Kiri

Digiallkirjad

Kinnitatud

kultuuriministri määrusega nr 49

kuupäev digitaalallkirjas

Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

Vastu võetud kultuuriministri 19. veebruari 2025.a käskkirjaga nr 49

Muinsuskaitseseaduse § 14 lg 1 ja lg 2, § 19 lg 1, § 20 lg 1 p 7 ja lg 2 alusel:

1. Tunnistan kultuurimälestiseks (kinnismälestiseks) Harju maakonnas Tallinna linnas Haabersti linnaosas Veerme tn 1 (KÜ 78401:101:3349) katastriüksusel asuva „Kivikalme“ mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“.

2. Kehtestan mälestise „Kivikalme“ piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.

3. Kehtestan mälestise „Kivikalme“ kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2.

4. Lõpetan Tallinna linnas Haabersti linnaosas Veerme tn 1 (KÜ 78401:101:3349) katastriüksusel asuva arheoloogiamälestise „Kivikirstkalme“ (kultuurimälestiste registris nr 2632), arheoloogiamälestise „Kivikirstkalme“ (kultuurimälestiste registris nr 2633), arheoloogiamälestise „Kivikirstkalme“ (kultuurimälestiste registris nr 2634), arheoloogiamälestise „Kivikirstkalme“ (kultuurimälestiste registris nr 2635) ja arheoloogiamälestise „Kivikirstkalme“ (kultuurimälestiste registris nr 2636) kultuurimälestiseks olemise.

5. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktid 44—48.

Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestise ja kaitsevööndi andmed ning mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

I. Asjaolud

1.1. Tallinna linnas Haabersti linnaosas Veerme tn 1 (KÜ 78401:101:3349) katastriüksusel paiknevad kivikirstkalmed võeti kultuurimälestistena riikliku kaitse alla kultuuriministri 30.08.1996. a määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktidega 44—48. Kivikirstkalmed on kantud kultuurimälestiste registrisse numbritega (edaspidi registri nr) 2632—2636.

1.2. Juunis, juulis ja septembris 2019. aastal viis arheoloog Gurly Vedru Tallinna Linnaplaneerimise ameti tellimusel läbi arheoloogilised uuringud2019. aastal läbi viidud arheoloogiliste uuringute aruanne: https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-22590_A-leire&eelu_2019_VedruG_kivikalme-2632-2633-2634-2635-2636_Tln-VeermeTn1&H2rgm2eTn25jt.pdf , et teha kindlaks, kas kaitsealused kivikirstkalmed registri nr-ga 2632—2636 on veel säilinud ning kus need maastikul tegelikult paiknevad, samuti taheti välja selgitada, kas alal on veel avastamata muistiseid. Uuringute raames kaevati muuhulgas prooviauke Veerme tn 1 (KÜ 78401:101:3349), Mäeküla tn 7 (KÜ 78401:101:3351), Mäeküla tn 9 (KÜ 78401:101:4780), Mäeküla tn 15 (KÜ 78401:101:3329) ja Härgmäe tn 25 (KÜ 78401:101:4540) kinnistutel, kus kontrolliti kõrgemaid künkaid, mis oleks võinud olla kalmed või põllukivihunnikud. Uuringute käigus ei tuvastatud kaitsealuste kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 asukohti. Küll aga avastati Härgmäe tn 25 ja Veerme tn 1 katastriüksustelt kaks säilinud kivikalmet, mis ei olnud seostatavad kaitsealuste kivikirstkalmetega.

1.3. 28.04.2023 toimunud Muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi eksperdinõukogu koosolekul tehti Gurly Vedru eksperdihinnangule tuginedes ettepanek võtta kultuurimälestisena kaitse alla Veerme tn 1 kinnistul paiknev kivikalme ja lõpetada hävinud kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 riiklik kaitse. Samuti leiti, et 2019. aastal toimunud uuringute käigus Härgmäe tn 25 avastatud kivikalme kaitse alla võtmine ei ole asjakohane, kuna kinnistul on pinnas aluspaeni tühjaks kooritud ning sellest tulenevalt ei ole kalme säilinud.

1.4. 01.10.2024 otsustas Muinsuskaitseamet algatada Veerme tn 1 kinnistul paikneva kivikalme mälestiseks tunnistamise ja kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 mälestiseks olemise lõpetamise menetluse, võttes arvesse 2019. aastal teostatud arheoloogiliste uuringute tulemusi ning arheoloogiapärandi eksperdinõukogu ettepanekut.

