Magustatud joogi maksu seadus

1

EELNÕU

xx.03.2024

Magustatud joogi maksu seadus

§ 1. Maksu objekt

Magustatud joogi maksuga maksustatakse:

1) magustatud jooki, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta;

2) magustatud jooki, millele on lisatud magusainet.

§ 2. Magustatud jook

(1) Magustatud jook käesoleva seaduse tähenduses on jook või joogi valmistamiseks mõeldud

valmistis (näiteks siirupi, graanulite või pulbri kujul), mis sisaldab suhkrut või magusainet ja

mis klassifitseeritakse käesoleva seaduse lisas nimetatud Komisjoni rakendusmääruse

(EL) 2016/1821, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist

tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 294,

28.10.2016, lk 1–675) (edaspidi kombineeritud nomenklatuur), rubriikidesse.

(2) Lisaks käesoleva seaduse lisas nimetatud kombineeritud nomenklatuuri rubriikidesse

klassifitseeritud jookidele ja valmististele on magustatud jook ka iga muu jook või joogi

valmistamiseks mõeldud valmistis, mis sisaldab suhkrut või magusainet, mida ei maksustata

alkoholiaktsiisiga ja mida turustatakse joogina või joogi valmistamiseks mõeldud valmistisena.

(3) Magustatud jook ei ole toidulisandina ja eritoiduna kättesaadavaks tehtav jook või valmistis.

(4) Magustatud joogi maksu ei kohaldata kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 2009

klassifitseeritavatele ilma suhkru- või muu magusainelisandita puu- ja köögiviljamahladele.

(5) Magustatud joogi maksu ei kohaldata järgmistele magustatud jookidele ja jookide

valmistamiseks mõeldud valmististele:

1) kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 0402 klassifitseeritav piim, kontsentreeritud,

suhkru- või muu magusainelisandiga;

2) kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 0403 klassifitseeritav petipiim, jogurt, keefir ja muu

fermenteeritud või hapendatud piim, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu

magusainelisandiga;

3) kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 0404 klassifitseeritav vadak, kontsentreeritud või

kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga; mujal nimetamata tooted naturaalsetest

piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga;

4) kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 2202 klassifitseeritavad taimepiima ja piima baasil

valmistatud joogid.

§ 3. Terminid

(1) Suhkur käesoleva seaduse tähenduses on sama, mis on määratletud nõukogu määruse

(EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (ELT L 304/18,

22.11.2011, 1–46), I lisas.

(2) Magusaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354/16, 31.12.2008, lk 16–33) II lisa B-osa

2. tabelis nimetatud magusaine.

2

(3) Toidulisandit käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse toiduseaduse § 141 lõike 1

tähenduses.

(4) Eritoitu käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse toiduseaduse § 14 lõike 1 tähenduses.

(5) Magustatud joogi võõrandamist käsitatakse käibemaksu seaduse § 2 lõike 5 tähenduses.

(6) Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist magustatud joogi soetamine käesoleva seaduse

tähenduses on magustatud joogi Eestisse toimetamine teisest liikmesriigist majandus- või

kutsetegevuse käigus.

(7) Magustatud joogi import on magustatud joogi vabasse ringlusse lubamine Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik

(ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101), tähenduses.

(8) Müügikoht on koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb magustatud jooki tarbijale

tarbijakaitseseaduse tähenduses.

§ 4. Maksu laekumine

Magustatud joogi maks laekub riigile.

§ 5. Maksukohustus ja maksukohustuslane

(1) Magustatud joogi maksu maksab:

1) magustatud joogi tootja selle Eestis esmakordselt kättesaadavaks tegemisel;

2) magustatud joogi importija ja teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetaja selle Eestis

esmakordselt kättesaadavaks tegemisel.

(2) Tootja poolt esmakordselt kättesaadavaks tegemine on magustatud joogi esimene

võõrandamine selle Eestis turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks või toimetamine

müügikohta.

(3) Importimisel ja teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetamisel on magustatud joogi

esmakordselt kättesaadavaks tegemine selle esimene võõrandamine pärast Eestisse toimetamist

Eestis turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks või selle toimetamine soetaja müügikohta.

§ 6. Maksumäär

(1) Magustatud joogile, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi, kuid alla 8 grammi

100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse maksumäära 0,15 eurot ühe liitri joogi kohta.

(2) Magustatud joogile, mille suhkrusisaldus on vähemalt 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta,

kohaldatakse maksumäära 0,45 eurot ühe liitri joogi kohta.

(3) Magustatud joogile, mis sisaldab ainult magusainet või sisaldab nii magusainet kui ka

suhkrut ja mille suhkrusisaldus on alla 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse

olenemata magusaine kogusest maksumäära 0,15 eurot ühe liitri joogi kohta.

(4) Magustatud joogile, mis sisaldab nii magusainet kui ka suhkrut ja mille suhkrusisaldus on

vähemalt 5 grammi, kuid alla 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse maksumäära

0,3 eurot ühe liitri joogi kohta.

(5) Magustatud joogile, mis sisaldab nii magusainet kui ka suhkrut ja mille suhkrusisaldus on

vähemalt 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse maksumäära 0,45 eurot ühe liitri

joogi kohta.

3

(6) Magustatud jook, mida tuleb tarbimiseks lahjendada või lahustada, maksustatakse tootja

poolt ette nähtud soovituse kohaselt lahjendatud või lahustatud joogi koguse ning selle

suhkru- ja magusainesisalduse järgi. Kui lahjendamis- või lahustamissoovitus on esitatud

vahemikuna, maksustatakse magustatud jook selle vahemiku kõrgeima suhkru- või

magusainesisalduse järgi selles vahemikus. Lahjendamis- või lahustamissoovituse puudumisel

maksustatakse selline magustatud jook arvestusega, et see lahjendatakse või lahustatakse

vahekorras 1:6.

§ 7. Suhkru- või magusainesisalduse määramiseks proovi võtmine

(1) Joogi või valmistise suhkru- või magusainesisalduses kahtluse tekkimise korral võib Maksu-

ja Tolliamet võtta suhkru- või magusainesisalduse määramiseks vajaliku proovi.

(2) Juhul, kui analüüsitud proovi tulemused näitavad, et joogi suhkru- või magusainesisaldus

on esitatud andmetest erinev, siis tasub analüüsikulud maksukohustuslane.

(3) Analüüsikulude tasumise nõude esitamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduses

ekspertiisikulude tasumise nõude kohta sätestatut.

(4) Magustatud joogi suhkru- või magusainesisalduse määramisel vastavalt käesoleva

paragrahvi lõikele 1 võetakse maksusumma arvutamise aluseks analüüsi tulemuste kohta

vormistatud kirjalikus dokumendis märgitud suhkru- või magusainesisaldus.

§ 8. Maksustamisperiood, maksu deklareerimine ja tasumine

(1) Magustatud joogi maksustamisperiood on kalendrikuu.

(2) Magustatud joogilt tasumisele kuuluv magustatud joogi maks deklareeritakse elektrooniliselt

ning tasutakse Maksu- ja Tolliameti maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 20.

kuupäevaks.

(3)  Magustatud joogi maksu deklaratsiooni andmete koosseisu kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

§ 9. Arvestus

(1) Magustatud joogi maksukohustuslane on kohustatud pidama magustatud joogi üle arvestust

kalendrikuude kaupa.

(2) Arvestus peab kajastama ka andmeid käesoleva seaduse § 10 alusel maksust vabastatud

magustatud jookide kohta.

(3) Arvestuses kajastatavad andmed kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri

määrusega.

§ 10. Maksuvabastus

Magustatud joogi maksust on vabastatud:

1) magustatud jook, mida kasutatakse teiste magustatud jookide tootmiseks majandus- või

kutsetegevuse käigus, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 6 nimetatud magustatud joogi

valmistamiseks kasutatav magustatud jook;

2) magustatud jook, mida kasutatakse toorainena toidu tootmiseks majandus- või kutsetegevuse

käigus;

3) magustatud jook, mida kasutatakse ravimite tootmiseks ja valmistamiseks ravimiseaduse

tähenduses;

4

4) magustatud jook, mida kasutatakse alkoholi valmistamiseks majandus- või kutsetegevuse

käigus;

5) magustatud jook, mida toob reisija Eestisse kaasa isiklikuks tarbimiseks;

6) müügikohas kohapeal valmistatud ja kohe tarbimiseks mõeldud magustatud jook;

7) magustatud jook, mis toimetatakse majandus- või kutsetegevuse käigus Eestist välja

turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks väljaspool Eestit.

§ 11. Magustatud joogi maksu andmekogu

(1) Magustatud joogi maksu andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel

asutatud maksukohustuslaste registri alamregister, mille pidamise kord sätestatakse

maksukohustuslaste registri põhimääruses.

(2) Magustatud joogi maksu andmekogu eesmärk on magustatud joogi käitlejate ja

maksudeklaratsiooni ning muu magustatud joogi maksu haldamiseks vajaliku teabe kogumine

ja töötlemine.

§ 12. Enne 2025. aasta 1. jaanuari imporditud või kättesaadavaks tehtud magustatud

joogi maksustamine

(1) Enne 2025. aasta 1. jaanuari imporditud või esmakordselt kättesaadavaks tehtud magustatud

jooki, mis on müügikohta toimetamata, maksustatakse esimesel võõrandamisel Eestis

turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks või selle toimetamisel müügikohta alates

nimetatud kuupäevast.

(2) Magustatud joogi maksuga ei maksustata magustatud jooki, mis on tehtud kättesaadavaks

müügikohas enne 2025. aasta 1. jaanuari.

§ 13. Üleminekusätted

2025. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini kohaldatakse magustatud joogile järgmisi

maksumäärasid:

1) magustatud joogile, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi, kuid alla 10 grammi

100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse maksumäära 0,15 eurot ühe liitri joogi kohta;

2) magustatud joogile, mille suhkrusisaldus on vähemalt 10 grammi 100 milliliitri joogi kohta,

kohaldatakse maksumäära 0,45 eurot ühe liitri joogi kohta;

3) magustatud joogile, mis sisaldab ainult magusainet või sisaldab nii magusainet kui ka suhkrut

ja mille suhkrusisaldus on alla 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse olenemata

magusaine kogusest maksumäära 0,15 eurot ühe liitri joogi kohta;

4) magustatud joogile, mis sisaldab nii magusainet kui ka suhkrut ja mille suhkrusisaldus on

vähemalt 5 grammi, kuid alla 10 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse maksumäära

0,3 eurot ühe liitri joogi kohta;

5) magustatud joogile, mis sisaldab nii magusainet kui ka suhkrut ja mille suhkrusisaldus on

vähemalt 10 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse maksumäära 0,45 eurot ühe liitri

joogi kohta;

6) magustatud jook, mida tuleb tarbimiseks lahjendada või lahustada, maksustatakse tootja

poolt ette nähtud soovituse kohaselt lahjendatud või lahustatud joogi koguse ning selle

suhkru- ja magusainesisalduse järgi. Kui lahjendamis- või lahustamissoovitus on esitatud

vahemikuna, maksustatakse magustatud jook selle vahemiku kõrgeima suhkru- või

magusainesisalduse järgi selles vahemikus. Lahjendamis- või lahustamissoovituse puudumisel

maksustatakse selline magustatud jook arvestusega, et see lahjendatakse või lahustatakse

vahekorras 1:6.

5

§ 14. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

ˮ71) magustatud joogi maks;ˮ;

2) paragrahvi 105 lõiget 6 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:

„121) magustatud joogi maks;“.

§ 15. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn „…..“……………………2024. a

___________________________________________________________________________

Algatanud Vabariigi Valitsus

„…..“……………………2024. a

allkirjastatud digitaalselt

1

Magustatud joogi maksu seadus

Lisa

MAGUSTATUD JOOGID

Kombineeritud

nomenklatuuri

rubriik

Kauba kirjeldus

ex* 2009 Kääritamata, alkoholilisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad

(kaasa arvatud viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga

või ilma

ex 2106 Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid; valmistised

jookide tegemiseks graanulite või pulbrite kujul, mis sisaldavad suhkrut;

välja arvatud toidulisandid ja eritoit

x 2202 Vesi, kaasa arvatud mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu

magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud

mittealkohoolsed joogid, välja arvatud rubriigi 2009 puu- ja

juurviljamahlad

ex 2204 Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, kaasa arvatud kangendatud

veinid; viinamarjavirre, välja arvatud rubriiki 2009 kuuluv (0,5 <

alkoholisisaldus <= 1,2 mahuprotsenti)

ex 2206 Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu, sake);

kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega,

mujal nimetamata (0,5 < alkoholisisaldus <= 1,2 mahuprotsenti)

ex 2208 Piiritusjoogid, liköör ja muud alkohoolsed joogid (0,5 < alkoholisisaldus

<= 1,2 mahuprotsenti)

* Tähisega „ex“ tähistatakse kombineeritud nomenklatuuri rubriik, kui sellest kuulub

magustatud joogi termini alla vaid osa selles rubriigis klassifitseeritavatest toodetest.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium

Meie 06.03.2024 nr 1.2-2/24-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks magustatud joogi maksu seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu lisa; 3) seletuskiri;

4) seletuskirja lisa. Lisaadressaadid: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Arstide Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Õdede Liit Eesti Lastearstide Selts Eesti Lastevanemate Liit Eesti Tervisedenduse Ühing Eesti Toiduainetööstuse Liit Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Karastusjookide Tootjate Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Maksumaksjate Liit Eesti Hambaarstide Liit Heli Laarmann [email protected]

Rahandusministri määruse

kavand

Magustatud joogi deklaratsiooni andmete koosseis ja arvestuses kajastatavad andmed

Määrus kehtestatakse magustatud joogi maksu seaduse § 8 lõike 3 ja § 9 lõike 3 alusel.

§ 1. Magustatud joogi maksu deklaratsiooni andmete koosseis

Magustatud joogi deklaratsioonil kajastatakse määruse lisas loetletud andmed.

§ 2. Magustatud joogi maksu arvestuses kajastatavad andmed

Magustatud joogi kohta peetavas arvestuses peavad sisalduma järgmised andmed magustatud

joogi maksumäärade ja rubriikide lõikes:

1) suhkrusisaldus grammides 100 milliliitri kohta;

2) magusaine sisaldus;

3) kogus liitrites.

Rahandusministri …………… 2024. a

määruse nr …… „Magustatud joogi deklaratsiooni

andmete koosseis ja arvestuses kajastatavad andmed“

lisa

I Maksustamisele kuuluva joogi suhkru ja magusaine skaalad alates 2026. a 1. jaanuarist.

1.1. Periood

1.2. Rubriik

1.3. Suhkru- ja magusainesisaldus

1.2.1. Vähemalt 5 grammi, kuid alla 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta (0,15

eurot).

1.2.2. Vähemalt 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta (0,45 eurot/liiter).

1.2.3. Sisaldab ainult magusainet sõltumata kogusest või sisaldab sõltumata

kogusest magusainet kui ka suhkrut alla 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta,

0,15 eurot/liiter).

1.2.4. Sisaldab nii magusainet kui ka suhkrut ja suhkrusisaldus on vähemalt 5

grammi, kuid alla 8 grammi100 milliliitri joogi kohta (0,3 eurot/liiter).

1.2.5. Sisaldab nii magusainet kui ka suhkrut ja suhkrusisaldus on vähemalt 8

grammi 100 milliliitri joogi kohta (0,45 eurot/liiter).

II Maksuvabastusega magustatud joogi kogus liitrites

1

Seletuskiri

magustatud joogi maksu seaduse eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Magustatud joogi maksu eesmärk on magustatud jookides suhkru koguse ja magusainete

kasutamise vähendamine, et toetada elanikkonna tasakaalustatud toitumist. Tasakaalustamata

toitumine on peamine põhjus ülemäärase kehakaalu tekkimisele ja säilimisele, mis omakorda

on paljude haiguste riskiteguriks. Liigse energia allikana nähakse toitumisuuringutes

magustatud joogitoodete liigset tarbimist. Magustatud jookide puhul on oluline teadvustada, et

magustatud joogid ei sisalda olulises koguses vajalikke toitaineid ega tekita küllastustunnet,

mistõttu liigtarbimine tekib kergesti.

Maksu kehtestamisega suunatakse elanikke tarbima väiksema suhkru sisaldusega või suhkru ja

magusaineta jooke. Maks ergutab tootjaid jookide magustatamiseks lisama vähem suhkruid ja

magusaineid.

Maksumäära astmed sõltuvad toote suhkrusisaldusest ja magusainete kasutamisest. Selleks, et

magustatud joogi maks täidaks võimalikult tõhusalt oma eesmärki, on see kujundatud

ühikupõhiseks maksuks. Maksustatav saab olema magustatud jook, mille suhkrusisaldus on

vähemalt 5 grammi 100 milliliitri kohta ja/või millele on lisatud magusainet. Magustatud

joogina ei käsitleta toidulisandina ja eritoiduna kättesaadavaks tehtavaid jooke ja valmistisi.

