Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 13-3/373-5 |
Registreeritud | 20.02.2025 |
Sünkroonitud | 21.02.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
Sari | 13-3 Riigi eriplaneeringute koostamise kirjavahetus |
Toimik | 13-3/24/94 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | OÜ Utilitas Wind |
Saabumis/saatmisviis | OÜ Utilitas Wind |
Vastutaja | Kadi-Kaisa Kaljuveer (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Planeeringute valdkond, Ruumilise planeerimise osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Esitan käesolevaga OÜ Utilitas Wind seisukoha Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiividele. Küsimuste korral oleme hea meelega valmis täiendavalt selgitama.
Heade soovidega
|
OÜ Utilitas Wind Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 16171123 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teie: 30.01.2025 nr 13-3/373-1
Meie: 19.02.2025
Seisukoht Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu asukoha alternatiividele
Esitame käesolevaga seisukoha Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu („REP“)
trassikoridori asukoha alternatiividele. Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 39 („korraldus
nr 39“) algatati Eesti-Läti neljanda elektriühenduse REP ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
(„KSH“). Korralduse nr 39 resolutsiooni p-s 2 oli määratud, et REP-i eesmärk on „planeerida Eesti-Läti
neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni
Saaremaal“. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse nr 39 lisas. Asukoha eelvaliku
lähteseisukohtade („LS“) ja KSH programmi ptk 2.1 joonisel 2 näidatud planeeringuala kattub
korralduse nr 39 lisa järgse planeeringualaga. Arvamuse avaldamiseks saadetud trassikoridori asukoha
alternatiivide kohta märgime järgmist.
I Trassikoridori asukoha alternatiive tuleb muuta Hanilast, Muristest ja/või Paatsalust Lihula
alajaama kulgevates lõikudes nii, et need ei kattuks Lääneranna valla tuuleparkide kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud ja vähempakkumise võitjaks valitud tuulepargi alade ega
minimaalse kauguspuhvriga ala servast.
Lääneranna Vallavolikogu 04.05.2023 otsusega nr 1051 võeti vastu Lääneranna valla tuuleparkide
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu („KOV EP“) asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruanne
alade nr 5 ja 5a osas ja tunnistati alad nr 5 ja 5a sobivaks tuuleparkide arendamiseks. Alad nr 5 ja 5a
on siinjuures piiritletud kõnealuse volikogu otsuse lisades 2, 3 ja 4. Nimetatud aladel on hetkel käimas
KOV EP teine etapp, detailse lahenduse koostamine.
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse REP-i „Esialgsete trassialternatiivide kirjelduse“ ptk-s 2.4 on
märgitud: „Mandri-Eesti läänerannikul asuvast perspektiivsest alajaamast kas Hanilas, Muristes või
Paatsalus kulgeb edasi kaks 330 kV õhuliini uude Lihula alajaama, mis on kavandatud olemasoleva
Lihula alajaama vahetusse lähedusse. Piirkonnas on kokku visandatud 4 trassikoridori alternatiivi. Neist
kaks alternatiivi Hanila perspektiivsest rannikualajaamast ning üks alternatiiv Muriste ja üks Paatsalu
rannikualajaamast Lihula alajaamani.“ Vaadates aga nii „Esialgsete trassialternatiivide kirjelduse“ ptk-
des 2.4-2.4.4 ning joonistel 43-47 kui ka kaardirakenduses toodud trassikoridoride alternatiive, ilmneb,
et nii Hanilast, Muristest kui Paatsalust Lihula alajaama kulgevad koridorid lõikuvad kõigis
alternatiivides eeltoodud tuuleparkide KOV EP aladega nr 5 ja 5a:
1 https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/5829334
2
Joonis – REP-i trassikoridoride alternatiivide ja KOV EP alade 5 ja 5a kattumine
Siinkohal tuleb lisaks arvestada, et (a) majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §
10 lg 1 p 5 sätestab, et õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 220 kV kuni 330 kV
nimipingega liinide korral 40 meetrit; (b) Elering AS („Elering“) on ise Lääneranna valla tuuleparkide
KOV EP asukoha eelvaliku käigus tagasisidestanud2, et: „/---/ standardi järgi on vähim horisontaalne
kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) tuuliku masti
kahekordne kõrgus.“ Seega tekiks tuulepargi rajamiseks piirang nii osas, milles Eesti-Läti neljanda
elektriühenduse trass kattub aladega 5 ja 5a kui ka osas, milles kõnealune trass jääks aladele 5 ja 5a
lähemale kui nõutav õhuliini ja tuulepargi vaheline kaugus.
Pidades silmas ka muid paralleelseid (keskkonna- jms) piiranguid, võib nii aladele 5 ja 5a tuulepargi
rajamine üldse võimatuks muutuda. Arvestades, et Lääneranna vallas, k.a aladel 5 ja 5a on tuuleparkide
planeeringuprotsess Eesti mastaabis üks kõige kaugemale jõudnuid ja seega on tuulepargid ühtedena
vähestest (veel) realistlikud 2030. aasta perspektiivis valmima, ei oleks niisuguse konflikti tekitamine
taastuvelektri eesmärkidega kooskõlas. Juhime siinkohal tähelepanu, et asukoha eelvaliku otsust
käsitletakse eelhaldusaktina, mis tähendab, et tal on tuulepargi alade määramisel juba siduv iseloom.3
Lisaks, kõnealustele aladele kavandatud tuulepark on Vabariigi Valitsuse 25.01.2024 korraldusega nr
204 kinnitatud Eleringi enda läbi viidud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise
vähempakkumise üheks võitjaks, OÜ Utilitas Wind 100% tütarettevõtte Vihtra Tuulepark OÜ
arendatavana (vt korralduse lisa, rida 5).
