Dokumendiregister | Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus |
Viit | 8 |
Registreeritud | 19.02.2025 |
Sünkroonitud | 20.02.2025 |
Liik | Üldkäskkiri |
Funktsioon | 1 TEHIK tegevuse korraldamine |
Sari | 1-1 Üldkäskkirjad |
Toimik | 1-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kati Ritso (TEHIK, Tugiteenuste osakond, Personalitiim) |
Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1
Muudatus Muudatuse sisu Kommentaar
Töötasu kord Läbivalt on asendatud tugiteenuste osakonna juht finantsjuhiga.
See on tingitud sisemisest töökorralduse muutusest
4.1.4. läbipaistvalt – tasustamise põhimõtted on avaldatud, makstava tasu suurus on selgelt ja arusaadavalt põhjendatud.
Tasustamise põhimõtete juurde on lisatud läbipaistvuse põhimõte.
4.2. Tasustamine on töökohapõhine ja see hõlmab kõiki TEHIKus makstavaid tasuliike: 4.2.1. töötasu; 4.2.2. lisatasu; 4.2.3. tulemustasu; 4.2.4. praktikatasu.
Antud punkt ei andnud selgitust töötasu korra osas.
Lisatasu vakantsele töökohale sobiva töötaja soovitamise eest enam ei määrata.
Lisandus lisaks rolli muutumisele ka vastutuse suurenemine.
6.2. Lisatasu makstakse vähemalt kaks kuud kestva täiskoormusega praktikandi/praktikantide juhendamise korral brutosummas maksimaalselt kuni 500 eurot kuus. Praktika juhendamise maksimaalset tasu vähendatakse proportsionaalselt praktika kestusele ja praktikandi koormusele ning juhendamise koormusele. Tasu makstakse välja ühekordse väljamaksena praktika lõppemisele järgneval palgapäeval juhendaja otsese juhi ettepanekul.
Praktikatasu suurust on võimalik vähendada tulenevalt juhendamise koormusest. Nt 6 kuud kestva praktika puhul ei pruugi praktikant enam alates neljandast kuust otsest juhendamist vajada.
6.3. Ületunnitöö hüvitatakse üldjuhul vaba aja andmisega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses vahetu juhi ja töötaja vahel kokkulepitud ajal. Juhul, kui vaba aja andmine ei ole otstarbekas või mõistliku aja jooksul võimalik, hüvitatakse ületunnitöö rahas, makstes töötajale ületundide eest 1,5- kordset töötasu. Ületundide
Maha on võetud vajadus ületundide tegemine kooskõlastada personalijuhiga ning sisse on toodud erisus, kus ületunnid ei pea olema kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastatud vahetu juhi ja osakonna juhiga, kui need tehakse valveaja sees või
2
tegemine peab olema enne töötaja ületundide tegemist vahetu juhi ja osakonna juhiga kooskõlastatud e-kirja teel. Ületunde ei pea kirjalikult kooskõlastama, kui ületunnid on tehtud töötaja valveaja sees või kui ületundide tegemine on vajalik tulenevalt intsidendist (fikseeritakse intsidendi raportis), mis vajab kohest sekkumist.
tulenevalt intsidendist, mis vajab kohest sekkumist.
6.4. Lisatasu määramise motiveeritud ettepaneku teeb vahetu juht selleks ettenähtud eelarvevahendite piires osakonna juhile. Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest otsustab direktor ja määratakse direktori käskkirjaga osakonna juhi ettepanekul, mis on kooskõlastatud personalijuhi ja finantsjuhi poolt.
Lisandus lisatasu määramise puhul motiveeritud ettepanek. Kuna lisatasu on üks motiveerimise vorme, siis peaks see olema motiveeritult ja tagasisidestavalt sõnastatud.
7.1. Tulemustasu määratakse eelarveliste võimaluste olemasolul üldjuhul korra aastas, kalendriaasta lõpus. Tulemustasu fondi suurus otsustatakse teisel poolaastal.
Fikseeritud sai tulemustasu maksmise sagedus.
7.1.6. töötaja initsiatiivi ja töötulemust, mis säästab TEHIKule olulisel määral ressursse. 7.1.7. Kordadest, kokkulepetest ning väärtustest lähtumist tööülesannete täitmisel. 7.1.8. Tulemustasu ei määrata katseajal olevale töötajale. 7.1.9. Alla aasta organisatsioonis töötanud töötajate tulemustasu fondi arvestamisel võetakse proportsionaalselt arvesse organisatsioonis töötatud aega ning töötasu muutusi.
