiline ja sotsiaalmajanduslik taust, finantsseisund, finantsiline haavatavus jne).

d. Teiste riikide kõrghariduse õppekavade analüüs, sh tuues eraldi välja pedagoogika valdkonna, eesmärgil uurida, millises mahus ja skoobis erinevates riikides rahatarkuse teemasid kõrghariduse tasemel õpetatakse. Esmalt keskendume järgnevatele riikidele: Soome, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Holland ja USA, kuna antud riikides on kõrghariduse ning teadustöö tasemel teadaolevalt varasemalt arvestatavat rõhku pööratud majapidamiste finantskäitumise parendamisele ja uurimisele.

2. II etapis (ehk disaini etapp) töötame välja uurimisinstrumendid (küsimustik, registiriandmete

kogumise põhimõtted) rahatarkuse mõõtmise piloteerimiseks. Kaardistame ja defineerime olulisemad sihtrühmad (sh vanuselised, soolised, majanduslikud, finantskäitumist ning haavatavust puudutavate omaduste baasil). Samuti viime läbi osalusdisaini sessioonid kõrghariduse vastava valdkonna lektoritega ning täiskasvanute finantsharidusega tegelevate koolitajatega (sh nö finantsvaldkonna mõjuisikud), et saada sisendit õpiväljundite väljatöötamiseks ning mõjutusmeetmete väljapakkumiseks. Samuti töötame välja uurimisinstrumendid (vaatlus, intervjuu, eksperimendid) projekti raames välja pakutavate väljundite ja meetmete valideerimise etapiks.

3. III etapis (ehk koostamise etapp) viime läbi rahatarkuse mõõtmise pilootprojekti väljatöötatud mõõtmisinstrumenti kasutades. Samuti valmivad rahatarkuse õpiväljundid kõrghariduse taseme jaoks ning soovituslikud meetmed (sh nii hariduslikku sisu, kommunikatsiooni, pedagoogilisi lähenemisi jms puudutavad) rahatarkuse teadmiste, hoiakute ning käitumise parendamiseks II etapis defineeritud sihtrühmade hulgas, võttes arvesse erinevate sihtrühmade karakteristikuid. Töötame välja juhendmaterjali meetmete rakendamiseks ning meetmete tõhususe testimiseks vajaliku eksperimente puudutavate hüpoteeside, läbiviimise disaini, katseplaani, osalejate valiku jms osas.

4. IV etapis hindame ja võrdleme rahatarkuse mõõtmisinstrumendi tulemusi olemasolevate teiste (nt OECD kasutatava) mõõtmisinstrumentide tulemustega, hindamaks väljapakutud mõõtmisinstrumendi kasutamise eeliseid ja puuduseid. Kui tulemused ei ole rahuldavad, liigume vastava mõõtmisinstrumendi väljatöötamisega tagasi etappi II eesmärgiga mõõteinstrumenti täiustada ning kordame järgnevaid etappe kuni tulemuste hindamine

annab selged vastused, kas ja kui mõistlik on eraldi mõõteinstrumendi kasutamine Eesti kontekstis ning milline vastav instrument peaks olema. IV etapis viime läbi pilootprojekti rakendades eelnevates etappides koostatud õpiväljundeid kõrghariduse tasemel (pilootprojekti viime läbi TalTechi üliõpilasi kasutades), sh rakendamise käigus luuakse vastav sisukirjeldus ja juhendmaterjalid. Täiskasvanute käitumise mõjutamise jaoks viime läbi eelnevas etapis väljatöötatud eksperimente, kasutades selleks vajadusel sisendiks ligipääsu teatud finantstoodete kasutajatele või teatud ametipositsioonidele (nt personalijuhid, koolitajad) läbi projektis osalevate institutsioonide koostöö- ja partnerlussuhete (nt TalTechi koostöö pankadega või Ettevõtluskõrgkool Mainori koostöö Ülemiste linnaku ettevõtete ja personalijuhtide organisatsioonidega). Kokku viiakse läbi vähemalt 10 eksperimenti (eksperimentide arv võib olla ka selgelt suurem ning eksperimentide sisu ja arv sõltub probleemi analüüsi etapis väljaselgitatud tulemustest) ning koostatakse detailne eksperimentide tõhususe, rakendatavuse ning sihtrühmade võrdlus ning antakse soovitused ning juhised edaspidiseks eksperimendi käigus testitud meetmete kasutamiseks.

5. V etapis valideerime täiendavalt fookusgrupi intervjuude käigus varasemates etappides välja töötatud rahatarkuse mõõtmise metoodikat, õpiväljundite asjakohasust ning rakendatavust ning täiskasvanute finantskäitumist mõjutavaid meetmeid, kasutades grupi konsensusel põhinevat metoodikat (Dalbecq & Van de Ven, 1971).

Uurimisküsimused Alljärgnevalt on toodud uurimisküsimused, millele otsitakse projekti käigus vastust. Lisaks Rahandusministeeriumi poolt püstitatud küsimustele on eraldi välja toodud teostaja poolt lisatud uurimisküsimused. Iga uurimisküsimuse juures on esitatud informatsioon, kuidas vastavat uurimisküsimust plaanitakse metoodiliselt lahendada ning kuidas see suhestub üldise projekti käigus kasutatava arendusuuringu metoodikaga, kui vastav seos vajab eraldi rõhutamist. Detailne uurimisküsimuste lahendamise metoodika täpsustub töö käigus ning käesolev kirjeldus on käsitletav kui esialgne plaan vastavate küsimuste ja probleemide lahendamiseks.

1. Kuidas mõõta täpsemalt eestlaste finantskirjaoskuse taset ning seda seeläbi paremini juhtida?

1.1. Kuidas Eesti inimeste rahatarkust mõõta teadmistes, hoiakutes ja käitumises? M: Varasema teaduskirjanduse ülevaade, olemasolevate mõõteinstrumentide rakendamine,

uute mõõteinstrumentide väljatöötamine. 1.2. Milline statistika toetab rahatarkuse mõõtmist (finantssektori statistika, pettuste ja võlgnike

arv jms)? M: Olemasoleva andmestiku analüüs tulenevalt varasema kirjanduse analüüsist.

Fookusgrupi intervjuud finantssektori ettevõtete ning -organisatsioonidega. 1.3. Milliseid täiendavaid andmeid ja statistikat on rahatarkuse mõõtmiseks vaja koguda ja

analüüsida? M: Varasema kirjanduse ülevaade ning eelnevate uurimisküsimuste vastuste rakendamine

arendusuuringu raames. 1.4. Kas oleks võimalik ja otstarbekas töötada välja nn. Eesti rahatarkuse baromeeter ja milline

see oleks? M: Arendusuuringu etappe läbides tehtud järeldused.

Täiendavad uurimisküsimused:

1.5. Millised demograafilised, sotsiaalmajanduslikud, hariduslikud ning geograafilised tegurid mõjutavad inimeste rahatarkkuse taset Eestis?

M: Kvantitatiivne ökonomeetriline uuring tulenevalt registriandmetest (TalTechis ning partnerina kaasatud Aalto Ülikoolis on teostatud varasemaid sarnaseid uuringuid kasutades börsi- ning kinnisvaraandmeid ja tarbimist puudutavaid andmeid, lähtuvalt Andmekaitse inspektsiooni poolt antud loa aluses saadud andmetele)

1.6. Kuidas erinevad eneseraporteeritud (nt enesehinnang rahatarkuse küsitlusel) rahatarkuse hinnangud objektiivselt mõõdetavatest (nt teadmiste testid, registri- ja tehinguandmed) rahatarkuse mõõdikutest?

M: Eksperimentaalne katse, kus samad subjektid vastavad küsitlusele ning teostavad rahatarkuse mõõtmiseks vajalikke teste (partnerina kaasatud Otto Beisheim School of Managment omab rahvusvaheliselt väga kõrgel tasemel kogemust eksperimentaalse ning käitumusliku rahanduse uuringute teostamisel).

1.7. Milliseid tehnoloogilisi rakendusi ja lahendusi (sealhulgas koostöös finantsteenuste pakkujatega) saab kasutada võimalikult objektiivse ning operatiivse rahatarkuse taseme mõõtmiseks?

M: Fookusgrupi intervjuud finantssektori ettevõtete ning -organisatsioonidega.

2. Kuidas ja milliste meetoditega rahatarkust edasi anda erineva tasemega õppeasutustes, et teadmised jõuaksid läbi hoiakute käitumisse? 2.1. Millised tegurid (kool, kodu, sotsiaalne keskkond jne) mõjutavad Eesti inimeste käitumist

rahaasjades? M: Kvantitatiivne ökonomeetriline uuring tulenevalt Eestis varem läbi viidud leibkondade

finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringutest. Vajadusel läbi viia täiendavaid kvantitatiivselt mõõdetavaid küsitlusi.

2.2. Millised meetodid aitavad paremini omandada rahatarkust erinevates õpiastmetes, st kuidas saavutada juba väljatöötatud õpiväljundeid?

M: Varasema pedagoogilise ning finantskirjaoskust puudutava kirjanduse ülevaade. Fookusgrupi intervjuud rahatarkuse õpetajate, lektorite ja koolitajatega.

