Kiri

Digiallkirjad

Kinnitatud

kultuuriministri määrusega nr 57

kuupäev digitaalallkirjas

Muistsete põldude kultuurimälestiseks tunnistamine

Vastu võetud kultuuriministri 20. veebruari 2025.a käskkirjaga nr 57

Muinsuskaitseseaduse § 11 lg 3 ja § 19 lg 1 alusel:

1. Tunnistan kultuurimälestiseks (kinnismälestiseks) muistsed põllud mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“ (asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Suurepsi küla; Hindriku, KÜ 39201:001:0291; Koplimäe, KÜ 39201:001:2141; Madise, KÜ 20501:001:1447; Madisemetsa, KÜ 20501:001:1448).

2. Kehtestan mälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.

Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestise andmed kultuurimälestiste registrisse ja riigi maakatastrisse.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

I. Asjaolud

1.1. Muistsed põllud paiknevad Hiiu maakonnas Hiiu vallas Suurepsi küla keskosas 28,2 ha suurusel tasandikul. Maa-alast loode poole jäävad kõrgema reljeefiga Känsamäed ning ida poole madalamad niiskema pinnasega alad ja Põhjarannasoo. Piirkond on valdavalt lage või kaetud hõreda metsaga. Muistsetest põldudest ida ja lõuna pool asetsevad ajaloolised talukohad. Ala keskosas loode-kagu suunalisel kõrgemal seljandikul asuvad riikliku kaitse all olevad kivikalmed (kultuurimälestise registris numbrid 8930 ja 8931), mis on leiumaterjali ning mujalt Eestist teadaolevate analoogiate põhjal dateeritud ajaarvamise vahetusse või esimestesse sajanditesse pKr.

1.2. 1997. aastal avastas arheoloog Aivar Kriiska kivikalmetest vahetult kirdes lagedal alal asuvad muistsete põldude struktuurid, sh põllukivihunnikud ning põllupeenrad ning kesk- ja uusaegse asulakoha (13.–17. sajand) kultuurkihi. Info M. Reppo 2022. aasta uuringuaruandest „Arheoloogiline jälgimine Suurepsi külas Hiiumaal“: https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/UT-116_Ajlg_2022_ReppoM_kk-8930_ak-mp-30931_Hiiumaa-Suurepsi-Madisemetsa.pdf

1.3. Keskkonnaamet teavitas 29.03.2021 Muinsuskaitseametit, et on võtnud menetlusse Avalor Invest OÜ poolt esitatud Suurepsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse. Uuringuluba taotleti Madisemetsa (KÜ 20501:001:1448) katastriüksusele. Muinsuskaitseameti seisukohta arvestades andis Keskkonnaamet 15.07.2021 Avalor Invest OÜ-le geoloogilise uuringu loa nr L.MU/512640.

1.4. Septembris 2021 kontrollis Muinsuskaitseamet üle Suurepsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loataotluse seletuskirja lisas oleva uuringuplaani ning jõudis järeldusele, et ei pööranud seisukoha kujundamisel piisavalt tähelepanu taotluses kirjeldatud uuringumetoodikale, mille kohaselt on planeeritud rajada 20 kaevandit ristilõikega 2,5 × 4 m ja sügavusega 6 m. Muinsuskaitseamet oli eelnevalt seisukoha kujundanud üksnes puuraukude tegemise osas, muude uuringumeetodite suhtes jäi arvamus avaldamata. Uuringukaevandid olid plaani alusel kavandatud asulakoha ja muistse põldude alale, kus esineb nii põlluharimise käigus tekkinud kividest struktuure kui ka asulakoha arheoloogilist kultuurkihti. Kirjeldatud geoloogiliste uuringute metoodika kahjustaks pöördumatult piirkonnas säilinud arheoloogiapärandit.

1.5. 29.09.2021 võttis Muinsuskaitseamet peadirektori käskkirjaga nr 59-A muistsed põllud 6 kuuks ajutise kaitse alla.