Lisandusid uued punktid, mida võetakse arvesse tulemustasu määramisel
Töötasu kord
3
1. Eesmärk
1.1. Töötasu kord reguleerib Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK)
töötajate töötasu, puhkusetasu ning muude tasude maksmise tingimusi ja korda.
1.2. Tasusüsteemi rakendamise eesmärgiks on läbipaistev, motiveeriv ja tööturul
konkurentsivõimeline tasustamine, et tagada TEHIKu eesmärkide saavutamine
kompetentsete töötajatega.
2. Mõisted
2.1. Töötasu – töö eest makstav tasu, milles on töölepinguga kokku lepitud.
2.2. Lisatasu – töötaja töötasu ebaregulaarne osa, mida makstakse ületundide ja täiendavate
tööülesannete täitmise eest (enda tööülesannete täitmisel tavapärasest oluliselt suuremas
mahus, juhendamistasu jms).
2.3. Tulemustasu – ühekordne tasu, mida makstakse väga heade töötulemuste ja eelnevalt
kokku lepitud eesmärkide eduka saavutamise eest või töötaja tunnustamiseks erakordsete
saavutuste eest.
2.4. Praktikatasu – tasu, mida makstakse praktikantidele praktika teostamise eest.
3. Üldpõhimõtted
3.1. Töötajate tasustamisel lähtub TEHIK töölepingu seadusest, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009
määrusest nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ ja käesolevast töötasu
korrast.
3.2. Töötasu korra kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudab TEHIK
töötajate töötasu tingimusi reeglina ühe kuu jooksul, kohaldades neid õigusakti kehtima
hakkamise päevast, kui õigusaktist ei tulene teisiti.
3.3. Töötaja töötasu määratakse töölepingu sõlmimisel ja see lepitakse töötaja ning direktori
vahel kokku töölepingus või selle lisas.
3.4. Praktikandi praktikatasu määratakse praktikalepingu sõlmimisel ja see lepitakse praktikandi
ning direktori vahel kokku praktikalepingus või selle lisas.
3.5. Individuaalsed töötasude muutmise või tulemustasu määramisega seotud otsused teeb
direktor vahetu juhi ettepanekul, lähtudes TEHIKu eelarveliste vahenditest.
3.6. Töötajale määratud töötasu, lisatasu ja tulemustasu osas jagab selgitusi töötaja vahetu juht.
4. Tasustamise põhimõtted
4.1. TEHIKu eesmärk on tasustada töötajaid:
4.1.1. õiglaselt, tagades töötasude võrreldavuse TEHIKus – sarnase funktsiooni ja keerukuse
astmega töökohtadel ning sarnase tulemuslikkusega töösoorituse eest makstav
töötasu on sarnane;
4.1.2. konkurentsivõimeliselt tööjõuturul – eesmärgiks on maksta töötajatele sarnast
mediaantaseme põhipalka, millist makstakse sarnast tööd tegevatele inimestele töö
tegemise kohale vastava piirkonna palgaturu võrdluses. Võrdluse aluseks on iga-aastase
keskse palgauuringu tulemused;
4
4.1.3. diferentseeritult, võttes arvesse töökoha strateegilist mõju TEHIKu eesmärkide
täitmisele ning iga konkreetse töötaja töö tulemuslikkust ja loodud väärtust;
4.1.4. läbipaistvalt – tasustamise põhimõtted on avaldatud, makstava tasu suurus on selgelt
ja arusaadavalt põhjendatud,.
5. Töötasu
5.1. Töötaja töötasu kujuneb vastavalt käesoleva dokumendi punktile 4.1, võttes arvesse:
5.1.1. tööülesannete keerukust ja vastutuse ulatust;
5.1.2. stabiilselt tulemuslikku tööd ja pädevuse kasvu;
5.1.3. vajadusel spetsiifiliste oskuste nõudlust tööturul.
5.2. Muudatusi töötajate töötasudes teeb TEHIK üldjuhul üks kord aastas. Arvesse võetakse
seejuures TEHIKu töötajate palgaanalüüsi ja keskse iga-aastase palgauuringu andmeid,
aastavestluste tulemusi, arvestades sealhulgas punktis 4.1 ja 5.1 toodut ning TEHIKu
eelarvelisi võimalusi. Põhjendatud juhtudel on võimalik töötasude muutmine jooksvalt aasta
kestel, näiteks kõrgendatud tööturunõudlusega oskuste tasustamisel, rolli muutumisel ja/või
vastutuse suurenemisel või pikaajaliselt tööst eemalolekult naasmisel.
