Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028", „Ühistransport 2025–2028", „Regionaalareng 2025-2028" ja "Maa ja ruumiloome 2025-2028" kinnitamine

KÄSKKIRI

(kuupäev digiallkirjas) nr 35

Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus

2025-2028”, „Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng

2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel.

1. Kinnitan programmid "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”, „Ühistransport

2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ (lisatud) koos

nimetatud programmide rahastamiskavadega (lisatud).

2. Avaldada programmid "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”, „Ühistransport

2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ koos nimetatud

programmide rahastamiskavadega Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.

Saata: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi osakonnad, Rahandusministeerium,

Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaelu

Teadmuskeskus, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Programm „Biomajandus 2025-2028”

2. Programmi „Biomajandus 2025-2028” rahastamiskava

3. Programm „Toiduohutus 2025-2028“

4. Programmi „Toiduohutus 2025-2028“ rahastamiskava

5. Programm „Ühistransport 2025–2028“

6. Programmi „Ühistransport 2025–2028“ rahastamiskava

7. Programm „Regionaalareng 2025–2028“

8. Programmi „Regionaalareng 2025–2028“ rahastamiskava

9. Programm „Maa ja ruumiloome 2025-2028“

10. Programmi „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ rahastamiskava

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35

„Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”,

„Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja

„Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“

Lisa 10

Programmi „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava

Nimetus 2025 2026 2027 2028

Programm Maa ja ruumiloome

Kulud -17 281 975 -15 583 437 -15 192 800 -15 194 298

sh välistoetused ja kaasrahastus -14 948 547 -13 369 455 -13 005 774 -13 005 774

Investeeringud -330 437 -165 536 -165 536 -165 536

Mitterahalised kulud -143 438 -130 326 -130 326 -130 326

Põllumajandusmaa ja

maaparanduse poliitika

kujundamine

Kulud -17 281 975 -15 583 437 -15 192 800 -15 194 298

sh välistoetused ja kaasrahastus -14 948 547 -13 369 455 -13 005 774 -13 005 774

Investeeringud -330 437 -165 536 -165 536 -165 536

Mitterahalised kulud -143 438 -130 326 -130 326 -130 326

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35

„Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”,

„Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja

„Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“

Lisa 1

BIOMAJANDUSE PROGRAMM

2025–2028

2

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 2

Programmi üldinfo ...................................................................................................................... 3

1. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 4

2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................... 5

3. Hetkeolukorra lühianalüüs ............................................................................................... 7

4. Olulised tegevused ......................................................................................................... 13

5. Programmi tegevused .................................................................................................... 16

5.1. Programmi tegevus – põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine .............. 16

5.2. Programmi tegevus – ringbiomajanduse arendamine ........................................... 20

5.3. Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime

tõstmine 22

5.4. Programmi tegevus – noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine ..... 25

5.5. Programmi tegevus – turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine ............ 26

5.6. Programmi tegevus – ühistegevuse ja koostöö arendamine ................................. 28

5.7. Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse tugevdamine ...... 30

5.8. Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine ...................................... 32

5.9. Programmi tegevus – vee-elusressursside töötlemine ja turustamine .................. 34

5.10. Programmi tegevus – vesiviljeluse arendamine ................................................... 36

5.11. Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse .......................................... 38

6. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................ 39

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ..................................................................................... 40

LISA 2. Teenuste rahastamiskava ............................................................................................ 42

3

Programmi üldinfo

Programmi koostaja

ja vastutaja

Biomajanduse asekantsler, põllumajanduspoliitika osakond,

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakond ja kalanduspoliitika osakond

Programmi eelnõu

valmimise aeg 01.06.2024

Vormi sisu

kasutamise selgitus

Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja

riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu

kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister

käskkirjaga.

Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori

ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised.

Valdkonna

arengukava

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Valdkonna visioon Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada

Programmi nimi Biomajanduse programm

Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine.

Programmi periood 4 aastat (2025–2028)

Peavastutaja

(ministeerium)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala

asutused)

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja

Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK)

4

1. Sissejuhatus

Biomajanduse programm viib ellu „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“

(PõKa) eesmärki: „Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori

ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised.“ Programmis

kajastuvad tegevused võimaldavad põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse

valdkondades bioressurssi efektiivsemalt ning kestlikumalt kasutada ja väärindada, võttes

arvesse biomajanduse arengusuundi, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning leida

kohti valdkondade vaheliseks koostööks.

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2023-2027

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD).

Kalandussektori arenguks vajalikke tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2021-2027

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) vahenditest. Mitmesuguseid

harrastuskalapüügi tugevdamise meetmeid ja kalanduse teadlikkuse tõstmise tegevusi

rahastatakse ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Lõhelistele rändeteede avamist

kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel on rahastatud Euroopa Liidu

Ühtekuuluvusfondi vahenditest.

Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“:

Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on seatud üheks arenguvajaduseks julgeolek ja turvalisus

ning peetud oluliseks tagada julgeolek igas olukorras ja parandada kriisideks valmisolekut.

Programmi tegevused panustavad sellesse, et toidujulgeolek oleks Eestis tagatud.

Biomajandus panustab strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava muutusesse, millega soovitakse

suurendada Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium on peavastutaja kestliku ringbiomajanduse (sh sinimajanduse)

arendamisel.

Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt on elupaikade hoidmine ja taastamine, liigirikkuse

suurendamine ning muldade kaitse piisavalt ulatuslikul territooriumil tähtis nii elurikkuse

säilitamisel kui ka kliimamuutuste puhverdamisel ja nendega kohanemisel. Mida rohkem on

toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme (sh veekeskkonnas), seda paremini oleme varustatud

inimese eksistentsiks vajalikuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohaneda

kliimamuutustega.

Muudatused:

Biomajanduse programm käsitleb endise „Põllumajandus, toit ja maaelu“ teemasid, kuid

ümberkorralduste ja struktuurimuudatustega liikusid välja toiduohutuse, taimetervise ja

mahepõllumajanduse teemad (toiduohutuse programm), maakasutuse ja maaparandusega

seotud teemad (maa ja ruumiloome programm) ning maaelu arengu teemad (regionaalarengu

programm). Kuna põllumajandustootmine tähendab ühtlasi maakasutust, kajastatakse

programmis endiselt põllumajandusmaa kestliku kasutamisega seotud teemasid. Programmi

lisandus kestliku kalanduse valdkond koos programmi tegevustega, mis varem moodustasid

eraldi kalanduse ühisprogrammi Kliimaministeeriumiga.

5

2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine.

Programmi mõõdikud

Mõõdik Tegelik

(2023)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Sihttase

(2028)

Kasutuses oleva

põllumajandusmaa pindala,

ha

987 785 990 000 990 000 990 000 990 000

Keskkonnasõbralikult

majandatava maa osakaal,

%*

91,1 90 90 90 90

Kogu tarneahela loodava

lisandväärtuse osatähtsus

kogu ettevõtlussektori

lisandväärtuses, %

6,8 (2022) 7,2 7,2 7,2 7,2

Eesti päritolu

põllumajandussaaduste ja

toidukaupade osakaal kogu

eesti päritolu kaupade

ekspordis, %

13 13 13 14 14

Kasvuhoonegaaside (KHG)

heide põllumajandustoodangu

väärtuse kohta, t CO2 ekv/tuh EUR

2,42

(2022) Madalam

kui 2,5 Madalam

kui 2,5 Madalam

kui 2,5 Madalam

kui 2,5

Heas seisus kalavarude arv,

%

42 45 45 50 60

Eesti kalandussektori

esmatootmise kogu väärtus

(mln €)

77,7 82,2 83,9 85,1 96,7

* Kõigi ökokavade ja keskkonnatoetuste ning püsirohumaa pindala ühekordselt suhtena põllumajandusmaasse, ei

lange alla sihttaset

Programmi eelarve

Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud kokku -361 681 681 -328 395 964 -303 522 001 -302 276 307

Põllumajandus-

keskkonna hea seisundi

tagamine

-62 528 064 -60 229 802 -62 807 450 -62 059 417

6

Ringbiomajanduse

arendamine

-7 713 004 -11 309 895 -355 055 -355 473

Põllumajandus- ja

toidusektori

konkurentsivõime

tõstmine

-129 394 515 -92 997 498 -79 531 455 -79 023 783

Noorte

põllumajandusettevõtjat

e tegevuse arendamine

-11 703 112 -10 023 502 -10 013 372 -10 013 851

Turukorraldus ja

kaubanduspoliitika

rakendamine

-119 185 731 -120 144 943 -118 390 316 -118 392 033

Ühistegevuse ja koostöö

arendamine

-1 640 509 -1 415 928 -1 405 223 -1 405 642

Eesti toidu kuvandi ja

müügivõimekuse

tugevdamine

-3 821 641 -4 356 310 -3 993 730 -3 994 947

Kutselise kalapüügi

korraldamine

-10 364 417 -10 340 667 -10 669 959 -10 671 563

Vee-elusressursside

töötlemine ja

turustamine

-6 934 835 -9 028 451 -7 207 950 -7 209 079

Vesiviljeluse

arendamine

-2 905 372 -2 996 133 -3 185 990 -3 186 967

Kalavarude haldamine

ja kaitse

-5 490 481 -5 552 835 -5 961 500 -5 963 553

Programmi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse

amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea

jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes

kuludes. Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta.

Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või

ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest

(teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Investeeringute eelarvet kajastatakse

programmi, meetme ja tegevuse tasemel.

7

3. Hetkeolukorra lühianalüüs

Põllumajanduskeskkond

Põllumajandustootmine põhineb loodusressursside kasutusel, mistõttu on oluline tagada nende

hea seisund. Hoitud ja hooldatud põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti

identiteedist.

Eesti põllumuldade seisund on üldiselt hea, põllumajandustootjad on enamasti kasutusele

võtnud mitmekesised külvikorrad ning üha enam rakendavad ka mullasõbralikke

harimispraktikaid. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata turvasmuldade harimise

vähendamisele, mulla positiivse süsinikubilansi tagamisele ning taastava põllumajanduse

praktikate viljelemisele, millele pakuvad tuge toetusmeetmete kõrval eelkõige asjakohased

uuringud ning teadmussiirde tegevused.

Jätkuvalt on probleemiks põhjavee kohatine saastumine nitraatidega ning osade järvede ja

rannikumere eutrofeerumine. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti

siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes

kolmandiku. Põllumajanduse negatiivset mõju pinna- ja põhjaveele saab vähendada

keskkonnahoidlike majandamisviisidega.

Põllumajandusmaastikus toetavad kõige enam elurikkuse ja kliimaeesmärke pärandniidud.

Nende pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnasekkumiste abil hooldatakse

sellest üle poole. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja

kus on säilinud looduslik taimestik. Väljapool kaitsealasid asuvate pärandniitude ja teiste

liigirikaste niitude säilitamise toetamiseks on 2024. aastal alustatud nende alade

inventeerimisega. Kui põllumajandusmaastike kimalasenäitajad on olnud stabiilsed, siis

liigirikkust iseloomustav põllulindude indeksi trend on langev. Peamistes

põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavate liigirikaste

rohumaade, sopistunud servaalade ja maastikuelementide hulk liialt väike ning suured üksteise

kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning

ümbritsevate loodusalade sidusust.

Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilimisel ja parendamisel mängivad olulist rolli

seadusandluse tõhus rakendamine, vabatahtlikud keskkonnameetmed, kohalikke olusid arvesse

võtvad teadusuuringud ja teadmussiire ning põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus. Riigi

roll on siin liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine ning

põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame kaasa

KHG heite ohjamisele, kliimamuutuste mõju vähendamisele ja kliimamuutustega

kohanemisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastikulise

mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja parandamisele.

Põllumajandus mõjutab mitmeti ka maakasutust, meie loodusressursse, maastikke ja elurikkust,

olles ise nende kasutajana neist sõltuv. Samuti mõjutab põllumajandus kliimat ja vastupidi – on

kliimamuutustest otseselt mõjutatud.

Põllumajanduse KHG heide moodustas 2022. aastal KHG koguheitest 11%. Kui arvestada kogu

kestliku toidusüsteemi heidet, kuhu alla kuuluvad lisaks KHG heite inventuuri põllumajanduse

osa all raporteeritud heitele ka kütuste kasutamisest ja maakasutuse muutusest tulenev heide,

oli 2022. aastal heide 2515 kt CO2ekv. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite

vähendamist ei ole hetkel Eestis õiguslikult reguleeritud, vastav eesmärk on väljatöötamisel

8

kliimakindla majanduse seadusega. Üheks mõõdikuks põllumajanduse tulemuslikkuse

hindamisel on kasvuhoonegaaside heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta, mis on olnud

madalam kui 2,5 t CO2 ekv/tuh EUR.

Kestliku toidusüsteemi KHG heite vähendamiseks on vaja rakendada täiendavaid

kliimameetmeid ja teha investeeringuid, kuna prognoosid näitavad, et olemasolevate

meetmetega ei ole võimalik KHG heite vähendamist saavutada.

Ringbiomajandus

Eesti on bioressurssidega hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on madal lisandväärtus ning suur

osatähtsus toorme (nt töötlemata või vähetöödeldud teravili, toorpiim, puit) ekspordil. Eestis

annavad biomajandusega seotud sektorid ja tegevusalad ligikaudu 13% majanduse

lisandväärtusest ning 17% ekspordist, lisandväärtus töötaja kohta on olnud aga ligikaudu

30% allpool ELi keskmist. Kui jõukamate Euroopa riikide biomajanduses on olulisel kohal

kapitali- ja tehnoloogiamahukad tegevusalad (mh farmaatsia- ja keemiatööstus), siis Eesti

biomajandus on olnud väga tooraine (metsa/puidu, põllumajanduse/toidu) keskne – neis

väärtusahelates luuakse 90% Eesti biomajanduse lisandväärtusest.

Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi koordineerimisel ja koostöös Kliimaministeeriumi,

teadlaste, ettevõtjate, avaliku sektori ja Eesti Maaülikooliga valmis 2023. aastal

ringbiomajanduse teekaart, mis määratleb Eesti ringbiomajanduse arengu peamised

tegevussuunad ja arenguks vajalikud tegevused. See on ühtlasi aluseks piirkondlike

ringbiomajanduse teekaartide koostamisele, mis lähtuvad kohalikest bioressurssidest,

kogukondade ja omavalitsuste vajadustest ja võimalustest. Piirkondlike ringbiomajanduse

teekaartide loomiseks koostas Tallinna Ülikool metoodilise raami ja 2024. aastal koostati Eesti

Maaülikooli juhtimisel piirkondlikud ringbiomajanduse teekaardid kahes Eesti piirkonnas.

Bioressursside, sh kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamiseks ning teadus- ja arendustegevuse ja

innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks on taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) käivitatud

investeeringutoetus kogueelarvega 28,8 mln eurot. Lisaks käivitati RRF REPowerEU raames

2024. aasta I poolaastal investeeringutoetus biometaani tootmise suurendamiseks (eelarve ca

20 mln eurot). Vastavalt RRFi reeglitele on rahastus ette nähtud vaid kuni 2026. aasta

keskpaigani ning vastavate tegevuste edasiseks toetamiseks rahastus puudub. Kõrvalsaaduste

ja jääkide väärindamise investeeringuteks avaneb 2024. aasta lõpus ÜPP SK 2023–2027

sekkumine, mille piiratud eelarve võimaldab toetust anda vaid väga väikeses mahus.

BOOST4BIOEAST projekti raames on 2024. aasta lõpus Eesti Maaülikooli koordineerimisel

loomisel ringbiomajanduse keskus. Keskus koondab erinevad ringbiomajandusega tegelevad

sihtrühmad ja toetab innovatsiooni kasvu sektorites, seda läbi koostöö koordineerimise ja

mitmetasandilistele probleemidele/väljakutsetele uudsete lahenduste leidmise initsieerimise.

Keskuse loomine aitab muu hulgas kaasa ringbiomajanduse teadlikkuse tõusule ühiskonnas.

Põllumajandus ja toiduainetööstus

Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus tagavad toiduga kindlustatuse ja annavad olulise

panuse Eesti majandusse, eksporti ja tööhõivesse. Nimetatud sektorid annavad ~3% Eestis

loodud lisandväärtusest ja nendes töötab ~4% hõivatutest. Maapiirkonna elanikest töötab

eeltoodud valdkondades 15 tuhat hõivatut, ehk 9% maapiirkonna hõivatutest.

Uute ettevõtjate sisenemist põllumajandusse takistab põllumajandusmaa piiratus, suur

kapitalivajadus ja majanduslik ebakindlus. Paremad väljavaated on köögivilja-, puuvilja- ja

9

marjakasvatuses, kus saab tegevust alustada ka väiksemal põllumajandusmaa pinnal, kuid ka

seda tüüpi ettevõtete kapitalimahukus on suur. Tööjõuvajaduse seire uuringu OSKA1 andmetel

prognoositakse, et nii põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses väheneb järgneva kümnendi

jooksul hõive ning seda ennekõike lihtsamate tööde tegijate arvelt, keda võiks tulevikus üha

enam asendada tehnoloogia. Spetsialistide puhul prognoositakse mõningast tööhõive kasvu.

Valdkonna hõivet ja tööjõuvajadust mõjutab oluliselt tööjõu vananemine, samas on

tööjõupuudust suudetud leevendada välistööjõu abil. Tööjõu voolavus on murekoht ennekõike

liht- ja oskustööliste seas ning seda mõjutavad nii madal palgatase kui ka töötingimused.

Ettevõtete poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks, mis üheltpoolt

vähendavad nõudlust tööjõu järele, aga samas toovad ka muudatusi töö sisusse.

Eestis on 978 364 ha põllumajandusmaad, mis on koondunud suurematesse ettevõtetesse

(umbes 80% põllumajandusmaast on 20% ettevõtete kasutuses), kuid seal kõrval tegutseb ka

palju väikseid põllumajandusettevõtteid. Tööjõu tootlikkus on nii põllumajanduses kui ka

toidutööstuses aastatega oluliselt suurenenud, kuid jääb siiski veel ELi keskmisest madalamaks

(põllumajanduses ~10% ja toiduainetööstustes ~30% madalam EL keskmisest).

Põllumajanduse majandusarvestuse esialgsetel andmetel2 vähenes 2023. a

põllumajanduse majandusharu toodangu koguväärtus 2022. aastaga võrreldes ligikaudu

20%. Koos toetustega (ehk alushindades) oli väärtus 1,30 miljardit eurot.

Põllumajandussektori kogutoodangu väärtus ei ole alates 2015. aastast katnud ära sektori

kogukulusid ja lisandväärtus ning ettevõtjatulu on moodustunud läbi toetuste. 2023. aastaks

prognoositud ettevõtja tulu langus -134 mln eurot ei ole peale Eesti liitumist EL-iga nii madal

olnud. Turult saadav tulu koos sissetuleku- ja keskkonnatoetustega (v.a investeeringutoetused)

ei katnud eelmisel aastal ära põllumajandustoodangu tootmiseks tehtud kulusid. Sellel on

mitmed põhjused:

 ebasoodsad ilmastikutingimused (põud, hiline öökülm, liigsed sademed koristusperioodil);

 intressimäärade tõus, mis tõi kaasa laenuraha kallinemise,

 kõrgete hindadega ostetud sisendid 2023. a saagiks,

 taimekasvatussaaduste hindade langus,

 EL ühise põllumajanduspoliitika uue programmperioodi rakendumine ja olulised muudatused

toetuste ümbersuunamisel suurematelt ettevõtjatelt väikestele ja noortele ettevõtjatele.

Kogu tarneahela — põllumajanduse, toidutööstuse, toitlustamise ja kaubanduse — tõhus

toimimine nõuab tihedat koostööd kõigi osapoolte vahel ning pidevat tarneahela toimimise

jälgimist ja täiustamist, et tagada toidukauba kvaliteet, ohutus ja kättesaadavus tarbijatele. Uute

tehnoloogiate kasutuselevõtt ja tootmise automatiseerimine võimaldavad ettevõtetel

efektiivsemalt toota, jälgida tarneahelat ja kohandada tooteid vastavalt tarbijate eelistustele.

Toidutrendid on muutunud tervislikuma, orgaanilisema ja jätkusuutlikuma toidu suunas, mis

sunnib ettevõtteid pakkuma kvaliteetsemaid ja innovaatilisemaid tooteid ning teenuseid. Kogu

tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses

2022. aastal oli 6,8%. 2022. aastaks seatud sihttaset (7,2%) ei saavutatud.

Põllumajandussektori üheks suurimaks murekohaks on riskidest tulenev jätkuv ebakindlus. See

omakorda vähendab soovi teha vajalikke investeeringuid nii ressursitõhususe tõstmiseks kui ka

keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Põllumajandusettevõtete majanduslik toimetulek

1 „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus“, Tallinn 2023 2 Prognoos avaldatud SA kodulehel 01.04.2024

10

ehk kulude vähendamine ja tulude suurendamine on oluline kriteerium, et roheülemine saaks

toimuda. Ainult majanduslikult kestlikud ja konkurentsivõimelised ettevõtted on suutelised

investeerima uutesse tehnoloogiatesse ja neid rakendama. Sellega saame tagada ka kestliku

toidutootmise ja toiduga kindlustatuse. Toiduainetööstuse probleemiks on eelkõige

mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, väikesed tootmismahud ning vähene

võimekus iseseisvaks tootearenduseks ja innovatsiooniks.

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2023. aastal oli

hinnanguliselt 1,5 mld eurot, vähenes aastaga 3,7%. Kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist

moodustab Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ~13% ja see

osakaal suurenes 2 protsendipunkti võrra ehk põllumajanduse ja toidutööstuste panus

Eesti eksporti kasvas ka majanduslanguse tingimustes.

Ligi kolmandiku ekspordist moodustab tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on

muutumises ja sõltudes tooraine hindadest ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Vene-

Ukraina sõja, välisnõudluse nõrgenemise ja peamiste kaubanduspartnerite majanduste

ebakindluse tõttu on ka Eesti majanduse lähiaja väljavaade endiselt ebakindel ning kasvuootus

ekspordile madal. Kaubavahetust mõjutavad ka lähiturgude majandusarengud ja

rahapoliitilised otsused inflatsiooni kontrolli alla saamiseks. Ekspordi seisukohalt on Eesti

toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks uute turustusvõimaluste leidmine väärindatud

toodetele, mis aitaks maandada hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust tooraine

ekspordil ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel.

Selleks, et tagada ettevõtetele müügiedendusalane tugi ning tarbijate teadlikkuse tõus kestlikust

toidutootmisest, rakendatakse visioonidokumendi Eesti toit 2022-2025 raames erinevaid

teavitus- ja müügiedendustegevusi. 2022. aasta lõpus viis Eesti Konjunktuuriinstituut läbi

uuringu3, mille tulemustest nähtus, et 61% vastajate hinnangul on nad toidupoes viimase aasta

jooksul ostnud valdavalt kodumaist kaupa. Alates 2013. aastast on sama näitaja püsinud

stabiilselt vahemikus 74–77% (2020. aastal 74%). Niisiis on koduturul toimunud suurim

kodumaise toidukauba eelistamise langus viimase 10 aasta jooksul. Seetõttu näeme vajadust

panustada senisest rohkem turuarendustoetuse kaudu nii riigisisestesse teavitustegevustesse,

mis võimaldavad panustada sektori mainekujundusse ja tarbijate teadlikkuse kasvu kui ka

jätkata rahvusvahelistel messidel ettevõtete ühisstendide toetamist.

2016. aastal oli turuarendustoetuse eelarve 900 000 eurot. Sellest ajast alates on toetuse eelarve

pidevalt vähenenud, 2022. aastast alates on turuarendustoetuse eelarve olnud 400 000 eurot.

Piiratud eelarve tingimustes ei ole olnud võimalik toetada Eesti turule suunatud

teavituskampaaniaid, turu-uuringuid ega Eestis toimuvate messide korraldamist või neil

osalemist. Viimasel kolmel aastal on toetatud vaid välisriikides toimuvatel messidel osalemise

korraldamist, messide külastamist ning välisriigis turundusürituste korraldamist. Eesti

ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet silmas pidades oli kriitilise tähtsusega toetada

tegevusi, mille eesmärk on ekspordi toetamiseks väliskontaktide edendamine. Selleks, et

säilitada kohaliku toidu eelistamise tase, on vajalik suurendada turuarendustoetuse eelarvet.

Kalandus

Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti

kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja

haldamisel. Lisaks tuleb leida võimalused, kuidas kalakasvatamisel kasutada maa- ja

3 Eesti Konjunktuuriinstituut. Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud (2022).

11

veeressurssi võimalikult efektiivselt. Kalapüük, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine,

vesiviljelus ― need valdkonnad peavad põhinema konkurentsivõimet, sissetulekuid,

lisandväärtust ja teadmisi suurendaval majandamisel, mis on samaaegselt keskkonnahoidlik ja

sünergiaid loov.

Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu nappus ning kalandussektori vähene

atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Sektori

atraktiivsuse tõstmiseks on vaja jätkata valdkonnast positiivse kuvandi loomist kõigis

kalamajanduslikes valdkondades ning selle saavutamiseks tuleb tõhustada koostööd teadus- ja

haridusasutuste, sektori ettevõtete ning administratsiooni vahel.

Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere

traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2023. aasta alguse seisuga tegutseb sektoris 1524 püügiloa

omanikku ning 2304 kalurit. Piiratud kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide

kestmise, konkurentsivõime püsimise ning ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse

ajaloolisel püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste jaotussüsteem.

Peamised väljakutsed püügisektoris on seotud püügikoormuse vähendamise ja sissetulekute

tõstmisega, kuivõrd majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole.

Kalavarude looduslikuks taastumiseks tuleb taastada kalade elupaiku ja kudealasid ning tagada

nende säilimine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade

noorjärke. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust nende

kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas seisundis (eelkõige ahven ja koha). Samuti on vaja

ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku

kalapüügi ohjamiseks, püütud kala tagasiheite lõpetamiseks ning soovimatut kaaspüüki

vähendavate püügimeetodite ja püügivahendite kasutuselevõtuks.

Ranna- ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on

madal, mis muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja

turustamisel ning on tingitud ka kalapüügi hooajalisusest. Seetõttu on vaja tähelepanu pöörata

ranna- ja siseveekogude kalurite tegevuste mitmekesistamisele ja sissetulekute tõstmisele.

Säästva sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee-

elusressursside väärindamise kõrval ka jõukate rannikukogukondade areng.

Vee-eluressursside töötlemist iseloomustab vähene tootearendus. See tähendab ühelt poolt

seda, et tooted on tagasihoidliku lisandväärtusega, kuid teisest küljest on senini vähe tähelepanu

pööratud nende ressursside töötlemisele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja

mille väärindamine ei suurenda survet keskkonnale ning on vastavuses elurikkuse,

kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega. Kalandussektori ettevõtete investeeringute

soodustamiseks tuleb toetada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate

kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris

tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kellel on madal omafinantseeringuvõime, ning

väikeste ja keskmiste suurustega ettevõttetele (VKE-dele), kellel on raske saada pikaajalisi

laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Töötlemissektori

konkurentsivõime tõstmiseks, sh lisandväärtuse kasvatamiseks, on vaja toetada vee-

elusressursside tootearendust ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist

ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö ning Eesti teadlaste rahvusvahelises

teaduskoostöös osalemise kaudu.

Vaatamata faktile, et Eestis püütakse aastas ligikaudu 74 000 tonni kala ja kasvatatakse veel

lisaks 800 tonni , ei ole riigis kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine suur. Aastas tarbitakse

12

keskmiselt umbes 17 kg kalatooteid elaniku kohta, mis on tunduvalt alla Euroopa keskmise –

Euroopas on see näitaja 23,2 kg inimese kohta. Kalatarbimise suurendamiseks Eesti

leibkondades on plaanis jätkata üleriigilise kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise ja

teavitamise kampaaniaga, mis pööraks tähelepanu kalatoodete tarbimise olulisusele kõikides

vanusegruppides ja aitaks kaasa Eesti kalatoodete väärindamisele ning turustamisele.

Eestis tegutseb kaheksa kalanduspiirkonna tegevusrühma (Joonis 1). Kalapüük on alati olnud

tähtsal kohal ning mitmed asundused on tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel.

Kalanduspiirkondade moodustamisega on rannakalanduses välja kujunenud tugev kalurite

tuumik, kes saab kalapüügist märkimisväärset tulu.

Joonis 1. Kalanduspiirkonna tegevusrühmad

Seoses püügi hooajalisusega on siiski enamikul ranna- ja siseveekogude kutselistel kaluritel

vajadus leida täiendavaid sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna piisavalt tulu

ega sissetulekut terveks aastaks. Ranna- ja siseveekogude kalurite vähene

investeeringusuutlikkus vähendab oluliselt nende võimalusi võtta kasutusele uusi

keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid ning seista

vastu kliimamuutustest tulenevatele ohtudele.

Kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada püüki

nii ranna- kui ka siseveekogudes nii, et püügitegevusest sõltuvad kogukonnad jõuaksid

rahuldava elatustasemeni ja nende investeerimissuutlikkus kasvab. Vee-elusressursside

väärindamine ja otseturustamise jätkuv toetamine loob võimalused lühikeste tarneahelate

tekkeks ning soodustab väikeste, kuid kvaliteetsete koguste turustamist otse tarbijale.

Kalanduspiirkondade ja kestliku sinimajanduse arengu soodustamiseks on vajalik koostöö

jätkumine sektorite esindajate ja teadlaste vahel ning algatusrühmade töö koordineerimine

riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil.

13

4. Olulised tegevused

Prioriteet Targa ja kestliku põllumajandustootmise ja

toidutöötlemise toetamine ja toidujulgeoleku

suurendamine.

Milles seisneb

väljakutse?

Vähene lisandväärtus võrreldes EL keskmisega, madal võimekus iseseisvaks

tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks, kliimamuutuste mõju

toidutootmisele ja toidutootmise mõju keskkonnale, ebakindlus

põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades (riskijuhtimine),

järelkasv põllumajandussektoris.

Olulisemad

tegevused 2025.

aastal

 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023˗2027 rakendamine ja vajadusel ajakohastamine.

 Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) sekkumiste

edukas rakendamine ja vajadusel ajakohastamine.

 Uue finantsperioodi ettevalmistus.

 Põllumajanduse ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks

viiakse läbi uuring põllumajandussektori lisandväärtuse loomise

võimekuste ja takistuste hindamiseks, töötatakse välja

terviklahendused ettevõtete kriisidele ja riskidele vastupidavuse

suurendamiseks ja uute ettevõtjate alustamise soodustamiseks.

Prioriteet Kestliku toidusüsteemi KHG heite vähendamine ja

süsiniku sidumise suurendamine.

Milles seisneb

väljakutse?

Põllumajandussektori KHG heite vähendamine.

Olulisemad

tegevused 2025.

aastal

 Kliimameetmete rakendamine.

 KHG uuringute ja arenduste (sh andmekogumismetoodika)

läbiviimine.

Prioriteet Põllumuldade hea seisundi tagamine.

Milles seisneb

väljakutse?

Põllumuldade kvaliteedi langemine ja põllumajandusmaa kasutusvõimaluste

vähenemine.

Olulisemad

tegevused 2025.

aastal

Jätkatakse erinevate agroökoloogiliste praktikate mõju uurimist ja

keskkonnahoidlike praktikate soodustamist, tõhustatakse põllumuldade

seisundi seiret, mullaanalüüside tegemise võimekust, mullaandmestiku

täpsustamist (sh Eesti mullastikukaardi üleriigiline ja -pinnaline

uuendamine) ja teadmussiirde tegevusi.

14

Prioriteet Eesti põllumajandus- ja toidusektori roheülemineku

teekaardi ning Eesti ringbiomajanduse teekaardi

rakendamine.

Milles seisneb

väljakutse?

Ringmajanduse põhimõtete tagasihoidlik levik biomajanduse sektorites,

kohaliku taastuva bioloogilist päritolu biomassi piiratud töötlemisvõimekus

ning kõrvalsaaduste ja jääkide vähene väärindamine.

Olulisemad

tegevused 2025.

aastal

 Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste, jäätmete ja (tootmis)kadude

andmekogumise metoodika väljatöötamine ja andmete

kättesaadavaks tegemine.

 Ringbiomajandusega seotud mõistete (jäätmed, sh biolagunevad

jäätmed, kõrvalsaadused) ja nendega seotud nõuete ajakohastamise

algatamine.

Prioriteet Põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete

müügivõimekuse tõstmine.

Milles seisneb

väljakutse?

Eesti toidukaupade negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse

väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev

orienteeritus lähiturgudele.

Olulisemad

tegevused 2025.

aastal

 Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste, jäätmete ja (tootmis)kadude

andmekogumise metoodika väljatöötamine ja andmete

kättesaadavaks tegemine.

 Ringbiomajandusega seotud mõistete (jäätmed, sh biolagunevad

jäätmed, kõrvalsaadused) ja nendega seotud nõuete ajakohastamise

algatamine.

Prioriteet Kalavarude hea seisundi saavutamine.

Milles seisneb

väljakutse?

Heas seisus kalavarude osakaal (2024. a 42%) jääb alla seatud sihttasemetele

(2025. a 45%).

Olulisemad

tegevused 2025.

aastal

Liigse kalapüügikoormusega piirkondades püügivahendite arvu

vähendamine ja kalavarude kaitsemeetmete ajakohastamine (alammõõdu

korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad

meetmed).

Prioriteet Targa ja kestliku kalandussektori toetamine.

15

Milles seisneb

väljakutse?

Ebakindlus tootmissisendite hinnas, kalatoodete vähene tarbimine, madal

võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks.

Olulisemad

tegevused 2025.

aastal

 EMKVFi rakenduskava eesmärkide saavutamiseks sekkumiste

edukas rakendamine ja vajadusel nende ajakohastamine.

 Kestliku kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside

kaitsmise edendamine; kestliku vesiviljeluse arendamine;

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja

lisandväärtuse edendamine; säästva sinise majanduse arendamine

rannikualadel ja kalanduskogukondades.

Prioriteet Kalanduse IT-süsteemide arendamine ja toimivuse

tagamine.

Milles seisneb

väljakutse?

Kalanduse andmevahetuse toimimine ööpäevaringselt ja süsteemide osiste

arendamine kindlustamaks kasutajamugavus ja töökindlus rannakaluritele,

traalpüüdjatele ja kaugpüüdjatele.

Olulisemad

tegevused 2025.

aastal

 Kutselise kalapüügi elektroonilisele andmete edastamisele registri

ja rakenduste (PERK, ERS) arendamine.

 Kalaluba.ee toimivuse tagamine.

16

5. Programmi tegevused

Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid;

Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused

5.1. Programmi tegevus – põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine

Eesmärk

Põllumajandustootmisega seotud väetiste ja taimekaitsevahendite

kasutamisest tuleneva negatiivse keskkonnamõju vähendamine

ning põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse

säilimise tagamine.

Mõõdik Tegelik tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Püsirohumaade

osakaal kogu

põllumajandusmaast,

%

27.67 28.75 28.75 28.75 28.75

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Põllumajanduse intensiivistumise tagajärjel on kasvamas surve mulla ja vee heale

seisukorrale. Kasvuteel on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heide ning

lämmastikukoormus veekogudele.

Sõnnikumajanduses on probleemiks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet vähendavate

praktikate vähene rakendamine.

Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid

maastikuelemente liiga vähe ning suured, üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta

põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ja ümbritsevate loodusalade sidusust.

Põllumajanduskeskkonnas toimuvate muutuste tuvastamiseks ning vajalike meetmete

kujundamiseks tehakse uuringuid ja hinnatakse keskkonnaseisundit, ent seirevõimekus ei ole

sageli piisav teadmuspõhiste otsuste tegemiseks.

Eesti põllumuldade peamised probleemid on orgaanilise aine vähenemine, tihenemine,

kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud põllumajandusmaa kasutusvõimaluste

vähenemine, muldade kurnamine ja muldade hapestumine, aga ka mulla ehitistega (rajatised,

hooned) katmine, mis viib põllumullad põllumajanduslikust kasutusest välja muuks kasutuseks

(hinnanguliselt 1000 hektarit aastas).

17

Eestis on muldade (sh orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate) põllumajandus-

praktikate rakendamine ja levik ebapiisav.

Tegevused:

Eesti põllumuldade hea seisundi tagamiseks jätkatakse mullasõbralike majandamispraktikate

toetamist, täiendatakse põllumuldade seisundi seiret, jätkatakse praktikate mõju kindlaks

tegevate uuringute läbiviimist, tõhustatakse teadmussiirde tegevusi ja mullaanalüüside tegemise

võimekust ning toetatakse põllumajandusettevõtjaid muldade ja muldi mõjutavate tegurite

tundmaõppimisel.

Koostöös Kliimaministeeriumiga valmistutakse EL mullaseire direktiivi ülevõtmiseks, sh

mullaseaduse väljatöötamiseks ja mullaseire raamistiku uuendamiseks.

Koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga viiakse ellu uurimisprogramm

„Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks

kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“, sh tegeletakse

mullastikukaardi uuendamise ning erinevate maakasutus- ja mullastikutüüpide orgaanilise

süsiniku sidumise võime ja riigispetsiifiliste KHG eriheitetegurite kindlakstegemisega.

Viiakse läbi riigisiseseid tegevusi, mis toetavad Euroopa Horisondi mullakokkuleppe

missiooni eesmärki

Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses

keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, sh ka

toetuste abiga. Täiendava keskkonnahoiu tegevusi toetab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaga

seotud õigusloome, toimiv järelevalve süsteem, arenev seire- ja hindamisvõimekus, teadmiste

levik ning toetuste rakendamine. Suur roll on digiteenuste arengul, mis muuhulgas aitab pidada

põlluraamatut ja koostada toitainete bilansse ning annab väetamis- ja taimekaitsealaseid

soovitusi ning. Need tegevused on seotud ka ÜPP strateegiakava 2023-2027 sekkumiste

nõuetega.

Pea kogu põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis kehtib Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika kõigile pindala- ja loomatoetuste taotlejatele. Süsteemi

eesmärk on tagada, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad peamisi

põllumajandusega seotud nõudeid. Süsteem koosnebki nõuetest ja nende kontrollisüsteemist,

mis peab finantskorrektsioonide vältimiseks olema kooskõlas ELi reeglitega. Nõuete rikkumisel

vähendatakse kõigi pindala- ja loomatoetuste summat. Tingimuslikkuse süsteem laienes 2023.

aastast oluliselt, kui mitmed seni toetatud nõuded sellega liideti. Üheks neist on püsirohumaade

säilitamise nõue, mille üle peetakse arvet riigi tasemel läbi tingimuslikkuse süsteemi ja seda

mõõdetakse jooksva aasta suhtarvuga võrrelduna võrdlussuhtarvuga. Püsirohumaade osakaal on

ka esmane programmi tegevuse mõõdik. See iseloomustab põllumajandusmaa

kasutamisekstensiivsust. Pärast põlluraamatu andmete kogunemist (eeldatavalt mõne aasta

pärast) on võimalik hinnata ka põllumajanduse keskkonnasuundumusi spetsiifilisemalt.

2025. aasta 1. jaanuarist liidetakse tingimuslikkuse süsteemi ka töökeskkonnaga seotud nõuded4.

Sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamise eesmärgiks on tõsta taotlejate teadlikkust tööõiguse

nõuetest ja kaitsta põllumajandussektoris hõivatud töötjate huve.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikkel 14 lõige 1

18

Lisaks õigusaktide ja tingimuslikkuse nõuetele rakendatakse põllumajanduses kliima-,

keskkonna- ja loomade heaolu parendamiseks ÜPP Strateegiakavaüheaastaseid ökokavasid ja

viieaastase kohustusega põllumajanduskeskkonnatoetusi. Põllumajanduskeskkonna toetused on

kitsamalt suunatud mulla- ja veekeskkonna, õhukvaliteedi, elurikkuse ja maastikulise

mitmekesisuse hoidmisele ning kliimamuutuse leevendamisele. Ökokavad on enamasti laiemad

keskkonnatoetused, mille nõudeid ja keskkonnapraktikaid sobivad suuremale hulgale

põllumajandustootjatele.

Paralleelselt 2023. aastast rakendunud ÜPP strateegiakava 2023‒2027 keskkonnategevustega

jätkatakse ka eelmise perioodi pikaajaliste kohustustega. Programmiperioodil 2023‒2027 on

seniseid keskkonnameetmeid tõhustatud ning lisandunud on mitmeid uusi

põllumajanduskeskkonna toetusi. Rakendatakse ka tõhustatud kontrollisüsteemi, kus suurem

fookus on erinevatel digivõimalustel, nagu näiteks pinnaseiresüsteem ÜPP strateegiakava

sisaldab lisaks ÜPP II samba maaelu arengukava toetustele ka I samba otsetoetusi, sh kliima- ja

keskkonnakavasid. Olulisemat mõju avaldavad keskkonnatoetused ja -tegevused on järgmised:

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kasutamine avaldab mõju viljavaheldusele,

mullaproovide võtmisele, sertifitseeritud seemne kasutamisele ning glüfosaadi ja muude

taimekaitsevahendite kasutamise piiramisele. Eraldi lisameetmed on välja töötatud

aianduskultuuride keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks, vahekultuuride kasvatamiseks,

happeliste muldade neutraliseerimiseks jms. Alates 2024. aastal on võimalik vahekultuuride

kasvatamise lisategevuse elluviimise eest toetust saada. Vahekultuuride kasvatamisel on oluline

roll nii mulla seisukohalt kui ka on vahekultuurid hea valik mitmekesistamaks külvikorda.

Mulla- ja veekaitse toetus aitab kaasa erodeeritud- ja turvasmuldade säästlikule

kasutamisele, muldade degradatsiooni vähenemisele ja muldades orgaanilise süsiniku

talletamisele maa pikaajalise rohumaana hoidmise kaudu. Pinna- ja põhjavee kaitsele suunatud

täiendavad tegevused aitavad kaasa veekeskkonna seisundi parandamisele.

Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse

soodustamiseks rakendatakse Eestis juba alates 2001. aastast pärandniidu hooldamise toetust.

Pärandniitude kõrval pööratakse senisest enam tähelepanu ka muudele kõrge loodusväärtusega

rohumaadele. REM tellimusel viib Pärandniitude Kaitse Ühing läbi püsirohumaade inventuure

27 000 ha-l. Inventeeritud ja väärtuslikuks püsirohumaaks hinnatud maale saame hakata maksta

väärtuslike püsirohumaa säilitamise toetust. Vastav toetusmeede rakendus 2024. aastast.

Põllumajanduse veekaitsemeetmed on nii Läänemere tegevuskavas, nitraaditundliku ala

tegevuskavas kui ka veemajanduskavades. Enamik vajalikest meetmetest viiakse ellu ÜPP

strateegiakava sekkumiste abil. Lisaks on väljatöötamisel regionaalministri määrus

taimetoitainete bilansiarvestuse õiguslikuks regulatsiooniks. Plaanis on uuendada määrust

sõnniku arvestuslike näitajate kohta, kaasajastatud andmete saamiseks on sõlmitud leping

EMÜga.

REM osaleb ametliku partnerina mitmes rahvusvahelises projektis. Viimastel aastatel on

alanud kaks 10-aastast LIFE integreeritud projekti – veemajanduse ja -poliitika teemaline

(CleanEST) ning looduskaitse, metsanduse ja agroökosüsteemide teemaline

(ForEst&FarmLand/Elurikas Eesti). Mõlemad projektid tegelevad põllumajanduse ja

põllumajandusmeetmete keskkonnamõju uurimisega ning aitavad välja töötada senisest

19

tõhusamaid põllumajanduskeskkonna sekkumisi, lisaks töötatakse välja tolmeldajate

tegevuskava, testitakse meetmeid põllulindude kaitseks jmt.

REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont

partnerluses Biodiversa+ (Biomitmekesisuse päästmine elu tagamiseks Maal) ning rahastab

riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte bioloogilise mitmekesisuse

valdkonnas.

Koolituste, infopäevade ja infomaterjalidega suurendatakse põllumajandustootjate

teadlikkust ökosüsteemiteenustest, keskkonda säästvatest põllumajanduspraktikatest ja

kliimariskidest.

Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas põllumajanduse mõju mullale, veele ja

elurikkusele.

Veeseaduse alusel on põlluraamatu pidamine igale põllumajandusega tegelevale isikule

kohustuslik, kuid selle pidamise vorm ja viis on isiku enda valida. See ei võimalda riigil teha

neil andmetel põhinevaid otsuseid või teadlastel ära kasutada potentsiaali pakkumaks

põllumajandussektorile näiteks roheülemineku või parema majandamisega seotud lahendusi.

1. aprillil avati PRIA digitaalne e-põlluraamat põllumeestele tutvumiseks ja testimiseks. Alates

15. juulist 2024. aasta on kõigil keskkonnasõbraliku majandamise toetust taotlejail kohustus

pidada e-põlluraamatut kas PRIA e-teenuse keskkonnas või mõnes muud eratarkvaras. Alates

1. maist 2025 rakendatakse taimetoiteelementide bilansi kohustust ka keskkonnasõbraliku

majandamise toetusskeemis. Järk-järgult liigutakse selles suunas, et andmed oleksid riigile

kättesaadavad ja kasutatavad nii statistikas, teadustöödes kui ka põllumajandus- ja

keskkonnapoliitika kujundamisel.

2023. aastal valmis süsiniku jalajälje hindamise tööriist põllumajandusettevõtetele. 2024.

aastal plaanitakse läbi viia hindamised põllumajandusettevõtetes, et tööriista testida ning

kaardistada ettevõtete süsiniku jalajälge.

Kehtestada nõuded, mis tagavad põllumajandusmaa ja mullastiku kaitse

Töötada välja asjakohane infosüsteem põllumajandusmaa ja mullastiku kaitseks.

Tõsta põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide teadlikkust

mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toiduga varustamiskindlusest sh

toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid

kaitsemeetmeid

Oodatav tulemus:

Tegevuse mitmed meetmed on seotud EL ÜPP strateegiakava rakendamisega, seega on

peamised eesmärgid ja mõõdikud määratud just seal. Näiteks, et põllumajandusmaad

majandatakse jätkuvalt keskkonnahoidlikke praktikaid rakendades, millest annab märku

erinevate täiendavate keskkonnameetmete pindalaline või loomade arvu sihttaseme

saavutamine. Lisaks ei lange püsirohumaa suhtarv põllumajandusmaasse alla seatud sihttaset,

mis muuhulgas näitab ka mitmete strateegiakava sekkumiste mõju maakasutusele.

20

E-põlluraamatu kasutamise laienemine ja rakendamine tagab selle, et põllumajandusmaa ja

põllumuldade kohta on olemas kvaliteetsed andmed maakasutusega seotud otsuste tegemiseks.

5.2. Programmi tegevus – ringbiomajanduse arendamine

Eesmärk Ringbiomajanduse põhimõtete suurem kasutuselevõtt

Mõõdik

Tegelik

tase Sihttase

20235 2025 2026 2027 2028

Tootmiskadu

esmatootmises6 (t) 90 909 väheneb7 väheneb väheneb väheneb

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Ringmajanduse põhimõtted pole biomajanduse sektorites seni laialt levinud ning tekkivaid

kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku

lisandväärtusega.

Kohaliku taastuva bioloogilist päritolu tooraine vähene väärindamine ning biomassi piiratud

töötlemisvõimekus, eriti lisandväärtuse kasvatamise perspektiivikamates arengusuundades

(biomassi keemiline väärindamine, tööstuslik biotehnoloogia jmt). Biomassi hajutatus ja sellega

seotud väikesed toormekogused eeldavad aga koostööd ning sageli ka väiksema mastaabiga

lahendusi, mistõttu on vajalik senisest enam panustada ringbiomajanduse lisandväärtuse kasvu

toetavate uudsete algatuste ja koostöövormide (nt klastrid, ühistulised ärimudelid,

5 2020. Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. SEI Tallinn, Eesti Maaülikool.

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

12/Toiduj%C3%A4%C3%A4tmete%20ja%20toidukao%20teke%20Eesti%20toidutarneahelas%20%282021%2

9.pdf 6 Esmatootmine – esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja

põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist. Esmatootmine hõlmab ka jahipidamist ja kalapüüki ning

loodussaaduste kogumist. Esmatootmise alla ei käi esmasaaduste töötlemine, isegi kui seda teeb esmatootja, nt

looma edasine töötlemine pärast tapmist, mis läheb juba toidutööstuse alla. Tootmiskadu – toiduks toodetud, kuid

erinevatel põhjustel kõrvalvoogu suunatud kõrvalsaadused (nt looma- või linnusöödaks, kanalisatsiooni või

lägahoidlasse suunatud, ilmastikust tulenevad, tööjõuprobleemide, taimekahjustajate, haiguste vms tõttu põllule

jäänud (koristamata) saak, kalapüügil vette tagasi lastud kala ning loomsete kõrvalsaadustena käideldud saadused,

mida ei määratleta jäätmetena tulenevalt toidujäätmete mõistest. 7 Pärast metoodika täpsustumist (2025 v 2026) mõõdik kohandatakse

21

tööstussümbioos, rahvusvaheline koostöö jms) teket, mis ühtlasi toetavad ka ettevõtete

ekspordivõimet ning välisinvesteeringuid ringbiomajandusse.

Lisandväärtuse kasvatamine ja ringbiomajanduslike ärimudelite kasutuselevõtt põhineb

teadus-arendus- ja innovatsioonitegevusel. Uute tehnoloogiate laiemaks kasutuselevõtuks ei ole

aga piisavalt investeeritud katse- ja piloteerimise ning tehnoloogia skaleerimise võimaluste

loomisse.

Bioloogilist päritolu jäägid, jäätmed ja kõrvalsaadused, eriti põllumajandusest pärinev

sõnnik, leiavad suhteliselt tagasihoidlikku kasutust biogaasi ja -metaanitootmisel, mis pakub

lahendust nii lokaalse energia tootmisel kui aitab vähendada põllumajandusega seotud

kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heidet. Tekkiv kääritusjääk ehk digestaat on

ringmajanduslikult väärtuslik materjal, mida oleks võimalik kasutada sünteetiliste

mineraalväetiste asendajana.