1.6. 29.03.2022 pikendas Muinsuskaitseamet peadirektori käskkirjaga nr 29-A asulakoha ja muistsete põldude ajutist kaitset 6 kuu võrra.

1.7. 2022. aasta aprillis tee rajamisel toimunud arheoloogilise uuringu käigus leidis arheoloog Monika Reppo Madisemetsa kinnistu (KÜ 20501:001:1448) lõunaosast nii 16.–17. sajandi asulakohaga seotud arheoloogilisi leide kui ka 19. sajandi arheoloogilist leiumaterjali, mis näitab asustuse pikaajalist järjepidevust tänapäevani.

1.8. 25.08.2022 esitasid 21 Suurepsi küla elanikku Muinsuskaitseametile ühise ettepaneku muistsete põldude kaitse alla võtmiseks, rõhutades, et maa-ala ajutise kaitse lõppemisel on oht piirkonnas oleva arheoloogilise kultuurkihi säilimisele, kuna objektile on väljastatud geoloogilise uuringu luba. Ettepaneku lisana esitati arheoloog Ulla Kadaka koostatud maa-ala arheoloogiamälestise kriteeriumitele vastavuse hindamine.

1.9. Muinsuskaitseamet küsis 22.09.2022 arvamust muistsete põldude mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise kohta Hiiumaa Vallavalitsuselt, Keskkonnaametilt ja mälestise alale jäävate katastriüksuste omanikelt. 26.09.2022 vastas Muinsuskaitseamet Suurepsi küla elanike pöördumisele, et kaalub maa-ala kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse algatamist.

1.10. Keskkonnaamet vastas 26.09.2022 Muinsuskaitseametile, et planeeritav mälestise ala ei jää ühelegi kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse, kuid alal asuvad erinevad III kaitsekategooria taimeliigid. Keskkonnaamet on seisukohal, et ala mälestisena kaitse alla võtmine ei mõjuta kaitsealuste liikide elutingimusi, mistõttu ei esita täiendavaid tingimusi maa-ala mälestiseks tunnistamise kohta.

1.11. Hiiumaa Vallavalitsus ei esitanud 04.10.2022 edastatud arvamuse kohaselt menetluse algatamise koha vastuväiteid ja soovis olla kaasatud ka järgmistes menetlusetappides.

1.12. 05.10.2022 esitas Koplimäe (KÜ 39201:001:2141) kinnistu omanik enda ja veel ühe eraisiku nimel seisukoha, et nad ei soovi piirkonda uusi kaevandusi, vaid pooldavad maa-ala ajaloo väljauurimist.

1.13. Teised menetlusosalised menetluse algatamise kaalumise osas arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud.

1.14. Muinsuskaitseamet otsustas 13.04.2023 muistsete põldude mälestiseks tunnistamise menetluse algatada.

II. Mälestise koosseis ja piir

2.1. Mälestis koosneb 28,2 ha suurusel alal paiknevatest muistsete põldude kasutusajal tekkinud põllukivihunnikutest, kividest kuhjatud põllupiiretest ning pinnasest ja kividest kokku küntud põllupeenardest.

2.2. Mälestise piir on määratud vastavalt arheoloogilistel väliuuringutel Info eespool viidatud M. Reppo 2022. aasta uuringuaruandest „Arheoloogiline jälgimine Suurepsi külas Hiiumaal“ saadud andmetele ning ajaloolistele allikatele EAA.3724.4.606 – Karte den Laendereien den zum privaten Gute Dago-Hohenholm gehörigen Dorfschaften Suurepse, Hirmuste, Kaleste, Kalana und des Gesindes Ristna sowie von den Hofs Waldstücken : Ristna-mets, Kaleste- u. Penduste-nöm / Kõrgesaare mõisa külade Suurepse, Hirmuste, Kaleste, Kolana, Ristna, Ristnametsa, Kaleste ja Penduste nõmme plaanid. Maamõõtja F.Eurich. M 1:4200, 1881-1883. Viide: https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=20465. Mälestise ala piirneb põhjast, läänest ja lõunast ajalooliste teedega, mis ümbritsevad maaharimiseks sobivat maa-ala. Idakülje markeerimisel on arvesse võetud nii arheoloogiliste uuringute tulemusi kui ka reljeefikaardil näha olevate põllustruktuuride asukohti. Mälestise piiridest on välja jäetud mälestise idaküljel olevad katastriüksuste hoonestatud piirkonnad, samuti kirde poole jäävad väiksemad põllulapid, sest neil aladel ei ole tuvastatud muistsete põldude ala.