Maksust on vabastatud naturaalsed puu- ja köögiviljade mahlad, mis on ilma lisatud suhkru-

või muu magusainelisandita. Samuti on maksust vabastatud piim ja piimatooted ning piima

asemel tarbitav taimepiim ja sellest valmistatud joogid. Maksust on vabastatud ka need

magustatud joogid, mida kasutatakse jookide, toidu ja ravimite tootmiseks või joogid, mida

inimene oma isiklikuks tarbimiseks reisilt tulles kaasa toob.

Maksuga maksustatakse joogid nende Eesti turul esmakordsel kättesaadavaks tegemisel.

Prognoosi kohaselt laekub maksust riigieelarvesse 2025. a ca 25 miljonit eurot ja 2026. a ca 26

miljonit eurot. Eeldatakse, et maksu laekumine väheneb järgnevatel aastatel, sest magustatud

jookide tarbimine suunab inimesi tarbima vähem magusaid jooke (väiksema suhkrusisaldusega

ja ilma magusaineteta).

Tasakaalustamata toitumine on üks peamistest põhjustest, miks Eesti elanikkonnas on ülekaal

ja rasvumine jätkuvalt kasvutrendiga. Keskmise kehamassiindeksi järgi on enam kui pooled

kõigist 16–64-aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud.1 Eesti õpilaste seas

2021/2022. õppeaastal läbi viidud uuring näitas, et esimese klassi õpilastest on iga neljas (28%)

ja neljanda klassi õpilastest iga kolmas (35%) ülemäärase kehakaaluga.2; 3 Liigse kehakaaluga

õpilaste osakaal on esimeses klassis kuue aastaga suurenenud keskmiselt 0,3% aastas ja

neljandas klassis kolme aastaga keskmiselt 0,6% aastas, peamiselt rasvunud õpilaste osakaalu

1 Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. Eesti rahvastiku tervise ja selle mõjurite muutused 2000–2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023. 2 Eesti õpilaste kasvu seire: 2021/22. õppeaasta uuring. Tervise Arengu Instituut; 2024 3 https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud__10COSI/COSI01.px/

2

suurenemise tõttu.4 Ülemäärane kehakaal on seotud mitme terviseprobleemiga: vaimse tervise

probleemid, luu- ja lihaskonna probleemid, südame-veresoonkonnahaigused, 2. tüübi diabeet,

samuti mitmed vähitüübid. Rahvusvahelised eksperdid on hinnanud, et peaaegu 40%

enneaegsetest surmadest Eestis on seotud muudetava riskikäitumisega. Sellest 18% on just

toitumisriskidega seotud.5 Lisaks on majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (edaspidi

OECD) leidnud Eesti kohta järgmist: ülemäärane kehakaal vähendab aastatel 2020-2050

keskmiselt meie eluiga 3,3 eluaasta võrra, 5% tervisega seotud kuludest Eestis on aastatel 2020-

2050 tingitud ülemäärasest kehakaalust ning 2020-2050 aastate keskmisena vähendab

ülemäärane kehakaal Eesti sisemajanduse koguprodukti 4,4%.6

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Seaduse eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli

Laarmann ([email protected]), rahvatervise osakonna nõunik Kadi Reintam

([email protected]) ja õigusosakonna nõunik Piret Eelmets ([email protected]) ning

Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist Hanna Alajõe

([email protected]) ja sama osakonna toitumise valdkonna juht Janne Lauk

([email protected]). Eelnõu valmistati ette koostöös Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika

osakonna juhtivanalüütiku Risto Kaarna ([email protected]), riigi rahanduse talituse juhataja

Kadri Klaose ([email protected]), maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialistide Velda

Buldase ([email protected]) ja Maret Metsaga ([email protected]).

Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti Maailma Terviseorganisatsiooniga (edaspidi WHO).

1.3. Märkused

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” paragrahvi 1 lõike 2 punktile

1. Väljatöötamiskavatsust ei koostatud, sest tegemist on samasisulise eelnõuga, mille kiitis

Vabariigi Valitsus heaks 2017. aasta mais ja mis läbis seejärel ka Riigikogu menetluse. Enne

Vabariigi Valitsusse esitamist toimusid eelnõu osas laiapõhjalised arutelud. 19.06.2017

Riigikogus vastu võetud magustatud joogi maksu seaduse (SE 457 UA) jättis President välja

kuulutamata ja saatis uuesti Riigikokku menetlemiseks. Rahanduskomisjon lõpetas seejärel

muutmata kujul eelnõu menetlemise 17.10.20177. Antud eelnõuga jätkatakse varasemat eelnõu

menetlust. Eelnõu põhineb olulises osas 2017. aasta versioonil.

Eelnõuga muudetakse maksukorralduse seadust (RT I, 21.11.2023, 12).

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. Seadus on kavandatud

jõustuma 2025. a 1. jaanuaril.

2. Seaduse eesmärk

4 https://www.tai.ee/sites/default/files/2024-01/Eesti%20%C3%B5pilaste%20kasvu%20uuring%202021-

2022.%20%C3%B5a.pdf 5 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning European Observatory on Health Systems and Policies. Eesti. Riigi terviseprofiil. 2023. 6 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning European Observatory on Health Systems and Policies. Eesti. Riigi terviseprofiil. 2023 7 Stenogramm - Riigikogu

3

Seaduse üldine eesmärk on rahvatervise kaitse. Tervisekaitse eesmärgil suunatakse ettevõtjaid

magustatud jookidele astmeliste maksumäärade kehtestamisega madalama suhkrusisalduse ja

magusaineteta jookide tootmise poole. Maks mõjutab magustatud jookide lõpphinda tarbijale.

Rohkem suhkrut sisaldavad tooted on maksustatud kõrgemalt, seega võib eeldada, et maks

suunab inimesi tarbima vähem suhkruid sisaldavaid jooke ja seega aitab kaasa inimeste tervist

säästvamate valikute tegemisele. Eeldatavalt tõuseb selle tulemusena vee ja madala või

madalama suhkrusisaldusega või magusaineteta jookide tarbimine. Eeltoodu aitab kaasa

tasakaalustatud toitumise suurendamisele elanikkonnas. Tasakaalustamata toitumine on

peamine põhjus ülemäärase kehakaalu tekkimisele ja säilimisele, mis omakorda on väga paljude

haiguste riskiteguriks. Välisekspertide hinnangute kohaselt on 18% enneaegsetest surmadest

Eestis seotud just toitumisega seotud riskidega.8

Enam kui pool täiskasvanud elanikkonnast Eestis on kas ülekaalulised või rasvunud.9 Lisaks

sellele on muret tekitav, et ülemäärase kehakaaluga laste osakaal on Eestis aastatega kasvanud.

2022. aasta 1., 3. ja 7. klassi õpilaste seas Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud uuringu10

põhjal on Eesti õpilastest ülekaaluline iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Liigse kehakaaluga

õpilaste osakaal on suurenenud peamiselt rasvunud õpilaste osakaalu suurenemise tõttu. Sama

uuringu viimase rahvusvahelise võrdluse (2018-2020)11 järgi oleme 34 osalenud riigi seast 7-9.

aastaste laste ülekaalulisuse levikult 21. kohal, kusjuures nii Lätis kui Leedus on ülekaaluliste

laste arv väiksem.

Liigse energia allikana nähakse paljude toitumisuuringute kohaselt just magustatud toidu- ja

joogitoodete liigset tarbimist. Magustatud jookide puhul on oluline teadvustada, et magustatud

joogid ei sisalda olulises koguses vajalikke toitaineid. Rohkem või vähem tarbivad suhkruga

magustatud jooke Eesti koolilastest ligi 90%12. Tervise Arengu Instituudi poolt 2021/2022.

õppeaastal kogutud andmete13 kohaselt magusate jookide (mahlajoogid, nektarid, suhkru või

magusainetega karastusjoogid ja energiajoogid) tarbimissageduste kombineerimise tulemusel

selgus, et 14,7% õpilastest jõi neid igapäevaselt, seejuures osakaal suurenes vanusega: poiste

seas 11,4%-lt esimeses klassis 25,1%-ni seitsmendas klassis (p < 0,001) ja tüdrukutel vastavalt

8,7%-lt 17,4%-ni (p < 0,001). Tuginedes Euromonitori ja UNESDA tarbimisstatistikale tarbiti

Eestis 2022. a kokku keskmiselt mittealkohoolseid jooke ligi 186 miljonit liitrit, sealhulgas ligi

95 miljonit liitrit karastusjooke, ligi 20 miljonit liitrit mahlasid ja nektareid ning 18 miljonit

liitrit lahjendatavaid jooke (siirupid ja pulbrilised joogid). Karastusjookide (i.k soft drinks)

tarbimine on vastavalt UNESDA statistikale perioodil 2017-2022 Eestis kasvanud 81 miljonilt

liitrilt (61 liitrit elaniku kohta) 95 miljoni liitrini (71 liitrit elaniku kohta).

Magustatud jookide liigtarbimise oht on võrreldes magusa toiduga oluliselt suurem, kuna

jookide tarbimine ei tekita täiskõhu tunnet. Seetõttu on just lisatud suhkruga magustatud

jookide tarbimisel väga kerge üleliigselt energiat tarbida, mis omakorda põhjustab üleliigse

kehakaalu teket või selle kasvu. Lisaks sellele on teadusuuringud leidnud, et vedelal kujul

suhkrute tarbimine on tervisele eriti kahjulik kuna maks omastab vedelal kujul tarbitud suhkruid 8 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning European Observatory on Health Systems and Policies. Eesti. Riigi terviseprofiil. 2023. 9 Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. Eesti rahvastiku tervise ja selle mõjurite muutused 2000–2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023. 10 Eesti õpilaste kasvu seire: 2021/22. õppeaasta uuring. Tervise Arengu Instituut; 2024 11 Report on the fifth round of data collection, 2018–2020: WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Copenhagen: WHO Regional Office for Europe; 2022. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO 12 Oja, L. et al 2023. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta raport. Tervise Arengu Instituut. https://tai.ee/sites/default/files/2024-01/TAI_Eesti_kooliopilaste%20tervisekaitumine.pdf 13 Tervise Arengu Instituudi koostatava raporti andmed, mis avaldatakse 2024. aastal.

4

kiiremini kui tahkel kujul. See omakorda muudab meie keha metabolismi, mõjutades seeläbi

insuliini, kolesterooli ja metaboliite, mis tõstab vererõhku ja soodustab põletikke. Kõik see

omakorda tõstab 2. tüübi diabeedi, südameveresoonkonna haiguste, hambakaariese ja maksa

haiguste riski.

Samuti on teadusuuringud näidanud, et magustatud jookide tarbimine on seotud erinevate

kahjulike tervisemõjudega sh hambakaaries, liigse kehakaalu tõus, aga suureneb ka risk

haigestuda südameveresoonkonna haigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse ja 2. tüübi

diabeeti. Magustatud jookide liigse tarbimise ja tervisemõjude kokkuvõtlik teadusuuringute

ülevaade on leitav tabelist 1.

Tabel 1. Kokkuvõte magustatud jookide mõjust tervisele tuginedes teadusuuringutele.14

Terviserisk Tõendite olemasolu

kehakaalu tõus,

ülekaal, rasvumine

tugev ja järjekindel tõendatus otsese seose olemasolust

2. tüüpi diabeet tugev positiivne seos*

hambakaaries tugev positiivne seos

metaboolne sündroom positiivne seos*

kardiovaskulaarsed

riskifaktorid

tugev positiivne seos südamereumaga*

pahaloomulised

kasvajad

positiivselt seotud, kõrgenenud riskiga vähemalt 12 vähipaikme

osas*

üldine suremus ja

põhjusspetsiifiline

suremus

positiivselt seotud kõrgema riskiga surra mis tahes surmapõhjuse

tagajärjel.

*- positiivne seos, risk suureneb magustatud jookide liigse tarbimise ja ka kehakaalu kasvu

tõttu.

Tabelis 1 välja toodud terviseseisundid põhjustavad nii inimestele kui ka ühiskonnale laiemalt

märkimisväärset koormust, suurendades tervisekulusid, põhjustades puuet või kehvast tervisest

tingitud piiranguid igapäeva tegevustes sh vähendades töövõimet, põhjustades töölt eemale

jäämist, sissetuleku vähenemist ning vähendades ka üldist heaolu ja elukvaliteeti.

Hinnanguliselt sureb maailmas ühes aastas magustatud jookide liigsest tarbimisest tingitult 184

000 inimest ning kaotatakse 8,5 miljonit tervena elatud eluaastat15. Eelolevast tulenevalt on enam

kui 100 riiki maailmas teinud otsuse maksustada just magustatud joogid.

Mitmed hiljutised metanalüüsid16 (analüüs, mis koondab kokku, sünteesib ja tõlgendab

varasemate sama teemaliste uuringute tulemused), kuhu on kokku koondatud uuringute

tulemused analoogsed maksud kehtestanud riikidest, kinnitavad, et hästi disainitud eluliselt

mittevajalike toitude/jookide maksustamine sh magustatud jookide maksustamine toob kaasa

14 World Bank. 2020. Taxes on Sugar-Sweetened Beverages: Summary of International Evidence and Experiences. © World Bank, Washington, DC. http://hdl.handle.net/10986/33969 License: CC BY 3.0 IGO 15 Singh G. M. 2015. Global Burden of Diseases Nutrition and Chronic Diseases Expert Group (NutriCoDE). Estimated Global, Regional, and National Disease Burdens Related to Sugar-Sweetened Beverage Consumption in 2010. Circulation. 2015 Aug 25;132(8):639-66. doi: 10.1161/CIRCULATIONAHA.114.010636. Epub 2015 Jun 29. PMID: 26124185; PMCID: PMC4550496. 16 Teng, A. M. et al 2019. Impact of sugar-sweetened beverage taxes on purchases and dietary intake: Systematic review and meta-analysis. Obes Rev. 2019 Sep;20(9):1187-1204. doi: 10.1111/obr.12868. Epub 2019 Jun 19. PMID: 31218808; PMCID: PMC9285619.

5

soovitud positiivsed käitumismuutused toitumises17; 18; 19; 20; 21. Organismile mittevajalike ja

tervist mitte toetavate toodete maksustamisel nende tarbimine väheneb ning kuna nende

liigtarbimine on seotud negatiivsete tervisenäitajatega paraneb seeläbi rahvastiku tervis.

Maailma Terviseorganisatsioon22 (edaspidi WHO) ja Maailmapank23 leiavad, et rahvatervise

vaatest on magustatud jookide maksustamine prioriteetne meede, mida kasutada võitlusel

ülekaalu ja toitumisega seotud krooniliste mittenakkushaiguste ennetuses. Samuti on

Rahvusvaheline Vähiuuringute Fond24, UNICEF25, Ameerika Pediaatria ja Südame

Assotsiatsioon26 ning paljud teised organisatsioonid öelnud, et magustatud jookide

maksustamine on põhjendatud rahva tervise eesmärkidel.

Toitumisega seotud tervisekäitumist on võimalik mõjutada mitmete erinevate meetmetega,

nagu otseste piirangutega, maksude kehtestamisega, erinevate nõuete kehtestamisega, müügi

või turunduse piiramise, märgistuse arusaadavuse ja loetavusega ning tarbijate ja tootjate

teadlikkuse tõstmisega. Suurim tervisemõju saavutatakse läbi keskkonna loomise, milles on

tervist toetavad valikud tehtud lihtsasti ning kõigile kättesaadavaks. Sellise keskkonna loomisel

on oluline roll kõigil eelpool mainitud meetmetel. Maksustamise puhul toimub negatiivsete

välismõjude internaliseerimine, ehk kulu jäetakse rohkem selle kanda, kes selle tekitab.

Magustatud jookide tarbimise vähendamise parima meetme valikut on WHO analüüsinud ja

leidnud, et sobivalt disainitud fiskaalpoliitika (maksud või subsiidiumid ehk toodete hinna

mõjutamine) koos teiste võimalike poliitiliste meetmetega mõjutab oluliselt tervisekäitumist27.

Varasemate teadusuuringute ülevaated näitavad, et kõige suurem mõju tervisekäitumisele on

magustatud jookide maksustamisel, mille tulemusel võib sõltuvalt hinna kallinemisest tarbijale

maksustatud toote tarbimine väheneda 6–85%. Ka see toetab maksu kehtestamist just

magustatud jookidele.

