Tulumaksuseaduse muutmise seadus

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

Tulumaksuseaduse muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastustabel

Märkuse esitaja Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine, sh

mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Justiitsministeerium Erinevad sõnastuslikud ettepanekud. Arvestatud.

Justiitsministeerium Eestis on erinevaid ettevõtjaid esindavate organisatsioonide ring lai ning siin on

nimetatud neist vaid üksikud. Palume kaasata huvirühmi laiemalt, arvestades muu

hulgas seda, millistes tegevusvaldkondades on ümbrikupalga maksmine levinum

(teenindus, põllumajandus, ehitus jne).

Loodame, et huvirühmade kaasamisel järgitakse kaasamise head tava.

Mittearvestatud. Leiame, et

seletuskirjas toodud nimekiri

organisatsioonidest on piisavalt

lai. Näiteks kuuluvad Eesti

Tööandjate Keskliitu muuhulgas

järgnevad loetletud valdkondade

liidud: Eesti ehitusettevõtjate Liit,

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate

Liit ning Eesti Hotellide ja

Restoranide Liit.

Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsiooni

liikmeskonnas (üle 6000 ettevõtja)

omavad suurimat

osakaalu teenindussektor (56%),

kaubandus (20%) ja töötlev

tööstus (15%), sellele järgnevad

põllumajandus (4%), transport

(2%) ja muud tegevusvaldkonnad.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

liikmeskonda kuulub üle 3500

Eesti ettevõtte, kellest 107

tegelevad teenindusega, 79

tegelevad põllumajandusega ning

641 tegelevad ehitusega. Seega

leiame, et huvirühmi on piisavalt

laialt kaasatud.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Kaubanduskoda leiab, et tagada tuleb see, et Maksu- ja Tolliamet ei hakkaks

maksumenetluse käigus liiga lihtsalt ja kergekäeliselt ettevõtete teatavaid tegevusi

tõlgendama kui ümbrikupalga maksmist, mille tulemusel on võimalik nõuda nii tulu-

kui ka sotsiaalmaksu maksmist. Iga menetluse puhul peab Maksu- ja Tolliamet

hindama tõendeid ning neile tuginedes tegema otsuse ehk kergekäeline tegevuse

tõlgendamine ei tohi olla lubatud, kuna vastasel juhul on võimalik Maksu- ja

Tolliametil ettevõtetelt ebaõiglaselt nõuda nii tulu- kui sotsiaalmaksu maksmist.

Näiteks ei tohiks Maksu- ja Tolliamet maksumenetluses otsust tehes tugineda ainult

sellele, et ettevõte on lihtsalt ettevõtte kontolt sularaha välja võtnud ning eeldada, et

ettevõte on sellega maksnud mõnele töötajale ümbrikupalka. Leiame, et iga

tuvastamata makse või tegevuse lugemine ümbrikupalgaks ja selle maksustamine

sotsiaal- ja tulumaksuga ei ole õige ning Maksu- ja Tolliamet peab suutma kindlatele

tõenditele tuginedes tõendada, et ettevõtte maksis töötajale ümbrikupalka.

Arvestatud. Mõistame, et

tegemist on tundliku ja olulise

märkusega. Oleme eelnõu

seletuskirjas öelnud, et iga

maksumenetluse puhul tuleb

maksuhalduril hinnata tõendeid

kogumis. Oleme lisanud ka

näitlikustamiseks loetelu

kaudsetest tõenditest, mille

esinemisel võib eeldada, et

tegemist võib olla varjatud töötasu

maksmisega. Kui MTA-l õnnestub

menetluses tõendada väljamaksete

seos palgaga, rakendub eelnõus

toodud lahendus ja

ümbrikupalkadena tehtud

väljamaksed maksustatakse nii

tulu- kui sotsiaalmaksuga. Kui

MTA ei suuda tõendada

väljamaksete seost palgaga,

maksustatakse selliseid

väljamakseid ka edaspidi

ettevõtlusega mitteseotud kuluna

TuMS § 51 alusel.