2.3. Mälestise ala asub katastriüksustel Hindriku, KÜ 39201:001:0291 ja Madisemetsa, KÜ 20501:001:1448, osaliselt Koplimäe, KÜ 39201:001:2141; Madise, KÜ 20501:001:1447. Mälestise piir on toodud käskkirja lisas 1.

III. Riikliku kaitse kriteeriumid

3.1. Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus) sätestatud kriteeriumitest. Asi või maa-ala võib vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.

Üldised kriteeriumid

3.1.1. Riikliku kaitse üldisest kriteeriumitest vastab mälestis muistsed põllud:

3.1.2. selektiivsuse kriteeriumile (määruse § 2 p 2), kuna Hiiumaal on teada vaid üksikud muistsed põllud. Seejuures võrreldes kaitse all olevate Kõpu muistete põldudega (kultuurimälestiste registris number 8928), on Suurepsi muistsed põllud säilinud kompaktselt, maastikul hästi jälgitavalt, puutumatult ja terviklikult. Laiemalt on sarnaseid muistsete põldude komplekse Eestis peamiselt säilinud Põhja-Eestis, läänepoolses mandri Eestis ja Saaremaal. Suurepsi muistsed põllud on oluline näide nii kohaliku piirkonna kui ka laiemalt Eesti põlluharimis- ja asustusajaloo arengust, esindades seeläbi väärtuslikumat osa Eesti kultuuripärandist. Kuna põllustruktuurid on esinduslikud ja oma algses asukohas hästi säilinud, on ajas nende kultuuriväärtus kumuleeruv.

3.1.3. originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile (määruse § 2 p 3), kuna Suurepsi küla muistsetel põldudel on tuvastatavad kümned iseloomulikud maapealsed struktuurid – sajandite jooksul kuhjunud põllukivihunnikud, pinnasest ja kividest kokku küntud põllupeenrad ja põllupiirete jäänused, tänu millele on võimalik mälestise ala väga täpselt piiritleda. Lisaks on struktuurid mälestise sees säilinud piisavalt hästi, et osaliselt rekonstrueerida kunagi aktiivselt kasutusel olnud põllualasid, näiteks põllupeenardega ääristatud väiksemaid põlluüksuseid, võimalikke maalappe eraldavaid teeradu ja erineva põllumajandusliku otstarbega alasid kompleksi sees. Need näitavad põllumajandusliku maakasutuse mitmekesisust mälestise alal.

Arheoloogiamälestise kriteeriumid

3.2. Arheoloogiamälestise kriteeriumitest vastab mälestis muistsed põllud:

3.2.1. vanuse ja asukoha kriteeriumile (määruse § 4 p 1), kuna Suurepsi külas säilinud muistsed põllud pärinevad teadaolevalt kesk- ja uusajast, st maa-alalt on leitud arheoloogilisi leide, mis on dateeritud 13.–19. sajandisse. Eestis tehtud muistsete põldude uuringud näitavad, et kesk- ja uusaegsed põllud on sageli alguse saanud muinasajal ehk enne 13. sajandit, seda eriti kohtades, mille läheduses on teisi varaseid muistiseid. Seetõttu on suur tõenäosus, et ka Suurepsi muistsed põllud pärinevad muinasajast ning seda näitab ka põldude alal asuvad kaks muinasaegset kivikalmet (kultuurimälestiste registri number 8930 ja 8931). Põllud koos kivikalmetega näitavad piirkonna järjepidevat asustatust.