Seega, arvestades nii taastuvelektri eesmärke kui vähempakkumise tulemusi, tuleb Eesti-Läti
neljanda elektriühenduse REP-i Hanilast, Muristest ja/või Paatsalust Lihula alajaama kulgevaid
esialgseid trassikoridori asukoha alternatiive muuta nii, et need ei läbiks Lääneranna valla
tuuleparkide KOV EP alasid 5 ja 5a ega jääks ka kõnealustele aladele üheski punktis lähemale kui
vähemalt tuuliku masti kahekordne kõrgus (ehk 2x180 meetrit = 360 meetrit).
2 https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/5730142 3 RKPJKo nr 5-18-4, p 87. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/330012024001
3
II Põhjendamatult on kõrvale jäetud Liivi lahte läbivad trassikoridorid
Kordame oma varasemat (k.a 22.10.2024 kirja) järgset ettepanekut Eesti-Läti neljanda elektriühenduse
REP-i trassikoridoride valiku (ja planeeringuala) laiendamiseks nii, et Eesti-Läti neljanda
elektriühenduse trassikoridoridena võrreldaks, hinnataks ja kaalutaks kõikide aspektide
(majanduslikud, looduskeskkonnaga seotud, sotsiaalsed jms mõjud, taastuvelektri eesmärgid,
meretuuleparkide realiseerimispotentsiaal) vaates ka üle Liivi lahe kulgevaid alternatiive. REP-i
eesmärk saab olla leida kõigi eeltoodud aspektide kogumis sobivaim trassikoridor Eesti-Läti neljandale
elektriühendusele, mitte kitsalt Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajamine tingimata üle Saaremaa.
Selgitasime oma toonases kirjas, et niisugune muudatus on menetluslikult võimalik ning sisuliselt
põhjendatud ja vajalik, kuna (a) trassikoridori ei saa kavandada ainult üle Saaremaa, jättes juba eos
ebavõrdselt kõrvale Liivi lahes paiknevad meretuuleparkide arendusalad; (b) üle Liivi lahe kulgevate
trassikoridoride alternatiivide juba asukoha eelvaliku tegemise algfaasis välistamine ei ole millegagi
põhjendatud; (c) REP-i loogika nõuab, et erinevaid asukohti kaalutaks just REP-i (k.a asukoha eelvaliku
ja mõju hindamise käigus) igakülgselt.
Toonane Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastas oma 25.10.2024 kirjas nr 14-5.1/930-42 ja
märkis, et „REP’i alusel planeeritakse rajada Eesti-Läti ülekandevõrkude vahele neljas elektriühendus,
mis võimaldab rajada Saaremaast läänes või Liivi lahes asuvate meretuuleparkide või ka ükskõik
missuguseid teisi tootmis- või tarbimissuunalisi liitumisi ülekandevõrguga, aga ei looda ühtegi
meretuulepargi põhivõrguga ühendust. /---/ Planeeringuala muutmine ei ole põhjendatud, sest eelnõu
kohane planeeringuala annab võimaluse liituda nii Saaremaa lähistel kui ka Liivi lahes asuvate
meretuuleparkidel.“ LS ja KSH programmi ptk-s 6.2 on täiendavalt selgitatud, et: „Eesti-Läti 4.
ülekandeliin läbib Saaremaad järgmistel põhjustel: • Saaremaad läbiv liin võimaldab Saaremaal
ühendada täiendavaid tootmisvõimsusi nii Saaremaal endal olevatelt tootmisseadmetelt kui ka Liivi
lahest ja Läänemerelt. • Juhul, kui planeering võimaldab kasutada Saaremaal õhuliine, siis tegu on
kõige soodsama võimalusega neljanda ülekandeliini rajamiseks. • Saaremaa varustuskindlus suureneb
täiendava ühenduse loomise kaudu.“
Niisuguse lihtsustatud lähenemisega nii põhimõtteliste otsuste tegemisel ei saa kuidagi nõustuda.
Jääme oma 22.10.2024 kirjas toodud seisukohtade juurde, märkides kokkuvõtlikult ja täiendavalt
järgmist.
Meretuuleparkidele on arendusalad ette nähtud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-
1/17/152 kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga Liivi lahes ning
Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestatud Eesti mereala planeeringuga („MSP“)
Liivi lahes ja Saaremaast läänes. Kokku kolm meretuulepargi hoonestusloa menetlust on jõudnud
keskkonnamõju hindamise ja loamenetluse lõppjärku: Pärnu mereala MP alal Liivi Offshore OÜ Liivi
lahe meretuulepargi rajamiseks ja OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi rajamiseks ning
Saaremaalt läände jääval MSP tuuleenergeetika alal Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi rajamiseks.
Teised algatatud hoonestusloa menetlustega meretuuleparkide arendused nii Liivi lahes kui
Saaremaast läänes on juba oluliselt varasemas etapis. Omakorda nö edasijõudnud arendustest on Liivi
4
lahte kavandatavatel meretuuleparkidel (või kummalgi neist) vähemalt sama perspektiiv valmimiseks
kui Saaremaast läände jääval meretuulepargi arendusel. Konkurentsiamet on oma 05.10.2021 kirjas nr
7-16/2021-171-3 rõhutanud vajadust kõiki turuosalisi võrdselt kohelda ning et lähtuda tuleb
printsiibist, „kus võrgu arendus peab tagama kõikide potentsiaalsete merre rajatavatele tuuleparkidele
liitumiseks soodsaima võimaluse, mh peaks liitumispunkt võrguga asuma liitujatele võimalikult lähedal
/---/ võrgu rajamine peab järgima kõikide meretuuleparkide arendajate huvisid ja tagama võrdsed
võimalused kõigile arendajatele“ ning samas peab võrgu väljaehitamise kõige optimaalsem lahendus
„olema kantud ka eesmärgist, et mõju võrgutariifidele oleks võimalikult väike“.
