Erikohustusega isikute Rahapesu Andmebüroole esitatavate aruannete andmete täpsem koosseis, esitajad ja esitamise kord

Rahandusministri määruse „Erikohustusega isikute Rahapesu Andmebüroole

esitatavate aruannete andmete täpsem koosseis, esitajad ja esitamise kord“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

2025. a 1. jaanuaril jõustus rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 321, mille

lõikes 1 sisaldub erikohustustega isikute kohustus esitada Rahapesu Andmebüroole (edaspidi

RAB) RSanS-is sätestatud ülesannete ja muudes õigusaktides ettenähtud finantssanktsiooniga

seotud teabeedastamise ning aruandekohustuse täitmise tagamiseks aruandeid. Erikohustustega

isikud on loetletud RSanS-i § 20 lõikes 1. Määruse „Erikohustusega isikute Rahapesu

Andmebüroole esitatavate aruannete andmete täpsem koosseis, esitajad ja esitamise kord“

eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse RSanS-i § 321 lõike 3 alusel RAB-ile esitatavate

aruannete täpne sisu ja andmete koosseis, aruannete esitamise sagedus erinevate

erikohustustega isikute puhul ja aruannete esitamise kord.

RAB vajab ammendavat regulaarset ülevaadet Eesti erikohustustega isikute poolt külmutatud

rahaliste vahendite ja majandusressursside (edaspidi koos nimetatuna ka külmutatud vara)

kohta ning külmutatud varaga tehtud tehingute kohta, et täita Eestile rahvusvahelisest õigusest

tulenevaid teavitamiskohustusi.

Lisaks võimaldavad küsitavad andmed teostada RAB-il pädeva asutusena kontrolli

finantssanktsiooni kohaldamise üle, et veenduda, et majandusressursse ega rahalisi vahendeid

ei tehtaks rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektidele kättesaadavaks ega sanktsioonidest ei

hoitaks kõrvale, ja hinnata sellega seonduvat riskipilti. Kogutav teave aitab mh tuvastada

võimalikku rahvusvahelise finantssanktsiooni rikkumist ja kontrollida finantssanktsiooni

kohaldamise õiguspärasust.

RAB vajab regulaarset ülevaadet külmutatud kontodel toimunud vahendite liikumistest ka

selleks, et kontrollida, kas erandi lube on kasutatud eesmärgipäraselt ega lube ei ole

kuritarvitatud.

Teiselt poolt võimaldab regulaarne ülevaade külmutatud varast teha RAB-il järelevalvet selle

osas, kas erikohustustega isik on pärast sanktsiooni kohaldamise kohustuse lõppemist tema

poolt külmutatud vara vabastanud.

Määruse alusel saadavate aruannete abil saab Eesti paremini täita ka Financial Action Task

Force’i (edaspidi FATF) soovituse nr 7 p 6(f)1 (november 2023, lk 56).

Krediidiasutuste jaoks, kelle valduses on Eestis suurem osa rahvusvahelise finantssanktsiooni

subjektide külmutatud varast ja kellele langeb seega valdav osa aruannete esitamise

koormusest, ei ole tegemist uue kohustusega. Juba alates 2022. aastast on RAB küsinud

krediidiasutustelt ettekirjutustega samu andmeid, mis sisalduvad eelnõu § 2 lg-des 1 ja 3. Ainus

1 „Countries should adopt appropriate measures for monitoring, and ensuring compliance by, financial institutions

and DNFBPs with the relevant laws or enforceable means governing the obligations under Recommendation 7.

Failure to comply with such laws, or enforceable means should be subject to civil, administrative or criminal

sanctions.“ (https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-

gafi/recommendations/FATF%20Recommendations%202012.pdf.coredownload.inline.pdf)

erinevus krediidiasutuste jaoks eelnõu jõustumisel on aruannete esitamise sagedus – igakuiste

aruannete esitamise asemel hakkavad krediidiasutused edaspidi aruandeid esitama kvartaalselt.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe ja poliitika

osakonna nõunik Revo Krause (e-kiri [email protected], tel 5388 3995) ning Rahapesu

Andmebüroo ametnikud. Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-kiri [email protected], tel 5885 1493). Eelnõu

toimetas keeleliselt sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-kiri [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist ja kahest lisast.