EELNÕU

04.02.2025

Tulumaksuseaduse muutmise seadus

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 48 lõiget 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) rahaline väljamakse, mida tavaliselt loetakse palgaks ning mille füüsilisest isikust saaja on

isikustamata ehk ei ole tuvastatav.“;

2) paragrahvi 48 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „ei kuulu“ sõnaga „isikustatud“;

3) paragrahvi 49 lõike 6 punktis 3 asendatakse sõnad „leibkonnaliikme kuukeskmise

väljamineku“ sõnadega „arvestusliku elatusmiinimumi“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Tulumaksuseaduse muutmise

seadus

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav

õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel

https://eelnoud.valitsus.ee/ .

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) Eelnõu seletuskiri

2) Seletuskirja lisa – kooskõlastustabel

3) Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Helena Lehtis 5860 0704

[email protected]

Meie 17.02.2025 nr 1.1-10.1/867-1

1

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõuga võimaldatakse varjatud töötasu väljamaksmise juhtumitel maksustada isikustamata

väljamakset erisoodustusena. Seega tuleb lisaks tulumaksule ära tasuda ka sotsiaalmaks.

Lisaks muudetakse eelnõuga kingituste ja annetuste maksuvabastuse tingimused, kuna kehtivas

seaduses on maksuvabastuse piirmäär seotud näitajaga, mida Statistikaamet enam ei avalda.

Kehtiva seaduse alusel on tulumaksust vabastatud TuMS § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja

kantud isiku tehtud kingitused ja annetused, kui tegemist on füüsilisele isikule toimetulekuks

osutatud materiaalse abiga leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses. Statistikaamet

ei avalda aga enam seda näitajat, mistõttu see on asendatud arvestusliku elatusmiinimumiga.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna

peaspetsialist Helena Lehtis (e-post [email protected]; 5860 0704) ja nõunik Inga Klauson

(epost [email protected]; tel 5885 1357). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

(email [email protected]; tel 5885 1493). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja

õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]; tel 5885 1468).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) 1. jaanuaril 2025. a jõustunud

redaktsiooni (RT I, 20.12.2024, 5).

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tööplaaniga. Eelnõu põhieesmärk on kehtestada

maksudest kõrvalehoidumise takistamise meede, millega antakse MTA-le paremad seaduslikud

võimalused ümbrikupalkade maksmise probleemi lahendamiseks ja seeläbi tagatakse maksude

tõhusam kogumine ning maksude parem laekumine. Seaduseelnõu seadusena rakendamisega

ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Mõjutatud maksumaksjate ring

on piiratud. Pannes maksumaksjale täiendava kohustuse sotsiaalmaksu tasumiseks likvideerime

seaduselünga, mis seni on lubanud palgamaksetelt tööjõumaksude täies mahus tasumist vältida.

Tegemist on maksukogumise tõhustamise abinõuga, mis ei muuda maksustamise põhimõtteid,

vaid edendab maksumaksjate õiglast kohtlemist. Kuna mõju on mõõdukas, ei ole

väljatöötamiskavatsuse koostamine vajalik HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga,

sh teiste tulumaksuseaduse muutmist puudutavate eelnõudega.

Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab

maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma

vähemalt kuus kuud. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võimaldab säte siiski seadusandjal

vastu võtta maksuseaduseid ja nende muudatusi 6-kuulisest üldreeglist lühema jõustumise

tähtajaga. Nimetatud juhtudeks on muuhulgas akuutsete ja kiiret lahendamist vajavate

maksupettustega tegelemine, näiteks maksuaukude sulgemiseks tarvilike meetmete võtmine.