Esiteks, antud juhul tekiks selgelt põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise moment Liivi lahte
kavandatavate meretuuleparkide kahjuks. Ehkki Eesti-Läti neljanda elektriühenduse REP-iga ei
kavandata tõepoolest formaalselt ühegi konkreetse meretuulepargi ühendust põhivõrguga, jõuaks
praeguste trassikoridoride valiku piiresse jäädes Eesti-Läti neljanda elektriühenduse taristu igal juhul
muu hulgas Saaremaa läänerannikuni, tuues võimaliku liitumiskoha põhivõrguga neile arendustele
oluliselt lähemale. Nii vähendataks oluliselt ka nende meretuuleparkide põhivõrguga liitumise
potentsiaalseid kulusid. Liivi lahte kavandatavaid meretuuleparke ei ole kuidagi majanduslikult tasuvalt
võimalik üle Saaremaa kulgevale Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassile liita. Näiteks ka
energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu lisas 15 ptk-s 1.1.1.4 on märgitud: „Kui pikemas
perspektiivis on mõistlik tuuleparke ehitada Läänemerre, siis on ratsionaalne Liivi lahe aladelt
ühendada tuuleparke mandril asuvasse võrku ning Saaremaast läänes asuvate meretuulepargialade
puhul nende ühendamiseks kasutada läbi Saaremaa ehitatavat Eesti-Läti ühendust.“ Juba ka
korralduse nr 39 seletuskirja ptk-des 3 ja 6 on samuti viidatud, et Eesti-Läti neljas elektriühendus
võimaldab (algatamise järgse planeeringuala järgi) Saaremaast läänes arendatavate meretuuleparkide
liitumist. Seega on algusest peale selge, et Eesti-Läti neljanda elektriühenduse üle Saaremaa kulgev
trass saaks reaalselt võimaldada üksnes Saaremaast läänes, mitte Liivi lahes asuvate meretuuleparkide
ühendust põhivõrguga. Pealegi on juba aastaid tehtud nii riigi kui Eleringi otsustel ja teadmisel
ettevalmistusi Liivi lahte kavandavate meretuuleparkide liitumiseks mandrile ja kõnealuste protsesside
tagasipööramine muudaks nende tuuleparkide rajamise ajaliselt ebareaalseks. Näiteks Vabariigi
Valitsuse 04.08.2022 korraldusega nr 203 algatatud Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste REP-i
planeeringuala ei ulatu Saaremaa poolegi. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet algatas
22.12.2022 otsusega nr 1-7/22-4736 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise
veekaabelliini paigaldamiseks Liivi lahte Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamise eesmärgil
Audru suunal (tänaseks on valminud ka keskkonnamõju hindamise aruanne) ning Pärnu Linnavalitsus
andis 13.09.2022 otsusega nr 3-5.4/5207 projekteerimistingimused Saare-Liivi meretuulepargi
5 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024- 11/ENMAK%202035%20eeln%C3%B5u%20lisa%201%20Kavandatavate%20tegevuste%20ja%20tugiteemade%2 0kirjeldus.pdf 6 https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/801220 7 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?o=924&o2=924&u=null&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sb rq=3-5.4%2F520%20&itm=1261653&clr=history&pageSize=20&page=1
5
kaablitrassi ja alajaama ehitamiseks (põhivõrguga ühendamiseks maismaalõigus) samuti Audru suunal
(tänaseks on ehitusprojekt valmimisjärgus).
Teiseks, üle Liivi lahe kulgevate trassikoridoride alternatiivide juba asukoha eelvaliku tegemise
algfaasis välistamine ei ole millegagi põhjendatud. Tõime juba 22.10.2024 kirjas välja, et Eleringi „Eesti
elektrivarustuskindluse aruande 2022“8 (avaldatud Eleringi kodulehe andmetel 03.05.2023) ptk-s 3.1.2
oli märgitud: „2021.-2022. aastal viidi Eleringi poolt läbi Eesti-Läti 4. ülekandeliini võimalike
trassikoridoride eelanalüüs, mille tulemusena täiendava ülekandevõimsuse tagamiseks sobivaim algus
Eestis on läänerannikult suunaga Kura poolsaar Lätis“, kusjuures sama ptk joonisel 3.4 oli kujutatud
Eesti-Läti 4. ühenduse võimalikud trassikoridorid ning neljast variandist kaks kulgesid üle Saaremaa ja
kaks üle Liivi lahe. Eleringi detsembris 2023 avaldatud „Eesti elektrivarustuskindluse aruande 2023“9
ptk-s 3.2.3.2 viidati tollele samale, 2021.-2022. aastal läbi viidud eelanalüüsile, millest järeldati nüüd
juba aga, et ühendus tuleb rajada „Lihula piirkonnast üle Muhu ja Saaremaa“ ja ka joonisel 3.6 näidati
üksnes üle Saaremaa kulgevaid võimalikke trasse. Üksnes üle Saaremaa kulgevatele koridoridele viitab
ka detsembris 2024 avaldatud „Eesti elektrivarustuskindluse aruande 2024“10 ptk 3.1.3 joonis 3.3.