3.2.2. teabe teadusliku väärtuse ja ainulaadsuse kriteeriumile (määruse § 4 p 2), kuna maa-alal on säilinud põllusüsteemid, mis annavad tähelepanuväärset informatsiooni laiemalt kogu Euroopa, sh Eesti ning kitsamalt Hiiumaa asustusajaloo ja minevikus elanud inimeste elu- ja majandusviiside ning maastiku kasutuse kohta. Suurepsi külas paiknevad muistsed põllud pakuvad unikaalse võimaluse uurida kesk- ja uusaegsete saare elanike toitumist, maaharimise meetodeid ja praktikaid, kuidas inimesed on neid ümbritsevat maastikku kasutanud ja kujundanud. Seni on valdav osa teadustöödest keskendunud Põhja- või Lääne-Eesti muistsete põldude uurimisele ning saartel säilinud põllud on jäänud tähelepanuta. Seetõttu pakub Suurepsi kompleks väga head võimalust võrrelda mandril ja saartel olevate muistete põldude sarnasusi ja erinevusi. Muuhulgas kas saare keskkonna isoleeritus tähendas seda, et mõned muistsed praktikad olid saarel pikaajalisemalt kasutusel. Laiemalt on põlluharimine tugevalt mõjutanud kogu inimajaloo kulgu, kuid näiteks Euroopa erinevates piirkondades on nii tugeva arendussurve kui ka tänapäevase intensiivse põllumajanduse tõttu suur osa veel eelmisel sajandil säilinud muistsetest põldudest hävinenud. Seetõttu on ka Suurepsi muistsetel põldudel rahvusvaheline tähtsus laiemalt Euroopa põllumajandus- ja asustusajaloo uurimisel.

3.2.3. silmapaistvuse ja erilisuse kriteeriumile (määruse § 4 p 3), kuna muistsete põldude iseloomulikud elemendid, põllukivihunnikud ja kividest põllupeenrad, eristuvad maastikul ulatuslikul alal selgelt. Muistsetele põldudele iseloomulikud tunnused väljenduvad Suurepsi külas väga ilmekalt, kuna mälestise ala on valdavalt avatud maastik, mistõttu nii üksikud põllukivihunnikud ja põllupiirded, kui ka laiemalt kogu põllusüsteem ja struktuuride omavaheline paiknemine on looduses kohapeal hästi nähtav. Teisi sarnaseid nii hästi säilinud näiteid Hiiumaal ei leidu. Muistsed põllud tervikuna koos kivikalmetega (kultuurimälestise registris numbrid 8930 ja 8931) iseloomustavad ala mitmekesist järjepidevat kasutust aastatuhandete vältel, sümboliseerivad funktsioonide põimumist ning on ilmekaks kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajaks. Muistsed põllud on nende kasutusajal olnud kogukondlikuks paigaks, mille rajamisele ja kasutamisele on ühel või teisel moel kaasa aidanud enamik või kõik piirkonna elanikud. Laiemalt on maaviljelusel Eesti ajaloos oluline koht, kuna inimeste elurütm on sajandeid olnud määratud põllupidamisega seotud töödest ja põldude saagikus on otseselt mõjutanud kogukondade käekäiku, mistõttu on iga säilinud muistne põld tähtis.