17 Thow A.M. et al 2014. A systematic review of the effectiveness of food taxes and subsidies to improve diets: understanding the recent evidence. Nutr Rev. 2014 Sep;72(9):551-65. doi: 10.1111/nure.12123. Epub 2014 Aug 4. PMID: 25091552. 18 Powell L. M. et al 2013. Assessing the potential effectiveness of food and beverage taxes and subsidies for improving public health: a systematic review of prices, demand and body weight outcomes. Obes Rev. 2013 Feb;14(2):110-28. doi: 10.1111/obr.12002. Epub 2012 Nov 23. PMID: 23174017; PMCID: PMC3556391. 19 Cabrera Escobar, M.A. et al. 2013. Evidence that a tax on sugar sweetened beverages reduces the obesity rate: a meta-analysis. BMC Public Health 13, 1072 (2013). https://doi.org/10.1186/1471-2458-13-1072 20 Redondo M. et al 2018. The impact of the tax on sweetened beverages: a systematic review. Am J Clin Nutr. 2018 Sep 1;108(3):548-563. doi: 10.1093/ajcn/nqy135. PMID: 30535085. 21 Andreyeva T. et al 2022. Outcomes Following Taxation of Sugar-Sweetened Beverages: A Systematic Review and Meta-analysis. JAMA Netw Open. 2022;5(6):e2215276. doi:10.1001/jamanetworkopen.2022.15276 22 WHO manual on sugar-sweetened beverage taxation policies to promote healthy diets. Geneva: World Health Organization; 2022. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO. 23 World Bank. 2020. Taxes on Sugar-Sweetened Beverages: Summary of International Evidence and Experiences. © World Bank, Washington, DC. http://hdl.handle.net/10986/33969 License: CC BY 3.0 IGO. 24 World Cancer Research Fund International (2018). Building momentum: lessons on implementing a robust sugar sweetened beverage tax. Available at www.wcrf.org/buildingmomentum 25 UNICEF. POLICY BRIEF: SUGAR-SWEETENED BEVERAGE TAXATION, available at https://www.unicef.org/media/116681/file/Sugar-Sweetened%20Beverage%20(SSB)%20Taxation.pdf 26 American Academy of Pediatrics. 2019. Sugary drink overload: AAP-AHA suggest excise tax to reduce consumption, 2019, available at https://publications.aap.org/aapnews/news/14112/Sugary-drink-overload- AAP-AHA-suggest-excise-tax?autologincheck=redirected 27 Köhler K. et al. 2016. Tõenduspõhisuse ülevaade: suhkruga magustatud jookide tarbimise ja sellest põhjustatud tervisekahjude vähendamine Eestis. (Maailma Terviseorganisatsiooni EVIPneti algatus). Kopenhaagen, Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaalbüroo; 2016

6

Küll aga tuleb teadvustada, et kui rääkida ülemäärasest kehakaalust, siis on antud epideemia

kompleksne probleem ning rahvastiku tasandil soovitud ülemäärase kehakaalu ja rasvumise

languse saavutamine võtab aega ja vajab kõrvale ka teisi toetavaid meetmeid. Seepärast on

magustatud joogi maksu eesmärk vähendada suhkru ja suure suhkrusisaldusega ning

magusainetega magustatud jookide tarbimist. Tänased kõrged ülekaalu ja rasvumise näitajad

tekkisid aastakümnete jooksul toimunud tasakaalustamata toitumise sh liigselt magustatud

jookide tarbimise tingimustes. Ülemäärase kehakaalu kasvu aeglustumine ja pidurdumine sh

trendi vastupidiseks pööramine võtab samuti aega ning selleks on vajalik mitmete üksteist

täiendavate toidukeskkonda parendavate meetmete kasutusele võtmine nagu näiteks juba varem

mainitud kulutõhus magustatud jookide maksustamine, kõrge rasva, soola ja suhkrusisaldusega

toodete reformuleerimine ja kõrge rasva, soola ja suhkrusisaldusega toodete tarbimise

tõstmisele suunatud turunduse piiramine, tarbijale kergesti arusaadava toidumärgistuse sisse

seadmine, teadlikkuse tõstmine jne. Kuigi magustatud jookide maksustamine on üks

kulutõhusamaid meetmeid magustatud jookide tarbimise vähendamiseks, ei lahenda ainult selle

rakendamine kogu ülemäärase kehakaalu ja sellest tingitud terviseriske, kuid mängib selles

väga olulist rolli. Oluline on teadvustada, et magustatud jookide maksustamisel on mõju ka

muudele tervise näitajatele, kui ainult ülemäärane kehakaal (tabel 1).

2022. aasta juuli seisuga oli magustatud joogi maks kasutusel 108 riigis üle maailma28. Euroopa

regioonis on magustatud jookide maks kehtestatud 20 riigis sh 100% neist on maksustanud

energia- ja spordijoogid, 95% suhkruga magustatud karboniseeritud joogid, 90% suhkruga

magustatud mitte karboniseeritud veed, 70% magusainetega magustatud karboniseeritud või

mitte karboniseeritud veed ja joogid, 75% mahlajoogid (mahla sisaldus alla 100%), 80%

suhkruga magustatud siirupid, kontsentraadid, pulbrid ja graanulid, 60% suhkruga magustatud

kohvi ja tee valmisjoogid, 25% karboniseeritud ja karboniseerimata pudeliveed, 20% 100%

mahla sisaldusega mahlad, 37% suhkruga magustatud piimapõhised joogid, sh taimsed joogid

(nn taimsed piimad). Euroopa regiooni riikides on enim kasutatud maks magustatud jookidele

just ühikupõhine maks, mis on kasutusel 15 riigis. 52,6% Euroopa regiooni riikidest kasutab

suhkrusisalduse põhist maksumäära nii nagu on kavandatud ka käesolevas eelnõus. Euroopas

on magustatud joogid maksustatud järgmistes riikides: Aserbaidžaan, Belgia, Horvaatia,

Soome, Prantsusmaa, Ungari, Itaalia, Kõrgõzstan, Läti, Monaco, Malta, Montenegro, Holland,

Poola, Portugal, Venemaa, Türgi, Iirimaa, Ühendkuningriigid, Serbia ja Tadžikistan29.

Riikides on erinevaid praktikaid magustatud jookide maksustamisel. Näiteks

Ühendkuningriigis hakkas kehtima kaheastmeline maksuskeem 2018. aastast ning seal on

maksustatud magustatud joogid, mille suhkru sisaldus on 5 g 100 ml (£0,18 liitri kohta) või

enam, seejuures kõrgem maksumäär (£0,24 liitri kohta) kehtib jookidele, kus suhkrusisaldus on

8 g või enam 100 ml kohta. Iirimaal hakkas samuti 2018. aastast kehtima samalaadne maks.

Portugalis on alates 2017. aastast kasutusel samuti kaheastmega maksuskeem, kus madalam

maksumäär on toodetele, kus suhkru sisaldus on alla 8 g 100 ml kohta ja kõrgem maksumäär

kehtib toodetele, kus suhkrut on 8 või enam grammi 100 ml kohta. Soomes ja Lätis on

maksustatud kõik mittealkohoolsed joogid. Lätis on alates 2016. aastast kõikidele jookidele

kehtinud vaid üks määr (0,074 €/l). Soomes on kaks määra vastavalt suhkrusisaldusele: alla 5

g/100 ml maksustatakse määraga 0,12€/l (peamiselt vesi) ja üle 5 g/100 ml määraga 0,22 €/l.

Lõuna-Aafrikas on kehtib alates 2018. aastast maksumäär 0,021 ZAR iga grammi suhkru kohta

kõikidele toodetele, mille suhkrute sisaldus on üle 4 g 100 ml kohta. Poolas kehtib magustatud

joogi maks alates 2021. aastast: 0,5 PLN liitri kohta kõigile magustatud jookidele, kui joogis

28 Global report on the use of sugar-sweetened beverage taxes, 2023. Geneva: World Health Organization; 2023. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO 29 https://extranet.who.int/nutrition/gina/en/summary/SSB_taxes

7

on enam kui 5 g suhkruid 100 ml kohta kehtib iga lisa grammi kohta lisa tasu 0,05 PLN grammi

kohta liitris (seejuures ei saa maks ei saa olla kokku aga suurem kui 1,2 PLN).

Praeguseks on kogunenud hulganisti näiteid riikidest, kus maksu kehtestamise tulemusel on

magustatud jookide tarbimine vähenenud:

 Maksustamise tulemusel langes magustatud jookide tarbimine Mehhikos algselt 6%

ning esimese maksu aasta lõpuks 14%30.

 Aasta peale maksu kehtestamist Philadelphias (Ameerika Ühendriigid), leiti, et päevane

lisatud suhkrute tarbimine lastel, kes tarbisid enne maksu kehtestamist regulaarselt ühe

magustatud joogi päevas, langes 22% (15 grammi). Täiskasvanutel langes lisatud

suhkrute tarbimine 6 grammi päevas31. Samuti langes tõenäosus magustatud jooki

tarbida maksu kehtestamise järgselt 40%32.

 Mõned kuud peale maksu kehtestamist Berkleys (Ameerika Ühendriigid) langes

magustatud jookide tarbimine madala sissetulekuga elanike hulgas 21% sh kasvas

nende seas vee tarbimine. Kolm aastat peale maksu kehtestamist langes tarbimine poole

joogi võrra päevas ning vee tarbimine kasvas ühe joogi võrra päevas33; 34; 35.

 Saudi Araabias langes magustatud jookide tarbimine peale maksu kehtestamist 35%36;

37; 38; .

 Ühendkuningriigis vähendati jookides, mis kuulusid maksu alla lisatud suhkrute kogust

keskmiselt 30% (15,5 grammilt 10,8 grammile). Kõrgema maksumääraga jookide

30 Colchero M. A. et al 2016. Beverage purchases from stores in Mexico under the excise tax on sugar sweetened beverages: observational study BMJ 2016; 352 :h6704 doi:10.1136/bmj.h6704 31 Cawley, J. et al 2019. The impact of the Philadelphia beverage tax on purchases and consumption by adults and children, Journal of Health Economics, Volume 67, 2019, 102225, ISSN 0167-6296, https://doi.org/10.1016/j.jhealeco.2019.102225. 32 Zhong, Y. et al 2018. The short-term impacts of the Philadelphia Beverage Tax on Beverage Consumption. Americal Jornal of Preventive Medicine, vol 55, issue 1, July 2018 33 Lee M.M. et al 2019. Sugar-Sweetened Beverage Consumption 3 Years After the Berkeley, California, Sugar- Sweetened Beverage Tax. Am J Public Health. 2019 Apr;109(4):637-639. doi: 10.2105/AJPH.2019.304971. Epub 2019 Feb 21. PMID: 30789776; PMCID: PMC6417561. 34 Silver L. D. et al 2017. Changes in prices, sales, consumer spending, and beverage consumption one year after a tax on sugar-sweetened beverages in Berkeley, California, US: A before-and-after study. PLoS Med. 2017 Apr 18;14(4):e1002283. doi: 10.1371/journal.pmed.1002283. PMID: 28419108; PMCID: PMC5395172. 35 Falbe J. et al 2016. Impact of the Berkeley Excise Tax on Sugar-Sweetened Beverage Consumption. Am J Public Health. 2016 Oct;106(10):1865-71. doi: 10.2105/AJPH.2016.303362. Epub 2016 Aug 23. PMID: 27552267; PMCID: PMC5024386. 36 Colchero, M. A. et al 2016. Beverage purchases from stores in Mexico under the excise tax on sugar sweetened beverages: observational study BMJ 2016; 352 :h6704 doi:10.1136/bmj.h6704 37 Alsukait, R. et al 2020. Evaluating Saudi Arabia’s 50% carbonated drink excise tax: Changes in prices and volume sales, Economics & Human Biology, Volume 38, 2020, 100868, ISSN 1570-677X, https://doi.org/10.1016/j.ehb.2020.100868. 38 Megally R ja Al-Jawaldeh A. 2020. Impact of sin taxes on consumption volumes of sweetened beverages and soft drinks in Saudi Arabia. F1000Res. 2020 Sep 10;9:1117. doi: 10.12688/f1000research.25853.2. PMID: 33510893; PMCID: PMC7809884.

8

tarbimine vähenes 44%, samas kui keskmise maksumääraga jookide tarbimine vähenes

85%39; 40; 41.

 Kaks aastat peale maksu kehtestamist Tais langes päevane magustatud jookide

tarbimine 2,8% ning enim langes karboniseeritud magustatud jookide tarbimine 17,7%

teatud ühiskonnagruppides42; 43.

 Mauritiusel, kus magustatud jookide maks kehtestati 2013. aastal ning seda tõsteti 2016.

aastal, langes 2017. aastaks tõenäosus, et poisid tarbivad magustatud jooke 11%44.

 Portugalis on maksustamise tulemusel magustanud jookide müük vähenenud 7%45 ning

magustatud jookide tarbimise teel saadava energia kogus on vähenenud 11%.

Nagu eespool seletuskirjas mainitud, siis võtab kesk- ja pikaajaliste tervisemõjude tõenduse

kogumine veel aega, et antud maksu tervisemõjusid prognoosida. Samas on juba kasutusel

tunnustatud tõenduspõhised mudeluuringud. Nende tulemused näitavad, et hästi rakendatud

magustatud jookide maksustamine toob pikemas perspektiivis kaasa olulise tervisetulemuste

paranemise: rasvumise, 2. tüübi diabeedi, hambakaarise ja haigena elatud eluaastate kasvu

pidurdumise ja languse ning nendega seotud tervisekulude vähenemise. Hambakaariese osas

saabuvad tulemused eeldatavalt kiiremalt. Nii näiteks langes Mehhikos hambakaariese

esinemine oluliselt peale maksu kehtestamist46.

Mudeluuringud, mis kasutavad käitumise ja haiguste esinemissageduse muutuste

simuleerimiseks matemaatilisi struktuure, näitavad, et isegi väikesed muutused magustatud

jookide tarbimises võivad keskmise ja pika aja jooksul avaldada suurt mõju elanikkonna

tasemel47; 48; 49. Nii on mudeluuringutes leitud, et:

39https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/709008 /Sugar_reduction_progress_report.pdf 40 Bandy, L.K. et al. 2018. Reductions in sugar sales from soft drinks in the UK from 2015 to 2018. BMC Med 18, 20 (2020). https://doi.org/10.1186/s12916-019-1477-4. 41 Pell, D. et al. 2021. RETRACTED: Changes in soft drinks purchased by British households associated with the UK soft drinks industry levy: controlled interrupted time series analysis BMJ 2021; 372 :n254 doi:10.1136/bmj.n254 42 Phulkerd, S. et al 2020. Changes in Population-Level Consumption of Taxed and Non-Taxed Sugar-Sweetened Beverages (SSB) after Implementation of SSB Excise Tax in Thailand: A Prospective Cohort Study. Nutrients. 2020 Oct 27;12(11):3294. doi: 10.3390/nu12113294. PMID: 33121147; PMCID: PMC7692763. 43 World Bank https://documents1.worldbank.org/curated/en/397481548340562764/pdf/Lessons-Learned- from-Thailands-Obesity-Prevention-and-Control-Policies.pdf 44 Cawley, J. et al 2021. The effect of beverages taxes on youth consumption and BMI: evidence from Mauritius. National Bureau of economic research, Working paper 28960, June 2021. 45 Goiana-de-Silva, F. et al 2018. The future of the sweetened beverages tax in Portugal, The Lancet Public Health, col 3, issue 12, Decemebr 2018, DOI:https://doi.org/10.1016/S2468-2667(18)30240-8 46 Hernández-F, M. et al 2021. Taxes to Unhealthy Food and Beverages and Oral Health in Mexico: An Observational Study. Caries Res 3 June 2021; 55 (3): 183–192. https://doi.org/10.1159/000515223 47 Eyles, H et al 2012. Food Pricing Strategies, Population Diets, and Non-Communicable Disease: A Systematic Review of Simulation Studies. PLOS Medicine 9(12): e1001353. https://doi.org/10.1371/journal.pmed.1001353 48 Biing-Hwan, L. et al 2011. Measuring weight outcomes for obesity intervention strategies: The case of a sugar-sweetened beverage tax, Economics & Human Biology, Volume 9, Issue 4, 2011, Pages 329-341, ISSN 1570-677X, https://doi.org/10.1016/j.ehb.2011.08.007. 49 Redondo, M. et al 2018. The impact of the tax on sweetened beverages: a systematic review, The American Journal of Clinical Nutrition, Volume 108, Issue 3, 2018, Pages 548-563, ISSN 0002-9165, https://doi.org/10.1093/ajcn/nqy135.

9

 Mehhikos kehtestatud magustatud jookide maksustamise tulemusel langeb 10-aasta

jooksul rasvumise levimus 2,45% ning aset leiab 89 000-136 000 vähem diabeedi

juhte50. Lisaks sellele hoitakse kokku 4 dollarit tervisega seotud kulu iga maksu

kehtestamiseks kulutatud 1 dollari eest.51

 Üleilmse mudeluuringu kohaselt, kus magustatud jookide maksustamine tõstaks nende

hinda poole võrra, tooks kaasa selle, et järgmisel 50-aastal leiaks aset 2,2 mln vähem

enneaegset surmajuhtu52.

 Mudeluuring, kus vaadati magustatud joogi maksu mõju Tais, kui maks tõstaks toodete

hinda 11%, 20% ja 25%, tooks see kaasa rasvumise levimuse languse vastavalt 1,7%,-

3,8% või 4,9% pärast 3-aasta möödumist53.

 Ühendkuningriigi mudeluuringus leiti, et igal aastal väheneks 2. tüübi diabeedi juhtude

arv 19 000 võrra ning lisaks sellele oleks igal aastal ligi 270 000 lagunenud, puuduvat

või täidisega hammast vähem54.

 Portugali kohta tehtud mudeluuringu kohaselt, mille töötasid WHO-le välja Oxfordi

ülikooli teadlased55, leiti, et maksu kehtestamise tulemusel leiab Portugalis igal aastal

aset 27 surma- ja 1 600 rasvumise juhtu vähem ning rasvumisega seotud haiguste ravile

kulub 11 mln eurot vähem raviraha56 .