II. Mälestise koosseis ja piir

2.1. Mälestise „Kivikalme“ piir on määratud vastavalt väliuuringutel saadud mõõdistamisandmetele. Mälestise 78,2 m² ala jääb eraomandis olevale Veerme tn 1 (KÜ 78401:101:3349) kinnistule.

2.2. Mälestiste registri nr-tega 2632—2636 riikliku kaitse lõpetamine hõlmab eelnevalt nimetatud Veerme tn 1 kinnistut, millele jäävad mälestiseks olemise lõpetamisele kuuluvad kivikirstkalmed (tähistatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses kultuurimälestiste kihil punktsümbolitena).

III. Riikliku kaitse kriteeriumid

3.1. Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust.

3.2. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus) sätestatud kriteeriumitest. Asi või maa-ala võib vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.

3.3. Kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 vastavust mälestise kriteeriumitele ei ole võimalik hinnata, kuna on alust arvata, et need mälestised on hävinenud.

Üldised kriteeriumid

3.4. Riikliku kaitse üldistest kriteeriumitest vastab Veerme tn 1 kinnistul paiknev mälestis „Kivikalme“:

3.4.1. selektiivsuse kriteeriumile (määruse § 2 punkt 2). Iga säilinud kivikirstkalme kaitsmine on oluline, sest nende uurimine annab väärtuslikku informatsiooni 1200—400 eKr elanud inimeste eluolu, asustuse, ühiskondliku korralduse, matmiskombestiku, laiema kultuurilise käitumise, geneetilise ajaloo jms kohta, mida teistest allikatest saada ei ole võimalik. Kivikirstkalmeid on seejuures Eestis kokku teada küll üle 800, kuid Tallinna linna piires on mälestiseks tunnistatud vaid üks, osaliselt lõhutud kivikirstkalme registri nr-ga 2631, mis asub Veerme tn 1 kinnistul terviklikult säilinud kivikirstkalmest umbes 170 m lääneloode suunas.

3.4.2. originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile (määruse § 2 punkt 3). Maastikul on ümbritsevast kõrgema künkana säilinud ümmarguse põhiplaaniga paekividest rajatud kivikalme, mille keskmises osas on looduses jälgitav kalme kesksele kirstule viitav lohk. Lisaks kalme väliskujule tõendavad säilinud matusepaiga ja sellega seotud arheoloogilise kultuurkihi olemasolu kivide vahelt leitud inimluude fragmendid ja savinõu katke. Kuigi kalme on ümbritsetud igast küljest pinnasevallidega, mis on sinna lükatud ümbruskonnast kooritud pinnaga alalt, on maa-alal säilinud nii kalme algupärane kuju kui ka selle arheoloogiline materjal.

Arheoloogiamälestise kriteeriumid

3.5. Arheoloogiamälestise kriteeriumitest vastab Veerme tn 1 paiknev mälestis „Kivikalme“:

3.5.1. vanuse ja asukoha kriteeriumile (määruse § 4 punkt 1). Kivikirstkalmeid rajati Eestis keskmisest pronksiajast eelrooma rauaaja alguseni ehk ligikaudu 1200—400 aastat eKr, tegu on vanima kivikalme vormiga, mida Eestis rajatud on. Samast perioodist pärineb ka Veerme tn 1 kinnistul asuv kivikalme. Kivikirstkalmete levikuareaal jääb peamiselt Põhja-Eesti rannikulähedasse vööndisse ning vähesel määral saartele ja Lääne-Eestisse, mida tõendab ka Haabersti linnaosas paiknev kivikirstkalme.

3.5.2. teabe teadusliku väärtuse ja ainulaadsuse kriteeriumile (määruse § 4 punkt 2), kuna kalme struktuurid on osaliselt või terviklikult säilinud, sealhulgas on näha kalme keskel olev põhja–lõunasuunaline lohk, mis markeerib keskse kirstu asukohta. Kalmest on avastatud ka inimluude fragmente ja ühe käsitsi valmistatud savinõu kild, mis otseselt tõendavad, et tegu on matmispaigaga. Seejuures esinevad kivikirstkalmed sageli maastikul rühmiti, kuid Veerme tn 1 kinnistul on kunagisest suuremast rühmast säilinud vaid üks kalme. See on seega ainuke olemasolev infoallikas kunagisest pronksi- ja rauaaegsest kogukonnast, kes seal piirkonnas elas, selle matmispaiga rajas ja seda kasutas.