3.2.4. kirjalikes allikates kajastumise ja haridusliku väärtuse kriteeriumile (määruse § 4 p 5), kuna kirjalikes allikates on Suurepsi küla esmakordselt mainitud 16. sajandil (1564 nimega Surpex Jurgen, 1565 nimega Swre bäckz by või Surpexby). Varaseim Suurepsi küla detailselt kujutav kaart Eesti Rahvusarhiivis pärineb aastaist 1881–1883 (koostaja Friedrich Eurich), millel on näha talude paiknemine samades kohtades kus tänapäevalgi ehk külastruktuur on püsinud puutumatuna vähemalt üle saja aasta. 19. sajandi kaartidel on samuti märgitud põllumaad kui osa külastruktuurist. Mälestisel on ka hariduslik väärtus, kuna maastikul on võimalik näha ja näidata konkreetseid põlluharimisega seotud struktuure, mille abil uurida sajandite eest kasutusel olnud põlluharimisviise, et mõista maaviljeluse arengut läbi aja ning anda kogutud teadmisi edasi huvilistele, turistidele, õpilastele ja tulevastele põlvedele. Seejuures on võimalik saada ja anda edasi teavet kasutatud tööriistade, kündmismeetodite jms kohta, rekonstrueerida traditsioonilisi põlluharimismeetodeid ja -vahendeid. Eelnevale lisaks võimaldab muistsete põldude vaatlemine analüüsida maa-ala mitmekihilisust ning näidata, kuidas suhestuvad ja jagavad ühist maastikku nii minevikus elanud inimeste loodud struktuurid kui ka tänapäeva ehitised ja rajatised.

3.2.5. säilitatavuse kriteeriumile (määruse § 4 p 6), kuna muistsed põllud on säilinud Suurepsi külas läbi sajandite. Muistete põldude struktuurid näitavad selle konkreetse maa-ala põllumajandusliku kasutuse järjepidevust ja mitmekesisust, mistõttu on oluline, et need struktuurid säilivad ka edaspidi oma algses asukohas.

3.3. Muistsed põllud vastavad nii riikliku kaitse üldistele kui ka arheoloogiamälestise kriteeriumitele, mistõttu on põhjendatud maa-ala tunnistada kultuurimälestiseks liigiga „arheoloogiamälestis“. Selleks, et tagada muistsete põldude säilinud osade edasine säilivus, on vajalik maa-ala riikliku kaitse alla võtta. Kaitse alla võtmine on muistsete põldude tervikliku säilimise seisukohast määrava tähtsusega, kuna vaid sel moel saab tagada põllustruktuuride ja neis sisalduvate väärtuslike elementide ja teabe alal hoidmise. Uute objektide kultuurimälestiseks tunnistamine on oluline, et kaitsta unikaalseid objekte, mida hävimise korral ei ole võimalik taastada.

IV. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

4.1. 23.10.2024 saatis Muinsuskaitseamet muistsete põldude kultuurimälestiseks tunnistamise eelnõu Hiiumaa Vallavalitsusele, puudutatud kinnistute neljale omanikule ja Keskkonnaametile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

4.2. 11.11.2024 andis Hiiumaa Vallavalitsus teada, et neil puuduvad vastuväited muistsete põldude kultuurimälestiseks tunnistamise kohta.

4.3. 19.11.2024 edastas Keskkonnaamet seisukoha, et ala mälestisena kaitse alla võtmine ei mõjuta maa-alal olevate kaitsealuste liikude elutingimusi, mistõttu ei esita Keskkonnaamet täiendusi mälestiseks tunnistamise kohta.

4.4. Teised menetlusosalised arvamust ei avaldanud.

V. Kultuurimälestiseks tunnistamise põhjendus

Mälestise muistsed põllud kultuuriväärtus

5.1. Riiklik kaitse antakse MuKS § 10 lg 1 alusel ainult sellele kultuuriväärtusega asjale või maa-alale, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Nende säilitamine ja mistahes kahjustamise võimaluse ärahoidmine on nii riigi kui ka omanike kohustus.

5.2. MuKS § 11 lg 3 ütleb, et arheoloogiamälestis on inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline kultuurkiht.