2.3. Kuidas hinnata rahatarkuse õpetamist koolides? M: Fookusgrupi intervjuud rahatarkuse õpetajate, lektorite ja koolitajatega.

2.4. Millised peaksid olema finantskirjaoskuse õpiväljundid kõrgkoolis, sh nii pedagoogika- kui sotsiaalvaldkonna erialade õppe puhul?

M: Arendusuuringu vastavate etappide läbiviimise tulemused. 2.5. Millist sisendit vajavad õpetajad ja õppejõud, et rahatarkust õpetada?

M: Fookusgrupi intervjuud rahatarkuse õpetajate, lektorite ja koolitajatega.

Täiendavad uurimisküsimused

2.6. Millised on võimalused kasutamaks suurte keelemudelite rakendamist individualiseeritud tagasiside andmiseks rahatarkuse õpetamisel?

M: Inter- ja transdistsiplinaarsed välkeksperimendid finantskirjaoskuse hindamiseks ja tagasisidestamiseks (TalTech omab projektikogemust vastavate lähenemiste väljatöötamisel tehnoloogia valdkonnas).

2.7. Millised on konkreetsete õpetamismeetodite rakendamise mõju uuringu sihtrühmas õppurite teadmistele, hoiakutele ning käitumisele?

M: Eksperimendid õppurite fookusgrupiga, õppurite tagasiside kvantitatiivne analüüs. Mõõdetavad on pigem teadmiste ja hoiakute muutus, käitumuslikud aspektid

mõõdetavad vaid potentsiaalsete eksperimentide käigus, sh koostöös finantssektori partneritega.

2.8. Milliseid projektipõhist või praktilist õpet saab interdistsiplinaarselt rakendada kõrg- ja ülikoolides parendamaks rahatarkuse õpet nii õpetaja-, sotsiaal-, kui erinevates tehnilistel erialadel, kus seni rahatarkuse õpe puudub või on esindatud vähesel määral?

M: Fookusgrupi intervjuud programmijuhtide ja õppejõududega. 3. Kuidas ja milliste meetoditega viia rahatarkust täiskasvanuteni, et suurendada teadlikkust ja

mõjutada kinnistunud rahakäitumist? 3.1. Kuidas ja milliste kanalite kaudu viia rahatarkust täiskasvanuteni ja mõjutada püsivalt nende

rahakäitumist? M: Organisatsiooni- ja tarbijakäitumise uuringute tulemuste ülekandmine ja nende mõju

testimine eksperimentide käigus rahatarkuse omandamisele. Tarbimiskäitumise (sh kommunikatsioon ja reklaam) mõjutamistegurite ning psühholoogiliste tegurite rakendamise uuringute tulemused ning kohandamine eksperimentideks rahatarkuse temaatika puhul.

3.2. Kuidas suurendada inimeste valmisolekut panustada pikaajalistesse finantsplaanidesse nii, et nende kindlustunne oleks tagatud ka vanaduspõlves?

M: Varasemate uuringute tulemused psühholoogiliste ja finantsiliste mõjurite hindamisel. Küsitlus, erinevate demograafiliste ning sotsiaalmajandusliku taustaga (sh haavatavad sihtgrupid) fookusgruppide intervjuud.

3.3. Millised on parimad praktikad rahatarkuse viimisel haavatavate sihtgruppideni? M: Varasemate uuringute ülevaade. Fookusgrupi intervjuud haavatavate sihtgruppidega

kokkupuutuvate nõustajatega (nt võlanõustajad, finantsteenusepakkujate esindajad, sotsiaalhoolekande esindajad). Võimalusel eksperimentide (nt info edastamine sh videovinjettide näol) läbiviimine testimaks vastava sihtgrupi vastuvõtlikkust rahatarkuse infole.

Täiendavad uurimisküsimused

3.4. Kuidas kasutada psühholoogia ning käitumusliku rahanduse varasemate uuringute tulemusi praktikas, et mõjutada inimeste finantsalast käitumist?

M: Eksperimentide läbiviimine testimaks võimalike meetmete mõju. 3.5. Kuidas mõjutavad finantstemaatika arvamusliidrid, mõjuisikud ning suunamudijad inimeste

finantskäitumist ning investeerimisotsuseid? M: Kvantitatiivne ökonomeetriline analüüs seoste leidmiseks mõjuisikute postituste, nende

sisu ning investeerimis- või tarbimiskäitumise objektiivselt mõõdetavate näitajate vahel. 3.6. Kas ja kuidas erinevad finantstemaatika mõjuisikute soovitused ning lähenemine inimeste

rahatarkuse alasel koolitamisel ning finantskäitumise mõjutamisel üldistest haridusvaldkonna ja pedagoogilistest lähenemistest ning kuidas tajuvad osapooled vastava lähenemise efektiivsust?

M: Intervjuud mõjuisikutega. Küsitlus või fookusgrupiintervjuu mõjuisikute järgijatega.

Kasutatavad allikad Allikatena kasutame valdkonna teadusartikleid, Euroopa Liidu ja OECD strateegilisi dokumente, Eesti registriandmeid ning varasemate küsitluste (nt leibkondade uuringud) tulemusi ning erinevate ülikoolide õppekavasid. Uurimismeeskond on varasemalt finantskirjaoskuse õpiväljundite väljatöötamisel (omades varasemat kokkupuudet erinevate OECD, EL-i dokumentide, teiste riikide õppekavade ning hariduse- ning pedagoogika valdkonna vastava teema kirjandusega). Samuti on

projekti teostajatel väga tugev kogemus käitumusliku rahanduse ning kodumajapidamiste rahandust (i.k. household finance) puudutava teadustöö läbiviimisel, kus nt Talpsepp, Liivamägi, Vaarmets (2020, 2019) kasutavad väga mahukat erinevatest allikatest kokku pandud andmestikku Eesti elanike investeerimise- ning finantskäitumise kohta. Samuti on kõik kaasatud välisülikoolide esindajad käitumusliku rahanduse, finantskäitumise ning seotud teemade puhul Euroopas ja maailmas tunnustatud teadlased. Akadeemiliste lähtepunktidena võib välja tuua väikese valiku allikatest, mis puudutavad finantskirjaoskuse teemat laiemalt, teatud eksperimentide korraldamist käitumise muutmiseks ning Eesti andmestiku ja olude temaatikal varasemalt avaldatud ja projektiga seotud teadusartikleid (põhjalik kirjanduse ülevaade erinevate alateemade ja uurimisküsimuste lõikes koostatakse projekti käigus):

• Austin, P., & Arnott-Hill, E. (2014). Financial literacy interventions: Evaluating the impact and scope of financial literacy programs on savings, retirement, and investment. The Journal of Social, Political, and Economic Studies, 39(3), 290-314.

• Goyal, K., & Kumar, S. (2021). Financial literacy: A systematic review and bibliometric analysis. International Journal of Consumer Studies, 45(1), 80-105.

• Ingale, K. K., & Paluri, R. A. (2022). Financial literacy and financial behaviour: A bibliometric analysis. Review of Behavioral Finance, 14(1), 130-154.

• Lusardi, A. (2019). Financial literacy and the need for financial education: evidence and implications. Swiss Journal of Economics and Statistics, 155(1), 1-8.

• Lusardi, A., & Mitchell, O. S. (2011). Financial literacy around the world: an overview. Journal of pension economics & finance, 10(4), 497-508.

• Lusardi, A., & Tufano, P. (2015). Debt literacy, financial experiences, and overindebtedness. Journal of pension economics & finance, 14(4), 332-368.

• Shamon, H., Dülmer, H., & Giza, A. (2022). The factorial survey: the impact of the presentation format of vignettes on answer behavior and processing time. Sociological Methods & Research, 51(1), 396-438.

• Steiner, P. M., Atzmüller, C., & Su, D. (2016). Designing valid and reliable vignette experiments for survey research: A case study on the fair gender income gap. Journal of Methods and Measurement in the Social Sciences, 7(2), 52-94.

• Talpsepp, T., Liivamägi, K., & Vaarmets, T. (2020). Academic abilities, education and performance in the stock market. Journal of Banking & Finance, 117, 105848.

• Vaarmets, T., Liivamägi, K., & Talpsepp, T. (2019). From academic abilities to occupation: What drives stock market participation?. Emerging Markets Review, 39, 83-100.

Uurimismeeskonna loomine Osalevad organisatsioonid Projekti juhtivpartneriks on Tallinna Tehnikaülikool (TalTech). Lisaks on kaasatud partnerina Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ning teadlasi järgnevatest institutsioonidest: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Estonian Business School, Aalto Ülikool (Soome), Trieri Ülikool (Saksamaa), ning Otto Beisheim School of Managment (Saksamaa). Et paremini jõuda sihtrühmadeni ja koostada valimeid eksperimentide ja küsitluste läbiviimiseks, tehakse projekti raames koostööd Swedbankiga nende kliendibaasi võimalikuks kasutamiseks uuringus. Projekti teadusliku sisu ning läbiviimise eest vastutab juhtpartner TalTech. Ettevõtluskõrgkool Mainor on kaasatud aitama läbi viia ning korraldada uuringute rakenduslikku poolt.