Eelnõu §-s 1 määratakse eelnõu reguleerimisala, s.o erikohustustega isikute esitatavate

aruannete andmete koosseis ja esitamise kord. Erinevat liiki erikohustustega isikute puhul

erineb nii see, mille kohta andmeid esitatakse, kui andmete esitamise sagedus.

RSanS-i § 11 lõike 3 punkti 3 kohaselt on RAB pädev asutus finantssanktsiooni korral. RSanS-

i § 30 lõike 1 alusel teeb RAB riiklikku järelevalvet mh finantssanktsiooni kehtestava õigusakti

nõuete täitmise üle erikohustustega isiku poolt. Eelnõu alusel esitatavates aruannetes sisalduvad

andmed on vajalikud mõlema ülesande edukaks täitmiseks.

RSanS-i § 11 lõike 1 kohaselt tähendab pädevaks asutuseks olemine mh kohustust vastata

finantssanktsiooniga seotud päringutele ning anda haldusakte ja teha toiminguid, mis on ette

nähtud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis. Nimetatud

toiminguteks on ka Eesti kohustused teavitada Euroopa Komisjoni jt institutsioone

finantssanktsiooni kohaldamisest, näiteks:

- Nõukogu määruse (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina

territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

(ELT L 78, 17.03.2014, lk 6–15), artikli 12 kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni teavitada määruse

alusel võetud meetmetest ja jagada määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige teavet määruse

artikli 2 alusel külmutatud rahaliste vahendite ning määruses sätestatud erandite alusel antud

lubade kohta;

- Nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2006, mis käsitleb president Lukašenko ja teatavate Valgevene

ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 134, 20.05.2006, lk 1–11) artikli 5 kohaselt

peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ja asutused esitama viivitamata nende elu- või

asukohariigis asuvatele pädevatele asutustele määruse järgimist hõlbustava teabe, näiteks

määruse alusel külmutatud kontode ja rahasummade kohta, ning edastama sellise teabe kas otse

või kõnealuste pädevate asutuste kaudu Euroopa Komisjonile;

- ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioone kehtestavate resolutsioonide alusel peavad riigid

teavitama ÜRO Julgeolekunõukogu nimetatud resolutsioonide rakendamiseks võetud

sammudest, sh resolutsioonide alusel külmutatud vahenditest.

RSanS-i § 11 lõike 2 kohaselt on pädeva asutuse ülesanne anda lube, kui rahvusvahelist

sanktsiooni rakendav õigusakt võimaldab teha erandeid või lubab teenust osutada või tehingut

või toimingut teha vaid loa alusel. Arvestades RAB-i väljastatud finantssanktsioonist erandi

tegemise lubade arvukust külmutatud vara vabastamiseks või rahvusvahelise finantssanktsiooni

subjektile rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks, vajab RAB

regulaarset ülevaadet külmutatud kontodel toimunud vahendite liikumistest ka selleks, et

kontrollida, kas erandi lube on kasutatud eesmärgipäraselt ega lube ei ole kuritarvitatud.

Eelnõu §-s 2 kehtestatakse krediidiasutuse ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitatavate

aruannete sisu ja nende esitamise kord. Krediidiasutus ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja

esitavad RAB-ile kaks aruannet.

Nii krediidiasutuste kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja klientideks võivad olla isikud, kelle

konto on tulnud külmutada Eestile siduva rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava õigusakti

alusel, millega kohustatakse külmutama rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti rahalised

vahendid. Erandjuhtudel on ka külmutatud kontol olevaid rahalisi vahendeid võimalik teatud

ulatuses vabastada ja kasutada ning külmutatud kontole võimalik teha sissemakseid.

Erandjuhud on kirjas kas sanktsiooni kehtestavas õigusaktis või RAB-i RSanS-i § 11 lõike 2

alusel väljastatud erandi loas.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt esitavad krediidiasutus ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja RAB-

ile aruande rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamise tulemusena külmutatud kontodel

toimunud rahaliste vahendite liikumise kohta, st lõppenud perioodil külmutatud kontodele

tehtud sissemaksete ja neilt kontodelt tehtud väljamaksete kohta. Andmed tuleb esitada määruse

lisas 1 toodud vormil.