5.3. Muistsetest põldudest Suurepsi külas on säilinud maastikul näha olevad kivikoristuse käigus kokku kuhjatud põllukivihunnikud, kividest põllupiirded ning pinnasest ja kividest kokku küntud põllupeenrad. Muistsete põldude teaduslik uurimine nii Eestis kui mujal näitab, et nimetatud struktuuridest koosnevad põllud moodustavad maastikul põllusüsteeme, mille põllumajanduslik kasutus on pikaajaline ja järjepidev. Põllustruktuuride alumised kivi- ja pinnasekihid on dateeringute põhjal sageli rajatud sadu aastaid varem kui hilisemad ehk kõige pealmised kihid, sageli on põllukivihunnikutesse kive peale veetud ka lähiminevikus. Samuti leidub põllusüsteemide sees arheoloogilist materjali põldude alal varem olnud asustuse kohta, näiteks nii elu- kui matmispaikadena. Suurepsi küla muistsete põldude paiknemine maastikul – nii struktuuride eriilmelisus kui ka lähedal asuvad kalmed – näitab, et ka siinsed põllud on kasutusel olnud pikema aja vältel.

5.4. Muistsed põllud moodustavad tervikliku kompleksi koos Suurepsi asula ja lähedalasuvate kivikalmetega ning on suure teadusväärtusega Eesti agraarajaloo arenemise ja mineviku inimeste igapäevaelu uurimisel. Hiiumaal säilinud muistseteid põlde saab võrrelda säilinud samaaegsete põldudega Saaremaal ja mandri Eestis, võimaldades seeläbi võrrelda erinevates piirkondades elanud, ent siiski üksteisega kokku puutunud kogukondade eluviise. Sedasorti võrdlused ja analüüsid rikastavad märkimisväärselt meie teadmisi Eesti ajaloost.

5.5. Muistsed põllud on oluline allikas ka Hiiumaa asustus- ning agraarajaloo mõistmisel, kuna Suurepsi põldudele sarnaseid nii hästi säilinud näiteid Hiiumaalt teada ei ole.

5.6. Võttes aluseks vastavust nii riikliku kaitse üldistele kui ka arheoloogiamälestise kriteeriumitele, on Suurepsi kesk- ja uusaegsed muistsed põllud väärtuslikum osa Eesti kultuuripärandist, kuna need põllustruktuurid on unikaalse teadusliku väärtusega, ainulaadsed nii Hiiumaa kui ka Eesti kontekstis, maastiku ajalise mitmekihilisuse väljendajad, silmapaistvad ja unikaalselt erilised, ning lisaks teaduslikule väärtusele kannavad need ka suurt hariduslikku ja seeläbi olulist ühiskondlikku väärtust.

Avalik huvi

5.7. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o. üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade, sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine ja kaitse. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte.

5.8. MuKS § 3 lõike 1 kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus. Eesti riik on ühinenud rahvusvaheliste lepingutega ja võtnud endale kohustuse tagada riiklikult olulise kultuuripärandi säilimine. Samuti tuleneb kultuuripärandi hoidmise kohustus Eesti Vabariigi põhiseadusest.

5.9. Kuna kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, näeb riiklikult olulistele kultuuripärandi objektidele MuKS ette kitsenduste seadmise. See lubab seada mälestistega seotud tegevustele ja töödele kõrgendatud nõudmised, mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise.

5.10. Säilinud muistsed põllud on olulised, andes ülevaate nii Eesti põlluharimise arengust kui ka Hiiumaa keskaegsete, varauusaegsete ja uusaegsete asukate elust, sh igapäevaelust, toitumisest ja kaubandussuhetest ning ühtlasi peegeldab mitmesaja aasta pikkust asustuslugu, mis on oluline informatsioon, et mõista ja mõtestada minevikus toimunut. Muistsete põldude säilimine on vajalik kultuurilise järjepidevuse tagamiseks, mis omakorda aitab kaasa ühiskonna tasakaalustatud arengule. Arvestades eeltoodut, seisneb konkreetsel juhul avalik huvi ühiskonna vajaduses säilitada kultuuriväärtusi nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele.

Kaitsevöönd

5.11. MuKS § 14 lg 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, kinnismälestiste vaadeldavus ning mälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.