Osalevad teadlased ning nende uurimisvaldkonnad Teadlaste hulgas on esindatud käitumuslikule rahanduse, sotsiaalteaduste, haridusvaldkonna, psühholoogia, organisatsioonikäitumise, finantstehnoloogia ning andmeteaduse taustaga teadlased. Uurimismeeskonna komplekteerimise eesmärgiks on koondada Eesti tipptasemel kompetents, mis võimaldaks täita projekti seatud eesmärke, vastata projekti lähteülesandes seatud küsimustele ning lahendada täiendavalt teostaja poolt püstitatud probleeme ja uurimisküsimusi, millel oleks teaduslik väärtus. Lisaks Eesti kompetentsile on kaasatud tipptasemel teadlasi Soomest ja Saksamaalt. Käitumusliku rahanduse ning kodumajapidamiste rahanduse ning finantskirjaoskuse teemadele keskendunud teadlased TalTechist Tõnn Talpsepp, Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets ja Karin Jõeveer ning Kaire Põder EBSist. Käitumusliku rahanduse ja finantskäitumise valdkonna eksperdina on kaasatud maailma absoluutsesse tippu kuuluv professor Matti Keloharju Aalto Ülikoolist, kes omab TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi ning Tõnn Talpsepepaga varasemat pikaajalist koostööd erinevate rahanduse ning tarbijakäitumise projektide juures. Lisaks on kaasatud tunnustatud käitumusliku rahanduse professor Marc Oliver Rieger, kes on läbi viinud ning avaldanud väga kõrgel tasemel laiapõhjalisi riikidevahelisi registriandmetel, küsitlustel ning eksperimentidel baseeruvaid finantskirjaoskuse ja finantskäitumise mõjutamise uuringuid. Eksperimentaalse- ja käitumusliku rahanduse eksperdina on kaasatud professor Mei Wang ning Kaire Põder on varasemalt läbi viinud koostöös Leuveni Ülikooliga (Belgia) finantskirjaoskusega seotud eksperimente. Organisatsiooni käitumise ning psühholoogia valdkonna esindajatena on osalemas Liina Randmann TalTechist ning Kadi Liik ning Aleksander Pulver Tallinna Ülikoolist. Sotisaal ning haridusvaldkonna ekspertidena on osalemas Mai Beilmann Tartu Ülikoolist, samuti Kaire Põder EBSist, ning Marit Rebane TalTechist. Lisaks on psühholoogi tausta ning organisatsiooni ning finantskäitumise teemadega tegelenud Marii Haak ning psühholoogia taust on ka Mail Beilmannil. Finantstehnoloogia valdkonnas on ekspertidena esindatud Laivi Laidroo, Tõnn Talpsepp ning andmeteadlane Innar Liiv, kes on spetsialiseerunud suurandmete ning suurte keelemudelite rakendamisele erinevate sotsiaal- ja tehnoloogiavaldkonna probleemide lahendamisele.

Mõõteinstrumentide väljatöötamise ning metoodika ekspertidena on täiendavalt kaasatud laia kogemuspagasi ning vastava valdkonna eksperdina Kirsti Rumma ning lisaks Kadi Liik ning Aleksander Pulver Tallinna Ülikoolist, kellel on pikaajaline kogemus mõõteinstrumentide (sh psühholoogia ning ka finantskirjaoskuse) väljatöötamisel. Lisaks osaleb Mai Beilmann (Tartu Ülikool), kes muuhulgas õpetab ja rakendab vastavaid meetodeid sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Varasemalt on mõõteinstrumentide väljatöötamisega tegelenud ka Marit Rebane ja Laivi Laidroo, kellest viimane omab lisaks väga tugevat üldist finantsvaldkonna ülest kompetentsi. Finantskirjaoskuse probleemide lahendamisega rakendamisega on väljaspool akadeemiat tegelenud Anu Olvik (Ettevõtluskõrgkool Mainor), kelle kogemus ja teadmised kuluvad ära projekti tulemuste rakendamisel ning täiendava sisendi pakkumisel projekti tegevuste väljatöötamisel. Kõik projekti liikmed, sh välisliikmed, kaasatakse alates projekti algusest.

Doktorantide ja magistrantide kaasamine Lisaks osalevatele teadlastele kaasatakse projekti tegevusse 1-2 doktoranti (võimalikud kandidaadid on olemas, värbamine viiakse lõpule suvel 2024), kellest ühe doktoritöö ning suur osa tegevusi saab olema projektiga seotud teemadel. Projekt pakub mitmeid võimalusi magistri- ning bakalaureusetööde teemadeks, seda nii rahanduse, sotsioloogia, psühholoogia, organisatsioonikäitumise, hariduse, tehnoloogia kui erinevaid eelpool nimetatud valdkondi interdistsiplinaarselt ühendavates valdkondades. Doktorantide ja magistrantide kaasamine aitab tõsta rahatarkuse valdkonna kompetentsiringi laiemalt ning tekitab võimalusi, et projekti raames saab tublide tudengite esile kerkimisel ning nende töö tulemusel sündida täiendavaid uuringuid lisaks projektis algselt planeeritule.

Osalevate teadlaste tutvustused Alljärgnevalt on välja toodud lühitutvustus ning projekti iseloomu silmas pidades osalejate tugevused. Lisaks on projektitaotlusele lisatud ka kõigi osalejate CV-d. Projekti juhib professor Tõnn Talpsepp, kes vastutab projekti täitmise, tulemuste, ekspertrühmade koostöö, ülesannete täitmise ning kõigi muude tegevuste toimimise eest. Tõnn Talpsepp koordineerib suhtlust ka projekti tellijaga ning on vastutav enamike projekti tegevuskavas näidatud tegevuste eest, seda isegi juhul, kui tegevuste täitjad võivad olla mõned teised projektimeeskonna liikmed (vt täpsemalt projekti tegevuskavast, kus on iga tegevuse juures ära toodud osalejad ning vastutav isik). Tõnn Talpsepp on varasemalt teinud edukalt koostööd enamike projektis osalejatega. Vajadusel asendab ajutiselt ning toestab projektijuhti professor Laivi Laidroo või dotsent Karin Jõeveer. Laivi Laidroo on vastutav osade tegevuskavas väljatoodud tegevuste teostamise eest. Karin Jõeveer on projekti juhtpartneriks oleva TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktor ning osutab projekti läbiviimiseks igakülgset institutsionaalset tuge. Projekti teostamisse on kaasatud ka Ettevõtluskõrgkool Mainor, kelle teadus- ja projektialast tegevust koordineerib Kristjan Välk (ei ole otseselt seotud projekti tegevuste täitmisega). Projekti osalejad on valitud selliselt, et töögrupis oleks esindatud vajalik kompetents kõigis olulistes valdkondades ning nende vahel tekiks sünergia. Samuti on arvestatud, et TalTech suudaks vajadusel asendada osalejaid ning olulisemad kompetentsid oleksid dubleeritud.

Osalejate tutvustus: Tõnn Talpsepp, TalTech, rahanduse kaasprofessor Tõnn Talpsepp omab mitmete rahvusvaheliste (sh Šveitsi, Saksa, Soome, Rootsi teadlasi ja ülikoole ühendavate) teadusprojektide juhtimiskogemust ning lisaks juhtimiskogemust erasektorist (finantsvaldkonnaga seonduvalt). Ta on lisaks TalTechile töötanud järeldokotrina Žürichi Üliokoolis ja Aalto Ülikoolis, lisaks teadusjuhina Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Tema teadustööd on publitseeritud kõrgel rahvusvahelisel tasemel ning teadustöö puudutab peamisel suurandmetel baseeruvaid uuringuid käitumusliku rahanduse, majapidamisete rahanduse, tarbijakäitumise ning investeerimisega seotud teemadel, mis lisaks rahanduse valdkonnale põimivad lähenemisi psühholoogiast ja andmeteadusest. Ta on kolme rahatarkuse populaarse õpiku autor, juhtinud TalTechi poolset meeskonda rahatarkuse õpiväljundite varasemas projektis ning on tunnustatud õppejõud ja tegeleb rahatarkuse teadmiste edasiandmisega ühiskonnas ja avalikkuses, olles ka vastava valdkonna TalTechi kõneisik.

Laivi Laidroo, TalTech, rahanduse kaasprofessor Laivi Laidroo omab mitmekülgse teadustöö kogemuse erinevates rahanduse valdkonna teemadega (pangandus, finantsturud, finantstehnoloogia), mis hõlmavad väga erinevate uurimismeetodite rakendamist (ökonomeetrilised mudelid, küsitlused, juhtumiuuringud). Seda täiendab pikaajaline õppetegevuse juhtimise kogemus kõrghariduse valdkonnas (prodekaan, programmijuht jne), millele lisandub tugev teoreetiline baas õppimise ja õpetamise dimensioonist täiendava haridusvaldkonna magistriprogrammi läbimise tulemusel ning läbi teostatud õppetegevuse uurimisprojektide Tallinna Tehnikaülikoolis.