Lisas 1 on kajastatud andmed, mis tuleb krediidiasutuste ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja

aruandes külmutatud kontodel toimunud rahaliste vahendite liikumise kohta välja tuua. Lisaks

külmutatud konto ja selle omaniku kohta käivatele andmetele tuleb välja tuua kõikide tehingute

andmed, mille raames rahalisi vahendeid kontole lisandus või kontolt välja maksti. Iga isiku

kohta, kelle konto on külmutatud, tuleb andmed rahaliste vahendite liikumise kohta edastada

eraldi tabelfailina (nt excel), mille nimeks on märgitud konto omaniku nimi. Kui samal isikul

või üksusel on mitu kontot, tuleb teave kontode kohta tuua välja sama faili eri töölehtedel.

Andmete hulgas ei kajastata varasematel perioodidel toimunud laekumisi ja väljaminekuid.

Täpsemad juhised konkreetsete väljade täitmiseks on kirjas lisas 1 vormil.

Lõikes 2 sätestatakse krediidiasutuse ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustus esitada

RAB-ile iga kvartali lõpu seisuga määruse lisas 2 toodud vormil aruanne nende rahvusvahelise

finantssanktsiooni kohaldamise tulemusena tema valduses olevate külmutatud rahaliste

vahendite kohta, mis ei kajastu käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud aruandega. Lisaks

kontode külmutamisele on krediidiasutus ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustatud

külmutama ka kõik muud nende valdusesse sattunud rahalised vahendid. Eelkõige leiab see aset

olukorras, kui rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt üritab teha makset krediidiasutuse või

virtuaalvääringu teenuse pakkuja kliendile (kes ei ole rahvusvahelise finantssanktsiooni

subjekt). Krediidiasutus ega virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei saa tehingut lõpule viia ega ka

rahalisi vahendeid tagasi kanda, vaid on kohutatud need rahalised vahendid külmutama.

Sellistest rahalistest vahenditest ja nende omanikest tulebki lõike 2 alusel määruse lisas 2

toodud vormi kasutades RAB-ile ülevaade anda.

Lisas 2 on nimetatud andmed, mis tuleb krediidiasutuste ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja

lõike 2 alusel esitatavas aruandes välja tuua. Lisaks külmutatud rahaliste vahendite kogusele

tuleb nimetada ka õigusakt, mille alusel need on külmutatud. Kuivõrd finantssanktsioone

kehtestavad õigusaktid kohustavad külmutama mitte ainult sanktsiooninimekirja lisatud isikute,

üksuste või asutuste rahalisi vahendeid, vaid ka nendega õigusaktis nimetatud viisil seotud

isikute omi (näiteks sanktsiooninimekirja lisatud isiku omandis ja kontrolli all olevate isikute,

üksuste ja asutuste rahalised vahendid), siis tuleb aruandes eraldi välja tuua nii rahaliste

vahendite omaniku nimi kui selle isiku, üksuse või asutuse nimi, kes on kantud

sanktsiooninimekirja ja kelle tõttu on rahaliste vahendite omaniku vahendid külmutatud.

Täpsemad juhised konkreetsete väljade täitmiseks on kirjas lisas 2 määruse vormil.

Lõikes 3 on paika pandud § 2 alusel esitatavate aruannete esitamise aeg ja sagedus.

Krediidiasutuste vaatest muutub olukord võrreldes 2024. aastaga soodsamaks – igakuiste

aruannete asemel tuleb aruandeid edaspidi esitada kord kvartalis, hiljemalt lõppenud kvartalile

järgneva kuu 15. päeval. Kui kuu 15. päev ei lange tööpäevale, esitatakse aruanded sellele

kuupäevale järgneval tööpäeval. Aruanded esitatakse krüpteeritult e-posti teel. Määruse Lisa 1

aruande puhul on vajalik edastada info kõikide tehingute/liikumiste kohta, mis aruandeperioodil

on toimunud. Määruse Lisa 2 puhul on vajalik edastada info kindla kuupäeva seisuga (ei kajasta

perioodil toimunud liikumisi). Määruse lisadena toodud aruanded sisaldavad ka selgitusi

aruande täitmiseks.

Lõike 4 kohaselt tuleb aruanne esitada ka siis, kui andmed krediidiasutuse või virtuaalvääringu

teenuse pakkuja valduses olevate külmutatud rahaliste vahendite kohta ei ole lõppenud perioodi

jooksul muutunud. Sellisel juhul esitatakse sama sisuga aruanne, nagu esitati eelmise perioodi

kohta.