 Eesti kohta 2017. aastal tehtud mudeluuringu kohaselt aitab 0,2 eurone maks 1 liitrile

magustatud joogile ära hoida ligi 1026 rasvumise juhtu meestel ja 546 naistel ning seda

juba suuremas osas esimesel maksule järgneval aastal. Järgneva 25 aasta jooksul kokku

aitaks antud maksu kehtestamine ära hoida 1228 diabeedi, 161 südamehaiguste, 77

insuldi uut juhtu ning kokku aitaks see ära hoida enneaegsest suremusest ja

haigestumusest tingitud tervisekadu 2787 eluaasta võrra. Samuti leiti, et sellest veelgi

paremaid tulemusi tervise osas annaks kaheastmeline maksumäär ning veelgi enam

kõrgemate maksumääradega kaheastmeline maksumäär57.

Enne 2017. aasta seaduse väljatöötamist koostati „Tervisekäitumist mõjutava maksustamise

analüüs ning magustatud jookide maksu kontseptsioon“. Kontseptsioon saadeti tutvumiseks

Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Kaupmeeste Liidule ja

Karastusjookide Liidule. Rahandusministeeriumis toimus 2017. a 1. märtsil huvigruppide

50 Barrientos-Gutierrez, T. et al. 2018 Correction: Expected population weight and diabetes impact of the 1- peso-per-litre tax to sugar sweetened beverages in Mexico. PLOS ONE 13(1): e0191383. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0191383 51 Basto-Abreu, A. 2019. Cost-Effectiveness Of The Sugar-Sweetened Beverage Excise Tax In Mexico. Health Aff (Millwood). 2019 Nov;38(11):1824-1831. doi: 10.1377/hlthaff.2018.05469. PMID: 31682510 52 https://www.bbhub.io/dotorg/sites/2/2019/04/Health-Taxes-to-Save-Lives.pdf 53 Phonsuk, P. et al. 2021. Correction: Impacts of a sugar sweetened beverage tax on body mass index and obesity in Thailand: A modelling study. PLOS ONE 16(9): e0257438. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0257438 54 https://www.thelancet.com/journals/lanpub/article/PIIS2468-26671630037-8/fulltext 55 https://www.who.int/europe/publications/i/item/WHO-EURO-2019-3652-43411-60952 56 Goiana-de-Silva, F. et al 2018. The future of the sweetened beverages tax in Portugal, The Lancet Public Health, col 3, issue 12, Decemebr 2018, DOI:https://doi.org/10.1016/S2468-2667(18)30240-8 57 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Tervisevaldkond/the_potential_health_effects_of_taxi ng_sugary_drinks_in_estonia_0.pdf

10

arutelu analüüsi tulemuste ja magustatud joogi maksu teemal. Nimetatud huvigrupid olid

põhimõtteliselt magustatud joogi maksu vastu, põhjendusega, et maks nõrgestab kodumaise

joogitööstuse konkurentsivõimet ja tööhõivet ning ei täida soovitud eesmärke. Samas oldi

valmis arutama teatud kompromisslahendusi. Huvigruppide arvamustega arvestati 2017. aastal

väljatöötatud eelnõus küsimustes, mis puudutasid maksumäärasid, seaduse üleminekuaegu,

maksumäärade astmelisust ja magustatud jookide mõistet. Tõusetus ka riigiabi küsimus

konkureerivate toodete kohta, põhjendusega, et omavahel konkureerivaid tooteid tuleb kohelda

võrdväärselt. Seda küsimust on käsitletud riigiabina käesoleva seletuskirja 5. punktis „Eelnõu

vastavus Euroopa Liidu õigusele“.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu paragrahvide sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1. Maksuobjekt

Käesolevas paragrahvis sätestatakse magustatud joogi objekt, milleks on magustatud jook,

mille suhkrusisaldus on võrdne või suurem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta ja/või mis sisaldab

lisatud magusainet. Magusaine puhul ei maksustata selle kontsentratsiooni joogis, vaid fakti, et

seda on joogile lisatud. Maksuobjekti määratlemisel on lähtutud Komisjoni rakendusmääruse

(EL) 2016/1821, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist

tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (edaspidi kombineeritud

nomenklatuur), rubriikidest. Täpsem loetelu maksustamisele kuuluvatest rubriikidest on

esitatud eelnõu lisas.

Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt on maksuobjektiks magustatud jook, mille suhkrusisaldus on

võrdne või suurem kui 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta. Kuna üldiselt ei eristata

tootepakendil toitumisalase teabena lisatud ja looduslikult esinevat suhkrut, ei saa

maksustamine sõltuda suhkru päritolust. Seetõttu maksustatakse magustatud jook selles

sisalduva kogu suhkrusisalduse järgi, mitte sinna lisatud suhkru alusel. Maksustamisele ei kuulu

joogid, mille suhkrusisaldus on väiksem kui 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta.

Maksuobjektiks on ka magustatud jook, millele on lisatud magusainet.

Piirmääraks on valitud 5 g suhkrut 100 ml kohta arvestades WHO soovitusi ja Eesti toitumis-

ja liikumissoovitusi58, et lisatud suhkrutest saadav energia jääks alla 10%, soovituslikult alla

5% päevasest koguenergiast. Arvestades, et keskmise täiskasvanud inimese energiavajaduseks

päevas on 2000 kcal, teeb see 50g või 25g lisatud suhkrut päevas. Levinuim pakendi suurus

karastusjookide puhul on 500 ml, misjuhul on 5g/100ml kohta kogus, mille tarbimisel saadakse

juba kätte 5% päevasest energiakogusest, kuid mis ei ületa maksimaalset soovituslikku päevase

tarbimise kogust.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt maksustatakse jooki, mis on magustatud magusainega (näiteks

sahhariin, aspartaam, tamatiin, sukraloos, stevioolglükosiid ehk steevia jne). Maksu objektiks

on magusainega magsustatud jook seetõttu, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on

kehtestanud magusainete tarbimisel ohutud päevased kogused ning eesmärgiks on vältida

suundumust, et suhkrut hakatakse tootja poolt asendama magusainega. Jättes magusainet

sisaldavad joogid maksustamata, võivad tootjad hakata magusaineid senisest laialdasemalt

kasutama (sh suhkrukoguse vähendamiseks), eesmärgiga saavutada joogi mittemaksustamine

või madalama maksumäära rakendumine. Selle tulemusel võivad tarbitavad kogused ohutuid

58 Pitsi, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tervise Arengu Instituut. Tallinn, 2017

11

piirnorme ületada ja tarbijat ei harjutata tarbima vähem magusa maitsega jooki. Magusaine

puhul ei maksustata selle kontsentratsiooni joogis, vaid selle lisamist joogile, seega kuulub

maksustamisele iga magusainet sisaldav jook, olenemata magusaine kogusest. Lisaks

maksustatakse ka magustatud joogid, mis sisaldavad nii suhkrut kui ka magusainet.

Lisaks eelnevale on 2023. aastal WHO poolt avaldatud magusaineid puudutavas juhises59 välja

toodud, et suhkrute asendamine magusainetega ei ole kehakaalu langetamise või krooniliste

mittenakkushaiguste ennetamise eesmärgil soovituslik, kuna pikaajaliselt ei ole sellel soovitud

mõju kehakaalu langusele. Nende tarbimisel võib teist tüüpi diabeedi südameveresoonkonna

haiguste ja suremuse languse asemel olla hoopis mõjuks nende levimuse tõus.

Eelnõu § 2. Magustatud jook

Käesolevas paragrahvis täpsustatakse, mida mõistetakse magustatud joogina ja mida ei käsitleta

magustatud joogina.

Eelnõu §-s 2 käsitletakse magustatud joogi mõistet. Magustatud joogi määratlemisel on

lähtutud tollitariifistiku kombineeritud nomenklatuuri rubriikidest. Sellist määratlust võib

pidada neutraalseks valikuks, mis identifitseerib maksuobjekti üheselt ja selgelt. Magustatud

jook on käesoleva seaduse tähenduses jook, mille suhkrusisaldus on võrdne või suurem kui 5

grammi 100 milliliitri kohta, jook, mis sisaldab magusainet või jook, mille alkoholisisaldus on

vahemikus 0,5–1,2 mahuprotsenti. Maksustatavad magustatud joogid, mis kuuluvad

järgmistesse kombineeritud nomenklatuuri rubriikidesse: kombineeritud nomenklatuuri

rubriigid, kuhu kuuluvad maksustavad magustatud joogid on toodud seaduse eelnõu Lisas.

Magustatud joogi maksu seaduse maksu objektina on hõlmatud lisaks tarbimiseks valmis

magustatud jookidele ka sellised vedelal, tahkel, pulbri ja muul sarnasel kujul magustatud

joogid, mida tuleb tarbimiseks lahjendada.

Käesoleva maksu objektiga ei ole hõlmatud ravimid ravimiseaduse tähenduses, eritoit ja

toidulisandid toiduseaduse tähenduses ning piim ja piimatooted ja ilma lisatud suhkru ja

magusaineta puu- ja köögiviljamahlad.

Eritoit ei kuulu maksustamisele, kuivõrd see on mõeldud tavapärasest erinevate

toitumisvajadustega inimestele ning selle koostis- ja kvaliteedinõuded on konkreetselt

piiritletud. Toidulisandid ei kuulu maksustamisele, kuna nende eesmärk on tavatoitu täiendada

ning need on inimesele toitainete või muude füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud

allikaks. Piima ja piimatooteid ei maksustata, kuivõrd need on olulise osaga täisväärtuslikust ja

toitainete sisalduse poolest tasakaalustatud toidulauast. Piimatooteid tarbitakse erinevalt teistest

magustatud jookidest eelkõige toiduna, mitte janukustutamiseks joogina. Erinevalt magustatud

jookidest tekib piimatoodete tarbimisel täiskõhutunne. See on oluline, et vähendada toiduga

saadavat üleliigset energiat. Lisaks sisaldavad piim ja piimatooted organismile vajalikke

toitaineid, nagu näiteks asendamatuid aminohappeid, kaltsiumi, magneesiumi ning B-rühma

vitamiine.60 Samuti lisatakse sageli piimatoodetele lisaks tavalistele piimhappebakteritele ka

probiootilisi piimhappebaktereid, mis mõjutavad seedetrakti mikroobikooslust.

Maksustamisele ei kuulu Eestis toodetud, Eestisse imporditud ega ka Eestisse teisest Euroopa

Liidu liikmesriigist soetatud piimatooted.

Naturaalsed puu- ja köögiviljamahlad ei kuulu maksustamisele, sest selline mahl ei sisalda

59 Use of non-sugar sweeteners. WHO, 2023. https://www.who.int/publications/i/item/9789240073616 60 http://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/toidusoovitused/piim-ja-piimatooted

12

lisatud suhkruid, seega mahla suhkrusisaldust ei saa reformuleerimise käigus vähendada.

Naturaalsete puu- ja köögiviljamahladena määratletakse üksnes selliseid mahlatooteid, millele

ei ole lisatud suhkrut ega magusainet. See tuleneb põllumajandusministri 6. novembri 2014. a

määrusest nr 92 „Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise

nõuded”, mille kohaselt puuviljadest ja marjadest valmistatud mahla ning kontsentreeritud

mahlale ei ole lubatud lisada suhkrut ega magusainet. Seejuures kohaldub maksuvabastus nii

Eestis toodetud, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud kui ka imporditud mahlale.

Eelnõu § 3. Terminid

Käesolevas paragrahvis sätestatakse seaduses kasutatavad muud mõisted.

Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse suhkru mõiste käesoleva seaduse tähenduses ja selleks

kasutatakse suhkru mõistet, mis on sätestatud nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011, milles

käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (ELT L 304/18, 22.11.2011, 1–46) I lisas. Lisa

kohaselt on suhkur kõik toidus esinevad monosahhariidid ja disahhariidid, välja arvatud

polüoolid.

Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab magusaine mõiste. Magusaine mõiste defineerimisel lähtutakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1333/2008, toidu lisaainete kohta (ELT L

354, 31.12.2008, lk 16–33), kuivõrd see sätestab magusaine mõiste EL tasandil. Määruse I lisa

kohaselt on magusained sellised ained, mida kasutatakse toidule magusa maitse andmiseks või

lauamagusainetes. Konkreetne loetelu magusainetest, mille sisaldus magustatud joogis

maksustatakse, on toodud määruse II lisa B osa 2. tabelis (vt tabel 1).

Tabel 2. Magusained61

E-number Nimetus

E 420 Sorbitoolid

E 421 Mannitool

E 950 Kaaliumatsesulfaam

E 951 Aspartaam

E 952 Tsüklamaadid

E 953 Isomalt

E 954 Sahhariin

E 955 Sukraloos

E 957 Taumatiin

E 959 Neohesperidiin DC

E 960 Stevioolglükosiidid

E 961 Neotaam

E 962 Aspartaam-atsesulfaamsool

E 964 Polüglütsitoolsiirup

61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, toidu lisaainete kohta, konsolideeritud versioon:

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02008R1333-

20170320&qid=1492774606725&from=EN

13

E 965 Maltitool

E 966 Laktitool

E 967 Ksülitool

E 968 Erütritool

E 969 Advantaam

Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse, et toidulisandit käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse

toiduseaduse § 141 lõike 1 tähenduses. Toidulisandina toiduseaduse tähenduses käsitatakse

toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või

muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Nimetatud ained

võivad esineda üksikult või kombineeritult ning viiakse turule müügipakendisse pakendatuna

kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid ja muu sarnane ning pulbrikotikesed,

vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud vedeliku ja pulbri

tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena.

Eelnõu § 3 lõikes 4 sätestatakse, et eritoitu käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse

toiduseaduse § 14 tähenduses. Eritoit toiduseaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel

kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu

asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni

direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009

(ELT L 181, 29.06.2013, lk 35–56), artikli 2 lõike 2 punktides c–h sätestatud imiku piimasegu,

jätkupiimasegu, teraviljapõhine töödeldud toit, imikutoit, meditsiinilisel näidustusel

kasutamiseks ettenähtud toit ja kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja.

Eelnõu § 3 lõikes 5 sätestatakse magustatud joogi võõrandamise mõiste, mida kasutatakse

käibemaksuseaduse § 2 lõike 5 tähenduses. Võõrandamine käibemaksuseaduse tähenduses on

kauba valduse üleandmine koos kauba juhusliku hävimise riisikoga ja õigusega kasutada kaupa

ning sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna, sõltumata kauba asjaõiguslikust

staatusest.

Eelnõu § 3 lõikes 6 sätestatakse, mis on teisest EL liikmesriigist soetamine. Soetamine on

magustatud joogi toimetamine Eestisse isiku majandus- või kutsetegevuse käigus selle joogi

Eestis levitamiseks ja tarbimiseks. Soetamine hõlmab igasugust magustatud joogi Eestisse

toimetamist, st mitte vaid tasu eest.

Eelnõu § 3 lõikes 7 sätestatakse, et impordi mõistet kasutatakse seaduses tolliõiguse

tähenduses. Import on kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kasutamine, millega

kaasnevad tollialastes õigusaktides sätestatud reeglid.

Eelnõu § 3 lõikes 8 sätestatakse jaemüügi koha mõiste. Jaemüügi kohana käsitletakse igasugust

kohta, kus toimub jaemüük alkoholiseaduse mõistes. Jaemüük alkoholiseaduse § 3 lõike 1

punkti 5 kohaselt on müügiks pakkumine, müük või mis tahes võlaõigusliku lepingu sõlmimine

või mis tahes õiguslikul alusel majandustegevuse raames kättesaadavaks tegemine või

üleandmine tarbijale tarbijakaitseseaduse tähenduses.

Eelnõu § 4 kohaselt laekub magustatud joogi maks riigile.

14

Seaduse § 5. Maksukohustus ja maksukohustuslane

Paragrahvis sätestatakse magustatud joogi maksu maksukohustuslane ja maksukohustuse

tekkimise aeg.

Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, kellel ja mis ajal magustatud joogi maksu tasumise kohustus

tekib. Magustatud joogi maksuga maksustatakse joogid nende esmakordsel Eesti turul

kättesaadavaks tegemisel. See tähendab, et magustatud joogi maksu maksab selle esmakordselt

turul kättesaadavaks tegija ehk importija, teisest ELi liikmesriigist soetaja või Eesti tootja.

Maksukohustus tekib toote märgistuse (toitumisalane teave) alusel. Täiendavalt selgitame, et

teatud toodete puhul puudub kohustus toitumisalast teavet koostada ja esitada. Vastavalt

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1169/2011 lisa V punktis 19 toodud erandile ei pea

jookide puhul, millega tootja varustab väikestes kogustes vahetult lõpptarbijat või kohalikku

jaemüüjat, kes vahetult varustab lõpptarbijat, esitama toitumisalast teavet. Seega puudub

selliste toodete puhul Euroopa Liidu määrusest tulenevalt toitumisalase teabe koostamise ja

esitamise kohustus ning seetõttu puudub ka maksustamiseks vajalik teave suhkru koguse kohta

tootes. Suhkrut või magusainet sisaldavate jookide puhul sellisele tootjale Euroopa Liidu

määruse nõuetest rangemalt toitumisalase teabe koostamise ja esitamise kohustuse panemine

oleks vastuolus Euroopa Liidu õiguse rakendamise põhimõtetega ning tekitaks põhjendamatut

halduskoormust. Samuti nõuaks see lisaks toiduseaduse muutmist. Ühtlasi oleks sellise nõude

puhul tegemist tehnilise normiga, mille rakendamisest tuleks eelnevalt teavitada Euroopa

Komisjoni ja liikmesriike. Eelnevast tulenevalt ei kuulu sellised joogid, mille puhul märgistuse

lisamise kohustus puudub ning suhkrusisaldust ei ole võimalik kindlaks teha, käesoleva seaduse

alusel maksustamisele.