5.12. Suurepsi külas asuvad muistsed põllud on piiritletud teede ja hoonekompleksidega, mistõttu on looduses mälestise maa-ala ulatus kergelt jälgitav. Ühtlasi on tagatud mälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning mälestise vaadeldavus. Kuna mälestise maa-ala ulatuse määramisel on tuginetud maapealsete põllustruktuuride paiknemisele, võib muistsete põldudega seotud arheoloogilise kultuurkihi esinemist väljaspool mälestise ala pidada vähe tõenäoliseks. Kõike silmas pidades, ei kehtestata mälestisele kaitsevööndit.

Leevendused

5.13. MuKS § 19 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse mälestiseks tunnistamise käskkirjas leevendused MuKS § 52 lg 1–3 ja § 62 lg 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning § 58 lg 1–3 ja §-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid tehakse.

5.14. Seaduses sätestatud tööde tegemise loakohustusest leevenduste tegemine ei ole Suurepsi muistsete põldude alal asjakohane, kuna mälestisega seotud arheoloogiline kultuurkiht, sh struktuurid ja leiud, paiknevad osaliselt maa peal või vahetult maapinna läheduses. Seetõttu nii kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd kui ka maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses mõjutavad otseselt mälestise säilimist.

5.15. Tavapärast maaharimist, igapäevaseid aiatöid ega loomade karjatamist ei loeta seejuures tööde tegemise luba vajavaks kaeve- või muuks pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödeks.

Mõjud

5.16. Maa-ala arheoloogiamälestiseks tunnistamisega kaasnevad MuKS-ist tulenevad kitsendused eesmärgiga tagada kultuuripärandi parem säilimine.

5.17. Muistsete põldude alaga kattuvad kaks arheoloogiamälestist: kivikalme „Kalmavare“ (kultuurimälestiste registris number 8930) ja kivikalme „Kalmavare“ (number 8931). Olemasolevate mälestiste alal ja nende kaitsevööndis jäävad kehtima nende mälestiste säilimist tagavad kitsendused. Vastavalt MuKS § 58 lg 5 kui töid planeeritakse maa-alal, kus asub nii kivikalme kaitsevöönd kui ka muistsete põldude mälestise ala, on vaja esitada tööde tegemise loa taotlus.

5.18. 2010. aastal kehtestati Kõrgessaare valla teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“, mille kohaselt ulatub mälestise alale põhjaküljes Suurepsi kruusakarjäär, ning 2018. aastal algatati Hiiumaa valla üldplaneering, kus on Suurepsi kruusakarjääri maa-ala kavandatud tunduvalt väiksemal maa-alal, mis ei kattu muistsete põldude alaga.

5.19. Käskkirja kehtestamine ei välista täielikult kaeve- ja ehitustegevust ega kehtestatud planeeringute elluviimist, kuid ennetavalt on vajalik kaaluda võimalusi arheoloogilise kultuurkihi säilitamiseks ning arvestada arheoloogilise uuringu tegemise kohustusega. MuKS § 31 lg 1 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutumata kujul ning viivitamata teavitama sellest ametit sõltumata sellest, kas piirkond on riikliku kaitse all või mitte. Kui tööde käigus leitakse arheoloogiline leid, tuleb sellest samuti viivitamatult Muinsuskaitseametile teada anda. Muistsete põldude kultuurimälestiseks tunnistamisega saab maaomanik või valdaja tööde tegemise planeerimise faasis kultuuripärandiga arvestada, vältides seeläbi ootamatusi, mis muudavad tööde tegemise keerulisemaks ja ettenähtust kallimaks.

5.20. Ettevaatuspõhimõtte (MuKS § 3 lg 4) kohaselt peavad mälestisele suunatud tegevused vähendama mälestise hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Kinnismälestisel tööde tegemisel järgitavaid nõudeid reguleerivad MuKS §-d 49, 50, 52, 54, 55 ja 58, mille kohaselt tuleb arheoloogiamälestisel tehtavate tööde (ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd ning maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses) puhul Muinsuskaitseametile esitada vastavalt tööde tegemise loa taotlus. Lisaks sellele kooskõlastab pädev asutus Muinsuskaitseametiga ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitise ehitamise mälestisel ja kaitsevööndis ning kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise arheoloogiamälestisel. Ühtlasi peab Muinsuskaitseamet olema edaspidi kaasatud mälestise alal projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlusse.