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu eesmärgiks on takistada maksudest kõrvalehoidumist ja tagada tulu- ja

sotsiaalmaksu tõhusam kogumine. Selleks muudetakse varjatud töötasu väljamakse (edaspidi

ka ümbrikupalk) maksustamist. Kuna ümbrikupalgana makstud töötasu ei ole alati võimalik

isikustada, on isikustamata ümbrikupalga väljamaksmise tuvastamisel väljamakset

maksustatud üksnes tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Pärast muudatuse

jõustumist on maksuhalduril võimalik nimetatud väljamakseid käsitada erisoodustusena, millelt

tuleb tasuda nii tulu- kui sotsiaalmaks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktidega 1 ja 2 muudetakse TuMS § 48 lõikeid 4 ja 5 eesmärgiga reguleerida

isikustamata ümbrikupalga käsitlemist ja lugeda selline palk erisoodustuseks. Seega

maksustatakse isikustamata ümbrikupalga maksmise tuvastamisel väljamakset kui

erisoodustust nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga.

2023. aastal viis MTA läbi 817 tööjõumaksudega seotud kontrollimenetlust. MTA tuvastas

kontrollimenetluste läbiviimisel, et mitmel juhul on tööandjad välja maksnud töötajatele

töötasu, mille pealt on jäetud tööjõumaksud deklareerimata ja tasumata. Sõltuvalt sellest, kas

palgasaajad ja neile makstud summad on tuvastatavad, maksustatakse selline töötasu kas

tavaliste palgamaksudega või ettevõtte tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.

Ettevõtte tulumaksu määrati 2023. aastal ümbrikupalga maksjatele kontrollimenetluste

tulemusel kokku 1 848 258 eurot.

Ettevõtlusega mitteseotud kulude maksustamise aluseks on TuMS § 51. TuMS ei defineeri

mõistet „ettevõtlusega mitteseotud kulu”. Praktikas loetakse kulu ettevõtlusega mitteseotuks,

kui see ei vasta ettevõtlustulu saamise eesmärgile või ei ole vajalik ega kohane ettevõtluse

arendamiseks ja säilitamiseks.

Võib järeldada, et ümbrikupalk on ettevõtlusega seotud kulu, kuna see on makstud

ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik ettevõtluse arendamiseks ja säilitamiseks. Siiski

maksustatakse kehtiva regulatsiooni järgi ümbrikupalka kui ettevõtlusega mitteseotud kulu,

kuna TuMS § 51 lõike 1 punkti 2 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulud need

väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides

ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

Ümbrikupalgana makstud töötasu ei ole alati võimalik konkreetsete isikutega seostada. Levinud

on olukord, kus maksuhaldurile on kontrollimenetluse käigus kogutud kaudsete tõendite pinnalt

teada, et vahendeid kasutati töötasu väljamakseks ümbrikupalgana, kuid kogutud tõendid ei

võimalda tuvastada konkreetse töötaja nime ega isikukoodi ehk kes nimeliselt ja mis summas

3

ümbrikupalka sai. Näiteks on tavapärane, et töötasu on makstud ajutistele töötajatele, kelle

nimed ei ole MTA-le teada, kuid tõendid viitavad töötasu maksmisele.

Ümbrikupalga maksmiseks rahaliste vahendite saamiseks kasutatakse üldjuhul varjatud käivet

või fiktiivseid arveid. Kui fiktiivse arve alusel võetakse kassast sularaha välja, siis on

maksuhalduril raskendatud välja võetud raha tegeliku kasutamise tuvastamine. Kui

ümbrikupalka on makstud varjatud käibe arvel, siis ka sellisel juhul on raha tegeliku kasutamise

tuvastamine konkreetsele isikule töötasu maksmiseks raskendatud.