Ringbiomajanduse valdkonna statistikas on andmelüngad, puudub tervikpilt tekkivatest

bioloogilist päritolu kõrvalsaadustest ning nende tekkekohtadest ja kogustest. Süsteemne

ülevaade kõrvalsaadustest ning muust kasutamata või vähekasutatud bioressursist võimaldaks

neid võrreldes praegusega oluliselt paremini väärindada, planeerida muu hulgas teadus- ja

arendustegevust, logistilisi- ja töötlemislahendusi ning toetusmeetmeid.

Tegevused:

Toetame investeeringuid bioressursside töötlemisvõimekuse suurendamiseks ning

bioloogilist päritolu jääkide, jäätmete ja kõrvalsaaduste väärindamiseks.

Rakendame ringbiomajanduse teekaarti, mille peamised tegevussuunad on seotud

lisandväärtuse kasvatamise, kestliku ressursikasutuse ja elurikkuse hoidmise, teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni, ettevõtluskeskkonna ning hariduse, oskuste ja

teadlikkusega.

Anname põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja toiduainetööstuse

ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu

(RRF) vahenditest toetust, et investeerida tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja

bioressursside väärindamisse.

Toetame ettevõtete ja TA-asutuste rahvusvahelistes partnerlustes, võrgustikes ja

konsortsiumites osalemist ringbiomajanduse teemaliste ELi teadusuuringute ja innovatsiooni

rahastamisvõimaluste (Euroopa Horisont, Interreg jt) kasutamiseks.

Ringbiomajanduse kui uue majandusmudeli käsitluse ja põhimõtete leviku ning

kommunikatsiooni korraldamine.

Uuringu „Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika

väljatöötamine“ tulemuste põhjal ringbiomajandusega seotud mõistete (jäätmed, sh

biolagunevad jäätmed, kõrvalsaadused) ja nendega seotud nõuete ajakohastamine õigusaktides

ning biomassi ja kõrvalsaaduste andmete kättesaadavuse parandamine.

22

Oodatav(ad) tulemus(ed): Suureneb ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtt ja kohaliku

taastuva bioloogilist päritolu ressursside, sh kõrvalsaaduste ja jääkide töötlemisvõimekus ning

väärindamine, millega väheneb tootmiskadu esmatootmises.

5.3. Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine

Eesmärk

Tagada põllumajandusettevõtjatele sissetulekute stabiilsus,

tõhustada riskijuhtimist ja tõsta Eesti põllumajandusettevõtete

ja toidutööstuste konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul.

Mõõdik Tegelik tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Põllumajandussektori

netolisandväärtus

tööjõu aastaühiku

kohta, kolme aasta

liikuv keskmine, FADN

37 131

(2022) 28 991 29 716 30 205 30 452

Toiduainetööstuste

netolisandväärtus

töötaja kohta

34 041 37 300 38 200 38 900 38 900

Eesti päritolu

põllumajandussaaduste

ja toidukaupade

ekspordi väärtuse kasv

võrdluses algtasemega

(2018)8, %

72 16 19 21 24

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

8 2018. a algtase 867 500 000 eurot.

23

Väljakutsed:

Põllumajandustootjate väljakutseks on Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide

täitmisesse panustamine, mis aitab leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, säästes

energiat, edendades loodusvarade nagu vesi, muld ja õhk tõhusat majandamist. Oluline on, et

ressursitõhusus, mis aitab kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele, parandab

samal ajal põllumajandustootjate majanduslikku tulemuslikkust ja tagab ettevõtete

majandusliku kestlikkuse ja lisandväärtuse säilimise. Alates 2015. aastast on

põllumajandussektori ettevõtjatulu ilma sissetulekutoetusteta negatiivne, 2023. a ka koos

sissetulekutoetustega on ettevõtjatulu negatiivne (-134 mln eurot), mis tekitab suurt ebakindlust

tuleviku osas, lükkab edasi vajalike investeeringute tegemist ja viib osade ettevõtete tegevuse

lõpetamiseni.

Kuigi põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus on Euroopa Liiduga liitumisest alates

kahekordistunud, jääb toodangu väärtus hektari kohta oluliselt madalamaks ELi

keskmisest, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Ka lisandväärtus

faktorhinnas hõivatu kohta, mis on oluliselt suurenenud, jääb alla ELi keskmise taseme

Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne ehk põllumajandusmaa on koondunud

suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb nende kõrval ka palju väikseid

põllumajandusettevõtteid. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige põllumajandusettevõtete

suurenemine ja suured, tehnoloogiliselt tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud

põllumajandusettevõtted. Samas jäävad brutoinvesteeringud kasutuses oleva maa hektari

kohta alla ELi keskmist taset.

Tugev konkurents nii sise- kui ka välisturul sunnib tööstuseid tootma efektiivsemalt ning

klientide järjest kasvavad vajadused ja kvaliteedinõuded nõuavad ettevõtetelt uute tehnoloogiate

kasutuselevõttu, paindlikkust, tootlikkust ning innovaatilisust. Vaatamata tööviljakuse kasvule

pole seni Eestis toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks

EL riikide keskmisele tasemele, kuid aasta-aastalt vahe väheneb.

Eesti toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused

maailmaturul kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor. Toidutööstuse probleemiks on

mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, millest tulenevad väiksed

tootmismahud ning madal konkurentsivõime. Samuti kaasneb sellega madal võimekus

iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks.

Riskijuhtimise tähtsus põllumajandussektoris on suurenenud koos

põllumajandustootmise suurema turule orienteeritusega. Ebakindlus põllumajandustoodete

ja -tootmissisendite hindades ja sissetulekutes avaldab mõju põllumajandustootjate

tootmisotsustele ja tootlikkust suurendavate investeeringute tegemisele. Põllumajandus- ja

toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida

mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesised kui ka

-välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, hindade ja

põllumajandusturgude volatiilsust. Järjest suuremat mõju avaldavad kliimamuutused koos

sellest tingitud ebasoodsate ilmastikutingimuste ning taime- ja loomahaiguste levikuga, mis

põhjustavad ka tootmispotentsiaali hävimist.

24

Tegevused:

Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks, sissetulekute stabiilsuse tagamiseks

on vajalik rakendada erinevaid EL eelarvest makstavaid toetusmeetmeid (sh

põhisissetulekutoetus, tootmiskohustusega seotud toetused, kindlustustoetust), mis vähendavad

tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja tootmisriskide puhul.

Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks on oluline jätkata ka erimärgistatud

diislikütuse aktsiisisoodustusega.

Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesilasperede toetust ja mesindussektori

sekkumisi eesmärgiga parendada mesinike teadmisi ja oskusi, soodustada investeeringuid,

monitoorida paremini haigusi ning kahjureid, tõhustada koostööd teadusasutustega ja tõsta

tarbijate teadlikkust.

Investeeringusekkumiste kaudu tõhustatakse põllumajandustootmise moderniseerimist ja

uute tehnoloogiate kasutusele võtmist (väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus),

soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhusust, vähendatakse põllumajandustootmisest

tulenevat keskkonnamõju, jäätmete ja heitmete teket ning suurendatakse loomade heaolu ja

bioohutust (Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud).

Toiduainetööstustele suunatud investeeringusekkumised aitavad tõsta toiduainetööstuse

ettevõtete majanduslikku võimekust ja konkurentsivõimet ning toetavad keskkonna- ja

kliimapoliitika eesmärkide saavutamist.

Põllumajandustootjal on võimalik taotleda riiklikku põllumajandustootja asendamise

toetust.

Riskijuhtimisele on vajalik pöörata suuremat tähelepanu põllumajandusettevõtete

igapäevases juhtimises, seejuures on oluline põllumajandustootjate nõustamine ja koolitus läbi

AKISe.

Eesti põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) tõhus

rakendamine, mille peaeesmärk on põllu- ja maamajandussektori lisandväärtuse tõstmine ning

innovatsioonivõimekuse suurendamine.

EL ÜPP Eesti strateegiakava, riiklike sekkumiste jm muude meetmete rakendamine võttes

arvesse roheülemineku teekaardi tegevusi neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas –

piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris.

Kuna põllumajandussektori lisandväärtus ilma toetusteta on olnud alates 2015. aastast

negatiivne, siis on vajalik teha põhjalikum uuring lisandväärtuse vähenemise põhjustest ja selle

suurendamise võtmekriteeriumitest.

REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont

partnerluses Agroökoloogia (Põllumajanduse kiirendatud üleminek: agroökoloogia eluslaborid

ja teadustaristud) ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel

teadusprojekte agroökoloogia põhimõtete rakendamise valdkonnas ja alates 2024. aasta teisest

25

poolest partnerluses FutureFoodS (Ohutud ja kestlikud toidusüsteemid), rahastab riikidevahelise

teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte söömisharjumuste, toidu töötlemise ja

tarnimise ümberkujundamise jm teemadel.

Oodatav tulemus: Tegevuste tulemusena suureneb põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate

teadlikkus kestlikust tootmisest, suureneb ettevõtete konkurentsivõime ja läbi selle ka

toidusektori eksport ja toidu varustuskindlus.

5.4. Programmi tegevus – noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine

Eesmärk Tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu

põllumajandussektoris.

Mõõdik Tegelik tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Noorte (kuni 40-

aastaste) juhtide

osatähtsus

põllumajanduslikes

majapidamistes, %

21 21 21 21 21

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Arvestades väljakujunenud põllumajandussektori struktuuri, on uute ettevõtjate sisenemine

sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku

suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu.

Tegevused:

Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse

toetamiseks rakendatakse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust ning

täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele. Mõlema sekkumise

eesmärk on hõlbustada põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade

vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega

põllumajandustootjate arvu põllumajandussektoris. Põllumajandusliku tegevusega alustava

noore ettevõtja toetus saavad taotleda noored ettevõtjad (kuni 40 aastased isikud), kes

esmakordselt alustavad põllumajandusliku tegevusega äriplaanis kirjeldatud tegevuste

elluviimiseks. Täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele raames toetatakse

noorte põllumajandustootjate sissetulekuid, andes seeläbi täiendavaid vahendeid

põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks.

Täiendavalt pakutakse noortele esmakordselt põllumajandustootmisega alustavatele

ettevõtjatele inkubatsiooniprogrammis osalemise võimalust, mille eesmärk on toetada

26

põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja baasteadmiste ja oskuste

suurendamist. Programm rakendus 2024. aastast.

Oodatav tulemus : Plaanitavate tegevuste tulemusena suureneb alla 40-aastaste juhtide

osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes ning tagatud on põllumajandus- ja toidutootjate

järelkasv. Koos noorte ettevõtjatega suureneb ka sektori innovatsiooni tase.

5.5. Programmi tegevus – turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine

Eesmärk Rakendada meetmed põllumajanduse turgude ja tarneahela

tasakaalustamiseks ning läbipaistvuse suurendamiseks

Mõõdik

Tegelik

tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Turud on

stabiilsed –

rakendatud

erakorraliste ja

turule sekkumiste

meetmete arv

2 0 0 0 0

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Ebakindlused nii põllumajanduse tootmissisendite kui ka põllumajandustoodete turgudel

tulenevalt erinevatest teguritest, sh välisnõudluse nõrgenemisest, ebasoodsatest

ilmastikutingimustest, geopoliitilistest sündmustest, Venemaa agressiooni jätkumisest

Ukrainas, mõjutavad kaubandust ja survestada hindasid.

Kuigi EL annab ulatuslikku teavet põllumajandustoodete tootja- ja tarbijahindade kohta, on

vähem kättesaadav teave, mis käsitleb hindu toiduainete tarneahela vaheetappides. Teabe

esitamine hindade kohta vaheetappides suurendab turu tõhusust, aidates teha paremaid

äriotsuseid ja suurendada usaldust sidusrühmade vahel tarneahela igas etapis. Juurdepääs turu

arengut käsitlevale teabele on oluline ka selleks, et võimaldada toiduainetootjatel turul tõhusalt

konkureerida.

Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete

mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Jaekaubandus on kontsentreerunud ning omab

võrreldes põllumajandustootjate ja töötlejatega oluliselt tugevamat turupositsiooni, riskid

kantakse üle nõrgema positsiooniga lülile.

Ebaausate kaubandustavade tõkestamine toidutarneahela osapoolte vahel. Toidutarneahel on

ülekaalukalt olulisim kanal, mille kaudu jõuavad toidukaubad tootjalt tarbijani. Ettevõtjate arv

27

ja suurus on toidutarneahela eri etappides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi

olulised, et tarbijani jõuaks mitmekesine ja kvaliteetne toit. Seega on väga oluline, et

kaubanduspartnerid ei kasutaks võtteid ega suruks peale lepingulisi suhteid, mis kalduvad

oluliselt kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõtetega. 2021.

aasta

1. novembril jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava

tõkestamise seadus (PTEKS), mille eesmärk on korrastada ettevõtjate vahelisi kaubandussuhteid

toidu teekonnal tootja juurest poeletile. Seaduses on sätestatud ebaausate kaubandustavadena

tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on

põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüa vahel keelatud.

Raadamisvabade kaupade tarneahelat toetava riikliku süsteemi väljatöötamisse panustamine

koostöös Kliimaministeeriumiga ja selle ressursitõhus rakendamine nii riigi kui tarneahelas

osalejate vaates.

Koolikava meetme rahastamine selle tõhusaks rakendamiseks on olnud ebapiisav, samas

panustab see meede laste toitumisharjumuse kujundamisse ja selle kaudu pakutakse piima,

piimatooteid ning puu- ja köögivilju ning rakendatakse kaasnevaid haridusmeetmeid.

Tegevused:

Ebaausate kaubandustavade kasutamist ning nende tõkestamiseks kehtestatud

põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse (PTEKS)

rakendamise mõju ja tulemuslikkust analüüsime 2025. aasta 31. detsembriks.

Turukorraldusmeetmete rakendamine ja vajadusel muutmine. Turukorraldusmeetmed

aitavad stabiliseerida põllumajandusturgu, vältida turukriiside eskaleerumist, suurendada

nõudlust ja aidata ELi põllumajandussektoritel turumuutustega paremini kohaneda.

Teatud põllumajandustoodete kokkuostuhindade langemise korral tasemele, mis ei ole

jätkusuutlik, kasutatakse sekkumiskokkuostu ja eraladustamist. Nende meetmete kasutamine

vähendab ajutiselt ülepakkumise mõju ja stabiliseerib seeläbi turgu. Erakorralised meetmed

kasutatakse juhul, kui on tekkinud kriis või kriisioht ning on vaja konkreetselt tegutseda, et hoida

ära hindade järsku langust ja/või leevendada selle tagajärgi. Need meetmed võimaldavad

tegutseda järgmistel juhtudel: ajal, mil turgudel valitseb suur tasakaalustamatus; inimeste,

loomade või taimede tervisele tekkinud ohust põhjustatud tarbijate usalduse kaotuse puhul;

konkreetse probleemi puhul.

Põllumajandustoodete kvaliteedi parandamiseks, tarbijate kaitsmiseks ning standardite

ühtsuse tagamiseks on kehtestatud puu- ja köögivilja, oliiviõli, linnuliha ja kanamuna sektoris

turustusstandardid. Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramine loob aluse

hindade EL üleseks võrdlemiseks. Lisaks turustusstandarditele rakendatakse piima- ja

piimatoodete ning veise- ja vasikaliha sektorites erimõisteid ja müüginimetusi.

Euroopa Liidu päritoluga kaupade eelistamise tagamiseks ning imporditariifide

rakendamiseks kasutatakse impordilitsentside ja ekspordilitsentside, sertifikaatide ja tagatiste

süsteemi. Tariifikvoodid võimaldavad importida eelnevalt kindlaksmääratud tootekoguse

28

madalamate imporditollimaksu määradega kui tavaliselt selle toote puhul kohaldatav

tollimaksumäär.

Kõigile toiduainete tarneahelas osalejatele on oluline info turul toimuva kohta, mistõttu on

oluline tagada turu läbipaistvus. Eestis kogub turuinfot ja edastab seda Euroopa Komisjonile

METK. See annab turul osalejatele võimaluse teha teadlikke äriotsuseid, tagades seeläbi

põllumajandusturgude nõuetekohase toimimise. Teiseks eesmärgiks on jälgida

põllumajandusturgude arengut ja teha õigeaegselt kindlaks võimalikud turuhäired, võimaldades

komisjonil võtta vajaduse korral viivitamata asjakohaseid ELi turumeetmeid.

Koolikava toetuse osas analüüsida kohaliku toidu eelistamise võimalusi ning välja töötada

kaasnevate haridusmeetmete toetuse muudatused.

Eesti toiduainete tarneahela vaheetappides hinnakujunemise jälgimiseks ja turu

läbipaistvuse suurendamiseks on oluline jätkata uuringuga Eesti põllumajandussaaduste turgu

enam iseloomustavate toidukaupade hinna kujunemise ja tootja ning töötleja positsiooni kohta

tarneahelas.

Valmistume ELAN (Electronic System for DG AGRI Non-Customs Formalities) moodulite

kasutuselevõtmiseks valitsemisalas, millega kaasneb lähiaastatel tõenäoline vajadus IT

arendusteks. ELAN moodulid on osa Euroopa komisjoni loodavast IT süsteemist, mis saab

katma põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse ning rahvusvahelises kaubanduses

kasutatavaid vastavusdokumente (nt turustamisstandarditele vastavussertifikaat). Muudatused

tagavad automaatse infovahetuse ning seeläbi vähendavad halduskoormust nii ettevõtetele kui

ka pädevatele asutustele.

Oodatav tulemus: Turukorraldusmeetmete rakendamisega, mis loovad eelduse turu

tasakaalustamiseks, ja ebaausate kaubandustavade kasutamise vähenemisega suureneb

tarneahela tasakaal, mis tagab tarneahela osalistele õiglase sissetuleku ja tarbijale kvaliteetse ja

mitmekesise toidu.

5.6. Programmi tegevus – ühistegevuse ja koostöö arendamine

Eesmärk

Suurendada põllumajandusettevõtjate sissetulekut läbi

koostöö arendamise toidusektoris ning nende positsiooni

tugevdamise väärtuseahelas.

Mõõdik Tegelik tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Kvaliteedikavadega

liitunud tootjate arv 79 84 95 100 105

Põllumajanduslike

majapidamiste kuulumine

põllumajandusühistutesse,

%

15 16 17 18 20

29

Tunnustatud

tootjaorganisatsioonide

arv

6 8 9 10 11

Tunnustatud

tootjaorganisatsioonide

turustatud toodangu

väärtus kogu

põllumajandustoodangu

väärtusest, %

10 13 16 19 23

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Eesti toidusektor tegutseb Euroopa Liidu siseturu osana, seega mõjutavad

põllumajandussaaduste hindu otseselt ELi siseturuhinnad ning ELi väliskaubanduspoliitika.

Samas on turutõrgete korral Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ehk

raskused võimenduvad kiiremini. Selle põhjuseks on toidutarneahela tasakaalustamatus ja

vähene koostöö ahela lülide vahel, mis vähendab põllumajandustootjate sissetulekuid.

Kaubavooge vaadates iseloomustab Eesti toidusektorit suhteliselt vähene sidusus. See

tähendab, et ka suurematele sektoritele (teravili, liha ja piim) on iseloomulik tooraine eksport,

ehkki samas kasutab valdkonna töötlev tööstus sisseveetavat toorainet.

Tarneahelad on pikad (otseturundust ning avaliku sektoriga seotud toitlustuses toimiva

tarneahela sidususust on vähe (koolid ja koolieelsed lasteasutused, vanglad, kaitsevägi jne)).

Kui Euroopa Liidus on põllumajandusühistute keskmine turuosa 40%, siis Eestis on

ühistegevus eri sektorites väga erineval arengutasemel. Eestis on kõige tugevam koostöö

piimasektoris. Üle poole toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele

kuuluvad piimatööstused. Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on

killustunud ning turujõud pigem madal (erandina paar suuremat ühistut). Ülejäänud sektorites

on ühistegevus nõrk: tegutsevad vaid üksikud ühistud, esineb usaldamatust koostööpartnerite

vahel ning puudub valmisolek investeerida ühistu arendamisse.

Takistuseks on põllumajandustootjate vähene usaldus ühistegevuse vastu, ühistegevus-

kompetentsi puudumine, ühistute võimetus kaasata kapitali ning puudujäägid ühistute

juhtimisstruktuuris.

Tegevused:

Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas arendatakse

ühistegevust ja koostööd järgmiste sekkumise abil:

o tootjaorganisatsioonide tunnustamine ja tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud

tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus

o ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (sh suurprojektide

elluviimine)

30

o lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu

turustamisvõimaluste arendamise toetus

o Kvaliteedikava arendamise toetus

Oodatav tulemus: Tegevuste tulemusena suureneb põllumajandustootjate arv, kes on

koondunud ühistutesse ja ka ühistute kaudu turustatud toodangu väärtus. Läbi kvaliteedikavade

arendamise, suureneb kvaliteedikava liitunud tootjate arv ja suureneb kvaliteedikava raames

toodetud toodangu kogus. Need tegevused aitavad kaasa tootjate positsiooni parandamisele

tarneahelas ja ettevõtjate sissetulekute suurenemisele.

5.7. Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse tugevdamine

Eesmärk

Tugevdada Eesti toidu positiivset kuvandit ja rakendada

müügiedendustegevusi, mis suurendavad Eesti põllumajandus-

ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet nii sise- kui

välisturul.

Mõõdik

Tegelik

tase Sihttase

2022 2025 2026 2027 2028

Osatähtsus Eesti

tarbijatest, kes

eelistavad osta

kodumaist

toidukaupa , %*

61 75 75 75 75

* Uuring viiakse läbi üle aasta, järgmine uuring kavas 2024. aasta lõpus

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Kohaliku toidu eelistamine on viimase kümnendi madalaimas seisus. Tarbijateni on vaja viia

info kestlikust toidutootmisest ja sellega seotud väljakutsetest. Nii põllumajanduse,

toidutööstuse kui ka HoReCa sektori hea käekäigu ja kindlustunde tagamiseks on oluline, et

tarbija hindaks vastutustundlikult toodetud toitu ning ettevõtjate panust, mistõttu tuleb tegeleda

teadlikult ja eesmärgistatult toidusektori kuvandiloome ja teavitustegevustega.

Nii kohalikku kui eksporditurge silmas pidades tuleb pöörata tähelepanu toidukultuuri

edendamisele ja toidupärandi säilitamisele. Toidukultuur hõlmab riigile või piirkonnale

iseloomulikke toite ja jooke, nende valmistamist ja pakkumist ning kohaliku tooraine

väärindamist. Toidukultuuri kujundajad on lisaks toidutootjatele ka toidupakkujad koos

teenindussektoriga, mis on toidupakkumise lahutamatu komponent

Välisturgudel on väljakutseks leida turustusvõimalusi kõrgema lisandväärtusega

toodetele, mis aitaksid maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja

ebakindlust ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Eesti toidukaupade

31

väliskaubandust iseloomustab negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks

minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele.

Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul.

Kaubamärgiga tarbijatoodete ekspordi eripära on see, et erinevalt toorainest ja vahetoodetest,

on valmistoodete turundusse vaja üldjuhul rohkem investeerida. Lõpptarbijatele mõeldud

kaubad nõuavad keerukamaid turule sisenemise strateegiaid. Tugeva konkurentsi tingimustes ja

geograafiliselt ning kultuuriliselt kaugetel sihtturgudel valmistoodetega läbilöömise eelduseks

on toidusektori eksportööride tugev müügivõimekus. Eesti ettevõtete tagasihoidlik müügi- ja

turunduskompetents on uutele turgudele sisenemist pärssiva tegurina välja toodud ka erinevates

analüüsides.

Tegevused:

Visioonidokument „Eesti toit 2022-2025“ kujundab Eesti toidu tutvustamise ja

müügiedendustegevuste suunad nii siseturul kui välisriikides, keskendudes tarbijate toidualase,

sh toiduohutuse, keskkonnasäästlikkuse ning kestliku toidutootmise alase teadlikkuse

suurendamisele, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime ja

jätkusuutlikkuse tagamisele ning toidukultuuri populariseerimisele laiemalt. Dokumendi alusel

viiakse läbi erinevaid teavitustegevusi, mille eesmärk on selgitada tarbijatele kestliku

toidusüsteemi kontseptsiooni ning toetada sektori ettevõtete müügiedendustegevusi

välisturgudel, samuti tõsta tarbijate teadlikkust tarbimisotsuste tegemisel ning kujundada

kohaliku toidu mainet läbi erinevate ürituste. Kohaliku toidukultuuri väärtustamisse

panustavad mitmed projektid nagu avatud talude päev, avatud kalasadamate päev, Eesti

toidupiirkonna valimine ja Eesti toidu kuu korraldamine.

Ettevõtete müügi- ja turunduskompetentside tõstmiseks jätkatakse läbi AKISe 2023. aastal

lõppenud toidusektori müügivõime arendamise tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajalist

programmi. Programmi eesmärgiks on põllumajandustootjate ja töötlejate turundus- ja

ekspordialaste kompetentside tõstmine ning koostöövõimaluste arendamine erinevate

infopäevade, konverentside, täiendkoolituste, õppereiside ja ettevõtete juhendamiste abil.

Ettevõtete müügi- ja turundustegevuste toetamiseks on kavandatud turuarendustoetus, mis

võimaldab toetust taotleda ettevõtete ühisstendide korraldamiseks rahvusvahelistel messidel,

välismesside külastamiseks ning turundusürituste korraldamiseks.

Ka koduturul tuleb põllumajandustootjatel konkurentsivõime tõstmiseks keskenduda

senisest enam toodete kvaliteedile ja selle esile toomisele. Kvaliteedikavades osalemine

võimaldab toidutootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu on kvaliteedikavade

arendamisel oluline roll tootjate positsiooni parandamisel tarneahelas. Alates 2016. aastast saab

Eesti maaelu arengukavast taotleda toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise

ja toote müügi edendamise toetust, millega jätkatakse ka uuel ÜPP rahastusperioodil. Toetuse

abil on võimalik tõsta tarbijate teadlikkust nii koduturul kui välisturgudel.

Visioonidokument „Eesti toit 2022―2025“ seab koduturul fookusesse tarbija, et

Tarbijate seas on oluliseks sihtgrupiks lapsed ja noored, kellest kujuneb uus põlvkond teadlikke

tarbijaid. Planeeritud on mitmed haridusliku sisuga tegevused, mida haridusasutustes läbi

viiakse.

32

Tõhusa koostöö ja infovahetuse eesmärgil on ellu kutsutud Eesti toidu sise- ja

välistegevuste ümarlauad.

Oodatav tulemus: Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekusse panustavate tegevuste abil

suureneb Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõime nii sise- kui

välisturul, st kvaliteedikavade raames toodetud toodete ja lõpptarbijale suunatud toodete müük

suureneb, mida näitab ka kohalikku toitu eelistavate tarbijate hulga kasv.

5.8. Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine

Eesmärk Elujõuline ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori

tagamine.

Mõõdik

Tegelik

tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Kutselise

kalapüügi

kogupüügi ja

koguväärtuse

suhe

1,06 1,15 1,2 1,25 1,3

Rannapüügi

kalapüügiloa

omanike

aastasaagi

mediaan

0,45 0,6 0,8 1 1,2

Lühiajaline

majanduslik

tõhusus

rannapüügis

(kuni 10m

laevade puhul)

0,59* 1 1,2 1,4 2

* 2023. aasta andmed avaldatakse novembris kalanduse riikliku andmekogumisprogrammi raames.

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Kalavarud vähenevad ning majandusliku elujõulisuse saavutamiseks tuleb väiksema

püügikoguse eest saada rohkem tulu. See tähendab ühelt poolt, et jätkuv nõudlus peab

33

suurendama kala esmakokkuostu hindasid ning teisalt peab saaki väärindama, et tõsta püütud

saagi tulusust.

Mere rannaalade kalanduses on püügiga tegelevate isikute arv väga suur. Sektoris tegutseb

1200 kalapüügiloa omanikku ja 1900 loale kantud kalurit. Kuna kalavarud vähenevad ja seega

vähenevad ka püüda lubatud püügikogused, on püügist saadav keskmine tulu ühe isiku kohta

madal: keskmiselt püüab rannakalur aastas 11,7 t kala ning teenib keskmiselt 7400 eurot aastas.

Rannapüügisektori lühiajaline majanduslik tõhusus ehk tasakaal selle vahel, kui suured on kaluri

igapäevased majandustegevusega seotud kulud ja püügitegevusest saadav tulu, näitab

tegelikkuses sektori suutmatust jätkata igapäevast kalapüüki kulutõhusalt. Samuti on sektori

koosseisus palju neid kalureid, kellele kutseline kalapüük ei ole peamine majandustegevus,

millega teenida elatist ja anda sisend piirkonna eluvõimelisuse tugevdamisele. Seega on

rannapüügil jätkuvalt suurim väljakutse see, kuidas leida tasakaal kutselise kalapüügiga

tegelejate ja kasutada oleva kalavaru vahel sektori konkurentsivõime saavutamiseks.

Kalapüük nagu iga teine majandusharu peab olema arenemisvõimeline ja sektori

majandamiseks peab kasutusele võtma tarku tehnoloogilisi jm lahendusi nii püügitegevuse

vahendites (püügivahendid ja nende selektiivsus, hea varustusega ökonoomsed ja

keskkonnasõbraliku kütusega laevad, lossimiskohtade multifunktsionaalne infrastruktuur) kui

ka püügitegevuse aruandluses. Täpsed ja operatiivsed andmed võimaldavad täpsemat

kvoodijälgimist ning annavad ka püüdjale endale adekvaatse tagasiside oma püügitegevusest ja

selle majandamisest. Kui 1. juulist 2024. aastal esitavad kõik ranna- ja siseveekogude kalurid

oma püügiandmed elektrooniliselt, siis sisuliselt on välja arendamata vajalikud e-teenused

kutselistele kaluritele, mis loob ettevõtjatele võimaluse ise oma ettevõtlusega seotud kutselise

kalapüügi tingimusi hallata (elektrooniline kalapüügilubade menetlemine, kalurite vahetamine

püügilubadel, püügistatistika moodul, müügifoorum jne).

Tegevused:

Kutseline kalapüük on majandussektor, mille elujõulisus ja kestlikkus sõltub suuresti

vähenevate kalavarude tingimustes selle varu ratsionaalsest kasutusest. See tähendab, et kui

ressurssi napib, peab ka kasutajate arv olema sellega tasakaalus. Riigisiseselt tuleb analüüsida

sektori majanduslikku olukorda ja leida võimalused sektoris toimijate arvu optimeerimiseks

eesmärgiga suurendada kutselise kalapüügisektori tulusust. Selleks tuleb teostada täna kehtivate

püügikorralduslike abinõude analüüsi ja leida uusi võimalusi sektori majandusliku elujõu

suurendamiseks, sh noote sisenemiseks sektorisse piiratud püügiõiguse jaotamise mudeli ja

laevastikulagede tingimustes. Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtjate majandusnäitajate

parandamiseks tuleb toetada ka püütud saagi väärindamist ja otseturustamist.

Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetame investeeringuid kalalaevade

energiatõhususe suurendamiseks. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise

toetamisega loome eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki

täitvad ehk multifunktsionaalsed kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega

seonduvatest kuludest. Väikesemahulisel ranna- ja sisevete kalapüügil tuleb enam keskenduda

selliste passiivpüüniste kasutuselevõtmise toetamisele, mis tagavad liigilise mitmekesisuse

säilimise rannikumeres ja siseveekogudes (näiteks hülgekindlad püünised rannikumeres ja

selektiivsed püünised siseveekogudel), samuti tuleb toetada hülgepeletite kasutuselevõtmist

rannapüügil.

34

Sektoris vajalike muutuste esilekutsumiseks on vajalik avatud ja pidev dialoog sektori

esindajatega ning koolitustegevused. See aitab saavutada ühiselt jagatud teadmist, et

mikrolahendustega ei ole täna enam võimalik eesmärke saavutada, vaid vajalikud on

korralduslikud meetmed, mille mõju kutselise püügi kui majandussektori eluvõimelisuse

säilimisele oleksid tõhusamad. Pidev suhtlus sektoriga aitab muutuste esilekutsumiseks

suurendada ka sektori enesereguleerimise võimet, et muutusi juhtida ka sektorisiseselt. Tuleks

üle vaadata ja kaardistada tänased rutiinid ministeeriumi-sektori formaalse ja mitteformaalse

dialoogi pidamisel ning vajadusel välja pakkuda asjakohasemad formaadid ja need

institutsionaliseerida. Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja

konkurentsivõime suurendamiseks tuleb jätkata teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega

Kalanduse Teabekeskuse kalapüügi teadmussiirde suunal.

Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja elluviimisega ning sektoris toimuva pideva

analüüsimisega loome paremad tingimused elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise

kalapüügi sektori arenguks, mis põhineb loodusliku kalavaru säästlikul kasutamisel ning

arvestab saada oleva varu ja selle kasutajate tasakaalu. Teadlike otsustega loodame suurendada

sektoris toimijate kasumlikkust ehk tõsta rannapüügis lühiajalist majanduslikku tõhusust ning

kalurite keskmise aastasaagi mediaani, mis tähendab, et keskmise aastasaagid muutuvad

võrdsemaks ja liiguvad kasvu suunas.

5.9. Programmi tegevus – vee-elusressursside töötlemine ja turustamine

Eesmärk Kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure

ekspordipotentsiaaliga toodang.

Mõõdik Tegelik tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Eesti päritolu

eksporditavat

e toodete

koguväärtus,

€

152 959 888 160 000 000 165 000 000 167 000 000 169 000 000

Kalandustood

ete tarbimine

Eestis, kg

inimese kohta

17,5 18 19 19 19,5

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

35

Väljakutsed:

Tootmissisendite kallinemine on avaldanud suurt mõju kogu sektorile, tõstes kulutusi nii

tootmises, töötlemises kui ka kasvatuses, mõjutades seega kalatoodete hinda jaekettides.

Inimesed tunnetavad toiduainete hindade muutusi poes käies vahetumalt ja reageerivad

hinnatõusule kala-ja kalatoodete asemel odavamate alternatiivsete tootegruppide ostmisega.

Kuna Eestis püütakse kala üle kolme korra rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub tänase

kalapüügisektori majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist. Oluliste turgude äralangemine võib

vähendada sektori tulusust. Näiteks vähenes kilu- ja räimepüügisektori tulusus, kui Venemaa

turule kehtestati ekspordipiirangud.

Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas kasvas 2022. aastal oluliselt

elektrienergiatoodete hind.

Vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele.

Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ning oskustööjõu nappus ja kalatöötlemise

valdkonna vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku

käsitlust.

Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime,

samuti on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele.

Tegevused:

Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku

töötlemist ning tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ning seni

kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes

seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Olulind roll on

siin ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö tulemusel väljatöötatavatel vee-

elusressursside väärindamise uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel.

Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET

Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu.

Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodangu pakkumine ning sellega

käsikäes kulgev tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused toodete tarbimise suurendamiseks.

Riigisisese kalatarbimise tõstmiseks algatasime 2021. aasta alguses teavituskampaania

kalatoodete tarbimise propageerimiseks, mis kestis 2023. aasta märtsini ning plaanime sellele

jätkutegevusi 2026. aastal.

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja väärindamise etappides toetame

taastuvenergeetika kasutuselevõttu ettevõtetes, mis võimaldab lisaks keskkonnahoidlikule

tootmisele hoida ära energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptoodete hindadele.

Selleks soodustame valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd

teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel,

täiendusõppe korraldamisel ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel.

36

Võimaldame ettevõtjate investeeringute soodustamiseks ligipääsu laenurahale.

Jätkuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudluse rahuldamiseks maailmas ja Eesti

kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustame kvaliteetse ja kõrge lisandväärtuse

ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Ühe teenusena aitame kaasa uute turgude

leidmisele ja vähendame võimalikke riske peamistel sihtturgudel.

Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult

elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandustoodete töötlemissektori arenguks, pöörates

enim tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja kaasates selle saavutamiseks

senisest enam teaduspotentsiaali.

Eesti päritolu eksporditavate toodete koguväärtus ja kalatöötlemise lisandväärtus sektoris

töötaja kohta kasvavad. Kalatoodete tarbimine elaniku kohta ulatub 19kg-ni aastas.

5.10. Programmi tegevus – vesiviljeluse arendamine

Eesmärk Elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljelussektori tagamine.

Mõõdik

Tegelik

tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Vesiviljelussektori

toodang kokku,

tonni

918 1400 1600 1700 3500

Merevesiviljeluse

toodang, tonni 200 300 900 1000 2800

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

37

Väljakutsed:

Tähelepanu tuleb pöörata tootlikkuse tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu ja

lisandväärtuse kasvule.

Vesiviljeluse tasakaalustatud arengu soodustamiseks tuleb senisest enam teha koostööd

ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste vahel, sh merevesiviljeluse arendamisel, sest

prognoositavat toodangu kasvu saame oodata merevesiviljeluse arvelt. Ühtlasi tuleb

merevesiviljeluse arendamisel arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga ning merealade

planeerimisest ja keskkonnahoiust lähtudes luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks.

Sektoris tegutsevatel ettevõtjatel on madal omafinantseeringuvõime. Samuti on olnud

finantsvahendid sihtgrupile raskesti kättesaadavad.

Eesti vesiviljelussektori suur killustatus ja huvide lahknevus väikese toodangumahuga

toodete ja tootmisviiside vahel pärsib tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude vahel kui ka

tootjaorganisatsioonis.

Tegevused:

Toetame keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside

efektiivsemat kasutust. Aitame EMKVFi vahendite vesiviljelusse suunamisega kaasa

tootmismahtude kasvule edendades merevesiviljeluse arengut ning muudame tootmise

tõhusamaks ja mitmekesisemaks.

Selleks, et tagada ettevõtjatele merevesiviljeluse arendamisel investeerimiskindlus, loome

süsteemi, kus merevesiviljeluseks sobivatel aladel korraldab lubade andmise riigiasutus, kes

paneb need load ettevõtjate vahel enampakkumisele. Sellega loome merevesiviljelusega

alustavatele ettevõtjatele võimaluse tootmistegevusega koheselt alustada ning vähendame

ettevõtjatele hoonestuslubade taotlemiseks kuluvat aega.

Soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Teadmispõhisema poliitika

kujundamisele aitab kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö

võrgustikes, nagu näiteks JPI Oceans, SCAR-Fish ja raamprogrammi „Euroopa horisont“

missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühm. Ühtlasi toetame

Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-

NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu.

Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime

parandamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis toimub läbi sektori ja

teadus-arendusasutuste teadmussiirde.

Ettevõtjate investeeringute soodustamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale.

Ühistegevuse soodustamine sektori säilimise ja konkurentsivõime tagamiseks.

Toetame tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist investeeringute ning

teadus- ja arendustegevuse soodustamise kaudu.

38

REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont

partnerluses „Kestlik sinimajandus“ ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames

tipptasemel teadusprojekte sinimajanduse rohelise arengu valdkonnas.

Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult

elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Vesiviljelusettevõtete müügitulu

kasvab ning vesiviljelussektori toodang suureneb.

5.11. Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse

Eesmärk

Kalavarude püügitingimused ja -võimalused on aja- ja asjakohased,

kalavarud on kestlikult majandatud ja harrastuspüük on

arendatud.

Mõõdik

Tegelik

tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Kalade

rändetakistuste

avamine lõheliste

jõgedel, tk

125 135 140 145 150

Majanduslik mõju

(sots-maj mõju

EUR) 1 harrastaja

kohta aastas*

400 400 410 415 420

* tulemus selgub harrastusuuringust mida tehakse üle aasta

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Rohkem tähelepanu tuleb pöörata püügikoormuse ja kalavarude vastavusse viimisele aga ka

röövloomade nagu kormoranide ohjamisele, sest kalavarud on kesises seisus ning kalavarusid

mõjutavad mõlemad tegurid pea võrdselt, mistõttu vaid ühte neist käsitledes on pea võimatu

kalavarude seisu parandada.

Rannakalanduse tulemuslikkust mõjutab tugevalt ka hallhülge poolt tekitatud kahjustuste

tõus viimase 15 aasta vältel nii püünistele kui ka saagile.

Harrastuskalapüügi korralduses tuleb tagada optimaalne püügikorraldus ning väljapüük, mis

tagaks tulemusliku saagi võimalikult paljudele harrastuspüüdjatele.

Kalade kudealade parandamine ja rändeteede avamine parandamaks looduslike kalade

paljunemisvõimalusi ja seeläbi tõstab püügiks sobivate kalade hulka veekogudes.

Tegevused:

39

Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse

püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada lubatud püügivahendite arvu ning

ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised

piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed).

Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele

jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele.

Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine.

Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke,

arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus.

2022. aastal alustati ettevalmistusi eksperimentaalse uuringu „Tuulikute müra mõju olulisus

räime rändele Eesti rannikumeres“ teostamiseks.

Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise

kontrollimise võimalusi.

Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse püügikorraldust tagamaks ladusama

osalemise ning suurema saagi võimalikult paljudele püüdjatele. Jätkatakse harrastuskalastuse

infrastruktuuri arendamist eesmärgiga tagada parem ligipääs kalapüügile.

Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja

populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele.

Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja rakendamisega tagame kalavarude hea seisundi,

seejuures võimaldades nii kutselist kui harrastuspüüki. Tagada püüdjatele arusaadav reeglistik

ning reeglite üle järelevalve.

6. Programmi juhtimiskorraldus

Biomajanduse programmi juhib biomajanduse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on

programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine.

Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist

Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks

tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ tulemusaruandesse.

Programm panustab „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030“ kahte alaeesmärki.

Programm viib ellu arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani

2030“ 1., 5., 8. ja 9. tegevussuundade eesmärke.

40

Programmi elluviimise seisukohalt on suure kaaluga ka Rohelepe koos selle strateegiatega

"Talust taldrikule" ja „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue finantsperioodi planeerimine ja käivitumine. Nende

protsesside käigus tuleb tagada kooskõla ja loogiline sidusus programmi, "Talust taldrikule"

strateegia, „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning ÜPP järgmise

finantsperioodi eesmärkide ja tegevuste vahel.

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Programmi tegevus – põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine

Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (ReM), PRIA ja METK oma teenuste kaudu.

Põllumajandustootmisega seotud negatiivse keskkonnamõju vähendamine, elurikkuse

säilimine ja maastiku mitmekesisus tagatakse ReM põllumajanduskeskkonna poliitika

kujundamisega. METK panustab valdkonda teadustegevustega, analüüsides maakasutuse

keskkonnamõju, viies läbi põllumajanduskeskkonna seiret ja teostades maakasutuse ning

muldade laborianalüüse. PRIA kaudu on võimalik taotleda põllumajanduskeskkonna toetusi (sh

näiteks püsirohumaade säilitamise toetus, pärandniidu hooldamise toetus ja erinevad ÜPP

kliima-ja keskkonnakava toetused).

Programmi tegevus – ringbiomajanduse arendamine

Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitab saavutada Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, kes tegeleb ringbiomajanduse põhimõtete laialdasemaks levikuks

ja rakendamiseks vajaliku poliitika kujundamisega ning maksab bioressursside väärindamise ja

biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise toetust.

Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine

41

Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (ReM), PRIA ja METK oma teenuste kaudu. Põllumajandus- ja

toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks ja innovatsiooni toetamiseks kujundatakse poliitikat

ReMis. METKi kaudu on võimalik taotleda konsulendi kutsetunnistust. Konsulendi töö on anda

kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. METK panustab valdkonda ka

teadustegevustega läbi innovatsiooni ja teadmussiirde võrgustikukoostöö ja erinevate

uuringute. Näiteks viiakse läbi maamajanduslikke uuringuid. Samuti on METKi hallata

põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN) ja vajalike andmete edastamine

Euroopa Komisjonile. PRIA kaudu makstakse toetusi põllumajandus- ja toidusektorile, mida

rahastatakse ÜPP vahenditest. Näiteks on võimalik taotleda loomade ja taimede kasvatamisega

seotud toetusi ja investeeringutoetusi.

Programmi tegevus – noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine

Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, kes tegeleb noorte põllumajandustootjate toetamiseks vajaliku

poliitika kujundamisega, et kindlustada sektori kestvus ja vajalik põlvkondade vahetus, ja

PRIA, kelle kaudu on võimalik taotleda noore põllumajandustootja, noortaluniku ja alustava

noore põllumajandusettevõtja toetusi ning noorte põllumajandustootjate täiendavat

sissetulekutoetust.

Programmi tegevus – turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine

Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal-ja Põllumajandusministeerium,

PRIA ja PTA. ReM kujundab poliitikat, et tagada põllumajanduse turgude ja tarneahela tasakaal

ning suurendada tarneahela läbipaistvust. PRIA maksab sektori toetamiseks

turukorraldustoetusi, sh näiteks erakorralist toetust põllumajandussektorile seoses

põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahjuga, riskijuhtimistoetust,

kindlustustoetust, põhilist sissetulekutoetust jätkusuutlikkuseks ja täiendavat ümberjaotatavat

sissetulekutoetust. Samuti on võimalik PRIA kaudu taotleda sekkumiskokkuostu toetust. PTA

tegeleb alkoholiregistri pidamise ja selle järelevalve teostamisega.

Programmi tegevus – ühistegevuse ja koostöö arendamine

Programmi tegevuse tulemusi aitavad läbi teenuste saavutada Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, PRIA ja PTA. Toidusektori koostöö arendamiseks ja nende

positsiooni tugevdamiseks väärtusahelas kujundab poliitikat ReM. Turukorralduse järelevalvet

teostab PTA. PRIA kaudu makstakse ühistegevuse ja koostöö arendamiseks vajalikke toetusi

(kvaliteedikavade toetus, tarneahela toetus, tootjarühmade toetus), tunnustatakse

tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liitu,

Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine

Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

PTA ja PRIA. Eesti toidu müügiedendustegevuste suurendamiseks vajalikku poliitikat

kujundab ReM, mis aitab suurendada ka Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate

konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul. PTA tegeleb uute eksportturgude avamisega ja PRIA

maksab müügivõimekuse edendamiseks vajalikke toetusi (näiteks turuarendustoetus, toodete

edendamise toetus, toidu ekspordivõimaluste edendamise toetus).

Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine

42

Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

PTA ja PRIA. Elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori tagamiseks

vajalikku poliitikat kujundab ReM. PTA tegeleb kutselise kalapüügi korraldusega, sh kutselise

kalapüügi lubade väljastamise, kalalaevade riikliku registri haldamise ja kalapüügiga

seonduvate andmete arvestusega. PRIA kaudu on võimalik taotleda kutselise kalapüügi toetusi,

näiteks innovatsioonitoetused, püügivahendite parendamise toetus, investeeringutoetused

(kalalaevad, kalasadamad) ja kalanduspiirkondade arendamise toetused (tegevuskulud ja

koostöö).

Programmi tegevus – vee-elusressursside töötlemine ja turustamine

Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja

PRIA. Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandustoodete

töötlemissektori arenguks vajalikku poliitikat kujundab ReM, võimaldades ühtlasi ligipääsu

laenurahale. PRIA toetab kalandussektorit läbi erinevate toetuste andmise, mida rahastatakse

suures osas EMKVFi vahenditest (nt ladustamisabi, rannapüügilaeva energiatõhusustoetus,

kalalaeva energiatõhusus jpm). Samuti pakub PRIA kriisiabi, erinevaid uuringutoetusi ja

innovatsioonitoetusi, mis aitavad edendada vee-elusressursside töötlemise sektorit.

Programmi tegevus – vesiviljeluse arendamine

Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja

PRIA. Elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljelussektori arenguks vajalikku poliitikat

kujundab ReM., võimaldades ühtlasi ligipääsu ka laenurahale. PRIA panustab

vesiviljelussektori arengusse läbi erinevate toetuste andmise, mida rahastatakse suures osas

EMKVFi vahenditest (nt vesiviljelussektori innovatsioonitoetused, tootmisega seotud

investeeringutoetused, vesiviljeluse energiatõhususe toetus jpm). Samuti pakub PRIA

teadmussiirde toetust ja riiklike vesiviljelusuuringute toetust.

Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse

Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja

PRIA. Kestlikuks kalavarude majandamiseks ja harrastuspüügi arendamiseks vajalikku

poliitikat kujundab ReM. PRIA kaudu on võimalik taotleda kalanduse kontrolli ja järelevalve

toetust, riiklike keskkonna-alaste uuringute toetust, kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust

ning samuti kalade kudemistingimuste parendamise toetust, et tagada kalavarude kestlikkus.