Kaire Põder, Estonian Business School, professor Kaire on haridusökonoomika professor, kes nomineeriti 2024. aastal silmapaistvate naisteadlaste portaali AcademiaNet. Tema uurimisteemad on seotud tõenduspõhisuse hindamismetoodikate – eksperimentaalsed ja kvaasieksperimentaalsed meetodid – hariduse praktikate ja poliitikate hindamisel. 2020 kuni 2022 töötas ta Euroopa Komisjonis hariduse kvaliteeti investeerivate praktikate ekspertgrupis. Finantskirjaoskus on olnud üks tema uurimisteemadest ja koostöös prof. de Wittega (Leuveni Ülikool, Belgia) on valmimas artiklite sari, mis muuhulgas baseerub erinevate eksperimentide tulemustele. Lisaks on Kaire koostööprojekti käigus osalenud finantskirjaoskust tutvustavate õppematerjalide väljatöötamisel.

Mai Beilmann, Tartu Ülikool, kaasprofessor Mai Beilmann on Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia kaasprofessor ning omab üle 15 aasta kogemust noorte mitteformaalse hariduse ja osaluse uurimisel noorsootöö kontekstis. Sealhulgas on ta uurinud ka haavatavaid sihtrühmi ning hiljutisest rahvusvahelisest projektist on tal värske kogemus ka tegevusuuringust ja poliitika koosloomest haavatavas olukorras noortega. Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaasi vastutava toimetaja ning uurimismeetodite õppejõuna on tal põhjalikud teadmised inimeste hoiakute, teadmiste ja käitumise mõõtmise erinevatest metoodikatest.

Innar Liiv, TalTech, suurandmete kaasprofessor Innar Liiv on TalTechi multidistsiplinaarsete suurandmete kaasprofessor tarkvarateaduse instituudis. Ta omab märkimisväärset ning väga mitmekülgset teadus- ja rakendusprojektide teostamise kogemust koostöös arvutiteadlaste, sotsiaalteadlaste, politoloogide, inseneride, logistikute, filosoofide ja õigusteadlastega. Muuhulgas ta on edukalt uurinud rakendusprojektide käigus suurte keelemudelite rakendamise võimalusi praktikas, mis sarnane lähenemine võiks aidata kaasa ka finantskirjaoskuse õppimise toetamisel.

Karin Jõeveer, TalTech, rahanduse dotsent Karin Jõeveer on rahanduse dotsent, kelle varasem uurimistöö on puudutanud finantskäitumist finantsteenuste tarbimise ning -pettuste teemadel. Ta omab tugevat akadeemilise valdkonna

juhtimiskogemust ning juhendab finantskirjaoskuse teemalisi tudengitöid ning laiapõhjaliste teadmistega saab panustada finantskirjaoskuse mõõtmise teemadel ning vajadusel olla toeks projekti juhtimist puudutavates küsimustes.

Aleksander Pulver, Tallinna Ülikool, dotsent ja käitumisteaduste suuna juht

Aleksander Pulver on Tallinna Ülikoolis isiksusepsühholoogia dotsent ning psühholoogia ja käitumisteaduste suuna juht. Tema üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks on erinevate mõõtmisvahendite koostamine (sh kogemus uute kontseptsioonide väljatöötamisel) ning adapteerimine ja mõõtevahendite valiidsuse ning usaldusväärsuse hindamine. Ta on varasemalt seotud olnud suure hulga psühholoogia valdkonna, sh ka finantskirjaoskusi puudutavate uuringutega.

Kristjan Liivamägi, TalTech, vanemlektor Kristjan Liivamägi on kõrgelt tunnustatud TalTechi õppejõud ja vanemlektor ning mitmete rahatarkuse õpikute autor. Ta on tihedalt autorina seotud TalTechis valminud kõrgetasemeliste ning auhinnatud käitumusliku rahanduse teadustöödega, on osalenud rahatarkuse õpiväljundite väljatöötamise projektis ning on aktiivne rahatarkuse propageerija ühiskonnas ja avalikkuses.

Tarvo Vaarmets, TalTech, külalisuurija Tarvo Vaarmets on TalTechis külalisõppejõud ning -uurija, olles samal ajal Finantsinspektsioonis tippspetsialist. Ta on nelja rahatarkuse õpiku ja raamatu autor lisaks käitumusliku rahanduse ja majapidamiste rahanduse teemalistele kõrgetasemelistele ja auhinnatud teadusartiklitele. Ta on osalenud rahatarkuse õpiväljundite väljatöötamise projektis ning on aktiivne rahatarkuse propageerija ühiskonnas ja avalikkuses. Tema finantskäitumist puudutav doktoritöö valiti Eesti parimaks tudengitööks 2021 aastal.

Marit Rebane, TalTech, vanemlektor Marit Rebane on TalTechi vanemlektor ning rakendusliku majandusteaduse programmijuht. Tema uurimistöö on seotud hariduse ning ebavõrdsuse teemadega ning ta on olnud osaline mitmes hariduse ning sotisaalvaldkonna tegurite mõõtmistega seotud projektides.

Liina Randmann, TalTech, vanemlektor Liina Randmann on organisatsiooni- ning juhtimispsühholoogia õppejõud, kes tegeleb erinevate organisatsioonikäitumist ning kommunikatsiooni puudutavate teemadega. Tema varasemad teadustööd puudutavad psühholoogiliste mõjurite ja meetmete rakendamise ja mõõtmisega seotud teemasid ning ta omab pikaajalist kogemust käsitledes viise, kuidas organisatsioonid saavad läbi juhtimisotsuste ja kommunikatsiooni saavad mõjutada oma liikmeid või klientide tarbimiskäitumist.

Kirsti Rumma, TalTech, vanemlektor Kirsti Rumma on TalTechi vanemlektor matemaatiliste meetodite rakendamise alal. Ta omab laialdast kogemust erinevate küsimustike väljatöötamisel, piloteerimisel ja valideerimisel. Tema varasem taust on seotud haridusvaldkonna ning erinevate meetodite ning mõõtmiste rakendamisega kvantitatiivsete (eriti küsitlustel) baseeruvate andmete puhul.

Kadi Liik, Tallinna Ülikool, lektor Kadi Liik on Tallinna Ülikooli tunnustatud lektor, kes omab pikaajalist kogemust erinevate küsitluste läbiviimises, olles kohandanud eesti keelde mitukümmend hoiakuid, isiksust ja käitumist kirjeldavat mõõtmisinstrumenti ning osaledes Eesti esindajana rahvusvaheliste võrgustike võrdlevates uuringutes. Tema õpetamise ja uurimisvaldkonda kuuluvad finantskirjaoskusega seonduvatest teemadest rahaga seotud hoiakud ja stereotüübid, nende kujunemine, mõjud käitumisele ning seosed isiksusega, samuti palgaga rahulolu, finantsstress jms. Laiemalt on puudutab tema uurimisvaldkond motivatsiooni ja rahulolu ning inimeste käitumist mõjutavaid teemasid.

Marii Haak, TalTech, lektor Marii Haak on TalTechis alates 2019 vedanud lektorina üle-ülikoolilist Enesejuhtimise kursust, mille eesmärk on lisaks teistele enesejuhtimise pädevustele tõsta ka üliõpilaste finantskirjaoskuse taset. Psühholoogina omab teadmisi inimeste hoiakuid ja käitumist kujundavatest teooriatest ja mudelitest ning on varasemalt tegelenud käitumisteaduste alase teadustööga.

Anu Olvik, Ettevõtluskõrkool Mainor, lektor ning erialajuht Anu Olvik on Ettevõtluskõrgkoolis Mainor erialajuht ning lektor. Ta omab kogemust finantskirjaoskuse edendamisel, töötades õpilaste, tudengite, õpetajate, alustavate ettevõtjate, karjääriredelil edasijõudnud spetsialistidega ja tööandjatega. See on andnud talle hindamatu kogemuse rakendada erinevaid haridusmeetodeid, mis toetavad finantsalase teadlikkuse kasvu erinevates sihtrühmades nii eesti kui ka venekeelsetes ühiskonnagruppides.

Matti Keloharju, Aalto Ülikool (Soome), distinguished professor Matti Keloharju on Aalto ülikooli kõrgelt tunnustatud professor ning maailmas üks tuntumaid ning tsiteeritumaid teadlasi käitumusliku rahanduse valdkonnas. Tal on varasem pikaajaline koostöö TalTechis mitme projekti raames (ühisprojektid alates 2019), sh kaasautor Tõnn Talpsepaga ühe avaldamisel oleva tarbimiskäitumist uurima teadusartikli puhul. Matti Keloharju annab oma maailma absoluutses teaduse tipptasemel oleva teadmiste- ja kogemuspagasiga projektile juurde kompetentsi ja laiendab võrgustikku kogu finantskäitumist puudutavas spektris.

Marc Oliver Rieger, Trieri Ülikool (Saksamaa), professor Marc Oliver Rieger on Trieri Ülikooli professor, kes on avaldanud väga kõrgel tasemel käitumusliku rahanduse teemalisi uuringuid, kasutades selleks nii paljudes erinevates riikides enda ning oma uurimisgrupi ja koostööpartnerite läbi viidud küsitlusi ja eksperimente. Lisaks teadmiste ja kogemuste vahetusele avab ta projektile ligipääsu ka oma väärtuslikule võrgustikule teistes riikides, mis parendab ka Eestis olevad rahatarkuse kompetentsi. Tema koostöö Tõnn Talpsepa ning TalTechi käitumusliku rahanduse doktorantidega ulatub aastasse 2008.