Näiteks tuvastas MTA maksumenetluse käigus, et äriühing oli jätnud deklareerimata käibe

summas 300 000 eurot. Nimelt väljastas toitlustusega tegelev äriühing vastava summa ulatuses

müügiarveid, kuid neid ei olnud ta deklareerinud käibedeklaratsioonidel. Müügiarvete alusel

saadud sularaha kasutati ümbrikupalkade maksmiseks. Maksumenetluse tulemusel ei määratud

äriühingule tööjõumakse, kuna puudusid otsesed tõendid selle kohta, kes nimeliselt ja mis

summas töötasu sai. Kuna hindamise teel töötasude isikustamine ei olnud võimalik, siis

kassasse laekunud ja sealt töötasudeks makstud raha maksustati ettevõtlusega mitteseotud

kuluna, kuna puudus raamatupidamise algdokument. Seetõttu sai äriühing maksueelise, kuna

ettevõtlusega mitteseotud kulule määratav tulumaks summas 75 000 eurot (300 000*20/80) oli

oluliselt väiksem sellest, mis tavapäraselt oleks kaasnenud tööandjale töötasude

väljamaksmisel. Nimelt, kui väljamakse oleks maksustatud töötasuna, siis lisandunuks

täiendavalt ka sotsiaalmaks summas 125 762 eurot (300 000 + 75 000 + 6098) *33% ja

töötuskindlustusmakse summas ca 9000 eurot. Vastavalt kehtivale regulatsioonile, mille

kohaselt on võimalik maksustada eelkirjeldatud väljamakseid üksnes tulumaksuga, annab see

pettusele orienteeritud tööandjatele olulise maksueelise maksukuulekate tööandjate ees.

Iga maksumenetluse puhul tuleb maksuhalduril hinnata tõendeid kogumis. Eelmise näite puhul,

kus toitlustusasutus varjab käivet, toetaksid seisukohta, et makstud on ümbrikupalka, näiteks

asjaolud, kui ettevõtja pole töötamise registris registreerinud ühtegi töötajat või on töötajaid

toitlustuskoha toimimiseks liiga vähe ja tööjõudu teenusena sisse ei osteta. Samuti viitab

varjatud töötasu maksmisele see, kui näiteks ehitusettevõtja kasutab fiktiivseid arveid ja arvab

sisendkäibemaksu maha fiktiivsetelt soetustelt. Kui MTA sellises kontekstis kauba soetamise

ja müügi järgi tuvastab, kui palju töötajaid peaks ettevõtjal olema ning kui sellises mahus

töötamise registris registreeritud töötajaid ei ole, on põhjendatud kahtlus, et töötasu on makstud

varjatud käibe arvel.

Tõenditeks on ka kaudsed tõendid, mis lubavad eeldada, et tegemist võib olla varjatud töötasu

saamisega:

- töötajate töötasud on märgatavalt alla turu keskmise;

- töötajate kulutused on tunduvalt suuremad, kui ametlik sissetulek lubaks (nt

eluasemelaenud, liisingud, reiside postitused sotsiaalmeedias jne.);

- töötajate pangakontodelt ei nähtu peale suuremate maksete tavapäraseid elamiskulusid,

mis tähendab, et need tehakse muudest vahenditest;

- umbmäärased ja ebausutavad selgitused toimetuleku kohta.

Otseste ja kaudsete tõendite alusel tekib MTA-l põhjendatud kahtlus, et tegelikult saavad

töötajad varjatud töötasu, kuid faktiliselt ei ole võimalik tuvastada, kes, millal ja millises

summas varjatud töötasu sai, et seda isikustatult maksustada. Kui MTA-l õnnestub menetluses

tõendada väljamaksete seos palgaga, rakendub eelnõus toodud lahendus ja ümbrikupalkadena

tehtud väljamaksed maksustatakse nii tulu- kui sotsiaalmaksuga. Kui MTA ei suuda tõendada

4

väljamaksete seost palgaga, maksustatakse selliseid väljamakseid ka edaspidi ettevõtlusega

mitteseotud kuluna TuMS § 51 alusel.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse TuMS § 49 lõike 6 punkti 3 põhjusel, et selles sättes nimetatud

maksuvabastuse piirmäär on seotud näitajaga, mida Statistikaamet enam ei avalda. Nimelt

vabastab kõnealune säte TuMS § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku tehtud kingitused

ja annetused tulumaksust, kui tegemist on füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalse

abiga leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses. Statistikaamet avaldab aga

leibkonnaliikme aasta keskmise väljamineku. Samas ka see viimane näitaja tugineb iga viie

aasta tagant läbi viidava uuringu tulemustele.