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Biomajanduse programm -361 681

681

-328 395

964

-303 522

001

-302 276

307

Eesti toidu kuvandi ja

müügivõimekuse edendamine

programmi tegevus

-3 821 641 -4 356 310 -3 993 730 -3 994 947

Eksporditurgude avamine teenus -88 894 -88 855 -88 833 -88 833

Ekspordivõimekuse ja Eesti

toidu kuvandi poliitika

kujundamine teenus

-860 931 -751 067 -688 432 -689 648

43

Müügivõimekuse edendamise

toetuste andmine teenus

-2 871 816 -3 516 388 -3 216 466 -3 216 466

Kalavarude haldamine ja

kaitse programmi tegevus

-5 490 481 -5 552 835 -5 961 500 -5 963 553

Kalanduspoliitika kujundamine

ja rakendamine teenus

-658 769 -580 280 -538 804 -540 857

Kalavarude kaitse toetuse

andmine teenus

-4 831 712 -4 972 554 -5 422 696 -5 422 696

Kutselise kalapüügi

korraldamine programmi

tegevus

-10 364 417 -10 340 667 -10 669 959 -10 671 563

EMKF tehnilise abi toetus teenus -99 095 -101 174 -101 224 -101 585

Kutselise kalapüügi korraldus

teenus

-901 342 -900 655 -900 265 -900 265

Kutselise kalapüügi poliitika

kujundamine teenus

-816 090 -806 015 -785 413 -786 656

Kutselise kalapüügi toetuste

andmine teenus

-8 547 891 -8 532 824 -8 883 056 -8 883 056

Noorte

põllumajandusettevõtjate

tegevuse arendamine

programmi tegevus

-11 703 112 -10 023 502 -10 013 372 -10 013 851

Noorte põllumajandusettevõtjate

toetuste andmine teenus

-11 437 061 -9 763 814 -9 764 089 -9 764 089

Põlvkondade vahetuse poliitika

kujundamine teenus

-266 051 -259 688 -249 283 -249 762

Põllumajandus- ja toidusektori

konkurentsivõime arendamine

programmi tegevus

-129 394

515

-92 997 498 -79 531 455 -79 023 783

Innovatsiooni ja teadmussiirde

võrgustikutöö teenus

-173 780 -159 159 -159 159 -159 159

Kattetulu arvestused taime- ja

loomakasvatuses teenus

-75 299 -49 446 -49 446 -49 446

Konsulendi kutsetunnistuse

taotlemine teenus

-40 598 -39 385 -39 385 -39 385

Maamajanduslike uuringute

läbiviimine teenus

-251 891 -197 018 -197 018 -197 018

Põllumajandus- ja toidusektori

arengu toetuste andmine teenus

-112 465

985

-85 049 282 -76 921 331 -76 911 331

44

Põllumajandus-ja toidusektori

konkurentsivõime poliitika

kujundamine teenus

-16 060 840 -7 209 511 -1 871 419 -1 373 747

Põllumajandusliku

raamatupidamise andmebaas

(FADN) teenus

-313 214 -281 915 -281 915 -281 915

Teadus ja innovatsioon teenus -12 907 -11 783 -11 783 -11 783

Põllumajanduskeskkonna hea

seisundi tagamine programmi

tegevus

-62 528 064 -60 229 802 -62 807 450 -62 059 417

Mulla laboratoorsed analüüsid-

maakasutus teenus

-735 184 -717 929 -717 929 -717 929

Põllumajanduskeskkonna

hindamine ja seire teenus

-550 607 -499 592 -499 592 -499 592

Põllumajanduskeskkonna

poliitika kujundamine teenus

-1 894 723 -1 534 810 -2 122 425 -1 374 392

Põllumajanduskeskkonna

toetuste andmine teenus

-58 943 896 -57 117 198 -59 107 232 -59 107 232

Põllumuldade uuringud ja seire

teenus

-403 655 -360 273 -360 273 -360 273

Ringbiomajanduse

arendamine programmi

tegevus

-7 713 004 -11 309 895 -355 055 -355 473

Ringbiomajanduse poliitika

kujundamine teenus

-122 203 -126 051 -44 641 -45 060

Ringbiomajanduse toetuse

andmine teenus

-7 590 801 -11 183 844 -310 413 -310 413

Turukorraldus ja

kaubanduspoliitika

rakendamine programmi

tegevus

-119 185

731

-120 144

943

-118 390

316

-118 392

033

Alkoholiregistri pidamine ja

järelevalve teenus

-295 191 -294 974 -294 851 -294 851

Turukorraldus ja

kaubanduspoliitika kujundamine

teenus

-836 755 -806 154 -775 160 -776 876

Turukorralduse toetuste andmine

teenus

-118 053

785

-119 043

816

-117 320

305

-117 320

305

45

Ühistegevuse ja koostöö

arendamine programmi

tegevus

-1 640 509 -1 415 928 -1 405 223 -1 405 642

Turukorralduse järelevalve

teenus

-562 113 -561 537 -561 211 -561 211

Ühistegevuse ja koostöö poliitika

kujundamine teenus

-381 496 -374 921 -364 498 -364 916

Ühistegevuse ja koostöö toetuste

andmine teenus

-696 900 -479 470 -479 515 -479 515

Vee-elusressursside töötlemine

ja turustamine programmi

tegevus

-6 934 835 -9 028 451 -7 207 950 -7 209 079

Finantsinstrument

(investeerimislaen) teenus

-20 597 -20 779 -20 798 -21 049

Kala töötlemise poliitika

kujundamine teenus

-643 733 -628 247 -607 543 -608 421

Vee-elusressursside töötlemise

toetuste andmine teenus

-6 270 505 -8 379 426 -6 579 609 -6 579 609

Vesiviljeluse arendamine

programmi tegevus

-2 905 372 -2 996 133 -3 185 990 -3 186 967

Finantsinstrument

(investeerimislaen) teenus

-13 110 -13 292 -13 311 -13 562

Vesiviljeluse poliitika

kujundamine teenus

-508 069 -505 225 -494 966 -495 692

Vesiviljeluse toetuste andmine

teenus

-2 384 193 -2 477 616 -2 677 713 -2 677 713

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35

„Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”,

„Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja

„Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“

Lisa 2

Programmi „Biomajandus 2025-2028“ Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava

Nimetused 2025 2026 2027 2028

Programm Biomajandus

Kulud 361 681 681 328 395 964 303 522 001 302 276 307

sh välistoetused ja kaasrahastus 336 022 287 304 110 930 278 928 159 278 928 159

Investeeringud 2 249 524 906 402 952 872 1 152 872

Mitterahalised kulud 3 677 372 3 365 213 3 365 215 3 365 215

Põllumajanduskeskkonna hea

seisundi tagamine

Kulud 62 528 064 60 229 802 62 807 450 62 059 417

sh välistoetused ja kaasrahastus 57 568 878 55 887 298 57 876 173 57 876 173

Investeeringud 389 056 125 260 125 260 125 260

Mitterahalised kulud 923 096 842 130 842 130 842 130

Ringbiomajanduse arendamine

Kulud 7 713 004 11 309 895 355 055 355 473

sh välistoetused ja kaasrahastus 7 549 940 11 147 835 216 281 216 281

Investeeringud 4 554 452 452 452

Mitterahalised kulud 18 105 16 422 16 422 16 422

Põllumajandus- ja toidusektori

konkurentsivõime tõstmine

Kulud 129 394 515 92 997 498 79 531 455 79 023 783

sh välistoetused ja kaasrahastus 118 207 769 82 136 820 68 721 020 68 721 020

Investeeringud 1 095 095 439 693 486 163 686 163

Mitterahalised kulud 1 679 135 1 512 787 1 512 787 1 512 787

Noorte põllumajandusettevõtjate

tegevuse arendamine

Kulud 11 703 112 10 023 502 10 013 372 10 013 851

sh välistoetused ja kaasrahastus 11 097 991 9 443 407 9 443 407 9 443 407

Investeeringud 162 650 82 513 82 513 82 513

Mitterahalised kulud 57 680 52 074 52 074 52 074

Turukorraldus ja

kaubanduspoliitika rakendamine

Kulud 119 185 731 120 144 943 118 390 316 118 392 033

sh välistoetused ja kaasrahastus 116 887 450 117 917 953 116 193 661 116 193 661

Investeeringud 191 185 85 347 85 347 85 347

Mitterahalised kulud 187 380 171 227 171 227 171 227

Ühistegevuse ja koostöö

arendamine

Kulud 1 640 509 1 415 928 1 405 223 1 405 642

sh välistoetused ja kaasrahastus 724 522 518 775 518 775 518 775

Investeeringud 155 683 81 821 81 821 81 821

Mitterahalised kulud 43 695 40 663 40 663 40 663

Eesti toidu kuvandi ja

müügivõimekuse tugevdamine

Kulud 3 821 641 4 356 310 3 993 730 3 994 947

sh välistoetused ja kaasrahastus 2 455 135 3 114 490 2 814 490 2 814 490

Investeeringud 158 182 82 070 82 070 82 070

Mitterahalised kulud 45 580 41 625 41 625 41 625

Kutselise kalapüügi korraldamine

Kulud 10 364 417 10 340 667 10 669 959 10 671 563

sh välistoetused ja kaasrahastus 8 461 333 8 478 770 8 828 770 8 828 770

Investeeringud 28 781 2 858 2 858 2 858

Mitterahalised kulud 464 990 454 353 454 354 454 354

Vee-elusressursside töötlemine ja

turustamine

Kulud 6 934 835 9 028 451 7 207 950 7 209 079

sh välistoetused ja kaasrahastus 6 115 317 8 251 942 6 451 942 6 451 942

Investeeringud 34 058 3 382 3 382 3 382

Mitterahalised kulud 131 576 118 989 118 989 118 989

Vesiviljeluse arendamine

Kulud 2 905 372 2 996 133 3 185 990 3 186 967

sh välistoetused ja kaasrahastus 2 395 459 2 505 147 2 705 147 2 705 147

Investeeringud 12 806 1 272 1 272 1 272

Mitterahalised kulud 52 179 47 446 47 446 47 446

Kalavarude haldamine ja kaitse

Kulud 5 490 481 5 552 835 5 961 500 5 963 553

sh välistoetused ja kaasrahastus 4 558 493 4 708 493 5 158 493 5 158 493

Investeeringud 17 474 1 735 1 735 1 735

Mitterahalised kulud 73 957 67 499 67 499 67 499

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35 „Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”,

„Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“

Lisa 3

TOIDUOHUTUSE PROGRAMM

2025–2028

2

Sisukord

Programmi üldinfo ........................................................................................................................................... 3

1. Sissejuhatus ................................................................................................................................................ 4

2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava .................................................................................... 5

3. Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................................ 7

4. Olulised tegevused .................................................................................................................................... 12

5. Programmi tegevused ............................................................................................................................... 15

5.1 Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine 15

5.2 Programmi tegevus – Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine 18

5.3 Programmi tegevus – Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine 20

5.4 Programmi tegevus – Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine 22

5.5 Programmi tegevus – Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine 32

5.6 Programmi tegevus – Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine 38

6. Programmi juhtimiskorraldus .................................................................................................................... 41

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ........................................................................................................... 42

LISA 2. Teenuste rahastamiskava ................................................................................................................. 44

3

Programmi üldinfo

Programmi koostaja ja vastutaja

Toiduohutuse osakond, taimetervise osakond, toiduohutuse asekantlser

Programmi eelnõu valmimise aeg

1.06.2024

Vormi sisu kasutamise selgitus

Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga.

Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised.

Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Valdkonna visioon Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada

Programmi nimi Toiduohutuse programm

Programmi eesmärk Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond.

Programmi periood 4 aastat (2025–2028)

Peavastutaja (ministeerium)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK)

4

1. Sissejuhatus

Toiduohutuse programmi eesmärk on planeerida ja ellu viia tegevusi, mis aitavad tagada kestliku toidutootmise, ohutu toidu ja hoitud keskkonna. Programmi tegevused on suunatud toitainerikka, tervist toetava, kõrge loomaheaolu standardi ning madala keskkonnamõjuga toodetud toidu tootmisele nii

praegustele kui tulevastele Eesti elanikele. Programmi eesmärgid toetavad lisaks põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava eesmärkidele ka rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 ja keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eesmärke.

Programm „Toiduohutus“ panustab arengustrateegias „Eesti 2035“ tervist toetava elukeskkonna kujundamisse (sh inimeste keskkonnaalase ja tarbijateadlikkuse parandamine, toiduohutuse riskide maandamine ning tervist ja keskkonda hoidva õigusruumi kujundamine) ning toidujäätmete vähendamisse ja ülejääva ohutu toidu annetamisse läbi tegevuse – jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline ümberkorraldamine. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on üheks arenguvajaduseks ka kestliku toidusüsteemi edendamine, mis on kaetud tegevusega ― rohepööret toetava raamistiku kujundamine. Regionaal- ja põllumajandusminister annab igal aastal Riigikogus ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (ReM) panusest arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse.

Muudatused

Toiduohutuse programm on alates 2025. aastast eraldiseisev programm, mille eesmärkide saavutamise eest vastutab toiduohutuse asekantsler.

5

2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk:

Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond.

Programmi mõõdikud:

Mõõdik Tegelik (2023)

Sihttase (2025)

Sihttase (2026)

Sihttase (2027)

Sihttase (2028)

Tarbija kindlustunde indeks, % 67

(2021) 69 - 69 -

Antibiootikumide kasutamise tase, mg/PCU

45,8

(2022) - - 37

37 (2030)

Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide

proovide osakaal Eesti päritolu toidus, %

0 (2022) 1 1 1 1

Tarbija kindlustunde indeksi väärtus oli 2023. aastal 69%. Selle alusel võib öelda, et 66% kuni 72% Eesti elanikest olid toidu ohutuses pigem kindlad. See osakaal ei ole suures plaanis võrreldes 2019. aastaga (68,3%) ja 2021. aastaga (67,4%) muutunud. Tarbija kindlust mõjutasid endiselt olulisel määral isiklikud kokkupuuted juhtumitega, kus toidu ohutuse suhtes esines kahtlus. Tarbija kindlus oli kõrgem eestikeelsete, vähemalt 500-eurose kuusissetuleku, meessoost ja alla 25-aastaste Eesti elanike seas.

Antibiootikumide kasutamise tase (müügikogus arvestades populatsiooni korrigeerimise ühikut - mg/PCU) iseloomustab loomade üldist tervise ja heaolu seisukorda, sest näitab haiguste ennetamise efektiivsust ja ravimite kasutamise vajaduse vähenemist. Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel on võrreldes 2010. aastaga langenud 30%, kuid edasine vähenemine on peatumas. 2021. ja 2022. aastal jäi antibiootikumide kasutus samale tasemele, vastavalt 46,6 ja 45,8 mg/PCU. 2023. aasta tase selgub 2025. aastal. Aasta-aastalt antibiootikumide kasutamise vähendamine toetab EL „Talust taldrikule“ strateegia eesmärki vähendada EL üleselt antibiootikumide kasutust 2030. aastaks 50%.

Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide proovide osakaalu mõõdik Eesti päritolu toidus iseloomustab lubatud taimekaitsevahendite korrektset kasutust ja tarbimiseks ohutu toidu tootmist. Taimekaitsevahendite jääkide seire eesmärk on vältida taimekaitsevahendite jääkide lubatust kõrgema taseme esinemist toidus. ELis on kehtestatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidus ja söödas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 396/2005. Toit vastab nõuetele, kui selles tuvastatud jääkide sisaldused jäävad alla toimeaine suurima lubatud koguse (MRLi). Eesti päritolu toodetel kontrollitakse täiendavalt, kas analüüsi käigus tuvastatud toimeainet on lubatud Eestis antud kultuuri kasvatamisel kasutada. Kui kasvõi üks taimekaitsevahendi jääk ületab MRLi väärtuse, loetakse toit nõuetele mittevastavaks ning seda ei lubata turustada.

Programmi eelarve:

Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028

Toiduohutuse programm 85 783 126 84 955 804 84 105 714 84 116 299

Programmi tegevus

6

Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine

2 928 849 2 152 051 2 141 014 2 142 076

Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine

3 346 101 3 328 179 3 317 726 3 318 235

Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine

11 551 684 10 634 363 10 474 309 10 477 944

Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine

26 761 341 26 689 010 24 849 970 24 852 273

Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine

13 253 856 12 992 814 12 978 778 12 981 435

Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja korraldamine

27 941 295 29 159 387 30 343 917 30 344 336

7

3. Hetkeolukorra analüüs

Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad saavutada tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ eesmärke taimekaitse ja väetiste, põllumajandusloomade aretuse, sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali, taimetervise, loomade tervise ja heaolu, toiduohutuse ja mahepõllumajanduse valdkondades.

Taimekaitse valdkond on muutlikus seisus, mis tuleneb nii ELi ülestest õigusaktidest, kliimamuutustest, globaalsetest trendidest kui ka turu suurusest. Euroopa roheline kokkulepe, strateegia „Talust taldrikule“ ja „Elurikkuse strateegia aastani 2030“ on tõstatanud ühiskonnas uusi ootusi ja ambitsioone seoses taimekaitsevahendite kasutamise ja nendega seotud riskide vähendamisega. Poliitilisel tasandil on kõlanud Euroopa Liidu ülesed konkreetsed vähendamiseesmärgid ja 2022. aasta juunis tegi komisjon ettepaneku kirjutada taimekaitsevahendite vähendamist käsitlev rohelise kokkuleppe eesmärk õigusaktidesse, kuid võttis ettepaneku 2024. aasta märtsis tagasi, pidades silmas selle eeldatavat tagasilükkamist seadusandlikus protsessis. Üldine eesmärk on liikuda madalama riskiga taimekaitselahenduste kasutamise suunas, kuid hetkel puuduvad Euroopa Liidus sobiva efektiivsusega alternatiivid keemilistele taimekaitsevahenditele. Oluline on töötada selle nimel, et uute ELi algatuste ambitsioonikus oleks tasakaalus liikmesriikidele nende eripärade arvestamiseks jäetud paindlikkusega. Ilmastiku muudatused on kaasa toonud suundumuse erinevate kultuuride kasvatamiseks (nt suviviljadelt taliviljadele), millel on erinevad kahjustajad ja seega ka taimekaitsevajadused. Mitmed varem laialdaselt kasutatud taimekaitsevahendite toimeained on ELi üleselt turult eemaldatud. Kahjuks paljudel juhtudel tõhusad alternatiivsed tooted puuduvad või on nende riigisisene turule lubamine ajamahukas ning mõnikord piiratud turu suurusega ja kasvatatavate kultuuride pindalaga (väiksematele turgudele ei soovita tooteid registreerida). Seega lisaks globaalsete ja ELi siseste muudatustega kohanemisele ja uute lahenduste leidmisele tuleb tähelepanu pöörata ka riigisisestele tegevustele, et tagada toidu varustuskindlus ja põllumajandustootjate konkurentsivõime. Taimekaitsevahendite registrisse on kantud 470 toodet, mis on Eestis turule lubatud 31. detsembri 2024. a seisuga.

Taimekaitsevahendite turustamine toimeaine kogusesse ümberarvestatuna ulatus 714 tonnini 2023. aastal, mis on kümnendiku võrra vähem kui 2022. aastal ja ka vähem, kui eelneval neljal aastal. See on märkimisväärne, sest siiani on Eestis kasutuses oleva põllumajandusmaa hektari kohta turustatud oluliselt vähem taimekaitsevahendeid kui EL teistes liikmesriikides keskmiselt ning koguselise vähendamise suundumus edaspidi ei pruugi seetõttu enam võimalik olla. Eestis turustatavad kogused moodustavad hinnanguliselt kuni 0.2% kogu ELs turustatud taimekaitsevahenditest.

Väetiste käitlemine on heas seisus, väetiseregistrisse lisati 2024. aastal 70 väetist ja CE väetiste nimekirja lisati 153 toodet, kus oli 2024. aasta lõpu seisuga 264 toodet. Paljud Eesti maaletoojad ei registreeri tooteid enam väetiste registris, vaid lisavad CE väetiste nimekirja.

Väetiseregistris olevate toodete tootmise ja turustamise osas tehti 140 kontrolli, mille tulemusel koostati 2 ettekirjutust ja 4 kirjalikku tähelepanujuhtimist. Teostati 4 CE väetise kontrolli ja võeti 6 proovi, mis kõik vastasid nõuetele.

Tulenevalt ringmajandusele fokusseeritusest soovitakse luua täiendavad võimalused põlevkivi ja selle töötlemisel tekkinud kõrvalproduktide väetisena kasutuselevõtmiseks, kui uuringutega tõendatakse nende soodne mõju taimedele ning ohutus inimesele, loomale ja keskkonnale.

Põllumajandusloomade aretus Eestis on kõrgel tasemel. Piimaveiste kasvatuses on Eestil kõrgeimad toodangunäitajad Euroopa Liidu riikide seas. Samas on piimaveiste karjaspüsimise aeg suhteliselt lühike. Eesti punase veise tõugu loomade arv on jätkuvalt langustrendis. Tulenevalt rasketest söödavarumise tingimustest on lihaveiste arv vähenenud. Lambakasvatuses on vähenenud just kohalikest tõugudest eesti valgepealise ja eesti tumedapealiste lammaste arv, samas on tõusnud välismaiste tõugude arvukus. Ohustatud tõugude loetelusse kantud tõugudest on eesti hobuse arvud tõusnud aastate vältel, samas eesti raskeveohobuse populatsioon on väikesearvuline. Eesti maaveise arvud on olnud stabiilsed. Kihnu

8

maalamba populatsioon on viimastel aastatel suurenenud. Põlistõugude ning kohalike tõugude säilitamine panustab bioloogilise mitmekesisuse säilimisse.

Tänu kohalikule sordiaretusele saavad põllumehed kasutada järjest enam Eestis aretatud sorte. Sordiaretuse edendamine on vajalik ka muutuvate keskkonnatingimuste ning keemiliste taimekaitsevahendite kasutuspiirangutega toime tulemiseks. Tänu biotehnoloogia arengule on võimalusi, mis mh aitavad kiirendada sordiaretuse protsessi ning luua kliima- ja keskkonnamuutustele vastupidavamaid sorte. Selle võimaluse kasutamiseks on vaja aktiivselt osaleda soodustava regulatiivse keskkonna loomisel ning suurendada põllumajandustootjate ja avalikkuse teadlikkust nende lahenduste olemusest ja mõjust.

Seemnekasvatus on Eesti teraviljasektori tugevus. Seemnepõldude pindala1 on viimastel aastatel järjest kasvanud olles 2020. aastal 12 972 ha, 2021. aastal 13 527 ha, 2022. aastal 14 547 ha ja 2023. aastal juba 15 552 ha. Isevarustatuse tase on samuti tõusujoones, sest kasutades külvisenormi 180 kg/ha, sai Eestis 2023. aastal külvata 2022. aastal Eestis toodetud sertifitseeritud teraviljaseemnega kuni 50% teravilja kasvupinnast.

Põllumajandusliku toidu tootmisahela alguspunktiks on taimne paljundusmaterjal. Hetkel on Euroopa Liidu tasandil töös taimse paljundusmaterjali valdkonda reguleerivate osaliselt 1960. aastast pärinevate Euroopa Liidu seemne ja paljundusmaterjali turustamisdirektiivide läbivaatus.

Taimetervise olukord Eestis on jätkuvalt hea. Ohtlike taimekahjustajate puhanguid esineb, kuid tõhusate tõrjemeetmete rakendamise tulemusel on kahjustajate edasine levik tõkestatud.Taimetervise hea seisundi hoidmine on väga oluline nii taimekasvatuse, metsade, looduslike ja täisistutatud alade, looduslike ökosüsteemide, ökosüsteemi teenuste ja elurikkuse seisukohalt. Taimetervist ohustavad taimedele ja taimsetele saadustele kahjulikud liigid, mille Euroopa Liidu territooriumile sissetoomise riski suurendab rahvusvaheline kaubavahetus ja kliimamuutused.

Taimetervise valdkond on reguleeritud peamiselt Euroopa Liidu õigusaktidega, lisaks järgitakse rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC) raames kokkulepitud põhimõtteid ja rahvusvahelisi standardeid. Töö õigusaktide ja standardite ajakohasena hoidmiseks on järjepidev ja tingitud taimekahjustajate levikust, mille põhjusteks võib olla nii inimtegevus kui ka levikupiirkondade laienemine loodusliku leviku või kliimamuutuste tõttu. EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks on oluline kindlustada ressurss kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete täitmiseks. Suurenenud on ettevõtjate omavastutus, mistõttu tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele.

Eesti on alates 2005. aasta 15. maist tunnistatud viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Kaitstava piirkonna staatus antakse riigile või piirkonnale, kus see taimekahjustaja kohastunud ega levinud ei ole, kuid kus on soodsate tingimuste tõttu oht selle levimiseks. Kaitstava piirkonna staatuse säilitamiseks seiratakse igal aastal ulatuslikult muu hulgas peremeestaimi tootvaid puukoole, viljapuuaedu ja metsi. Viimati tuvastati kahjustaja puhang 2019. aastal, misjärel rakendati tõrjemeetmeid ning kahjustaja levik tõkestati edukalt, viimastel aastatel puhanguid pole tuvastatud. Samas esineb probleeme Eestisse saadetud viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimedega, mis ei vasta kaitstava piirkonna nõuetele.

Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamisel on ettevõtjatel jätkuvalt võimalik taotleda tõrjeabinõude rakendamise toetust, kui on tegemist kas viljapuu-bakterpõletiku või kartuli ringmädaniku tõrjeabinõude rakendamisega.

Olukord loomatervise ja -heaolu tagamisel on stabiilne. Olulisimaks riskiks loomatervises on loodusliku reservuaariga sigade Aafrika katku ja lindude gripi jõudmine loomakasvatusettevõttesse, kus taudi esinemisel tuleb kõik loomad hukata ning taudikolle likvideerida. Viimased juhtumid olid 2023. aastal. Olulisi muutusi teavituskohustuslike loomataudijuhtude esinemises ei ole. Samuti ei ole esinenud suuri

1 Andmed seemnepõldude pindala ja isevarustatuse taseme kohta on leitavad PTA veebilehel aasta-aruannetest https://pta.agri.ee/pta-aasta-aruanded

9

söödaohutuse probleeme. Oluline on kindlustada ressurss kohustuslike programmiliste tegevuste ning seirete läbiviimiseks loomataudide leviku varajaseks tuvastamiseks, bioturvalisuse hindamiseks ja muude ülesannete täitmiseks. Euroopa Komisjoni kaasrahastamine on vähenevas trendis ja nõuab iga-aastaselt täiendavat riigipoolset panust. Seiremahtude vähenemine langetab oluliselt loomataudide esinemise varajast tuvastamist ning suurendab nende tõrje kulusid.

2023. aastal kasutusele võetud antibiootikumide kasutamise e-andmekogu aitab tuvastada neid valdkondi, kus on võimalik võtta täiendavaid meetmeid antibiootikumide kasutamise vähendamiseks, et liikuda iga- aastase oodatava languse poole. Vastutustundliku antibiootikumide kasutamise kohta teadlikkuse tõstmine ning erinevate ennetavate tegevuste rakendamine loomakasvatuses antibiootikumide kasutamise vähendamiseks peab olema pidev kõrge prioriteediga tegevus. Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inim- ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid.

Söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu. Söödaohutuse tagamiseks tuleb kindlustada vajalikud ressursid nii tõhusamaks järelevalveks, optimaalsete kontrollproovide võtmiseks, tellitavateks analüüsideks, laborivõimekuse arendamiseks kui ka tõsta käitlejate ja loomapidajate teadlikkust söödaohutusest.

Ühiskonna suurenenud ootus loomade heaolu edendamiseks toob kaasa suurema töökoormuse PTA-le, kes tegeleb loomade tervise ja heaolu järelevalvega. PTA-le esitatud vihjete arvu jätkuv kasv suurendab vajadust täiendavate ressursside järele, et tõhustada järelevalvet, sh tõsta kontrollide arvu. Vaatamata sellele, et inimeste teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine on tõusuteel, on endiselt oluline parandada loomapidamiskultuuri Eestis. Ettevõtjate omavastutuse võimestamiseks loomade heaolu parandavate pidamistingimuste tagamisel tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele. Põllumajandusloomade heaolu edendamiseks uute nõuete kehtestamine (loomade pikaajaline vedu, puurispidamise keelamine jt) toob loomakasvatussektorile kaasa vajaduse kohandada oma ärimudelid muutunud tingimustele. Olulisimad mõjutajad nõuetega kohanemiseks on vajaminev investeeringute maht ja aeg.

Eestis on riskipõhine toiduohutuse järelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja erinevad IT- lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemid, erinevad registrid). Nii järelevalvesüsteemi teenindavad riiklikud laborid (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ja Maaelu Teadmuskeskus) kui IT-lahendused vajavad olulist ajakohastamist ning edasiarendamist. Oluline on tagada riiklike laborite suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel ja stabiilne rahastus investeeringute tegemiseks, et vältida investeeringuvajaduste kuhjumist. Samuti peaks järelevalve tõhustamiseks kasutusele võtma IT-lahendustel põhinevad seire võimalused, nt e- kaubanduses toidulisandite ning toidualase teabe, sh tervise- ja toitumisalaste väidete valdkondades. Järelevalveasutuse prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid − toidutarneahelas bioloogilise ohutuse tagamine. Jätkuvalt tuleb tagada valmisolek operatiivseks reageerimiseks toidutekkelistele haiguspuhangutele ning selle tarbeks kaasaegsete tööriistade kasutusele võtmiseks, sealhulgas laboratoorse võimekuse arendamine. Pikaajalise mõjuga riskidele (nt saasteained, lisaained, lõhna- ja maitseained, GMO, toiduga kokkupuutuvad materjalid) ei jätku piisavalt ressurssi. Tulenevalt uutest riskiteguritest tuleb järelevalveasutusel oma tegevust kohandada, arvestades toidusüsteemi kestlikumaks muutmise vajadust, tarbimistrende ja teadusuuringute tulemusi. 2024. aasta 6. mai seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 16 001 toidukäitlemisettevõtet.

Toidu ohutuse eest vastutab toidukäitleja, kes peab lahendama järjest keerukamaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest ning vajadusest muuta tänane toidusüsteem pikas perspektiivis

10

kestlikumaks2. Toidukäitlejate toiduohutusest teadlikkuse tõusu on panustanud tegevused toiduohutuse valdkonna teadmussiirde programmi raames. Teadmiste edendamine jätkub teadmussiirde tegevustega Ühise põllumajanduspoliitika AKIS (põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi) sekkumises. Positiivsena võib välja tuua, et osa toidukäitlejatest on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC).

Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja oskusele teha teadlikult kestlikke ja tervist toetavaid valikuid. Sealjuures on oluline ka üldsuse teavitamine toiduga seotud riskidest ehk ennetustöö. Tarbijale ei ole läbi viidud suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme, mistõttu on teadlikkus ebaühtlane. Lisaks tarbijate teadlikkusele peab nende tervist toetatavaid valikuid toetama ka neid ümbritsev toidukeskkond (nt toidu koostis, märgistus, kättesaadavus, väljapanek, reklaam). Selleks on vajalik toidukeskkonda erinevate meetmetega parendada, nii õigusaktidega nõuete kehtestamise, avaliku sektori hangetes kasutatavate kriteeriumite, kui ka sektoriga tehtavate vabatahtlike kokkulepete kaudu.

Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2023. aastal 100,69. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või füüsikalise ohu vältimist ja vähendamist toidus. 2023. aasta järelevalve tulemuste põhjal vajavad suuremat tähelepanu jätkuvalt ettevõtete valmisolek toodete tagasikutsumiseks, HACCP ja eeltingimuste programmi nõuete täitmine, PAH-ide sisaldused lihatoodetes, toidualasest teabest toitumis- ja tervisealaste väidete ning e-kaubanduse valdkonnad. Tõhustamist vajavad ka toiduga kokkupuutuvate materjalide ja lisaainete järelevalve. Jätkuvalt on vaja tõsta nii käitlejate teadlikkust nõuetest kui ka parandada nende praktilisi toidukäitlemise oskusi ning probleemsed valdkonnad tuleb hoida suuremas järelevalvefookuses.

Tarbija teadlikkuse baromeeter – tarbija teadlikkus toiduohutusest on võrreldes 2019. aastaga (2019. a 69,4% ja 2023. a 65,8%) vastupidiselt ootustele pisut langenud (-3,6%).

Toiduohutusega seonduv õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks arvestatakse rahvusvahelist toidukaubandust reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga Codex Alimentarius. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse lähtuvalt uutest teadusandmetest ja riskiteguritest. Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt kliimamuutused, globaliseeruv kaubandus ja toidutootmise tehnoloogiate areng) toimetulekuks on vajalik kõigi osapoolte pidev panustamine, sh toiduohutuse poliitika kujundamine vastavalt muutuvale keskkonnale ja väljakutsetele ning järelevalveasutuse haldussuutlikkuse tõstmine, toidukvaliteedi ja –ohutuse seirete mahu suurendamine ning tarbijate teadlikkuse tõstmine.

Mahepõllumajandussektor on viimastel aastatel kasvanud hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis. Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegia näeb ette, et 2030. aastaks moodustab mahepõllumajandusmaa 25% Euroopa Liidu põllumajandusmaa pindalast. Eestis oli mahepõllumajanduse registri andmetel 2023. aastal 227 741 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Võrreldes aasta varasemaga vähenes mahepõllumajandusmaa 2,6%. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2023. aastal 1968, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 3,8%. Mahepõllumajandusettevõtted on aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2023. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 116 ha mahepõllumajandusmaad.

Mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv on jäänud stabiilseks. 2023. aastal tegeles mahepõllumajandusliku toidu töötlemise ja sööda tootmisega kokku 195 ettevõtet. Palju toodetakse puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms. Toodetakse ka tera- ja kaunviljatooteid, pagari-, pasta- ja kondiitritooteid, liha- ja piimatooteid, teesid ning õlisid. Järjest enam kasutatakse

2 Kestliku toidusüsteemi all mõistame majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku jätkusuutlikkust, et tagada piisav, ohutu ja tervist toetav toit, samal ajal tootes süsinikuneutraalselt ja elurikkust säilitades ning tootmise konkurentsivõime.

11

mahetooteid ka toitlustusasutustes. 2023. aasta lõpuks oli Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoitlustamisest teavitanud 174 toitlustusettevõtet.

2022. aasta septembrist alates on rakendatud toetusmeedet haridusasutustele, mille raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Toetusmeede on suurendanud haridusasutuste huvi pakkuda lastele mahetoitu. Kui mahetoitlustamisest teavitanud koole ja lasteaedu oli 2021. aastal 45 (6% Eesti lasteaia- ja koolilastest), siis 2023. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 153 haridusasutuses (ligikaudu 20% Eesti lasteaia- ja koolilastest). Toetuse andmisega soovitakse 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu.

Mahetoidukaupade jaeturumaht oli 2022. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi arvutuste kohaselt 98 miljonit, mis on 6% enam kui 2021. aastal, mil see oli 92,6 miljonit. 2022. aastal moodustas mahetoidukaupade jaeturumaht kogu toidukaupade jaeturumahust 4,6% (2021. aastal 5,0%). Kodumaiste mahetoodete osa oli toidukaupade jaemüügist 1,4% (koos otsemüügiga). Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel ostis 2022. aastal regulaarselt ehk kord nädalas mahetoitu 9% elanikest. 2020. aastal oli see osakaal 13%.

12

4. Olulised tegevused

Prioriteet Rahvatervise kaitse ja tarbijate kestlike toiduvalikute edendamine

Milles seisneb väljakutse?

Eesti rahvastiku toitumine ei ole piisavalt kestlik, mistõttu on vaja edendada kestlikku toidukeskkonda ning tarbijate kestlikumaid toiduvalikuid.

Õigusruumi aja- ja asjakohasena hoidmine arvestades esilekerkivaid toiduohutuse riske ja toidusüsteemi muutusi, et kindlustada inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse kõrge tase.

Olulisemad tegevused 2025. aastal

• Töötatakse välja toiduseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, et lahendada üles kerkinud praktilisi probleeme, suurendada õigusselgust ning tagada kehtivate nõuete aja- ja asjakohasus. Muuhulgas vajavad ülevaatamist järelevalve ja seire toiminguid toetav volitatud laborite süsteem ning ToiduS-i §-des 531− 536 sätestatud väärteokoosseisud, mis ei taga määruse (EL) 2017/625 artikli 139 kehtestatud nõuete täitmist. Alustatakse pakendi esikülje märgisüsteemi väljatöötamist.

• Analüüsitakse riigihanke kriteeriumide kehtestamise võimalusi avalikus toitlustuses senisest suuremas mahus kohaliku, mahepõllumajandusliku ja taimse toidu osakaalu suurendamiseks.

• Analüüsitakse toidu koostisosana kasutatava liha päritolu esitamise laiendamise võimalust riikliku erandina pakendatud toidu puhul.

• Haridusasutustele suunatud toetusmeetme raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Mahetoitu pakkuvate haridusasutuste osakaalu suurendamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks mahepõllumajandusest korraldatakse haridusasutuste toitlustajatele koolitusi, infopäevi ja tagatakse toetav nõuandeteenus.

• Tõstetakse toidukäitlejate ja tarbijate teadlikkust. Alustavate toidukäitlejate teadlikkuse tõstmiseks töötatakse välja toiduohutuse alane e-õppeprogramm, mis selgitab toiduohutuse tagamise põhimõtteid ja valdkonna nõudeid, mis peavad olema täidetud enne toidukäitlemisega alustamist. Tarbija teadlikkust tõstetakse Euroopa Toiduohutusameti ja liikmesriikide koordineeritud riskihindamise kommunikatsiooni tegevuste abil ning AKIS süsteemi arendamise kaudu, millesse tarbijad on lisandunud uue sihtgrupina. Osaletakse EFSA toiduohutuse kampaanias #Safe2Eat.

Prioriteet Inimeste, taimede ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmine „Üks Tervis“ põhimõttel

Milles seisneb väljakutse?

Taimekahjustajate ja loomataudide levik mõjutab negatiivselt põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust, looduskeskkonda ja rahvusvahelist kaubandust. Loomataudide ennetamine vähendab haiguste esinemist, väiksemat ravimite kasutamist ning mikroobide ravimresistentsuse teket. Eestis turustatavad taimekaitsevahendid, väetised ja veterinaarravimid vastavad nõuetele ja neid kasutatakse viisil, mis on ohutu inimeste ja loomade

13

tervisele ning keskkonnale. Oluline on tõsta nii ettevõtjate kui ka kogu ühiskonna teadlikkust nende rollist inimtegevusest tulenevate riskide ärahoidmisel.

Olulisemad tegevused 2025. aastal

• Loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks tagatakse ressursid kohustuslike programmiliste tegevuste ning loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate seire jätkamiseks.

• Rakendatakse „Mikroobide antibiootikumi resistentsuse vähendamise tegevuskava“ veterinaarmeditsiini valdkonnas.

• Rakendatakse „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2024-2029“. Fookuses on alavandkondade kitsaskohtade leevendamiseks suunatud tegevustel

• Hinnatakse ja maandatakse taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevaid riske. Töötatakse välja vastav piirkondlikke olusid arvestav indeks.

• Taimetervise olukorra paremaks hindamiseks töötatakse välja taimetervise baromeeter, mis annaks valdkonnas toimuvatest muudatustest sisulisema ülevaate ja hõlmaks valdkonna erinevaid mõõdikuid.

• Ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks tehakse taimekaitse ja väetiste alast teavitustööd erinevate sihtgruppide lõikes.

• Ühiskonna ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks tehakse taimetervise alast teavitustööd. Osaletakse EFSA taimetervise kampaanias #PlantHealth4Life, mille eesmärk on jagada infot taimetervist ohustavatest riskidest ja sellest, mida saab iga inimene teha taimede kaitsmiseks. Koostatakse saare-salehundlase teemaline õppematerjal, mis on suunatud eelkõige arboristidele, haljastajatele ja metsatöölistele.

Prioriteet Loomaheaolu taseme tõstmine

Milles seisneb väljakutse?

Loomade heaoluga arvestamine on osa toidutootmise kestlikkusest. Ühiskonnas on ootused loomade heaolu küsimuste lahendamiseks. Loomade heaolu tagamisel tuleb keskenduda kannatuste ennetamisele ja täisväärtusliku elu pakkumisele. Omanikuta lemmiloomade arv peab vähenema.

Olulisemad tegevused 2025. aastal

• Muudetakse veterinaarseadust, et parandada koerte, kasside ja valgetuhkrute kui Eestis peamiselt lemmikloomadena peetavate liikide isendite jälgitavust. Loomapidajatele kehtestatakse kohustus kiibistada ja registreerida oma lemmikloomad selleks otstarbeks loodavas lemmikloomade ja nende pidajate andmeid koondavas riiklikus registris.

• Muudetakse loomakaitseseadust ja selle rakendusakte (kanade puurispidamise keeld, lemmikloomade heaolu parendamise meetmed, nt ketispidamise ja zoofiilia keeld, kontrollimatu paljunemise piiramine jm) ning kaitstakse Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni põllumajandusloomade vedu ja lemmikloomade heaolu ja jälgitavust puudutavate õigusaktide aruteludes.

14

Prioriteet Toidutootjate majandustegevuse toetamine

Milles seisneb väljakutse?

Poliitika ajakohastamine vastavalt ühiskonna ootustele, muutuvatele vajadustele ja väljakutsetele (nt teaduse ja tehnoloogia areng, kliimamuutused, rohepööre, kaubavahetuse trendid).

Olulisemad tegevused 2025. aastal

• Toetatakse põllumajandustootjate konkurentsivõimet tsoonipõhiste võrdsete taimekaitselahenduste kättesaadavuse parendamisega.

• Laiendatakse põlevkivituha ja selle töötlemisel tekkivate kõrvalsaaduste väetisena kasutamise võimalusi.

• Rakendatakse loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi aastateks 2024-2030.

Prioriteet Asutuste võimekuse tõstmine järelevalvetoimingutega tegelemisel

Milles seisneb väljakutse?

Asutuste käsutuses olevad ressursid ja tööriistad toetavad nende tegevust ja võimaldavad vajalikul tasemel riiklike teenuste osutamist.

Olulisemad tegevused 2025. aastal

• Põllumajandus- ja Toiduameti protsesside analüüs ja ühtlustamine, mis digitaliseeritakse ühtsele platvormile. Esimese etapi (kliendiportaali ärianalüüs ja loataotluste menetluse protsess) arendused ning teise etapi (järelevalve plokk) ettevalmistus.

• Investeeringud LABRISe seadmeparki, laboriruumidesse ja tehnoloogia kaasajastamisesse ning bioohutuse- ja bioturvalisuse nõuete tagamiseks töötamisel kõrge ohuklassiga patogeenidega.

• Muudetakse taimekaitseseaduses ja riigilõivuseaduses kehtestatud riigilõivusid ja järelevalve tasusid, et vähendada järelevalveasutuse sõltuvust riigieelarvest, seotakse tasud asutuse tegelike kuludega ja muudetakse nende kujunemine ettevõtjale arusaadavamaks.

15

5. Programmi tegevused

5.1 Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine

Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja

analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused

Eesmärk Taimekaitsevahendite ja väetiste ohutuse tagamine inimeste ja loomade elule, tervisele ning keskkonnale ja soodsa mõju tagamine taimedele ja

taimekasvatussaadustele.

Mõõdik Tegelik tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine, %

99,8% 95 95 95 95

Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud

rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest, %

4,9% 6 6 6 6

Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide

arvust, %

98,6% 93% 93% 93% 93%

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Taimekaitsetööde tegemine ja taimekaitsevahendite kasutamine viisil, mis oleks ohutu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Oskamatu ja hooletu taimekaitsevahenditega ümberkäimine võib kahjustada nii inimeste ja loomade tervist kui ka keskkonda. Samuti võib taimekaitsevahendi kasutusnormide ületamine kahjustada inimese ja looma tervist, keskkonda ning põhjustada märkimisväärse saagikao.

Toimetulek vajadustega mis tulenevad nii ELi ülestest õigusaktidest, kliimamuutustest, globaalsetest trendidest kui ka Eesti taimekaitsevahendite turu suurusest (vähesest atraktiivususest taimekaitsevahendite tootjate jaoks).

Euroopa roheline kokkulepe, strateegia „Talust taldrikule“ ja „Elurikkuse strateegia aastani 2030“ on tõstatanud ühiskonnas uusi ootusi ja ambitsioone seoses taimekaitsevahendite kasutamise ja nendega seotud riskide vähendamisega. Poliitilisel tasandil on kõlanud Euroopa Liidu ülesed konkreetsed vähendamiseesmärgid. Üldine eesmärk on liikuda madalama riskiga taimekaitselahenduste kasutamise suunas, kuid hetkel puuduvad Euroopa Liidus sobiva efektiivsusega alternatiivid keemilistele taimekaitsevahenditele.

Tagada, et uute ELi algatuste ambitsioonikus oleks tasakaalus liikmesriikidele nende eripärade arvestamiseks jäetud paindlikkusega.

16

Muudatused põllukultuuride kasvatamisel (nt suviviljadelt taliviljadele), millel on erinevad kahjustajad ja seega ka taimekaitsevajadused. Mitmed varem laialdaselt kasutatud taimekaitsevahendite toimeained on ELi üleselt turult eemaldatud.

Arendamist vajab PTA võimekus reageerida ohtudele ja väärtegude avastamisele, et tagada nende tõhus menetlus.

Taimekaitsevahendite turulelubamise menetlus on aeglane. Tähtaegade ületamine mõjutab taimekaitsevahendite kättesaadvust lõppkasutajatele, see on eriti suure mõjuga olukorras, kus alternatiivseid lahendusi napib.

ITK põhimõtete laiem kasutamine ja ITK alase teabe kättesaadavaks tegemine taimekaitsevahendite kasutajale.

Puuduvad alternatiivsed tooted keemilistele taimekaitsevahenditele või need on piiratud kasutasalaga (sobivad katmikaladele) või on nende riigisisene turule lubamine ajamahukas ning neid ei soovita meie väheatraktiivsele turule tuua.

Uute väetiseliikide järkjärgulise turuletulekuga suureneb PTA-l kontrolliobjektide maht ning METK-le kaasneb täiendavate laborianalüüside tegemise vajadus ja seetõttu peab labor olema valmis kõiki (sh uusi) ELi väetistooteid analüüsima. Keeruline on hinnata, millises mahus ja kui kiiresti ELi väetisemääruse nõuetele vastavaid tooteid Eesti turule jõuab, kuid pikemas perspektiivis püsib nii järelevalve võimekuse kui ka laborianalüüside võimekuse tõstmise vajadus ja see suurendab kulusid. ELi väetisetoodete määruse alusel turule lubatud toodete mahu suurenemine tähendab labori vaates uute meetodite väljatöötamist ja akrediteerimist ning võimalik, et ka täiendavaid seadmete soetamisi.

Meedias on suurenenud üldsuse negatiivne hoiak taimekaitsevahendite kasutamise ja nende vajaduse suhtes. Seetõttu on jätkuvalt oluline asjakohane teavitustegevus eelkõige blogipostituste ja artiklite avaldamise kaudu. Heade tulemuste saavutamisel on olulisel kohal ka koostöö põllumeeste, mesinike ja valdkonna ametnike vahel.

Uue EL väetisemääruse kehtima hakkamisega on lisandunud mitmeid uusi väetisetooteid näiteks orgaanilised väetised, inhibiitorid, mullaparandusained, biostimulaatorid ja kasvusubstraadid, mille vastavust nõuetele peame hindama, et tagada nende ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Selleks on tähtis kaardistada väetisetoodete siseriiklikke analüüsivõimalusi ning tegeleda nende laiendamisega. Samas kui laboritel nt proovide vähesuse tõttu ei ole mõistlik uusi analüüsimise meetodeid kasutusele võtta, tuleb teenusepakkuja leida mõnest teisest ELi liikmesriigisist.

Tegevused:

PTA taotles Ühisturu programmi (SMP Food) raames liikmesriikidele pakutavat toetust, millega rahastatakse taimekaitsevahendeid käsitlevate määruste rakendamise parandamiseks suunatud tegevusi. Eeldatakse, et meede võimaldab pädevatel asutustel paremini täita oma kohustusi ja vähendada viivitusi toimeainete heakskiitmise ja toodetele loa andmise taotluste hindamisel. Selle toetuse saamisega kaasneb liikmesriigile kohustus tagada kõnealuste taotluste hindamistööd teostavatele asutustele kulude katmiseks vajalike struktuursete muudatuste ellu viimine. Nimetatud nõude täitmiseks on koostamisel taimekaitseseaduse muutmise eelnõu, mille väljatöötamiskavatsus läbis kooskõlastusringi 2022.-2023. a ja mis on kavandatud jõustuma 2026. a.

Fookuses on riigisisesed tegevused, et tagada toidu varustuskindlus ja põllumajandustootjate konkurentsivõime. Selleks tehakse koostööd erialaliitude ja allasutustega olemasolevate võimaluste rakendamiseks, mis võimaldavad tootevaliku parandamist.

17

Toetatakse põllumajandustootjate konkurentsivõimet tsoonipõhiste võrdsete taimekaitselahenduste kättesaadavuse parendamisega. Analüüsitakse kitsaskohtasid ning otsitakse lahendusi toodete Eesti turule saamiseks.

01.04.2024. aastal kasutusele võetud kesksele e-põlluraamatule lisatakse funktsionaalsusi ja laiendatakse selle kasutajate hulka. Luuakse andmevahetusliidesed erasektori e-põlluraamatu tarkvara pakkujatega andmete edastamiseks kesksesse e-põlluraamatu andmekogusse. Eesmärgiks on perspektiivis tagada ELi õigusaktidele vastav taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise andmete kogumine.

Taimekaitsekoolitusel on väga oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamisel ja säästvama taimekaitse ning integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise edendamisel. PTA hindab koolitusasutuste poolt edastatud programmide vastavust õigusaktidele ja praktikas ilmnenud vajadustele. Kinnitatud programmi alusel on koolituste korraldamise õigus antud viiele koolitusasutusele, millest kaks ei korralda avalikke koolitusi. Seisuga 31.05.2024 oli Eestis kokku 4792 kehtivat taimekaitsetunnistust, sellest 4323 professionaalse kasutaja tunnistust, 430 turustaja tunnistust ja 39 nõustaja tunnistust. Taimekaitsekoolitusi korraldati 2023. aastal 56 ja väljastati 923 taimekaitsetunnistust. Nõustajate koolitus toimus peale kolme aastast pausi 2024. aastal, kus väljastati 19 nõustaja tunnistust. PTA väljastab taimekaitsetunnistuse, kui koolitusasutuse poolt on edastatud kinnitus koolituse ja eksami läbimise kohta.

Analüüsida liikmesriikides kasutatud analoogseid tööriistasid. Koostada Eesti oludele sobiv tööriist, mis võimaldab hinnata taimekaitsevahendite kasutuskoormust, võttes arvesse turustatud ja hiljem võimalusel kasutusandmete baasil taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete riskiindekseid erinevates mõjukategooriates.

Edendatakse integreeritud taimekaitse põhimõtteid. 2022. a alustati kolme kolmeaastase rakendusuuringu projektiga. Uuringuprojektide tulemusel valmivad ajakohastatud kultuuripõhised integreeritud taimekaitse suunised ja põhiliste taimekahjustajate kohta töötatakse välja tõrjekriteeriumid. Täiendavalt on kavas integreeritud taimekaitse suuniste digilahenduse loomine. Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta kordades vähem kui mujal maailmas. Samas on turul puudus efektiivsetest taimekaitsevahenditest, eriti putukatõrjevahendest ning endiselt tuleb koostöös tootjate organisatsioonidega pingutada, et Eesti turul oleks piisav valik eri toimega taimekaitsevahendeid. Seetõttu keskendub ka üks eelnevalt mainitud teadusuuringu projekt keemilistele taimekaitsevahenditele bioloogiliste alternatiivide otsimise ja Eesti tingimustes katsetamisele.