Mei Wang, Otto Beisheim School of Managment (Saksamaa) professor Mei Wang on Saksamaal tunnustatud äri(üli)kooli professor, kes omab suurt kogemust ning on rahvusvaheliselt tunnustatud eksperimentaalse rahanduse ekspert. Projekti toob ta rahanduslike eksperimentide (ülesannetel, kontrollitud tegevustel, küsitlustel jms baseeruva) tegemise täiendava kompetentsi. Tema koostöö Tõnn Talpsepa ning TalTechi käitumusliku rahanduse doktorantidega ulatub aastasse 2010.

Uurimismeeskonna tegevus- ja ajakava Uurimismeeskond on loodud selliselt, et projektis oleks algusest peale kaasatud kõigi seotud valdkondade: rahanduse, sotsiaalteadused, psühholoogia, käitumisteadused, haridusteadused kompetentsid. Iga liikme vastavatest kompetentsidest saab ülevaate lühitutvustuste juures või CV-st. Vajadusel võimaldab selline lähenemine kaasata teatud tegevuste, meetmete või eksperimentide juurde täiendavaid eksperte, juhul kui see osutub vajalikuks. Uurimismeeskonna liikmed on komplekteeritud selliselt ning välismaised ning Eesti sisesed partnerid selliselt, et TalTechi juurde loodaval kompetentsikeskusel oleks sidemed kõigi vajalike Eesti ning rahvusvaheliste antud valdkonna olulisemate võrgustike ning Eesti siseselt ka ettevõtete ning finantsasutustega. Selline lähenemine võimaldab edukalt läbi viia projektis ette nähtud tegevusi ning on riskide maandamiseks juhul, kui projekti kestvuse käigus peaks mõni liige projektimeeskonnas vahetuma või vajab meeskond kompetentside täiendamiseks uute liikmete lisandumist.

Uurimismeeskonna tegevus- ja ajakava on näidatud üldise projekti tegevuskava juures, kus iga tegevuse juurde on märgitud teostamise aeg kuu täpsusega ning tegevust teostavad projekti meeskonnaliikmed. Projekti tegevus- ja ajakava täpsustatakse tellijaga lepingu sõlmimisel ning vajadusel korrigeeritakse tegevuse käigus kokkuleppel tellijaga.

Riskide maandamise kava Alljärgnevalt antakse ülevaade projekti sisulist teostamist ja projekti juhtimist puudutavatest

peamistest riskidest ning nende maandamismeetmetest.

Võimalik risk Riski

mõju/olulisus1

Esinemise

tõenäosus2

Riski maandamisviisid Vastutajad

Üldised metoodika riskid

Uurimisküsimuste

vastused on liialt

pealiskaudsed ja

üldised.

Suur Väike Projekti läbiviijatel on

mitmekülgne kogemus

erinevate teaduslike ning

rakenduslike projektide

läbiviimisel, nad on süvitsi

kursis vajalike

metodoloogiliste aluste ning

vastava ala

teaduskirjandusega,

valdavad kõiki kasutatavaid

andmekogumis- ja

analüüsimeetodeid. Lisaks

kaasatakse soovituste ja

ettepanekute

väljatöötamisse

valdkonnaeksperdid.

Tõnn Talpsepp

Valitud

metoodikaga ei ole

püstitatud

eesmärk

saavutatav.

Suur Väike Metoodika on välja pakutud

pidades silmas

uuringuprojekti sisu,

mõistlikku eelarvet ning

tuginedes teistele sarnastele

läbiviidud uuringutele.

Kombineeritakse erinevaid

andmete kogumise viise ning

välja on toodud

alternatiivseid lahendusi, mis

aitaksid eesmärki saavutada

algselt planeeritud meetodi

rakendamise probleemide

korral.

Metoodika ning vajalikud

etapid kooskõlastatakse

täiendavalt projekti alguses,

vajadusel kohendatakse

toimumise ajal. Töö käigus

selguvate ootamatute

vastuolude korral eesmärgi

ja metoodika vahel

konsulteeritakse

Tõnn Talpsepp,

Laivi Laidroo

1 Skaalal: suur, keskmine, väike(suur, keskmine, väike 2 Skaalal: suur, keskmine, väike

koheselt tellijaga.

Varasemalt on sama

metoodikat edukalt

kasutatud rahatarkuse

õpiväljundite väljatöötamise

projektis ning kattuva

projektimeeskonna poolt.

Erinevate

uuringuetappide

tulemused ei ole

piisavalt

ammendavad

ettepanekute ja

soovituste

formuleerimiseks.

Suur Väike Erinevate uuringuetappide

tulemused formuleeritakse

jooksvalt aruande kirjalikeks

osadeks, esitatakse ja

reflekteeritakse tellija

esindajatega, tagamaks

uuringutulemuste vastavus

tellija ootustele.

Tõnn Talpsepp

Projekti tegevustega seotud riskid

Kohati puudub

leitud

teemakohasele

teaduskirjandusele

juurdepääs.

Väike Keskmine Partneriteks olevate

välisülikoolide ressursside

kasutamine, vajadusel

tasulise teenuse kasutamine,

täiendavat kirjandusallikate

soetamine.

Tõnn Talpsepp

Kirjanduse

ülevaate maht ei

ole pakkumuse

koostamise hetkel

teada, mistõttu

võib analüüs võtta

planeeritust

kauem aega.

Keskmine Väike Kirjanduse ülevaadet on

võimalik teostada kogu

projekti läbiviimise jooksul.

Pakkujal on võimalik kaasata

vajadusel projektimeeskonna

liikmetega samaväärse

kvalifikatsiooni ja

kogemustega lisatööjõudu,

kui selgub, et analüüsi maht

osutub planeeritust

suuremaks.

Tõnn Talpsepp,

Karin Jõeveer

Andmestiku

analüüs võtab

planeeritust

kauem aega

Keskmine Suur Andmestiku analüüsiga

alustatakse paralleelselt

kirjanduse analüüsiga.

Ajakavas on ettenähtud

vajalik puhver.

Kristjan

Liivamägi, Tarvo

Vaarmets

Meeskonna poolt

kogutavate

andmete kvaliteet

või maht ei ole

analüüsiks piisav

Keskmine väike Riski maandamiseks

kasutatakse erinevaid

andmeallikaid, kasutatakse

erinevaid andmekogumise

meetodeid (nt küsitlus

kombinatsioonis

intervjuudega) ning

intervjueeritakse erinevaid

sihtgruppe.

Laivi Laidroo

Eksperimentide

kontseptsiooni

väljatöötamine

võtab planeeritust

kauem aega

Keskmine Suur Eksperimentide

väljatöötamisega alustatakse

paralleelselt kirjanduse

analüüsiga. Ajakavas on

ettenähtud vajalik puhver.

Tõnn Talpsepp,

Liina Randmann

Ajakavas on ettenähtud

vajalik puhver.

Eksperimentide

läbiviimine võtab

planeeritust

kauem aega.

Keskmine Suur Eksperimentide läbiviimiseks

on planeeritud periood, mis

on Pakkuja varasema

kogemuse kohaselt piisav

aeg sellise hulga

eksperimentide

läbiviimiseks. Vajadusel saab

eksperimentide jaoks

ettenähtud aega pikendada.

Eksperimente hakatakse

planeerima ja läbi viima

esimesel võimalusel ning

paralleelselt täiendavate

eksperimentide

väljatöötamise ja

planeerimisega.

Raporti koostamist

alustatakse eksperimentide

teostamise ajal (luuakse

analüüsiks vajalik struktuur

ja üldised tekstid).

Teatud regulaarsusega

saadetakse meeldetuletused

eksperimentides

osalemiseks. Vastavalt

vajadusele täiendatakse

sihtgruppideni jõudmise

meetodeid.

Pakkuja on arvestanud

ajakavas eksperimentide

läbiviimisel ajapuhvriga.

Tõnn Talpsepp,

Liina Randmann

Eksperimentides

osalejate valimi

moodustamine ja

sihtgrupi

kontaktandmete

leidmine on

keeruline ja võtab

planeeritust

kauem aega.

Keskmine Suur Kontaktandmete andmebaasi

ning küsitluse läbiviimise

plaani koostamisega

alustatakse paralleelselt

eksperimentide

koostamisega. Pakkuja on

läbimõelnud valimi

moodustamise metoodika

ning kooskõlastab selle

varajases faasis ka Tellijaga.

Tehakse koostööd uuringu

läbiviimisse kaasatud

finantsasutustega ning

partner asutusega, kelle läbi

on otsem ligipääs

finantsasutuse klientidele või

Ülemiste linnaku ettevõtete

töötajatele, samuti osalevate

ülikoolide tudengitele ning

Tõnn Talpsepp,

Marit Rebane,

Laivi Laidroo

töötajatele. Läbi partneriteks

olevate välisülikoolide on

ligipääs ka laiemale

võrgustikule ja kogemusele

eksperimentide efektiivseks

läbiviimiseks.

