Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 19.02.2025.a, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25278050160

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2; § 120 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx xxxxxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 12.01.2025.a.

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 25278050160, milles menetlust alustati

27.01.2025.a karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-d 2 ja § 120 lg 1 tunnustel.

Kriminaalasjas on esitatud 31.01.2025.a xxx xxxxxxxxx-le kahtlustus enda ema xxxxx xxxxxxxx

kehalises väärkohtlemises ja tapmisega ähvardamises. Täpsemalt selles, et xxx xxxxxxxxx

12.01.2025.a kella 19.00 paiku aadressil xxxxx tn xx, xxxxx linn asuva eramu keldrikorrusel sauna

pesuruumis tõukas tugevalt enda ema xxxxx xxxxxxxxx, mille tagajärjel kukkus viimane maha. Oma

sellise tegevusega põhjustas xxx xxxxxxxx-i kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusena parema

õla pealmises osas 10 cm hematoomi ning hematoomi parema käe kolmandal ja neljandal sõrmel.

Samuti pärast seda, kui xxx xxxxxxxxx oli xxxxx xxxxxxxx suhtes füüsilist vägivalda kasutanud,

ütles ta xxxxx xxxxxxxx-le: „Järgmine kord ma tapan su ära!“ Seda kuuldes tunnetas xxxxx

xxxxxxxxx reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuivõrd

xxx xxxxxxxxx oli teda just füüsiliselt rünnanud.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega: xxxxx xxxxxxxxx esitatud süüteoteate, lähisuhtevägivalla

infolehe ja lähisuhtevägivallas riskide hindamise ja maandamise lehega, kannatanu xxxxx xxxxxxxx

ning tunnistajate xxxxx-xxxxx xxxxxxxxx ja xxxx xxxxxxxxx ütluste, perearsti väljastatud

ravidokumendi ja fotode, Tartu Linnavalitsuse vastuskirja ning kahtlustatava xxx xxxxxxxx

ütlustega, on tõendamist leidnud xxx xxxxxxxx poolt 12.01.2025.a vägivallategude toimepanemine

xxxxx xxxxxxxx suhtes.

Kannatanu xxxxx xxxxxxxxx on andud kohtueelse menetluse käigus ütlusi, et 12.01.2025.a õhtul

kella 19.00 paiku tekkis tal kodus konflikt täisealise poja xxx xxxxxxxxx-ga. Nimelt oldi

keldrikorrusel saunatamas. Saunas viibisid esialgu kannatanu abikaasa xxxxx-xxxxx xxxxxxxxx,

poeg xxx xxxxxxxxx ja lapselaps xxxx xxxxxxxxx. Kannatanu abikaasa tuli saunast ära, öeldes, et

xxxx xxxxxxxxx on muutunud enda isa taoliseks. Kannatanu selgitas, et tema poeg xxx xxxxxxxxx

on keerulise iseloomuga ning vihkab kõiki ja kõike ning nüüd on ka lapselaps xxxx xxxxxxxxx sellise

suhtumise endale mingil määral eeskujuks võtnud. Kui kannatanu oli ühel hetkel sauna leiliruumis

lapselapsega kahekesi, siis ütles ta viimasele, et kuigi tema isa kõiki ja kõike vihkab, siis ei pea tema

sellist mõtteviisi omaks võtma. Seejärel tuli leiliruumi xxx xxxxxxxxx, kes uuris, millest räägitakse.

Xxxx xxxxxxxxx vastas, et ära vihka kõiki ja kõike nagu issi. Selle peale läks xxx xxxxxxxxx endast

välja ning hakkas kannatanu peale karjuma. Kannatanu astus leiliruumist välja pesuruumi, kuhu xxx

xxxxxxxxx talle järgnes. Kannatanu sõnul võttis xxx xxxxxxxxx esialgu parema käega hoogu ning

oli valmis kannatanut näkku lööma, kuid loobus sellest ilmselt seetõttu, et alaealine lapselaps nägi

olukorda pealt. Löömise asemel tõukas xxx xxxxxxxxx kannatanut tugevalt, mille tagajärjel kukkus

viimane põrandale maha. Kannatanu tundis valu paremal pool puusal, käel ja õlal ning tema vasakule

2

kulmule tekkis veritsus. Seejärel ütles xxx xxxxxxxxx kannatanule: „Järgmine kord ma tapan su ära!“

Karjumise peale tuli keldrikorrusele tagasi ka kannatanu abikaasa, kes käskis xxx xxxxxxxxx

koheselt välja kolida. Selle peale ründas kannatanu sõnul xxx xxxxxxxxx ka enda isa, kelle xxx

xxxxxxxxx tõukas pikali ja hakkas väidetavalt kägistama. Politsei kutsumise jutu peale lõpetas xxx

xxxxxxxxx enda tegevuse. Pärast juhtunut viis xxx xxxxxxxxx enda poja xxxx xxxxxxxx kannatanu

juurest ära. Kannatanu sõnul ei ole xxx xxxxxxxxx varasemalt füüsiliselt vägivaldne olnud.