Paraku ei ole kuskil avaldatud, millisel terviklikul ja tõendatud analüüsil põhineb muutunud tulem, et
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassikoridori alternatiivid on keskendunud üksnes Saaremaad
ületavale variandile. Mingit analüüsi, kus oleks arvestatud kõiki mõjusid (majanduslikke,
keskkondlikke, sotsiaalseid jms), taastuvelektri eesmärki, meretuuleparkide realiseerimispotentsiaali
jne, pole olemas või vähemalt pole seda avaldatud, ammugi turuosalistega läbi arutatud. 22.01.2025
avaldatud Eleringi elektriülekandevõrgu arengukava 2025-203411 ptk-s 6.2.2 on püütud justkui
põhjendada trassikoridori üle Saaremaa kulgemist peamiselt soodsuse argumendil, võrrelduna Kilingi-
Nõmmest või Sindist läbi Liivi lahe Ventspilsi või Dundagasi kulgevate alternatiividega, märkides
ühtlasi, et Läti põhivõrguettevõtja soovib ühendust Ventspilsi, mitte Dundagasi kaudu. Niisugune
analüüs ei ole aga kuidagi tõenduspõhine ega piisav juba REP-i asukoha eelvaliku eelselt/väliselt Liivi
lahe trasside välistamiseks. Esmalt ei ole arvutuste alusandmed avaldatud ega kontrollitavad. Lisaks ei
ole analüüsitud Audrust läbi Liivi lahe kulgevat koridori, mis meie enda analüüsi järgi on kõige soodsam.
Samuti ei ole arusaadav, miks tuleb lähtuda just nimelt Läti põhivõrguettevõtja (väidetavatest)
eelistustest merekaabli randumiskoha osas. Pealegi oleme olnud Läti põhivõrguettevõtjaga suhtluses
ning meile arusaadavalt ei ole tegemist kategoorilise välistusega. Mitmed Liivi lahte ületavad
alternatiivid (isegi ilma meie välja toodud Audrust kulgeva trassita) on ka viidatud arengukava ptk-s
esitatud väidete järgi kas odavamad või sama maksumusega Saaremaad ületavate alternatiividega
võrreldes. Viimaks, aga mitte vähem olulisena - arvestada ei saa üksnes ühe või teise trassikoridori kulu
ja tehnilist lahendust eraldivõetuna. Eelkõige on ju oluline ühiskondlik kogukulu ja muu hulgas
taastuvelektri tootmisvõimsuste kiire saavutamine. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse
trassikoridoride võrdlemisel, hindamisel ja kaalumisel tuleb seega arvestada kõiki mõjusid korraga
8 https://elering.ee/sites/default/files/2023-05/elering_vka_2022.pdf 9 https://elering.ee/sites/default/files/2023-12/Elering_VKA_2023_WEB.pdf 10 https://www.elering.ee/sites/default/files/2024-12/Elering_VKA_2024.pdf 11 https://elering.ee/sites/default/files/2025- 01/Eesti%20elektri%C3%BClekandev%C3%B5rgu%20arengukava%202025-2034.pdf
6
(majanduslikke, keskkondlikke, sotsiaalseid jms), taastuvelektri eesmärki, meretuuleparkide
realiseerimispotentsiaali jne). Alles kogumis on võimalik jõuda fakti- ja tõenduspõhise järelduseni,
milline trassikoridor on sobivaim, k.a kas kõiki mõjusid arvestades on põhjendatud kasutada
Saaremaad või Liivi lahte ületavat koridori. Niisugune analüüs tuleb teha just nimelt REP-i käigus.
Mis puutub Saaremaa varustuskindluse argumenti, siis juba Eleringi „Eesti elektrivarustuskindluse
aruande 2023“ ptk-s 3.2.2 on kinnitatud, et Saaremaa varustuskindluse jaoks piisab 110 kV liinide
rekonstrueerimisest/rajamisest.
Seega puuduvad jätkuvalt asjakohased ja piisavad põhjendused, välistamaks üle Liivi lahe kulgevad
trassikoridorid juba asukoha eelvaliku algfaasis. Ühtegi kontrollitavat analüüsi, mis kinnitaks, et üle
Saaremaa kulgev trassikoridor on igal juhul objektiivselt eelistatum üle Liivi lahe kulgevast
trassikoridorist, ei ole esitatud. Jääme ka 22.10.2024 kirjas toodud põhjenduse juurde, et (eriti
niisuguses olukorras) nõuab REP-i loogika, et erinevaid asukohti kaalutaks just REP-i (k.a asukoha
eelvaliku ja mõju hindamise käigus) igakülgselt. Riigikohus on selgitanud, et kohustus kaaluda REP-i
asukoha eelvaliku tegemisel mitut võimalikku asukohta teenib muu hulgas eesmärki leida
kavandatavale ehitisele sobivaim asukoht, arvestades tasakaalustatult nii majanduslikke, sotsiaalseid,
kultuurilisi kui ka looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.12 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse
trassikoridoride võrdlemisel, hindamisel ja kaalumisel tuleb arvestada kõiki mõjusid (majanduslikke,
keskkondlikke, sotsiaalseid jms), taastuvelektri eesmärki, meretuuleparkide realiseerimispotentsiaali
jne. Alles kõigi nende aspektide kogumis on võimalik REP-i käigus jõuda faktipõhise järelduseni, milline
trassikoridor on sobivaim, k.a kas kõiki mõjusid arvestades on põhjendatud kasutada Saaremaad või
Liivi lahte ületavat koridori.
Seega kordame ettepanekut Eesti-Läti neljanda elektriühenduse REP-i trassikoridoride valiku (ja
kaasnevalt planeeringuala) laiendamiseks nii, et Eesti-Läti neljanda elektriühenduse REP-i
trassikoridoridena võrreldaks, hinnataks ja kaalutaks kõikide aspektide (majanduslikud,
looduskeskkonnaga seotud, sotsiaalsed jms mõjud, taastuvelektri eesmärgid, meretuuleparkide
realiseerimispotentsiaal) vaates ka üle Liivi lahe kulgevaid alternatiive.