Lõike 5 kohaselt ei tule aruannet esitada ainult juhul, kui krediidiasutuse või virtuaalvääringu

teenuse pakkuja valduses ei ole kogu aruande perioodi jooksul üldse külmutatud rahalisi

vahendeid olnud. See tähendab, et tühja aruannet RAB-ile esitama ei pea. See kehtib nii nende

krediidiasutuste ja virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes, kelle valduses ei olegi kunagi

külmutatud rahalisi vahendeid olnud, kui ka nende suhtes, kelle valduses olnud külmutatud

rahalised vahendid on vabastatud juba enne aruandlusperioodi, st enne viimast kvartalit.

Eelnõu § 3 lõikes 1 kehtestatakse külmutatud rahalistest vahenditest ja majandusressurssidest

aruande esitamise kohustus kõigile ülejäänud erikohustustega isikutele, st erikohustustega

isikutele, kes ei ole krediidiasutused ega virtuaalvääringu teenuse pakkujad.

Sisuliselt esitatakse § 3 alusel sama aruanne, mille esitavad krediidiasutus ja virtuaalvääringu

teenuse pakkuja § 2 lõike 2 alusel, kuid kuivõrd ei saa välistada, et erikohustustega isikute

valduses on lisaks külmutatud rahalistele vahenditele ka külmutatud majandusressursse, siis on

lisaks külmutatud rahalistele vahenditele §-s 3 välja toodud ka majandusressursid, mille

erikohustustega isik on külmutanud. See, mida mõiste „majandusressursid“ hõlmab, on

selgitatud sanktsiooni kehtestavas õigusaktis. Üks määratlusi Euroopa Liidu Nõukogu

õigusaktides on, et majandusressursid on igasugune vara, nii materiaalne kui ka

mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida

on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks2. Kuid sanktsiooni

kohaldamisel, sh majandusressursi külmutamisel tuleb alati lähtuda konkreetsest sanktsiooni

kehtestavast õigusaktist. Kui rahaliste vahendite puhul saab väärtuse määrata täpselt, siis

külmutatud majandusressursside väärtus aruandes võib olla hinnanguline.

Võrreldes §-ga 2 on erinev ka aruannete esitamise sagedus. Krediidiasutuste ja virtuaalvääringu

teenuse pakkujate valduses on eeldatavalt rohkem külmutatud vara ja sellega tehakse ka

2 Nt Euroopa Liidu Nõukogu 17.03.2014 määruse nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina

territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, artikli 1 punkt d.

kordades rohkem tehinguid kui ülejäänud erikohustustega isikute valduses oleva külmutatud

varaga. Seetõttu on põhjendatud krediidiasutuste ja virtuaalvääringu teenuse pakkujate

sagedasem aruandluskohustus (kvartaalne) võrreldes ülejäänud erikohustustega isikutega.

Eelnõu § 3 alusel aruandeid esitavad erikohustustega isikud peavad aruande esitama kord aastas

eelmise kalendriaasta kohta, vastavalt lõikele 2 toimub see hiljemalt 15. jaanuaril. Kui 15.

jaanuar ei lange tööpäevale, esitatakse aruanded sellele järgneval tööpäeval.

Lõike 3 kohaselt tuleb aruanne esitada ka siis, kui andmed erikohustustega isiku valduses oleva

külmutatud vara kohta ei ole lõppenud perioodi jooksul muutunud. Sellisel juhul esitatakse

sama sisuga aruanne, nagu esitati eelmise perioodi kohta.

Lõike 4 kohaselt ei tule aruannet esitada ainult juhul, kui erikohustustega isiku valduses ei ole

kogu aruande perioodi jooksul üldse külmutatud vara olnud. See tähendab, et tühja aruannet

RAB-ile esitama ei pea. See kehtib nii nende erikohustustega isikute suhtes, kelle valduses ei

olegi kunagi külmutatud vara olnud, kui ka nende suhtes, kelle valduses olnud külmutatud vara

on vabastatud juba enne aruandlusperioodi, st enne viimast kalendriaastat.

Eelnõu lisades on toodud eelnõu alusel esitatavate aruannete vormid.

Eelnõu § 2 lõike 1 alusel aruannet esitades kasutatakse lisas 1 toodud vormi. Eelnõu § 2 lõike

2 ja § 3 lõike 1 alusel aruannet esitades kasutatakse lisas 2 toodud vormi.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu jõustudes saab RAB esitatud aruannete põhjal kontrollida ja teha järelevalvet

erikohustustega isikute üle Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest tulenevate piiravate

meetmete kohaldamisel ning täita nimetatud määrustest Eestile tulenevaid teavitamise

kohustusi.