5.3. Töötasu lepib töölepingus töötajaga kokku direktor. Vahetu juht teeb osakonna juhile
ettepaneku töötaja töötasu osas, lähtuvalt käesoleva korra punktidest 4.1, 5.1 ja 5.2.
Ettepaneku direktorile töötasu kokku leppimiseks teeb osakonna juht, kes eelnevalt
kooskõlastab ettepaneku personalijuhi ja finantsjuhiga.
6. Lisatasu
6.1. Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest võib määrata sõltuvalt lisaülesannete
mahust ja iseloomust konkreetsete tööülesannete täitmiseks täpselt piiritletud ajavahemiku
eest.
6.2. Lisatasu makstakse vähemalt kaks kuud kestva täiskoormusega praktikandi/praktikantide
juhendamise korral brutosummas maksimaalselt kuni 500 eurot kuus. Praktika juhendamise
maksimaalset tasu vähendatakse proportsionaalselt praktika kestusele ja praktikandi
koormusele ning juhendamise koormusele. Tasu makstakse välja ühekordse väljamaksena
praktika lõppemisele järgneval palgapäeval juhendaja otsese juhi ettepanekul.
6.3. Ületunnitöö hüvitatakse üldjuhul vaba aja andmisega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses
vahetu juhi ja töötaja vahel kokkulepitud ajal. Juhul, kui vaba aja andmine ei ole otstarbekas
või mõistliku aja jooksul võimalik, hüvitatakse ületunnitöö rahas, makstes töötajale
ületundide eest 1,5-kordset töötasu. Ületundide tegemine peab olema enne töötaja
ületundide tegemist vahetu juhi ja osakonna juhiga kooskõlastatud e-kirja teel. Ületunde ei
pea kirjalikult kooskõlastama, kui ületunnid on tehtud töötaja valveaja sees või kui
ületundide tegemine on vajalik tulenevalt intsidendist (fikseeritakse intsidendi raportis), mis
vajab kohest sekkumist.
6.4. Lisatasu määramise motiveeritud ettepaneku teeb vahetu juht selleks ettenähtud
eelarvevahendite piires osakonna juhile. Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest
otsustab direktor ja määratakse direktori käskkirjaga osakonna juhi ettepanekul, mis on
kooskõlastatud personalijuhi ja finantsjuhi poolt.
5 7. Tulemustasu
7.1. Tulemustasu määratakse eelarveliste võimaluste olemasolul üldjuhul korra aastas,
kalendriaasta lõpus. Tulemustasu fondi suurus otsustatakse teisel poolaastal. Tulemustasu
määramisel võetakse arvesse:
7.1.1. TEHIKu strateegias, tööplaanis ning aasta- ja vahevestlustel kokku lepitud eesmärkide
edukat saavutamist ning tegevuste kvaliteetset teostamist.
7.1.2. töötaja ühekordset erakorralist või planeeritust oluliselt kiiremat ja/või kvaliteetsemat
sooritust.
7.1.3. innovaatilise lahenduse väljapakkumist ja/või selle realiseerimist.
7.1.4. täiendava ühekordse tööülesande eeskujulikku lahendamist.
7.1.5. positiivset kliendi või kolleegi tagasisidet.
7.1.6. töötaja initsiatiivi ja töötulemust, mis säästab TEHIKule olulisel määral ressursse.
7.1.7. TEHIK kordadest, kokkulepetest ning väärtustest lähtumist tööülesannete täitmisel.
7.1.8. Tulemustasu ei määrata katseajal olevale töötajale.
7.1.9. Alla aasta organisatsioonis töötanud töötajate tulemustasu fondi arvestamisel võetakse
propotsionaalselt arvesse organisatsioonis töötatud aega ning töötasu muutusi.
7.2. Tulemustasu määramise ettepaneku teeb vahetu juht selleks eraldatud vahendite piires
osakonna juhile. Tulemustasu otsustab direktor ja määratakse direktori käskkirjaga
osakonna juhi ettepanekul, mis on kooskõlastatud personalijuhi ja finantsjuhi poolt.
7.3. Tulemustasu suurust ning põhjendust kommunikeerib töötajale tema vahetu juht.
7.4. Direktoril on mõjuvalt põhjendatud juhtudel õigus määrata osakonnajuhi ettepanekul
tulemustasu erakorraliselt rohkem kui kord aastas.
7.5. TEHIKu direktori tulemustasu määrab Sotsiaalministeeriumi kantsleri ettepanekul
Sotsiaalministeeriumi vastutav minister.