***
Oleme valmis koostööks ning vastame täiendavatele küsimustele meeleldi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rene Tammist
12 RKPJKo nr 5-18-4, p 84.
OÜ Utilitas Wind Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 16171123 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teie: 30.01.2025 nr 13-3/373-1
Meie: 19.02.2025
Seisukoht Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu asukoha alternatiividele
Esitame käesolevaga seisukoha Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu („REP“)
trassikoridori asukoha alternatiividele. Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 39 („korraldus
nr 39“) algatati Eesti-Läti neljanda elektriühenduse REP ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
(„KSH“). Korralduse nr 39 resolutsiooni p-s 2 oli määratud, et REP-i eesmärk on „planeerida Eesti-Läti
neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni
Saaremaal“. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse nr 39 lisas. Asukoha eelvaliku
lähteseisukohtade („LS“) ja KSH programmi ptk 2.1 joonisel 2 näidatud planeeringuala kattub
korralduse nr 39 lisa järgse planeeringualaga. Arvamuse avaldamiseks saadetud trassikoridori asukoha
alternatiivide kohta märgime järgmist.
I Trassikoridori asukoha alternatiive tuleb muuta Hanilast, Muristest ja/või Paatsalust Lihula
alajaama kulgevates lõikudes nii, et need ei kattuks Lääneranna valla tuuleparkide kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud ja vähempakkumise võitjaks valitud tuulepargi alade ega
minimaalse kauguspuhvriga ala servast.
Lääneranna Vallavolikogu 04.05.2023 otsusega nr 1051 võeti vastu Lääneranna valla tuuleparkide
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu („KOV EP“) asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruanne
alade nr 5 ja 5a osas ja tunnistati alad nr 5 ja 5a sobivaks tuuleparkide arendamiseks. Alad nr 5 ja 5a
on siinjuures piiritletud kõnealuse volikogu otsuse lisades 2, 3 ja 4. Nimetatud aladel on hetkel käimas
KOV EP teine etapp, detailse lahenduse koostamine.
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse REP-i „Esialgsete trassialternatiivide kirjelduse“ ptk-s 2.4 on
märgitud: „Mandri-Eesti läänerannikul asuvast perspektiivsest alajaamast kas Hanilas, Muristes või
Paatsalus kulgeb edasi kaks 330 kV õhuliini uude Lihula alajaama, mis on kavandatud olemasoleva
Lihula alajaama vahetusse lähedusse. Piirkonnas on kokku visandatud 4 trassikoridori alternatiivi. Neist
kaks alternatiivi Hanila perspektiivsest rannikualajaamast ning üks alternatiiv Muriste ja üks Paatsalu
rannikualajaamast Lihula alajaamani.“ Vaadates aga nii „Esialgsete trassialternatiivide kirjelduse“ ptk-
des 2.4-2.4.4 ning joonistel 43-47 kui ka kaardirakenduses toodud trassikoridoride alternatiive, ilmneb,
et nii Hanilast, Muristest kui Paatsalust Lihula alajaama kulgevad koridorid lõikuvad kõigis
alternatiivides eeltoodud tuuleparkide KOV EP aladega nr 5 ja 5a:
1 https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/5829334
2
Joonis – REP-i trassikoridoride alternatiivide ja KOV EP alade 5 ja 5a kattumine
Siinkohal tuleb lisaks arvestada, et (a) majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §
10 lg 1 p 5 sätestab, et õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 220 kV kuni 330 kV
nimipingega liinide korral 40 meetrit; (b) Elering AS („Elering“) on ise Lääneranna valla tuuleparkide
KOV EP asukoha eelvaliku käigus tagasisidestanud2, et: „/---/ standardi järgi on vähim horisontaalne
kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) tuuliku masti
kahekordne kõrgus.“ Seega tekiks tuulepargi rajamiseks piirang nii osas, milles Eesti-Läti neljanda
elektriühenduse trass kattub aladega 5 ja 5a kui ka osas, milles kõnealune trass jääks aladele 5 ja 5a
lähemale kui nõutav õhuliini ja tuulepargi vaheline kaugus.
Pidades silmas ka muid paralleelseid (keskkonna- jms) piiranguid, võib nii aladele 5 ja 5a tuulepargi
rajamine üldse võimatuks muutuda. Arvestades, et Lääneranna vallas, k.a aladel 5 ja 5a on tuuleparkide
planeeringuprotsess Eesti mastaabis üks kõige kaugemale jõudnuid ja seega on tuulepargid ühtedena
vähestest (veel) realistlikud 2030. aasta perspektiivis valmima, ei oleks niisuguse konflikti tekitamine
taastuvelektri eesmärkidega kooskõlas. Juhime siinkohal tähelepanu, et asukoha eelvaliku otsust
käsitletakse eelhaldusaktina, mis tähendab, et tal on tuulepargi alade määramisel juba siduv iseloom.3
Lisaks, kõnealustele aladele kavandatud tuulepark on Vabariigi Valitsuse 25.01.2024 korraldusega nr
204 kinnitatud Eleringi enda läbi viidud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise
vähempakkumise üheks võitjaks, OÜ Utilitas Wind 100% tütarettevõtte Vihtra Tuulepark OÜ
arendatavana (vt korralduse lisa, rida 5).