5.21. Lähtudes MuKS-i eesmärgist tagada kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus ning arvestades seatavate piirangute ulatust, st keelatud on ainult mälestist ja selle välisilmet hävitavad tegevused, kaalub muistsete põldude kaitse vajadus üle võimalikud erahuvid mälestise alale jäävaid kinnistuid täiesti vabalt kasutada. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Arvestades eeltoodut kaalub soov säilitada riiklikult olulise tähendusega kultuuriväärtus käesoleval juhul üle omaniku õigused omandi piiranguteta käsutamiseks ja ettevõtluseks.

5.22. Lähtuvalt kavandatavatest pinnasesse sekkuvate tööde iseloomust on Muinsuskaitseametil õigus määrata tööde tegemise tingimusi, sh uuringu tegemise kohustust, kuid samuti keelduda tööde lubamisest, kui on oht mälestise säilimisele. MuKS-i ja käskkirjaga seatud piirangud on kehtestatud ulatuses, mis tagab mälestise säilimise ja kaitse. Käskkirja lahendused on proportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes ehk mõjutavad õiguste ja vabaduste kasutamist võimalikult minimaalselt. Loa taotlemisel selgub ja määratakse kindlaks, kas on vaja teha uuringuid või eritingimustega seada töödele nõudeid. Uuringud ja tingimused töödele võimaldavad proportsionaalselt kaitsta mälestist ning teostada omandiõigust. Loa taotlemine ise ei ole omaniku jaoks ülemäärane nõue. Muinsuskaitseamet teeb otsustuse võimalikult kiiresti ja omanikku menetlusse kaasates. Ameti määratud arheoloogilise uuringu puhul on võimalik taotleda uuringutele kulunud summa hüvitamist MuKS-i § 48 lõike 2 alusel.

VI. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

6.1. Enne kultuurimälestiseks tunnistamist kuulatakse ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht. Muinsuskaitse Nõukogu tutvus eelnõuga 04.02.2025 toimunud koosolekul ja otsustas ettepanekut toetada.

Heidy Purga

Kultuuriminister

Lisa 1. Mälestise Muistsed põllud piir ja koordinaadid

Lisa 1

Kultuuriministri 20.02.2025 2025. a käskkirja nr 57

„Muistsete põldude ja asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamine“ juurde

Kaart 1. Mälestise Muistsed põllud piir.

Tabel 1. Mälestise Muistsed põllud piiri koordinaadid

NrXY

16533444394944

26533440394948

36533431394957

46533426394964

56533413394975

66533394394994

76533388395002

86533372395024

96533370395028

106533358395053

116533356395059

126533352395075

136533349395085

146533346395093

156533339395103

166533339395103

176533337395106

186533336395111

196533332395125

206533330395133

216533327395140

226533319395150

236533311395159

246533301395163

256533293395166

266533288395168

276533273395176

286533273395176

296533273395176

306533268395178

316533254395181

326533240395184

336533225395189

346533215395193

356533195395205

366533170395222

376533160395223

386533155395195

396533149395188

406533131395155

416533130395035

426533096394997

436532977395063

446532937395086

456532891395129

466532850395161

476532822395228

486532775395253

496532770395251

506532714395251

516532712395251

526532647395066

536532642395052

546532642395039

556532633395002

566532630395001

576532626394982

586532625394969

596532628394911

606532939394738

616533091394660

626533188394713

636533191394717

646533195394721

656533203394726

666533212394731

676533222394737

686533235394742

696533251394747

706533352394803

716533354394806

726533368394821

736533376394833

746533380394839

756533383394846

766533394394871

776533406394891

786533418394908

796533426394920

806533435394928

816533441394932

826533451394939