Väetiseseaduse alusel kehtestatud põllumajandusministri määrusega on sätestatud nõuded riikliku järelevalve raames väetistest proovide võtmisele, sh proovide arv partii kohta. Käitlejatel on ootus, et see number oleks väiksem. Analüüsime teiste liikmesriikide järelevalve praktikat ning võimalusel kohandame nõudeid.

Ringmajanduse edendamiseks ja ELi ekspordisõltuvuse leevendamiseks analüüsime põlevkivi kaevandamisjääkide väetisena kasutamise võimalusi. EMU teadlaste poolt koostatud eksperthinnangu alusel muudetakse ministri määrust, et võimaldada ladestatud põlevkivituha ja põlevkivituha väärindamise tulemusel tekkiva kõrvalprodukti turustamist väetisena.

Tagame, et tarbijal on võimalus kasutada soovitud omadustega ja ohtu mitte põhjustavat väetist. Eestis turustatav väetis peab olema kantud väetiseregistrisse, või kandma ELi vastavusmärgist „CE“. Väetise koostis peab vastama kas ELi määruse või väetiseseaduse alusel kehtestatud ministri määruses esitatud nõuetele. Kui esitatud dokumendid on nõuetekohased ja väetise koostis vastab kehtestatud nõuetele, kantakse väetis väetiseregistrisse ühe tööpäeva jooksul.

18

Analüüsitakse nii väetiste kui ka taimekaitse valdkonda reguleerivate õigusnormide toimimist ja rakendamist ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormides.

Tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete täitmise eest vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest ja nõuetest.

Analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust. Analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse strateegilisi plaane ning kujundatakse õigusnorme.

Taimekaitse on üks valdkondadest, mille suundumuste muutmiseks on Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud „Talust taldrikule“ strateegias kindlaks määratud ambitsioonikad eesmärgid, mille ühetaoliseks täitmiseks Euroopa Liidus koostatakse erinevaid õigusaktide eelnõusid. Kõnealuste ambitsioonikate eesmärkide mõjude selgitamiseks Eesti oludes telliti Eesti Maaülikooli teadlastelt 2022. aastal eksperthinnang „Eksperthinnang keemiliste taimekaitsevahendite vähendamisest tingitud mõjudele Eesti taimekasvatuses“, mille tulemusi kasutatakse erinevate õigusaktide, tegevuskavade ja strateegiate sisendis. Samuti tuleb koostada Eesti olusid arvestav taimekaitsevahendite indeks, mis näitaks kasutatavate toodete riskitaset.

Oodatavad tulemused:

Taimekaitsevahendeid ja muid abinõusid kasutatakse majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning teostatud tööd on minimaalse ohuga inimese tervisele ja keskkonnale. Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine ei lange alla 95%.

Eestis kasutusel olevad taimekaitsevahendid on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest ei lange alla 6%.

Eestis kasutusel olevad väetised on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust ei lange alla 93%.

5.2 Programmi tegevus – Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine

Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud

ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused

Eesmärk Põllumajandusloomade aretuse valdkonna eesmärk on tagada

tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus.

Mõõdik

Tegelik tase

Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud loomade arv

105155 106000 106500 107000 108000

Kohalike ohustatud tõugude loomade arv tõuti:

Eesti hobune 2940 2640 2640 2650 2640

Eesti raskeveohobune 344 360 360 360 360

19

Tori TA 586 615 615 615 615

Vana-Tori 36 34 35 36 34

Eesti maatõug 894 915 920 925 915

Kihnu maalammas 1894 970 980 990 970

Eesti vutt 4467 3770 3790 3800 3770

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Aretustoetuste üldsumma vajab pidevat tõstmist seoses üldise elu kalliduse tõusuga. Aretustoetuse abil ei ole võimalik toetada tõuloomade sisseostu. Kuna aretustoetusest ei ole võimalik toetada aretusloomade ostu, siis oleks vaja kaaluda, kas seda saaks toetada mõne muu toetusskeemi raames. Selline toetus parandaks loomsete saaduste tootmise potentsiaali.

Aastaid on põllumajandusloomade aretusel lähtutud ühekülgselt vaid toodangu näitajate suurendamisest. Selle tõttu on vähenenud oluliselt veiste karjas püsivuse aeg. Tootmisele ja kaubandusele orienteeritud aretustöö tulemusel on hakatud laialdaselt kasvatama intensiivpidamiseks sobilikke tõuge. Seetõttu on ohtu sattunud kohalikud väärtuslikud geneetilised ressursid.

Aretajate järelkasvu tagamine.

Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi tegevuste elluviimiseks vajalik püsiv rahastus, mis võimaldaks geneetilise materjali kogumist ning selle uurimist ja säilitamist.

Tegevused:

Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise tegevuskava rakendamine alates 2025. aastast. Tegevuskavas planeeritud tegevuste elluviimiseks on vajalik kindlustada piisavad vahendid järjepidevaks loomageneetiliste ressurssidega tegelemiseks vähemalt 100 000 euro ulatuses aastas. Tuleb läbi viia uuringud kõigi ohustatud tõugude loetellu kantud tõugude populatsioonide olukorra väljaselgitamiseks.

Viiakse läbi eesti raskeveohobuse populatsiooni uuring.

Aretusühingutele makstakse aretustoetust tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise eest.

2025. aasta põllumajandusloomade aretustoetuse määruse muutmise vajaduse analüüs lähtuvalt 2024. aastal toetuse maksmise tulemustest ning uute aretusühingute ning aretusprogrammide lisandumisest.

Ohustatud tõugu loomade pidajatele makstakse alates 2004. a ÜPP SK toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist.

FAO andmebaasis DAD-IS uuendatakse põllumajandusloomade tõugude populatsiooni andmed.

20

2024. aastal koostati põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (menetlus Riigikogus 2025. aasta I poolaastal). Tulenevalt vajadusest võtta üle hobuste võistluste direktiiv on vajalik seadusesse kirjutada sätted, millest tulenevalt ei tohi teha vahet hobuste võistlustel Eestist pärit ning siin registreeritud hobustel ning muudest Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit või seal registreeritud hobuslastel. Teatud võistluste puhul on lubatud vahe tegemine seaduses toodud tingimustel.

Loomapidajate ja aretajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuse teadmussiirde pikaajaliste programmide kaudu. Nende raames toimuvad erinevad koolitused ja infopäevad põllumajandusloomade aretuse teemadel.

Oodatavad tulemused:

Puhtatõuliste tõuraamatu põhiossa kantud loomade arv kasvab.

Kohalike ohustatud tõugu loomade arv kasvab.

5.3 Programmi tegevus – Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine

Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud

ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused

Eesmärk Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonna eesmärk on

tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid.

Mõõdik

Tegelik tase

Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Sertifitseerimise läbinud seemnepartiide suhtarv, %

90 95 95 95 95

Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud

köögiviljaseemnepartiide arvust, % 84 85 85 85 85

Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus, t

37 400 50 000 50 000 50 000 50 000

Uute Eestis aretatud ja sordilehte võetud sortide arv aastas

3 3 3 3 3

Sordilehte võetud sortide arv, sh puuvilja- ja marjakultuuride tuntud

sordid

746 840 840 840 840

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

21

Väljakutsed:

Sordiaretuse võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele (väiksema keskkonnamõjuga tootmine).

Uute aretustehnikate kasutuselevõtt ja nende lubamine tavapärases sordiaretuses.

Kohalike sortide aretuses on vaja suurendada sordiaretajate ja põllumeeste koostööd.

Sertifitseeritud seemne tootmise suurendamiseks on seemnekeskustel vaja teha investeeringuid ja soetada uusi kaasaegseid sorteere, et tagada seemnepartiide puhtus teiste taimeliikide seemneist, sh tülikatest umbrohtude seemnetest.

Tegevused:

Osaletakse soodustava regulatiivse keskkonna loomisel taimse paljundusmaterjali tootmiseks ja

turustamiseks ning biotehnoloogia lahenduste kasutuselevõtuks Eestis.

Sordiaretuse valdkonnas antakse kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust ning sertifitseeritud

seemnekartuli tootmise toetust.

„Sordiaretusprogramm 2020–2030“ toetab ja edendab kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea ekspordipotentsiaaliga põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning resistentsusaretust, sellekohase teabe levitamist. Programmiga luuakse eeldused elurikkuse säilitamise ja säästva arengu tagamiseks kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja konventsioonidega.

„Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“ – põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine, uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine, korraldus- ja teavitustöö, lisaks rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi tegevused säilitavad elurikkust, leevendavad kliimamuutusi ja aitavad nendega kohaneda, tagavad toidujulgeoleku ja kultuuripärandi säilimise. Geneetilist ressurssi kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses.

Oodatavad tulemused:

- Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv jõuab 95%-ni. Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus (2023. aastal 90%), mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning analüüsimisel. Teraviljaseemne idanevus on olnud hea, üle 95%, kuid probleeme esineb osade kaunvilja seemnepartiide idanevusega. Puhtuse nõuetele vastavate partiide osakaal on jõudnud 95%-ni. Kui seemnekeskused soetavad kaasaegsemad sorteerid, siis suureneks ka seemnepartiide sertiftseerimise läbimise suhtarv, sest seemnest on võimalik välja sorteerida eelviljadeks olnud taimeliikide, tuulekaera jt tülikate umbrohtude seemneid.

- Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvust säilitatakse 85% taseme juures. Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal protsentides kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvust näitab köögiviljaseemnete tootmise ja turustamise nõuetele vastavust. Standardkategooria köögiviljaseemnete tootmine ja kvaliteedinõuetele vastavuse tagamine on tootja vastutusel. PTA kontrollib köögiviljaseemnete kvaliteedinõuetele, sh idanevuse ja puhtuse nõuetele vastamist turukontrolli käigus. Eestis toodetakse peamiselt köögiviljaseemneid METKis ja kvaliteedinõuetele vastavusega probleeme pole olnud, kuid teistes riikides toodetud ja turustatavate seemnete puhul on tuvastatud nõutele mittevastavat madalamat idanevust või ka lubatust suuremal määral umbrohuseemneid.

22

- Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi oluline eesmärk suurendada sertifitseeritud seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase.

- Igal aastal võetakse sordilehte uusi Eestis aretatud sorte, mis tagavad meie oludes ja muutuvates keskkonnatingimustes (taimekahjustajakindlus, talve- ja põuakindlus jm) kestliku tootmise, võimaldades pakkuda mitmekesist toidulauda, kvaliteetset loomasööta ning on sisendiks biomajanduse erinevatele suundadele.

- Säilitatavate sortide arv tagab põlumajanduskultuuride geneetilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimise. Sordilehte võetud sortide arv kasvab 840-ni.

5.4 Programmi tegevus – Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine

Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud

ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused

Programmi tegevus „Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine“ hõlmab tegevusi taimetervise, loomatervise, söödaohutuse ja loomade heaolu valdkondades.

Eesmärk Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest

taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud.

Mõõdik Tegelik tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Ohtlike taimekahjustajate

puhangute arv3 14 4 4 4 4

EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv

120 120 120 120 120

Loomatervise ja -heaolu baromeeter

101,715 ≥ eelmise aasta tase

≥ eelmise aasta tase

≥ eelmise aasta tase

≥ eelmise aasta tase

Taimetervise valdkonna väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Taimetervis:

3 Näitab tuvastatud EL teavituskohustuslike taimekahjustajate leidude arvu

4 2023. aasta seirete käigus ühtegi uut karantiinse taimekahjustaja kollet ei leitud. Kartulikahjustajate seirete käigus tuvastati ühel korral kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus), mis oli seotud varasema (2022. aasta) kartuli- ringmädaniku leiu ning sama asukohaga. Allikas: PTA „Ohtlike taimekahjustajate seired 2023“

5 Baromeetriga hinnatakse olukorra muutusi võrreldes eelmise aastaga erinevate loomatervist ja -heaolu mõjutavate mõjukomponentide kaudu. Mõõdiku algtase ehk nulltase (baromeetri väärtus 100) põhineb 2019. aasta andmetel. Baromeetri tase 2020. aastal oli 100,39, 2021. aastal 101,01 ja 2022. aastal 102,69. Eesmärk on, et loomatervise ja -heaolu baromeetri tase võrreldes eelmise aastaga ei lange.

23

Taimekahjustajate levik võib negatiivselt mõjutada põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust, looduskeskkonda ja rahvusvahelist kaubandust (piirangud ekspordile).

Taimekahjustajate levikut mõjutavad nii inimtegevus, sh reisimine ja kaubandus kui ka kliimamuutused. Oluline on asutustevaheline koostöö ning toimiv riiklik järelevalve ja taimekahjustajate seire, usaldusväärsed analüüsitulemused, samuti koostöö teadusasutustega erinevate riskide võimalikult varajaseks tuvastamiseks.

Eestis on kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus) haiguskollete arv küll märgatavalt vähenenud alates 2010. aastast, kuid seirete käigus leitakse endiselt veel haigustekitajat. Viimati tuvastati haiguskolle 2019. ja 2022. aastal Viljandimaal. 2023. ja 2024. aasta seirete käigus tuvastati kartuli-ringmädanik, mis oli seotud 2022. aasta leiu ning sama asukohaga, kus kehtivad tõrjeabinõud. Lisaks kartuli-ringmädanikule on 01.01.2024. a seisuga 8 kollase kartuli-kiduussi (Globodera rostochiensis) ja 2 valkja kartuli-kiduussi (G. pallida) kollet, kus on kehtestatud piirangud kartuli tootmisel. 2024. a tuvastati ühes mullaproovis kollase kartuli-kiduussi (Globodera rostochiensis) üks elujõuline tsüst. Proov oli võetud planeeritavalt seemnekartuli põllult. Kartuli kahjustajate levikut aitab tõkestada sertifitseeritud seemnekartuli kasvatamine, samuti peavad tarbekartuli tootjad igal aastal uuendama 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga.

2024. a tuvastati kahe ohtliku taimekahjustaja, Tomato brown rugose fruit virus ja valkjas kartuli-kiduuss (Globodera pallida), esinemine. Iga-aastase seire käigus võeti Tomato brown rugose fruit virus esinemise tuvastamiseks kokku 81 proovi 20 tootmiskohast, kahes proovis avastati Tomato brown rugose fruit virus. Antud kahjustaja on alates 2025. a ELis laialdase leviku tõttu määratletud kui reguleeritud mittekarantiinne kahjustaja. Leiud tuvastati kahes tootmiskohas (üks tomati taimede tootja ja üks viljade tootja). Iga-aastase seire käigus tuvastati ühelt tarbekartuli tootmispõllult võetud mullaproovis üks elujõuline valkja kartuli- kiduussi (Globodera pallida) tsüst.

Taimekahjustajate seirekava kaasrahastus väheneb, mis teeb seiretegevuse kvaliteedi hoidmise keeruliseks. Alates 2015. aastast on Euroopa Komisjon andnud liikmesriikidele võimaluse taotleda kaasrahastust seirete läbiviimiseks. Aastatel 2015–2020 kaasrahastati 75% Eesti taotletud seirete kuludest. Alates 2021. aastast on seirete kaasrahastuse põhimõtted muutunud ning kõikide kohustuslike seirete jaoks taotletud eelarve edaspidi kaasrahastuse alla ei kuulu. See tähendab, et kohustuslike seirete läbiviimiseks tuleb riigi poolt katta ka varem kaasrahastuse toel kaetud seirekulud. Perioodiks 2023-2027 on kaasrahastust vähendatud 60%. Karantiinsete jt ohtlike taimekahjustajate seired on vajalikud, et kahjustajad võimalikult varakult tuvastada, vältides nõnda nende edasi levimist ning hilisemat veelgi ressursimahukamat tõrjemeetmete kohaldamist.

Eesti on alates 2005. aasta 15. maist tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora suhtes. Kaitstava piirkonna staatus võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtetel turustada selle kahjustaja peremeestaimi teistesse Euroopa Liidu kaitstavatesse piirkondadesse. Samuti on Eestisse lubatud tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimi ainult riikidest või piirkondadest, kus viljapuu- bakterpõletiku ei esine. Liikmesriikidest saabuvate taimede kontrolli käigus aga tuvastatakse sageli kaitstava piirkonna nõuete rikkumisi. Eestisse saabuvad jätkuvalt viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimed, mis ei vasta kaitstava piirkonna nõuetele. Valdav osa juhtumitest tuvastatakse kontrollide käigus, mis viiakse läbi peale ettevõtete poolt esitatud teatise (EL liikmesriikidest saabunud taimede kohta) esitamist.

EL taimetervise määruse rakendamine on märkimisväärselt suurendanud liikmesriikide ülesannete arvu ja töökoormust, eriti seoses taimekahjustajate jälgimis- ja likvideerimismeetmetega. Eriti probleemne on karantiinsete taimekahjustajate jälgimine ja nende puhangute ohjamine, sest see hõlmab ligikaudu 400 liidu karantiinset taimekahjustajat ja taimekahjustajate rühma, puudutades paljusid eri taimeliike ja taimseid saadusi mitmesugustes keskkondades (metsad, põllumajandus ja linnapiirkonnad).

Taimetervise valdkonnas on seni olnud riigilõivude ja järelevalvetasu süsteem teistest toiduohutuse valdkondadest erinev. Seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavate kulude katmiseks on pädeval

24

asutusel tulnud kasutada ka teistest teenustest tekkinud sisemisi ressursse. Kui varasemalt on asutuse siseselt olnud võimalik katta kulusid teiste teenuste arvelt, nt piiril tehtavatest taimetervise kontrollidest (nö kulusid ületavate eelarvevahendite arvelt), siis nüüdseks on taimetervise kontrolli alla kuuluvate kaupade impordimahud olulisel määral vähenenud ja antud teenuse arvelt enam ülejäävat ressurssi ei teki. Seega on oluline siduda teenuste tegelikud kulud asutusele laekuvate tasudega ning tagada nende arusaadavus ja läbipaistvus ettevõtjatele. Riigilõivudelt tunnitasu põhistele järelevalvetasudele üleminek aitab tagada ameti sõltumatust riigieelarvelisest rahastusest ja rahastussüsteemi paindlikkust. Muudatust toetab juba teistes valdkondades toimunud üleminek tunnitasudele, mis on oluline ühtlustamaks valdkondadeülest järelevalvet ja pädeva asutuse teenuseid.

Ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks tegeletakse taimetervisealase teavitustööga. Osaletakse EFSA taimetervise kampaanias #PlantHealth4Life, koostatakse saare-salehundlase teemaline õppematerjal, mis on suunatud eelkõige arboristidele, haljastajatele ja metsatöölistele. Samuti jätkatakse regulaarselt taimetervise infokirja väljaandmise ja rahvusvahelise taimetervise päeva tähistamisega.

Tegevused:

Taimetervis:

2021. aastast viiakse läbi ohtlike taimekahjustajate seireid mitmeaastase seirekava alusel. Ohtlike taimekahjustajate seired on väga olulised kahjustajate võimalikult varajaseks tuvastamiseks, et ära hoida nende laialdasemat levikut ning ressursimahukate tõrjeabinõude rakendamist

Riikliku referentlaborina on taimetervise valdkondades (putukad, lestad, ümarussid, bakterid, seened, munasseened, viirused, viroidid, fütoplasma) määratud METK. Referentlabori tegevuse eesmärk on tagada uurimustulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel.

Valminud on taimetervise valdkonnaülene situatsiooniplaan, mis sisaldab teavet otsustusprotsessi ja järgitavate menetlustoimingitute kohta ohtliku taimkahjustaja tuvastamisel. Iga prioriteetse taimekahjustaja kohta on koosatud eraldi kahjustajaspetsiifiline tõrjemeetmeid sisaldav situatsiooniplaan.

Ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks jätkame teavitustegevusi ja infomaterjalide levitamist. Üheks oluliseks tegevuseks on rahvusvahelise taimetervise päeva tähistamine, millega juhime igal aastal tähelepanu taimetervise valdkonna olulisusele. Lastele ja noortele on välja töötatud erinevaid infomaterjale nagu taimetervise-teemaline töövihik ja koolides ringlev rändnäitus. Koostöös PTA ning METKi taimetervise ja mikrobioloogia laboriga jätkub taimeterviseteemalise infokirja väljaandmine kaks korda aastas ja selle levitamine.

REMi, METKi, PTA ja EMÜ koostööl valmisid 2024. a uus enesekontrollisüsteemi juhend ning eeltäidetud enesekontrolliplaani vormid, mis hõlbustavad tootjatel ja turustajatel enesekontrollisüsteemi paremat läbimõtlemist ja sisseseadmist. Uued juhised ja vormid loodi selleks, et tõsta ettevõtjate teadmisi ohtlikest taimekahjustajatest ja aidata neil mõista, kuidas enesekontrolli abil on võimalik ettevõttes takistada ja minimeerida taimekahjustajate levikut ning nende poolt tekitatavat kahju. Tõhusa enesekontrollisüsteemi rakendamine on tähtis osa taimetervise hea seisundi hoidmisel ja tootjate konkurentsivõime parandamisel.

2023. aastal võtsime osa EFSA poolt koordineeritud taimetervise teemalisest teavituskampaaniast #PlantHealth4Life, mille tegevused jätkuvad ka 2024. ja 2025. aastal. Tegemist on mitmeaastase kampaaniaga, mille algatajaks on Euroopa Komisjon ning mis põhineb EL riikides tehtud põhjalikul analüüsil, kus uuriti taimetervisega seotud arusaamasid ja käitumismustreid. Sihtrühmadeks on reisijad, hobiaednikud ja noored lapsevanemad. Kampaania jaoks loodi kõigile osalevatele riikidele koduleht, kampaania väliplakatid ning muu visuaalne identiteet.

25

Taimetervise päeva 2025 raames on plaanis koostöös METKi ja PTAga koostada saare-salehundlase teemaline õppematerjal, mis annab ülevaate kahjuri bioloogiast, levikust ja kahjustusest ning õpetab, kuidas vabas looduses kahjurit ära tunda. Õppematerjal oleks suunatud kõikidele huvilistele, aga eelkõige saaksid kasu sellest haljastajad, arboristid ja teised, kelle valdkond on seotud metsanduse, aianduse või haljastusega. Saare-salehundlane on Eestile suure tähtsusega ohtlik taimekahjustaja, mille lähim kolle asub meile kõigest 100 km kaugusel Peterburi regioonis. Asjakohane õppematerjal aitaks tõsta inimeste teadlikkust ja juhiks tähelepanu looduses toimuvale. Kahjuri regulaarne seiramine ja varajane avastamine võimaldab õigeaegset sekkumist, vältides potentsiaalselt laialdasemat levikut.

Taimetervisealane koostöö on oluline erinevatel tasemetel, sh regionaalsel ja rahvusvahelisel. Rahvusvahelist teaduskoostööd koordineerib koostöövõrgustik Euphresco, milles osalemine toetab riigi jaoks olulist teadustööd taimetervise valdkonnas. Eesti teadlaste osalus nendes projektides jätkub. 2024. aastal algas kaks uut projekti, üks neist („Virulence of potato cyst nematode populations used for testing potato varieties to assess resistance“) Eesti Maaülikooli koordineerimisel. Teises projektis („Improving detection of quarantine rust fungi (IDQRusts)“) osalevad teadlased Eesti Maaülikoolist ja METKist.

2025. aastal on plaanis koostada taimetervise baromeeter, mis tööriistana annaks valdkonnas toimuvatest muudatustest sisulisema ülevaate ja hõlmaks valdkonna erinevaid mõõdikuid. Baromeeter oleks kompleksne mõõdik, mis hõlmaks olulisemaid taimetervise valdkonna näitajaid ja koondaks need ühtseks ülevaateks valdkonna seisust. See võimaldaks anda üldhinnangut Eesti taimetervise olukorrale aastapõhiselt võrrelduna eelnevasse perioodi ning lisaks saaks hinnata olukorra muutusi mõjukomponentide kaudu. Koos toiduohutuse ja loomatervise baromeetriga võiks see olla potentsiaalselt üks lüli, andmaks üldisemat ülevaadet kogu toidutootmise ahela ohutusest.

Oodatav tulemus:

Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv ei ületa 4.

Loomatervise ja – heaolu ja söödaohutuse valdkonna väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Loomatervis:

Loomataudide levikut ja jõudmist Eestisse mõjutavad mitmed tegurid nagu kliimamuutused, loomade ja lindude ränne, globaliseeruv kaubandus ning inimeste reisimine. Karjatervise tasandil mõjutavad kriisid põllumajanduses loomapidaja suutlikkust panustada loomatervise taseme tõusu. Suureks ohuks on sigade Aafika katk (SAK) ja linnugripp ning uued võimalikud esilekerkivad taudid. Peetavatel loomadel loomataudide esinemise ärahoidmiseks on oluline bioturvameetmete järjepidev rakendamine, metsloomade puhul on suur roll taudijuhtude tuvastamisel ja leviku tõkestamisel jahimeeste, PTA, LABRISe ja Keskkonnaameti omavahelisel koostööl. Oluline on labori (LABRIS) suutlikkus haigustekitajaid kiiresti ja täpselt diagnoosida. Samuti on oluline PTA ja Keskkonnaameti tööjaotuse täpsem määratlemine SAKi tõrjumisel metssigade populatsioonis.

2021. aastal vähendas EL taudiennetuseks ettenähtud kaasrahastuse osakaalu. Varasem kaasrahastuse osakaal oli sõltuvalt taudist 50-70%, nüüd vaid 20-30%, mis tähendab, et taudijuhtumite esinemise korral kompenseerib EL väiksema osa kogukulutusest. Seega on jätkuvalt oluline, et tagatud on valmisolek riigieelarves PTA-le ette näha vajalikud vahendid taudiennetuse ja taudi puhkemisel leviku ohu kõrvaldamisega kaasnevate kulude katteks ning loomapidajale ettenähtud kahjude kompenseerimise tagamiseks.

26

Antimikroobsete ravimite vastutustundetu kasutamine suurendab mikroobide resistentsuse (AMR) kujunemist. Eestis müüdud antibiootikumide toimeainete kogused on varasematel aastatel vähenenud, kuid langustrend on peatunud. Ettenähtud eesmärkide saavutamiseks on seega vaja järgnevatel aastatel teha järjest suuremaid pingutusi. Tulenevalt AMR tegevuskavast (Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026) on vaja jätkuvalt lisaressurssi, et suurendada koolitustellimust antibiootikumide teadliku kasutamise kohta ning tõsta sidusrühmade teadlikkust antibiootikumide kasutamisest. Peamised väljakutsed on lisaks veterinaararstide seas vastutustundliku kasutamise ja selle olulisuse kohta järjepidevale teadlikkuse tõstmisele ka väärkasutuse tuvastamine ja sellele mõjusalt reageerimine ning loomapidajate teadlikkuse tõstmine loomade head tervisealast seisundit tagavatest korralduslikest meetmetest.

Riiklikud registrid ja valdkonnaga seotud asutuste (PTA, LABRIS) infosüsteemid vajavad lisaarendusi ja täiendavaid funktsionaalsusi vastavalt ajas muutuvatele vajadustele. Oluline on, et andmekogude funktsionaalsus aitab kaasa PTA ja LABRISe töö efektiivsemaks muutmisele ning arenduste hankimisel tagatakse, et andmekogu kasutamine lihtsustab tööülesannete täitmist. Olemasolevate andmete tegelikkusele vastavus andmekogudes vajab samuti pidevat kontrolli ja korrigeerimist nii järelevalve korraldamise kui ka poliitika kujundamise jaoks asjakohase sisendi saamiseks. Arendamist vajavad IT ühendused asutuste (PTA, LABRIS, PRIA) vahel.

Olemasoleva ressursi tingimustes ei ole tagatud ühtlane järelevalvega kaetus ja sündmustele reageerimise võimekus. Kriitilistes punktides on vähe inimesi ja kompetentsi, mis ei võimalda kõiki riske järjepidevalt ja süsteemselt hinnata ega juhtida. Samuti on probleeme PTA loomatervise ja -heaolu valdkonnas personali värbamise ja kaadrivoolavusega. Põhjuseks veterinaararsti haridusega järelevalveametnike palkade madal konkurentsivõime tööturul võrreldes praktiseerivate veterinaararstidega. Veterinaararsti haridusega (ja ka muu taustaharidusega) laborispetsialistide puudus ning madal palgatase takistab ka LABRISel vajaliku kvalifikatsiooniga inimeste leidmist ning juba väljaõppinud spetsialistide püsimist.

Loomatervise, loomaheaolu aga ka toiduohutuse tagamisel on probleemiks veterinaararstide vähesus. Veterinaararstide koolitustellimus on olnud juba mitmeid aastaid sama, kuid lõpetajate arv on aasta-aastalt vähenenud, mis on tinginud olukorra, kus sektori vajadus on eeldatavalt suurem kui koolitatute arv. See võib omakorda viia olukorrani, kus me ei suuda tagada piisavalt kõrget loomatervise ja -heaolu taset, mis mõjutab ka inimeste tarbitava toidu ohutust. Olukorra lahendamist riigi tasandil takistab otsustusprotsessides vajaminevate tegelikkust peegeldavate andmete puudumine veterinaararstide hõivatuse kohta tööturul.

Ootused laboranalüüside kvaliteedile, kiirusele ning täpsusele on kõrgemad kui kunagi varem. LABRIS on loomatervise valdkonnas võimeline ja valmis diagnoosima laia nimekirja erinevate loomaliikide nakkushaigusi. Lisaks peab LABRISel olema valmisolek diagnoosida operatiivselt eriti ohtlikke loomataude (nt lindude gripp, SAK, suu- ja sõrataud) ja teatavaid ohtlikke loomataude (nt marutaud, brutselloos, siberi katk). Oluline on tagada LABRISe suutlikkus (aparatuur, metoodikad, tehnoloogiad, kompetents, ruumid, bioohutuse- ja bioturvalisuse nõuete täitmine) teenuseid vajalikul tasemel osutada, sh stabiilne rahastus investeeringute tegemiseks, et vältida investeeringuvajaduste kuhjumist. Alarahastus võib seada ohtu laboriteenuse arendused ja kvaliteedi ning põhjustada ohtu laboritöötajate tervisele.

Söödaohutus:

Söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu. Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta PTA suutlikkust tegeleda erinevate riskidega ning laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskide (söödapettused, kolmandatest riikidest pärit sööt, e-kaubandus, kliimamuutuste mõju, uued tehnoloogiad, uued söödamaterjalid) haldamiseks söödast. Aasta-aastalt sööda käitlejate arv tõuseb, aga PTA kontrollide arv langeb. Seda mõjutab nii inimeste kui ressursside puudus.

27

Imporditud proteiinsööda asendamine kohalike proteiinsöötadega, et aidata vähendada loomakasvatuse keskkonnamõjusid. Strateegias „Talust taldrikule“ on seatud eesmärgiks imporditud söödamaterjalide asendamine EL-is kasvatatud taimsete proteiinide ja alternatiivsete söödamaterjalidega.

Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajab teaduse arendamine söödaohutuse valdkonnas, vaja on suurendada teadlaste arvu ja teadustööde, sh rakenduslike teadustööde mahtu.

Söödaohutuse tagamiseks on vaja suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu arvestades olemasolevaid (nt dioksiinid, mükotoksiinid, looduslikud toksiinid, raskmetallid, ohtlikud botaanilised lisandid) ja uusi riske (nt ergotalkaloidid, nikkel, mis on välja toodud komisjoni soovitustes (EL) 2016/1110, 2012/154 jt). Riskipõhist lähenemist arvestades tuleks proovide hulka tõsta minimaalselt 30%.

Loomade heaolu:

Vihjete arv loomade heaolu ja pidamisnõuete rikkumiste kohta nii lemmik- kui ka põllumajandusloomade pidamisel on pidevas tõusutrendis, kuid vihjete menetlejate arv PTA-s pole kasvanud, mistõttu on järelevalveametnike töökoormus väga suur. Töömaht on aastatega vihjete märkimisväärse tõusu tagajärjel mitmekordistunud, mis on omakorda suur väljakutse PTA-le loomade heaolu valdkonna töö korraldamisel ja ühiskonna ootustele vastamisel. Kui 2019. aastal sai PTA 394 vihjet loomade heaolu võimalike rikkumiste kohta, siis 2023. aastal oli vihjete arv tõusnud 852ni. Aasta lõpuks oli menetlemata või menetlus pooleli 30% vihjetest. Võrreldes 2022. aastaga, mil poolikuid või veel alustamata menetlusi oli aasta lõpuks 48%, on järelevalveolukord paranenud, vaatamata sellele, et vihjete arv on suurenenud. Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks ja vihjete menetlemiseks on PTA-l vaja sihitatumalt planeerida nii rikkumisi ennetavaid kui ka rikkumistele järgnevaid tegevusi. Siiski vajab PTA ka täiendavat ressurssi järjest suureneva töökoormusega toime tulekuks.

Lemmikloomade arvukus ja nendega seotud piiriülene kaubandus kasvab pidevalt. Tegemist on tähelepanu vääriva valdkonnaga eelkõige zoonooside leviku, illegaalse kaubanduse ja pettuste esinemise tõttu. Lisaks koertele ja kassidele, kes on Eestis kõige tavapärasemad lemmikloomad, peetakse mitmesuguseid eksootilisi ja muid harva lemmikloomana peetavaid loomaliike. Loomapidajate vähene teadlikkus oma lemmikloomale vajalikest liigiomastest pidamistingimustest ning ebaausaid kauplemistaktikaid kasutavate lemmikloomadega kauplejate hoolimatus looma vajadustest on suur oht lemmikloomade heaolule ja tervisele. Esineb lemmikloomade dokumentide võltsimist ja loomapidajate teadmatust neile kehtivatest nõuetest, mis muuhulgas seab ohtu Eesti marutaudivaba staatuse. Samuti ei pruugi leiduda Eestis veterinaararsti, kes oleks teadlik harvapeetava lemmikloomaliigi bioloogiast, füsioloogiast või puudub veterinaaril piisav ettevalmistus ja kogemused selliste isendite raviga. Vaatamata sellele, et tunnetuslikult on inimeste teadlikkus lemmikloomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine tõusuteel, on endiselt oluline tõsta ühiskonna teadlikkust loomade heaolu arvestava loomapidamise kohta ja parandada lemmikloomapidamiskultuuri Eestis.

Veterinaararstide sõnul on lemmikloomade arv viimastel aastatel järsult tõusnud. Lemmikloomade kohta arvestuse pidamise kohustus on kohalikel omavalitsustel (KOV). Erinevates KOVides on erinev rahaline võimekus ja moodused arvestuse pidamiseks, mistõttu ülevaade tegelike lemmikloomade arvude kohta on tõenäoliselt puudulik. Siiski on see oluline lemmikloomaomanike ja lemmikloomade jaoks vajalike teenuste pakkumiseks: koerte jalutusväljakud, prügikastid väljaheidete jaoks, teavitustöö KOVis vastavalt seal peetavatele loomaliikidele jne. Riigi tasandil puudub seega ülevaade Eestis peetavate lemmikloomade liigilisest kooslusest, isendite arvust ja paiknemisest. Samuti puudub üleriigiline nõue lemmikloomade kiibistamiseks ja registreerimiseks, mis on kõige efektiivsem moodus lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ning lahti pääsenud lemmikloomade tagastamiseks omanikele. Müüdud lemmikloomatoidu koguste põhjal on teada, et üle poolte Eestis peetavatest koertest ja kassidest ei ole üheski KOVi registris registreeritud. See asjaolu suurendab KOVide kulu hulkuvate loomade pidamise korraldamisel varjupaikades, sest kui lemmiklooma omanikku ei ole võimalik tuvastada, katab loomale tehtud kulutused KOV. KOVid ja

28

loomakaitseorganisatsioonid on pöördunud riigi poole, et kirjeldatud olukord saaks lahenduse nii KOVide kui ka Eestis peetavate lemmikloomade hüvanguks.

Tegevused:

Loomatervis:

Alates 2024. a toetatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sekkumise kaudu loomade heaolu, mahepõllumajandusliku loomakasvatuse, loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete ja loomatauditõrje programmi rakendamist. Vajadus on karjatervise programmi toetusmeetmete rakendamiseks ka teistes loomakasvatussektorites lisaks piimakasvatussektorile.

Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks peetakse jooksvat arvestust taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade ning liikumiste kohta. Kui seni on kehtinud kohustus bioturvalisuse kava koostamiseks sigade, kodulindude, kalade ja koorikloomade pidamise korral, siis taudiennetuse lisameetmena alustatakse 2024. aastal kohustuse laiendamise ettevalmistust veiste ja hobuste pidamisel. Vastav muudatus jõustub 2025. aastal.

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/18826 lisas loetellu kantud loomataudide riskipõhise passiivse seire süsteemi arendamine.

Tulenevalt loomatervise määruse nõudest peab iga loomapidamisettevõtte kohta olema märgitud erinevate loomataudide karja staatus. 2024. aastal algas ettevalmistus, et lähiaastatel PRIA põllumajandusloomade registrisse vastav võimekus luua. Lisaarenduse jaoks vajaduste kaardistamisse ja töö ettevalmistusse on kaasatud nii ReM, PRIA, PTA kui ka LABRIS.

Viiakse läbi eelanalüüs arendamaks loomapidajatele e-teenus PRIA tehnilisse keskkonda, et hallata ja/või edastada olulisi karjaarvestusega seonduvaid andmeid ühtsesse riiklikku andmekogusse (nt põllumajandusloomade registri osana). Lahenduse eesmärgiks on luua tehniline keskkond loomatervisega seotud detailandmete keskseks ja kvaliteetseks haldamiseks, sh andmete ristkasutus (mille eelduseks on agregeerimata kujul masintöödeldavad andmed). Sisuliselt saaks olema tegemist keskse e-põlluraamatu (võeti kasutusele 01.04.2024) analoogiga loomakasvatuses.

Aastatel 2024-2026 viiakse läbi uuring „Väikestes kodumajapidamistes peetavate põllumajanduslindude karjade terviseuuring seoses ”Üks Tervis” lähenemisega“. Põllumajanduslindude pidamine kodumajapidamistes on viimasel ajal Eestis märgatavalt kasvanud. Eriti tähelepanuväärne on väikeste põllumajanduslindude karjade (hobilinnukarjade), suurusega 10-200 lindu, hulga suurenemine. Mitmed kodumajapidamised peavad linnukarju otse tarbijale mune, linnuliha ja paljundusmaterjali turustamiseks, kuid selliste linnukarjade terviseseisundi kohta ei ole riigil piisavalt teavet. Seetõttu on oluline uurida neis karjades peetavate lindude loomatervise seisundit, sealhulgas haiguste levikut ning kasutatavaid ravimeetodeid ja vaktsineerimispraktikaid.

PTA alustab ja jätkab ettevõttepõhist riiklikku seiret ettevõtetes, mis soovivad taotleda veiste infektsioosne rinotrahheiidi ja viirusdiarröa vaba staatust.

2023. aastal valmis riikliku veterinaararstide registri osana antibiootikumide kasutamise e-andmekogu, kuhu sisestavad andmeid veterinaararstid. Kogutavate andmete põhjal on võimalik näha, milline on suhe antibiootikumide müügikoguste ja tegeliku kasutamise vahel ning planeerida tegevusi

6 Commission implementing regulation (EU) 2018/1882 of 3 December 2018 on the application of certain disease prevention and control rules to categories of listed diseases and establishing a list of species and groups of species posing a considerable risk for the spread of those listed diseases

29

antibiootikumide kasutamise vähendamiseks valdkondades, kus on tuvastatud vajadus täiendavaks sekkumiseks. Koos antibiootikumide kasutuse e-andmekogu kasutuselevõtuga paraneb programmperioodil antibiootikumide kasutuse läbipaistvus loomakasvatuses ning tõhustub veterinaarseks otstarbeks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutuse üle tehtav järelevalve. Järjepidevalt tõstetakse veterinaararstide, loomapidajate, ravimsööda käitlejate ja toidukäitlejate teadlikkust antibiootikumide kasutamisest ning jätkatakse AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringutega vastavalt AMR tegevuskava tegevustele.

Antibiootikumide kasutamise e-andmekogu juurde on arendatud lisamoodul, kuhu veterinaararstid saavad alates 2024. aastast sisestada andmeid teostatud vaktsineerimiste kohta. Vaktsineerimisandmete kogumine on oluline loomataudide ja zoonooside ennetuse korraldamiseks ja kaubanduspartneritele rakendatavate meetmete tõenduspõhiseks esitamiseks.

2023. aastal telliti Eesti Maaülikoolilt uuring „Lemmikloomadelt (sh linnud, tuhkrud ja eksootilised lemmikloomad) isoleeritud E. coli, Staphylococcus spp., Pseudomonas aeruginosa ja metitsilliinresistentne stafülokokk (MRSA) AMR uuring seoses „Üks Tervis“ lähenemisega ja neile loomaliikidele ravijuhiste koostamine“. Tegu on teadusliku läbilõikeuuringuga lemmikloomadena peetavatelt loomadelt isoleeritud haigustekitajate resistentsusest. Eesmärgiks on muuhulgas hinnata antibiootikumide kasutamise ja resistentsuse seoseid Eestis. Uuringule tuginedes koostatakse lemmikloomadele ravijuhised. Uuringu valmimistähtaeg on 2025. aastal.

ReMi tellimusel alustas 2023. aastal LABRISe riskihindamisüksus seireprojektidega, mille käigus saadakse ülevaade piimaveistelt, lihaveistelt ja väikemäletsejalistelt (lambad, kitsed) pärinevate haigustekitajate antibiootikumiresistentsuse ja seose kohta antibiootikumide kasutamisega. Piimaveistel esineb mikroobiliike, mille AMR hindamine on oluline nii inim- kui ka loomatervise seisukohalt. Väikemäletsejaliste ja lihaveiste karjatamine ning selle mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuid puuduvad uuringud neilt pärineva normaalmikrofloorasse kuuluvate enterobakterite AMR kohta. Nimetatud uuringud toetavad AMR tegevuskava rakendamist ja antibiootikumide kasutamises vajalike muutuste elluviimist. Uuringud väikemäletsejaliste ja lihaveiste kohta kestavad 2025. aasta lõpuni, piimaveiste kohta 2024. aasta lõpuni. Kõigil loomagruppidel hakkavad toimuma teatava regulaarsusega kordusuuringud olukorra kaardistamiseks aastate vältel.

Enamik uutest esilekerkivatest inimesi ohustavatest nakkushaigustest on zoonoosid ehk loomadelt inimestele (ning ka vastupidi) üle kanduvad nakkused. Kuna loomade tervis, inimeste tervis ja keskkond on omavahel seotud, on tungiv vajadus zoonootiliste haiguste kiiremaks ja tõhusamaks tõrjeks. Seda on võimalik saavutada üleminekuga kitsamalt valdkonnapõhiselt lähenemiselt lähenemisviisile „Üks Tervis“. 2024-2026 kestva projekti „Koordineeritud seiresüsteemi loomine ühe tervise lähenemisviisi alusel“ raames seiratakse loomi ja haigustekitajate siirutajaid Lääne-Niiluse palaviku, puukentsefaliidi, Lyme’i tõve, Q- palaviku ning esilekerkiva taudi (haigus Y) tekitajate või nende vastaste antikehade tuvastamiseks. Eesmärk on toetada prioriteetsete haigustekitajate koordineeritud seiresüsteemi loomist ja laiendamist igas osalevas riigis. Projektis osaleb 11 Euroopa riiki, Eestis koordineerib projekti LABRIS, partneriteks PTA, Eesti Maaülikool ja Terviseamet.7

LABRIS osaleb Soome partnerina EFSA projektis „Suutlikkuse loomine kõrge patogeensusega lindude gripi aktiivseks seireks metslindudel Euroopas“ Soome lahe piirkonna lindude gripi seires. Seire toimub kolme aasta jooksul (2024-2026) ja viiakse läbi sügiseti rändlindudelt proovide kogumisega. Projekti eesmärk on parandada ja täiendada olemasolevaid seiretegevusi, et tagada riiklikul tasemel pikaajaline suutlikkus lindude gripi viiruste aktiivseks seireks metslindudel (koostöös REMi, PTA, ornitoloogide, jahimeeste ja LABRISega) ja luua süsteem kiireks viiruse avastamiseks ja viiruse tüvede täpseks iseloomustamiseks. Täpsem viiruse

7 OH4Surveillance | Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (agri.ee)

30

tüvede geneetiline iseloomustamine aitab määrata nende patogeensust ja selgitada võimalikku imetajatele ülekandumist ning on abiks ennetavate tegevuste planeerimisel, et taudi levikut kontrolli all hoida.

Jätkub 2023. aastal alustatud PTA ja LABRISe koostöö loomataudide prognoosmudelite ja mõjude hindamise mudelite väljatöötamisel ja ohuprognoosidena sõnastamisel ning tauditõrjeprogrammide ja nende rakenduskavade ajakohastamisel.

Olemasolevad ja loodavad digilahendused ning infosüsteemid loovad PTA-le võimalusi järelevalvega seotud kitsaskohadega tegelda ning liikuda efektiivse riskipõhise järelevalve suunas. Andmete analüüsimine ja neist saadava info kasutamine omakorda võimaldab järelevalve ressursse paigutada asjakohastesse teenustesse.

Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik teadmussiirde pikaajaliste programmide kaudu, 2025. aastast ÜPP AKIS8 sekkumise kaudu. Toimuvad erinevad koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid, mille eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomakasvatusest ja loomade heaolust. Loomapidajate koolitamise ja tarbijate teavitamise kaudu motiveeritakse neid tegema otsuseid, mis panustaks loomade tervise ja heaolu tõusu, parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid. Selleks, et tõsta süsteemselt tarbijate teadlikkust loomade tervise ja heaolu teemadel, tuleb leida täiendavaid ressursse. Loomakasvatajate teadlikkus loomatervise riskidest ja kehtivatest nõuetest vajab järjepidevat tõstmist.

LABRIS täidab volitatud labori ja riikliku referentlabori ülesandeid. Lisaks tagatakse AMR riiklike seirete läbi viimine. Tagatud on valmisolek diagnoosida operatiivselt eriti ohtlikke ja teatavaid ohtlikke loomataude, luuakse võimekus tuvastada senisest paremini võimalikke uusi ja esilekerkivaid loomataude.

Algavad labori infosüsteemi (LIS) loomatervise valdkonna arendused. Muuhulgas kavandatakse ühendused PTA ja PRIA andmebaasidega.

Veterinaararstide vähesuse probleemistikust täpsema ülevaate saamiseks on vaja kaardistada veterinaararstide tööhõivet puudutav seis riiklikus veterinaararstide registris. See annab selgema pildi sellest, kui paljud tegevusluba omavatest veterinaararstidest tegelevad põllumajandus- või lemmikloomadega ning kui paljud on tööl riigiametites. Käimas on arutelud, millisel viisil veterinaararstide registris töökoha kohta esitatavate andmete kogumisega edasi liikuda – kas on esmalt vaja muuta selleks veterinaarseadust või piisab praegusest õigusruumis sätestatust ja saab kohe edasi liikuda veterinaararstide registris sellekohase IT-arendusega.

Söödaohutus:

Aasta-aastalt omab suuremat rolli söödalisandite kasutamine söödas, seda nii loomade heaolu suurendamise kui ka keskkonnamõjude vähendamise aspektist. Söödas kasutataval söödalisandil peab olema kehtiv luba selle kasutamiseks Euroopa Liidus ning kasutusloaga söödalisandid on kantud söödalisandite registrisse. Strateegia „Talust taldrikule“ all on planeeritud algatus söödalisandite määruse ülevaatamiseks, et hõlbustada kestlikult toodetud ja innovaatiliste söödalisandite (nt zootehnilised lisandid, mis soodustavad toitainete omandamist või vähendavad metaani emissiooni) turuleviimist, vähendamaks loomakasvatuse keskkonnamõju. Euroopa Komisjon peaks esitama vastava õigusaktiettepaneku söödalisandite määruse muutmiseks.

Jätkata tuleb söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest (näiteks teemakohased infopäevad) ning käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmisega söödaohutusest. Arendada tuleb olemasolevat nõuandesüsteemi söödaohutuse osas.

8 AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem.

31

EL otsustusprotsessis osalemine, kus toimub pidev nõuete ajakohastamine.

Söödaohutuse õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine. Ülevaatamisel on valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus, et tagada kehtivate õigusnormide eesmärgipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad vajalikud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale.

Laboriteenus peab olema operatiivselt kättesaadav, et olukordi hinnata ning tõenduspõhiseid inimeste ja loomade tervist puudutavaid otsuseid langetada. Seetõttu on oluline tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Ebastabiilne vahendite eraldamine investeeringute tegemiseks viib investeeringuvajaduste kuhjumiseni. Järelevalve toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi.

2025. aastal on kavas alustada uuringuga „Proteiinsöötades Eesti päritolu tooraine osakaalu suurendamise võimalused“. Eesmärk on suurendada Eesti päritolu tooraine osakaalu Eestis peetavatele põllumajandusloomadele söödetavates proteiinsöötades, kaitsmaks keskkonda ja vähendamaks majanduslikku ebakindlust. Projekti kestvuseks on planeeritud neli aastat.

2023. aastal alustati uuringuga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“. Töö raames määratakse riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavushinnang) ning riskitase tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis kasvatatud toidu ja sööda teraviljades.Projekt lõpeb 2026. aastal.

Loomade heaolu:

EK volitas Euroopa Toiduohutusametit (EFSA) koostama teaduslikke arvamusi erinevate loomaliikide ja -rühmade kohta kuni 2030. aastani. Praeguseks on avaldatud arvamused mitmete loomaliikide pidamis- ja vedamistingimuste kohta. Kõigi loomarühmade puhul on leitud heaolu riske ja esitatud soovitused nende leevendamiseks. EFSA arvamuste alusel esitab EK eelnõud heaolu reguleerivate õigusaktide muutmiseks. Kuna põllumajandussektori tegevussuunad riigiti erinevad, on oluline eelnõude läbirääkimistel seista samaaegselt loomade heaolu ja põllumajandussektori elujõulisuse eest Eestis ning arvestada Eesti loomakasvatajate ja -pidajate jaoks oluliste vajadustega. Samuti on oluline juba praegu motiveerida ja toetada põllumajandusettevõtteid kõrgemaid heaolustandardeid rakendama, et üleminek oleks sektori jaoks võimalikult valutu. Loomapidamisel miinimumnõuetest kõrgemate heaolu standardite rakendamist ja teadlikkuse tõstmist toetatakse ÜPP sekkumisega „Loomade heaolu toetus”.