Kriminaalasja materjalide juurde on võetud ka perearsti poolt menetlejale väljastatud

ravidokumendid. Nendest nähtub, et 13.01.2025.a pöördus kannatanu perearsti poole 12.01.2025.a

toimunud tüli käigus tekkinud vigastuste fikseerimiseks. Perearst tuvastas kannatanul 10 cm

hematoomi parema õla pealmises osas ning hematoomid parema käe kolmandal ja neljandal sõrmel.

Ka tunnistajad xxxxx-xxxxx xxxxxxxxx ja xxxx xxxxxxxxx on kinnitanud enda ütlustes vägivalla

asetleidmist. Xxxxx-xxxxx xxxxxxxx ütluste kohaselt lahkus tema varem saunast, kuivõrd tundis, et

xxxx xxxxxxxxx ei taha temaga suhelda ja vaatab temast justkui mööda. Ühel hetkel kuulis ta teisel

korrusel lärmi, mistõttu läks ta tagasi keldrikorrusele. Sinna jõudes ütles xxxxx xxxxxxxxx et xxx

xxxxxxxxx tuli talle kallale ning näitas enda vigastusi. Seejärel ütles xxxxx-xxxxx xxxxxxxxx xxx

xxxxxxxx-le, et viimane enda asjad kokku pakiks ning ära läheks. Tunnistaja xxxx xxxxxxxx sõnade

kohaselt oli ta koos vanaemaga leiliruumis, kui vanaema ütles talle, et ta ei võtaks enda isast eeskuju.

Tunnistaja sõnul ütles vanaema seda talle sellepärast, et vanaisa meelest ei räägi tunnistaja temaga

enam piisavalt ja vihkab teda. Seejärel astus leiliruumi tunnistaja isa, kes oli kuulnud vanaema poolt

öeldut pealt ning tunnistaja kordas seda ka ise enda isale. Xxxx xxxxxxxx sõnul hakkasid seejärel

vanaema ja tema isa vaidlema ning vanaema astus leiliruumist välja. Xxx xxxxxxxxx haaras jõuliselt

vanaemalt käest, kuid ei löönud teda. Pooled vaidlesid, misjärel lükkas xxx xxxxxxxxx vanaema, kes

kukkus maha. Xxxx xxxxxxxx sõnul kutsus vanaema pärast seda vanaisa alla ning viimane käskis

xxx xxxxxxxxx lahkuda. Rohkemat tunnistaja ise pealt ei näinud ning peale juhtunut viis xxx

xxxxxxxxx ta ema juurde, sest ta ei soovinud ise enam seal olla. Tunnistaja sõnul isa temaga ei riidle

ning ta saab temaga hästi läbi.

Kahtlustatav xxx xxxxxxxxx on andnud ütlusi, et 12.01.2025.a olid tema ema xxxxx xxxxxxxxx ja

poeg xxxx xxxxxxxxx leiliruumis. Kahtlustatav kuulis, et tema ema rääkis tema pojale temast halba.

Täpsemalt, et kahtlustatav vihkab kõike ja kõiki. Selle peale läks kahtlustatav leiliruumi ja küsis,

millest jutt käib. Saades aru, et kahtlustatav oli eelnevat õigesti kuulnud, hakkasid nad emaga

vaidlema. Kahtlustatava sõnade kohaselt jäi tema ema ukse vahele ning aina rääkis ja rääkis. Lõpuks

tahtis kahtlustatav enda ema pojast eemale saada, mistõttu võttis ta emal kaelast kinni ja lükkas ta

ukse vahelt välja. Kahtlustatav ise väidetavalt kukkumist pealt ei näinud, sest keeras end samal ajal

leiliruumi tagasi. Ühel hetkel tuli kahtlustatava isa pesuruumi ning käskis tal välja kolida.