Eelnõu § 5 lõigetega 2 ja 3 sätestatakse, mis on magustatud joogi esmakordselt kättesaadavaks

tegemine. Selleks on:

 magustatud joogi esimene võõrandamine selle Eestis levitamiseks või tarbimiseks;

 magustatud joogi toimetamine pärast selle tootmist, importi või teisest EL liikmesriigist

jaemüügi kohta (sh tootmine jaemüügikohas).

Esimene võõrandamine on joogi esmakordselt kättesaadavaks tegemine selle Eestis

levitamiseks ja tarbimiseks ehk maksukohustus tekib magustatud joogi levitama hakkamise

kõige varasemas etapis. Enne reaalset tarbija jaoks avatud müügikohta jõudmist võib

magustatud jook läbida erinevaid edasimüügi- ja logistika etappe, mistõttu on varaseim

võimalik maksustamine parim eelkõige selle lihtsama arvestamise tõttu. Lihtsustatult on Eestis

toodetud magustatud joogi puhul esmakordselt kättesaadavaks tegemine selle võõrandamine

mõnele Eesti ettevõtjale. Teisest EL liikmesriigist toodud magustatud joogi puhul on samuti

esmakordselt kättesaadavaks tegemine selle võõrandamine mõnele Eesti ettevõtjale. Ehk

niikaua, kuni magustatud jook ei ole tootja ega teisest EL liikmesriigist soetaja laost väljastatud,

maksukohustust ei teki.

Eraldi on sätestatud, et kui tootja või teisest EL liikmesriigist soetaja viib joogi otse oma

müügikohta müügiks, ilma seda teisele ettevõtjale võõrandamata, tekib magustatud joogilt

maksukohustus joogi müügikohta kohale jõudmisel. Seega ei ole maksustamise hetke

tekkimisel määrav asjaolu, et see oleks poes riiulis, vaid et see on toodud müügikohta või selle

juurde kuuluvasse ladustamiskohta. Taoline lähenemine lihtsustab tootja ja joogi EL

15

liikmesriigist soetaja deklareerimiskohustuse täitmist, kuna võimaldab joogi arvestusse kanda

suuremate pakkeüksuste kaupa. Samuti lihtsustab see järelevalvet, sest sätte alusel peaks kogu

müügikohta paigutatud magustatud jook olema maksustatud. Jaemüügi kohta toimetamine on

Eestis toodetud, Eestisse imporditud või teisest EL liikmesriigist soetatud joogi tegelik

jõudmine jaemüügi kohta. Tootja puhul võib näitena tuua magustatud joogi toimetamise

tootmiselt otse oma laopoodi (võrdub jaemüügi koht), ilma et oleks eelnevalt toimunud

võõrandamist. Impordi ja teisest EL liikmesriigist soetamise puhul võib näitena tuua

magustatud joogi toimetamist jaemüügi kohta kohe pärast selle Eestisse saabumist.

Eelnõu § 6. Maksumäär

Suhkruga magustatud jookide maksumäär on väljendatud eurodes liitri kohta. Maksumäärad

sõltuvad suhkru sisaldusest (grammi 100 milliliitri kohta) ja/või magusaine olemasolust

magustatud joogis. Kõiki magustatud jooke maksustatakse vastavalt suhkru sisaldusele ja/või

magusaine olemasolule ning toote hind või päritolu seejuures määrav ei ole. Ka WHO on

selgitanud, et kõige efektiivsemad on sellised maksud, mille puhul lähtutakse maksustamisel

konkreetsest kogusest või koostisosast, kuivõrd sellisel juhul suureneb kõikide puudutatud

toodete hind.62

Käesoleval juhul on tegemist kolmeastmelise maksuga, mis tähendab, et väiksema

suhkrusisaldusega magustatud joogid maksustatakse madalama maksumääraga kui kõrge

suhkrusisaldusega magustatud joogid. Seejuures ei maksustata magustatud jooke, mille

suhkrusisaldus on väiksem kui 5 grammi 100 ml kohta ning kui need ei sisalda magusainet.

Valitud maksumeede on ettevõtjate jaoks motiveeriv, kuivõrd võimaldab joogis

suhkrusisalduse vähendamise kaudu saavutada joogi maksustamise madalama maksumääraga

või joogi mittemaksustamise. 2017. aastal koostatud eelnõu puhul jõuti ettevõtjatega

läbirääkimise tulemusel maksumääradeni 0,1 eurot/liitri kohta madalama maksumääraga

magustatud joogile ja 0,3 eurot/liitri kohta kõrgema maksumääraga magustatud joogile.

Maksumäärade määramisel lähtuti ka sellest, et kõige suurem mõju tervisele sellisel magustatud

jookide maksu määral, millega magustatud jookide hinnad tõusevad 20% või rohkem.63

Viidatud maksumäärade mõju Eestis müüdavate magustatud jookide hindadele on täpsemalt

käsitatud peatükis 6.

Käesoleva eelnõu jaoks on maksumäärasid kaasajastatud vastavalt hinna- ja sissetulekute

tõusule, et maksu mõju oleks sarnane sellega, mida oodati 2017. aastal koostatud

maksueelnõuga. Vastavalt Statistikaameti hinnastatistikale olid toit ja mittealkohoolsed joogid

2023. aastal keskmiselt 53% kallimad kui 2017. aastal. Karastusjoogid on samal perioodil

kallinenud 38% võrra. 2017. aastal koostatud eelnõu jaoks tehti 2016. aasta lõpus ka põhjalikum

toodete kaardistus, koos erinevate poodide keskmiste hindadega. Käesoleva eelnõu jaoks

võrreldi seal sisalduvate populaarsemate toodete hindu 2024. aasta veebruaris pakutavate

samade toodete hindadega ning tulemuseks on keskmine hinnatõus 43%. Sealjuures mõned

tooted on läinud kallimaks rohkem ning mõned vähem. Muutunud on ka mõnede pakendite

suurused, kuid hinnatõusu arvestamisel on sellega arvestatud. Kõnealusel ajavahemikul 2017-

2023 on eestlaste keskmine brutopalk64 kasvanud 50%. See tähendab, toit on sissetulekute 62 WHO. Fiscal Policies for Diet and Prevention of Noncommunicable Diseases. Kättesaadav:

http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/250131/1/9789241511247-eng.pdf?ua=1, lk 24 63 WHO. Fiscal Policies for Diet and Prevention of Noncommunicable Diseases. Kättesaadav:

http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/250131/1/9789241511247-eng.pdf?ua=1, lk 24 64 Eelnõu koostamise ajal ei olnud Statistikaamet veel avaldanud 2023. viimase kvartali palgastatistikat, mistõttu

on kasutatud Rahandusministeeriumi viimast prognoosi.

16

suhtes veidi kallinenud, kuid joogid muutunud veidi odavamaks. Karastusjookide (i.k soft

drinks) tarbimine on vastavalt UNESDA65 statistikale perioodil 2017-2022 kasvanud 81

miljonilt liitrilt (61 liitrit elaniku kohta) 95 miljoni liitrini (71 liitrit elaniku kohta).

Lahustatavate jookide tarbimine sellel perioodil oluliselt ei ole muutunud ning mahlade ja

nektarite tarbimine on veidi vähenenud. Vee tarbimine on kasvanud, kuid vähem kui

karastusjookide tarbimine. Kokkuvõttes on kõnealusel perioodil magustatud joogid muutunud

suhteliselt odavamaks ning tarbimine on kasvanud, mistõttu käesoleva eelnõuga sätestatakse

ajakohased maksumäärad, mis on 50% suuremad kui 2017. aastal koostatud eelnõus.

Eelnõu § 6 lõigetes 1–5 sätestatakse maksumäärad sõltuvalt lisatud suhkru kogusest ja

magusainest.

Eelnõu § 6 lõikes 6 sätestatakse lahjendatavate jookide maksustamine. Lahjendatavad joogid

maksustatakse tootja poolt ette nähtud soovituste kohaselt lahjendatud joogi koguse ning selle

suhkru- ja magusainesisalduse järgi. Selle eesmärgiks on, et näiteks siirupi puhul ei maksustata

mitte siirupi kontsentreeritud kogust, vaid tootja poolt soovitatud määral lahjendatud ja

tarbimiseks sobivat kogust. Kui lahjendussoovitus on esitatud vahemikuna, maksutatakse

magustatud jook selle soovituse järgi, mis võimaldab lahjendamisel saada kõige kõrgema

suhkru- või magusainesisaldusega joogi selle vahemikus.

Kui lahjendamiseks mõeldud valmistisega (siirup, pulbrid, tabletid jms) ei ole kaasas juhist,

millises vahekorras seda magustatud joogi saamiseks lahjendada tuleks, arvestatakse, et see

lahjendatakse vahekorras 1:6 (ühele osale lahjendatavale valmistisele lisatakse kuus osa

lahjendavat vedelikku). See on tüüpiline minimaalne lahjendussoovitus siirupitele ja muudele

sarnastele toodetele.

Eelnõu § 7 reguleerib suhkru- või magusainesisalduse määramiseks proovi võtmist Maksu- ja

Tolliametile (edaspidi MTA) poolt. Kui MTA tekib kahtlus mõne joogi puhul esitatud suhkru-

või magusainesisalduses, siis võib ta võtta ja analüüsida proove. MTA saadab proovi vastavale

alale akrediteeritud sõltumatusse laborisse analüüsiks. Juhul, kui võetud proovide analüüsi

tulemusel osutub magustatud joogi suhkru- või magusainesisaldus esitatud andmetest

erinevaks, tasub analüüsikulud maksukohustuslane. Analüüsikulude tasumise nõude

esitamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduses ekspertiisikulude tasumise nõude kohta

sätestatut.

Eelnõu § 8. Maksustamise periood, maksu deklareerimine ja tasumine

Käesolevas paragrahvis sätestatakse maksustamise periood ning magustatud joogi maksu

deklareerimise ja tasumise kord.

Eelnõu § 8 lõige 1 sätestab, et magustatud joogi maksustamise periood on kalendrikuu.

Kehtivates maksuseadustes on maksustamisperiood sätestatud kas kalendrikuu või

kalendriaastana. Käesoleva eelnõu puhul on otsustatud lühema maksustamisperioodi kasuks,

kuivõrd kalendrikuu tagab maksu parema laekumise ning vähendab maksupettuste riske.

Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt deklareeritakse ja tasutakse Eestis toodetud, Eestisse imporditud ja

teisest EL liikmesriigist soetatud magustatud joogilt tasumisele kuuluv magustatud joogi maks

maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks. Seega langevad

maksudeklaratsiooni esitamise ja maksusumma tasumise tähtpäevad kokku. Magustatud joogi

65 GlobalData Soft Market Insights, september 2023.

17

maksu deklaratsioon tuleb esitada MTA-le elektrooniliselt.

Eelnõu § 8 lõikes 3 nähakse ette, et magustatud joogi maksu deklaratsioonile kantavate

andmete koosseis kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega

Eelnõu § 9 reguleerib maksukohustuslase kohustatust pidada magustatud joogi üle arvestust

kalendrikuude kaupa. Samuti tuleb tal pidada arvestust §-s 10 nimetud maksust vabastatud

jookide üle.

Eelnõu § 10. Maksuvabastus

Selles paragrahvis sätestatakse juhud, millal magustatud jooki ei maksustata.

Eelnõu § 10 punkti 1 kohaselt on magustatud joogi maksust vabastatud selline magustatud

jook, mida kasutatakse teiste magustatud jookide tootmiseks majandus- või kutsetegevuse

käigus. See tähendab, et magustatud jook ei ole veel kättesaadavaks tehtud ja tarbijal ei ole

sellele ligipääsu.

Punkti 1 alla ei kuulu käesoleva paragrahvi punktis 6 nimetatud magustatud joogi

valmistamiseks kasutatav jook. See tähendab, et sellised magustatud joogid, mida kasutatakse

jaekaubanduses selleks, et valmistada neist teisi kohapeal tarbimiseks mõeldud jooke,

kuuluksid siiski magustatud joogi maksuga maksustamisele. Seega on näiteks siirup, pulber

vms valmistis, millest kohapeal magustatud jooki valmistatakse, maksustatud, kuid sellest

laadal, toitlustusasutuses või mujal jaekaubanduses kohapeal valmistatavad jook enam ei ole.

Erisuse tegemisel on võetud arvesse, et joogi valmistamiseks kasutatav magustatud joogi

mõiste alla kuuluv valmistis on juba maksustatud, mistõttu ei maksustata sellest kohapeal

valmistatavat magustatud jooki.

Eelnõu § 10 punkti 2 kohaselt on maksust vabastatud magustatud jook, mida kasutatakse

toorainena toidu valmistamiseks tööstuslikus tootmises majandus- või kutsetegevuse käigus.

Sättel on sarnane eesmärk eelnevaga – vabastada maksust sellised magustatud joogid, mida ei

ole veel kättesaadavaks tehtud, st jooki ei ole toimetatud müügikohta, kus tarbijal oleks sellele

ligipääs. Nimetatud jook toidu koostisosana ei ole ka hiljem maksustatav, sest tegemist ei ole

enam magustatud joogiga, mis on antud seaduse maksuobjekt, vaid toiduga.

Eelnõu § 10 punkti 3 kohaselt vabastatakse maksust magustatud jook, mida kasutatakse

ravimite tootmiseks ja valmistamiseks ravimiseaduse tähenduses. Ka ravimite tootmisel ja

valmistamisel kasutatavad magustatud joogid ei ole kättesaadavaks tehtud, vaid neid

kasutatakse üksnes tootmise eesmärgil. Siinkohal võib lisada, et ravimid ravimiseaduse

tähenduses on täielikult magustatud joogi termini alt väljas, sest kuuluvad sellistesse

kombineeritud nomenklatuuri rubriikidesse, mida lisas isegi nimetatud ei ole.

Eelnõu § 10 punkti 4 kohaselt on maksust vabastatud magustatud jook, mida kasutatakse

alkoholi valmistamiseks majandus- või kutsetegevuse käigus. Sarnaselt eelnevatele punktidele

kasutatakse alkoholi valmistamise puhul magustatud jooki üksnes tootmise eesmärgil ning seda

ei tehta tarbijale kättesaadavaks. Kuivõrd alkohoolsed joogid ei ole käesoleva seaduse

maksuobjekt, siis ei kuulu maksustamisele ka nende tootmisel kasutatud maksuobjektist

komponendid. Alkohoolsetele jookidele rakendub alkoholiaktsiis, mis on samuti tervise riskide

vähendamise, sh vähem tarbimise, eesmärgiga maks.

18

Eelnõu § 10 punkti 5 alusel kohaldatakse maksuvabastust magustatud joogile, mille toob

reisija endaga kaasa teisest riigist oma isiklikuks tarbimiseks. Liigse halduskoormuse

vältimiseks ei peeta otstarbekaks lõpptarbija maksukohustuslaseks muutmist, kuna reisija

omatarbeks toodav magustatud joogi kogused ei ole märkimisväärsed. Arvestades, et paljudes

riikides juba kohaldub analoogne magusa joogi maks, siis on võimalik, et reisilt kaasa toodud

jook on juba maksustatud. Isikliku tarbimise koguselisi piirmäärasid ei kehtestata, kuid

isiklikuks kasutuseks ei loeta magustatud jookide Eestisse toimetamist võõrandamise eesmärgil

ehk majandus- või kutsetegevust.

Eelnõu § 10 punkti 6 alusel kohaldatakse suure halduskoormuse vältimise eesmärgil

maksuvabastust jaekaubanduses kohapeal valmistatud ja kohe tarbimiseks mõeldud magustatud

joogile. Selle alusel ei maksustata näiteks poodides, söögikohtades ja laatadel kohapeal

valmistatavat magustatud jooki, mis müüakse või antakse tarbijale kaasa eesmärgiga seda

kohapeal tarbida. Kohapeal valminud joogi suhkru- ja magusainesisaldust ei ole võimalik

määrata, mistõttu põhineks maksu määramine umbkaudsel alusel. Kui jooki valmistatakse

siirupist või muust valmistisest, siis see on § 3 ja § 6 punkt 1 koostoimes siiski maksustatud.

Eelnõu § 10 punkti 7 alusel on maksust vabastatud magustatud joogid, kui need majandus- või

kutsetegevuse käigus toimetatakse Eestist välja turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks

väljaspool Eestit.