Vajadusel arvestatakse

teatud tüüpi eksperimentides

osalejatele rahalise

kompensatsiooni

maksmisega projekti

eelarvest.

Rahatarkuse

mõõteinstrumendi

küsimustike

koostamine võtab

planeeritust

kauem aega.

Keskmine Suur Küsimustike koostamist

teostatakse paralleelselt

kirjanduse ning andmestiku

analüüsiga.

Ajakavas on ette nähtud ka

ajaline puhver küsimustiku

lõpliku versiooni

koostamiseks ja

kooskõlastamiseks tellijaga.

Laivi Laidroo,

Marit Rebane

Küsitluse valimi

moodustamine ja

sihtgrupi

kontaktandmete

leidmine on

keeruline ja võtab

planeeritust

kauem aega.

Keskmine Suur Kontaktandmete andmebaasi

ning küsitluse läbiviimise

plaani koostamisega

alustatakse paralleelselt

küsimustiku koostamisega.

Pakkuja on läbimõelnud

valimi moodustamise

metoodika ning kooskõlastab

selle varajases faasis ka

Tellijaga.

Laivi Laidroo,

Marit Rebane

Küsitluse

läbiviimine võtab

planeeritust

kauem aega.

Keskmine Keskmine Küsitluse läbiviimiseks on

planeeritud periood, mis on

Pakkuja varasema kogemuse

kohaselt piisav aeg sellise

mahuga küsitluse

läbiviimiseks. Vajadusel saab

küsitluse aega pikendada

teades juba esialgsete

vastuste järgi, millised on

esialgsed tulemused.

Raporti koostamist

alustatakse küsimustiku

välja saatmise ajal (luuakse

küsimuste analüüsiks

struktuur ja üldised tekstid).

Teatud regulaarsusega

saadetakse meeldetuletused

küsitluses osalemiseks.

Vastavalt vajadusele

täiendatakse sihtgruppideni

jõudmise meetodeid.

Laivi Laidroo

Pakkuja on arvestanud

ajakavas küsitluse

läbiviimisel ajapuhvriga.

Liiga väike

vastamismäär/

palju poolikuid

ankeete.

Keskmine Suur Koostöö uuringu läbiviimisse

kaasatud finantsasutustega

ning partner asutusega, kelle

läbi on otsem ligipääs

finantsasutuse klientidele või

Ülemiste linnaku ettevõtete

töötajatele.

Saadetakse meeldetuletusi.

Laivi Laidroo,

Tõnn Talpsepp

Lõplik valim ei ole

piisavalt

esinduslik.

Keskmine Suur Sobivate kaalude

kasutamine ning täiendav

ring saatmaks küsimustikke

laiali läbi partnerasutuste.

Laivi Laidroo,

Tõnn Talpsepp

Küsimustiku

tulemused on

planeeritust

erinevad või

annavad

ootamatuid

tulemusi. Analüüs

võtab eeldatavast

rohkem aega.

Keskmine Väike Analüüsi kaasatakse

vajadusel lisa-eksperte, kes

aitavad juba varasemas

faasis tulemusi ennustada

ning esialgsete tulemuste

analüüsi alustada, et

vajadusel edasist tulemust

prognoosida.

Projektimeeskond on

koostatud teatava varuga, et

hõlmata võimalikult laia ning

erinevat kompetentsi.

Tõnn Talpsepp

Erinevate andmete

kogumise allikate

(nt registriandmed,

küsitluse andmed)

andmed on

mittekattuvad või

nende ühendamine

keeruline.

Keskmine Keskmine Pakkujal on kogemus

erinevate andmebaaside

ühendamisel. Võimalikud

erinevused andmete ja

andmeallikate eripäradest

tingituna kirjutatakse lahti

ning analüüsitakse

erinevuste põhjusi.

Vajadusel kaalutakse ka

uuringu seisukohalt

vähemoluliste andmebaaside

kasutamisest loobumist.

Tõnn Talpsepp,

Innar Liiv

Ei leita piisavalt

intervjueeritavaid

fookusgrupi

intervjuude jaoks,

intervjueeritavad

on hõivatud,

loobuvad või ei

soovi uuringus

osaleda.

Suur Väike Ajakavas on arvestatud

piisava ajavaru intervjuude

läbiviimiseks, mis võimaldab

leida intervjueeritavale

sobiva aja intervjuul

osalemiseks.

Kasutatakse otse

helistamist.

Toeks osalemise määra

tostmisel on online/hübriid

intervjuu võimalus.

Marit Rebane

Intervjuukavade

koostamine ja

kooskõlastamine

võtab planeeritust

kauem aega.

Keskmine Keskmine Intervjuukavade koostamine

algab varakult ning esialgsed

seisukohad kooskõlastatakse

varakult. Intervjuukavasid

saab jooksvalt täiendada.

Marit Rebane,

Mai Beilmann

Intervjuud

kujunevad

sedavõrd pikaks,

et kõiki teemasid

ei suudeta avada.

Väike Keskmine

Intervjuukavade koostamisel

jälgitakse, et ei ületata

optimaalset ajalimiiti (kestus

ei tohiks üldjuhul ületada

kaht tundi).

Marit Rebane,

Mai Beilmann

Ökonomeetriliste

meetoditega

teostatud uuringu

osade tulemused

on statistiliselt

ebaolulised

Väike Suur Projekti käigus kasutatakse

mitmeid meetodeid ning

andmeallikaid. Isegi kui

väljapakutud täiendavate

uurimisküsimuste puhul pole

ökonomeetriliste meetodite

tulemused statistiliselt või

majanduslikult olulised, siis

tellija poolt esitatud

uurimisküsimustele on

endiselt võimalik vastata

kasutades planeeritud

uurimismeetodit ning selle

etappe.

Kaasatud on välisülikoolide

tippteadlased partneritena,

et tõsta edukuse tõenäosust

teadusliku väljundi

saamiseks.

Tõnn Talpsepp

Planeeritud

teaduslike

publikatsioonide

jaoks pole uuringu

tulemused

piisavad (puudub

uudsus või

statistiline

usaldatavus)

Väike Keskmine Kaasatud on välisülikoolide

tippteadlased partneritena.

Projekti käigus kogutakse ja

analüüsitakse väga

mitmetest allikatest ja

viisidel kogutus andmeid,

mis tõstab tõenäosust, et

teatud tulemuste või

andmete baasil on võimalik

avaldada planeeritud määral

teadusartikleid.

Tõnn Talpsepp,

Laivi Laidroo

Projektijuhtimisega seotud riskid

Pakkumuse

ajakava ei pea

enam paika, kuna

mõni tegevus on

võtnud

kavandatust

kauem aega.

Suur Keskmine Pakkuja on ajakavas

arvestanud kõikide

tegevuste juures

puhverajaga.

Pakkuja on kavandanud

meeskonna piisava

suurusega ja planeerinud

uuringus osalemiseks neile

piisavalt aega, et

planeeritavatesse

Tõnn Talpsepp

tegevustesse vajaliku

põhjalikkusega süveneda.

Vajadusel saab pakkuja

meeskonda kaasata

täiendavat

meeskonnaliikmetega

sarnase kvalifikatsiooniga

tööjõudu.

Projektijuht tegeleb pidevalt

projektiga ja jälgib, et

meeskond püsiks töödega

ajakavas. Juhul, kui mõne

töö tegemine osutub

oodatust mahukamaks,

reageeritakse sellele kohe.

Toimuvad regulaarsed

meeskonna-sisesed arutelud

ja ühine edasijõudmiseks

vajalik sisuosa

koordinatsioon.

Projektimeeskonna

liige lahkub

pikemaks ajaks

või jäädavalt töölt

ja/või projektist

või pakkumuses

kirjeldatud

meeskonnaliikmed

ei saa uuringus

kirjeldatud mahus

osaleda.

Keskmine Väike Meeskonnaliikmed on oma

tööde puhul arvestanud

selles projektis osalemisega.

Pakkuja on võimeline

asendama meeskonnaliikme

sama kvalifikatsiooniga

meeskonnaliikmega.

Tõnn Talpsepp,

Karin Jõeveer

Projektimeeskonda

on kaasatud palju

liikmeid, kelle

vahel võib tekkida

erimeelsusi või

kelle juhtimine

võib olla keerukas

Keskmine Väike Projektijuhil või teatud

alateemasid juhtivatel

teadlastel on varasem

positiivne koostöökogemus

kõigi projektis osalejatega.

Vajadusel saab

projektimeeskonda

ümberstruktureerida

vastavalt parimatele

juhtimispraktikatele. Pakkuja

on võimeline asendama

meeskonnaliikme sama

kvalifikatsiooniga

meeskonnaliikmega ning

meeskonnaliikmed on

arvestanud projektis

osalemisega.

Tõnn Talpsepp,

Karin Jõeveer,

Laivi Laidroo

Kommunikatsioon

uuringu läbiviijate

ja tellija vahel ei

toimi, on

Keskmine Väike Projektijuht annab tellija

esindajale regulaarselt

ülevaate projekti

kulgemisest ning nii

projektijuht kui meeskonna

Tõnn Talpsepp,

Laivi Laidroo

ebaregulaarne või

lünklik.

liikmed on kättesaadavad

erinevaid

kommunikatsioonikanaleid

pidi.

