Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 4.2-3/498-1 |
Registreeritud | 19.02.2025 |
Sünkroonitud | 20.02.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine |
Sari | 4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 4.2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikogu |
Saabumis/saatmisviis | Riigikogu |
Vastutaja | Gerli Baida (Sotsiaalministeerium) |
Originaal | Ava uues aknas |
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 15.02.2025 / 2-2/15-720; Riigikantselei / 17.02.2025 / 7-1.1/25-00314
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine sotsiaalkaitseministrile (AP 720)
Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun sotsiaalkaitseministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab.
Tähtaeg: 07.04.2025
Lisainfo: Sotsiaalhoolekande reformi kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 17.02.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655
.
Pr Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister
13.02.2025
ArupArimine sotsiaalhoolekande reformi kohta
Lugupeetud minister
Hooldereformiga eesmargiks oh teatavasti, et hooldekodukoht peab olema inimesele keskmise pensioni eest kattesaadav. Rilgikontroll hindas varskes auditis, et see on muutumas järjest ebarealistlikumaks ning muuta tuleks hooldekoduteenuse rahastamist.
Inimesed maksavad hooldekodu koha eest kull vahem, aga eesmark on jaanud kattesaamatuks paijudele. Auditis margitakse, et naiteks eelmise aasta aprilhi seisuga ei saanud hinnanguhiselt iga kolmas inimene omaosalust kaetud oma pensioni ega kohaliku omavalitsuse poolt kuni keskmise pensionini juurdemakstava huvitise abil. Nimelt on hooldekoduteenus pärast reformi jOustumist kallinenud ning paiju rohkem, kui sotsiaalministeerium prognoosis.
NH naiteks eeldas sotsiaalministeerium reformi ettevalmistamisel, et hooldekoduteenus kallineb keskmiselt koim protsenti aastas. Riigikontrolli andmed naitavad aga, et reformile jargnenud aasta jooksul tOstis hinda 75 protsenti teenuseosutajatest fling seda keskmiselt 15 protsendi vOrra. Mitmes hooldekodus ohid hinnad aga isegi 35—40 protsenti korgemad. Avaliku sektori kulude juhtimise seisukohast on see murettekitav, margitakse auditis.
Riigikontroll nendib, et omavahitsustel on praegu vahe hoobasid, kuidas seda hinnakasvu prognoosida vOl ohjeldada. SeetOttu on nigh keenuline saavutada uhtaegu nil hooldereformi eesmarke kui ka valtida avahiku raha ebamOistlikult suurt kuhn.
Lahtudes Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvist 139 ja ulalpool kirjeldatud asjaoludest on meil Teile jargmised kusimused:
1 Mule poolest jatab sotsiaalhoolekandeformi elluviimine Teie hinnangul soovida, miHest kOneleb lOppeesmargi pidev kaugenemine?
2. Olete oelnud Postimehele: ,,Hooldekodu on eeskAtt ariettevOte. Ta vOib hindu tOsta, aga kui tal ei ole ostjat, hakkavad hinnad langema.” See on kena turumajandushik loosung, kuid esiteks on riik andnud osalise garanthi ja suur osa Besti erahooldekodusid on Reformierakonna prominentsete lHkmete omanduses. Seega lOppeesmargist kaugenemisele hisaks on reformi tulemuseks uhtlasi ka Reformierakonna hahlide kardinahide nikastumine. Kas oskate tuua vaija Reformierakonna liikmete omanduses olevate sotsiaalhoolekande asutuste kasumi ja neile makstud dividendid? Kas sotsiaalhoolekandeasutuste omanikud on toetanud Reformierakonda rahahiselt ja kui suures summas?
3. Linnade ja valdade hHt on kurtnud, et sotsiaalhoolekandereformiga veenetas niik vastutuse kohahike omavalitsuste kaela. Kuidas te sellele suudistusehe vastate? Hooldekodusid on Eestis kolme liiki, nimelt munitsipaah-, rHklikud ja erahooldekodud. Riik on kehtestanud kOigile teatud ilhtsed nOuded, aga pole kehtestanud koiki vajahikke Oigusakte ja on jatnud probleemid omavahitsuste Olgadele.
A. 2 tc
Kui riik kebtestab standardi, peab ta tagama ka vahendid nende jargimiseks ja nägema ette vajaminevad Oigusaktid. Kas teie Mete seda kuidagi teisiti?
4. Koduhooldusest ja perekonna rollist - Isamaa leiab, et vaarikas vananemine on see, kui eakas saab olla oma kodus ja oma perekonnaringis, kuni tervis seda vahegi voimaldab. Selle saavfflamiseks on vajalikud riiklikud tugisusteemid ja Oigusraamistik. Samas tuleb tagada vaarikas hoolitsus neile, kelle perekond seda pakkuda ei saa vOi kel ci ole perekonda. See tahendab, et riilc peab labimoeldult rohkem Olga alla panetna, kuid ka robkem koduhooldust korraldada aitama. Praeguse mudeli pOhjal näeme, et raha ci ole süsteemis piisavalt ega ole ka piisavalt tulemas. Kui suur rohlc on riigipoolsel omavalitsuste rahastamisel sihitatud koduteenuse arendamisele? Kas see on riigi prioriteet?
Lugupidamisega
Riina Solman Riigikogu liige
/
i*D 40
Keit Kasemets
Riigikantselei
.02.2025 nr 2-2/15-720
Arupärimise edastamine
Austatud riigisekretär
Edastan Teile kolme Riigikogu liikme esitatud arupärimise sotsiaalkaitseminister
Signe Riisalole.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil
vastab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisa: arupärimine kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332, [email protected]