§ 11. Magustatud joogi maksu andmekogu

Magustatud joogi maksuga seotud andmeid kogutakse ja töödeldakse maksukohuslaste

registris. Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määruse nr 21 “Maksukohustuslaste registri

põhimäärus” 2. jagu alamregistrisse lisatakse enne maksu rakendumist magustatud joogi maksu

andmekogusse rakenduse kaudu kogutavad lõikes 2 nimetatud eesmärgi kohased andmed:

deklaratsiooni esitaja nimi, registri- või isikukood, deklaratsiooni nimetus ja number,

deklaratsiooni esitamise kuupäev, hõlmatud periood, tasumise tähtpäev, viitenumber,

deklaratsioonile kantavad andmed: suhkrusisaldus grammides 100 milliliitri kohta; magusaine

sisaldus; kogus liitrites. Andmekogu vastutav töötleja on maksukorralduse seaduse § 17 lõike

3 kohaselt MTA.

Eelnõu §-ga 12 reguleeritakse enne 2025. a 1. jaanuari imporditud või kättesaadavaks tehtud

magustatud joogi maksustamist. sätestatakse üleminekuajaga kaasnevad erisused maksu

tasumise kohustuses. Magustatud joogi maksuga ei maksustata jooki, mis on tehtud

kättesaadavaks jaemüügi kohas enne 2025. a 1. jaanuari. Neid jooke ei maksustata, sest

magustatud joogi maksu tasumise kohustus tekib eelkõige joogi turul kättesaadavaks tegemisel.

Seetõttu võib alates 2025. a 1. jaanuarist olla poes müügil magustatud jook, millelt ei ole

magustatud joogi maksu tasutud, kuni selle säilivustähtaja ehk müügiks kõlbulikkuse tähtaja

lõpuni.

Eelnõu § 13. Üleminekusätted

Müügil olevatest karastusjookidest on 43%66 kõrge suhkrusisaldusega ehk suhkru kogus on neis

võrdne või üle 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta, üle 5g/100ml on 64% karastusjookidest

ning magusaineid sisaldavad 22% karastusjookidest. 2017. aastal toimunud kohtumisel

ettevõtjatega tõdeti, et toiduainetööstuses on retseptide väljatöötamine ja nende muutmine

aeganõudev tegevus. Sarnaselt on tarbimisharjumused aastatega välja kujunenud ja seetõttu

66 TAI, 2022. aasta veel avaldamata andmed.

19

peaks maitse-eelistust püüdma muuta järk-järgult. Seetõttu kehtestatakse üleminekuaeg ja

nõutud tasemele jõutakse alles aasta jooksul peale maksu kehtima hakkamist.

Seega lähtutakse magustatud joogi maksustamisel 2025. a 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini

sama maksumäära rakendamisel suuremast suhkrusisaldusest. Alates 2026. aastast on

kohaldatakse sama maksumäära 10 gr/100 ml kohta asemel 8gr/100ml kohta.

Eelnõu § 14. Maksukorralduse seaduse muutmine

Eelnõuga lisatakse maksukorralduse seadusse uus riiklik maks, mis on magustatud joogi maks.

Põhiseaduse § 113 kohaselt sätestatakse riiklikud maksud seadusega. Vastavalt

maksukorralduse seaduse § 3 lõikele 1 koosneb Eesti maksusüsteem maksuseadusega

sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning § 4 kohaselt on maksuseaduseks seadus,

millega sätestatakse maks. Maksukorralduse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatakse riiklikud maksud

ning uue maksu lisandumisel tuleb vastav maks nimistusse lisada.

Maksukorralduse seaduse § 2 lõike 2 kohaselt kohaldatakse maksukorralduse seadust selles

seaduses nimetatud maksudele, seega tuleneb maksukorralduse seadusest näiteks maksu

tagastuse regulatsioon, aga ka maksu tasumisega viivitamisel intressi rakendumine.

Eelnõu § 15. Seaduse jõustumine

Seaduse viimases paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumine. Sätte kohaselt jõustub seadus

2025. a 1. jaanuaril.

3.2. Kooskõla Eesti Vabariigi Põhiseadusega

Magustatud joogi maksu kehtestamisel on arvestatud isikute võrdse kohtlemise nõuet,

proportsionaalsuse nõuet, õiguskindluse ja sotsiaalriigi põhimõtet.

Magustatud joogi maks riivab põhiseaduse § 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuivõrd

maksustamine piirab võimalusi ettevõtlusest tulu teenida67 ja põhiseaduse §-s 32 sätestatud

omandipõhiõigust, kuna maksu kehtestamine toob kaasa magustatud jookide tootjate kohustuse

tasuda täiendavaid makse.

Kehtestatud maksul on legitiimne eesmärk ja see on proportsionaalne meede. Seetõttu on

magustatud jookide maks põhiseadusega kooskõlas.

3.2.1. Maksu legitiimne eesmärk

Nii ettevõtlusvabadus kui ka omandipõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigused.68

Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib põhiõigust piirata mis tahes eesmärgil,

mis ei ole põhiseadusega vastuolus.69

67 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. II ptk, § 31, komm 1 68 PS § 32 lõike 2 teine lause näeb ette omandiõiguse piiramiseks lihtsa seadusereservatsiooni. (Eesti Vabariigi

Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. II ptk, § 32, komm 7)

Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või

teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. (Eesti

Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. II ptk, § 31, komm 12) 69 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. II ptk, § 32, komm 7

20

Magustatud joogi maksul on nii regulatiivne kui ka fiskaalne eesmärk. Maksu kehtestamise

vajadus on tingitud soovist piirata liigset suhkrutarbimist ja sellega seotud ülekaalulisust ja

terviseprobleeme. Seetõttu on maksu peamiseks eesmärgiks tervisekäitumist suunata –

motiveerida tootjaid vähendama magustatud jookides suhkru kogust ja magusainete kasutamist

ning suunata tarbijaid kõrge suhkrusisaldusega ja/või magusainetega magustatud jooke vähem

tarbima. Lisaks aitab maksu kehtestamine kaasa riigi tegevuseks vajalike tulude saamisele,

mistõttu on maksul ka fiskaalne eesmärk.

Rahvatervise kaitse eesmärk on legitiimne, kuna põhiseaduse § 28 lg 1 kohaselt peab riik

ennetavate meetmete toel kaitsma inimeste vaimset ja füüsilist tervist.

Fiskaalne eesmärk on legitiimne tulenevalt Riigikohtu praktikast. Riigikohus on mitmel korral

viidanud, et eesmärk tagada tulude laekumine Eesti riigieelarvesse, mis omakorda seondub

eesmärgiga kindlustada avalike teenuste osutamise võimalikkus, on legitiimne.70 Seega ei ole

kumbki nimetatud eesmärkidest vastuolus põhiseadusega.

3.2.2. Magustatud joogi maks on proportsionaalne meede

Ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riive on põhiseadusega kooskõlas, kuivõrd need on

eelnevalt kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks proportsionaalsed. Riigikohtu praktika

kohaselt tuleb proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollida kolmel järjestikusel astmel:

abinõu sobivus, vajalikkus ja vajadusel ka proportsionaalsus kitsamas tähenduses ehk

mõõdukus.71

3.2.2.1. Maks on sobiv meede eesmärkide saavutamiseks

Riigikohtu praktika kohaselt on sobiv abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist.

Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta

eesmärgi saavutamist.72

Magustatud joogi maks soodustab rahvatervise kaitse ja fiskaalse eesmärgi saavutamist ja on

seetõttu sobiv meede.

Maksu astmelisus ja sellest tingitud muutus karastusjookide hinnas mõjutab nii tootjaid kui ka

tarbijaid. Maks on astmeline põhjusel, et motiveerida tootjaid suhkrukogust joogis vähendama

ja suunata tarbijaid kõrge suhkrusisaldusega jookide hinna kallinemisel tulemusel tarbima

väiksema suhkrusisaldusega jooke. Tootjatel on seega võimalus joogiretseptides suhkrukoguse

vähendamise kaudu vähendada enda maksukohustust. On eeldatud, et kui väiksema

suhkrusisaldusega joogid on maksustatud tunduvalt madalama maksumääraga ja joogid, mille

70 Vt nt RKÜKo 07.06.2011, nr 3-4-1-12-10, p 42 ja RKPJKo 27.12.2011, nr 3-4-1-23-11, p 59 (rahaliste vahendite

säästmine on legitiimne eesmärk), RKPJKo 01.04.2010, nr 3-4-1-7-09, p 31 (legitiimseks eesmärgiks on piirangute

seadmine omavalitsuse võlakirjade emiteerimisele ja seeläbi olukorra ennetamine, kus kulutused võlakohustuste

tagasimaksmiseks hõlmavad sellise osa omavalitsusüksuste tuludest, et see hakkab negatiivselt mõjutama

omavalitsusüksuste ülesannete täitmist) või RKÜKo 16.03.2010, nr 3-4-1-8-09, pp 105-106 (legitiimne on

eesmärk vähendada riigieelarve puudujääki, täpsemalt kompenseerida majanduslangusest tingitud riigi planeeritud

tulude alalaekumist ja pidurdada selle abil riigi osutatavate avalike teenuste mahu vähenemist). 71 Vt nt RKPJKo 06.03.2002 nr 3-4-1-1-02, punkt 15. 72 Vt nt RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15; 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 31; 09.04.2008, 3-4-1-20-07, p 21;

17.07.2009, 3-4-1-6-09, p 21; 15.12.2009, 3-4-1-25-09, p 24; 04.04.2011, 3-4-1-9-10, p 62; RKÜKo 17.03.2003,

3-1-3-10-02, p 30; 03.01.2008, 3-3-1-101-06, p 27; 07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 37).

21

suhkrusisaldus on väiksem kui 5 grammi 100 ml joogi kohta, on jäetud maksustamata, on

tootjad motiveeritud suhkrukogust joogis vähendama.

Samuti motiveerib maks tarbijat magustatud jookide hinna kallinemisel eelistama väiksema

suhkrusisaldusega või magustamata jooki. Maksumäärade puhul lähtuti andmetest, mille järgi

langeb magustatud jookide tarbimine 24% kui magustatud joogi maksu tõttu tõuseb selle hind

20%. Hinnangu kohaselt väheneb maksustatud jookide tarbitud kogus märgatavalt.

Konservatiivse prognoosi kohaselt väheneb esimesel aastal tarbimine tulenevalt hindade järsust

tõustust ja hinnaelastsusest 28%, tervikuna on eeldatud koguste vähenemist kuni 30%.73

3.2.2.2. Maks on vajalik meede eesmärkide saavutamiseks

Riigikohtu praktika kohaselt on abinõu vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne

teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.

Arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid, samuti

erinevusi riigi kulutustes.74

Magustatud joogi maksu kehtestamine on rahvatervise kaitse ja fiskaalse eesmärgi täitmiseks

vajalik, kuivõrd mõlemat eesmärki ei ole sama efektiivselt võimalik saavutada mõne teise

meetmega. Kehtestatud magustatud joogi maks täidab endas korraga meedet nii teadlikkuse

tõstmiseks (kuna maksustab magustatud joogid just tervisekaitse eesmärgil), toob kaasa ka

muutuse magustatud jookide hinnas (vähendab kättesaadavust), mõjutades sellega nii tootjaid

(suhkrusisalduse vähendamine) kui ka tarbijaid ja aitab saada lisavahendeid riigieelarvesse.

Teised meetmed nagu lastele suunatud toidu ja jookide tasakaalustamata toitumist soodustava

turunduse vähendamine, selge ja lihtsalt mõistetav toidu ja joogi märgistus jms on avaliku

sektori jaoks eelkõige otsesed kulud, kuid käesolev meede aitab lisaks teadlikkuse tõstmisele ja

tarbijate ning tootjate motiveerimisele suurendada ka laekumist riigieelarvesse.

Teiste riikide praktikas on täheldatud75, et just hinna tõus vähendab toodete tarbimist.

Võimalikest meedetest toob üksnes maks kaasa muutuse magustatud jookide hinnas, suunates

sellega korraga nii tarbijaid kui ka tootjaid.

3.2.2.3. Maks on mõõdukas meede eesmärkide saavutamiseks

Magustatud joogi maks on ka mõõdukas meede eesmärkide saavutamiseks. Riigikohus on

selgitanud, et abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse

sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.76

Magustatud joogi maksuga saavutatav rahvatervise kaitse eesmärgi olulisus kaalub käesoleval

juhul ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riive üle. Hinnangute järgi jääb maksu mõju

magustatud jookide hindadele vahemikku 11–54%. Magustatud joogi maksu astmelisus ja

sätestatud üleminekuaeg aastateks 2025–2026 võimaldavad tootjal vähendada suhkrusisaldust

73 Vt täpsemalt seletuskirja ptk 6, punkti 6.1.2 74 Vt nt RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15; 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 31; 09.04.2008, 3-4-1-20-07, p 21;

17.07.2009, 3-4-1-6-09, p 21; 15.12.2009, 3-4-1-25-09, p 24; 04.04.2011, 3-4-1-9-10, p 62; RKÜKo 17.03.2003,

3-1-3-10-02, p 30; 03.01.2008, 3-3-1-101-06, p 27; 07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 37). 75 Maailma Terviseorganisatsioon. Fiscal Policies for Diet and Prevention of Noncommunicable Diseases.

Kättesaadav: http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/250131/1/9789241511247-eng.pdf?ua=1, lk 24. lk 24 76 Vt nt RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15; 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 31; 09.04.2008, 3-4-1-20-07, p 21;

17.07.2009, 3-4-1-6-09, p 21; 15.12.2009, 3-4-1-25-09, p 24; 04.04.2011, 3-4-1-9-10, p 62; RKÜKo 17.03.2003,

3-1-3-10-02, p 30; 03.01.2008, 3-3-1-101-06, p 27; 07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 37).

22

magustatud joogis ja vähendada seega ka endal lasuvat maksukoormust üleminekuaja jooksul,

mistõttu ei ole maksu riive ettevõtlusele nii intensiivne. 2017. aastal koostatud seaduse eelnõu

arutelude käigus räägiti eelnõu koostamisel läbi huvigruppidega ja need kujundati selliseks, et

need aitaksid kaasa nii madalama suhkrusisaldusega jookide eelistamisele kõrgema

suhkrusisaldusega jookide ees ja motiveeriksid ka tootjat tootes suhkrusisaldust vähendama.

Käesoleva eelnõu koostamisel lähtuti 2017. aastal koostatud eelnõust, kuid arvestati toimunud

hinna ja palgamuudatustega.

Kuivõrd maksumeetme tulemusel on eeldatud maksualuste toodete tarbitud koguse vähenemist

27–30%, on mõju rahvatervisele märkimisväärne. Võttes arvesse, et maksu kehtestamine aitab

suurel määral soovitud eesmärke saavutada ja riive ettevõtlusele ei ole maksu astmelisuse ning

üleminekuperioodi tõttu nii intensiivne, on riive mõõdukas.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on puutumus Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (edaspidi ELTL) artiklitega 107 ja

108. ELTL artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest

ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,

soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokku sobimatu niivõrd,

kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Eelnõu kohaselt magustatud joogi maksuga ei maksustata naturaalseid mahlu ehk 100% mahlu.

Seda eelkõige põhjusel, et mahl on juba reguleeritud mõiste, mille nime all saab müüa vaid

täismahlu, mida ei ole lahjendatud ega lisatud suhkrut või magusaineid. Seega ei saa mahlu

lugeda magustatud jookideks. Naturaalsete mahlade puhul ei saa nende suhkrusisaldust

vähendada, samuti sisaldavad need vitamiine, mistõttu need on tervist toetavamad kui enamik

magustatud jooke.

Ka ravimid, toidulisandid, eritoit ja piim ning piimatooted, isegi kui nad sisaldavad lisatud

suhkrut või magusainet, ei kuulu eelnõu järgi maksustamisele. Ravimid, toidulisandid ja eritoit

ei ole magustatud jookidega konkureerivad tooted, vaid on kasutatavad kas tavapärasest erineva

toitumisvajadustega inimestele või täiendatakse nendega tavatoitu või need on mõeldud

haiguste ennetamiseks või ravimiseks. Piimapõhised, sh piima asemel tarbitavad taimsed

joogid, on üks osa toidupüramiidis määratud viiest peamisest toidugrupist ning seetõttu

käsitatud eraldi toidugrupina. Seega ei ole piimatooted oma olemuselt magustatud jookidega

konkureerivad tooted, kuivõrd neid ei tarbita peamiselt janu kustutamise eesmärgil.

Maksustamise alt ära jäävate toodete puhul, mis esmapilgul tunduvad kuuluvat samasse

maksualasse, kuna sisaldavad suhkruid, võib tekkida küsimus, et kas siin antakse eelis tootjatele

riigiabi tähenduses. Eelis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on

igasugune majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavapärastel turutingimustel, st ilma

riigi sekkumiseta.77 Artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse kuulumiseks peab meede

77 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01)

(„Komisjoni riigiabi mõiste teatis“), https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05), p 66.

23

"soodustama teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist" (valikulisus)78. Seega ei kuulu abi

mõiste alla mitte kõik ettevõtjaid soodustavad meetmed, vaid ainult need, mis annavad

valikuliselt eelise teatud ettevõtjatele või ettevõtjate kategooriatele või teatud

majandussektoritele. Seega on küsimus, et kas eelnõus erandina käsitletavad tooted on

võrreldavad ehk kuuluvad võrdlussüsteemi.