8. Praktikatasu
8.1. TEHIK sõlmib praktikandiga praktikalepingu ja maksab vähemalt kaks kuud kestva praktika
korral praktikatasu. Täiskoormusel praktika (40 tundi nädalas) tasu on sotsiaalmaksu
minimaalse kohustuse arvutamise aluseks oleva kuumäära ulatuses (so 2025. a 820 eurot)
kuus. Praktikatasu vähendatakse proportsionaalselt vastavalt praktika koormusele.
9. Töötasu arvestusperiood ja puhkuse ning muud keskmise alusel arvestatud tasud
9.1. Töötasu arvestusperiood on üks kalendrikuu. Kui töötajale on määratud tööajanormist
lühem tööaeg, arvestatakse töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest.
9.2. Töötasu kantakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval töötaja
poolt määratud pangakontole. Kui töötasu maksmise kuupäev langeb puhkepäevale,
tehakse ülekanne sellele vahetult eelneval tööpäeval.
9.3. Töötasu väljamakse aluseks on Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) poolt väljastatud
palgaleht. RTK esitab igale töötajale igal kuul elektroonilise teatise arvestatud töötasu ja
muude väljamaksete (puhkusetasu, lisatasu jms) ning kinnipeetud summade kohta. Töötaja
töötasust võib kinni pidada asutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava
summa, mille töötaja peab asutusele tagastama. Selleks on vajalik töötaja kirjalik nõusolek.
9.4. Puhkusetasu kantakse töötaja pangakontole puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval
või töötaja soovi korral hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Juhul, kui
6
töötaja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb töötaja haiguse tõttu ning
töötajale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud
summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude töötasust.
9.5. Kui keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu, õppepuhkuse tasu või koolitustel
viibimise aja eest makstav tasu on väiksem töötasust, mida töötaja saaks samal ajavahemikul
tööülesandeid täites, säilitab TEHIK töötajale töölepingujärgse tasu. Töötasu või -koormuse
tõstmise kuul arvestatakse puhkusetasu, õppepuhkusetasu või koolitustel viibimise aja eest
makstav tasu keskmise töötasu alusel.
9.6. TEHIKus töötavatele reservväelastele säilitatakse õppekogunemisel osalemise perioodiks
töölepingujärgne tasu.
10. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral
10.1. Välisvahenditest rahastatava projekti või programmi (edaspidi projekt) rahastamise
taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti
täitmisega seotud töötajale töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas punktis kehtestatud
põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega.
10.2. Kui projekti täitmisega seotud töötajale makstakse töötasu projekti välisvahenditest,
vähendatakse töötaja TEHIKu eelarvest makstavat töötasu proportsionaalselt, vähendades
lisaks vastavalt tema projektiga mitteseotud tööülesannete mahtu või muutes nende sisu.
10.3. Projekti läbiviimise eest vastutav isik peab teavitama enne projekti algust finantsarvestuse
juhti, kas projekti täitmisega seotud töötajale makstakse töötasu välisvahenditest
rahastatavast projektist täies mahus või osaliselt, kas töötasu maksmisel rakendatakse
proportsionaalset arvestust ja kas projektivahenditest võib katta töötajale ette nähtud
puhkusetasu, haigushüvitist jms.
10.4. Kui töötaja panustab projekti osalise tööajaga või töötab mitmest projektis, peab töötaja
tööajatabelit, kuhu märgib tööaja jagunemise erinevate tööülesannete või projektide vahel.
Tööajatabeli allkirjastab dokumendihaldussüsteemis töötaja ja tema vahetu juht.
Tööajatabelit ei koostata, kui töötaja projektidesse panustamise koormus on kokku lepitud
tööjuhendis.
10.5. Projekti kaudsete kulude arvelt tasu saavate töötajate puhul makstakse töötasu esmalt
TEHIKu eelarvevahenditest ja peale rahastajale maksetaotluse esitamist vabastatakse
asutuse vahendid.
KÄSKKIRI
19.02.2025
nr 8
Töötasu kord Sotsiaalministri 01.03.2024 käskkirja nr 24 „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ punkti 25 alapunkti 5 alusel kinnitan „Töötasu korra“.
1. Kinnitan Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse töötasu korra (lisa 1). 2. Töötasu korra eest vastutab personalijuht. 3. Tunnistan kehtetuks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktori 1.07.2024. a
käskkirja nr 39 „Töötasu kord“
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Arm Direktor