4. Määruse mõjud

Eelnõu jõustudes hakkavad erikohustusega isikud (v.a krediidiasutused) esitama aruandeid

seoses rahvusvaheliste finantssanktsioonide kohaldamisega. Kohustuse aluseks on RSanS.

Samas, hinnates nende valduses olevat teadaolevat külmutatud rahaliste vahendite ja

majandusressursside mahtu ning arvestades, et enamike jaoks tähendab see üht aruannet aastas,

ei ole koormuse tõus märgatav.

Krediidiasutuste koormus väheneb, kuivõrd aruandeid esitatakse edaspidi vähem.

RAB-ile täiendavate aruannete võimalik lisandumine eeltoodud põhjustel samuti koormuse

kasvu eeldatavalt ei tähenda. Samas võimaldavad uued aruanded saada terviklikuma pildi Eestis

finantssanktsioonide kohaldamisest ja teha vajadusel ettepanekuid nende tõhustamiseks ning

tõhustada järelevalvet. Seega on eelnõul positiivne mõju Eesti majanduskeskkonna

läbipaistvusele, aga ka julgeolekule ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu jõustudes ei ole vaja ümber korraldada riigiasutuste tööd. Samuti ei kaasne eelnõuga

olulisi kulusid riigieelarvele ega otseseid tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Välisministeeriumile ning

arvamuse andmiseks Rahapesu Andmebüroole, Eesti Pangaliidule, Eesti Web3 Kojale, Eesti

Digivara Liidule ja FinanceEstoniale.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Välisministeerium

Rahandusministri määruse

eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

ja arvamuse avaldamiseks

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse eelnõu

„Erikohustusega isikute Rahapesu Andmebüroole esitatavate aruannete andmete täpsem

koosseis, esitajad ja esitamise kord“

Määrus kehtestatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 321 lõike 3 alusel.

Palume eelnõu kooskõlastada või arvamust avaldada 15 kalendripäeva jooksul kirja

kättesaamisest alates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu koos lisadega

2. Seletuskiri

Lisaadressaadid:

Rahapesu Andmebüroo

Meie 20.02.2025 nr 1.1-10.1/948-1

2

Eesti Pangaliit MTÜ

FinanceEstonia MTÜ

MTÜ Eesti Web3 Koda

Eesti Digivara Liit MTÜ

Revo Krause 5388 3995

[email protected]

1

EELNÕU

MÄÄRUS

Erikohustusega isikute Rahapesu Andmebüroole

esitatavate aruannete andmete täpsem koosseis,

esitajad ja esitamise kord

Määrus kehtestatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 321 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 20 lõike 1 tähenduses

erikohustusega isikute Rahapesu Andmebüroole esitatavate aruannete andmete täpsem koosseis,

esitaja ja esitamise kord.

§ 2. Krediidiasutuse ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja aruanded

(1) Krediidiasutus ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitavad Rahapesu Andmebüroole iga

lõppenud kvartali kohta lisas 1 toodud vormil aruande rahvusvahelise finantssanktsiooni

kohaldamise tulemusena külmutatud kontodel toimunud rahaliste vahendite liikumise kohta.

(2) Krediidiasutus ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitavad Rahapesu Andmebüroole iga

kvartali alguses lõppenud kvartali lõpu seisuga lisas 2 toodud vormil aruande rahvusvahelise

finantssanktsiooni kohaldamise tulemusena tema valduses olevate külmutatud rahaliste

vahendite kohta, mis ei kajastu lõike 1 alusel esitatud aruandes.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruanded esitatakse hiljemalt lõppenud kvartalile järgneva kuu 15.

päeval krüpteeritult Rahapesu Andmebüroole e-posti aadressil [email protected]. Kui kuu 15. päev ei

lange tööpäevale, esitatakse aruanded sellele kuupäevale järgneval tööpäeval.

(4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruanded esitatakse ka siis, kui krediidiasutuse või

virtuaalvääringu teenuse pakkuja valduses on külmutatud rahalisi vahendeid, kuid andmed

nende kohta ei ole lõppenud kvartali jooksul muutunud.