Eelnimetatud toodete puhul, millele maks ei kohaldu, leiavad eelnõu koostajad79, et tegemist

ei ole riigiabiga, sest need ei kuulu võrdlussüsteemi80, arvestades maksu eesmärki81. Sellisele

järeldusele jõudmist toetab Euroopa Komisjoni 2018. aasta otsus82, kus on analüüsitud

analoogset Iirimaa magusate jookide maksusüsteemi. Euroopa Komisjon jõudis valikulisuse

hindamisel rakendatava kolmeastmelise analüüsi83 tulemusel seisukohale, et mh naturaalsete

mahlade ja magustatud piimajookide puhul ei ole tegemist riigiabi andmisega, sest need ei

kujuta võrdlussüsteemi eesmärki silmas pidades erandit, seega ei ole tegemist valikulise eelise

andmisega selliste toodete tootjatele (p 42, 45, 47).

Peamised komisjoni argumendid:

1) komisjon nõustub iga erandi puhul, et tegemist on prima facie (esmapilgul näiva)

selektiivsusega. Märgib, et erandiga on tegemist juhul, kui see eristab ettevõtjaid, kes on

võrdlussüsteemi eesmärke silmas pidades võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras.

Erandiga ei ole tegemist, kui see on õigustatud võrdlussüsteemi olemuse tõttu (p 26);

2) võrdlussüsteemi osaks peab komisjon maksuobjekte, mis on kantud maksueesmärgist (p 19,

27). Kavandatud maksustatavad tooted on ise võrdlussüsteem84, mitte kõik suhkruga tooted (p

28) ning magustatud jookide maksu ei pea üldiseks tootemaksuks (p 29).

3) maksu võrdlussüsteemi kuuluvad tooted, mis on kantud meetme eesmärgist - võidelda lisatud

suhkruga jookide ületarbimisega. Maksu eesmärk on seega suunata vähem tarbima teatud

suhkrurikkaid tooteid (veepõhised suhkruga magustatud joogid nagu karastusjoogid ja

mahlajoogid), mille ületarbimine on tervisele eriti ohtlik suure tarbimise korral; meede on

mõeldud ainult vabade (nn tühjade) kalorite eemaldamiseks toidulaualt; Maksustatud tooted on

"madala toiteväärtusega või toiteväärtuseta ja vähese küllastustundega" ja suure

energiatihedusega, kuid ei tekita küllastunud tunnet, seega on kõrge oht tühjade süsivesikute

ületarbimisele ja sellest tulenevalt kõrge risk suhkrust põhjustatud terviseprobleemide tekkeks.

(p 35); Maksu eesmärk on juhtida tarbijad rasvumist põhjustavatest toodetest eemale, aga ka

ergutada tootjaid maksustatavaid tooteid ümber kujundama, et vähendada nende lisatud

suhkrusisaldust (p 38); Peab maksuesemeks olevaid tooteid kooskõlaks ehk sobivaks

maksueesmärgiga (p 42, 45).

6. Seaduse mõjud

Magustatud joogi maksu regulatsioon mõjutab Eesti elanikkonna, eelkõige laste ja noorukite,

magustatud joogi ülemäärast tarbimist, aitab kaasa ülekaalulisuse ja terviseprobleemide

78 Komisjoni riigiabi mõiste teatis, p 117. 79 2017. aasta eelnõu koostajatel oli kahtlus, kas naturaalsete mahlade ja magustatud piimajookide mittemaksustamine võiks kuuluda samasse võrdlussüsteemi ja kujutada seetõttu erandit. Euroopa komisjonile esitati eelteatis, toimusid arutelud, kuid (eelnõu menetluse katkemise tõttu) komisjon ametlikku otsust toona ei teinud. 80 Komisjoni riigiabi mõiste teatis, p 132. 81 Komisjoni riigiabi mõiste teatis, p 136. 82 State Aid SA.45862 (2018/N) – Ireland Irish tax on Sugar Sweetened Drinks https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/273201/273201_1982362_113_4.pdf 83 Komisjoni riigiabi mõiste teatis, p 128. 84 Komisjoni riigiabi mõiste teatis, p 134.

24

lahendamisele. Sellest tulenevalt on eelnõul laiemas mõttes sotsiaalne, eelkõige tervishoiule

suunatud mõju. Eelnõu omab ka mõju majandusele, sealhulgas hindadele, leibkondadele ning

ettevõtjatele.

Järgmistes valdkondades puudub oluline mõju, mistõttu mõju nendele ei ole hinnatud:

- regionaalareng;

- riigi julgeolek ja välissuhted;

- elu- ja looduskeskkond;

- kohaliku omavalitsuse korraldus.

6.1. Sotsiaalne mõju (mõju tervisele)

6.1.1. Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus

Magustatud joogi maks mõjutab nimetatud joogi tarbimist ning sellega ka joogist saadava

suhkru ülemäärast tarbimist. Suhkru ülemäärane tarbimine on seotud mitme

terviseprobleemiga, sealhulgas ülekaalu, rasvumise, südame-veresoonkonna haiguste, 2. tüüpi

diabeeti haigestumisega. Toitumisuuringud üle maailma näitavad, et just lisatud suhkruga

toidu- ja joogitooted on peamine liigse energia allikas inimeste toitumises, eriti aga laste, noorte

ja noorte täiskasvanute seas. Magustatud jookide puhul on tegemist nn tühjade kaloritega, kuna

need ei sisalda pea ühtegi arenenud riigis elavale inimesele vajalikku toitainet. Magustatud

jookide liigtarbimise oht on võrreldes magusa toiduga oluliselt suurem, kuna vedelal kujul

suhkrute tarbimine ei tekita täiskõhu tunnet. Seetõttu on just lisatud suhkruga magustatud

jookide tarbimisel väga kerge üleliigselt energiat tarbida, mis omakorda põhjustab üleliigse

kehakaalu teket või selle kasvu. Lisaks sellele on teadusuuringud leidnud, et vedelal kujul

suhkrute tarbimine on tervisele eriti kahjulik kuna maks omastab vedelal kujul tarbitud suhkruid

kiiremini kui tahkel kujul. See omakorda muudab meie keha metabolismi, mõjutades seeläbi

insuliini, kolesterooli ja metaboliite, mis tõstab vererõhku ja soodustab põletikke. Kõik see

omakorda tõstab 2. tüübi diabeedi, südameveresoonkonna haiguste, hambakaariese ja maksa

haiguste riski.

Samuti on teadusuuringud näidanud, et magustatud jookide tarbimine on seotud erinevate

kahjulike tervisemõjudega sh hambakaaries, liigse kehakaalu tõus, aga suureneb ka risk

haigestuda südameveresoonkonna haigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse ja 2. tüübi

diabeeti.

Magustatud jookide liigse tarbimise poolt põhjustatud terviseseisundid põhjustavad nii

inimestele kui ka ühiskonnale laiemalt märkimisväärset koormust, suurendades tervisekulusid,

põhjustades puuet või kehvast tervisest tingitud piiranguid igapäeva tegevustes sh vähendades

töövõimet, põhjustades töölt eemale jäämist, sissetuleku vähenemist ning vähendades ka üldist

heaolu ja elukvaliteeti.

Tuginedes Tervise Arengu Instituudi (TAI) viimastele täiskasvanute ja kooliõpilaste

tervisekäitumise uuringutele85; 86 on 61% 16–64-aastastest ning 20% 11-, 13- ja 15-aastastest

Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud. Ülemäärase kehakaaluga elanike osatähtsus Eesti

rahvastikus on kasvanud kiiresti – 1992. a oli see näitaja täiskasvanute hulgas 42%. Samuti on

tõusnud ülekaaluliste, sh rasvunud kooliõpilaste osakaal - kui 2002. aastal olid ülekaalulised

5% kooliõpilastest, siis 2022. aastal juba 15%.

85 Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023 86 Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.

25

COSI (Childhood Obesity Surveillance Initiative) uuringu87 andmete kohaselt olid 2021/2022.

õppeaastal Eesti esimese klassi laste hulgas läbi viidud mõõtmisuuringule tuginedes poistest

31% ja tüdrukutest 25% ülekaalulised või rasvunud.

Magustatud jookide maksumeede mõjutab magustatud jookide tarbimist, mis omakorda aitab

pikas perspektiivis kaasa laste ja noorukite üha süveneva ülekaalulisuse ja rasvumise probleemi

ja sellest tingitud tervisekahju vähendamisele. Maksumeede muudab teatud määral

tarbimisharjumusi ja suunab tootjat maksukoormuse vähendamise eesmärgil muutma jookide

retsepte selliselt, et need sisaldaksid vähem suhkrut ja ei sisaldaks magusaineid. Lisaks sellele

suunab see elanikke tarbima magustamata jooke või madalama suhkrusisaldusega ja

magusainevabu jooke, sh vett.

6.1.2. Mõju olulisus

Mõju sihtrühm on kitsamas mõttes lapsed ja noorukid, laiemalt vaadatuna kõik tarbijad. Eesti

elanikkonnast moodustavad 2016. a alguse seisuga lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 (k.a)

20,6%. Vastavalt viimasele Eesti täiskasvanute rahvastiku terviskäitumise uuringule (2022)

tarbib karastusjooke 54% täiskasvanud elanikkonnast, kusjuures vanusegrupis 16-24a tarbivad

karastusjooke vähemalt korra nädalas ligi 77%. 9% täiskasvanutest tarbivad energiajooke, kuid

16-24a vanusegrupis on nende tarbimine palju levinum (38%). Vastavalt viimasele Eesti

kooliõpilaste tervisekäitumise uuringule88 (2021/2022) tarbib lastest karastusjooke 91%, 34%

tarbib karastusjooke mitu korda nädalas. Tuginedes Euromonitori ja UNESDA

tarbimisstatistikale tarbiti Eestis 2022. a kokku keskmiselt mittealkohoolseid jooke ligi 186

miljonit liitrit, sealhulgas ligi 95 miljonit liitrit karastusjooke, ligi 20 miljonit liitrit mahlasid ja

nektareid ning 18 miljonit liitrit lahjendatavaid jooke (siirupid ja pulbrilised joogid).

Karastusjookide (i.k soft drinks) tarbimine on vastavalt UNESDA statistikale perioodil 2017-

2022 Eestis kasvanud 81 miljonilt liitrilt (61 liitrit elaniku kohta) 95 miljoni liitrini (71 liitrit

elaniku kohta). Kokkuvõttes mõjutab muudatus arvestatavat osa Eesti elanikkonnast.

Mõju avaldumine eeldab tarbija käitumise muutust. Magustatud jookidest saadakse (sh mahlad)

10,7% päevasest tarbitavast suhkrukogusest ning tegemist on valdavas enamuses lisatud

suhkruga. Lapsed vanuses 2–9 aastat saavad magustatud jookidest (sh mahlad) 15% ning

vanuses 10–17 aastat 17,3% päevasest tarbitavast suhkrukogusest. Tarbija valikut mõjutab

lisaks hinnale ka teadlikkus ning tahe teha ostuvalikutel tervislikke otsuseid.

Magustatud jookide liigtarbimise oht on võrreldes magusa toiduga oluliselt suurem, kuna

jookide tarbimine ei tekita täiskõhu tunnet. Seetõttu on just magustatud jookide tarbimisel väga

kerge üleliigselt energiat tarbida, mis omakorda põhjustab kehakaalu teket või selle kasvu.

Lisaks sellele on teadusuuringud leidnud, et vedelal kujul suhkrute tarbimine on tervisele eriti

kahjulik kuna maks omastab vedelal kujul tarbitud suhkruid kiiremini kui tahkel kujul. See

omakorda muudab meie keha metabolismi, mõjutades seeläbi insuliini, kolesterooli ja

metaboliite, mis tõstab vererõhku ja soodustab põletikke. Kõik see omakorda tõstab 2. tüübi

diabeedi, südameveresoonkonna haiguste, hambakaariese ja maksa haiguste riski.

Samuti on teadusuuringud näidanud, et magustatud jookide tarbimine on seotud erinevate

kahjulike tervisemõjudega sh hambakaaries, liigse kehakaalu tõus, aga suureneb ka risk

haigestuda südameveresoonkonna haigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse ja 2. tüübi

87 Eesti õpilaste kasvu seire: 2021/22. õppeaasta uuring. Tervise Arengu Instituut; 2024 88 Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023

26

diabeeti. Magustatud jookide liigse tarbimise ja tervisemõjude kokkuvõtlik teadusuuringute

ülevaade on leitav tabelist 1. Tabelis 1 välja toodud terviseseisundid põhjustavad nii inimestele

kui ka ühiskonnale laiemalt märkimisväärset koormust, suurendades tervisekulusid,

põhjustades puuet või kehvast tervisest tingitud piiranguid igapäeva tegevustes sh vähendades

töövõimet, põhjustades töölt eemale jäämist, sissetuleku vähenemist ning vähendades ka üldist

heaolu ja elukvaliteeti. Hinnanguliselt sureb maailmas ühes aastas magustatud jookide liigsest

tarbimisest tingitult 184 000 inimest ning kaotatakse 8,5 miljonit tervena elatud eluaastat.

Eelolenevast tulenevalt on enam kui 100 riiki maailmas teinud otsuse maksustada just magustatud

joogid.

Suhkruga magustatud jookide ostmise ja tarbimisega on seotud mitmed sotsiaalsed ja

keskkonnategurid. Nende tegurite hulka kuuluvad suhkruga magustatud jookide turundus,

televiisori vaatamine, suhkruga magustatud jookide suurem kättesaadavus kodus ja koolis,

nende hind, lapsevanemate soosiv suhtumine suhkruga magustatud jookidesse, kõnealuste

jookide tarbimine lapsevanemate poolt ja vähesed teadmised suhkruga magustatud jookide

tervisemõjust, eriti lapsevanemate seas. Suhkruga magustatud jookide tarbimist kooliealiste

laste hulgas mõjutavad eelkõige maitse-eelistused, lapsevanemate ja sõprade

tarbimisharjumused, suhkruga magustatud jookide kättesaadavus kodus ja koolis ning

televiisori vaatamine.

Suhkruga magustatud jookide tarbimine on seotud hinnaga ning kõrgem hind seondub

väiksema nõudlusega nende jookide järele. Mida suurem on hinnatõus, seda rohkem väheneb

tarbimine. Praegu soosivad finantsstiimulid töödeldud energiarikka toidu tarbimist, sest selline

toit on energiasisalduse ja hinna suhte poolest oluliselt odavam kui väiksema

energiasisaldusega ja sageli toitainerikkam toit.

Suhkruga magustatud jooke tarbivad rohkem väiksema sissetulekuga leibkondadesse kuuluvad

nooremad lapsed ja täiskasvanud. Seda seaduspära toetab fakt, et Eesti kooliõpilaste

tervisekäitumise 2021/2022. a uuringu kohaselt on ülekaaluliste ja rasvunud koolilaste

osatähtsus Eestis suurem just kehvemast majanduslikust olukorrast pärit laste seas (hea

majandusliku olukorraga peredes oli vastav osatähtsus 18% võrreldes halvemast majanduslikult

olukorrast pärit peredega 24%). Magustatud joogid võivad olla siiski vaid osa sellest

probleemist.

Siiski on leitud, et madalama sissetulekuga inimesed tarbivad suhkruga magustatud jooke ning

juhul kui nad tarbivad selliseid jooke vähem, võib tervise näitajate paranemine olla

progressiivne ja vähendada eksisteerivat terviseebavõrdsust. Madalama sissetulekuga

leibkonnad on ka enam hinnatundlikud ning ebatervislike toodete kõrgem hind võib muuta

nende tarbimisharjumusi89.

Tervikuna oleme eeldanud maksualuste toodete tarbitud koguse vähenemist kuni 30%.

Konservatiivse prognoosi kohaselt väheneb esimesel aastal (2025) magusate jookide tarbimine

tulenevalt madalama suhkrusisaldusega jookide eelistamisest, hindade järsust tõusust ja

hinnaelastsusest 28%. Kuna nimetatud tarbimine on terviseuuringute põhjal üsna otseselt

seotud tervisekahjudega, eeldame ka vastavalt tervisekahjude vähenemist pikemas

perspektiivis. Põhjalikumad numbrilised hinnangud tehti 2017. aastal koostatud eelnõu

ettevalmistamise käigus ja need on toodud Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringus L. Veerman,

T. Thai „The potential health effects of taxing sugary drinks in Estonia“ 2017. Lühidalt leiti

89 Tõenduspõhisuse ülevaade: suhkruga magustatud jookide tarbimine ja sellest põhjustatud tervisekahjude

vähenemine Eestis. WHO 30.06.2016

27

järgmist: 0,2 eurone maks 1 liitrile magustatud joogile aitab ära hoida ligi 1026 rasvumise juhtu

meestel ja 546 naistel ning seda juba suuremas osas esimesel maksule järgneval aastal. Järgneva

25 aasta jooksul kokku aitaks antud maksu kehtestamine ära hoida 1228 diabeedi, 161

südamehaiguste, 77 insuldi uut juhtu ning kokku aitaks see ära hoida enneaegsest suremusest

ja haigestumusest tingitud tervisekadu 2787 eluaasta võrra.