Seega, arvestades nii taastuvelektri eesmärke kui vähempakkumise tulemusi, tuleb Eesti-Läti
neljanda elektriühenduse REP-i Hanilast, Muristest ja/või Paatsalust Lihula alajaama kulgevaid
esialgseid trassikoridori asukoha alternatiive muuta nii, et need ei läbiks Lääneranna valla
tuuleparkide KOV EP alasid 5 ja 5a ega jääks ka kõnealustele aladele üheski punktis lähemale kui
vähemalt tuuliku masti kahekordne kõrgus (ehk 2x180 meetrit = 360 meetrit).
2 https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/5730142 3 RKPJKo nr 5-18-4, p 87. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/330012024001
3
II Põhjendamatult on kõrvale jäetud Liivi lahte läbivad trassikoridorid
Kordame oma varasemat (k.a 22.10.2024 kirja) järgset ettepanekut Eesti-Läti neljanda elektriühenduse
REP-i trassikoridoride valiku (ja planeeringuala) laiendamiseks nii, et Eesti-Läti neljanda
elektriühenduse trassikoridoridena võrreldaks, hinnataks ja kaalutaks kõikide aspektide
(majanduslikud, looduskeskkonnaga seotud, sotsiaalsed jms mõjud, taastuvelektri eesmärgid,
meretuuleparkide realiseerimispotentsiaal) vaates ka üle Liivi lahe kulgevaid alternatiive. REP-i
eesmärk saab olla leida kõigi eeltoodud aspektide kogumis sobivaim trassikoridor Eesti-Läti neljandale
elektriühendusele, mitte kitsalt Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajamine tingimata üle Saaremaa.
Selgitasime oma toonases kirjas, et niisugune muudatus on menetluslikult võimalik ning sisuliselt
põhjendatud ja vajalik, kuna (a) trassikoridori ei saa kavandada ainult üle Saaremaa, jättes juba eos
ebavõrdselt kõrvale Liivi lahes paiknevad meretuuleparkide arendusalad; (b) üle Liivi lahe kulgevate
trassikoridoride alternatiivide juba asukoha eelvaliku tegemise algfaasis välistamine ei ole millegagi
põhjendatud; (c) REP-i loogika nõuab, et erinevaid asukohti kaalutaks just REP-i (k.a asukoha eelvaliku
ja mõju hindamise käigus) igakülgselt.
Toonane Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastas oma 25.10.2024 kirjas nr 14-5.1/930-42 ja
märkis, et „REP’i alusel planeeritakse rajada Eesti-Läti ülekandevõrkude vahele neljas elektriühendus,
mis võimaldab rajada Saaremaast läänes või Liivi lahes asuvate meretuuleparkide või ka ükskõik
missuguseid teisi tootmis- või tarbimissuunalisi liitumisi ülekandevõrguga, aga ei looda ühtegi
meretuulepargi põhivõrguga ühendust. /---/ Planeeringuala muutmine ei ole põhjendatud, sest eelnõu
kohane planeeringuala annab võimaluse liituda nii Saaremaa lähistel kui ka Liivi lahes asuvate
meretuuleparkidel.“ LS ja KSH programmi ptk-s 6.2 on täiendavalt selgitatud, et: „Eesti-Läti 4.
ülekandeliin läbib Saaremaad järgmistel põhjustel: • Saaremaad läbiv liin võimaldab Saaremaal
ühendada täiendavaid tootmisvõimsusi nii Saaremaal endal olevatelt tootmisseadmetelt kui ka Liivi
lahest ja Läänemerelt. • Juhul, kui planeering võimaldab kasutada Saaremaal õhuliine, siis tegu on
kõige soodsama võimalusega neljanda ülekandeliini rajamiseks. • Saaremaa varustuskindlus suureneb
täiendava ühenduse loomise kaudu.“
Niisuguse lihtsustatud lähenemisega nii põhimõtteliste otsuste tegemisel ei saa kuidagi nõustuda.
Jääme oma 22.10.2024 kirjas toodud seisukohtade juurde, märkides kokkuvõtlikult ja täiendavalt
järgmist.
Meretuuleparkidele on arendusalad ette nähtud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-
1/17/152 kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga Liivi lahes ning
Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestatud Eesti mereala planeeringuga („MSP“)
Liivi lahes ja Saaremaast läänes. Kokku kolm meretuulepargi hoonestusloa menetlust on jõudnud
keskkonnamõju hindamise ja loamenetluse lõppjärku: Pärnu mereala MP alal Liivi Offshore OÜ Liivi
lahe meretuulepargi rajamiseks ja OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi rajamiseks ning
Saaremaalt läände jääval MSP tuuleenergeetika alal Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi rajamiseks.
Teised algatatud hoonestusloa menetlustega meretuuleparkide arendused nii Liivi lahes kui
Saaremaast läänes on juba oluliselt varasemas etapis. Omakorda nö edasijõudnud arendustest on Liivi
4
lahte kavandatavatel meretuuleparkidel (või kummalgi neist) vähemalt sama perspektiiv valmimiseks
kui Saaremaast läände jääval meretuulepargi arendusel. Konkurentsiamet on oma 05.10.2021 kirjas nr
7-16/2021-171-3 rõhutanud vajadust kõiki turuosalisi võrdselt kohelda ning et lähtuda tuleb
printsiibist, „kus võrgu arendus peab tagama kõikide potentsiaalsete merre rajatavatele tuuleparkidele
liitumiseks soodsaima võimaluse, mh peaks liitumispunkt võrguga asuma liitujatele võimalikult lähedal
/---/ võrgu rajamine peab järgima kõikide meretuuleparkide arendajate huvisid ja tagama võrdsed
võimalused kõigile arendajatele“ ning samas peab võrgu väljaehitamise kõige optimaalsem lahendus
„olema kantud ka eesmärgist, et mõju võrgutariifidele oleks võimalikult väike“.