(5) Kui krediidiasutuse või virtuaalvääringu teenuse pakkuja valduses ei ole lõppenud kvartali

jooksul külmutatud rahalisi vahendeid olnud, aruannet ei esitata.

§ 3. Muu erikohustustega isiku aruanne

(1) Paragrahvis 2 nimetamata erikohustustega isik esitab Rahapesu Andmebüroole kord aastas

lõppenud aasta lõpu seisuga lisas 2 toodud vormil aruande rahvusvahelise finantssanktsiooni

kohaldamise tulemusena tema valduses olevate külmutatud rahaliste vahendite ja

majandusressursside kohta.

(2) Lõikes 1 nimetatud aruanne esitatakse hiljemalt 15. jaanuaril krüpteeritult Rahapesu

Andmebüroole e-posti aadressil [email protected]. Kui 15. jaanuar ei lange tööpäevale, esitatakse

aruanded sellele järgneval tööpäeval.

2

(3) Lõikes 1 nimetatud aruanne esitatakse ka siis, kui erikohustustega isiku valduses on

külmutatud rahalisi vahendeid või majandusressursse, kuid andmed nende kohta ei ole lõppenud

aasta jooksul muutunud.

(4) Kui erikohustustega isiku valduses ei ole lõppenud aasta jooksul külmutatud rahalisi

vahendeid või majandusressursse olnud, aruannet ei esitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler

Lisa 1 Rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamise tulemusena külmutatud kontodel

toimunud rahaliste vahendite liikumise aruanne.

Lisa 2 Rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamise tulemusena erikohustustega isiku

valduses olevate külmutatud rahaliste vahendite ja majandusressursside aruanne.

1

Rahandusministri ………….. määrus nr

„Erikohustusega isikute Rahapesu Andmebüroole

esitatavate aruannete andmete täpsem koosseis, esitajad ja esitamise kord“

Lisa 2

Rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamise tulemusena erikohustustega isiku

valduses olevate külmutatud rahaliste vahendite ja majandusressursside aruanne

Kuupäev [DD.MM.YYYY]

Rahaliste vahendite ja majandusressursside

väärtus (EUR) [summa]

Nimeliselt

määratud

sanktsiooni

subjekti nimi

Isiku või üksuse nimi,

kelle rahalised vahendid

või majandusressursid

külmutati

Sanktsiooni

režiim

Külmutatud rahaliste

vahendite või

majandusressursside

väärtus

Valuuta

Selgitused tabeli täitmiseks

Rida Rea nimi Selgitus

1 Kuupäev Kuupäev, mis seisuga andmed esitatakse, s.o lõppenud

kvartali viimane päev.

2 Külmutatud rahaliste

vahendite ja

majandusressursside väärtus

Külmutatud rahaliste vahendite ja majandusressursside

väärtus kokku (eurodes). Muu valuuta ja virtuaalvääringu

puhul arvutada summa eurodeks kvartali viimase päeva

seisuga. Majandusressursside puhul võib väärtus olla

hinnanguline.

Veerg Veeru nimi Selgitus

A Nimeliselt määratud

sanktsiooni subjekti nimi

Rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis

nimeliselt määratud füüsiline või juriidiline isik, üksus või

asutus, kellega seose tõttu rahalised vahendid või

majandusressursid on külmutatud.

B Isiku või üksuse nimi, kelle

rahalised vahendid külmutati

Veerus A nimetatud isiku omandis või kontrolli all olev

isik või üksus, kelle rahalised vahendid või

majandusressursid on külmutatud. Kui veerus A

nimetatud isik omab mitut üksust, märgitakse iga üksus

eraldi reale. Isikud veerus A ja B võivad kattuda.

C Sanktsiooni režiim Rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav õigusakt, mille

alusel rahalised vahendid või majandusressursid on

külmutatud (ÜRO julgeolekunõukogu kehtestatud

2

sanktsiooni korral nii ÜRO julgeolekunõukogu

resolutsioon kui ka asjaomane Euroopa Liidu Nõukogu

määrus).

D Külmutatud rahaliste

vahendite ja

majandusressursside väärtus

Veerus B nimetatud isiku külmutatud rahalised vahendid

ja majandusressursside väärtus summeeritult.

Majandusressursside puhul võib väärtus olla

hinnanguline.

E Valuuta Külmutatud rahaliste vahendite valuuta. Kui

erikohustustega isiku valduses on veerus B nimetatud

isiku rahalisi vahendeid mitmes valuutas, tuleb need

märkida eraldi reale.