6.2. Mõju tarbijatele

6.2.1. Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus

Magustatud joogi maks mõjutab eelkõige lapsi, noori ja mehi, kuna nende hulgas on magustatud

jookide tarbimine kõrgem ning lisaks ka hinnatundlikumat osa elanikkonnast, kes kulutavad

suurema osa sissetulekutest toidule ning magustatud jookide liigtarbijaid. Elanikkonna

teadlikkuse tõus suhkru, sh magustatud jookide ülemäärase tarbimise kahjulikkusest tervisele,

võib vähendada ka teiste suhkrurikaste toiduainete tarbimist.

6.2.2. Mõju olulisus

Mõju sihtrühm on kõik tarbijad, kes tarbivad magustatud jooke. Vastavalt viimasele Eesti

täiskasvanute rahvastiku terviskäitumise uuringule90 (2022) tarbib karastusjooke 54%

täiskasvanud elanikkonnast. 9% täiskasvanutest tarbivad energiajooke. Vastavalt viimasele

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringule91 (2021/2022) tarbib lastest karastusjooke tervelt

91%, 34% tarbib karastusjooke mitu korda nädalas.

Suhkruga magustatud jooke tarbivad rohkem väiksema sissetulekuga leibkondadesse kuuluvad

nooremad lapsed ja täiskasvanud. Seda seaduspära toetab fakt, et Eestis on ülekaaluliste ja

rasvunud koolilaste osatähtsus suurem just kehvemast majanduslikust olukorrast pärit laste seas

(hea majandusliku olukorraga peredes oli vastav osatähtsus 18% võrreldes halvemast

majanduslikult olukorrast pärit peredega 24%).92 Juhul kui madalama sissetulekuga leibkonnad

tarbivad kõrge suhkrusisaldusega jooke vähem, võib tervise näitajate paranemine olla

progressiivne ja vähendada eksisteerivat tervislikku ebavõrdsust. Madalama sissetulekuga

leibkonnad on ka enam hinnatundlikud ning ebatervislike toodete kõrgem hind võib muuta

nende tarbimisharjumusi93.

Tarbija tervisekäitumise mõjutamiseks peab maks olema rakendatud tootes sisalduvale suhkru

kogusele suhkrut sisaldava toote ruumala ühikus selliselt, et maksumäär tõstab toote

ruumalaühiku hinda vähemalt 20%.94

Mõju hindadele sõltub müüdava pudeli suurusest ning müügikohast. Üldjuhul on väiksema

suurusega pudeli jaemüügi hind liitri kohta kõrgem kui suuremal pudelil ning mida kõrgem on

liitri hind, seda väiksem on maksu mõju (vt näited tabelis 3). Mõju hindadele on leitud

arvestades lisaks maksumäärale ka hindadele lisanduvat käibemaksu 22%. Näidete arvutamisel 90 Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. 91 Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2 92 Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2 93 Tõenduspõhisuse ülevaade: suhkruga magustatud jookide tarbimine ja sellest põhjustatud tervisekahjude

vähenemine Eestis. WHO 30.06.2016 94 RM analüüs „Tervisekäitumist mõjutav maksustamise analüüs ning magustatud jookide maksu konseptsioon“

28

ei ole arvestatud kaubandusliku juurdehindluse muutusega, mis võib olla sõltuvalt müügikohast

erinev ning mõjutada oluliselt toote müügihinda.

Tabel 3. Näited maksu mõjust hindadele

Näited Suhkru-

sisalduse

vahemik

g/100ml

Kehtiv

hind

€

Uus hind

€

Hinna

muutus

%

Sidrunijook 1,5 l 5–8 1,35 1,62 20%

Vitamiinidega spordijook 0,5l 5-8 1,21 1,30 8%

Koolamaitseline jook 2 l >8 2,29 3,39 48%

Koolamaitseline jook 0,5 l >8 1,19 1,46 23%

Energiajook 0,25 l >8 1,59 1,86 17%

Magus apelsininektar 1l >8 1,69 2,24 32%

Maksude modelleerimisel on eeldatud, et tootjad kannavad 100% tervisekäitumist mõjutava

magustatud joogi maksu lisakulu edasi tarbijatele, mis peaks muutma tarbija ostueelistust

väiksema suhkrusisaldusega või magusaineteta ja suhkruteta joogi kasuks. Juhul kui tootjad

jätavad osa maksukulu enda kanda tõuseb toodete hind prognoositust vähem ning mõju tarbijate

käitumisele väheneb samuti.

6.3. Mõju ettevõtjatele

6.3.1. Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus

Magustatud joogi maks mõjutab ettevõtluskeskkonda, sest olenevalt maksukoormuse

nihutamise otsustest, võib väheneda maksustatud toote tarbimine. Tarbimise langus võib viia

kasumi vähenemiseni. Tootja peaks olema motiveeritud vähendama toote suhkrusisaldust, et

maksu tõttu toote hind ei kerkiks.

Samuti mõjutab ettevõtluskeskkonda mõningane halduskoormuse kasv, mis kaasneb maksu

arvestamise ja deklareerimisega. Uue maksu kehtestamisega on halduskoormuse kasv siiski

vältimatu.

6.3.2. Mõju olulisus

Mõju sihtrühm on ettevõtjad, kes toodavad, impordivad või müüvad magustatud jooke.

Vastavalt Statistikaameti EMTAK klassifikatsioonikoodidele on ettevõtjaid, kes toodavad

põhitegevusena jooke, tegelevad toidu- ja joogikaupade jae- või hulgimüügiga või tegelevad

toidu või joogi serveerimisega, kokku ligi 3% kõigist Statistikaameti ettevõtlusstatistika alustest

ettevõtjatest ehk ca 4700 ettevõtjat, neist joogitootjaid on 137 (2022).95

Mitmeastmeline maksumudel motiveerib tootjaid tootma madalama suhkrusisaldusega

magusaineteta ja suhkruteta jooke. Motivatsioon asendada tavaline suhkur muu magusainega

peaks olema väike, kuna ka magusaine on maksustatud. Maks kantakse üldjuhul edasi tarbijale,

kuid võib vähendada tootjate kasumeid, kuna müüdavad kogused võivad väheneda. Ka

tootearenduse kulud võivad vähemalt esialgu kasvada, kuid ümberkorraldused

95 EM026: Ettevõtete aastastatistika kvaliteedinäitajad tegevusala järgi. Statistika andmebaas.

29

majandustegevuses on ühekordsed. Magustatud jookide retseptuuride muutmine ja tarbija

harjumine uute maitsetega võib võtta aega.

Ettevõtjatel on motivatsioon vähendada magusainete kogust vaid üleminekul kõrgemast

maksuastmest madalamasse. Maksuastmete sees puudub motivatsioon magusainete

vähendamiseks. Lisaks on ettevõtjatel magusainetest loobumisel ning suhkrukoguste

vähendamisel alla 5 g/100 ml võimalik pääseda maksukohustusest, mis motiveerib tootjaid ka

magusainest loobuma.

Uute tervisekäitumist mõjutavate toitude ja jookide maksudega kaasnevad administreerimise

kulud tööstusele. Maksuregulatsiooni tõttu kasvavad administreerimiskulud ning tarbimise

vähenemise tõttu võivad väheneda ettevõtjate kasumid. Eesti turul domineerib väike arv suuri

tootjaid. Administratiivkulud mõjutavad enam väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid,

kuna sisaldavad püsikulude elemente. Kõrgema suhkrusisaldusega toodete vähene nõudlus

tasakaalustub eelduslikult sama ettevõtja tervislikumate toodete nõudluse kasvuga.

Maksust põhjustatud töötuse majanduslikud seosed on olemas, kuid nõrgad. Raha, mida enam

ei kasutata ebatervislikule toidule, ei ole majandusest kadunud, vaid seda kasutatakse teistele

kaupadele ning teenustele s.h. asenduskaupadele, mille tulemusel tekib vastavate toodete

toomisse töökohti juurde. Californias ja Illinois’s läbiviidud uuringu kohaselt viisid magustatud

joogi maksud üldisele tööhõive suurenemisele, kuigi osad töökohad võisid joogisektorist

kaduda96. Puudub teaduslik tõendus, et magustatud jookide maks viiks töökohtade kadumiseni,

kuna selle asemele luuakse uued töökohad teistes sektoris või ka samas sektoris teiste toodete

toomiseks (nt vesi, mahl)97. Selles osas ei ole mingit tõestust ega mõju magustatud joogi maksu

kehtestamisel ei leitud nt Tšiilis98, Mehhikos99 ja Ameerika Ühendriikide100 erinevates linnades.

Karastusjookide asendustoode on vesi ning juba praegu on Eestis näha positiivset trendi

erinevate maitsetega vee sortimendis ning müügikäivetes. Lisaks säilib ettevõtetes eksport, mis

on maksuvaba.

Maks võib mõjutada piiriäärsete alade kaubandust, mille korral elanikkond suundub ostma

magustatud jooke naaberriikidesse. Taani näitel tõusis piirikaubanduse osa 37%-le

karastusjookide kogutarbimisest. Taanis rakendati maksu kõikidele toodetele vastavalt

suhkrusisaldusele: alla 0,5 g/100 ml maksustati määraga 0,296 DKK/l ning üle 0,5 g/100 ml

määraga 0,82 DKK/l. Eestis rakendatakse mitmeastmelist maksusüsteemi ja on ka maksuvaba

kategooria. Tootjatel on võimalus suhkrukoguste vähendamisega muuta toodete maksuastet ja

vähendada hinnatõusu. Kuna kehtestatav maks on võrreldes Taaniga paindlikum, siis sarnast

piirikaubanduse mõju me ei eelda. Lisaks on peamine maksu sihtrühm lapsed ja noorukid, kellel

puuduvad vahendid piirikaubandusega tegelemiseks ning üldjuhul on tegemist odava kaubaga,

mille piirikaubanduse tasuvuspunkt saab olla ainult väga suurte koguste juures. Samas on

olemas risk, et juba toimiv piirikaubandus võib haarata kaasa ka magustatud joogid.

96 WHO. Fiscal Policies for Diet and Prevention of Noncommunicable Diseases. Kättesaadav:

http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/250131/1/9789241511247-eng.pdf?ua=1, lk 21 97 https://www.unicef.org/media/116681/file/Sugar-Sweetened%20Beverage%20(SSB)%20Taxation.pdf 98 Paraje, G. et al 2021. The effects of the Chilean food policy package on aggregate employment and real wages. Food Policy. 2021;100:102016. 99 Guerrero-López, C. M. et al 2017. Employment changes associated with the introduction of taxes on sugarsweetened beverages and nonessential energy-dense food in Mexico. Preventive Medicine. 2017;105:S43-S9 100 Powell, L. M. et al 2014. Employment impact of sugar-sweetened beverage taxes. Am J Public Health. 2014;104(4):672-7.

30

Näiteid sarnaste maksude kohta ei pea kaugelt otsima. Soomes ja Lätis on maksustatud kõik

mittealkohoolsed joogid. Lätis on kõikidele jookidele vaid üks määr 0,074 €/l , Soomes kaks

määra vastavalt suhkrusisaldusele: alla 5 g/100 ml maksustatakse määraga 0,11€/l (peamiselt

vesi) ning üle 5 g/100 ml määraga 0,22 €/l. Nende riikide maksul on vaid fiskaalne eesmärk.

Ungaris maksustatakse suhkruga magustatud jooke (s.h. siirupid ja energiajoogid), suhkru

sisaldusega kakaod, kondiitritooteid ja suhkru sisaldusega küpsiseid, soolaseid snäkke,

maitseaineid ja keediseid. Maksud kehtestati 2011. a eesmärgiga parandada elanike

terviskäitumist. Maksude kehtestamisega plaaniti ka piirata tarbimise kasvu. Maksude

kehtestamise tulemusel on vähenenud maksustatud toodete tarbimine 25–35% ja muudetud on

maksustatud toodete retsepte, kuid sageli on suhkur asendatud teiste ebatervislike toitainetega.

Mehhikos rakendatud kõrgem maks suhkruga magustatud jookidele on esimese kahe aastaga

kaasa toonud nende jookide tarbimise vähenemise 7,6%. Mehhiko rakendas nn suhkrumaksu 1

peeso liitri kohta (10%) 2014. a pärast seda, kui ülekaaluliste ja rasvunud inimeste hulk oli

tõusnud 70%-ni täiskasvanute ja 30%-ni laste hulgas. Maksustatud on gaseeritud ja gaseerimata

suhkruga magustatud joogid ja joogipulbrid. Lisamaksuga on koormatud 70% lisatud

suhkrutest mehhiklaste dieedis. Tarbimine langes 5,5% 2014. ja 9,7% 2015. a. Kõige suurem

langus ilmnes vaesemates majapidamistes: 9% 2014. ja 14,3% 2015. a. Samal perioodil

suurenes maksustamata jookide (mahlad, dieetkarastusjoogid, magustamata veed, piim ja

piimatooted) ostmine 2,1% võrra.

Täiendavaid näiteid eri riikide analoogsetest maksude kehtestamise praktikatest on põhjalikult

toodud seletuskirja seaduse eesmärgi avamise peatükis.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuse, eeldatavad

kulud ja tulud

7.1. Mõju riigieelarvele

Eelarve mõjuhinnangutes on kasutatud vastavate jookide tarbimisstatistikat UNESDAlt ja

Euromonitorist. Tuginedes Euromonitori ja UNESDA tarbimisstatistikale tarbiti Eestis 2022. a

kokku keskmiselt mittealkohoolseid jooke ligi 186 miljonit liitrit, sealhulgas ligi 95 miljonit

liitrit karastusjooke, ligi 20 miljonit liitrit mahlasid ja nektareid ning 18 miljonit liitrit

lahjendatavaid jooke (siirupid ja pulbrilised joogid). Käitumuslik tarbimiselastsus hinna suhtes

on -0,9 (10% hinnatõusu vähendab tarbimist 9%). Oleme ka eeldanud, et kui tekitada

maksuastmed, liiguvad pooled tooted kõrgemast maksuastmest madalamasse. Tegemist on

lihtsustatud hinnanguga, mis ei tugine otseselt numbrilisel empiirikal, vaid teadmisel, et

rahvusvahelised karastusjookide tootjad müüvad erinevates regioonides sama toodet erineva

suhkrusisaldusega, ja seda tulenevalt kohalikest maksustamise reeglitest.

Mõju eelarvele on esimesel kahel aastal erinev, kuna kõrgema maksumääraga maksustava

suhkru kogust tootes langetatakse ning sellega kaasneb kõrgema maksumääraga maksustatavate

toodete suurem hulk teisel maksu rakendamise aastal ehk laiem maksubaas ja seda isegi kui

pooled tooted liiguvad madalamasse maksuastmesse.

Mõju eelarvele koos täiendava käibemaksu laekumisega on eelpool nimetatud eeldustel

järgmine: 2025. a ca 25 miljonit eurot, 2026. a ca 26 miljonit eurot. Mõjuhinnangu ebatäpsus

võib olla suur, kuna tegemist on uue maksuga.

31

Prognoositud suurenev maksutulu ei tulene tarbimise kasvust, vaid kõrgema maksuastme

maksubaasi suurenemisest. Kõrgema maksuastme piiri langetatakse 2026. aastal 2 grammi

võrra 10g/100 ml jõudes 8g/100 ml. Analüüsi tulemusel selgus, et maksustatavate toodete hulk

kasvab hüppeliselt alates suhkrusisaldusest 8g/100ml.

7.2. Mõju riigiasutustele

Eelnõu vastuvõtmisel tuleb teha muudatusi MTA töökorralduses. Infosüsteemide arenduskulu

tekib, sest tegemist on täiesti uue maksuga – tuleb luua deklaratsioon (esitamine, muutmine,

maksuotsuste sisestamine, kontrolli- ja riskiprotsessides täienduste tegemine jne), arvestust ja

aruandlust tuleb täiendada uue nõudeliigiga, tagastuste protsess juurutada jne.

Eelnõu vastuvõtmise järgselt võib suureneda MTA töökoormus uue infosüsteemi

kasutuselevõtu ja maksumaksjate nõustamise tõttu.

MTA hinnangul on perioodil 2024-2028 seaduse rakendamiseks vaja kokku planeerida 4,9 mln

eurot. Sellest vajalikeks investeerimiskuludeks (IT-lahendused) on arvestatud 1,9 mln eurot

ning majandus- ja personalikuludeks 3 mln eurot.

8. Rakendusaktid

Seaduse alusel kehtestatakse üks rakendusakt, milleks on rahandusministri määrus

„Magustatud joogi deklaratsiooni andmete koosseis ja arvestuses kajastatavad andmed“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2025. a 1. jaanuaril. Seadus on planeeritud Riigikogus vastu

võtta kuus kuud varem, mis annab ettevõtjatele piisavalt pika aja uue maksu kehtestamisest

tulenevad tegevused arvesse võtta. Maksu kehtestamisel tuleb eelkõige hakata pidama

täiendavat arvestust magustatud jookide koguste ja maksu tasumise üle. See puudutab otseselt

ettevõtte arve- ja raamatupidamist, mistõttu on uue maksu kehtestamine uue majandusaasta

alguses põhjendatud.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Justiitsministeerium ning arvamuse avaldamiseks Eesti Arstide

Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti

Lastevanemate Liidule, Eesti Tervisedenduse Ühingule, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti

Kaupmeeste Liidule, Karastusjookide Tootjate Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti

Maksumaksjate Liidule.