Esiteks, antud juhul tekiks selgelt põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise moment Liivi lahte
kavandatavate meretuuleparkide kahjuks. Ehkki Eesti-Läti neljanda elektriühenduse REP-iga ei
kavandata tõepoolest formaalselt ühegi konkreetse meretuulepargi ühendust põhivõrguga, jõuaks
praeguste trassikoridoride valiku piiresse jäädes Eesti-Läti neljanda elektriühenduse taristu igal juhul
muu hulgas Saaremaa läänerannikuni, tuues võimaliku liitumiskoha põhivõrguga neile arendustele
oluliselt lähemale. Nii vähendataks oluliselt ka nende meretuuleparkide põhivõrguga liitumise
potentsiaalseid kulusid. Liivi lahte kavandatavaid meretuuleparke ei ole kuidagi majanduslikult tasuvalt
võimalik üle Saaremaa kulgevale Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassile liita. Näiteks ka
energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu lisas 15 ptk-s 1.1.1.4 on märgitud: „Kui pikemas
perspektiivis on mõistlik tuuleparke ehitada Läänemerre, siis on ratsionaalne Liivi lahe aladelt
ühendada tuuleparke mandril asuvasse võrku ning Saaremaast läänes asuvate meretuulepargialade
puhul nende ühendamiseks kasutada läbi Saaremaa ehitatavat Eesti-Läti ühendust.“ Juba ka
korralduse nr 39 seletuskirja ptk-des 3 ja 6 on samuti viidatud, et Eesti-Läti neljas elektriühendus
võimaldab (algatamise järgse planeeringuala järgi) Saaremaast läänes arendatavate meretuuleparkide
liitumist. Seega on algusest peale selge, et Eesti-Läti neljanda elektriühenduse üle Saaremaa kulgev
trass saaks reaalselt võimaldada üksnes Saaremaast läänes, mitte Liivi lahes asuvate meretuuleparkide
ühendust põhivõrguga. Pealegi on juba aastaid tehtud nii riigi kui Eleringi otsustel ja teadmisel
ettevalmistusi Liivi lahte kavandavate meretuuleparkide liitumiseks mandrile ja kõnealuste protsesside
tagasipööramine muudaks nende tuuleparkide rajamise ajaliselt ebareaalseks. Näiteks Vabariigi
Valitsuse 04.08.2022 korraldusega nr 203 algatatud Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste REP-i
planeeringuala ei ulatu Saaremaa poolegi. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet algatas
22.12.2022 otsusega nr 1-7/22-4736 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise
veekaabelliini paigaldamiseks Liivi lahte Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamise eesmärgil
Audru suunal (tänaseks on valminud ka keskkonnamõju hindamise aruanne) ning Pärnu Linnavalitsus
andis 13.09.2022 otsusega nr 3-5.4/5207 projekteerimistingimused Saare-Liivi meretuulepargi
5 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024- 11/ENMAK%202035%20eeln%C3%B5u%20lisa%201%20Kavandatavate%20tegevuste%20ja%20tugiteemade%2 0kirjeldus.pdf 6 https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/801220 7 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?o=924&o2=924&u=null&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sb rq=3-5.4%2F520%20&itm=1261653&clr=history&pageSize=20&page=1
5
kaablitrassi ja alajaama ehitamiseks (põhivõrguga ühendamiseks maismaalõigus) samuti Audru suunal
(tänaseks on ehitusprojekt valmimisjärgus).
Teiseks, üle Liivi lahe kulgevate trassikoridoride alternatiivide juba asukoha eelvaliku tegemise
algfaasis välistamine ei ole millegagi põhjendatud. Tõime juba 22.10.2024 kirjas välja, et Eleringi „Eesti
elektrivarustuskindluse aruande 2022“8 (avaldatud Eleringi kodulehe andmetel 03.05.2023) ptk-s 3.1.2
oli märgitud: „2021.-2022. aastal viidi Eleringi poolt läbi Eesti-Läti 4. ülekandeliini võimalike
trassikoridoride eelanalüüs, mille tulemusena täiendava ülekandevõimsuse tagamiseks sobivaim algus
Eestis on läänerannikult suunaga Kura poolsaar Lätis“, kusjuures sama ptk joonisel 3.4 oli kujutatud
Eesti-Läti 4. ühenduse võimalikud trassikoridorid ning neljast variandist kaks kulgesid üle Saaremaa ja
kaks üle Liivi lahe. Eleringi detsembris 2023 avaldatud „Eesti elektrivarustuskindluse aruande 2023“9
ptk-s 3.2.3.2 viidati tollele samale, 2021.-2022. aastal läbi viidud eelanalüüsile, millest järeldati nüüd
juba aga, et ühendus tuleb rajada „Lihula piirkonnast üle Muhu ja Saaremaa“ ja ka joonisel 3.6 näidati
üksnes üle Saaremaa kulgevaid võimalikke trasse. Üksnes üle Saaremaa kulgevatele koridoridele viitab
ka detsembris 2024 avaldatud „Eesti elektrivarustuskindluse aruande 2024“10 ptk 3.1.3 joonis 3.3.