Toimuvad regulaarsed

vaheetappide tulemustega

kooskõlas ajastatud

kohtumised tellijaga.

Projekti ressursid

(aeg, inimesed,

eelarve) on

piiratud ning

analüüsiraport ei

valmi õigeaegselt.

Keskmine Suur Planeeritud on reservaeg

ootamatute viivituste jaoks.

Uuring on üles ehitatud nii,

et erinevate etappide

tulemusi saaks

maksimaalselt ära kasutada

ja aruande osasid koostada

jooksvalt.

Uuringu meeskond on

komplekteeritud parimal

moel vastavalt töömahule,

meeskonna kollektiivsele

kvalifikatsioonile ning töö

teostamise ajale, tuginedes

ka varasematele

kogemustele uuringute

elluviimisel.

Meeskonnal on ligipääs

täiendavatele ekspertidele

ning tööde võimalikele

teostajatele, keda

erinevatesse etappidest

kaasata saab.

Tõnn Talpsepp

1 (6)

Sihttoetuse eraldamise ja kasutamise leping nr 1.4-6/24/14

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG), keda esindab volikirja alusel tegevjuht Karin Jaanson, ja

Rahandusministeerium, keda esindab kantsler Merike Saks,

(edaspidi koos tellija või tellijad),

ja

Tallinna Tehnikaülikool, keda esindab volituse alusel ettevõtlusprorektor Erik Puura, (edaspidi

sihttoetuse saaja)

lähtudes ETAGi korraldatud finantskir jaoskuse sihttoetuse avaliku konkursi tulemustest

sõlmisid käesoleva lepingu järgnevas:

1. Lepingu ese

1.1. Lepingu ese on sihttoetuse eraldamine Rahandusministeeriumi finantskirjaoskuse avalikul konkursil edukaks osutunud asutusele/konsortsiumile. Sihttoetuse arvelt teeb sihttoetuse saaja teadus- ja arendustegevust ning teadus-arendustegevust toetavat tegevust, lähtudes sihttoetuse konkursi lähteülesandest ning esitatud taotlusest;

1.2. Uurimistöö tegemiseks eraldab Rahandusministeerium sihttoetuse saajale: 1.2.1. Tegevustoetust 130 000 eurot (ei lisandu käibemaks) 1.2.2. uurimistoetust 170 000 eurot (kui sihttoetuse saaja on käibemaksukohuslane, siis lisandub

käibemaks).

2. Lepingu dokumendid 2.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja muudest kokkulepetest, mis sõlmitakse lepingu

sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ja mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ning moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.

2.2. Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.3. Lisa 1 - Sihttoetuse taotlus koos lisadega;

2.4. Lisa 2 – Lähteülesanne; 2.5. Lisa 3 – Rahastusotsus.

3. Aruandlus ning töö üleandmine ja vastuvõtmine

3.1. Sihttoetuse saaja esitab ETAGile punktis 8.4.2. nimetatud kontaktisikule aruandluse järgmiselt:

3.1.1. 2024. aasta finants- ja tegevusaruanne hiljemalt 31.12.2024

3.1.2. 2025. aasta finants- ja tegevusaruanne hiljemalt 31.12.2025;

3.1.3. 2026. aasta finants- ja tegevusaruanne ja lõpparuande koos selle juurde kuuluvate

dokumentide ja lisadega hiljemalt 31.12.2026.

3.2. Aruandeid hindab juhtkomisjon, kes teeb vajadusel ettepanekuid asjaomase aruande

täiendamiseks.

3.3. Uurimistoetuse rahastusel valminud töö antakse üle ja võetakse vastu koos aruandega. Tööd

loetakse vastuvõetuks finants- ja tegevusaruande heakskiitmisega juhtkomisjoni poolt. Eraldi

üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata.

2 (6)

4. Sihttoetuse väl jamaksmi se tingimused

4.1. Tegevustoetuse väljamakse aluseks on leping. Tegevustoetuse väljamakse kogu sihttoetuse lepingu perioodi kohta tehakse pärast sihttoetuse lepingu sõlmimist. Tegevustoetus kantakse Tal l inna Tehnikaül ikool i arvelduskontole: Konto omaniku nimi: Tal l inna Tehnikaül ikool AS SEB Pank, IBAN: EE201010052037382001 SWIFT/BIC: EEUHEE2X

4.2. Uurimistoetuse väljamakse aluseks on sihttoetuse saaja poolt esitatud ja tellijate poolt heaks kiidetud uurimistöö tegevus- ja ajakava iga uurimisaasta kohta:

4.2.1. Esimene uurimistoetuse väljamakse teostatakse peale lepingu sõlmimist vastavalt sihttoetuse saaja poolt esitatud ja tellijate poolt heaks kiidetud 2024. aasta uurimistöö tegevus- ja ajakavale. Sihttoetuse saaja esitab Rahandusministeeriumile ettemaksuarve 2024. a uurimistööde eest e-arvena.

4.2.2. Teine uurimistoetuse väljamakse teostatakse pärast 2024. aasta finants- ja tegevusaruande heakskiitmist vastavalt sihttoetuse saaja poolt esitatud ja tellijate poolt heaks kiidetud 2025. aasta uurimistöö tegevus- ja ajakavale. Sihttoetuse saaja esitab Rahandusministeeriumile ettemaksuarve 2025. a uurimistööde eest e-arvena.

4.2.3. Kolmas uurimistoetuse väljamakse teostatakse pärast 2025. aasta finants- ja tegevusaruande heakskiitmist vastavalt sihttoetuse saaja poolt esitatud ja tellijate poolt heaks kiidetud 2026. aasta uurimistöö tegevus- ja ajakavale. Sihttoetuse saaja esitab Rahandusministeeriumile ettemaksuarve 2026. a uurimistööde eest e-arvena.

4.2.4. Arvete maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.

5. Autoriõigused

5.1. Autoriõigused lepingu punktis 1.2.1. nimetatud tegevustoetuse kasutamisel teadus- ja

arendustegevuse tulemuste suhtes kuuluvad sihttoetuse saajale ning nende kuuluvus ei muutu. 5.2. Lepingu alusel uurimistoetusena rahastatud sihttoetuse saaja poolt loodud või tema poolt

kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud mistahes uurimistegevuse resultaadid (töö) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle Rahandusministeeriumile ning kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab sihttoetuse saaja Rahandusministeeriumile tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva tasuta ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“). Sihttoetuse saaja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud

varaliste õiguste loovutamiseks. 5.3. Rahandusministeeriumil on pärast lepingu täitmise käigus loodud töö mida rahastati

uurimistoetusena, üleandmist õigus kasutada seda oma äranägemisel, sealhulgas on Rahandusministeeriumil õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult sellele edasiarendusi ja

muudatusi. Kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Töö muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole sihttoetuse saaja. Kui see ei ole selge, peab

Rahandusministeerium sihttoetuse saajat eelnevalt teavitama ning andma talle võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.

5.4. Kui uurimistoetusena rahastatud töö ja selle tulemuste kasutamiseks litsentsisaajate poolt on vajalik kolmanda isiku intellektuaalse omandi litsents, siis tagab sihttoetuse saaja ka sellise litsentsi

saamise tellijale ühes all-litsentsi andmise õigusega.

3 (6)

5.5. Sihttoetuse saajal ei ole ilma Rahandusministeeriumi eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust uurimistoetusena rahastatud lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada, v.a teadus-, arendus- ja õppetöös mitte-ärilistel eesmärkidel. Kolmandatele isikutele antakse lihtlitsentse töö tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel turutingimustel.

5.6. Litsents uurimistoetusena rahastatud töö kasutamiseks loetakse antuks punktis 3.3. nimetatud dokumentide või andmete üleandmisega tellijale.

5.7. Tellijad ja sihttoetuse saaja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Rahandusministeeriumile kui sihttoetuse andjale ja sihttoetuse saajale kui uurimistöö läbiviijale. Tegevustoetuse kasutamisel viitab sihttoetuse saaja Rahandusministeeriumi le kui sihttoetuse andjale.

6. Poolte kohustused

6.1. ETAG kohustub: 6.1.1. edastama aruannete vormid sihttoetuse saajale;

6.1.2. andma sihttoetuse saajale viimase nõudmisel lepingu ja aruandluse täitmiseks vajalikku abi,

infot jm; 6.1.3. kontrollima lepingu täitmist ja korraldama juhtkomisjoni tööd ning suhtlust sihttoetuse

saajaga; 6.1.4. kontrollima sihttoetuse kasutamise sihipärasust;

6.1.5. edastama Rahandusministeeriumile juhtkomisjoni poolt heaks kiidetud finants- ja tegevusaruande ja lõpparuande.

6.1.6. korraldama aruannete ja uurimistoetuse rahastusel valminud töö nõuetekohasuse hindamist.

6.2. Rahandusministeerium kohustub:

6.2.1. kandma sihttoetuse saajale lepingu punktis 1.2 nimetatud sihttoetuse riigieelarveliste vahendite olemasolul üle vastavalt punktile 4;

6.2.2. tegema sihttoetuse saajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel ; 6.2.3. osalema sihttoetuse juhtkomisjoni töös ning andma valminud töödele kirjalikult märkusi ja

juhiseid.