EK avaldas detsembris 2023 kaks eelnõu ettepanekut loomade heaolu parandamiseks: määrus koerte ja kasside heaolu ja jälgitavuse kohta ning loomade kaitsest vedamise ja sellega seotud tegevuste ajal. Mõlema eelnõu kohta tagasiside ja seisukohtade saamiseks korraldati 2024. aastal kaasamisüritused sektorite esindajatega ning lepiti kokku ühises lähenemises, mille Vabariigi Valitsus ka heaks kiitis. Koerte ja kasside heaolu ja jälgitavuse reguleerimise eesmärk on vastata EL elanike ootustele lemmikloomade heaolu tagamisel, ühtlustada erinevate liikmesriikide vahel koerte ja kassidega kauplemisega tegelevatele ettevõtjatele kehtestatud nõudeid ning võidelda efektiivsemalt koerte ja kasside ebaseadusliku kaubandusega. Määrust loomade kaitsest vedamisel ja sellega seonduvate toimingute ajal ei ole uuendatud ligi 20 aastat, mistõttu kõrgenenud ühiskonna ootustele vastamiseks ja loomade heaolu tagamiseks on plaanis vedamise tingimusi muuta rangemaks.

32

Loomapidajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuse teadmussiirde programmide kaudu, 2025. aastast ÜPP AKIS9 sekkumise kaudu. Toimuvad erinevad koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid, mille eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomakasvatusest ja loomade heaolust. Kuna endiselt esineb teadmatust ja loomaheaolunõuete eiramist, on vaja järjepidevalt teha tööd loomakasvatajate teadlikkuse taseme tõstmiseks. Sellele aitab muuhulgas kaasa nimetatud programmide raames loodud teabematerjalide, infopäevade ja täiendõppe võimaluste olemasolu kohta teadlikkuse tõstmine, nende jagamine ja loomapidamise käigus nende teadmiste rakendamise kontroll kõigi, kuid eelkõige madalama teadlikkusega loomapidajate seas.

2025. aastal esitatakse Riigikogule veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega on soov kehtestada üleriigiline koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja lemmikloomaregistris registreerimise nõue. Lisaks sellele luuakse õiguslik alus PRIA loomade registri juurde riigi lemmikloomaregistri loomiseks, kuhu tuleb edaspidi eelmainitud lemmikloomaliikide kiibistatud isendid registreerida. Seaduse muudatuse eesmärk on parandada lemmikloomadena peetavate loomade heaolu, leida võimalusi omaniku juurest lahti pääsenud looma kiireks tagastamiseks omanikule ja toetada KOVe, PTA-d, Maksu- ja Tolliametit ning Politsei- ja Piirivalveametit lemmikloomadega seonduvate ülesannete täitmisel. Muudatuse aluseks on 2023. aastal koostatud veterinaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus (VTK).

2025. aastal on plaanis algatada loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõud. Esmase prioriteedina koostatakse eelnõu, millega keelustatakse Eestis uute puurikanalate ehitamine alates 2026. aastast ja munakanade puurispidamine alates 2035. aastast. Järgmises etapis koostatakse eelnõu, millega tehakse ettepanek peamiselt lemmikloomade heaolu parandavate muudatuste tegemiseks, nende hulgas koerte ketis pidamise ja zoofiilia keelustamine, lahenduste kirjeldamine varjupaika jõudvate ja hulkuvate lemmikloomaliikide isendite arvu vähendamiseks ning järelevalvega seotud aspektide täpsustamiseks. Eelnõu tugineb 2024. aastal koostatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse VTK-l.

PTA teeb fokusseeritud järelevalvet ühiskonna ootusetele vastamiseks loomade heaolu tagamisel nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui lemmikloomade pidamisel.

Oodatavad tulemused:

EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv ei ületa 120.

Loomatervise ja -heaolu baromeetri tase võrreldes eelmise aastaga ei lange.

5.5 Programmi tegevus – Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine

Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud

ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused

Eesmärk Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on

kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad

Mõõdik Tegelik tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

9 AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem/ÜPP SK kirjas kui Põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem.

33

Toiduohutuse baromeeter

100,69 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100

Tarbija teadlikkuse baromeeter

65,8% - - - -

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab kohanemist ühiskonna ootustega, mistõttu on vaja järjepidevalt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse riskide maandamisega ning toiduohutuse järelevalvega, sh riskihindamise ja –kommunikatsiooniga. Toidu ohutuse järelevalve, sh tööjõuressurss ja kompetentsid, vajab kohandamist tegelemaks uute riskidega (nt uuendtoidud, uued tehnoloogiad toiduga kokku puutuvate materjalide valdkonnas, toidu reformuleerimine, toidulisandite üha laienev turg, toidu reklaam ja keelatud väited, kestlikule toidusüsteemile ülemineku mõjutused) ning seirete ulatuse ja mahu suurendamist.

Põllumajandus- ja Toiduameti võimekus toidupettuste valdkonnas vajab tõstmist. Ebaausate tegevusetega toidu tarneahelas võib kaasneda risk rahvatervisele, majanduslik kahju tarbijatele ja käitlejatele, samuti seab see ohtu Euroopa Liidu siseturu efektiivse toimimise. Järelevalveasutusel peab olema teadlikkus ja võimekus eristada ja tõendada pettuse eesmärgil toime pandud tahtlikku nõuete rikkumist ja muud rikkumist. Toidupettuste kontroll peab olema üheks osaks riskipõhises järelevalves. Selle arendamiseks on vaja tagada piisav ressurss (mh tööjõud, andmeanalüüs, IT-lahendused sh masinõpe, seire, analüüsimeetodid jne), koolitada valdkonnale spetsialiseerunud eksperdid ja luua seire töörühm ning tõhustada nii riikide kui asutuste vahelist koostööd.

Toidulisandite järelevalve vajab tõhustamist, kuna nende toodete turustamisel kasutatakse palju keelatud väiteid. Samuti on probleemiks keelatud ained (nt loata uuendtoidud) ja vitamiinide/mineraalainete kogused üle ohutu tarbimise ülempiiri. Toidulisandite kontroll peaks hõlmama ka analüütilist kontrolli, kuid selleks on vajalik tõhustada analüütilist võimekust. Turul on ka taimsed toidulisandid, mille ohutust pole uuritud. Toidualases teabes, sh reklaamis on probleemiks, et kasutatakse selliseid toitumis- ja tervisealaseid väiteid, mis ei ole teaduspõhised ning lubatud. Kuna aga tarbijate teadlikkus on madal ja järelevalvel ei ole piisavalt resursse, siis teatud toidu (sh toidulisandite) tootjad ja müüjad saavad turustamisel konkurentsieelise.

Tänases toidujärelevalve süsteemis kasutusel olevate IT-lahenduste (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid) elutsükkel on lõppemas ning vaja on uusi IT-lahendusi, mis täidaksid muutuvast maailmast tulenevaid nõudmisi. Samuti peaks järelevalve tõhustamiseks kasutusele võtma IT-lahendustel põhinevad seire võimalused, nt e-kaubanduses toidulisandite ning toidualase teabe, sh tervise- ja toitumisalaste väidete valdkondades.

Toiduohutuse tagamise üheks oluliseks osaks on seired. Tagamaks, et mitmeaastased riiklikud kontrollikavad hõlmaks igakülgselt toidus esinevate saasteainete (sh veterinaarravimite jäägid, pestitsiidide jäägid) kontrolli, on EL tasandil täpsustatud proovivõtukavade koostamise põhimõtteid ning ette on antud miinimummahud. Toidu keemiliste riskide maandamise eesmärgil on lisaks vajalik koguda täiendavaid andmeid mitmete toidu saasteainete kohta (nt perfluoralküülühend, elavhõbe, nikkel jmt) ning toidu lisaainete ja toiduga kokkupuutuvatest materjalidest toitu migreeruvate ainete kohta, et hinnata võimalikku terviseriskitaset erinevatele elanikkonnarühmadele, arvestades tarbimismustreid ning riskijuhtimismeetmete võtmise vajadust, sh anda tarbimissoovitusi. 2024. a alustati toidu lisaainete ning

34

lõhna- ja maitseainete pilootseirega (EL üleselt on kokkulepitud uuritavad ühendid) ja 2027. a algab regulaarne seire.

Järelevalve tegevuse toetamiseks on oluline, et järelevalveasutusele oleks tagatud ajas muutuvatele vajadustele ja nõuetele vastav analüüsiteenus. Viimase 10. a jooksul on kontrollivajadus toidutarneahelas kasvanud ja ühes sellega on kasvanud vajadus võtta suuremal hulgal kontrollproove ning tellida analüüse, arvestades olemasolevaid ja uusi riske. Ajas on tõusnud ka laborianalüüsidega seotud kulud (puudutab LABRIS ja METK laboreid ning välislaboritest tellitavat teenust), kuid rahastus on jäänud samale tasemele.

Järelevalve ja seire toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Seetõttu tuleb pidevalt kaasajastada labori seadmeparki, et see vastaks ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule ning võimaldaks kasutusele võtta uusi metoodikaid. Oluline on tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused (nt taimetoksiinid, orgaanilised saasteained, toidu lisaained, toiduga kokkupuutuvatest materjalidest toitu migreeruvad ained, jmt) Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Investeeringute tegemiseks on vajalik stabiilne rahastus, et vältida investeeringuvajaduste kuhjumist. Strateegilistes valdkondades on kohapealse võimekuse loomine ülioluline, et kiiresti reageerida esile kerkivatele ohtudele, tuvastada toidupettuseid ning saada sisendit riskihinnanguteks.

Erinevate laborite uurimustulemuste usaldusväärsuse ja võrreldavuse tagamiseks on loodud ELis referentlaborite võrgustik. Igal liikmesriigil on kohustus määrata referentlaborid iga määratud Euroopa Liidu referentlabori kohta. Eestis on enamik vajalikest referentlaboritest määratud, kuid teatud saasteainete ja loomataudide osas on Eestil jätkuvalt referentlaboratooriumid määramata, kuna Eestis puudub selleks praegu sobiv labor (näiteks tööstuslikult tekkivad saasteained, toiduga kokkupuutuvad materjalid) või siseriiklik laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas (näiteks merelised biotoksiinid, hobuste aafrika katk). Sellistel juhtudel tuleb teenusepakkuja leida mõnest teisest ELi liikmesriigisist. 2024. aasta lõpu seisuga on vaja leida teenusepakkujaid 14 referenttegevuse valdkonnas.

Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas mahus teadusuuringute tegemine (sh laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja lisaainetest ning toiduga kokkupuutuvatest materjalidest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine, toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine, biomonitooring). Toiduohutuse riskihinnagute tegemisel on üheks oluliseks komponendiks rahvastiku toitumisandmete olemasolu. Praegu ei ole Eesti rahvastiku toitumist kajastavad andmestikud ajakohased.

Oluline on üldsuse teavitamine toiduohutusega seotud riskidest ning riigi kommunikatsiooni alase võimekuse tõstmine. Tarbija teadlikkuse tõstmiseks on vaja kujundada süstemaatiline toiduohutuse teemaline teavitusprogramm.

Vajadus on edendada kestlikku toidukeskkonda ning tarbijate kestlikumaid toiduvalikuid. Eesti rahvastiku toitumine ei ole piisavalt kestlik, kuna süüakse Eesti riiklikes toitumis- ja toidusoovitustes soovitatust oluliselt rohkem liha ja lihatooteid, magustatud piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse. Samas tarbitakse soovitatust vähem puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja kala. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmed aastast 2022 näitavad, et rohkem kui pooled kõigist 16−64 aastastest vastanutest on kas ülekaalus või rasvunud ning Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt oli 2021/2022. õppeaastal ülemäärase kehakaaluga 11−15 aastaseid õpilasi 20%. Tasakaalustatud toitumisega maandab tarbija muuhulgas ka toiduohutuse riske (nt lisa- ja saasteainete saadavus).

Tegevused:

Õigusloome ja analüüsid

35

Rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja EL otsustusprotsessis osalemine EL ning EE toiduseaduse reguleerimisala ulatuses (toidu keemilised ja bioloogilised riskid, töötlemisviisid, toidugrupi nõuded jm), kus toimub pidev nõuete ajakohastamine lähtuvalt uutest teadusandmetest ja loataotlustest.

Tulenevalt Euroopa Komisjoni Rohelisest kokkuleppest ja selle raames esitatavatest strateegiatest peame tähelepanu pöörama toidusüsteemi kestlikumaks muutmisele. Toidusüsteemi kestlikumaks muutmisse panustavad erinevad algatused strateegiatest „Talust taldrikule“, „Euroopa Vähitõrjeplaan“, „Kemikaalistrateegia“, „Ringmajanduse tegevuskava“ jne. Euroopa Komisjonis on alustanud tööd üldise toiduseaduse ja kestlike toidusüsteemide töögrupp, mis hõlmab põllumajandus- ja keskkonnapoliitika, toiduohutuse ning tervise aspekte. Strateegia „Talust taldrikule“ näeb ette kestlikkuse õigusraamistiku väljatöötamise algatuse. Avaliku konsultatsiooni käigus on kogutud sisend, sh Eestist, kuid õigusakti eelnõu on ootel. Lisaks on Komisjon alustanud kestliku toidusüsteemi monitooringusüsteemi, mis sisaldab toiduahela kestlikkuse aspekte hindavaid indikaatoreid, väljatöötamist. See saab olema avalik virtuaaltahvel, mis näitab toidusüsteemi liikumist kestlikkuse suunas.

Komisjoni strateegia „Talust taldrikule“ raames alustatud toidu märgistamisega seotud algatused (pakendi esikülje toitaineline märgisüsteem, tervise- ja toitumisalaste väidete aluseks olevate toitaineliste põhijoonte loomine, toidu päritolu ja säilimisaja esitamine ning alkoholi märgistus) ning toiduga kokkupuutuvate materjalide õigusraamistiku algatused on ootel.

Toiduraiskamise vähendamise riigisisesed tegevused toimuvad ministeeriumide (REM, KLIM, SOM) koostöös ning riikliku toidujäätmete tekke vältimise kava alusel regulaarselt. EL tasemel jätkub jäätmete raamdirektiivi väljatöötamine, millega mh kehtestatakse toidujäätmete vähendamise sihttasemed.

2024. a aprillis võeti vastu Euroopa Komisjoni ja Parlamendi direktiivide ehk nn hommikusöögidirektiivide muudatus, millega muudetakse mooside, mee, mahlade ning piimapulbrite ning kondenspiimade direktiives nõudeid. Olulisematest muudatustest võib välja tuua meesegude päritolu märgistamise, uue mahla liigi „vähendatud suhkrusisaldusega mahl“ lisandumine ning moosides puuvilja/marja sisalduse tõstmine. Nende läbivaatamine oli ettenähtud strateegias „Talust taldrikule“, eesmärgiga võtta neis arvesse kestlikkust. 2025. aastal alustame ettevalmistusega nende direktiivide ülevõtmiseks riigisisestesse õigusaktidesse. Lisaks vajavad ülevaatamist riigisisesed mooside toidugrupi nõuded.

Toidu valdkonna õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine, mh toiduseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse välja töötamine. Ülevaatamisel on valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus, et tagada kehtivate õigusnormide eesmärgipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad vajalikud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale.

Pakendamata toidu toidualase teabe esitamist reguleeriva põllumajandusministri määruse nr 24 nõuded on ülevaatamisel eesmärgiga toetada enam liikumist kestlike toidusüsteemide poole. Olulisemad muudatused hõlmavad järgmisi teemasid: annetatava toidu toidualase teabe õigusselguse tagamine; toitlustusettevõttes pakendamata toidu koostisosana kasutatud värske, jahutatud ja külmutatud liha puhul looma kasvatamise riigi esitamine; toitlustusettevõttes lahtiselt müüdava alkohoolse joogi (v.a tarbija soovil kohapeal tarbimiseks valmistatud joogi) alkoholisisalduse esitamine; jaekaubandusettevõttes (v.a toitlustusettevõttes) koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe esitamine tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toidul. Määruse valmimise aeg ning teavitustegevuste ja nõuete rakenduse ettevalmistamine on planeeritud 2025. aasta algusesse. 2025. aastal jätkatakse Annetatava toidu toidualase teabe nõuete muudatustega seonduvalt on vajalik ka täpsustada Põllumajandus- ja Toiduameti juhendit „Toiduohutus annetamisel“ ning jätkata teavitustegevustega. Täiendavalt analüüsitakse toidu

36

koostisosana kasutatava liha päritolu esitamise laiendamise võimalust riikliku erandina pakendatud toidu puhul.

Vabariigi Valitsuses kinnitati 2.05.2024 memorandum, millega otsiti võimalusi kasutamaks avalikus toitlustuses senisest suuremas mahus kohalikku, sh mahepõllumajanduslikku ja tervislikku toitu ning suurendada taimse toidu osakaalu. Nimetatud eesmärgi täitmiseks jätkatakse esimese etapina riigihanke kriteeriumide kehtestamise võimaluste analüüsi ning teise etapina kehtestatakse riigihangete keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid toitlustusteenuse ja toidu valdkonnas kliimaministri määrusega. Lisaks otsustati memorandumiga, et Sotsiaalministeeriumil, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil ning Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb järgneva viie aasta jooksul alates valitsuse otsuse vastuvõtmisest viia ellu koolitoidu teekaardi tegevused.

Alustatakse märgisüsteemi väljatöötamist (õigusliku aluse loomine, tegevuskava koostamine) Eestis, kuna EL ülese süsteemi väljatöötamine on teadmata ajaks seiskunud. Pakendi esikülje märgisüsteem (nt Nutriscore) toetab kestlike toiduvalikute edendamist ja aitab tarbijal mõista toidu toitainelist koostist ning teha tervist toetavamaid valikuid. Sellise süsteemi loomine on ettenähtud PÕKA-s ning see toetab arengukavas „Eesti 2035“ seatud tervisliku toitumise eesmärke.

Toiduohutuse tervikteenuse raames analüüsitakse toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonna järelevalve korralduse tõhusust Eestis ning otsitakse parendustegevusi. Lisaks analüüsitakse toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve planeerimise, toimingute läbiviimise ja tunnitasude arvestamise protseduuri. Eesmärgipärase ja tulemusliku järelevalve tunnitasude (toit, sööt, veterinaaria) kogumiseks tuleb metoodikat rakendada asjakohaselt ja ühetaoliselt. Tagada tuleb algandmete sisestamise, toimingute fikseerimise ning tasuarvestuse kvaliteet, kaardistamisel on parendusvõimalused.

Järelevalve

Põllumajandus- ja Toiduamet kohandab tööjõuressurssi ja kompetentse, võttes arvesse uusi ja katmata riske ning seirete ulatuse ja mahu suurenemist (sh toidupettused, toidu reklaam, uuendtoidud, uued tehnoloogiad toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonnas, toidulisandid, toitumise- ja tervisealased väited, kestlikule toidusüsteemile ülemineku mõjud). Järelevalve riskipõhisuse edendamiseks arendatakse järelevalve- ja seiretulemuste analüüsi võimekust.

PTA ja LABRIS tagavad valmisoleku lahendada operatiivselt rahvatervist ohustavaid zoonootilisid haiguspuhanguid ning teevad koostööd eriti ohtlike ja teatavate ohtlike ning esilekerkivate loomataudide kiireks diagnoosimiseks ja haigustekitajate täpsemaks iseloomustamiseks.

PTA järelevalvesüsteemi ja – protsesside pidev arendamine. Välja arendatakse pettuste ennetamise ja tuvastamise süsteem ning võimekus kogu toidutarneahela ulatuses. 2024. a alustati toidu lisaainete ning lõhna- ja maitseainete pilootseirega (EL üleselt on kokkulepitud uuritavad ühendid) ja 2027. a algab regulaarne seire. PTA töötab välja EL seireprogrammi rakendusplaani Eestis.

Olemasolevate riskihindamise süsteemide ülevaatamine ning ajakohastamine lähtuvalt uutest toiduohutuse riskidest ning arvestades käitleja poolt vabatahtlikult rakendatud kvaliteedisüsteemi tulemusi. Valmisoleku loomine riskihindamise süsteemi üleviimiseks uude IT-süsteemi.

Arendatakse uuele platvormile PTA ühtset infosüsteemi, millele luuakse planeerimise ja riskihindamismoodul ning liidestused teiste ametite andmebaasidega. Rahastus on planeeritud SF vahenditest 2025-2026. Uuele platvormile rajatav infosüsteem võimaldab asutuse üleselt andmekvaliteeti parandada ja analüüsivõimekust, sh ennetustööd ja riskihindamist tõhustada.

Järelevalvesüsteemi toetav laborisüsteem

37

Teenusepakkujate leidmine mõnest teisest ELi liikmesriigist referentvaldkondades, kus Eestis puudub selleks praegu sobiv labor või siseriiklik laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas.

Labori seadmepargi kaasaegsena hoidmine ning labori võimekuse tõstmine, et vähendada välislaborite teenuste kasutamise osakaalu vastavalt kokkulepetele. Eestis on vaja taastada labori võimekus esmajärjekorras loomset päritolu toidus ja suure rasvasisaldusega tooraines esinevate pestitsiide jääkide analüüsimiseks ning pestitsiide jääkide analüüsimine loomsest toidust üksiku jäägi meetodil.

Toiduohutuse tervikteenuse raames on ülevaatamisel referentlaboriga seotud protsessid ning samuti analüüsitakse senist volitatud laborite volitamissüsteemi toimimist ning kavandatakse täiendavaid meetmeid laborite (tervik)süsteemi paremaks toimimiseks, sh lepitakse kokku laboriteenuse arengusuunad valdkonnas.

Teadlikkuse tõstmine

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) rahastuse toel jätkub riskihindamise valdkonnaga seonduva teema koordineeritud kommunikatsiooni arendamine, kaasates riskihindajaid ja riskijuhte Eestis ja naaberriikides, et tagada avalikkuse parem teavitamine toiduohutuse valdkonna riskidest ja teaduspõhistest meetmetest nende riskide vähendamisel. Toiduohutusealasteks teavitustegevusteks kasutatakse erinevaid kanaleid, mis valitakse lähtuvalt sihtgrupist, kelleni soovitakse jõuda, sh maablogi, sotsiaalmeedia, televisioon, raadio. 2025. aastal jätkatakse EFSA toiduohutuse kampaanias #Safe2Eat osalemist. Tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati 2023. aastal ning uuring andis hea sisendi järgnevate aastate teavitustegevuste planeerimiseks. Järgmine hindamine toimub 2027. aastal.

Teadmussiirde programmi raames (põllumajanduse, toidu ja maamajanduse programm) viiakse läbi kuni 2025. aasta juuni lõpuni toidu käitlejatele toiduohutuse alaseid teabepäevi, koolitusi, konverentse ning koostatakse infomaterjale. Nimetatud teadmussiirde tegevuste koordinatsiooni võtab üle Maaelu Teamuskeskuse loodud AKIS kompetentsikeskus. Selleks, et toimuks sujuv üleminek AKIS teadmussiirde tegevustele valmistatakse ette ja lepitakse osapooltega kokku teadmussiirde teenuste uus korraldus ja juhtimismehhanismid. Samal ajal tagatakse ka programmist katmata, kuid sihtrühmale oluliste tegevuste elluviimine (näiteks e-õppe ettevalmistamine toiduohutuse ABC teemal).

Toiduohutuse ABC teemalise e-õppe ettevalmistamine, piloteerimine, vajadusel laiendamine. 2025. aastaks luuakse AKIS kompetentsikeskuses e-õppe tehnilised lahendused ning arendustega samaaegselt toimub toiduohutuse alase koolituse sisuloome. Toiduohutuse e-õppe näol luuakse täiendav süsteemne teadlikkuse tõstmise kanal alustavale ettevõtjale, millega eelkõige selgitatakse peamisi toiduohutuse põhimõtteid ja nõudeid, mida on vaja teada enne toidukäitlemisega alustamist.

PTA tõstab tarbijate ja käitlejate teadlikkust toiduohutusest avalikustades süstemaatiliselt järelevalvetulemusi (nt RASFF teated; järelevalve proovide tulemused).

Jätkatakse SA Maaelumuuseumid II ja III kooliastmele suunatud õppeprogrammiga „Toidu eluring“, milles õpitakse hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi, ning haridusprogrammiga tervist toetava toitumise teemal. Koostöös KLIMi ja SoMiga töötatakse välja toidu raiskamise vähendamise teemalised õppematerjalid haridusasutustele õppetegevuses kasutamiseks arvestades erinevaid vanuseastmeid.

Teaduspõhisus

Toiduohutusega seotud meetmed peavad tuginema teadusliku riskihindamise tulemustele. LABRIS riskihindamise osakonna roll on tagada toiduohutuse valdkonnas riskide hindamine, toiduahela riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine ReMile ning PTAle. LABRIS riskihinnangute projektid ja ajakava lepitakse kokku iga-aastaselt. Täiendavalt tellime rakendusuuringuid, töösolevad teemad loetletud järgnevalt.

38

2025. a alustakse uuringuga „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“, mis sisaldab endas ka pestitsiidide jääkide biomonitooringut. Uuringu teostamise ajaks on planeeritud 36 kuud lepingu sõlmimise ajast arvates. Uuringu tellijateks on SOM ja REM.

2023. aastal alustati uuringuga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“. Töö raames määratakse erinevate elanikkonnarühmade riskitase (saadavushinnang) ning riskitase tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliimamuutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis kasvatatud toidu ja sööda teraviljades. Projekt lõpeb 2026. a.

2025. aastal on kavas alustada uuringuga „Teatud saasteained (dioksiinid, PCB-d, BFR-d, perfloralküülühendid) loomses toidus (piim, liha, või, munad, mesi)“,kus on eesmärgiks määrata erinevate elanikkonnarühmade riskitase (saadavushinnang). Projekti kestvuseks on palneeritud kolm aastat.

Toiduohutuse riskide hindamiseks on vajalik läbi viia Eesti rahvastikupõhine toitumisuuring. Selle pilootuuringu viib läbi Tervise Arengu Instituut 2025. a ja seda finantseerib REM. Ka edaspidi on vajalik toitumisuuringu ettevalmistustes osalemine ja vajalik on leida rahastus;

2021. aastal alustati rakendusuuringuga mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks täiendava viisi loomiseks. Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab positiivset mõju ausale konkurentsile meeturul, sealjuures võimaldab see tõhusamalt võidelda mee võltsimisega. Meetodi loomise tähtaeg on eeldatavasti 2025. aasta sügis.

2023. aastast osaleme EFSA rahastatud nn rätsepatöö projektides, mis on lühikeses ja keskpikas perspektiivis kasulikud ELi toiduohutuse süsteemile, toetavad pikaajaliste partnerluste loomist ja valmisolekut riskihindamistegevusteks tulevikus. Projektide ettepanekuid saavad esitada nii EFSA kui liikmesriigid lähtuvalt oma strateegilistest eesmärkidest ja prioriteetidest. Projekti tegevustesse on kaasatud asjakohased ReM haldusala asutused. 2024. aastal alustasime järgmiste projektidega: "Andmete kaardistamine liikmesriigis"; „Riskihindamistegevuste ühise planeerimise ja partnerluste tekke soodustamine“ ; „Liikmesriigi kommunikatsioonikoordinaatorid“. Kavas on projektides osalemist jätkata ka järgnevatel aastatel.

2025. aasta lõpuks analüüsib ReM toitlustusteenuse ja toidu avalikes hangetes võimalike keskkonnahoidlikkuse kriteeriumite kehtestamise võimalusi.

Oodatavad tulemused:

Tarbija tervis ja huvid on kaitstud kõrgel tasemel. Toiduohutuse baromeetri näit, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, on vähemalt 100 ja tarbija teadlikkus toiduohutusest kasvab.

5.6 Programmi tegevus – Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on

kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad

Mõõdik Tegelik tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

39

Tunnustatud ettevõtete arv

2428 2400 2400 2400 2400

Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu

regulaarselt (vähemalt kord nädalas), %

9% (2022) 15 15 16 16

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt tuleb edaspidi keskenduda rohkem töötlemis- ja turustusskeemide arendamisele.

Mahepõllumajandussektori varasemate aastate kiire areng on toonud kaasa järelevalve kasvu PTAle. Siiani on suudetud tagada Eesti mahetoodete usaldusväärsus nii kohalikul turul kui ka välismaal. Eesti mahetoodete usaldusväärsuse aitab ka tulevikus tagada senisest tõhusam järelevalve.

Eesti mahetoodete eksport vähenes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga. Ekspordimahu langust mõjutasid eelkõige 2023. aasta põllumajanduskultuuride madal hind ning ilmastikuoludest tingitud väiksem saagikus. Kokku eksporditi Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul 2023. aastal mahetooteid ligikaudu 33 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem, ligi 12 miljoni euro väärtuses eksporditi teravilja. „Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava 2023-2030“ eesmärk on mahetoodete ekspordikäibe kasv 80 miljoni euroni 2030. aastaks.

Mahepõllumajandusmaa ja mahepõllumajandusettevõtete arv on hakanud vähenema. Eestis oli 2023. aastal 227 741 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Võrreldes aasta varasemaga vähenes mahepõllumajandusmaa 6131 hektari võrra ehk 2,6%. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2023. aastal 1968, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 78 võrra ehk 3,8%. Samas on mahepõllumajandusettevõtted aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2023. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 116 ha mahepõllumajandusmaad.

Tegevused:

Mahepõllumajanduse register liidestatakse põllumajandusloomade registri ning põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registriga, et luua kvaliteetne mahepõllumajandusloomade ja mahepõllumajandusmaade andmestik, kus põllumajandusloomade ning põllumassiividega seotud alusandmestik on täiendatud mahetunnustamisega seotud andmetega.

Alates 2022. aastast toetatakse haridusasutustes mahetoidu pakkumist. Toetuse peamised eesmärgid on mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulude hüvitamine haridusasutuste pidajatele, toidutootmise kestlikkusele kaasa aitamine, laste teadlikkuse suurendamine mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning mahetoidu tarbimise ja seeläbi ka turunõudluse suurendamine. Toetus on suunatud lasteaedadele ja üldhariduskoolidele üle Eesti. Mahetooraine kasutamist kompenseeritakse koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse lastele toidu valmistamiseks igas kuus vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ja kelle toitlustaja on sellest teavitanud PTAd. Toetus on suurendanud haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu. Kui 2021/2022. õppeaastal pakuti mahetoitu 45 haridusasutuses, siis 2023. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 153 haridusasutuses (ligikaudu 20% Eesti lasteaia- ja koolilastest). „Eesti mahepõllumajanduse tegevuskava aastateks 2023-2030“ eesmärk on

40

2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu.

Isikud (füüsilised või juriidilised), kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmisega, peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. Kontrolle tehakse vähemalt kord aastas. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5% tootjate ettevõtetes võetakse proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist.

Mahepõllumajanduse arendamiseks on vajalik tagada mahepõllumajanduse nõuandeteenus kõikides valdkondades (mahepõllumajanduslik taime- ja loomakasvatus, mahemesindus, mahetöötlemine ja - toitlustamine). Mahepõllumajanduse konsulentide arvu suurendamiseks on vaja olemasolevaid konsulente koolitada, neid ühtses infovoos hoida ning luua nõustajatele asjakohane mentorluse süsteem.

Mahepõllumajanduse arendamisel on oluline korraldada pikaajalisi mahepõllumajanduse kompleks- uuringuid vastavalt sektori vajadustele. Lisaks on oluline teha lühemaid ja perioodilisi uuringuid, mis sisaldaksid valdkonnapõhiste vajaduste, sh vähem arenenud sektorite, nagu köögivilja- ja linnukasvatus, piimakarjakasvatus ja vesiviljelus, uurimist.

Mahetoodete ekspordi edendamist käsitleva Eesti mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava 2023–2030 III samba eesmärk on Eesti mahetoodete tuntuse ja usaldusväärsuse tõstmine ning kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi edendamine. Selleks, et hinnata eesmärgi täitmist ning vajadusel võtta kasutusele vajalikud abinõud eesmärgi täitmise soodustamiseks, on sõlmitud Eesti Konjunktuuriinstituudiga leping, mille raames selgitatakse välja eksporditud ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse turustatud mahetoodete kogus ja rahaline väärtus tootegruppide lõikes ning olulisemad eksporditurud.

Järelevalve

Järelevalve ühetaolisuse parandamiseks on välja töötamisel meetmete kataloog, mille eesmärk on mahepõllumajanduse nõuete rikkumise tuvastamisel ühetaoline ja mõjus meetmete rakendamine, et nõuetele mittevastav tegevus ei jätkuks.

2025. a on kavas ärianalüüs võimaluste ja vajaduste väljaselgitamiseks mahepõllumajanduse järelevalves PRIA pinnaseire süsteemi ja fotoäpi IVA kasutuselevõtuks. Pinnaseire süsteemi ja fotoäpi rakendamine võimaldab kasvatatavate põllumajanduskultuuride tuvastamist kohapealset kontrolli tegemata, samuti aitavad need süsteemid kaasa ka võimalike nõuete rikkumiste tuvastamisele. Süsteemide kasutuselevõtt toob ka ajalist kokkuhoidu nii PTAle kui ka mahetootjatele.

Oodatav tulemus:

Vähemalt 15% tarbijatest eelistab osta mahetoitu, tunnustatud ettevõtete arv on 2400.

41

6. Programmi juhtimiskorraldus

Toiduohtuse programmi juhib toiduohutuse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ tulemusaruandesse.

Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud eesmärkide rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. Programm viib ellu arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ 1., 2., 3., 4. ja 5. tegevussuundade eesmärke.

42

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine

Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), PTA ja METK oma teenuste kaudu. Väetiste ja taimekaitsevahendite ohutus inimesele ja keskkonnale tagatakse ReM taimekaitse- ja väetiste turustamise poliitika kujundamisega. PTA teostab taimekaitse ja väetiste turustamise ja kasutamise valdkonnas järelevalvet. METK panustab valdkonda teadustegevustega, analüüsides maakasutuse keskkonnamõju, viies läbi taimekaitse ja taimekasvatuse uuringuid ning hinnates taimekaitsevahendite tõhusust. METK teeb laboratoorseid analüüse (mullaproovid, taimekaitsevahendid, väetised jm) ning panustab ka teadmussiirde ja innovatsiooniteenustega.

Programmi tegevus – Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine,

Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat põllumajandusloomade aretuse ja loomageneetiliste ressursside säilitamise valdkondades. PTA teostab järelevalvet aretuse üle. PRIA kaudu makstakse ohustatud tõugu looma pidamise toetust ning põllumajandusloomade aretustoetust.

Programmi tegevus – Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine ja rakendamine

Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkondades.

PTA tegeleb seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimise ja turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega, sordi registreerimise ja –kaitsega ning paljundusmaterjali ja erinevate taimede turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega. Olulisemad teenused METK poolt on põllumajanduskultuuride sordiaretus, seemnete kvaliteedi määramine, seemnepartiide järelkontrolli põldkatsete, sordi registreerimiskatsete ja sordi võrdluskatsete (majanduskatsete) läbiviimine ning geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine. METK panustab valdkondadesse teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega. PRIA kaudu makstakse kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust ning sertifitseeritud seemnekartuli tootmise toetust.

Programmi tegevus – Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine

Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada ReM, PTA, PRIA, LABRIS ja METK oma teenuste kaudu. Hea taimetervise ja loomade tervise alane olukord ning kõrge loomade heaolu tagatakse ReM taimetervise, söödaohutuse, loomatervise ja loomade heaolu poliitika kujundamisega.

PTA teostab järelevalvet taimetervise, söödaohutuse, loomade pidamiseja heaolu, kõrvalsaaduste käitlemise ja puidutöötlemisettevõtete üle. PTA teostab looma- ja taimetervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli.

PRIA kaudu makstakse loomade heaolu, karjatervise kõrgemate majandamisnõuete ning loomataudide kontrollprogrammi alase koostöö toetust. Ohtliku taimekahjustaja puhangu korral on võimalik anda toetust ohtliku taimekahjustaja kartuli ringmädaniku või viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise eest.

METK uurib taimekahjustajaid ja teeb kahjustajate seiret, teeb taimse materjali ja sööda laborianalüüse ning taimekahjustajate määramise analüüse. LABRIS teeb laboriuuringuid ja annab riskihinnanguid loomatervise ja söödaohutuse valdkonnas.

Programmi tegevus – Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine

Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM toiduohutuse poliitika kujundamisega, PTA toiduohutuse järelevalve (sh väljaveo ja sisseveo kontroll) ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamisega ning LABRIS toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja toiduohutuse valdkonna riskihindamisega. METK panustab teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega.

Programmi tegevus – Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja korraldamine

Mahepõllumajanduse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste rakendamine), PTA (järelevalve) teenuste kaudu.

43

Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetusi: mahepõllumajanduse ökokava, loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele, haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetus.

PTA põhitegevuseks on mahepõllumajanduslike ettevõtete tunnustamine ning riikliku järelevalve korraldamine. METK panustab teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega.

44

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Toiduohutuse programm 2025 2026 2027 2028

Looma-ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine

-26 761 341 -26 689 010 -24 849 970 -24 852 273

Loomade heaolu järelevalve -884 640 -883 751 -883 247 -883 247

Loomade heaolu poliitika kujundamine

-836 932 -516 487 -453 754 -454 486

Loomade pidamise ja kõrvalsaaduste käitlemise järelevalve

-1 227 563 -1 226 245 -1 225 497 -1 225 497

Loomahaiguste laboratoorne diagnoosimine

-593 133 -593 133 -593 133 -593 133

Loomahaiguste referentvolitused ja valmisolek

-551 362 -485 222 -445 066 -445 066

Loomaheaolu toetuste andmine

-6 251 465 -6 284 067 -6 324 171 -6 324 171

Loomataudide leviku riski haldamine

-4 306 709 -4 306 158 -4 299 101 -4 299 101

Loomatervise poliitika kujundamine

-1 641 530 -1 418 386 -1 366 122 -1 366 785

Loomatervise toetuste andmine

-4 945 424 -5 855 795 -4 215 889 -4 215 889

Loomatervise valdkonna riskihindamine

-172 266 -175 424 -142 569 -142 569

Põllumajandusloomade registri andmete haldamine

-889 306 -845 063 -845 397 -845 397

Puidutöötlemisettevõtete järelevalve

-220 293 -215 047 -214 972 -214 972

Sööda käitlemise järelevalve -302 261 -300 256 -300 108 -300 108

Sööda ohutuse riskide haldamine

-102 270 -100 477 -100 449 -100 449

Söödaohutuse poliitika kujundamine

-287 777 -194 534 -173 656 -174 049

Söödaohutuse uuringud -531 186 -416 023 -416 023 -416 023

Taimede ja taimsete saaduste väljaveo kontroll

-213 551 -208 302 -208 226 -208 226

Taimekahjustajate laboratoorne määramine

-289 437 -266 302 -266 302 -266 302

Taimekahjustajate riski haldamine teenus

-513 965 -508 474 -508 261 -508 261

Taimetervise järelevalve -916 796 -910 644 -910 054 -910 054

Taimetervise poliitika kujundamine

-345 589 -242 032 -221 188 -221 703

Taimse paljundusmaterjali kontroll

-249 282 -248 991 -248 826 -248 826

Teadus ja innovatsioon (Taimetervis)

-9 484 -9 484 -9 484 -9 484

45

Väljaveo sertifikaadid loomadele ja kõrvalsaadustele

-317 974 -317 606 -317 398 -317 398

Veterinaararstide järelevalve -161 147 -161 104 -161 080 -161 080

Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine

-27 941 295 -29 159 387 -30 343 917 -30 344 336

Mahepõllumajanduse järelevalve

-1 494 279 -1 492 654 -1 491 731 -1 491 731

Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine

-309 104 -159 233 -54 423 -54 841

Mahepõllumajanduse toetuste andmine

-26 137 911 -27 507 501 -28 797 763 -28 797 763

Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine

-11 551 684 -10 634 363 -10 474 309 -10 477 944

Algseemnekasvatus -516 315 -507 359 -507 359 -507 359

Geneetilised ressursid -343 998 -279 346 -279 346 -279 346

Põldkatsete läbiviimine -1 709 675 -1 609 371 -1 609 371 -1 609 371

Põllumajanduskultuuride sordiaretus

-3 967 964 -3 634 451 -3 634 451 -3 634 451

Seemne sertifitseerimine -237 430 -235 496 -235 412 -235 412

Seemne turustamise järelevalve

-167 024 -165 130 -165 068 -165 068

Seemnekartuli sertifitseerimine

-167 197 -162 009 -161 968 -161 968

Seemnete kvaliteedi määramine

-730 161 -670 646 -670 646 -670 646

Sertifitseeritud seemnekasvatus

-1 787 386 -1 762 144 -1 762 144 -1 762 144

Sordi registreerimine ja kaitse -295 836 -295 723 -295 659 -295 659

Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali poliitika kujundamine

-1 141 168 -903 617 -743 815 -747 450

Teadus ja innovatsioon (Sort) -487 529 -409 071 -409 071 -409 071

Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine

-2 928 849 -2 152 051 -2 141 014 -2 142 076

Taimekaitse teadus ja innovatsioon

-1 109 539 -412 856 -412 856 -412 856

Taimekaitse valdkonna kujundamine

-373 422 -294 229 -283 909 -284 689

Taimekaitsevahendi toimeaine hindamine

-266 606 -266 352 -266 208 -266 208

Taimekaitsevahendi turule lubamine

-428 758 -428 324 -428 078 -428 078

Taimekaitsevahendite järelevalve

-541 429 -540 866 -540 547 -540 547

Väetiste turustamise järelevalve

-114 632 -114 252 -114 178 -114 178

46

Väetiste valdkonna kujundamine

-94 463 -95 171 -95 238 -95 521

Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine

-13 253 856 -12 992 814 -12 978 778 -12 981 435

Toidu ja alkoholi laboratoorne kontroll

-2 056 683 -2 056 683 -2 056 683 -2 056 683

Toidu ohutuse riskide haldamine

-1 683 918 -1 683 532 -1 683 317 -1 683 317

Toidu väljaveo sertifikaadid -258 451 -258 148 -257 976 -257 976

Toiduohutuse järelevalve -6 855 755 -6 848 675 -6 844 666 -6 844 666

Toiduohutuse poliitika kujundamine

-1 576 877 -1 453 604 -1 443 964 -1 446 621

Toiduohutuse valdkonna riskihindamine

-374 290 -374 290 -374 290 -374 290

Toiduvaldkonna referentvolitused ja valmisolek

-447 883 -317 883 -317 883 -317 883

Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine

-3 346 101 -3 328 179 -3 317 726 -3 318 235

Aretuse järelevalve -213 993 -213 805 -213 698 -213 698

Aretustoetuste andmine -2 945 158 -2 939 927 -2 939 976 -2 939 976

Põllumajandusloomade aretuse poliitika kujundamine

-186 951 -174 447 -164 052 -164 561

Kokku -85 783 126 -84 955 804 -84 105 714 -84 116 299

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35

„Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”,

„Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja

„Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“

Lisa 4

Programmi „Toiduohutus 2025-2028“ Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava

Nimetus 2025 2026 2027 2028

Programm Toiduohutus

Kulud 85 783 126 84 955 804 84 105 714 84 116 299

sh välistoetused ja kaasrahastus 37 819 739 39 696 111 38 816 430 38 816 430

Investeeringud 1 949 098 1 111 613 1 111 613 1 111 613

Mitterahalised kulud 2 624 515 2 553 628 2 553 626 2 553 626

Taimekaitse ja väetiste poliitika

kujundamine ja rakendamine

Kulud 2 928 849 2 152 051 2 141 014 2 142 076

sh välistoetused ja kaasrahastus 89 378 89 378 89 378 89 378

Investeeringud 294 960 162 014 162 014 162 014

Mitterahalised kulud 60 363 60 363 60 365 60 365

Tõuaretuse poliitika

kujundamine ja rakendamine

Kulud 3 346 101 3 328 179 3 317 726 3 318 235

sh välistoetused ja kaasrahastus 33 657 35 216 35 216 35 216

Investeeringud 159 098 82 161 82 161 82 161

Mitterahalised kulud 45 570 41 276 41 276 41 276

Sordiaretuse ja

paljundusmaterjali poliitika

kujundamine

Kulud 11 551 684 10 634 363 10 474 309 10 477 944

sh välistoetused ja kaasrahastus 75 842 80 519 80 519 80 519

Investeeringud 314 980 248 507 248 507 248 507

Mitterahalised kulud 882 870 882 870 882 871 882 871

Looma- ja taimetervise poliitika

kujundamine ja rakendamine

Kulud 26 761 341 26 689 010 24 849 970 24 852 273

sh välistoetused ja kaasrahastus 13 905 687 14 875 823 13 196 142 13 196 142

Investeeringud 782 528 391 881 391 881 391 881

Mitterahalised kulud 1 013 030 961 840 961 821 961 821

Toiduohutuse poliitika

kujundamine ja rakendamine

Kulud 13 253 856 12 992 814 12 978 778 12 981 435

sh välistoetused ja kaasrahastus 393 303 393 303 393 303 393 303

Investeeringud 208 380 141 907 141 907 141 907

Mitterahalised kulud 447 781 447 781 447 794 447 794

Mahepõllumajanduse poliitika

kujundamine ja rakendamine

Kulud 27 941 295 29 159 387 30 343 917 30 344 336

sh välistoetused ja kaasrahastus 23 321 872 24 221 872 25 021 872 25 021 872

Investeeringud 189 153 85 145 85 145 85 145

Mitterahalised kulud 174 901 159 499 159 500 159 500

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35 „Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”,

„Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“

Lisa 5

ÜHISTRANSPORDI programm 2025–2028

2

Sisukord

Programmi üldinfo ................................................................................................................... 3

1. Sissejuhatus .................................................................................................................... 4

2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ............................................................ 5

3. Hetkeolukorra analüüs ...................................................................................................... 6

Ühistranspordi valdkonna senised olulised arengud 2024. aastal .......................................... 6

4. Olulised tegevused ......................................................................................................... 11

5. Programmi tegevused .................................................................................................... 13

5.1 Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine ................. 13

6. Programmi juhtimiskorraldus .......................................................................................... 16

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ..................................................................................... 16

LISA 2. Teenuste rahastamiskava .......................................................................................... 17

3

Programmi üldinfo

Programmi koostaja

ja vastutaja Maa- ja ruumiloome asekantsler, Ühistranspordiosakond

Programmi eelnõu

valmimise aeg 01.10.2024

Vormi sisu

kasutamise selgitus

Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve

seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse

RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga.

Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus, merendus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus.

Valdkonna arengukava/

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

Programmi nimi Ühistranspordi programm 2025–2028

Programmi eesmärk Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem.

Programmi periood 4 aastat

Peavastutaja (ministeerium)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

4

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2021. a protokollilise otsusega nr 72 kinnitati „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ (edaspidi TLAK), mille üldeesmärk on: „Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.“

TLAK-i üldeesmärki panustavad kolm programmi:

1) Transpordi ja liikuvuse1 programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside planeerimist ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist;

2) Mere ja vee programm (kliimaministri vastutusala);

3) Ühistranspordi2 programm (regionaal- ja põllumajandusministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Ühistranspordi programm viib ellu TLAKi teist tegevussuunda: „Liikuvus kui teenus. Üleriigiline ühendatud transport“.

Nimetatud programmide planeerimistasandites tehti 2023. ja 2024. aasta võrdluses olulisi muudatusi vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusele3, millega kujundati ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist.

Programmid kuulusid kuni 2024. aasta lõpuni transpordi tulemusvaldkonda, kuid alates 2025. aastast tõsteti tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“, mis ühendab endas tervikliku ruumiplaneerimise, liikuvuse ja piirkondliku arengu teemad. Seega panustab ühistranspordi programm ka uue tulemusvaldkonna eesmärki: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus. “

Programmi rakendamisel arvestatakse riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, „Eesti 2035“ seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega.

Käesolev programm on seotud strateegia „Eesti 2035“ sihiga „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“4, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse5 ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse. Kaudselt panustab programm ka teistesse „Eesti 2035“ sihtidesse, sh sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“.

Ühistranspordi programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks tulemusvaldkonnas „Elukeskkond, liikuvus ja

1 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning keskkondlikult jätkusuutlikul moel. 2 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal kui ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt nõudlusele, soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile, energiale ja taristule. 3 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678- 4dc8e39be9bd 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond 5 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus

5

merendus“ programmipõhiseks eelarvestamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis (edaspidi ka ReM).

2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk: Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem.

Tabel 1: Programmi mõõdikud

Mõõdik Tegelik

(2023)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Sihttase

(2028)

Reisijate arv ühistranspordis 194 013 649 203 130 605 208 278 421 213 202 938 218 005 688

Piletitulu osakaal

ühistranspordi

maksumusest, %

23,53% 23,72% 23,81% 23,90% 24,00%

Alates 2025. aastast muutuvad programmi mõõdikud, et paremini hinnata programmi eesmärgi poole liikumist. Programmi tasandil on kaks mõõdikut: 1) Ühistranspordiga reisijate arv – ühistranspordiga tehtud sõitude arv ehk ostetud piletite ja sõitude valideerimiste arv. Arvestatud on reisijate/sõitude andmeid maakonna bussiliinidel, lennuliinidel, laevaliinidel, rongiliinidel, linnaliinidel ja siseriiklikel kaugliinidel.

2) Piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest, % – ühistranspordi teenuse maksumus kaetakse riigieelarvest, KOVide eelarvest ja piletitulust. Mõõdik näitab piletitulu osakaalu kogu maksumusest. Ühistranspordi teenuse hulka on arvatud maakonna bussiliinid, lennuliinid, laevaliinid ja rongiliinid.

Mõlema mõõdiku puhul soovitakse näha kasvutrendi. Mida rohkem inimesi kasutab liikumiseks ühistransporti, seda suurem on ka piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest. Oluline on välja tuua, et ühistranspordi programm panustab olulisel määral ka TLAK mõõdikusse „transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“.