Paraku ei ole kuskil avaldatud, millisel terviklikul ja tõendatud analüüsil põhineb muutunud tulem, et
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassikoridori alternatiivid on keskendunud üksnes Saaremaad
ületavale variandile. Mingit analüüsi, kus oleks arvestatud kõiki mõjusid (majanduslikke,
keskkondlikke, sotsiaalseid jms), taastuvelektri eesmärki, meretuuleparkide realiseerimispotentsiaali
jne, pole olemas või vähemalt pole seda avaldatud, ammugi turuosalistega läbi arutatud. 22.01.2025
avaldatud Eleringi elektriülekandevõrgu arengukava 2025-203411 ptk-s 6.2.2 on püütud justkui
põhjendada trassikoridori üle Saaremaa kulgemist peamiselt soodsuse argumendil, võrrelduna Kilingi-
Nõmmest või Sindist läbi Liivi lahe Ventspilsi või Dundagasi kulgevate alternatiividega, märkides
ühtlasi, et Läti põhivõrguettevõtja soovib ühendust Ventspilsi, mitte Dundagasi kaudu. Niisugune
analüüs ei ole aga kuidagi tõenduspõhine ega piisav juba REP-i asukoha eelvaliku eelselt/väliselt Liivi
lahe trasside välistamiseks. Esmalt ei ole arvutuste alusandmed avaldatud ega kontrollitavad. Lisaks ei
ole analüüsitud Audrust läbi Liivi lahe kulgevat koridori, mis meie enda analüüsi järgi on kõige soodsam.
Samuti ei ole arusaadav, miks tuleb lähtuda just nimelt Läti põhivõrguettevõtja (väidetavatest)
eelistustest merekaabli randumiskoha osas. Pealegi oleme olnud Läti põhivõrguettevõtjaga suhtluses
ning meile arusaadavalt ei ole tegemist kategoorilise välistusega. Mitmed Liivi lahte ületavad
alternatiivid (isegi ilma meie välja toodud Audrust kulgeva trassita) on ka viidatud arengukava ptk-s
esitatud väidete järgi kas odavamad või sama maksumusega Saaremaad ületavate alternatiividega
võrreldes. Viimaks, aga mitte vähem olulisena - arvestada ei saa üksnes ühe või teise trassikoridori kulu
ja tehnilist lahendust eraldivõetuna. Eelkõige on ju oluline ühiskondlik kogukulu ja muu hulgas
taastuvelektri tootmisvõimsuste kiire saavutamine. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse
trassikoridoride võrdlemisel, hindamisel ja kaalumisel tuleb seega arvestada kõiki mõjusid korraga
8 https://elering.ee/sites/default/files/2023-05/elering_vka_2022.pdf 9 https://elering.ee/sites/default/files/2023-12/Elering_VKA_2023_WEB.pdf 10 https://www.elering.ee/sites/default/files/2024-12/Elering_VKA_2024.pdf 11 https://elering.ee/sites/default/files/2025- 01/Eesti%20elektri%C3%BClekandev%C3%B5rgu%20arengukava%202025-2034.pdf
6
(majanduslikke, keskkondlikke, sotsiaalseid jms), taastuvelektri eesmärki, meretuuleparkide
realiseerimispotentsiaali jne). Alles kogumis on võimalik jõuda fakti- ja tõenduspõhise järelduseni,
milline trassikoridor on sobivaim, k.a kas kõiki mõjusid arvestades on põhjendatud kasutada
Saaremaad või Liivi lahte ületavat koridori. Niisugune analüüs tuleb teha just nimelt REP-i käigus.
Mis puutub Saaremaa varustuskindluse argumenti, siis juba Eleringi „Eesti elektrivarustuskindluse
aruande 2023“ ptk-s 3.2.2 on kinnitatud, et Saaremaa varustuskindluse jaoks piisab 110 kV liinide
rekonstrueerimisest/rajamisest.
Seega puuduvad jätkuvalt asjakohased ja piisavad põhjendused, välistamaks üle Liivi lahe kulgevad
trassikoridorid juba asukoha eelvaliku algfaasis. Ühtegi kontrollitavat analüüsi, mis kinnitaks, et üle
Saaremaa kulgev trassikoridor on igal juhul objektiivselt eelistatum üle Liivi lahe kulgevast
trassikoridorist, ei ole esitatud. Jääme ka 22.10.2024 kirjas toodud põhjenduse juurde, et (eriti
niisuguses olukorras) nõuab REP-i loogika, et erinevaid asukohti kaalutaks just REP-i (k.a asukoha
eelvaliku ja mõju hindamise käigus) igakülgselt. Riigikohus on selgitanud, et kohustus kaaluda REP-i
asukoha eelvaliku tegemisel mitut võimalikku asukohta teenib muu hulgas eesmärki leida
kavandatavale ehitisele sobivaim asukoht, arvestades tasakaalustatult nii majanduslikke, sotsiaalseid,
kultuurilisi kui ka looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.12 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse
trassikoridoride võrdlemisel, hindamisel ja kaalumisel tuleb arvestada kõiki mõjusid (majanduslikke,
keskkondlikke, sotsiaalseid jms), taastuvelektri eesmärki, meretuuleparkide realiseerimispotentsiaali
jne. Alles kõigi nende aspektide kogumis on võimalik REP-i käigus jõuda faktipõhise järelduseni, milline
trassikoridor on sobivaim, k.a kas kõiki mõjusid arvestades on põhjendatud kasutada Saaremaad või
Liivi lahte ületavat koridori.
Seega kordame ettepanekut Eesti-Läti neljanda elektriühenduse REP-i trassikoridoride valiku (ja
kaasnevalt planeeringuala) laiendamiseks nii, et Eesti-Läti neljanda elektriühenduse REP-i
trassikoridoridena võrreldaks, hinnataks ja kaalutaks kõikide aspektide (majanduslikud,
looduskeskkonnaga seotud, sotsiaalsed jms mõjud, taastuvelektri eesmärgid, meretuuleparkide
realiseerimispotentsiaal) vaates ka üle Liivi lahe kulgevaid alternatiive.
***
Oleme valmis koostööks ning vastame täiendavatele küsimustele meeleldi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rene Tammist
12 RKPJKo nr 5-18-4, p 84.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|