1

Rahandusministri ………….. määrus nr

„Erikohustusega isikute Rahapesu Andmebüroole

esitatavate aruannete andmete täpsem koosseis, esitajad ja esitamise kord“

Lisa 1

Rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamise tulemusena külmutatud kontodel

toimunud rahaliste vahendite liikumise aruanne

Külmutatud konto omanik [nimi]

Külmutatud konto number / krüptoaadress [krediidiasutuse puhul IBAN]

Perioodi alguskuupäev [DD.MM.YYYY]

Konto jääk perioodi alguses [summa eurodes]

Valuuta

Perioodi lõppkuupäev [DD.MM.YYYY]

Konto jääk perioodi lõpus [summa eurodes]

Makse

kuupäev

Tehingu

vastaspoole

nimi

Tehingu vastaspoole

konto number /

krüptoaadress

Makse

selgitus

Makse

summa

Makse

valuuta

Makse

liik

(+/-)

Väljamakse õiguslik

alus (ülderand /

erand / teise riigi

erand / n / a)

Selgitused tabeli täitmiseks

Iga isiku kohta, kelle konto on külmutatud, tuleb andmed rahaliste vahendite liikumise kohta edastada

eraldi failina, mille nimeks on märgitud konto omaniku nimi. Kui samal isikul või üksusel on mitu

kontot, tuleb teave kontode kohta tuua välja sama faili eri töölehtedel. Andmete hulgas ei kajastata

varasematel perioodidel toimunud laekumisi ja väljaminekuid.

2

Rida Rea nimi Selgitus

1 Külmutatud konto

omanik

Isiku või üksuse nimi, kelle nimel konto on.

2 Külmutatud konto

number või

krüptoaadress

Kontonumber, kus külmutatud vahendid asuvad. Virtuaalvääringu

puhul märkida krüptoaadress/rahakotiaadress. Kui isikul on mitu

kontot, tuleb iga konto kohta täita eraldi tööleht.

3 Perioodi alguse

kuupäev

Raporteerimise perioodi alguskuupäev (kvartali esimene päev).

4 Konto jääk

perioodi alguses

(EUR)

Külmutatud rahaliste vahendite jääk kontol kvartali esimesel päeval

eurodes. Muu valuuta ja virtuaalvääringu puhul arvutada summa

eurodeks kvartali viimase päeva seisuga.

5 Valuuta Külmutatud konto valuuta.

6 Perioodi lõpu

kuupäev

Raporteerimise perioodi lõppkuupäev (kvartali viimane päev).

7 Konto jääk

perioodi lõpus

(EUR)

Külmutatud rahaliste vahendite jääk kontol kvartali viimasel päeval

eurodes. Muu valuuta ja virtuaalvääringu puhul arvutada summa

eurodeks kvartali viimase päeva seisuga.

Veerg Veeru nimi Selgitus

A Makse kuupäev Tehingu tegemise kuupäev, millal makse laekus.

B Tehingu

vastaspoole nimi

Tehingu vastaspoole nimi. Virtuaalvääringu puhul võib info

puudumise korral jääda lahter täitmata.

C Tehingu

vastaspoole konto

number või

krüptoaadress

Tehingu vastaspoole konto number või

krüptoaadress/rahakotiaadress.

D Makse selgitus Makse selgituse väljal olev selgitus. Virtuaalvääringu puhul jäetakse

lahter täitmata.

E Makse summa Summa numbrites, nt 100,01 (sada eurot ja üks sent). Koma näitab

summat sendi täpsusega.

F Makse valuuta

G Makse liik Sissemakse korral külmutatud kontole märkida "+". Väljamakse

korral külmutatud kontolt märkida "–".

H Väljamakse

õiguslik alus

(ülderand/erand/te

ise riigi erand/n/a)

Kui väljamakse on tehtud põhivajaduste katteks Rahapesu

Andmebüroo väljastatud ülderandi loa alusel, märkida "ülderand". Kui

Rahapesu Andmebüroo on väljastanud loa konkreetseks tehinguks,

märkida "erand". Kui väljamakse on tehtud teise riigi pädeva asutuse

loa alusel, märkida "teise riigi erand". Kui väljamakse on tehtud ilma

pädeva asutuse väljastatud loata, märkida "n/a".