Tabel 2. programmi eelarve

Eelarve kulude jaotus

2025

eelarve Eelarve prognoos

2025

2026 2027 2028

Programmi

tegevus

Ühistransporditeenuse

arendamine ja

soodustamine

138 918 788 144 351 842 144 395 394 144 277 682

6

3. Hetkeolukorra analüüs

Ühistranspordi valdkonna senised olulised arengud 2024. aastal

• Maakondlikud bussiliinid muutusid tööealistele taas tasuliseks.

• Saaremaa nõudepõhise transpordi pilootprojektiga alustati 2024. aastal. Eesmärk on

projekti lõppedes see kasutusele võtta laialdasema nõudepõhise ühistranspordi

pakkumiseks erinevates ühistranspordikeskustes.

• 2024. aastal viidi läbi suursaarte parvlaevaliinide sõitjateveo hange, mille tulemusel sõlmiti

uus sõitjateveo leping järgmiseks 7-aastaks praeguse vedaja TS Laevad OÜ-ga ning jätkub

uue keskkonnasõbraliku parvlaeva6 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Parvlaeva

kontseptsioon on valminud ning laev valmib 2026. aastaks.

• 2024. aastal kuulutati välja sõitjateveo hange vedajate leidmiseks liinidele Rohuküla-Sviby,

Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid, Sõru-Triigi ning Ruhnu-Munalaid, Ruhnu-Pärnu ja

Ruhnu-Roomassaare.

• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Riigilaevastikuga viib läbi hanke

Laaksaare-Piirissaare hõljukiliinide uue keskkonda säästvama hõljuki ostmiseks.

• 2024. aastal viidi läbi Ruhnu lennuühenduse hange.

• Valitsus kinnitas ühistranspordi reformi läbiviimise. Ühistranspordi reformi kontseptsioon

keskendub ühistranspordi arendamisele ja selle eesmärgid võib jagada nelja omavahel

põimunud kategooriasse.

o Toimepiirkondade äärealade elanikele ligipääsu tagamine igapäevaeluks vajalikele

teenustele, haridusele ja töökohtadele.

o Ühistranspordi kasutajate osakaalu kasvatamine suurte keskuste mõjupiirkonnas

ja nende vahel.

o Kuluefektiivsuse tõstmine.

o Veondussektori keskkonnamõju ja ühiskondlike kulude vähendamine.

• Ühtsete piletitoodete väljatöötamine Harjumaal eesmärgiga võimaldada sõita ühe piletiga

nii Tallinna linna ühistranspordiga, Harjumaa maakonnaliinidega kui ka rongidega.

Vajab tähelepanu

• Ühistranspordikeskuste väljakutsed on seotud eelkõige reisijate tegelikele nõudlustele

vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega, inimeste sundkulutuste

vähendamisega transpordile ja nõudluspõhise transpordi arendamisega piirkondades, kus

see on mõistlik. Ühistranspordikeskused osutavad KOVidega sõlmitud lepingute alusel

sotsiaaltransporditeenust sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt, kuid see ei moodusta osa

üldisest ühistranspordi korraldusest.

• Pikemas perspektiivis tuleb senise maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamisel välja

töötada uus liinivõrk tuginedes regulaarsete intervallidega sõiduplaanidele (ehk

taktipõhisusele), mis on eelduseks tõhusale liinide omavahelisele sidumisele. Võrgu

ülesehitusel luuakse kolmetasandiline liinide hierarhia, mille eesmärgiks on ebatõhusa

6 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega“.

7

liiniläbisõidu vähendamine, töökohtade ja teenuste kättesaadavuse parandamine ning

ühendusaegade lühendamine.

o Kaugliinid (rong, kaugbuss) tagavad kiire ühenduse suurte tõmbekeskuste vahel.

▪ Taktipõhine liiklus (baasintervalliks on 1 või 2 tundi), iga päev hommikust

õhtuni.

▪ Võrk maksimeerib raudtee mõju aeg-ruumiliste vahemaade vähendamisel.

o Regionaalsed põhiliinid tagavad kiired ja sagedased ühendused regionaalsete

tõmbekeskustega, teostades mh ettevedu ka kaugliinidele.

▪ Põhiliinid sõidavad kindla takti alusel (baasintervalliks on enamasti 1 või 2 tundi,

mida saab vajadusel lühendada nt 30, 20, 15 või 10 minutini), iga päev

hommikust õhtuni.

▪ Hõlmab nii maakonnabusse kui regionaalseid ronge.

o Kohalikud liinid teenindavad tõmbekeskuste tagamaad ning toidavad põhiliine.

▪ Tava- või nõudepõhine teenus.

▪ Tagab toimepiirkondade äärealade elanikele elementaarse ligipääsu keskuses

paiknevatele töökohtadele ja igapäevaeluks vajalikele teenustele.

• Selleks, et tagada õiglasemat ühistranspordi rahastamist oleks perspektiivikas kaaluda

varianti, kus kohalikud omavalitsused rahastaksid ühistranspordi korraldamist võrdselt

isiku kohta.

Järgnevalt on toodud vastavalt transpordi liigile reisijate arvud siseriiklikul regionaalsel reisijateveol

ning riiklikud dotatsioonid:

Tabel 4: Rongireisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta

SÕITJATE VEDU RAUDTEEL7

Rongid 2022 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028*

Sõitjad

kokku (tuhat in)

7133 7807 8400 9400 10700 11700 12500

Veomaht (kilomeetrit)

5 784 235 6 063 572 6 100 000 7 200 000 7 600 000 8 400 000 8 800 000

Riigi toetus

liiniveo

korraldami

seks (eurodes)

29 599 040 32 461 128 36 800 000 40 900 000 43 800 000 47 300 000 46 900 000

Indikatiivne

riigi toetus

reisija

kohta (eurodes)

4,15 4,16 4,38 4,35 4,09 4,04 3,75

* prognoos

7 Allikas: Statistikaameti tabel TS1421

8

Tabel 5: Reisijate arv regionaalsetes sadamates ning riiklik dotatsioon reisija kohta

SÕITJATE ARV8

Parvlaevad 2022 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028*

Virtsu-

Kuivastu ja

Rohuküla-

Heltermaa

2 298 753 2 411 446 2 459 675 2 508 868 2 533 957 2 559 297 2 584 890

Sõru-Triigi 43 938 47 989 48 949 49 928 50 427 50 931 51 441

Ruhnu 8 635 8 785 8 961 9 140 9 231 9 324 9 417

Vormsi 71 738 74 414 75 902 77 420 78 195 78 976 79 766

Kihnu 81 753 82 353 84 000 85 680 86 537 87 402 88 276

Piirissaare 9 772 10 630 10 843 11 059 11 170 11 282 11 395

KOKKU 2 514 589 2 635 617 2 688 329 2 742 096 2 769 517 2 797 212 2 825 184

Muutus,% 5% 5% 2% 2 % 1% 1% 1%

Veomaht

(reiside arv)

30 414 30 644 30 680 30 700 30 700 30 700 30 700

Riigi toetus

(eurodes) 24 891 311 26 609 889 26 899 408 27 437 396 27 986 144 28 545 867 28 545 868

Indikatiivne

riigi toetus

reisija

kohta

(eurodes)

9,90 10,10 10,01 10,01 10,11 11,43 12,43

* prognoos

Tabel 6: Lennureisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta

SÕITJATE ARV9

Lennukid 2022 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028*

Kärdla 11 849 16 275 16 763 17 266 17 784 18 318 18 867

Kuressaare 36 784 41 237 42 474 43 748 45 061 46 413 47 805

Ruhnu 1 528 1 400 1 442 1 485 1 530 1 576 1 623

KOKKU 50 161 58 912 60 679 62 500 64 375 66 306 68 295

Muutus,% 26% 17% 3% 3% 3% 3% 3%

Veomaht (reisi) 1 354 1 385 1 388 1 388 1 388 1 388 1 388

8 Allikas: Transpordiamet 9 Allikas: Transpordiamet

9

Riigi toetus

(eurodes) 5 559 522 6 885 078 7 022 779 7 163 235 7 306 500 7 452 630 7 452 631

Indikatiivne riigi

toetus reisija kohta 110,83 € 116,87 € 115,74 € 114,61 € 113,50 € 112,40 € 109,12 €

* Prognoos

Tabel 7: Bussireisijate arv maakonnaliinidel ning riiklik dotatsioon reisija kohta

SÕITJATE ARV MAAKONNABUSSILIINIDEL10

Bussid 2022 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028*

Sõitjaid

kokku 22 203 440 23 168 838 23 632 215 24 104 859 24 586 956 25 078 695 25 580 269

Muutus,% 23% 4% 2% 2% 2% 2% 2%

Veomaht (kilomeetrit)

47 907 240 48 499 324 49 600 000 49 600 000 49 600 000 49 600 000 49 600 000

Riigi toetus

(eurodes) 62 643 568 74 600 450 76 092 459 77 614 308 79 166 595 80 749 926 80 749 927

Indikatiivne

riigi toetus

reisija

kohta

2,82 € 3,22 € 3,22 € 3,22 € 3,22 € 3,22 € 3,16 €

* Prognoos

Ühistranspordireform

Elanikkonna liikuvusharjumuste muutumine, alternatiivide (ennekõike auto) suurem kättesaadavus

ja ühistranspordi killustunud korraldus on loonud Eestis olukorra, kus ühistranspordi areng ei vasta

ühiskonna ootustele. Teenuse turuosa on langustrendis vaatamata reisijate arvu kasvule viimastel

aastatel. Seniste trendide ümberpööramine säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamiseks

eeldab fundamentaalseid muutusi liikuvuskorralduses, mille teostamiseks on ellu kutsutud

ühistranspordireform.

Ühistranspordireformi ühistranspordivaldkonna eesmärkide elluviimiseks on kavas viis peamist

tegevussuunda.

• Liikuvuse analüüs ja ühenduste planeerimine vastavalt andmepõhisele inimeste

liikuvusvajadusele ja -potentsiaalile.

• Liinivõrgureform, mille keskmes on taktipõhise kolmetasandilise liinivõrgu ülesehitus ning

nõudepõhise ühistranspordi laiapõhjaline juurutamine.

• Ühtne piletisüsteem, mis soosib erinevate ühistranspordiliikide ristkasutust ning võimaldab

koos taktipõhise liinivõrguga vähendada liinide dubleerimist.

• Toetavad investeeringud säästlikesse ja ligipääsetavatesse sõidukitesse ja taristusse

bussipeatuste, kergliiklusteede ning raudtee näol, tõstmaks ühistranspordi atraktiivsust.

10 Allikas: Transpordiamet

10

• Administratiivsed muudatused, mis parandavad ühistranspordi üleriigilist

juhtimissüsteemi, osapoolte tööjaotust ning õiguslikke raamtingimusi.

Reisirongiteenuse ja kohalike/maakonnabussiliinide integreerimist ei ole seni Eestis süsteemselt

arendatud. Sellest tulenevalt on mitmes maakonnas rongipeatuste läheduses nii

maakonnakeskusi, suuremaid linnu kui ka tiheasustusalasid, kust ei pääse rongiteenusele mugavalt

ligi kohalikku või maakonnaliini ühistransporti kasutades. Üheks põhjuseks on ka see, et tihtipeale

ei ole busside ja rongide väljumisajad omavahel sünkroonitud. Puudub süsteemne lähenemine

rongiteenuse ning maakondliku ja muu regionaalse bussiteenuse integreerimiseks. Samuti puudub

selge ja ühtne kommunikatsioon rongidega sünkroonitud bussiliinide kohta nii bussiteenuse

pakkuja kui ka Elroni poolel. Siiski juba praegu mitmed ühistranspordikeskused (edaspidi ÜTK)

sünkroniseerivad bussiliine rongiaegadega (nt Põlva, Rapla, Rakvere), kuid puudub ühtne

kommunikatsioon, mistõttu reisijatel puudub info selle kohta, millised rongide väljumised on

bussidega teenindatud. Lisaks on ÜTKdel raske tihti muutuva rongide sõidugraafikuga sammu

pidada.

Eesmärk oleks muuta kiire ja mugav ühistransporditeenus kättesaadavamaks nii elu-, töö- kui ka

koolikohtade vahel. Samuti tagada rongipeatustele piisavalt lähedal paiknevatele, kuid nende

praegusest teenindusraadiusest kaugemal olevatele, suure asustustihedusega piirkondade

elanikele rongi ajagraafikutest lähtuv bussiühendus selliselt, et:

• ettevedavad bussiliinid moodustaks rongide väljumisaegadega loogilise terviku;

• rongi ja bussi kombineerides tekib konkurentsieelis ning ajaline ja rahaline kasu võrreldes

isikliku sõiduauto kasutamisega;

• ettevedavad bussiliinid oleksid teistest liinidest arusaadavalt eristatavad ning

potentsiaalsed kasutajad mõistaksid selle tähendust;

• sõitjatel oleks kindlustunne, et ümberistumine toimib ja buss ootab rongi ära ka

paariminutilise hilinemise korral;

• kogu reisi hind oleks sarnane rongipileti hinnaga;

• Elroni jt reisiplaneerijate otsingus tulevad ühildatud rongi- ja bussiliinid selgelt välja ning on

kergesti leitavad.

Pikas perspektiivis tuleb ühistranspordi korraldust väga põhjalikult analüüsida ja teha muudatusi

eelnimetatud ettepanekutest lähtuvalt. Kiire ja laialdane üleminek üle-eestilisele nõudepõhisele

ühistranspordile ei ole 2025. aastast siiski veel võimalik, sest pilootprojekt pole selleks ajaks veel

lõppenud.

11

4. Olulised tegevused

Prioriteet Ühistranspordi teenuse tagamine ja pikaajalise

rahastusmudeli väljatöötamine.

Milles seisneb

väljakutse?

Ühistranspordi liinivedude rahastamisel on eelarve puudujääk.

Olulisemad tegevused

2025. aastal

Ühistranspordi liinivedude toetamine (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport).

Ühistranspordi rahastamismudeli uuendamine.

Prioriteet Ühistranspordireformi läbiviimine, erinevate transpordiliikide

sünkroniseerimine ja nõudepõhise liikuvuse arendamine

(VVTP).

Milles seisneb

väljakutse?

Säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamine.

Olulisemad tegevused

2025. aastal

Jätkatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamist.

Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega.

Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega.

Ühistranspordireformi pilootliinivõrkude käivitamine.

Prioriteet Kaasaegse ühistranspordi registri väljaarendamine, mis

võimaldab paremini planeerida toimivat ühistransporti ja

hallata ühistranspordi andmeid.

Milles seisneb

väljakutse?

Vananenud ühistranspordiregister ei võimalda parimal viisil ühistransporti

planeerida ja andmeid hallata.

Olulisemad tegevused

2025. aastal

Uue sõiduplaanide haldamise tarkvara juurutamine ja kasutusele võtmine Eestis.

12

Prioriteet Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamine.

Milles seisneb

väljakutse?

Seadus vajab kaasajastamist.

Olulisemad tegevused

2025. aastal

Ühistranspordi seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatuse ja eelnõu koostamine.

13

5. Programmi tegevused

5.1 Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine

Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid;

Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused

Eesmärk Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne

ühistranspordisüsteem

Mõõdik

Tegelik

tase

Trend Sihttase

2023 ↗ 2025 2026 2027 2028

Rongireisijate arv

tellitud rong/km kohta 1,29 ↗ 1,43 1,44 1,44 1,45

Maakondlike

bussiliinide sõitjate

arv/lkm kohta

0,48 ↗ 0,55 0,56 0,57 0,59

Siselendude täitumus

tellitud reisi istekoha

kohta (reisijad reisi

kohta)

42,5 ↗ 43 44 45 46

Parvlaeva reisijad reisi

kohta 86,0 ↗ 98,69 99 99,9 100

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Ühistranspordi toetuste puudujäägi katmine.

Linnapiirkondade autostumine ja hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuste

pakkumine.

Reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamine

ühistranspordikeskustes ja inimeste sundkulutuste vähendamine transpordile.

Nõudluspõhise transpordi arendamine piirkondades, kus see on mõistlik.

14

Sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine tiheasustustes ruumilise planeerimise, ajaliselt

konkurentsivõimelise ühistransporditeenuse ning ühtse liinivõrgu ja piletitoodete arendamise

kaudu.

Süsteemse lähenemise puudumine rongiteenuse ning maakondliku- ja muu regionaalse

bussiteenuse integreerimiseks. Puudub ka selge ja ühtne kommunikatsioon rongidega sünkroonitud

bussiliinide kohta nii bussiteenuse pakkuja kui ka Elroni poolel.

Tegevused:

Töötada välja ühtne tööprotsess (sõiduplaanide muudatustest teavitamine, kommunikatsioon)

Elroni, ÜTK-de ja rongiga seotud linnaliinide korraldajate vahel ning motivatsiooniskeem

ÜTK-dele, mis tagaks regiooni olulistes rongipeatustes kohalike- ja maakonnaliinide teenuse

sünkroonimise rongidega.

Tekitada 2025. aastal ühistranspordireformi eelarve raames rahastus rongide ja busside

sünkroniseerimiseks ja selle kommunikatsiooniks, eesmärgiga alustada seostatud

ühistranspordivõrgu juurutamisega.

2025. aastal käivitatakse ühistranspordireformi raames uue liinivõrgu piloodid Saaremaal ja

Lääne-Harjumaal

Raudteetaristu remondi- ja hooldusrežiimi muutmine regulaarseks ja taristulõigupõhiseks

praeguse töötüübi põhise režiimi asemel. Eesmärk on, et kõik tööd tehakse konkreetsel lõigul

korraga ära ja sekkumine konkreetse tsooni graafikusse oleks minimaalne.

Kvaliteetsete ja atraktiivsete ümberistumissõlmede ja nendeni viiva vajaliku taristu

väljaarendamine.

Üleriigilise ühtse piletisüsteemi loomine (sh kuukaardid, tsoonipiletid jms), mis loob eelduse

selleks, et ühistranspordiga sõitmine oleks üksikpiletite kasutamisest ja autosõidust oluliselt

soodsam.

Taktipõhise rongisõiduplaani juurutamine (LocoSmart OÜ, “Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani

analüüs”). Taktipõhisusest rongireisijate arvu kasvuks siiski üksi ei piisa, kuna viimasega jõuaks

aastane reisijate arv vaid 12,8 miljonini, samas TLAK eesmärk 2035. aastal on 20 miljonit aastast

rongireisijat. Viimase saavutamiseks on vajalik teha ka taristu muudatusi11.

11 Vältimatud parendused taktgraafikute töökindluse tagamiseks oleksid: Liiva–Saku kaheteelise raudteelõigu rajamine, Kiisa–Rapla lõigul

kiiruste tõstmine kuni 160 km/h, parendused Raasiku (160 km/h), Kehra (160 km/h, tupiktee) ja Balti jaamas (1. tee jagamine kaheks

sektsiooniks), Tapa jaama idapoolse kõriku ümberehituse ära jätmine ning selle asemel väiksemahuline keskkõriku ümberehitus laugpöörmete

paigalduseks, Kaarepere piirkonna kaheteeline lõik, Taevaskoja ooteplatvormi pikendamine.

Parendused rongiliikluse atraktiivsuse ja kättesaadavuse tõstmiseks on: Kristiine terminali ja Avala peatuskoha rajamine, Kopli linnaraudtee

rajamine ning linnarongi käivitamine, Edelasuunal raudtee õgvendamine, et tõsta sõidukiirused kuni 160 km/h, Turba-Rohuküla raudteelõigu

etapiviisiline väljaehitamine, Turba-Rohuküla raudtee valmimisel kontaktvõrgu uuendamine, raudteetrassi õgvendamine ja kiiruste tõstmine

Keila–Riisipere vahel, Tartu–Valga raudtee elektrifitseerimine.

15

Lähtuvalt ühistranspordikorralduse alternatiivsete haldusmudelite uuringust (AS Civitta)

haldusmudeli uuendamine.

Analüüsida kooli- ja ühistranspordi korraldust maakonniti ning leida variandid, millistel

tingimustel ja kuidas tagada elanikele ühetaoline ligipääs haridusele ja töökohtadele.

Oodatavad tulemused:

Plaanitavate tegevuste tulemusena suureneb ühistranspordi kasutusmugavus ja kasutajate arv ning

suureneb ka piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest. Juurutatud saab taktipõhine

rongisõiduplaan ja ühtne tööprotsess maakonnaliinide ja rongide sõiduplaanide ühildamiseks on

välja töötatud. Ühistranspordikorralduse haldusmudel on vastavalt soovile uuendatud.

Tapa–Narva raudteeliini parendused on: kaheteelise raudteelõigu taastamine Oru–Vaivara vahel, Jõhvi peatuse nihutamine bussijaama juurde,

„Energia“ peatuskoha rajamine Narva lääneossa, Kagusuuna raudteedel kiiruste tõstmine ning perroonide asukohtade korrektuurid, Läänesuuna

raudteel kiiruste tõstmine ning päevase läbilaskevõime tagamine kaubarongidele.

Ohutuse seisukohalt tuleks täiustada VEPS süsteemi, et tagada rongiliikluse riskide maandamiseks vajalik funktsionaalsus või võtta Eestis

kasutusele Euroopa Raudteeliikluse Juhtimissüsteem ERTMS.

16

6. Programmi juhtimiskorraldus

Ühistranspordi programmi juhib maa- ja ruumiloome asekantsler. Programmijuhi ülesanne on

programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine.

Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus.

Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks

tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse.

Programm on arengukavas „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ seatud eesmärkide

rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument.

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Programmi tegevuse alla kuulub kaks teenust:

1) Siseriikliku ühistranspordi kavandamine ― Siseriikliku ühistranspordi ja

ühistranspordipoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis) kujundamine ja transpordi

poliitikameetmete välja töötamine. Ühistranspordipoliitika meetmete elluviimise ja

järelevalve koordineerimine, sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika

kujundamiseks või elluviimise hindamiseks, ühistranspordi arengu ülevaadete koostamine,

valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide väljatöötamine,

rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides osalemine, erinevate avalike

veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste kaardistamine ja arvutamine,

rahastuskavade koostamine, lepingute sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises

osalemine jmt. Parema ühistranspordikorralduse tagamise eesmärgil erinevate

uuenduslike transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides

osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine, uudsete

võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele ning vajadusel

ühistranspordipoliitikasse muudatuste sisse viimine.

2) Ühistranspordi korraldamine ― Avalike teenuselepingute sõlmimine, veomahtude

kokkuleppimine, hankelepinguga volitamine bussitranspordi ja veetranspordi

korraldamiseks, rahvusvaheliste ja riigisiseste kaugliinilubade andmine ja sõiduplaanide

kinnitamine, maakonnasisese ühistranspordi korraldamine ja sõiduplaanide väljatöötamine

avalikule liiniveole, lepingute täitmise järelevalve, piletihinna kehtestamine ja toetuste

väljamaksmine. Ühistranspordi registri pidamine. Ühistranspordi korraldamise teenuse

eesmärgi täitmist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:

Mõõdik Trend Tegelik

tase (2023) Sihttase (2025)

Sihttase (2026)

Sihttase (2027)

Sihttase (2028)

Sõitude arv (miljonit) riigi poolt doteeritava ühistranspordiga (rong, lennuk, laev, maakonnabuss)

↗ 33,7 36,3 38,1 39,6 40,9

17

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

Siseriikliku ühistranspordi kavandamine

913 865 875 284 844 414 846 702

Ühistranspordi korraldamine

138 004 924 143 476 558 143 550 980 143 430 980

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35

„Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”,

„Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja

„Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“

Lisa 6

Programmi „Ühistransport 2025-2028“ Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava

Nimetused 2025 2026 2027 2028

Programm Ühistransport

Kulud 138 918 788 144 351 842 144 395 394 144 277 682

sh välistoetused ja kaasrahastus 16 200 000 17 800 000 21 000 000 20 880 000

Investeeringud 50 000 20 000 0 0

Mitterahalised kulud 11 773 11 773 11 773 11 773

Ühistransporditeenuse

arendamine ja soodustamine

Kulud 138 918 788 144 351 842 144 395 394 144 277 682

sh välistoetused ja kaasrahastus 16 200 000 17 800 000 21 000 000 20 880 000

Investeeringud 50 000 20 000 0 0

Mitterahalised kulud 11 773 11 773 11 773 11 773

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35

„Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”,

„Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja

„Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“

Lisa 7

REGIONAALARENGU

programm 2025–2028

2

Sisukord

Programmi üldinfo ...................................................................................................................3

1. Sissejuhatus ........................................................................................................................4

2.Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ................................................................5

3. Hetkeolukorra analüüs .........................................................................................................7

4. Olulised tegevused ............................................................................................................ 10

5. Programmi tegevused ........................................................................................................ 11

5.1 Programmi tegevus - Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine 11

5.2 Programmi tegevus - Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 17

6. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................. 21

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ..................................................................................... 21

LISA 2. Teenuste rahastamiskava .......................................................................................... 21

3

Programmi üldinfo

Programmi koostaja

ja vastutaja Regionaalarengu asekantsler

Programmi eelnõu

valmimise aeg 1.06.2024

Vormi sisu

kasutamise selgitus

Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja

riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu

kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister

käskkirjaga.

Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus.

Valdkonna arengukava/

Programmi nimi Regionaalarengu programm

Programmi eesmärk Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond.

Programmi periood 4 aastat (2025–2028)

Peavastutaja (ministeerium)

Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

PRIA, METK

4

1. Sissejuhatus

Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad saavutada tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus" eesmärke regionaalarengu valdkonnas.

Regionaalarengu programm hõlmab:

1) regionaal-, sealhulgas maaelupoliitika kujundamist ja rakendamist ja;

2) kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamist ja regionaalhalduse koordineerimist.

Regionaalareng ning kohalike omavalitsuste poliitika on seotud lisaks tulemusvaldkonnale „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ ka tulemusvaldkonnaga „Põllumajandus ja kalandus“ ning kõigi teiste tulemusvaldkondade ja riigi arengut suunavate arengukavadega. Regionaalarengu programmi eesmärkide saavutamisele aitab kaasa muude programmide (transpordipoliitika, ettevõtluspoliitika jm) eesmärkide saavutamine ning vastupidi. Regionaalarengu programm hõlmab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala regionaalarengule ja kohaliku omavalitsustele suunatud meetmeid ja tegevusi, kuid on väga tihedalt seotud ka teiste ministeeriumide ja haldusalade poliitikate kujundamise ja rakendamisega, mistõttu regionaalarengu programmi raames nõustatakse ka muude programmide regionaalselt tasakaalustatud elluviimine.

Regionaalarengu programm on vajalik riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

horisontaalsete aluspõhimõtete elluviimiseks ja panustab peamiselt „majandus ja kliima“, „ruum ja

liikuvus“ ning „riigivalitsemine“ valdkonna vajalike muutuste saavutamisse.

Programmi alusdokumendid:

● Üleriigiline planeering „Eesti 2035+“ ja üleriigiline planeering „Eesti 2050“

● Eesti pikaajaline strateegia “Eesti 2035”

● Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027;

● Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030;

● Eesti regionaalse arengu tegevuskava;

● Ühtekuuluvuspoliitika fondide partnerluslepe ja rakenduskava perioodiks 2021–2027 ning perioodi 2021–2027 Interreg programmide programmdokumendid;

● EL ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027

● Maakondade arengustrateegiad ning kohalike omavalitsuste arengukavad.

Muudatused programmis:

Alates 2025. aastast kajastatakse maakasutuse ja maatoimingute ning ruumilise planeerimisega seotud teemad maa- ja ruumiloome programmis. Maa- ja ruumiloome valdkonnas toimuvad ümberkorraldused, mis muudavad valdkonna poliitikate planeerimise ja rakendamise terviklikuks.

5

2.Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk:

Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja

meeldiv elukeskkond.

Mõõdik Tegelik

2023

Sihttase

2025

Sihttase

2026

Sihttase

2027

Sihttase

2028

Sihttase

2035

Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust, %, <=

46,7% 46,8% 46,8% 46,8% 46,8% 46,8%

Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst (PPS alusel), %, >=

39,8% (2022)

40% 40% 40% 40% 40%

Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas1, %, >

54,3% 55% 56% 57% 58% 65%

KOV teenustega rahulolu2, >

küsitlus üle aasta

61 62 62 63 66

Elukeskkonnaga rahulolu3, >

Küsitlus üle aasta

74 75 75 76 76

Maapiirkonna elanike, vanuses 20-64, tööhõive määr4 =>

80.5 80.7 80.8 80.9 81.2 82.5

Regionaalareng 2025 2026 2027 2028

Kulud -182 982 465 -198 089 800

-169 262 694 -155 730 417

Sh välistoetused ja kaasrahastus

-141 462 707 -150 356 559

-119 138 714 -107 131 398

Investeeringud -185 819 -84 814 -84 814 -84 814

Mitterahalised kulud -193 797 -179 627 -179 627 -179 627

1 Surveys - Eurobarometer (europa.eu), 3 aasta keskmine

2 Elanike rahulolu 2022 | Minuomavalitsus

3 Elanike rahulolu 2022 | Minuomavalitsus

4 Tööhõive määr maalistes asutuspiirkondades, %, vanuserühm 20 kuni 64 aastat. Allikas: ESA, TKL01.

6

Programmi tegevus: Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine

Kulud -152 359 578 -143 538 077

-105 870 501 -92 769 570

Sh välistoetused ja kaasrahastus

-125 991 358 -120 794 438

-83 560 310 -70 304 010

Investeeringud -185 819 -84 814 -84 814 -84 814

Mitterahalised kulud -171 127 -156 957 -156 957 -156 957

Programmi tegevus: Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine

Kulud -30 622 888 -54 551 724 -63 392 193 -62 960 847

Sh välistoetused ja kaasrahastus

-15 471 349 -29 562 121 -35 578 404 -36 827 388

Investeeringud 0 0 0 0

Mitterahalised kulud -22 670 -22 670 -22 670 -22 670

Programmi tegevuse „Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine“ kulude eelarvest

valdav osa antakse toetustena regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks ning maapiirkondade

arendamiseks, et väheneks piirkondade ebaühtlane areng, rakendades muuhulgas piirkondade

eripäradest tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks ja paremaks regionaal- ja

maaelupoliitika elluviimiseks eraldatakse nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu toetusi ning

seiratakse valdkonnapoliitikate mõju regionaalarengule. Lisainfot kodulehelt:

https://agri.ee/regionaalareng-planeeringud/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalpoliitika-

kujundamine ja https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/maaelu-maaettevotlus-

maakasutus.

7

3. Hetkeolukorra analüüs

Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi ja OECD riikidega võrdluses suured. Viimati, 2023. aastal valminud regionaalse arengu tegevuskava seire ülevaate põhjal on piirkondade vahelised erisused püsinud suured või jätkanud kasvutrendi eelkõige SKPs ja ettevõtlusarengu näitajates ning elanike sissetulekutes ja vaesuses. Suurem piirkondlik ebavõrdsus ilmneb ka mitmetes rahvatervise näitajates ning rahulolus kohalike omavalitsuste juhtimise ja arenguga. Piirkondlik areng on polariseerunud eriti selgepiiriliselt suuremate linnapiirkondade ning nendest kaugemale jäävate hõreasustusega maapiirkondade võrdluses. Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKP-s oli 2022. aastal 39,8%. Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust oli 2024. aastal 47%, mis on viimasel 5 aastal kasvanud keskeltläbi 0,3-0,5 %-punkti võrra aasta kohta. Rahvastiku pealinnaregiooni koondumine on lähiminevikus (2001-2021) olnud OECD riikide võrdluses Eestis üks kõige jõulisemaid (rahvaarvu kasv 14,9%, samal ajal kui ülejäänud Eestis kahanenud 16,5%). Samuti on rahvastiku vananemise riigi sisesed erinevused pealinnaregiooni ääremaalisemate maapiirkondade vahel OECD analüüside põhjal Eestis ühed silmatorkavamad. Siiski on viimastel aastatel olnud piirkonniti märgata üksikuid positiivseid arenguid ka väljaspool kahte suuremat linnapiirkonda, kus rahvastik on näiteks rände arvelt mõnel viimasel aastal kasvanud - nt Hiiu, Saare, Pärnu maakonnas ning ka mõnes maalises asustuspiirkonnas.

Eesti maapiirkondades elab praeguseks ligikaudu kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Kui Eesti rahvaarv oli 2024. aastal 3,5% võrra suurem kui 4 aastat varem, siis maapiirkonna elanike arv on aastatel 2020-23 Statistikaameti andmetel 3448 inimese võrra kahanenud. Siiski on pärast 2022. aastat maapiirkondade rahvaarvus toimunud Statistikaameti andmetel nihe kasvu suunas. Rahvaarvu märkimisväärsem kasv on viimasel 4 aastal olnud jätkuvalt Harjumaal (+6,8%) ja Tartumaal (+7,3%), kus eelkõige kasvavad linnalähedased piirkonnad. Seevastu 5 maakonnas Kagu-Eestis, Jõgevamaal ja Lääne-Eesti saarmaakondades on rahvastik samal ajal kahanenud koguni üle 3%. 2023. aastal oli vanuses 20- 64 maapiirkonna elanike tööhõivemäär 80,5%. Võrreldes eelmise aastaga kasvas tööhõivemäär 0,2 protsendipunkti. Nelja eelneva aasta võrdluses on kasv olnud üle 5 protsendipunkti võrra.

Üldise rahvastiku vananemise tõttu kestab ka olukord, kus tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on tunduvalt suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnalises asustuspiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maalises asustuspiirkonnas see selgelt kahaneb.

Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine.

Haldusreformi elluviimisega on loodud eeldusi arenguhüppe saavutamiseks omavalitsuste võimekuses, teenused on kättesaadavad ja muutunud kvaliteetsemaks. Sellegipoolest on kohalike omavalitsuste võimekus ebaühtlane. Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste edaspidine ühinemine, mis võiks olla vabatahtlik ja mida saaks toetada ühinemistoetuse taastamisega. Ühinemistoetuse taastamise eesmärk on soodustada KOVide võimekuse kasvu ja jätkuvat halduskorralduse ajakohastamist.

8

Näha on piirkondlike erinevusi omavalitsuse teenuste osutamises. Minuomavalitsuse veebilehe hindamise järgi on väljaspool Harjumaad KOVide teenuste olukord nõrgem. KOV teenustega rahulolus on 2022. a hinnangute põhjal5 eri piirkondade kõrgeim rahulolu Harjumaal (keskmiselt 65,5 punkti 100-st) ja Tartumaal (62,3 punkti), samas sellest tunduvalt madalamaks jääb rahulolu Ida-Virumaal, Valga-, Põlva- ja Jõgevamaal (vahemikus 49–52 punkti). Sarnased piirkondlikud erinevused on ka rahulolus koduomavalitsuse juhtimise muutusega viimasel kolmel aastal, mille osas on inimesed kõige rahulolevamad Harju-, Võru- ja Lääne-Virumaal (51–59 punkti) ja kõige rahulolematumad Järva-, Ida-Viru-, Põlva-, Valga- ja Jõgevamaal (alla 40 punkti 100-st). Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas 2021-2023. aasta keskmisena oli 54,33%, mis on alla Euroopa Liidu sama perioodi keskmise 55,67%. Kohalike omavalitsuste usaldus elanike seas on viimastel aastatel langenud. Perioodi 2018-2020 keskmine näitaja oli 59%.

Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Finantsautonoomia jaguneb tulu- ja kuluautonoomiaks. Tuluautonoomia näitab võimalusi ise makse ja tasusid kehtestada. Väga madal tuluautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on KOVide piiratud võimalus ressursse jaotada vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Tuluautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel. Tuluautonoomia parandamiseks on Riigikokku esitatud maamaksu seaduse muutmise eelnõu, mis suurendab hüppeliselt KOV autonoomiat maamaksu määramisel. Lisaks on plaanis laiendada KOV-de võimalusi kohalike makse kehtestada ning laiendada omavalitsuste õigusi haridusvaldkonna arvlemisel.

Kuluautonoomia näitab õigust oma eelarve vahendite kasutamise üle ise otsustada, sisuliselt mitte- sihtotstarbelisuste tulude osakaalu. 2024. aastal suunati kolm sihtotstarbelist toetust (asendushooldus, matusetoetus, pikaajaline hooldus) KOV tulubaasi. Täiendavalt võiks vähendada ka teiste sihtotstarbeliste toetuste osakaalu nende tulubaasi suunamise arvelt.

Erinevatest uuringutest ja raportitest6 on tulnud välja, et KOV-id panustavad ettevõtluskeskkonna arengusse ebaühtlaselt. Esineb palju positiivseid praktikaid, kuid ettevõtluskeskkonna arendamine ei ole üldreeglina süsteemne ning tervikpildina läbimõeldud. Analüüsid7, ettevõtjate küsitlused on peamise kitsaskohana välja toonud asjaolu, et KOV-id ei saa töökohtade loomisest otsest tulu. Tulumaksu jaotus on elukohapõhine, kohalike maksude kehtestamise võimalused piiratud ning muud ettevõtlusest mõjutatud maksud (ettevõtte tulumaks, käibemaks, aktsiisid) laekuvad riigieelarvesse. Kui KOVidele anda osa nt juriidilise isiku tulumaksust töökohtade järgi, see võiks suurendada huvi tegeleda ettevõtlusele soodsa toimekeskkonna loomisega.

Eestit iseloomustab võrreldes Põhjamaadega vähene detsentraliseeritus. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (25%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Regionaalarengu programmis on seatud eesmärgiks, et kohalike omavalitsuste tulude osakaal valitsussektorist oleks kasvav, enam kui 25%. 2023.a oli osakaal 24,9%.

5 Elanike rahulolu 2022 | Minuomavalitsus

6 Riigikontrolli audit „Kohalike omavalitsuste roll ettevõtluse edendamisel“ (2020); OÜ Geomedia uuring „Kohaliku omavalitsuse kasu ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda arendavatest teguritest“ (2020)

7 Riigikontroll, Kaubandus- ja Tööstuskoda, Geomedia jt

9

Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju koordineerimisel on puudujääke. Eeltoodud regionaalse arengu suundumustest tulenevalt vajab lisatähelepanu poliitikasekkumiste kavandamine regionaalsete erisuste vähendamiseks, eriti ettevõtluse arengu- ja konkurentsivõime, ettevõtlusarenguks vajamineva tööjõu kättesaadavuse, inimeste hõives osalemise, kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse ning rahvatervise valdkonnas. Tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid suunaksid teadlikumalt oma tegevuse mõju regionaalarengule.

Muuhulgas on pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks tegelik praktika välja kujunemata, sh puuduvad kesksed suunised valdkonnapoliitikate regionaalarengu mõju suunamiseks, seiremõõdikute piirkondlike andmete analüüsiks ning oluliste piirkondlike erisuste püsimise korral valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituste ning tegevuste muutmiseks, et toetada ühtlasemat regionaalarengut. Sealhulgas peaksid kesksed suunised regionaalarengu mõju suunamiseks arvestama, et kui probleem või lahendus mõjutab maapiirkondi, siis avalduva mõju paremaks hindamiseks tuleb lähtuda maaeluga arvestamise juhendist8.

Nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad üha enam meie aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ning koostööst Euroopa muude piirkondade ja tuumaladega. Interreg koostööprogrammid aitavad Eesti piirkondadel ja organisatsioonidel kasvatada oma haldussuutlikkust, vahetada kogemusi ja teadmisi üle Euroopa erinevates poliitikavaldkondades ning võimaldavad koostöös lahendada riigipiire ületavaid väljakutseid. 20. aasta jooksul on Eesti piirkondadesse investeeritud üle 300 mln eurot, üle 1000 koostööprojektis osales üle 2000 Eesti partnerorganisatsiooni. 2021-2027 perioodi programmid on aktiivses elluviimise faasis. 2024. aastal on alustatud uue 2028+ perioodi ettevalmistamisega nii programmide kui ELi tasandil.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 regionaaltoetuste ettevalmistamine on olnud plaanitust mõnevõrra hilisem, kuid kõige suuremate eelarvetega meetmete ettevalmistused õnnestus 2022. aastal valdavalt lõpule viia ning 2024. aasta novembri seisuga on rakendatavate meetmete kõik toetuse andmise tingimused kinnitatud ning meetmete taotlusvoorud avatud. 96% regionaaltoetustest on kavas kasutusele võtta avatud taotlusvoorudes.

Postside valdkond on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Edastatud postisaadetise koguarv

langes 2023. aastal 11,3% võrra peamiselt perioodika saadetiste mahu ja otsepostiteenuste mahu languse tõttu. Postituru kogukäive langes aastaga 6,9% võrra. Enim langesid kullerpostiteenused, kirisaadetise edastamine ja perioodika, mille käive langes tulenevalt vähenenud mahust. Universaalne postiteenuse (UPT) maht, mis on Ülemaailmse Postikonventsiooni ja postidirektiivi kohaselt kohustuslik teenus ja mida täna osutab Eesti Post, langes 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga 16,9%. Lähiaastatel tuleb lahendada UPT jätkusuutlikkuse küsimus.

8 Maaeluga arvestamine | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)

10

4. Olulised tegevused

Prioriteet Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju hindamise

kontseptsiooni, abivahendite ja koostöömudeli arendamine.

Milles seisneb

väljakutse?

Valdkonnapoliitikate regionaalse ja maapiirkondadele kohalduva mõju

koordineerimisel on puudujääke.

Olulisemad

tegevused 2025.

aastal

Piirkondlike arenguerinevuste suundumuste regulaarne analüüsimine ning nende pinnalt regionaalpoliitiliste põhifookuste defineerimine. Regionaalsete põhifookustega arvestamise süsteemi väljatöötamine ja juurutamine teistes asjaomastes valdkonnapoliitikates (mh õigusaktides).

Prioriteet Majanduskasvu ja -arengupiirkondade kontseptsiooni

väljatöötamine.

Milles seisneb

väljakutse?

Kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel tuleb

suurendada.

Olulisemad

tegevused 2025.

aastal

Lõuna- ja Kesk-Eestis sõlmitud regionaalsete arengulepete pilootprojektide pinnalt üle-eestilise kontseptsiooni väljatöötamine, mille eesmärgiks on piirkondade majanduse arengu ja ettevõtluse edendamine piirkondlike arengu ja ettevõtlusorganisatsioonide, omavalitsuste ja keskvalitsuse koostöös. Lõuna- ja Kesk-Eesti arengulepete tegevuste rakendamine.

Prioriteet Regionaalarengule suunatud toetuste mahu ja mõju

suurendamine töökohtade ja kvaliteetsete avalike teenuste

kättesaadavusele vähemarenenud piirkondades.

Milles seisneb

väljakutse?

Valdkondlike toetusmeetmete regionaalne mõju on väike.

Olulisemad

tegevused 2025.

aastal

Käivitunud on EL Ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetusmeetmed ja alanud 2028+ finantsperioodi ettevalmistused. Oluline on tagada nii valdkonnapoliitiliste kui regionaaltoetuste jõudmine vähemarenenud piirkondadesse, et ka seal tekiksid tasuvad töökohad ja kvaliteetsed avalikud teenused.

11

Prioriteet Postside valdkonna korralduse reformimine.

Milles seisneb

väljakutse?

Kvaliteetsele postiteenusele ja perioodilistele väljaannetele ligipääsu

tagamine võrdsetel tingimustel kõikjal Eestis.

Olulisemad

tegevused 2025.

aastal

Universaalse postiteenuse kontseptsiooni uuendamine ja postiseaduse muutmine, tagamaks kvaliteetne ja jätkusuutlik universaalne postiteenus kõikjal Eestis.

Prioriteet Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine:

tulevikuteenused, finantsautonoomia ja tulubaasi

suurendamine.

Milles seisneb

väljakutse?

Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige

madalam.

Olulisemad

tegevused 2025.

aastal

Töötada välja tuleviku omavalitsuse kontseptsioon, samuti vastavad õigusloome algatused, et muuta KOV tulubaas paindlikumaks ja jätkusuutlikumaks.

5. Programmi tegevused

5.1 Programmi tegevus - Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja

rakendamine

Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid;

Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused

Programmi tegevus 1 Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine

Tegevuse eesmärk: Üle Eesti ühtlasem areng, kus ettevõtlus, inimeste elujärg ja -keskkond areneb eri

piirkondade vahel tasakaalustatumalt.

Tegevuse mõõdikud 2023 (tegelik) 2025 (sihtase) 2026 (sihtase) 2027 (sihtase) 2028 (sihtase)

Maakondade SKP kasv

(15/15, kõigis

maakondades)9

15/15 (2022) 15 15 15 15

9 SKP elaniku kohta väljaspool Harjumaad, jooksevhindades PPS alusel, muutus võrdluses eelneva aastaga

12

Maapiirkonna SKP

elaniku kohta

(Eurostat)10 >

20 100 (2022) 21 000 21 200 21 300 21 500

Keskmiste

sissetulekute11 kasv

kõigis maakondades

suurem kui THI muutus

(15/15), %

6/15

(THI=9,2%)

15/15 15/15 15/15 15/15

Maapiirkonnas elavate

noorte vanuses 21–40

osatähtsus sama

vanusegrupi noorte

üldarvus, %12 =>

26,17 27,76 27,76 27,76 27,76

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused on riigi tervikliku arengu ja inimeste üle-Eesti ühtlasema heaolu vaatenurgast jätkuvalt peamisi pikaajalisi strateegilisi väljakutseid Eesti arengus. Ühtlasema arengu tagamine on väljakutseks eriti Tallinna ja Tartu linnapiirkondade ning suurematest keskustest kaugemale jäävate maapiirkondade ja Eesti ELi idapiiri regioonide võrdluses. Piirkonniti ebaühtlase arengu väljakutse vajab lahendamist regionaalarengu (toetus)meetmete ja valdkonnapoliitikate sekkumiste regionaalse mõju tugevama suunamise koostoimes.

Selgelt joonistuvad piirkondlike arenguerisuste taustal välja maapiirkondade pikemajajalised arenguväljakutsed. Erilist tähelepanu vajavad nt inimeste keskmisest madalamad sissetulekud, tööjõu ja noorte arvu kahanemine ning hea palgaga töökohtade nappus maapiirkondades.

Valdkonnapoliitikate regionaalse ja maapiirkondadele kohalduva mõju koordineerimisel on puudujääke. Tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid teadlikult oma tegevuse mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele. Välja kujunemata on toimiv praktika pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks, mõõdikute piirkondlike erisuste alusel valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituse täpsustamiseks ning strateegia Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kokku lepitud tegevuste elluviimiseks valdkondlike programmide alusel.

Välisvahendite toetusmeetmete regionaalse mõju suurendamiseks on 2021–2027 perioodiks loodud vajalikud õiguslikud ja arengudokumentidest lähtuvad eeldused, kuid tuge ja suunamist vajab ministeeriumite ametnike ning rakendusüksuste töötajate valmisolek ja oskus otstarbekalt ja mõjusalt siduda valdkonnapoliitilisi ning regionaalpoliitilisi eesmärke. Sageli ollakse küll teadlik oma

10 Eestis loetakse Eurostat metoodika kohaselt selle näitaja puhul maapiirkonnaks kõiki maakondi, v.a Harjumaa

11 elanike aastakeskmine ekvivalentnetosissetuleku (ST14) aastane kasv protsentides, võrrelduna tarbijahinna indeksi aastase muutusega.

12 Maapiirkonnas elavate noorte osakaal võrreldes kogu Eesti noortega, %, vanused 21 kuni 40 aastat. Allikas: ESA, RV0240.

13

valdkonna regionaalsetest erisustest, kuid ei nähta enda tegevusel seoseid nende tekkimise ega leevendamisega.

Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele, eriti väljaspool elavama majandusega piirkondi. Krediidiasutuste vahendatav laenuraha on raskesti kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on ebastabiilsed. Sellest tulenevalt on vaja parandada tagastamatu abi toetusmeetmete kõrval kindlustada ka ettevõtlus- ja eluasemelaenude parem kättesaadavus ning riiklikud laenugarantii mehhanismid turuõrkepiirkondades.

Elektroonilise side leviku ning inimeste mitmepaikselisuse ja liikumismustrite muutuste taustal on vaja kindlustada ka kohustuslike postiteenuste majanduslik jätkusuutlikkus ja tagada teenuste kvaliteet igal pool Eestis.

Üleriigiliste regionaalse arengu suundumuste taustal vajab erilist tähelepanu jätkuvalt Ida- Virumaa ja Kagu-Eesti areng. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade seireprotsessis tuli muuhulgas esile vajadus ministeeriumitel rohkem tähelepanu pöörata sellele, et riigi toetusmeetmetest jõuaks proportsionaalne osa nendesse piirkondadesse, toetada elanike sinna elama asumist muudest piirkondadest, tagada piirkonnas kaasaegse (üüri)elamufondi parem kättesaadavus ning kiirendada Ukraina sõjapõgenike integreerimist tavaellu, et saavutada seeläbi nende suurem panus eelkõige Ida-Virumaa arengusse. Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukrainas kaotati Interreg ELi välispiiri programm, mis oli oluliseks investeerimisallikaks ning piiriregionide arengu toetajaks. Lahenduste pakkumine välispiiri regioonide keerulisele sotsiaal-majandusliku seisundile ning piirkondade vastupidavus on fookuses mitme ELi ja Interreg programmide raames algatud projektis ning on ka üheks prioriteediks uue ÜKP ettevalmistamisel.

Tegevused:

Piirkondliku arengu toetamise vajaduste väljaselgitamine ja põhimõtete kujundamine ja regionaalarengu toetusmeetmete väljatöötamine.

Valdkonnapoliitikaid elluviivate õigusaktide ning strateegiadokumentide eelnõude

regionaalarengule ja maapiirkondadele avalduvate mõjudega arvestamise jälgimine ning koostajate

nõustamine mõjude varasema ja sisulisema arvestamise soodustamiseks. Osalemine valdkondlike

strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada piirkonniti erinevate arenguvajaduste ja -

väljakutsetega parem arvestamine.

Valdkonnapoliitikate sekkumiste koordineerimine ja nõustamine nende mõju tugevdamiseks regionaalse arengu tasakaalustamisele.

Regionaalse arengu tegevuskava (integreerituna Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavadega)

elluviimise seire ühildatuna pikaajalise strateegia “Eesti 2035” regionaalsete sihtide ja muutuste

edenemise seirega ning selle põhjal ettepanekute tegemine valdkonnaministeeriumite tegevuste

regionaalarengut tasakaalustava mõju tugevdamiseks.

Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi struktuurivahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu

meetmete ettevalmistamisel eelnõude koostajate juhendamine ja nõustamine toetuste

regionaalsete mõjude teadlikuks suunamiseks nii eelnõude koostamisel, sekkumiste uuendamisel

kui nende tulemuslikkuse hindamisel kogu rakendusperioodi jooksul. Koostöös teiste

14

ettevõtlusmeetmete eest vastutavate ministeeriumitega tagamine, et vähemalt 40% Nutikam Eesti

ja Rohelisem Eesti ettevõtlustoetustest jõuaks väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi.

2024. aastal käivitusid EL ja Eesti tasandil ettevalmistused 2028+ struktuuritoetuste perioodi rakendamiseks.

2025. aastal jätkame Interreg programmide elluviimisega.

Tulenevalt riigieelarve kärbetest on 2025. aastal vajalik vaadata üle kõigi riigieelarveliste regionaalarengu programmide sisu ja mõju ning uuendada programme ja nende rakendusstruktuure. Uuendatud riigieelarveliste toetusmeetmeid on kavas rakendada 2026-2028. Hiljemalt 2028. aasta sügiseks vaadatakse regulaarse ülevaatuse käigus uuesti üle kõigi programmide eesmärgid, eelarvejaotus ja otsustakse programmide jätkumine ja lisandumine aktuaalsetest regionaalarengu väljakutsetest lähtuvalt järgmiseks neljaaastaseks perioodiks.

Maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine maakonna arengustrateegia koostamisel

ja elluviimisel. Maakonna arengustrateegiate regulaarse uuendamise järgmine tähtaeg seaduses on

2027. I kvartal.

Võrgustikutegevused maakondlike arendusorganisatsioonide, suuremate linnade

arendusjuhtide, kohalike omavalitsuste arendusjuhtide omavahelise kogemuste vahetuse

soodustamiseks ning teabe jagamiseks.

Keskselt korraldatud koolitus- ja arendustegevused maakondliku ja kohaliku tasandi

arendusvõimekuse parandamiseks, ekspert- ja rakkerühmade ellukutsumine riigi ja KOVide ühiste

väljakutsete lahendamiseks. 2025. aastal algavad ruumiloome elukaart käsitlevad koolitused KOV

planeerimisspetsialistidele, samuti on kohalike omavalitsuste arengukavade ning maakonna

arengustrateegiate uuendamise vajadust silmas pidades kavas arengu kavandamise töötoad. 2025.

aastal algab maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskonsultantide koolitusprogramm ning

tehakse ettevalmistused KOV juhtide arenguprogrammi käivitamiseks 2026. aastal. Kavas on

käivitada KOV koostöömudelite arendamiseks rakkerühm ministeeriumite, ELVLi, omavalitsuste ja

nende ühisorganisatsioonide, valdkonna huvirühmade ning ekspertide osalusel.

Osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning regionaalarengu valdkonna EL-i ja OECD

töörühmade tegevuses. ÜPP võrgustiku tegevuse peamine eesmärk uuel perioodil on parandada

ÜPP 2023―2027 rakendamise kvaliteeti, suurendada sidusrühmade kaasatust, teavitada laiemat

üldsust ja võimalikke kasusaajaid ÜPP poliitikast ning aidata kaasa uuendusmeelsuse

edendamisele põllumajanduses, toidu tootmises, metsanduses ja maapiirkonnas.

Maaeluvõrgustiku eesmärkide elluviimiseks kogutakse, koondatakse ja levitatakse häid tavasid,

võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste näiteid, aidatakse otsida koostööpartnereid ning osaletakse

innovatsioonialases võrgustikutöös. Lisaks sellele on oluline roll ka avalikkuse teavitamisel ja

informeerimisel.

15

Vajaduspõhised statistikapäringud ja analüüsid regionaalarengu suundumiste seireks ning

vajadusel ettepanekute tegemine riikliku regionaalstatistika tootmise täiendamiseks.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 piirkondliku elu- ja ettevõtluskeskkonna

meetmete tulemuslikkuse hindamine (2025-2026).

Piirkondliku arendustegevuse ja regionaalse ettevõtluse toetamine

Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmeid rahastatakse Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika vahenditest, taaste- ja

vastupidavusrahastusest (RRF), Moderniseerimisfondist ja riigieelarvest. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ülesandeks on toetusmeetmete kavandamine, toetuse andmise

tingimuste kujundamine ning elluviimise ja tulemuste seire. Toetusmeetmete rakendamisel on

peamiseks partneriks Riigi Tugiteenuste Keskus ja PRIA, kes täidavad enamiku meetmete puhul

rakendusüksuse rolli. Lisaks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja PRIAle võivad rakendusüksuseks olla

mõnel juhul ka maakondlikud arendusorganisatsioonid, maakondlikud arenduskeskused või muud

partnerid vastavalt toetuse spetsiifikale sh Maaelu Edendamise SA (MES).

Toetusmeetmed piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks 2025. aastal on:

- toetused kohaliku omavalitsuse hoonete energiasäästu edendamiseks (kasvuhoonegaaside kvootide müügi vahendid, Moderniseerimisfond);

- maakondliku arendustegevuse toetus ühiselt täidetavatele ülesannetele ning maakondlike arenduskeskuste tegevustoetus;

- toetus maakonna arengustrateegiate elluviimiseks;

- toetus hajaasustuse majapidamistele (hajaasustuse programm);

- toetus kohaliku omaalgatuse edendamiseks (kohaliku omaalgatuse programm);

- väikesaarte programm;

- Ida-Virumaa programm;

- Kagu-Eesti programm kolme maakonna ühiste prioriteetide toetamiseks;

- toetus Setomaa ja Peipsiveere piirkonna elujõulisuse suurendamiseks;

- toetus VKEde konkurentsivõime tugevdamiseks Kagu-Eestis (ERF);

- toetus ettevõtluskeskkonna ja maakondlike teenusvõrgustike arendamiseks (ERF);

- toetus maakondlikele arenduskeskustele nõustamisteenuse pakkumisel ja VKEde võimekuse kasvatamisel (ERF);

- toetus avalike teenuste ümberkorraldamiseks ja linnaruumi arendamiseks (ERF);

- toetus kohalikku ja piirkondlikku arendustegevust toetavatele uuringutele, ekspertiisidele ja pilootprojektidele (ERF);

- toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade arendamiseks (ERF);

- toetus suuremates linnapiirkondades nutikate lahenduste toetamiseks (ERF);

16

- toetus KOVide investeeringutele jalgratta- ja/või jalgteedesse (RRF, Ühtekuuluvusfond);

- toetus õiglast üleminekut võimaldavatele piirkondlikele algatustele Ida-Virumaal (õiglase ülemineku fond, ÕÜF);

- toetus Ida-Viru KOV investeeringutele ülemineku mõjude leevendamiseks (ÕÜF);

- toetus KOVidele tuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (RePowerEU);

- toetus kohaliku algatuse toetamiseks ehk LEADER programm (EAFRD);

- toetus maapiirkonnas uute töökohtade lisandumiseks eelduste loomiseks rakendatakse maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamisele suunatud investeeringutoetust ja finantsinstrumente (EAFRD);

- eelduste loomiseks innovaatiliste ja arengule suunatud ettevõtete osakaalu suurendamiseks maapiirkonnas rakendatakse ettevõtluskeskkonna arendamise toetust (EAFRD).

Piiriülese koostöö toetamine

Kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi piiriülest koostööd toetatakse põhiliselt Euroopa territoriaalse koostöö programmide kaudu, mis rahastatakse ERFi vahenditest.

Eesti osaleb seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ehk Interreg programmis, mille raames toetatakse koostööd:

- piiriüleselt: Euroopa Liidus - Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid

- riikide vahel: Läänemere piirkonna programm;

- piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT, ESPON, INTERACT programmid.

Perioodil 2021-2027 jätkavad kõik seitse Interreg programmi. 2024. a novembri seisuga on kohustustega kaetud u 80% programmide vahenditest..

Interreg programme viivad ellu koostöös teiste riikidega erinevates riikides asuvad institutsioonid. Programmi otsused langetatakse konsensuslikult seirekomiteedes, mille liikmeteks on erinevad ministeeriumid, regioonid (omavalitsusliitude esindajad) ja sotsiaal-majanduslikud partnerid (nt Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Vabaühenduste Liit).

Eesti-Läti programmi ja Eesti ELi välispiiri programmi rakendamise eest vastutab Eesti riik ning nende programmide korraldusasutus ja tehnilised sekretariaadid asuvad Riigi Tugiteenuste Keskuses. Eesti ELi välispiiri programm on sulgemise faasis.

Finantskontrolli teostamine projektipartnerite üle on iga programmis osaleva riigi kohustus. Kontrolli läbimine on eelduseks programmide vahendite väljamaksmiseks Eesti toetuse saajatele. Eestis täidab finantskontrolli funktsiooni Riigi Tugiteenuste Keskus.

Postside korraldamine

Maapiirkonnas perioodiliste väljaannete kohale toimetamise dotatsioon on vajalik tagamaks kõigile Eesti elanikele võrdsed tingimused, sõltumata elukohast ning majanduslikust sissetulekust. Kuigi perioodiliste väljaannete mahud on aasta aastal vähenenud, on oluline tagada väljaannete

17

kättesaadavus nõrgematele sihtrühmadele, kellel puudub ligipääs muudele infoallikatele või kes jätkuvalt kasutavad paberväljaandeid.

Postiseaduse muutmine, mille eesmärgiks on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik postiteenus kõikjal Eestis.

2025. aastal toimub 28. Ülemaailmse Postiliidu kongress Dubais.

Tulemus: Kõikide Eesti piirkondade arengueeldused on majanduskasvuks kasutatud, mida näitab

SKP ning keskmiste sissetulekute kasv igas piirkonnas ning kõigis piirkondades pidevalt paranev

elukvaliteeti tõstvate hüvede kättesaadavus. Saavutatakse riigi arengudokumentides määratud

regionaalse arengu eesmärgid. Regionaalmeetmete rakendamisel on võimalikult suur mõju

regionaalpoliitika eesmärkide saavutamisele ning meetmete abil saavutatakse mahajäänumate

piirkondade areng.

5.2 Programmi tegevus - Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine

Programmi tegevus 2 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine

Tegevuse eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik

kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus

Tegevuse mõõdikud 2023*

(tegelik)

2025

(sihtase)

2026

(sihtase)

2027

(sihtase)

2028 (sihtase)

KOV teenustega rahulolu

piirkondlikud erinevused: KOV

teenustega rahulolu näitaja 10%

kõrgeima ja 10% madalaima

hinnanguga KOV-de vahe13, <=

Küsitlus üle

aasta

25 25 25 25

Elukeskkonnaga rahulolu

piirkondlikud erinevused: 10%

kõrgeima ja 10% madalaima

hinnanguga KOVide vahe14, <=

Küsitlus üle

aasta

15 15 15 15

Teenusvaldkondade osakaal, milles

vähemalt 90% KOVidest saavutab

vähemalt taseme 3 (9 skaala)15, %

28% (5

valdkonda

18-st)

35 40 40 40

Kohalike omavalitsuste tulude

osakaal valitsussektorist16, %

24,9% 25 25 25 25

13Elanike rahulolu 2022 | Minuomavalitsus

14 Elanike rahulolu 2022 | Minuomavalitsus

15 Avaleht | Minuomavalitsus

16 Statistikaamet

18

Riigieelarvest KOV-de

sihtotstarbeliste toetuste (sh

toetusfond) osakaal KOV-de

põhitegevuse tuludest, %

26,3% 23% 18% 18% 18%

Tasandusfondi mittesaavate

KOVide ja tasandusfondi saavate

KOVide põhitulu (tulumaks ja

maamaks) elaniku kohta erinevus

kordades

1,28 1,26 1,25 1,24 1,23

Finantsraskustes KOV-de arv 0 0 0 0 0

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:

Eesti riigi vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (24%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine.

Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses arendustegevuses. Kuigi haldusreformi tulemusena omavalitsuste haldusterritooriumid suurenesid, on meil jätkuvalt omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita omavalitsuste koostöös – näiteks erivajadustega laste haridus, teatud sotsiaal- ja haridusteenused jne. Kohalike omavalitsuste enda rahaline panus ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks on vähene, olulisel määral sõltutakse riigilt laekuvast maakondliku arendustegevuse toetusest. Lisaks peab suurenema üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT- ja personaliarenduste koordineerimisel ja muude keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel.

Suurendada tuleb kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel. Selleks, et tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool Harjumaad, on oluline laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel.

Kohaliku omavalitsuse valmidus kaasas käia ühiskonna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega, näiteks teenuste tagamine arvestades inimeste kasvavat mobiilsust, asümmeetrilise detsentraliseerimise rakendatavus Eesti õigusruumis, kohaliku demokraatia ja juhtimise uued väljakutsed, rohepööre. See eeldab pikemas perspektiivis nii omavalitsuste demokraatliku olemuse, teenuste tagamise kui ka territoriaalsuse ümbermõtestamist.

Kohalike omavalitsuste võimekus on ebaühtlane. Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste edaspidine vabatahtlik ühinemine. Vabatahtlikku ühinemist toetaks omal algatusel ühinevatele omavalitsustele riikliku ühinemistoetuse taastamine.

19

Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Väga madal finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on piiratud võimalus KOVidel jaotada ressursse vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Finantsautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel.

Tegevused:

Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitika kujundamine

Eesmärgiks on võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik

tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus.

Toetada detsentraliseerimise pikaajalises plaanis kavandatud tegevuste elluviimist.

Soodustada ja toetada KOV koostöös ülesannete täitmist (toetusmeetmed, juhendid jms), sh suurendada Eesti Linnade ja Valdade Liidu rolli KOV koostöö arendamisel.

Kujundada kohaliku ja regionaalse mõjuga valdkondlike poliitikate koordinatsioonimehhanismid regionaalsel tasandil.

Tagada regulaarne andmete uuendamine (sh KOVide küsitlus ja elanike rahulolu uuring17) minuomavalitsus.ee veebilehel. Arendada rakendust edasi, muutes selle igapäevaseks tööriistaks kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel, omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika kujundamisel ning siduda omavalitsuste rahastamine teenustasemetega.

Taotleda vahendeid ja valmistada ette regulatsioon kohalike omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste toetamiseks;

Koordineerida ministeeriumite vahelise KOV inimvara arendamise võrgustiku tegevust ja tegevuskava elluviimist;

Uuendada kohaliku omavalitsuse korralduse seadust.

Koostada KOV tulevikustsenaariumid aastaks 2035;

Viia ellu regionaalsete arengulepete ja regionaalsete nõukogude pilootprojektis kokkulepitud

tegevused ning koostada lahendus regionaaltasandi tuleviku osas;

Suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks,

- andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu.

- suurendades maksuautonoomiat maade hindamise läbiviimise, kohalike maksude osakaalu suurendamise ja üksikisiku tulumaksu protsendi määramise õiguse kaudu.

17 Elanike rahulolu uuringu metoodika muudatuse tõttu viiakse uuring läbi 2022 teisel poolaastal ning andmed selguvad 2022. aasta lõpuks/2023. aasta alguseks.

20

Leppida kokku võimalused kohalike omavalitsuste motivatsiooni tõstmiseks ettevõtluskeskkonna arendamisel juriidilise isiku tulumaksust osa jaotamisega töökohtade arvu järgi KOVis ja kohaliku kasu instrumentidele õigusliku aluse andmisega.

Edasi arendada omavalitsuste finantsjuhtimist, sh regulatsioonide muutmist, liikumaks tulemuspõhise, huvigruppe kaasava ning läbipaistva eelarvestamise poole.

Seirata kohalike omavalitsuste finantsolukorda ja hinnata finantssuutlikkust omavalitsuste finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Tulemus:

• Eestis on võimekas ja hästi korraldatud, kohalikele elanikkonnale kvaliteetseid teenuseid tagav kohalik tasand, mida usaldab üle 60% elanikest.

• Eestis on finantsiliselt kestlik kohalik tasand, kus finantsinformatsioon on läbipaistev ning finantsraskustes KOVe ei ole.

21

6. Programmi juhtimiskorraldus

Regionaalarengu programmi juhib regionaalarengu asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse.

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Programmi tegevus 1. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng

Programmi tegevuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM poliitika

kujundamisega, PRIA toetuse maksmisega ja METK maaelu võrgustiku teenuste osutamisega. ReM

kujundab regionaalpoliitikat, postisideteenust ja piiriülese koostöö meetmeid. PRIA kaudu on

võimalik taotleda mitmekesistamise meetme ja LEADER projektidele toetusi. RTK kaudu makstakse

välja enamiku teiste regionaalarengu programmi toetusmeetmete projektitoetused.

Programmi tegevus 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine

Programmi tegevuse eesmärkide saavutamiseks kujundab ReM kohalike omavalitsuste

finantseerimise ja finantsjuhtimise ning kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitikat.

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Teenuste rahastamiskava 2025 2026 2027 2028

Elukeskkond, liikuvus ja merendus

tulemusvaldkond

-182 982 465 -198 089 800 -169 262 694 -155 730 417

Regionaalarengu programm -182 982 465 -198 089 800 -169 262 694 -155 730 417

Regionaalarengu meede -182 982 465 -198 089 800 -169 262 694 -155 730 417

Kohalike omavalitsuste poliitika ja

finantseerimine programmi tegevus

-30 622 888 -54 551 724 -63 392 193 -62 960 847

Kohalike omavalitsuste finantseerimise ja

finantsjuhtimise poliitika kujundamine

teenus

-696 706 -642 579 -535 602 -537 115

Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse

poliitika kujundamine teenus

-29 926 182 -53 909 145 -62 856 591 -62 423 733

Regionaal- ja maaelu poliitika kujundamine

ja rakendamine programmi tegevus

-152 359 578 -143 538 077 -105 870 501 -92 769 570

Maaelu toetuste andmine teenus -42 257 960 -28 520 102 -30 520 774 -30 520 774

Maaeluvõrgustiku teenused teenus -432 015 -424 941 -424 941 -424 941

Piiriülese koostöö toetamine teenus18 -11 279 179 -4 841 659 -4 393 352 -4 407 789

18 Kajastab ainult Interreg Eesti-Läti ja Eesti ELi välispiiri programmi toetusi.

22

Piirkondliku arendustegevuse ja regionaalse

ettevõtluse toetamine teenus

-92 083 340 -103 503 719 -64 428 433 -51 380 171

Postside korraldamine teenus -1 656 931 -1 657 643 -1 657 703 -1 657 703

Regionaal-ja maaelupoliitika kujundamine

teenus

-4 650 153 -4 590 012 -4 445 297 -4 378 191

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35

„Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”,

„Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja

„Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“

Lisa 8

Programmi „Regionaalareng 2025-2028“ Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava

Nimetused 2025 2026 2027 2028

Programm Regionaalareng

Kulud 182 982 465 198 089 800 169 262 694 155 730 417

sh välistoetused ja kaasrahastus 141 462 707 150 356 559 119 138 714 107 131 398

Investeeringud 185 819 84 814 84 814 84 814

Mitterahalised kulud 193 797 179 627 179 627 179 627

Regionaal- ja maaelupoliitika

kujundamine ja rakendamine

Kulud 152 359 578 143 538 077 105 870 501 92 769 570

sh välistoetused ja kaasrahastus 125 991 358 120 794 438 83 560 310 70 304 010

Investeeringud 185 819 84 814 84 814 84 814

Mitterahalised kulud 171 127 156 957 156 957 156 957

Kohalike omavalitsuste poliitika

ja finantseerimine

Kulud 30 622 888 54 551 724 63 392 193 62 960 847

sh välistoetused ja kaasrahastus 15 471 349 29 562 121 35 578 404 36 827 388

Investeeringud 0 0 0 0

Mitterahalised kulud 22 670 22 670 22 670 22 670

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35

„Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”,

„Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja

„Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“

Lisa 9

Maa ja ruumiloome programm 2025–2028

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond,

liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus.

Valdkonna

arengukava/

Eesti 2035, Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava

aastani 2030, Üleriigiline planeering (edaspidi ÜRP) 2030+

Programmi nimi Maa ja ruumiloome programm 2025―2028

Programmi eesmärk Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja

ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja

kättesaadavate teenustega.

Programmi periood

4 aastat (2025–2028)

Peavastutaja

(ministeerium)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala

asutused)

Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu)

Kaasvastutaja

ministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ReM),

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi

PRIA)

2

Sisukord

1. Programmi üldinfo .......................................................................................................... 1

Sisukord ...................................................................................................................................... 2

2. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................... 5

4. Hetkeolukorra lühianalüüs .............................................................................................. 6

5. Olulised tegevused/sekkumised ............................................................................................. 9

6. Programmi tegevused ........................................................................................................... 11

6.1. Programmi tegevus – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine

(MKM) ..................................................................................................................................... 11

6.2. Programmi tegevus – Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine (MKM) ............. 14

6.3. Programmi tegevus – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine (MKM)

.................................................................................................................................................. 17

6.4. Programmi tegevus – Maaparanduse poliitika rakendamine (MKM) ............................... 19

6.5. Programmi tegevus – Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine

(ReM) ....................................................................................................................................... 21

7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................ 24

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ..................................................................................... 25

LISA 2. Teenuste rahastamiskava ............................................................................................ 30

3

2. Sissejuhatus

Maa ja ruumiloome programm on üks kuuest tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja

merendus“ eesmärkide saavutamiseks koostatud programmist. Tegemist on uue programmiga

(alates 2025. aastast), mis on koostatud programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024-

2027“ (maaparandus ja osaliselt maakasutus) ning „Regionaalpoliitika programm 2024-2027“

(ruumiline planeerimine, ruumiandmete tagamine ning maakasutus ja maatoimingud)

baasil1. Tegemist on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja regionaal- ja

põllumajandusministeeriumi ühisprogrammiga.

Maa ja ruumiloome programm koosneb viiest programmi tegevusest. MKM vastutab nelja

programmi tegevuse eest: ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine,

maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine, ruumiandmete hõive, analüüsid ja

kättesaadavaks tegemine ning maaparanduse poliitika rakendamine. ReM vastutab programmi

tegevuse põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine eest.

Programm aitab panustada ÜRO säästva arengu eesmärkidesse2 (horisontaalne valdkond) ning

panustab riigi strateegilistesse eesmärkidesse, sh otsesemad seosed on järgmiste strateegiatega:

● Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“3;

● Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2024–20274;

● Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“5;

● Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 20306;

● Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027;

● Ehituse pikk vaade 20357.

Programmi tegevus „ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine“

panustab peamiselt „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline

ja kvaliteetne elukeskkond“ valdkonnas vajalike muutuste saavutamisse. Ruumiline

planeerimine on lisaks käesolevale tulemusvaldkonnale seotud ka kõigi teiste

tulemusvaldkondade ning riigi arengut suunavate arengukavadega, mille ruumiliseks

väljundiks on üleriigiline planeering. Planeeringu koostamine on ainus võimalus kaaluda

erinevate valdkondade ruumilisi vajadusi kindlas asukohas ja vastastikuses koosmõjus.

Erinevate valdkondade vajaduste terviklik ruumiline lahendamine näitab ka võimalusi

ruumilise lahenduse sünergiaks. Koostamisel olev üleriigiline planeering „Eesti 2050“ seab

omakorda sihid kõikide uute valdkondlike arengukavade ja riigi pikaajalise arengustrateegia

koostamiseks.

Programmi tegevus „maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine“ aitab kaasa „Eesti

2035“ strateegilise sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“

saavutamisele ning on seotud ruumilise planeerimise programmi tegevusega, sest maakasutust

korraldatakse ruumilise planeerimise ja maatoimingute koosmõjus. Maa on piiratud ressurss,

1 Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2 Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid | Riigikantselei 3 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmine | Eesti Vabariigi Valitsus 5 Üleriigiline planeering - Planeerimine.ee 6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 7 Ehituse pikk vaade 2035 | Kliimaministeerium

4

mille väärtus ajas kasvab, seetõttu kasvavad ka konkurents maale ning nõudmised maa omandi

ja kasutusega seotud infole. Maa on vajalik erinevate valdkonnapoliitikatega seotud eesmärkide

elluviimiseks. Ühiskonnas muutuvatele vajadustele kiireks reageerimiseks on vaja järjest

paindlikumaid maakasutuse suunamise ja ümberkorraldamise võtteid. Maaressurssi, sh riigi

maareservi, on vaja hoida ja hallata heaperemehelikult, mh täites omanikukohustusi, suunates

seda käibesse ja väärtustades lähtuvalt planeeringujärgsest parimast kasutusest.

Programmi tegevus „ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine“ on

tihedalt seotud tulemusvaldkonnaga „digiühiskond“, sest hõlmab asukohaga seotud andmete

kogumist, hoidmist, töötlemist ja jagamist ning ruumindmete taristu riiklikku koordineerimist.

Tegevus panustab “Eesti 2035” sihi “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne

riik” saavutamisse läbi kvaliteetsete ruumiandmete kättesaadavuse tagamise. Ruumiandmed on

andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale,

sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta,

omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Teenuseid saab luua ja andmeid otsuste tegemiseks

kasutada, kui andmed on ajakohased ning kogutud ühtsel korrastatud viisil. Asjakohased,

usaldusväärsed ja kvaliteetsed e-teenustega kasutajasõbralikult kättesaadavad ruumiandmed on

seotud ühiskonna kõigi eluvaldkondadega ning toetavad Eesti keskkonna, julgeoleku,

turvalisuse, pärandi, kultuuri jm hoidmist ning riigi, selle erinevate piirkondade ja ettevõtete

konkurentsivõime parandamist.

Programmi tegevused „põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine“ ja

„maaparanduse poliitika rakendamine“ panustavad „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse. Väärindades

põllumajandus- ja metsamaad ning tagades toiduga kindlustatuse ja kvaliteetse puidu

kättesaadavuse, aidatakse kaasa soodsa majanduskeskkonna loomisele ja põllu- ja

metsamajanduse tootlikkuse kasvule. Samuti mõjutab säästlik maakasutus „Eesti 2035“ sihi

„Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamist,

panustades säästlikku metsandust ergutavatesse tegevustesse, põllumajandusmaa säilimisse ja

selle hea seisundi tagamisse ning kestliku põllumajandus- ja metsandustaristu arendamisse ja

haldamisse. Põllumajandusmaa sihipärane kasutus ja maaparanduse valdkonna tegevused

panustavad „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ alaeesmärgi

„Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“

saavutamisse. Täpsemalt panustab valdkond arengukava tegevussuuna 4 „Kvaliteetsed sisendid

põllumajanduses“ eesmärgi „Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist

põllumajandustootmist“ eesmärgi täitmisesse. Selle eesmärgi kohaselt tuleb

põllumajanduslikus kasutuses hoida vähemalt üks miljon hektarit põllumajandusmaad. 62%

kasutuses olevate põllumajandusmaade viljelusväärtus sõltub veevarusid reguleerivatest

maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist, sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude

seisundist ja toimimisvõimest.

Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahendite meetmete

väljatöötamisega:

MKM valitsemisalas:

 Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine

 RePowerEU projekt

 Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF)

ReM valitsemisalas:

5

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027”

meetmetega:

 Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus

 Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus

 Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus

 Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning

keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus

 Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise

ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus

 Perioodi 2023-2027 riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude uuendamiseks ja

seiretehnika soetamiseks investeeringutoetuse andmine

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk:

Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik

maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega.

Programmi mõõdikud:

Mõõdik Tegelik

(2023)

Sihttase

(2025)

Sihttas

e (2026

)

Sihttas

e (2027

)

Sihttase

(2028)

Sihttase

(2035)

Elukeskkonnaga

rahulolu Allikas: ReM

73,5% 74% 75% 75% 76% >73,5%

Elukeskkonnaga rahulolu mõõdik on oluline mitmes valdkonnas, sh on see ka

tulemusvaldkonna mõõdik „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ ning strateegia „Eesti 2035“

sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ mõõdik.

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), MKM valitsemisala

Programmi tegevus Eelarv

e

Eelarve prognoos

2024* 2025 2026 2027 2028

Kokku 0 -18 026 -16 928 -16 360 -16 360

Ruumilise planeerimise poliitika

kujundamine ja korraldamine

0 -2 465 -2 437 -2 399 -2 399

Maakasutuspoliitika kujundamine ja

elluviimine

0 -6 209 -5 690 -5 482 -5 482

Ruumiandmete hõive, analüüsid ja

kättesaadavaks tegemine

0 -6 972 -6 497 -6 225 -6 225

Maaparanduse poliitika rakendamine 0 -2 379 -2 304 -2 253 -2 253

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), ReM valitsemisala

Programmi tegevus Eelarve Eelarve prognoos

2024* 2025 2026 2027 2028

Põllumajandusmaa kasutamise ja

maaparanduse poliitika kujundamine

0 -17 425 -15 714 -15 323 -15 325

* Kuna tegemist on uue programmiga, siis 2024. aasta eelarvet ei ole võimalik näidata.

6

Programmi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse

amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea

jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes.

Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta.

Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või

ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest

(teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud).

4. Hetkeolukorra lühianalüüs

2023. a uuringust „Elukeskkonnaga rahulolu hindamise metoodika täiendusvõimalused ja

andmete kasutamine säästva arengu suunamisel“ selgus, et Eesti elanike rahulolu oma

elukoha elukeskkonnaga 100-punkti skaalal on 73,5. Võrdluses 2020. aasta tulemustega on

Eesti inimeste rahulolu tõusnud. Ruumiloomes kasutatakse rahulolu hinnangut sisendina

planeerimistegevusele. Elukeskkonnaga rahuolu peegeldab erinevaid valdkondi nagu

looduskeskkonda, majanduskeskkonda, ehitatud keskkonda, kogukonda ja valitsemist.

Ühiskonna püsitatud ruumilise arengu eesmärke ja kvaliteetset elukeskkonda ei ole üheski

ühiskonnakorralduses võimalik saavutada ilma eri valdkondade panuseta. Praegu on

koostamisel üleriigiline planeering „Eesti 2050“8, millega määratakse kogu riigi ruumilise

arengu põhimõtted ja suundumused. Võrreldes kehtiva üleriigilise planeeringuga tuleb enam

tähelepanu pöörata kliimamuutustele ja julgeoleku olukorrale. Ruumi kvaliteet sõltub siiski

olulisel määral valdkondlikest otsustest, mis langetatakse sageli väljapool ruumilist

planeerimist. Silmas tuleb pidada, et pelgalt planeeringu koostamisega ei ole võimalik

lahendada kõiki eri valdkondades esinevaid probleeme ning eri valdkondadel peab olema

valmisolek rakendada planeeringu koostamisel ilmnevat teavet ka valdkondlike otsuste

tegemisel.

Planeerimissüsteemi ühiskonnas toimuvate muutustega kohanemiseks on arendamisel riiklik

planeeringute menetlemise infosüsteem ning koostamisel planeerimisseaduse muutmise

seaduse eelnõu. Eelnõu koostamisele eelnes ruumilise planeerimise rohelise raamatu9

koostamine, planeerimisseaduse järelhindamine10 ja väljatöötamiskavatsuse koostamine11.

Taastuvenergeetika kiiremaks arendamiseks vajalikke seaduse muudatusi on tehtud ka

väljaspool planeerimisseaduse üldist ülevaatamist.

Ruumilise planeerimise valdkonna probleemkohad ja võimalikud lahendused on kirjeldatud

2019. aastal valminud ruumilise planeerimise rohelises raamatus12 ning 2021. aastal

koostamisel olnud Vabariigi Valitsuse juures töötanud rohepoliitika ekspertrühma aruande

ruumiplaneerimist käsitlevas osas13. Parenduste elluviimine toimub ruumilise planeerimise

poliitika ja praktika suunamise kaudu ning vajalikke arendusprojekte ellu viies.

Avalikes huvides maade omandamist viiakse läbi planeeringute elluviimiseks ning MaRu

omandab maid Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektides. Maade omandamisel on töömaht

8 https://riigiplaneering.ee/uleriigiline-planeering/uleriigiline-planeering-eesti-2050/uleriigiline-planeering-2050 9 https://planeerimine.ee/prr/ 10 https://planeerimine.ee/planeerimisseaduse-moju-jarelhindamine/ 11 https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/planeerimisseaduse-uuendamine/ 12 https://planeerimine.ee/prr/ 13 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika

7

hüppeliselt kasvanud, sest ehitusprojektid on korraga valminud, samuti on läbiviidud

ehitushankeid ning ajaline surve maade omandamiseks on suurenenud. Töös on arvestatav hulk

keerukamaid menetlusi, seotult õigusküsimuste ja vaidlustega, peamiselt väärtuse määramise

osas, mis võivad jõuda sundvõõrandamiseni. Ettevalmistamisel on maade omandamised

rohetaristu projektide elluviimiseks. Omandamise protsessi on muutnud keerukamaks asjaolu,

et omandamistega on tulnud alustada enne ehitusprojektide valmimist, kui täpsed maavajadusel

ei ole veel teada.

Maakataster viidi 2022.–2024. aastal üle uuele maatoimingute platvormile. Katastri kui

riigi põhiregistri eesmärgiks on registreerida kinnisasja piirid ja ruumiline ulatus, väärtus,

looduslik seisund ja kasutamist kajastav informatsioon (sh kitsendused), Eesti haldus- ja

asustusüksuste ulatus ning tagada selle informatsiooni kvaliteet, säilitamine ning avalikkusele

kättesaadavus. Uuele maatoimingute platvormile üleminek tähendab, et seniselt maaüksuse

põhiselt katastrilt minnakse üle punktipõhisele, mis loob olulised eeldused andmete

täpsustamiseks.

Katastriandmete kvaliteedi parandamine on olnud pidev tegevus, mida oleks vajalik

maareformi lõppedes hoogustada. Maareformi käigus kanti maad katastrisse kiiresti ja

ebatäpsete kaardiandmete ning mõõdistusviiside alusel, seetõttu on katastriandmete kvaliteet

ebaühtlane. Vaid veidi üle poole katastrisse kantud maaüksustest (51%) ja alla poole

piiripunktide arvust (41%) on 2023. aasta lõpu seisuga nõuetekohases kvaliteedis ehk

registreeritud riiklikus ristkoordinaatsüsteemis L-EST. Katastriandmed on aluseks, ehitus- ja

planeerimisalasele tegevusele, maamaksu arvestusele jms, mistõttu ühiskonna ootus korrektsete

piiriandmete järele on tõusvas trendis. Mida enam tehakse ühiskonnas andmepõhiseid otsuseid,

seda kõrgemat kvaliteeti ka katastriandmetelt oodatakse. Üheks katastriandmete parandamise

meetmeks on Eesti Topograafia Andmekogu (edaspidi ETAK) ja katastriandmete automaatne

sidumine, mis muutus võimalikuks uuele maatoimingute platvormile üleminekul. Avaandmete

kasutusvõimaluste laienemisega tõuseb maaomanike teadlikkus enda kinnisasjade kohta

käivast informatsioonist, seetõttu on tõusvas trendis ka piiriandmete madalast kvaliteedist

tulenev piirivaidluste kasv. Ühiskonnal on ootus, et kataster tegeleks senisest enam

piiriandmete parandamismenetlustega, tegevust oleks võimalik aktiveerida omandireformi

reservfondi (ORF) vahendite kaasamisega. -2023. aasta veebruaris jõustusid

maakatastriseaduse ja tõestamisseaduse muudatused piiratud asjaõiguste ruumiandmete

kindlaks määramiseks. Seonduvalt lisandus 2024. aastal maatoimingute platvormile uue

teenusena piiratud asjaõiguse ruumiandmete infosüsteem (edaspidi PARI), mis võimaldab

piiratud asjaõiguse ja sundvalduse ruumiandmete ettevalmistamise enne notaritehingut.

Varasemalt sõlmitud piiratud asjaõiguse lepingute ja sundvalduste kandmiseks maakatastrisse

puuduvad vahendid. Vabariigi Valitsusele anti volitus riigi maareservi säilitamise

põhimõtete ja maa maareservi arvamise korra kehtestamiseks. Volitusnormist lähtuvalt

sisustatakse määruses kinnisasja reservi arvamise ja reservist välja arvamise kord ja säilitamise

põhimõtted. Kuni 2023. aastani on maareservi jäetud maad analüüsitud vajaduspõhiselt enne

müüki või kasutusse suunamist. 2023. aastal töötati välja analüüsi metoodika ja pilootprojektina

analüüsiti 1040 kinnisasja. Kogu analüüsi viimine uutele alustele vajab õigusliku regulatsiooni

muutmist, mis on töös ja infosüsteemi arendust, mis jääb väljakutseks,. Infotehnoloogiline

arendus aitaks lihtsustada riigivara haldamist, lõpetada riigivara ja reformimata maa

analüüsimine erinevates andmekogudes, vähendada andmete töötlemisel käsitööd ning tagada

riigi kinnisasjade kohta käivate andmete omavaheline võrreldavus.

Maareform on suures osas läbiviidud, maareformi toiminguid on vaja teha 2023. aasta lõpu

seisuga veel umbes 12 600 maaüksusel (ligikaudu 0,26% Eesti maismaa pindalast).

Hinnanguliselt 14% neist maaüksustest jäetakse riigi omandisse või antakse

8

munitsipaalomandisse, 21% erastatakse või seatakse maal asuva ehitise omaniku kasuks

hoonestusõigus ja ligi 1% maaüksustest tuleb tagastada õigustatud subjektidele või seada

korteriomandid. 50% reformimata maatükkidest moodustavad kinnisasjade vahele jäänud

iseseisva kasutusvõimaluseta maad (n-ö ribad), mis on tekkinud erinevate maareformi vigade

tõttu ja mis on otstarbekas liita mõne piirneva kinnisasjaga. Reformimata maaüksustest 14%

osas ei ole tulevane maaomanik teada. Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses

menetluste käigus ilmnevate asjaoludega, sh võib maaüksuste arv kasvada maaüksuste

jagamisel. Paljudel juhtudel on maareformi tegevused peatunud õigustatud isikute tegevusetuse

(nt lõpule viimata pärimismenetlus) või õigusega kooskõlas mitteolevate soovide tõttu või

kohaliku omavalitsuse tegevusetuse tõttu maareformi eeltoimingute tegemisel. Maareformi

alaste teadmistega ametnike hulk MaRu-s ja kohalikes omavalitsustes väheneb, see vähendab

maareformi tempot ning suurendab MaRu koormust nõustamisel ja riigipoolsetes toimingutes.

ORF-i kasutamise esmane ja peamine eesmärk on maa- ja omandireformi läbiviimine, seega on

maareformi toimingute rahastus suures osas tulnud ORF-ist.

Maareformi käigus on jäetud ja jäetakse riigi omandisse maaüksusi, millel paikneb teadmata

seisundis ja ebaselge õigusliku taustaga ehitisi, prügiladestus, ebaseaduslik maakasutus,

või muu lahendamist vajav probleem. Sellised olukorrad vähendavad riigivara väärtust,

takistavad nende kinnisasjade käibesse suunamist ja võivad olla elanikele ohtlikuks, nende

lahendamine on ressursimahukas. Maareformi kiirema lõpuleviimise eesmärgil tuleb riigi

omandisse jätta maaüksusi, mis vajavad korrastamist. Lisaks on MaRu kohustus hallata

maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepinguid, mille maht iga aasta

väheneb. Lisaks riigi omandis olevate maade korrashoiu kohustusele on riigil ka kohustus

maksta maamaksu, mille koormus kasvab seoses maamaksuseaduse muudatustega, Maa

väärtuse andmete ajakohastamiseks viis 2022. aastal Maa-amet läbi maa korralise hindamise

ning uued maksustamishinnad võeti kasutusele 01.01.2024 maa maksustamisel ja mitmete

riigiga seotud kasutuslepingute kasutustasude hindamisel. Seaduse muudatuse tulemusena

hakkavad korralised hindamised toimuma regulaarselt iga nelja aasta tagant, järgmine

hindamine on 2026. aastal. 2022. aasta hindamine viidi läbi projektina, mille kulud kaeti ORF-

ist. Korralise hindamise kvaliteetseks läbiviimiseks on vajalik, et see oleks rutiinprotsess ning

selleks on vajalik suurendada MaRu baaseelarvet 200 000 euro võrra aastas. Seda ei ole olnud

võimalik seni teha, mistõttu tuleb 2026. aasta hindamisel leppida kvaliteedi langusega (ei ole

võimalik kaasata erasektori kogemust, ei ole võimalik arendada metoodikat). Maamaksu

koormuse kasvades võib see tähendada vaidlustuste ja selgituste mahu kasvu.

Ruumiandmete tagamiseks hõivatakse topograafilisi andmeid, hallatakse geodeetilisi, aadressi-

ja kohanimeandmeid, analüüsitakse ja avalikustatakse ruumiandmeid.

Viimastel aastatel on tehtud rida arendustegevusi valmistamaks ette ruumiinfo digipööret,

mille eesmärk on kaasaegsete maa- ja ruumiandmete ja -teenuste tagamine kvaliteetse

elukeskkonna ja regionaalarengu toetamiseks. Valminud on kaks laiapõhjalist ärianalüüsi:

Geo3D ärianalüüs andmetootmise ja kuvamise üleviimiseks 2D-andmetelt 3D andmetele ning

aadresside ja kohanimede süsteemi (edaspidi AKS) ärianalüüs viimaks uuele kvalitatiivsele

tasemele asukoha- ja ligipääsu andmed. Jooksvalt täiendatakse ja arendatakse 3D prototüüpi,

katsetatakse tehisintellekti (Artifical Intelligence, AI) kasutamist andmehõives ja analüüsis,

arendatakse ja treenitakse andmehõive ja -analüüsi mudeleid. Ruumiinfo digipöörde

läbiviimise vajadus tuleneb kasvavast vajadusest reaalajas töödeldavate rikastatud ja

ristkasutatavate ruumiandmete järele, et tuvastada inimeste liikumismustreid, keskkonda

mõjutavaid tegevusi, ligipääsuvõimalusi ja teenuste kättesaadavust, hinnata ja ennetada

kliimamuutuste mõjusid (nt üleujutuste riski), muuta linnu järjest nutikamateks.

Euroopa Liidu (edaspidi EL) toetuse toel julgustatakse erametsaomanikke tegema metsa

9

hooldust ning tegelema metsakahjude ennetamise ja kahjustatud metsa taastamisega.

Tootlikumad, elujõulisemad ja mitmekesisemad metsad leevendavad kliimamuutusi ja

kohanevad muutustega ning paremast puidust saab valmistada enam pika elueaga puittooteid,

hoides puidus talletatud süsinik atmosfäärist eemal. Elurikkuse aspekti arvestatakse varasemast

enam. Parandatakse kvaliteetse ja erinevat liiki metsapuutaimede kättesaadavust. EL toetuse

toel kompenseeritakse erametsamaa valdajatele looduskaitseliste piirangute järgimisest

saamata jäänud tulu Natura 2000 alal. Samas tuleks tagada, et looduskaitseliste piirangute

järgmise kompensatsioon oleks õiglane.

Eesti kliimas tagatakse toidu tootmine korras maaparandussüsteemide kaudu, mis

suurendavad põllumuldade viljakust ja aitavad kohaneda kliimamuutustega, mille tulemusena

tagatakse põllumajandussaaduste saagikus ja põllumajandustootjate sissetulekud. Valdav osa

(62%) põllumajanduslikuks tootmiseks sobivast maast on mitukümmend aastat tagasi

kuivendatud, kuid maaparandussüsteemid vajavad pidevaid investeeringuid, et tagada

põllumajandustootmise tootmis-ja kliimakindlus ning keskkonnakaitselised eesmärgid. EL

maaparandustoetuste toel ergutatakse maaparandussüsteemide kaasajastamist ja

leevendusmeetmete rakendamist. Toetuste eesmärkide edukaks saavutamise eelduseks on

rakendusasutuste administreerimise võimekus.

Maaparanduse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse

lähtuvalt uuringute tulemusest (leevendusmeetmed kuivendusmõju vähendamiseks) või

muudest vajadustest (nt halduskoormuse vähendamine seoses tehnoloogia arenguga). Näiteks

järjest olulisemaks on muutunud ehitusprojektides keskkonnakaitselise osa sisukus sh

mõjuala kirjeldus kaitstavatele loodusobjektidele, samuti juhitakse kooskõlastamistel

keskkonna ja kliima teemadele enam tähelepanu. Järjepidevalt tõstetakse teadlikkust

maaparandussüsteemide ehitamise ja hoiu mõjust ning jätkatakse rakendusuuringutega.

Maaparandussüsteemide kogupinna suurenemine toimub täna rohkem kui 20 aasta vanuste

metsakuivenduse arvele võtmise tõttu. Lihtsustatud korras enne 01.07.2003 ehitatud

maaparandussüsteemi arvele võtmine on võimaldatud 2026. aastani. Arvele võtmine on

ootamatult kaasa toonud suurenenud töökasvu MaRu-le nii suuremahuliste kohapealsete

ülevaatuste kui ka keskkonnamõju eelhinnangute tegemise tõttu, sest sageli arvele võetavad

maaparandussüsteemid kattuvad kaitstavate loodusobjektidega. Huvi maaparandussüsteemi

arvele võtmise vastu on tekitanud erinevad EL algatused nagu looduse taastamise määrus,

raadamise määrus ja ka KHG heite vähendamise ja elurikkuse eesmärgil rakendavad meetmed

(nt uue maaparandussüsteemi ehitamisel metsamaal on vajalik maksta raadamistasu, see on

hoogustanud vanade kraavile arvele võtmise, et pääseda raadamistasust). Õigusaktide

uuendamisel ja kliimaeesmärkide rakendamise väljatöötamisel tuleks senisest täpsemalt

hinnata tegevuse mõjud kaasnevatele valdkondadele, et sellega ei kaasneks eelarveta ülesandeid

rakendajatele ja ohtu ei satuks maaparandustaotluste õigeaegne menetlus ja

maaparandusseaduses sätestatud tähtaegade kinnipidamine.

Maaparandusinfo kättesaadavus ja kasutajasõbralikuks tegemine eeldab pidevaid GIS

tarkavara- ja infosüsteemide arendusi, ennekõike automatiseeritud infovahetust erinevate

asutuste vahel (ETAK, keskkonnaregistri, metsaregistri jt asjakohaste andmekogude ja

maaparandussüsteemide registri vahel).

5. Olulised tegevused/sekkumised

MKM valitsemisalas:

10

 Jätkatakse üleriigilise planeeringu Eesti 2050 koostamist, et määrata kindlaks Eesti

ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted,

suunised ja suundumused aastani 2050. Töötatakse välja viisid riiklike strateegiliste ja

ruumiliste arengueesmärkide tihedamaks sidumiseks nii strateegiate kui ka nende

elluviimise tasandil.

 Maa- ja Ruumiameti moodustamine. Ruumiloome valdkonna ümberkorraldamise

üheks eesmärgiks on moodustada amet, mis on asjatundlik partner nii Eesti inimestele,

kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele kui ka teistele riigiasutustele ja seda ka

rahvusvaheliselt. MaRu on maa- ja ruumivaldkonna kompetentsikeskus, kus on

valdkonna terviklik juhtimine ja kujundamine. Ühendamet alustas tööd 01.01.2025,

ametisse liideti eeskätt maa ja ruumiloomega tegelevate asutuste funktsioonid. Ametile

luuakse terviklik struktuur, identiteet ja organisatsioonikultuur ning kujundatakse

ümber teenused.

 Jätkatakse ruumiandmete 3D digipöördega, et viia andmehõive ja kaarditooted

vajalikul määral kolmemõõtmeliseks. See võimaldaks riiklikel registritel

(aadressiandmete süsteem, maakataster, ehitisregister, planeeringute andmekogu jm)

uutele 3D-mudelandmetele tuginedes paremini teenuseid osutada ning katta ühiskonna

kasvavaid vajadusi kvaliteetsete ja tegelikkust adekvaatselt kujutavate ruumiandmete

järele, sh võimaldada alusandmeid reaalaja digitaalkaksikutele.

 Ruumilise planeerimise valdkonna arenguks on oluline viia lõpuni planeerimisseaduse

muutmise protsess ja jätkata planeeringute menetlemise infosüsteemi arendamist. Jätkatakse võimaluste väljatöötamist planeeringumenetluste lihtsustamiseks ja

planeeringuandmete kättesaadavuse parendamiseks.

 Kehtestatakse riigi reservmaa säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise

kord, mis on eelduseks tervikliku ülevaate loomisele erinevatest avalikest huvidest ja

vajadustest, säilitamist vajavatest maadest ja riigile mittevajalikest maadest, mida võib

müüa või välja pakkuda vahetusmaana. Ülevaate loomiseks on vajalik infosüsteemi

arendus.

 2025. aastal valmistatakse ette ja 2026. aastal viiakse läbi järgmine maade korraline

hindamine.

 Jätkatakse maakatastri andmete kvaliteedi parandamist ja katastri

kaasajastamist. Uutele digitaalsele katastrilahendustele üleminek loob eeldused

kiiremaks andmete parandamiseks.

ReM valitsemisalas:

 Jätkatakse koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega üldplaneeringutes

keskmisest kõrgema mullaviljakusega põllumajandusmaade (väärtuslike

põllumajandusmaade) määramise ja nende kaitse- ja kasutustingimuste

seadmisega, tagatakse kõikides planeeringutes väärtuslike põllumajandusmaade kaitse-

ja kasutustingimustest kinnipidamine.

 Alustatakse ÜPP SK 2023–2027 maaparandustoetuste rakendamist, et

maaparandussüsteemid oleksid kaasajastatud ning aitaksid kohaneda kliimamuutustega

ja leevendada negatiivset keskkonnamõju looduskeskkonnale.

 Jätkatakse ÜPP SK 2023–2027 metsandustoetuste rakendamist, millega toetatakse

tulevikupuistu kasvamist elurikkuse aspekti arvestavalt ja looduskaitseliste piirangute

tõttu saamata jäänud tulu kompenseerimist metsaomanikele.

11

6. Programmi tegevused Programmis on viis tegevust. Programmi tegevuste põhjalikumal kirjeldamisel kasutatakse järgmisi

sümboleid:

Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad

tegevused

6.1. Programmi tegevus – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja

korraldamine (MKM)

Programmi tegevuse eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel

eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse

tekkeks läbi andmepõhisuse ja avaliku protsessi.

Programmi tegevuse kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kahe teenuse osutamise kaudu, milleks on ruumilise

planeerimise poliitika kujundamine MKMis ja selle rakendamine MaRus.