6.3. Sihttoetuse saaja kohustub: 6.3.1. kasutama talle eraldatud sihttoetust heaperemehelikult vastavalt sihttoetuse

lähteülesandele ning sihttoetuse saaja konkursile esitatud taotlemise dokumentidele;

6.3.2. andma Rahandusministeeriumile üle sihttoetuse lähteülesandes ja sihttoetuse saaja

konkursile esitatud taotlemise dokumentides nimetatud ning muud tööde käigus koostatud

dokumendid ja kogutud andmed;

6.3.3. viima koostöös Rahandusministeeriumiga ellu sihttoetuse lähteülesandes ja sihttoetuse saaja

konkursile esitatud taotlemise dokumentides nimetatud koostöövormid;

6.3.4. esitama ETAGile uurimistöö tegevus- ja ajakava koos täpsustatud vajaliku eelarvega iga

kalendriaasta kohta järgmiselt:

6.3.4.1. 2024. a uurimistöö tegevus- ja ajakava 8 nädala jooksul peale lepingu sõlmimist;

6.3.4.2. 2025. a uurimistöö tegevus- ja ajakava hiljemalt 30.11.2024;

6.3.4.3. 2026. a uurimistöö tegevus- ja ajakava hiljemalt 30.11.2025.

6.3.5. esitama ETAGile iga aruandlusperioodi lõpuks finants- ja tegevusaruande ETAGi kehtestatud

vormil;

4 (6)

6.3.6. esitama uurimistöö lõpparuande koos selle juurde kuuluvate kõikide lisadega;

6.3.7. esitama ETAGile uurimisprojekti esimese kuue kuu jooksul uurimistöö andmehaldusplaani;

6.3.8. tellija kirjalikul nõudel esitama sihttoetuse arvel tegevustoetuse kulutuste tegemist

tõendavate algdokumentide koopiad viie (5) tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude

saamisest;

6.3.9. arvestama tellija või juhtkomisjoni kirjalikult tehtud märkustega ja antud juhistega, kui need

on kooskõlas lepinguga;

6.3.10. viivitamatult teatama tellijatele:

6.3.10.1. asjaoludest mis takistavad lepingu täitmist; 6.3.10.2. lepingu või selle lisade muutmise vajalikkusest; 6.3.10.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest; 6.3.11. nimetama Rahandusministeeriumi lepingu esemes kirjeldatud tegevuse toetajana kõigis

asjakohastes trükistes (artiklid, raamatud, muud trükised jne) ja avalikel esinemistel; 6.3.12. kandma uuringu Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-esse tuleb kanda vähemalt järgmised

andmed:

- projekti pealkiri eesti ja inglise keeles;

- projekti algus- ja lõppkuupäev;

- vastutav täitja; valdkond ja eriala;

- projekti läbi viiv asutus;

- finantseerivad asutused: Rahandusministeerium;

- projekti maksumus;

- annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles;

- tegevuse liik ja protsent: 100% rakendusuuring;

- projekti lõppedes projekti lõpptulemuste lühikirjeldus.

6.3.13. andma ülekantud toetuse viivitamata uurimismeeskonna juhi käsutusse;

6.3.14. Rahandusministeeriumi kirjalikul nõudmisel kandma neljateistkümne (14) päeva jooksul mitte-sihtotstarbeliselt kasutatud või kasutamata jäänud tegevustoetuse osa

Rahandusministeeriumi arveldusarvele: Rahandusministeerium

viitenumber 2800045768 Pangakontod SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22)

6.3.15. võimaldama tellijal ja tema volitatud isikutel kontrollida esitatud aruannete õigsust, lähteülesandes sätestatud sihttoetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja sihttoetuse kasutamise sihipärasust.

6.3.16. kasutama lepingu täitmisel samu isikuid, kelle ta esitas taotluses uurimismeeskonna/ ekspertrühma koosseisus. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et lepingu täitmisel osalevad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud sihttoetuse saaja taotluses. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue meeskonnaliikme

kvalifikatsiooni ja kogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek.

5 (6)

7. Vastutus

7.1. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus ja hoolsalt ning lähtudes hea teadustava põhimõtetest.

7.2. Tellijad ei vastuta uurimistöö sisu ega tulemuste eest.

7.3. Rahandusministeeriumil on õigus:

7.3.1. lõpetada sihttoetuse eraldamine ja nõuda sihttoetuse saajalt kogu eraldatud sihttoetuse tagastamist, kui finants- ja tegevusaruanne või lõpparuanne pole esitatud kuuekümne (60) päeva jooksul pärast tähtpäeva saabumist, kui juhtkomisjon ei ole aruannet heaks kiitnud või kui sihttoetuse saaja on rikkunud muid kokkulepitud sihttoetuse kasutamise tingimusi;

7.3.2. lõpetada sihttoetuse eraldamine või vähendada selle summat, kui see tuleneb muudatusest Rahandusministeeriumile sihttoetuseks ette nähtud vahendite mahus.

7.4. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittetäitmise korral, kui täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest.

7.5. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes

ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

7.6. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega.

7.7. Pool teatab teistele pooltele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üle andmata jätmises.

8. Teadete edastamine ja vol i tatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni

kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kätte saaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

8.4. Poolte volitatud esindajad on:

8.4.1. Ministeeriumi volitatud esindaja: Reelika Vahopski, telefon +372 5885 1461, e-post [email protected].

8.4.2. ETAGi volitatud esindaja: Liina Eek, tel: +372 53001912, e-post [email protected];

8.4.3. Sihttoetuse volitatud esindaja: Tõnn Talpsepp, telefon +372 53429200, e-post [email protected]

9. Lõppsätted

6 (6)

9.1. Leping sõlmitakse eesti keeles elektroonselt ja allkirjastatakse digitaalselt. Leping loetakse sõlmituks allkirjastamisest kõigi poolte esindajate poolt.

9.2. Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras Tartu Maakohtus.

9.3. Lepingu kehtib kuni poolte kõikide kohustuste täitmiseni.

10. Poolte andmed:

Tellijad: Sihttoetuse saaja:

SA Eesti Teadusagentuur Tallinna Tehnikaülikool

registrikood 90000759 registrikood 74000323

Soola 8 KMKR: EE100224841

51004 Tartu Ehitajate tee 5

tel: 730 0324 19086 Tallinn

e-post: [email protected] e-post: [email protected]

tel: +372 620 2002

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jaanson Erik Puura

Rahandusministeerium

registrikood: 70000272

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

tel: +372 611 3558

e-post: [email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

Merike Saks

Uurimistulemuste teadmistepõhine rakendamine Tegevuste tulemusel valmib kaks vaheraportit iga aasta lõpus ning lõppraport projekti lõpus vastavalt tellija nõuetele. Raportite täpne sisu lepitakse tellijaga kokku projekti alguses ning korrigeeritakse vajadusel projekti käigus. Projekti tulemusel planeeritakse vähemalt 3-5 teadusartiklit, mille jaoks kasutatakse projekti raames analüüsitud või kogutud andmeid. Teadusartiklite valmimiseks ning projekti tegevuste nõustamiseks kasutatakse kaasatud ning oma nõusoleku andnud tipptasemel välisülikoolide professorite (oma nõusoleku andud isikud on näidatud ja kirjeldatud projekti osalejaid tutvustavas sektsioonis) ning nende uurimisrühmade kompetentsi, kellega on toimunud ka varasem koostöö sarnase sisuga projektide puhul. Eksperimentide läbiviimiseks kasutatakse finantssektori ettevõtete abi sobivate sihtrühmadeni jõudmisel. Projekti tulemuste tutvustamiseks korraldatakse igal aastal üks avalik seminar-üritus, kus projektimeeskond tutvustab läbiviidud projekti tegevusi ning nende tulemusi ja järeldusi. Iga aasta avaldatakse projektimeeskonna poolt vähemalt kolm arvamus- või ülevaateartiklit Eesti ajakirjanduse vahendusel, mille eesmärk on hoida finantskirjaoskuse teema ühiskonnas aktuaalne ning tutvustada projekti eesmärke ja tulemusi laiemale avalikkusele. Iga aasta korraldatakse TalTechi pressiteenistuse poolt vähemalt üks ajakirjanikele suunatud finantskirjaoskuse pressiüritus, kus valitud projekti liikmed tutvustavad projekti tulemusi ning vastavad ajakirjanike finants- ning investeerimisteemalistele küsimustele, eesmärgiga saada laiemat kajastust projektile ning tõsta üldist rahanduslike pädevuste taset ühiskonnas. Projekti alguses pannakse koostöös tellijaga paika võimalikud täiendavad üritused, mida koostöös tellijaga projekti raames korraldatakse. Lisaks tagab projektimeeskond kogu projekti teostamise perioodil oma esindaja kohaloleku ning valmiduse teha lühiettekanne ja/või vastata osalejate küsimustele tellija(te) enda poolt korraldatud avalikel või sisemistel üritustel, mis ei pruugi olla otseselt projektiga seotud, kuid kus projektimeeskonna esindaja kohalolek on ürituse sisu arvestades oluline.