Viidatud säte pärineb TuMS-i 2006. aasta muudatustest (RK menetluses eelnõu 863 SE I).

Nimetatud eelnõu seletuskirja kohaselt oli muudatuse eesmärk toetada senisest enam

heategevuslike ürituste raames kogutava raha abivajajatele jagamist, mistõttu sooviti sätestada

maksuvabalt tehtava rahalise annetuse piirmäär füüsilisele isikule, kellel on raskusi

toimetulekuga. Erisuseks võrreldes varasema olukorraga oli see, et seni liigitati toimetuleku

eesmärgil antavaks abiks summasid, mis ei ületa Statistikaameti arvutatavat ühe inimese

arvestuslikku keskmist elatusmiinimumi (2004. aastal veidi vähem kui 1500 krooni, st 96

eurot). Muudatusega seoti annetuse maksuvaba piirmäär leibkonnaliikme kuukeskmise

väljaminekuga, kuivõrd leiti, et see peegeldab enam perekonnaliikmete vajadusi ning on

rahalise annetuse maksuvabastuse piiritlemiseks seetõttu kohasem. Statistikaamet avaldas

nimetatud näitajat pressiteatena üldjuhul aprilli esimestel päevadel (2006. aastal 6. aprillil) ning

oma kuubülletäänis "Eesti põhilised sotsiaal- ja majandusnäitajad"). Seega aasta alguse ja

näitaja avaldamise kuupäeva vahelisel perioodil tehtavate väljamaksete puhul võeti

maksuvabastuse rakendamisel aluseks üle-eelmise kalendriaasta kohta arvutatud näitaja ning

pärast nimetatud kuupäeva eelmise kalendriaasta vastav näitaja.

Statistikaamet avaldas nimetatud näitajat leibkonna kulutusi väljendavana iga-aastase

leibkonna uuringu (LEU) andmete alusel üksnes kuni 2007. aastani igakuiselt. Sellele

järgnevalt muutus uuringu metoodika ja seda viiakse läbi iga 5 aasta tagant. Seega on tekkinud

olukord, kus kõnealust sätet ei ole võimalik kohasel moel rakendada, kuna puuduvad

tegelikkust ajakohaselt peegeldavad näitajad. Seetõttu asendatakse leibkonnaliikme

kuukeskmine väljaminek arvestusliku elatusmiinimumiga1 . Seega saab TuMS § 11 lõikes 1

nimetatud nimekirja kantud isik muudatuse kohaselt osutada maksuvabalt füüsilisele isikule

toimetulekuks materiaalset abi summas, mis ei ületa arvestuslikku elatusmiinimumi ühe kuu

kohta.

Arvestuslik elatusmiinimum on väikseim summa, millega on võimalik katta 1-liikmelise

leibkonna 30 päeva minimaalsed igapäevavajadused, mida avaldatakse iga aasta jaanuari lõpus.

Ühtlasi on see ka absoluutse vaesuse piir. Arvestuslikku elatusmiinimumi korrigeeritakse igal

aastal tarbijahinnaindeksi alusel. 2023. aasta arvestuslik elatusmiinimum on 338,2 eurot kuus.

3.1. Eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega

Siinkohal on vajalik hinnata, kas isikustamata ümbrikupalga maksustamine riivab isikute

põhiõiguseid. PS § 113 kohaselt sätestab seadus riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid

ja sundkindlustuse maksed. PS on jätnud seadusandjale küllaltki laia kaalutlusõiguse.