Kahtlustatava sõnul vihastas see teda välja, mistõttu võttis ta isal hommikumantli kraest kinni ning

pani ta sauna eesruumi diivanile istuma. Kahtlustatav jageles seejärel veel vanematega ning ütles:

„Kui te veel sellist paska mu lapsele ajate, siis ma löön teid, raipeid, maha.“ Pärast seda viis

kahtlustatav xxxx xxxxxxxx viimase ema juurde ära. Kahtlustatav on avaldanud, et ta tõesti kahetseb

seda, et olukord füüsiliseks läks. Kahtlustatava sõnul on tema suhted vanemate ja vennaga keerulised

juba ammu. Kahtlustataval on suur soov xxxxx tn xx, xxxxx linn asuvast eramust ära kolida omaette

elama. Ka tema poeg xxxx xxxxxxxxx toetab seda mõtet väga.

Tartu Linnavalitsuse vastuskirjast nähtub, et toimunud vahejuhtumi järgselt teostas sotsiaaltöö

spetsialist Reelika Hõbejärv ja lastekaitse spetsialist Ellen Hansen kodukülastuse aadressile xxxxx tn

xx, xxxxx linn. Kodukülastuse käigus vesteldi xxx xxxxxxxx-ga, kes selgitas juhtunuga seoses, et

perekonna vahel on läinud suhted pingelisemaks, tekkis sõnelus, kus xxx xxxxxxxxx ägestus ja

kasutas füüsilist jõudu enda ema vastu. Sotsiaaltöö spetsialist suhtes ka xxxxx xxxxxxxx ja xxxxx-

xxxxx xxxxxxxx-ga. Sotsiaaltöö spetsialistile kinnitati, et tegemist oli esmakordse füüsilise vägivalla

3

juhtumiga. Samuti avaldati, et xxx xxxxxxxxx kolis vanemate juurest ära. Ka informeeriti xxxx

xxxxxxxx ema Tartu linna elanikele pakutavatest vaimse tervise teenustest, kuid vanema hinnangul

laps selliseid teenuseid käesolevalt ei vaja. Xxxx xxxxxxxxx vajab vanema sõnul eeskätt stabiilset

elukeskkonda.

13.02.2025.a suhtles prokurör telefoni teel ka kannatanu xxxxx xxxxxxxx-ga. Kannatanu kinnitas

prokurörile, et tänaseks on osapooled enda eludega edasi läinud ning xxx xxxxxxxxx on nende kodust

välja kolinud. Viimati kui xxx xxxxxxxxx enda isiklikke asju kannatanu elukohast võtmas käis, siis

käitus ta viisakalt. Kannatanu meelest on xxx xxxxxxxx-l probleeme äkkvihaga ning ta vajaks

viharavi. Kannatanu ei soovi xxx xxxxxxxx-le halba ega tema kriminaalkorras karistamist, vaid talle

kohustuse määramist. Kannatanu hinnangul vajab xxx xxxxxxxxx eeskätt asjakohast nõustamist.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxx xxxxxxxx suhtes

tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui

kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena

ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise

korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile

antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas

on xxx xxxxxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-d 2 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemises. Tegemist on teise astme kuritegudega, mille eest karistusseadustik näeb

karistusena ette kas rahalise karistuse või vastavalt kuni üheaastase või viieaastase vangistuse. KarS

§ 121 lg 2 p-d 2 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud

sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle.

Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Nii kannatanu

xxxxx xxxxxxxx kui ka alaealise tunnistaja xxxx xxxxxxxx ning kahtlustatava xxx xxxxxxxx

selgituste kohaselt sai füüsiline konflikt poolte vahel alguse vastastikusest tülist. Xxxxx xxxxxxxxx

rääkis leiliruumis xxxx xxxxxxxx-le, et tema isa vihkab kõike ja kõiki. Seda kuulis omakorda pealt

xxx xxxxxxxxx, keda öeldu ärritas. Sellele järgnes sõnaline vaidlus, mis lõppes xxx xxxxxxxx poolt

enda ema lükkamisega ja ähvardamisega. Seda, et xxx xxxxxxxxx oleks kehalise väärkohtlemise

pannud toime ka enda isa xxxxx-xxxxx xxxxxxxx suhtes, viimane kinnitanud ei ole. Kahtlustatav xxx

xxxxxxxxx ei eita enda süüd. Ta mõistab, millises osas on ta ise valesti käitunud ning on valmis enda

käitumise analüüsimiseks pöörduma vägivallast loobumise nõustaja poole. Xxx xxxxxxxx poolt

toime pandud tegude puhul ei ole olnud tegemist ka selliste vägivallaaktidega, millega oleksid

kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks on pooled eluga eraldiseisvalt edasi läinud, xxx xxxxxxxxx

on välja kolinud kannatanu elukohast. Ta on valmis võtma enda käitumise osas isiklikku vastutust.

Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad xxx xxxxxxxx tegevuses väiksemale süüle.

Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on nii ülekuulamisel kui ka prokuröri juures

avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud ka siirast kahetsust.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed

vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas jätkuva perevägivalla puhul või kui

kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise

pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. Xxx

xxxxxxxxx ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes ei ole varem ka

kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Samuti puuduvad tal kehtivad

väärteokaristused. Sellest tulenevalt võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist

4

ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest

vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Kuigi xxx

xxxxxxxx-le on esitatud kahtlustus kahe vägivallakuriteo koosseisu alusel ning tegude juures viibis

ka xxx xxxxxxxx alaealine poeg, on tegemist olnud esmakordse juhtumiga, ühe järjestikuse

sündmusega (varasemalt vägivalda esinenud ei ole), mille puhul xxx xxxxxxxx poolt tarvitatav

vägivald oli lühiajaline ja väheintensiivne ega põhjustanud rasket tagajärge. Tänaseks on xxx

xxxxxxxxx enda vanemate elukohast välja kolinud vastavalt kannatanu soovile. Kannatanu ei pea

vajalikuks xxx xxxxxxxx kriminaalkorras karistamist, vaid tahab, et talle määratakse kohustus KrMS

§ 202 alusel. Ka kahtlustatava alaealise poja xxxx xxxxxxxx sõnul on tema suhted isaga head ning ta

saab isaga hästi läbi. Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul xxx xxxxxxxx edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust),

mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus

tegemist on teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik

menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus ei

lahenda probleeme, mis puudutavad poolte omavahelist läbisaamist, konfliktide lahendamist ning

konfliktolukorras käitumist. Xxx xxxxxxxx edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata

vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale

käitumisele talle ka kohustusi määrates.

Kahtlustatav xxx xxxxxxxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale kohustuse

osaleda 6 kuu jooksul Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustaja poolt

läbiviidaval nõustamisel. Antud kohustus toetab kahtlustatava edaspidist õiguskuulekat käitumist,

pakkudes talle võimalust enda käitumise algpõhjuseid nõustajaga analüüsida, omandada vajalikud

oskused vägivaldse käitumise ennetamiseks ja enda emotsioonide kontrolli alla hoidmiseks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25278050160 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

- KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxx xxxxxxxxx pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt

27.02.2025.a, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise

toetamine) saamiseks. Nõustamisel osalemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti

vägivallast loobumise toetamise tugiliini nõustaja Artur Uski (Usk) poole järgmistel

kontaktidel: tel: 58517028, e-mail: [email protected]. Xxx

xxxxxxxxx kohustub teavitama Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist

võimaldaval viisil (e-posti aadressil [email protected]) hiljemalt 27.02.2025.a nõustajaga

ühenduse võtmisest ning hiljemalt 19.04.2025.a esimese nõustamiskorra läbimisest. Xxx

xxxxxxxxx kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima

nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaksmääratud arvul

nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 19.08.2025.a. Nõustamine lõpetatakse nõustaja

kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.

3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib

prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub, kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi.

6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

7. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete

kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on xxx xxxxxxxx andmed kantud

5

andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Jätta nimetatud andmed

kustutamata.

8. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

9. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda

kahtlustatavale xxx xxxxxxxxx-le ning koopia määrusest saata kannatanule xxxxx xxxxxxxxx-le.

10. Koopia määrusest saata teadmiseks Tervisekassale ja xxx xxxxxxxxx-le teenuse osutamiseks

Sotsiaalkindlustusametile ([email protected]). Kohustada vägivallast loobumise

tugiliini nõustajat Artur Uski andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või

kohustuse varasemal täitmisel teada xxx xxxxxxxxx-le määratud kohustuse täitmisest.

11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lg-tele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Kersti Kohal

abiprokurör

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega

ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud

tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel

kriminaalmenetluse.

(nimi, allkiri, kuupäev)