Programmi tegevuse mõõdikud

Väljakutsed

Ruumiplaneerimise volitused on piiratud ja ruumi kvaliteet sõltub oluliselt eri

valdkondade otsustest, mis langetatakse väljaspool ruumilist planeerimist. Näiteks

maksupoliitikast, transpordipoliitikast, keskkonnapoliitikast, regionaalpoliitikast, energeetikas

tehtavatest otsustest ja seatavatest eesmärkidest. Suures osas määrab tegeliku ruumilise arengu

üldine majandusareng, laiemad demograafilised suundumused, avaliku sektori ja erasektori

koostöövõime ning kohalike omavalitsuste tugevus.

Eesti ruumilises ja strateegilises planeerimises tuleb valdkondade üleselt teadvustada

teravnenud julgeoleku olukorra, kliimamuutuste, kahanemise ja (valg)linnastumise, sh

tasakaalustamata tihendamisega seotud probleemide lahendamise vajadust. Rahvastikuprotsessid ja -prognoosid näitavad rahvaarvu jätkuvat kahanemist suures osas

Eestis. Tagajärjeks on rahvastiku vananemine, väiksem maksutulu laekumine, piirkondlik

ebavõrdsus maksutulude laekumisel, ebavõrdne teenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud

suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud

kulud kohalikele omavalitsustele elaniku kohta.

Mõõdik

Tegelik

tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse

alusel kehtestatud üldplaneeringute arv (max

73) Allikas: MaRu

20 56 73 73 73

Keskses planeeringute andmekogus digitaalselt

kättesaadavate planeeringute osakaal Allikas: MaRu

15% 50% 75% 80% 85%

12

Viimastel aastatel on tõusnud esile suure mõjuga Eesti maa- ja ruumikasutusega seotud

teemad ― nt kliima- ja keskkonnaeesmärkide rakendamine ruumiloomes, planeerimis- ja

kvaliteetse ruumi põhimõtete juurutamine, asustusstruktuur ja pakutavad teenused, kahanemist

kohandav planeerimine, elamumajanduse väljakutsed, suurte strateegiliste objektide asukohad

jms. Jätkata tuleb uue Eesti keskse ruumilise arengu dokumendi – üleriigiline planeering „Eesti

2050“ koostamist. Eelmine, praegu kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, koostati

aastatel 2010–2012.

Kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamine kaasaegsete ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määramiseks vajab jätkuvalt erinevate valitsusasutuste tihedat

koostööd kohalike omavalitsustega. Uusi tänapäevaseid üldplaneeringuid või osaplaneeringuid

koostab 2023. aasta seisuga 55 kohalikku omavalitsust, uued üldplaneeringud või omavalitsuse

osaplaneeringud on kehtestanud 20 kohalikku omavalitsust. Üldplaneeringute koostamine

kestab edasi ka pärast 2024. aastat. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata maakonnaplaneeringus

määratud riigi huvide kajastamisele kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja strateegiliste

probleemide lahendamisele ruumiplaneerimise lahendustega.

Vajalik on jätkata ruumilise planeerimise valdkonna digipöördega, et tõhustada ja

lihtsustada planeeringute koostamist ja planeeringuandmete kasutamist. See eeldab muuhulgas

ühtse andmemudeli väljatöötamist ja jõustamist nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste

planeeringutes, mis on valdkonna arenguhüppes üheks suuremaks väljakutseks.

Taastuvenergeetika ja kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada kohalikke omavalitsusi

tuuleparkide planeerimisel ja julgustada kohalikke omavalitsusi kasutama riigi poolt pakutavat

meedet14 planeerimisel tekkivate raskuste ületamisel laskmata silmist elurikkuse valdkonna

eesmärke, maahõive hierarhiat ja maakasutuste muutusest tingitud süsinikubilansi muutust.

Tegevused teenuste kaupa

Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine

Valmistatakse ette ja jõustatakse planeerimisseaduse muudatused, et muuta

planeerimissüsteemi lihtsamaks, selgemaks ja tõhusamaks ning hoogustada selle tulemusel

majanduse arenguks vajalike investeeringute Eestisse toomist.

Kaardistatakse kasutuses olevad üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbed ja

detailplaneeringu krundi kasutamise sihtotstarbed ning analüüsitakse ühtse süsteemi

loomist, sh arvestades katastriüksuse sihtotstarvete ja ehitise kasutamise otstarvetega.

Planeerimisseaduse muutmisega luuakse võimalus ühtse juht- ja sihtotstarvete loendi

kehtestamiseks ministri määrusega. Kokkulepitud süsteemi loomine on vajalik ka planeeringute

menetlemise infosüsteemi (PLANIS) arendamiseks.

Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse raames kiirendatakse riigi eriplaneeringute

ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute protsessi taastuvenergeetika projektide tõhusamaks

menetlemiseks.

Parendatakse ruumilise planeerimise protsessi lähtudes teenusdisaini põhimõtetest.

14 https://www.rtk.ee/meede-kohalike-omavalitsuste-voimestamine-roheliste-investeeringute-tegemisel

13

Töötatakse välja kestliku ruumilise planeerimise ja maakasutuse põhimõtted nii

linnalise kui hajali maalise asustuse tarbeks, et tagada tiheda asustusega alade tugevdamine ning

kestliku arengu ja nutika kahanemise põhimõtetega arvestamine ruumilises planeerimises.

Leitakse võimalusi kohalikes omavalitsustes planeeringuspetsialisti ja arhitekti

positsiooni tugevdamiseks. Samuti tegeletakse lahenduste otsimisega, et tagada pädevus

asutustes ja ametites, mis osalevad igapäevaselt planeeringumenetlustes, eriti enda valdkonna

vajadustele tuginedes kooskõlastuse andjana.

Kujundatakse planeerimispraktikat selliselt, et kaasamine planeeringute koostamisel

tagaks kõigile võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja seeläbi leitaks parimaid

ruumilahendusi konkreetses asukohas.

Viiakse ellu arendustegevusi ja muudatusi ruumilise planeerimise rohelises raamatus

välja toodud parendusvajaduste realiseerimiseks.

Osaletakse rahvusvahelistes võrgustikes riikliku planeerimispraktika edendamiseks ja

makroregionaalsete ruumiliste arenguvajaduste määratlemises, sh Eesti eesistumine Läänemere

ruumilise planeerimise koostöövõrgustikus VASAB (2024–2025).

Arendatakse ruumilise arengu seiremeetodeid: töötatakse välja maakasutusmuudatuste

seireraamistik, seotakse paremini elukeskkonnaga rahulolu mõõtmine ning ruumilise

planeerimise poliitika kujundamine ja rakendamine.

Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti prototüübi arendamine ja

testimine, et välja töötada kestlikku ruumilist planeerimist toetavad mõõdikud ja praktilised

ruumilises planeerimises kasutatavad töövahendid.

Koostatakse ja viiakse ellu keskkonnamõjude strateegilise hindamise, Natura

mõjude hindamise ja asjakohaste mõjude hindamise koolitusprogramm (2024–2025) ja

ruumiloome koolitusprogramm (2024–2025).

Koostatakse üleriigiline planeering „Eesti 2050“ (2023–2026), sh viiakse lõpule selle

sisendiks olev üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumite koonduuring.

Jätkatakse Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu (2022―2025) ja Rapla ja

Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu (2023―2026) koostamisega.

Jätkatakse kehtivate maakonnaplaneeringute planeerimisseaduse kohase ülevaatamisega

(2024–2025).

Jätkatakse Tallinn―Narva maantee Haljala―Kukruse lõigu 2+2 riigi eriplaneeringu

(2022―2027), Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu

(2022―2026) ja Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (2024–2026).

Valmistatakse ette EstLink 3 elektriühenduse rajamiseks vajalike riigi eriplaneeringute

algatamine.

Ruumilise planeerimise poliitika rakendamine

14

Juurutatakse planeeringute keskset andmekogu (PLANK), et planeeringud oleksid

kättesaadavad, sh digitakse tagantjärele varem kehtestatud planeeringud.

Arendatakse üleriigilist planeeringute menetluse infosüsteemi (PLANIS), et tagada

tõhusam, kaasavam ja läbipaistvam planeeringute menetlemine (2024–2028).

Viiakse läbi ruumilise planeerimise andmete uuring, mis on vajalik ehitise elukaarega

seotud andmemudeli rakendamiseks ning PLANIS arendamiseks (2024–2025).

Viiakse läbi kohalike omavalitsuste planeeringute (üld- ja detailplaneeringud,

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud) heakskiidu menetlus ja kontrollitakse nende

keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õiguspärasust. Nõustatakse, juhendatakse ja

koolitatakse kohalike omavalitsuste planeerijaid15,16, koostöös ülikoolidega levitatakse ja

tutvustatakse valdkonna teadustöid.

Oodatavad tulemused

Ruumiplaneerimine läbi avaliku protsessi on eri arenguvajadusi tasakaalustav ning

ruumikasutus kvaliteetne ning säästlik. Ruumilise planeerimise seadusruum ja praktika

edendavad häid ruumiotsuseid, mis tagavad inimeste rahulolu elukeskkonnaga.

6.2. Programmi tegevus – Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine

(MKM)

Programmi tegevuse eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad

maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega.

Programmi tegevuse kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse seitsme teenuse osutamise kaudu, millest üks on

maakasutuspoliitika kujundamise teenus MKMis ja kuus teenust maakasutuspoliitika

rakendamise teenused MaRus. MaRu haldab riigimaid, viib läbi maatoimingud, tegeleb

avalikes huvides maade omandamisega, kinnisvara hindamise ja analüüsimisega, teostab

katastrimõõdistamist ja -kontrolli ja viib läbi maareformi.

Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdik

Tegelik

tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

15 https://planeerimine.ee/koolitused-infopaevad/ 16 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/

15

Osakaal MaRu haldamisel olevatest

maaüksustest, mille osas on maareservi

analüüs teostatud, %17 Allikas: MaRu

74,06% 74,51% 75,85% 76,06% 76,39%

Osakaal rendile antud MaRu hallatavatest

põllumajanduslikest maadest, %18 Allikas: MaRu

89,30% 90,01% 90,12% 90,16% 90,25%

Kinnisomandi piiriandmete kvaliteet,

%19 Allikas: MaRu

41,4% 41,6% 41,7% 41,8% 41,9%

Väljakutsed

Liikuda selle poole, et saaks koostada maa ja ruumiloome valdkonna tervikliku arengukava

ning sellest tulenevalt oleks võimalik ellu viia riiklikku kõiki valitsemisalasid katvat

maakasutuspoliitikat.

Maa-ameti maakasutuse ja maatoimingute valdkonna integreerimine MaRu tegevustesse.

MaRu ressursside vastavusse viimine tegevuste tegelike vajadustega, et tagada maareformi

ja sellega seotud tegevuste jätkuv rahastamine (keskendudes kriitiliste ja seadusest tulenevate

kohustuste täitmisele), võttes arvesse ka seda, et omandreformi reservfondi rahastus (ORF)

lõppeb 2025. aastaga.

Tervikliku ja detailse ülevaate loomine riigi maareservist, selle seisundist ja tulevikuvaatest.

Maareformi tegevuste lõpule viimine ja tööprotsesside ümberkorraldamine integreerides

need teiste maatoimingute protsessidega.

Maakatastriandmete kvaliteedi parandamine, täiendamine ja kolmemõõtmeliseks viimine

(enne 2024. aasta sõlmitud piiratud asjaõiguste ruumikujude digimine).

Tegevused teenuste kaupa

Maakasutuspoliitika kujundamine

Kujundatakse maakasutuspoliitika ja maakasutuse suundi üleriigilise planeeringu

koostamisel ning töötatakse välja riigi maakasutuspoliitika põhimõtted.

17 Analüüsitud kinnisasjade osakaal kogu MaRu haldamisel olevatest kinnisasjadest, (%). Arvestatakse

katastriüksuste arvu järgi - maareserevi analüüsi läbinud katastriüksuste osakaal (%) kõikide MaRu haldamisel

olevate kinnisasjade kogupindalast. Mõõdiku täitmise tempo sõltub maareservi analüüsi töövahendi arenduse

võimalusest. 18 Kasutusse antud põllumajandusliku maa osakaal kogu MaRu hallatavast põllumajandusmaast, % (ha).

Arvestatakse MaRu haldamisel olevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade põllumajandusliku maa

pindala järgi - kasutuslepinguga kinnisasjade haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikute pindalade summa

osakaal (%) kogu kinnisasjade MaRu haldamisel olevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade haritava

maa ja loodusliku rohumaa kõlvikute pindalade summast. 19 Riiklikus ristkoordinaatsüsteeemis L-EST registreeritud piiripunktide osakaal (L-EST mõõdistatud piirimärgid

- piiri kindlakstegemise märkega piirimärgid) x 100%) / kõik piirimärgid kokku)

16

Vaadatakse üle ja vajadusel täiendatakse olemasolevat õigusregulatsiooni eesmärgiga

toetada riigi maakasutuspoliitika põhimõtete elluviimist, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse

vaheliste maatoimingute muutmist lihtsamaks, kiiremaks ning läbipaistvamaks,

andmekvaliteedi parandamist jms.

Esindatakse riigi kui maaomaniku huve kõrgema taseme planeeringute menetlustes.

Riigimaade haldamine

Õigusaktis reguleeritakse üheselt ja selgelt riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja

reservmaa kasutamise kord. Luuakse reservmaa analüüsi toetav infotehnoloogiline

keskkond, mis võimaldaks koondada andmed erinevatest andmekogudest ja parandaks oluliselt

ülevaadet riigi maareservis olevate maaüksuste vajalikkusest, kasutusvõimalusest, väärtusest,

korrashoiuvajadustest ja sellega seotud kuludest.

Riigivara portfellist tekib tervikvaade, riigimaaga seotud andmed on kergesti leitavad

ning nendele tuginedes lepitakse kokku riigimaa kasutamise suunad. Valmib maareservi

detailne analüüs, mida hoitakse ajakohasena.

Tagatakse MaRu hallatavate maade heaperemehelik valitsemine ja kuluefektiivne

korrashoid vastavalt kokkulepitud reeglitele. Hoitakse ülevaadet lammutamist vajavatest

objektidest, ebaseaduslikest riigimaa kasutusest, korrashoiukuludest jms.

Võõrandatakse ja antakse kasutamiseks riigimaid, sh selgitatakse välja avalik huvi.

Taastuvenergia (sh RePowerEU projekt) kasutuselevõtu kiirendamiseks viiakse läbi

riigimaaga seotud toimingud.

Maatoimingute läbiviimine

Riigimaadega tehtavaid toiminguid eesmärgistatakse, tagatakse efektiivsus ja otstarbekus.

Järgitakse põhimõtteid riigivara võõrandamisel ja kasutamiseks andmisel.

Esindatakse riigi kui maaomaniku huve detailplaneerimise, projekteerimise ja ehituse

menetlustes, servituutide seadmisel ning maakorraldustoimingutes ja tehingutes.

Kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi vahelised maatoiminguid muudetakse

lihtsamaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks.

Avalikes huvides maade omandamine

Viiakse läbi riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks kinnisasjade omandamise

menetlusi, sh Rail Balticu projektega seotud kinnisasjade omandamiseks.

Kinnisvara hindamine ja analüüsimine

Hallatakse kinnisvaratehingute andmebaasi, analüüsitakse kinnisvaraturgu ja

avalikustatakse tulemused.

Viiakse läbi 2026. aasta maa korraline hindamine. Vajadus on arendada edasi

automaatseid hindamismudeleid, kuna maa hindamise metoodikas on kasutamata võimalusi,

mis vajavad täiendavaid analüüse (näiteks tootmismaade ja taristute hindamine) ja

masinloetavate andmete arendusi (planeeringute andmed ja tehinguregistri arendused).

Korraldatakse kinnisasja erakorralise hindamisi ja läbiviimisi.

17

Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine

Korraldatakse katastri kontrollmõõdistamisi ning järelevalvet litsentseeritud maamõõtjate

tegevusele, millega tagatakse katastriandmete kvaliteet.

Maareform

Maareformi käigus kujundatakse ümber omandisuhted, sh viiakse läbi menetlusi

reformimata maal asuvate ehitiste omanike kasuks, maa riigi omandisse jätmiseks või

munitsipaalomandisse andmiseks.

Lahendatakse maareformi käigus tekkinud iseseisvat kasutusvõimalust mitteomavate

maatükkide omandiküsimusi.

Oodatavad tulemused

Riigi maakasutuspoliitika ja sellekohased dokumendid, sh õigusaktid, on ajakohased ning riigi

seisukohad maareformi, maatoimingute ja maakasutuse küsimustes on antud. Riigi reservmaa

sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord on õigusaktis üheselt ja selgelt reguleeritud. Riigi

maareserv on hallatud ja hooldatud ning tagatud on parim kasutus. Maaüksuste omandisuhe on

seaduslikult ümberkujundatud. Maatoimingud on läbi viidud nõuetekohaselt.

Katastrimõõdistamise ja –kontrolli toimingud on tähtaegselt läbi viidud. Maade väärtuse kohta

on info olemas.

6.3. Programmi tegevus – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks

tegemine (MKM)

Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele

kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist.

Programmi tegevuse kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kaheksa teenuse osutamise kaudu, mida osutab

MaRu, sh kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamise (maakatastri andmete osas),

ruumiandmete analüüsimise ja avalikustamise ning topograafiliste ja muude andmete

hõivamise teenuste ning ehitisregistriga seotud teenuste kaudu. Valdkonna eesmärkide

saavutamiseks teostab MaRu ka aeromõõdistamise ja laserskanneerimise toiminguid ning

toodab baasruumiandmeid ja hoiab topograafia andmekogu ajakohasena, samuti haldab

geodeetilisi andmeid ja süsteeme.

Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdik

Tegelik

tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Kuni 4.a vanuste topograafiliste

andmete osakaal, %

Allikas: MaRu 80 80 80 80 80

Ruumiandmete kättesaadavus

avaandmetena, %

Allikas: MaRu 45 55 59 62 65

18

Väljakutsed

Ruumiandmete tootmine ja ruumiandmeteenuste arendamine lähtub kasutajate

vajadustest ja toimub kaasaegselt. Asja- ja ajakohaste ruumiandmete oskuslik kasutamine

peab olema integreeritud igal tasandil otsustusprotsessidesse. Selleks on vajalik

ruumiandmeteenuste välja arendamine kasutajate vajadustest lähtuvalt, kasutajate pidev

koolitamine andmeid leidma ja kasutama ning kaasajastada ruumiandmete hõivamise süsteem,

sh rakendada kolmemõõtmelised andmed ja teenused ning tehisintellekti lahendused (kratid).

Ruumiandmed kui avaandmed on koostoimelised ja lihtsalt leitavad. Nii INSPIRE

direktiiviga nõutud, kui ka siseriiklike andmestike metaandmete koondamise koht on Eesti

geoportaali ruumiandmete kataloog, mis vahetab andmeid Eesti avaandmete teabeväravaga.

Selliselt on hästi leitavad nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka vabatahtlike

teabevaldajate ruumiandmed. Väljakutseks on, et kõik INSPIRE direktiiviga kaetud

ruumiandmete teabevaldajad on teadlikud direktiivi nõuetest ja arvestavad nendega andmete

hõivel, haldamisel, töötlemisel ning andmekogude arendamisel.

Kesksete riiklike ruumiandmerakenduste arendamine. Riiklikud aluskaardid ja

aadressiandmed lisatakse koosvõime raamistikku, et riiklike süsteemide arendajad kasutaks

alati ajakohast ning kvaliteetset kaardiinfot. E-riigi koodivaramus avaldatakse taaskasutuse

ning ühtse kasutajakogemuse eesmärgil kaardiakna kood. Väljakutseks on lisaks

kahemõõtmelistele kaarditeenustele luua ka kolmemõõtmelised kaarditeenused ja kaardiakna

teenused. Arvestades liikuvuse ja ligipääsetavuse nõudeid arendatakse huviobjektide (POI ―

point of interest) kogumist ja otsingusüsteemidega integreerimist, luuakse kaarditeenuste

juurde teekonnaarvutuse süsteem.

Paindliku analüütika platvormi aredamine., mis tagab keskse ligipääsu erinevatele

kaugseire ja ruumiandmetele ning mida saab riigisektoris kasutada targa tellija või lõppkasutaja

lahenduste väljaarendamiseks Platvorm.

Tegevused teenuste kaupa

Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine

Teostatakse aeromõõdistamise ja laserskaneerimise toiminguid, et ruumiandmete

lähteandmeteks olevad ortofotod ja lidarandmed saaksid vastavalt plaanile uuendatud.

Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks uuendatakse seadmeid.

Baasruumiandmete tootmine

Topograafia andmekogu andmed hoitakse ajakohastena, töötatakse välja AI meetodid

topograafia andmete tootmises ja koostatakse RePowerEU taastuvenergeetika arendamise

alusandmed.

Geodeetilise süsteemi haldamine

RePower raames uuendatakse ESTPOS võrku, hallatakse riikliku GNSS satelliitandmete

keskust ESTPOS ja tagatakse geodeetiliste andmete ajakohasus.

Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine

19

Tagatakse kinnisasja piiri, ruumilise ulatuse, maa väärtuse, maa looduslikku seisundit ja

maa kasutamist kajastava informatsiooni kvaliteetne registreerimine maakatastris ja

avalikkusele kättesaadavus.

Maatoimingute platvormi väljaarendamine.

Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine

Viiakse lõpuni ja juurutatakse Geo3D arendused. Ajakohastatakse 2D ja 3D tooteid ning

tehakse avaandme teenustena kättesaadavaks, sh API-d. Tagatakse 2D ja 3D ruumiandmete

omavaheline ühilduvus.

Tagatakse INSPIRE ruumiandmeteenuste asjakohasus ja direktiivi nõuetele vastavus.

Teostatakse ruumianalüüse toetuste maksmiseks, sh KIK, PRIA jt toetused.

Tagatakse ESTHubi kaugseire ja ruumiandmete kättesaadavus.

Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine

Tagatakse aadresside, kohanime- ja huvipunktiandmete kvaliteet.

Tagatakse aadressiotsingu teenuse (In-ADS) töökindlus.

Juurutatakse ja arendatakse aadressi- ja kohanime infosüsteemi (AKS).

Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine

Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside

koostamiseks antakse usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud digitaalse keskkonna.

E-ehituse platvormi ja ehitisregistri ülalpidamine ning arendamine

Tagatakse tõhus, lihtne ja läbipaistev keskkond ehitise eluringiga seotud menetluste

tegemiseks ning erinevate sündmusteenustega sidumiseks.

Oodatavad tulemused

Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on kättesaadavad ja kasutuses nii avalikus kui

erasektoris tarkade otsuste toetamiseks. Kinnisomandi ulatust kirjeldavad andmed katastris on

kvaliteetsed ja avaandmetena kättesaadavad. Topograafilised andmed on valdavalt ajakohased

(mitte vanemad kui 4 aastat). Ruumiandmete hulk, mis on kättesaadavad avaandmetena,

kasvab.

6.4. Programmi tegevus – Maaparanduse poliitika rakendamine (MKM)

Programmi tegevuse eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse

põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine.

Programmi tegevuse kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kolme MaRu teenuse osutamisega, mis kõik aitavad

rakendada maaparanduspoliitikat. Maaparanduspoliitika kujundamine on ReM-i valitsemisalas

ning selgitatud vastava programmi tegevuse all. MaRu tegeleb maaparandussüsteemide

20

ehitamise loamenetlusega ja nende toimimise tagamisega, annab nõusolekuid ja kooskõlastusi

ning esitab seisukohti, sh korraldab maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud

dokumentide, sh tõendusdokumentide taotlemist, samuti maaparandussüsteemide nõuetele

vastavuse kontrolli ja järelevalvet ning korraldab hoiutöid riigi poolt korras hoitavatel

eesvooludel.

Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdik Tegelik tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Teostusjoonised on avalikult kättesaadavad

Allikas: MaRu 0% 20% 30% 40% 50%

Väljakutsed

PTA maaparanduse valdkonna tegevuste integreerimine MaRu tegevustesse.

Maaparandusalane info avalikult kättesaadavaks tegemine ja kaasaegsete

geoinfosüsteemide lahenduste arendamine valdkonnas.

Maaomanike ja maakasutajate vähene teadlikkus maaparandussüsteemide olemasolust ja

hoiutööde vajalikkusest, sh maaomanike koostöö olulisusest hoiutööde tegemisel.

Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude ökoloogilise ja tehnilise seisundi tagamine

muutuvates oludes (ilmastik, keskkonnapoliitika, piiratud ressursid).

Keskkonnahoidlike maaparandusvõtete osas vähene teadlikkus ja koolituste vähesus.

Maaparanduse valdkonna ametnike motivatsiooni hoidmine valdkonnas töötamisel ja

ametikoha atraktiivsuse tõstmine ja järelkasvu leidmine.

Lihtsustatud korras olemasolevate maaparandussüsteemide arvele võtmise taotluste

menetlemisega toimetulek, kuna nimetatud taotlusi on esitatud tavapärasest oluliselt enam.

Sagenev maaparandussüsteemide ehituslubade vaidlustamine. Tasakaalu leidmine

erinevate huvigruppide vahel maaparandustegevuse elluviimisel.

Tegevused

Planeeritakse ja viiakse ellu maaparanduse valdkonna IT-süsteemide arendusi ning

tänased maaparanduse valdkonna IT süsteemid ühtlustatakse loodavate MaRu

infosüsteemidega.

Viiakse lõpuni olemasolevate seni registrisse kandmata maaparandussüsteemide

lihtsustatud korras arvele võtmine.

Korraldatakse riigi poolt korras hoitavatel eesvooludel vajaduspõhiseid hoiutöid,

arvestades uuringute ja seire tulemustega ning teiste valdkondlike kavadega

(veemajanduskavad, üleujutusohjamise kava, kliima muutuste kohanemise kava ja

koelmualade programm jt).

21

Digitakse maaparandussüsteemide ehitusprojektiandmeid ning digitakse ja avalikustatakse

maaparandussüsteemide teostusjooniseid.

Maaomanikke teavitatakse maaparandussüsteemide olemasolust, nende hoiu vajadusest

ja ühishoiu korraldamise võimalusest.

Rakendatakse maaparandushoiukavasid ja veemajanduskavasid, üleujutuste ohjamise

kava, merestrateegia meetmeprogramme, sh osaletakse LIFE SIP WetEST projektis.

Panustatakse maaparandusseire metoodika väljatöötamisse ja alustatakse seirega, et

tuvastada kliimamuutuste mõju kuivendatud põllumajandusmaade mullaveerežiimile

vegetatsiooniperioodil ning keskkonnamõju kuivendatud maatulundusmaa, sh metsamaa

kasutusest.

Korraldatakse infopäevasid maaparandussüsteemi kasutajatele, projekteerijatele ja

omanikujärelevalve tegijatele.

Oodatavad tulemused

Maaparandusüsteemi ehitusotsused on põhjalikult ja piisavalt kaalutud ja maaparanduslikud

tegevused on nõuetekohaselt elluviidud ja vastavad jätkusuutlikule maaparandussüsteemide

korrastamisele. Maaparandussüsteemide omanikud on teadlikud. Maaparandussüsteemide

andmed on hõlpsasti kättesaadavad. Maaparanduse valdkonna teenused on uues asutuses

jätkuvalt toimivad ja lõimunud sarnaste valdkondadega.

6.5. Programmi tegevus – Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika

kujundamine (ReM)

Programmi tegevuse eesmärk: Põllumajandusmaa ja maaparanduspoliitika valdkonna

eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutamine

maaparandussüsteemide toimimise, sh riigi poolt korras hoitavate eesvoolude korrashoiu

kaudu.

Programmi tegevuse kirjeldus

Tegevus hõlmab maaparanduspoliitika kujundamist, põllumajandusmaa kaitse- ja

kasutuspoliitikat, samuti Euroopa Liidu maaparanduse- ja metsandustoetuste andmist ja

korraldamist. Programmi tegevusega luuakse eeldused põllumajandusmaa kasutamiseks ja

säilitamiseks ning metsa kestlikuks majandamiseks, jätkusuutlikuks ja loodushoidlikuks

maaparandusalaseks ehitustegevuseks ning säästlikuks maaparandushoiuks. Sellega tagatakse

Eesti põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime ja majanduskasv ning

väljakujunenud maastiku, sh väärtusliku põllumajandusmaa ja selle mullastiku, säilimine.

Metsandustoetuste eesmärk on ergutada metsaomanikke oma metsi säästlikult majandama ja

tagada metsamaa sihtotstarbeline kasutus. Metsandustoetused panustavad metsamaa

sihipärasse kasutusse, kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, säästvasse

energiasse ning elurikkuse kaitsesse. Põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste eesmärk

on tagada eelkõige põllumajandusmaa säilimine ja selle pikaajaline põllumajanduslik

tootmisvõimekus.

22

Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse nelja teenuse osutamise kaudu ReM-is ja PRIA-s.

Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks, sh kestliku põllumajandusmaa

säilimiseks ja jätkusuutliku metsa majandamiseks kujundab ReM maaparanduse poliitikat, sh

toetusmeetmeid. Kestliku põllumajandusmaa säilimiseks kujundab ReM põllumajandusmaa

kasutamise ja kaitse poliitikat. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)

kaudu toetatakse maaparandusega seotud taristu arendamist ja hoidu ning

keskkonnakaitserajatiste ehitamist ning metsataimala arendamist. Keskkonnainvesteeringute

Keskuse kaudu toetatakse metsandustoetuste andmist.

Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdik

Tegelik

tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Maaparandussüsteemide pind (ha)20

Allikas: MaRu 1 392 143 1 397 300 1 400 000 1 400 000 1 390 000

Maaparandussüsteemidega

põllumajandusmaa osatähtsus

toetusalusest põllumajandusmaast

Allikas: METK

62% 62% 62% 62% 62%

Toetuse abil säästvalt majandatud

erametsamaade osakaal kogu

erametsamaast21

Allikas: PRIA

5,64% 5,64% 5,64% 5,64% 5,64%

Väljakutsed

Kuivendussüsteemide amortiseerumise tempo on kiirem, kui võimalused nende

kaasajastamiseks (investeeringute nappus).

Maaparandussüsteemide seisund ja selle mõju leevendamine, maaparandussüsteemide

ajakohastamine muutuvates oludes (ilmastik, põllumajandus-ja keskkonnapoliitika, piiratud

ressursid).

Puudub järjepidev seire ja ülevaade maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist ja

põllumajandusmaa kuivendusseisundist ning kuivendatud maatulundusmaa keskkonnamõju

kohta.

Maaomanike ja maakasutajate vähene teadlikkus maaparandussüsteemide olemasolust ja

hoiutööde vajalikkusest, sh maaomanike koostöö olulisusest hoiutööde tegemisel.

Maaparandusalal aktiivselt tegutsevate ettevõtjate vähesus ja erialaste sh

keskkonnahoidlike maaparandusvõtete osas koolituste vähesus ja koolitajate huvi puudus.

Maaparanduse valdkonna järelkasvu leidmine.

20 Maaparandussüsteemide pind väheneb, sest taastatakse soid ja märgasid metsi, suurendatakse kaitstavate alade

pinda, samuti metsastamise sh istandikud ja maaparandussüsteemide amortiseerumise tõttu. 21 Andmed saadakse määratud toetuse andmete põhjal ehk 2023. tegelik tase on 2023. aastal taotletud toetuse

pind, mille kohta tehtud on toetuse otsused tehtud 2024. aastal.

23

Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste piisavus ja tagamine.

Metsaomanike suunamine, et nad oma metsi säästlikumalt majandaksid ja teeksid

elurikkusega arvestatavaid hooldusraieid.

Üleminek saamata jäänud tulu õiglasemale kompenseerimisele ÜPP SK sekkumisest

elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades.

Tegevused

Maaparanduspoliitika kujundamine

Maaparandusõigusaktide ajakohastamine ja rakendamise koordineerimine:

maaparandusseaduse muutmine ja maaparandussüsteemi projekteerimisnormides keskkonda

käsitleva osa täpsustamine.

ÜPP SK 2023–2027 investeeringutoetuste rakendamine maaparandussüsteemide sh riigi

poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrashoiuks.

Uuringu, millega selgitatakse maaparandushoiutööde mõju ulatus vee-elustikule ja

kaitsealadele, korraldamine.

Maaparandusseire metoodika väljatöötamine ja seirega alustamine kliimamuutuste mõju

tuvastamiseks kuivendatud põllumajandusmaade mullaveerežiimile vegetatsiooniperioodil

ning kuivendatud maatulundusmaa, sh metsamaa kasutusest tuleneva keskkonnamõju

tuvastamiseks.

Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse poliitika kujundamine

Töötatakse välja õigusakt, mille rakendamisega toetatakse üldplaneeringutega määratud

väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste elluviimist ja millega tagatakse

väärtuslike põllumajandusmaade tõhus kaitse.

Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimustega arvestatakse kõikide

planeeringute koostamisel ja elluviimisel.

Maakasutust käsitlevate otsustuste tegemisel ja asjakohaste dokumentide kooskõlastamise

menetlustes kaalutakse erinevate maakasutusviiside vajalikkuse ja konkureerivate huvide vahel

lähtudes eeldusest, et väärtuslik põllumajandusmaa ja selle mullastik on taastumatu

loodusressurss.

Koostöös teiste ministeeriumidega töötatakse välja kinnisasja omandamise kitsendused,

millega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa omandamisel riigi julgeolekuga seotud

põhimõtete rakendamine ning millega välditakse kinnisasjade koondumine kui võimalik oht

jätkusuutlikule põllumajandus- ja regionaalarengule.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames metsandustoetuste andmine

Erametsades looduskaitseseadusest tulenevate piirangute kompenseerimiseks antakse

perioodil 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetust ja metsade

kliimamuutustega kohanemiseks investeeringutoetust.

24

Oodatavad tulemused

Rakendatud maaparandustoetused on aidanud muuta maaparandussüsteemid jätkusuutlikmaks

ja keskkonnahoidlikumaks. Maaparanduse õigusaktid on ajakohastatud keskkonnakaitse,

kliimaeesmärkide, bürokraatia vähenemise ja kliendisõbralikkuse seisukohalt. Euroopa Liidu

metsandustoetused on rakendatud, suurenenud on metsade kestlik, metsa elurikkust arvestav ja

tulemuslik kasutamine. Kliimamuutustega kohanemise kontekstis muutuvad metsad

mitmeliigilisemaks, mis on vastupidavamad kliimamuutustele. Erametsaomanikele on

toetusega õiglasemalt hüvitatud looduskaitselistest piirangutest saamata jäänud tulu. Õiguslik

regulatsioon on väljatöötatud väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks.

7. Programmi juhtimiskorraldus

Maa ja ruumiloome programm on kahe ministeeriumi valitsemisala ühisprogramm: programmi

peavastutaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning kaasvastutaja

regionaal- ja põllumajandusministeerium (ReM). Programmi panustavad veel MKMi

valitsemisalast maa- ja ruumiamet (MaRu) ning ReMi valitsemisalast Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni amet (PRIA) ja Maaelu Teadmuskeskus (METK). Programm on

seotud Kliimaministeeriumi vastutusalas oleva ehitusvaldkonnaga, kuna MaRu-sse viidud

ehitisregistriga seotud teenused.

Programmi koostavad MKM ja ReM koos vastavalt oma valitsemisala vastutusvaldkondadele.

Programmi kinnitavad majandus- ja tööstusminister ning regionaal- ja põllumajandusminister

pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse

MKMi ja ReMi kodulehtedel22.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning

riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevused toetavad erinevaid tulemusvaldkondi.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad MKM ja

ReM vastavalt ülal toodud jaotusele tegevuste lõikes. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse

programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja

merendus“ tulemusaruandesse. Tulemusaruanded avalikustatakse nii MKMi kui ka ReMi

kodulehtedel23.

Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse

valitsemisalade asutuste tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse.

22 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)

Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee) 23 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus Vastutaja

asutus

Programmi tegevus 1: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine (MKM)

Eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku

ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi

Ruumilise planeerimise

poliitika kujundamine

Ruumiline planeerimine loob kõigil

planeerimistasanditel eeldused

erinevaid arenguvajadusi

tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku

ruumikasutuse tekkeks läbi

andmepõhisuse ja avaliku protsessi.

Üleriigilise planeerimisalase tegevuse suunamine,

õigusloome, strateegiliste dokumentide ja juhendite

koostamine ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

kujundamiseks, üleriigilise planeeringu, sh mereala

planeeringu, riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute

koostamise korraldamine, ruumilise planeerimise ühtsete

infosüsteemide arendamise koordineerimine, nõustamine (sh

koolitamine ja õigusaktide tõlgendamine), rahvusvahelise

koostöö ja teadusasutustega koostöö edendamine

MKM

Ruumilise planeerimise

poliitika rakendamine

Ruumiline planeerimine loob kõigil

planeerimistasanditel eeldused

erinevaid arenguvajadusi

tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku

ruumikasutuse tekkeks läbi

andmepõhisuse ja avaliku protsessi.

Ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamine,

planeerimisseaduse alusel kohaliku omavalitsuse

planeeringutele heakskiidu andmine, nõustamine (sh

koolitamine)

MaRu

Programmi tegevus 2: Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine (MKM)

Eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega.

Riigimaade haldamine Riigi maade, kasutuslepingute ja nõuete

haldamise ülesanded on täidetud

õiguspäraselt ja tõhusalt.

Riigi maareservi haldamine, hooldamine, analüüsimine ja

parima kasutuse tagamine. Maade võõrandamine

kasutusvaldajatele ja hoonestajatele. Riigimaa

kasutuslepingute haldamine, sh maareformi käigus sõlmitud

kasutusvalduse lepingute pikendamine. Maareformi käigus

sõlmitud maa järelmaksu lepingute haldamine ja

hüpoteegipidaja ülesannete täitmine. Riigimaa

enampakkumisel võõrandamine ja kasutamiseks andmine.

MaRu

26

Maakasutuspoliitika

kujundamine

Õigusraamistik riigi maapoliitika

kujundamiseks on loodud ja rakendatud

maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine,

ministeeriumi valitsemisel oleva riigimaaga seotud

ülesannete täitmise koordineerimine ning seisukohtade

andmine, valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ja

juhendite ettevalmistamine, nõustamine ja õigusaktide

tõlgendamine.

MKM

Maatoimingute läbiviimine Riigi maaga seotud toimingud on tehtud

õiguspäraselt ja tõhusalt.

Riigi huvide kaitsmine detailplaneeringute menetluses ja

teede ning tehnovõrkude projekteerimisel. Maa kasutusõiguse

(servituut, isiklik kasutusõigus) seadustamine

juurdepääsuprobleemide lahendamiseks ning võrguühenduse

rajamiseks kodudele ja ettevõtetele. Maa võõrandamine

kohalikule omavalitsusele. Riigimaade arvestuse pidamine.

MaRu

Avalikes huvides maade

omandamine

Omandamise menetlused avaliku

huviga taristuprojektideks on tehtud

õiguspäraselt ja tõhusalt.

Riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks

kinnisasjade omandamise menetluste läbiviimine, sealhulgas

kinnisasjade ostmine, vahetamine, maakorralduse läbiviimine

ja sundvõõrandamine. Lisaks maakorraldustoimingute

teostamine riigimaade korrastamise eesmärgil ja tehinguteks

ettevalmistamisel.

MaRu

Maareform Maareform on õiguspäraselt lõpetatud,

kõik maad kantud maakatastrisse ja

saanud omaniku.

Maareformi läbiviimisel riigi toimingute tegemine, sh maa

erastamine, riigi omandisse jätmine, munitsipaalomandisse

andmine, riigimaale ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse

seadmine ja iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maast

kinnisasjadele juurdelõigete tegemine. Maareformi-alane

nõustamine ja selgituste andmine.

MaRu

Kinnisvara hindamine ja

analüüsimine

Kinnisvara väärtuse ja

kinnisvaratehingute info on õigustatud

isikutele kättesaadav.

Maa korralise ja erakorralise hindamise läbi viimine ning

hindamisalane nõustamine. Kinnisvara tehingute andmebaasi

haldamine (andmete vastuvõtmine notaritelt ja

kättesaadavaks tegemine õigustatud isikutele).

Kinnisvaraturu analüüside koostamine ja publitseerimine.

MaRu

Katastrimõõdistamise

ja -kontrolli teostamine

Katastriandmete ja maamõõdu kvaliteet

on tagatud.

Katastrimõõdistamise ja -kontrolliga parandatakse

olemasolevate katastriandmete täpsus ja tagatakse järelevalve

litsentseeritud maamõõtjate tegevuse üle.

MaRu

Programmi tegevus 3: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine (MKM)

Eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist.

27

Topograafiliste andmete

hõivamine

Topograafilised alusandmed on tõhusalt

tagatud.

Eesti topograafia andmekogu tuumandmebaasi pidamine,

andmete ajakohastamine ja haldus, andmekvaliteedi tagamine

ning andmevahetuse korraldamine. Topograafilisi

alusandmeid kasutatakse kaartide tootmisel, teiste

andmekogude pidamisel, ruumianalüüside tegemisel,

planeeringute koostamisel, maa hindamisel, kitsenduste

ulatuse määramisel jm.

MaRu

Geodeetilise süsteemi

haldamine

Geodeetilised andmed ja

positsioneerimist tagavad võrgud on

tõhusalt tagatud.

Geodeetilise süsteemi haldamine, geodeetiliste andmete

kogumine ning kättesaadavaks tegemine, geodeetiliste

punktide andmekogu pidamine ja ESTPOS (riiklik globaalse

positsioneerimise (GNSS) satelliitandmete keskus)

haldamine.

MaRu

Kinnisasja ruumilise ja

õigusliku ulatuse haldamine

Kinnisasja piirid, ruumiline ulatus jm

info on katastris tõhusalt tagatud.

Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine on

maakatastri kui riigi põhiregistri pidamine. See hõlmab kõiki

toiminguid, mis on seotud kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse,

maa looduslikku seisundit, maa väärtust ja maa kasutamist

kajastava informatsiooni registreerimisega katastris ning

katastriandmete kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele

kättesaadavuse tagamisega.

MaRu

Ruumiandmete

analüüsimine ja

avalikustamine

Ruumiandmed ja -teenused on tõhusalt

tagatud.

Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine hõlmab

ruumiandmete ja -teenuste kättesaadavaks tegemist, nendega

seotud toodete arendamist ning ruumiandmete analüüsimist.

MaRu

Aadressi- ja

kohanimeandmete

haldamine

Aadressi ja kohanimeandmed on

tõhusalt tagatud.

Aadressiandmete süsteemi haldamine ning koha-aadresside

määramise ja aadressiandmete töötlemise ühtne

korraldamine.

Riikliku kohanimeregistri haldamine.

MaRu

Aeromõõdistamine ja

laserskaneerimine

Aeropildistamise ja laserskaneerimise

andmed on tõhusalt tagatud.

Aeropildistamise ja -laserskaneerimise korraldamine ning

teostamine, aeropildistamise ja kõrgusandmete järeltöötlus,

ortofotokaartide ja kõrgusmudelite koostamine ning

ajakohastamine. Lennuvahendi ja andmehõive seadmete

haldamine.

MaRu

28

Eesti ehitatud keskkonna

andmete haldamine

Ehitussektorit puudutavate otsuste

langetamiseks vajalike andmete

hoidmine ja väärindamine.

Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste

langetamiseks ja analüüside koostamiseks usaldusväärse info

kogumine, säilitamine, töötlemine, väärindamine ja sobival

kujul kättesaadavaks tegemine läbi riiklikult tagatud

digitaalse keskkonna eraisikutele, ettevõtetele,

omavalitsustele, riigiametitele ja teistele osapooltele ning

selle keskkonna arendamine.

MaRu

E-ehituse platvormi ja

ehitisregistri ülalpidamine

ning arendamine

Ehitise eluringi menetluste ja tegevuste

tõhusamat ja läbipaistvamat läbiviimist

toetava riikliku digitaalse keskkonna

ülalpidamine ja arendamine.

Ehitise eluringiga seotud menetluste tegemiseks,

ehitussektori tootlikkust tõstvate tegevuste läbi viimiseks,

erinevate riiklike sündmusteenustega sidumiseks vajaliku

tõhusa, lihtsa ja läbipaistva riikliku keskkonna ülalpidamine

ja arendamine.

MaRu

Programmi tegevus 4: Maaparanduse poliitika rakendamine (MKM)

Eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine.

Maaparandussüsteemi

ehitamine

Tagada maa kasutatavus ja omaniku

teadlikkus maaparandussüsteemidest,

seotud riskidest ja kohustustest.

Projekteerimistingimuste, ehituslubade sh keskkonnamõju

eelhinnangud ja kasutuslubade andamine. Euroopa Liidu

ühise põllumajanduse poliitika maaparanduse abinõude

rakendamine, maaparandusalal tegutsevate ettevõtete registri

volitatud töötleja ülesannete täitmine.

MaRu

Maaparanduse

kooskõlastused

Keskkonnasäästliku maaparandusega

säilitada maatulundusmaa kasutatavus.

Maaparandussüsteemi toimimist mõjutavate tegevuste

ennetamiseks kooskõlastuste andmine. Teostusjooniste ja

muu maaparandusteabe väljastamine.

Maaparandusühistutega soetud toimingud.

MaRu

Maaparandussüsteemide

toimimise tagamine

Tagada maaparandussüsteemide

toimimine

Maaparanduse ehituse ja hoiu järelevalve teostamine, riigi

poolt korras hoitavate ühiseevoolude hoiu korraldamine,

maaparandusseire, maaparandussüsteemide registri volitatud

töötleja ülesannete täitmine.

MaRu

Programmi tegevus: Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine (ReM)

Eesmärk: Põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutamine maaparandussüsteemide toimimise, sh riigi poolt korras hoitavate

eesvoolude korrashoiu kaudu on tagatud.

Põllumajandusmaa

kasutamise ja kaitse poliitika

kujundamine

Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse

poliitika on kujundatud

Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitsepoliitika õigusaktide

ettevalmistamine ja tõlgendamine, seisukohtade kujundamine

ja abinõude kavandamine

ReM

29

Maaparanduse poliitika

kujundamine

Maaparanduse poliitika on kujundatud Maaparanduspoliitika kavandamine ning seisukohtade

andmine, valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ja

juhendite ettevalmistamine ja ajakohastamine, nõustamine ja

õigusaktide tõlgendamine ning valdkonnas vajalike abinõude

kavandamine sh toetusega seotud ülesanded.

Maaparandusvaldkonnaga seotud registrite vastutava töötleja

ülesannete täitmine.

ReM

Maaparanduse toetuste

andmine

Keskkonnasäästliku

maaparandustegevusega tagatakse

põllumajandus- ja metsamaa

sihtotstarbeline kasutamine

Euroopa Liidu ühise põllumajanduse poliitika maaparanduse

abinõude rakendamine: maaparandustoetuste taotluste ja

maksetaotluste vastuvõtmine; taotluste ja maksetaotluste

nõuetekohasuse kontrollimine; taotluste hindamine ja

paremusjärjestuse moodustamine; toetuse vähendamine;

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

tegemine; taotluse rahuldamise otsuse muutmine või

kehtetuks tunnistamine; riikliku järelevalve teostamine;

otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine.

PRIA

Metsanduse toetuse andmine Metsatoetuste eesmärk on ergutada

metsaomanikke oma metsi säästlikult

majandama ja tagada metsamaa

sihtotstarbeline kasutus

Euroopa Liidu ühise põllumajanduse poliitika metsanduse

abinõude rakendamine metsandustoetuste taotluste ja

maksetaotluste vastuvõtmine; taotluste ja maksetaotluste

nõuetekohasuse kontrollimine; taotluste hindamine ja

paremusjärjestuse moodustamine; toetuse vähendamine;

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

tegemine; taotluse rahuldamise otsuse muutmine või

kehtetuks tunnistamine; riikliku järelevalve teostamine;

otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine.

Teenust viiakse ellu Keskkonnainvesteeringute keskuse

(KIK) kaudu.

PRIA

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

MKM valitsemisala

Teenus_nimi 2025 2026 2027 2028

Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine -1 860 954 -1 851 379 -1 826 884 -1 826 871

Ruumilise planeerimise poliitika rakendamine -604 294 -585 211 -572 489 -572 489

Kinnisvara hindamine ja analüüsimine -334 799 -282 542 -269 541 -269 541

Maareform -1 220 449 -1 059 846 -999 718 -999 718

Maatoimingute läbiviimine -769 098 -719 954 -692 327 -692 327

Maakasutuspoliitika kujundamine -268 425 -256 281 -250 670 -250 657

Riigimaade haldamine -2 641 964 -2 506 716 -2 459 589 -2 459 589

Avalikes huvides maade omandamine -331 697 -273 501 -242 624 -242 624

Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine -643 043 -591 651 -567 275 -567 275

Topograafiliste andmete hõivamine -1 449 574 -1 352 814 -1 286 185 -1 286 185

Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse

haldamine

-1 858 720 -1 716 382 -1 644 878 -1 644 878

Geodeetilise süsteemi haldamine -377 368 -330 465 -314 214 -314 214

Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine -1 197 681 -1 152 352 -1 116 600 -1 116 600

Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine -603 676 -642 891 -628 265 -628 265

E-ehituse platvormi ja ehitisregistri ülalpidamine

ning arendamine

-401 866 -320 557 -316 316 -316 316

Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine -394 494 -404 610 -391 609 -391 609

Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine -688 152 -577 105 -527 281 -527 281

Maaparandussüsteemide toimimise tagamine -903 096 -865 215 -839 961 -849 961

Maaparanduse kooskõlastused -403 200 -384 259 -371 632 -381 632

Maaparandussüsteemi ehitamine -1 073 200 -1 054 259 -1 041 632 -1 021 632

ReM valitsemisala

Teenus_nimi 2025 2026 2027 2028

Maaparanduse poliitika kujundamine -262 265 -216 177 -195 271 -195 701

Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse poliitika

kujundamine -1 029 565 -980 242 -973 994 -975 062

Maaparanduse toetuste andmine -7 775 873 -6 752 466 -6 268 774 -6 268 774

Metsanduse toetuse andmine -9 357 709 -980 242 -973 994 -975 062