1 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-

vaesus/arvestuslikelatusmiinimum

5

Põhiseaduse § 31 kohaselt peab riik tagama ettevõtlusvabaduse, kuid see ei tähenda, et

ettevõtluskeskkonda ei või reguleerida asjakohaste normidega. Sama paragrahvi teine lause

lubab seadusega sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra.

Riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste

ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest ja tagama õiglase konkurentsi. Kuivõrd kehtiv

regulatsioon, mille kohaselt on võimalik maksustada eelkirjeldatud väljamakseid üksnes

tulumaksuga, annab pettusele orienteeritud tööandjatele olulise maksueelise maksukuulekate

tööandjate ees, on eelnõuga kavandatavad muudatused vajalikud, kohased ja ei ole

ülemäärased.

Eelnõus esitatud muudatused ei sea isikutele täiendavaid kohustusi ja piiranguid, vaid

muudavad efektiivsemaks maksude kogumist. Seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei

kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Mõjutatud maksumaksjate ring on

piiratud. Antud muudatus ei riiva PSist tulenevaid õiguseid, kuna TuMSi ja

sotsiaalmaksuseaduse kohaselt tuleb palgatulu maksustada nii tulu- kui sotsiaalmaksuga.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus kavandatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas

olevaks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi, varem kasutamata termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu rakendamisega on ette näha mõju majandusele ja riigiasutuste korraldusele ning

sotsiaalset mõju. Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule, mõju kohaliku omavalitsuse

korraldusele ega muid otseseid või kaudseid mõjusid.

6.1. Kaasnev mõju: Mõju majandusele

Sihtrühm. Seaduse jõustumine avaldab mõju äriühingutele, kes maksavad oma töötajatele

ümbrikupalka. 2023. aastal viis MTA läbi 817 tööjõumaksudega seotud kontrollimenetlust.

MTA tuvastas kontrollimenetluste läbiviimisel, et mitmel juhul tööandjad on välja maksnud

töötajatele töötasu, mille pealt on jäetud tööjõumaksud deklareerimata ja tasumata. Ettevõtte

tulumaksu määrati 2023. aastal ümbrikupalga maksjatele kontrollimenetluste tulemusel kokku

1 848 258 eurot. MTA hinnangul on sellise arvestatava riskiga äriühinguid 01.07.2024. a

seisuga ligikaudu 5500. Kokku on regulaarselt tööjõumakse deklareerivaid tööandjaid

01.07.2024. a seisuga 83 202. Ümbrikupalka maksvaid tööandjaid on seega 6,7% kõikidest

regulaarselt tööjõumakse deklareerivatest tööandjatest. Järelikult on sihtrühm pigem väike.

6

Mõju ulatus on keskmine. Muudatuse tulemusena väheneb ümbrikupalga maksmise juhtumite

arv. Seega aitab muudatus paremini tagada võrdse konkurentsi, kuna muudatuse tulemusena

kaob ümbrikupalga maksjatel konkurentsieelis, mis seisneb selles, et ümbrikupalga saajate

isikustamata jäämisel maksavad nad hetkel ainult tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

ning sotsiaalmaks jääb tasumata. Arvestades, et edaspidi ei pääse enam ümbrikupalgalt

maksmata jäänud sotsiaalmaksukohustusest, on võimalik, et mõned tööandjad loobuvad ise

ümbrikupalga maksmisest, mis omakorda tagab võrdsema konkurentsi ning suurendab töötajate

heaolu ja annab neile õiguse sotsiaalsetele tagatistele.

Mõju avaldumise sagedus on igakuine, kuna tavapäraselt tehakse palgamakseid kuupõhiselt.

Tööandjatele, kes kasutavad muid ajavahemikke, avaldub mõju palgamaksete tegemise ajal.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna säilib võimalus, et ümbrikupalga maksmine ei

vähene või väheneb marginaalselt.

6.2. Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm. Seaduse jõustumine avaldab eelkõige mõju MTAle. Sihtrühma suurus võrreldes

riigiasutuste koguarvuga on väike.

Mõju ulatus on väike, kuna MTA töökorralduses ei muutu midagi peale selle, et isikustamata

ümbrikupalga maksjatele on edaspidi võimalik määrata lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu

maksmise kohustus. Eelnõust tulenevad muudatused ei muuda MTA töökoormust. Isikustamata

ümbrikupalka saab deklareerida maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 4 koodil 4130 „Muud

erisoodustused“.

Mõju avaldumise sagedus on iga-aastane, kuna MTA viib tööjõumaksude tasumise kontrolle

läbi igal aastal. Nüüd on MTAl võimalik isikustamata ümbrikupalga maksmise puhul

kvalifitseerida see erisoodustuseks ja maksustada tulu- ja sotsiaalmaksuga.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna MTA töökoormus jääb samale tasemele.

6.3. Kaasnev mõju: Sotsiaalne mõju

Sihtrühm. Seaduse jõustumine avaldab mõju füüsilistele isikutele, kellele on seni makstud

ümbrikupalka, kuid kellele nüüd hakatakse ametlikult palka maksma.

Mõju ulatus on väike, kuna valdavalt enamuselt makstud palkadelt on tasutud tööjõumaksud

ning ümbrikupalga saajate arv, võrreldes kogu töötavate inimeste arvuga, on väike. Töötajad,

kes hakkavad ametlikult palka saama, saavad edaspidi osa ka nendest hüvedest, mida toob kaasa

tööjõumaksude maksmine – neil tekib õigus ravikindlustusele ja ametlikult makstav palk

suurendab neile tulevikus makstavat I samba pensioni. Teisisõnu, töötajal tekib õigus

sotsiaalkindlustusele, mis kaitseb teda, kui tal ei ole haiguse, vigastuse, invaliidsuse, vanaduse

või tööpuuduse tõttu võimalik tööl käia. Lisaks on ametlikult töötasu saaval isikul õigus ka

töötuskindlustushüvitisele.

Mõju avaldumise sagedus on igakuine, kuna mõjutab igakuiselt edaspidi kõiki töötajaid,

kellele on seni makstud ümbrikupalka.

7

Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna võib leiduda ettevõtjaid, kes ümbrikupalgast

loobudes otsustavad tööle võtta vähem töötajaid.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi MTA infosüsteemides, kuna isikustamata

ümbrikupalka saab deklareerida maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 4 koodil 4130 „Muud

erisoodustused“.

2023. aastal läbi viidud ümbrikupalgaga seotud kontrollimenetluste tulemusel määrati

äriühingutele tulumaksu kokku summas 1,8 miljonit eurot. Kui arvestada juurde saamata jäänud

sotsiaalmaks, siis täiendavalt jäi riigieelarvesse laekumata 2,9 miljonit eurot sotsiaalmaksu.

Kuna kõikide kontrollimenetluste puhul ei ole võimalik tõendada, et maksti varjatud töötasu,

võib eeldada, et tulevikus suurenevad riigieelarve tulud ligikaudu poole väiksema summa võrra

ehk 1,5 miljoni euro võrra. Avaldub ka preventiivne mõju ja lisandub ettevõtjaid, kes loobuvad

maksude maksmata jätmisest.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60

„Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja

töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning

nende täitmise ja esitamise korrad“ lisa 5 Vormi TSD lisa 4 „Erisoodustused”.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab

maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma

vähemalt kuus kuud. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võimaldab säte siiski seadusandjal

vastu võtta maksuseaduseid ja nende muudatusi 6-kuulisest üldreeglist lühema jõustumise

tähtajaga. Nimetatud juhtudeks on muuhulgas akuutsete ja kiiret lahendamist vajavate

maksupettustega tegelemine, näiteks maksuaukude sulgemiseks tarvilike meetmete võtmine.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu

märkustega. Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium ja Kultuuriministeerium

kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Arvamuse esitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)