3.5.3. silmapaistvuse ja erilisuse kriteeriumile (määruse § 4 punkt 3), kuna kivikalme on väljapaistev maastikuelement, paiknedes kõrgema kuhjatisena kooritud ala keskel. Selle välised tunnused ja paiknemine maastikul on mälestise tüübile eriti iseloomulikud ja ilmekad. Kivikalmel on olemas kivikirstkalmele omane ümar kuju ning uuringute käigus täheldati ka kivikirstkalmetele iseloomuliku keskse kirstu olemasolu. Lisaks rajati kivikirstkalmed tavaliselt avatud maastikele rannikulähedastel aladel, mida säilinud kalme asukoht samuti peegeldab. Kivikalme rajamise, kasutamise ja hoidmise juures on olnud enamik või kogu omaaegne kogukond, kelle jaoks see maa-ala oli tähenduslik ja oluline.

3.5.4. säilitatavuse kriteeriumile (määruse § 4 punkt 6), kuna kivikalme on paari tuhande aasta vältel säilinud samas kohas. Samuti ilmneb 2019. aastal teostatud arheoloogiliste uuringute aruandest, et kalmele tehtud prooviauku ei kaevatud lõpuni, st kuni loodusliku maapinnani, kuna kalmet ei tahetud lõhkuda. Seega on sellel alal endiselt säilinud kalmega seotud inimsäilmed, hauapanused ja selle struktuurid, mistõttu on oluline, et kivikalme säiliks ka edaspidi oma algses asukohas.

3.6. Veerme tn 1 katastriüksusel asuv kivikalme vastab nii riikliku kaitse üldistele kui ka arheoloogiamälestise kriteeriumitele, mistõttu on põhjendatud maa-ala tunnistamine kultuurimälestiseks liigiga „arheoloogiamälestis“. Selleks, et tagada kivikirstkalme säilinud osade edasine säilivus, on vajalik maa-ala riikliku kaitse alla võtta. Kaitse alla võtmine on kivikalme tervikliku säilimise seisukohast määrava tähtsusega, kuna vaid sel moel saab tagada kalmestruktuuride ja neis sisalduvate väärtuslike elementide ja teabe alal hoidmise. Uute objektide kultuurimälestiseks tunnistamine on oluline, et kaitsta unikaalseid objekte, mida hävimise korral ei ole võimalik taastada.

IV. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

4.1. Muinsuskaitseamet saatis 22.10.2024 mälestiseks tunnistamise ja mälestiseks olemise lõpetamise eelnõu Tallinna linnavalitsusele, puudutatud kinnistu eraomanikele, Maa-ametile, Keskkonnaametile ja Eesti Geoloogiateenistusele tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks.

4.2. 30.10.2024 teatas Tallinna linnavalitsus, et on tutvunud eelnõuga ja toetab seda. Lisaks pöörati tähelepanu, et vastavalt kehtivale detailplaneeringule (DP008240) on Veerme tn 1 katastriüksus ette nähtud säilitada loodusliku alana, mis peaks toetama lisaks loodusväärtustele muu hulgas ka kaitse alla võetava kivikalme säilimist seda toetavas keskkonnas.

4.3. Rohkem arvamusi või ettepanekuid mälestise andmete muutmise eelnõule ei esitatud.

V. Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus

Mälestiste kultuuriväärtus

5.1. MuKS § 11 lg 3 ütleb, et arheoloogiamälestis on inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline kultuurkiht.

5.2. Kivikirstkalmed registri nr-tega 2632—2636 avastas arheoloog Mati Mandel 1974. aastal.

5.3. 2005. aastal teostas arheoloog Vladimir Sokolovski piirkonnas uuringud eesmärgiga lokaliseerida kaitsealused kivikirstkalmed registri nr-tega 2632—2636. Uuringute tulemusel kalmete täpset asukohta ei tuvastatud, kuid klindiastangult leiti seitse kuhjatist, mida peeti kivikirstkalmete jäänuseks. Oletati, et mõned neist kuhjatistest võisid olla varem kaitse alla võetud kalmed. Samuti tõdeti, et kalmete avastamisest möödunud ligi 30 aasta jooksul oli kogu maa-ala maastikuliselt muudetud kaevetööde, pinnase koorimise ja ehitusprahi ning autorehvide ladestamise läbi, mistõttu oli kalmete ülesleidmine raskendatud.

5.4. 2011. aastal käis kivikirstkalmeid registri nr-tega 2632—2636 inspekteerimas toonane Tallinna kultuuriväärtuste ameti linnaarheoloog Toomas Tamla, Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut ning muistise avastaja Eesti Ajaloomuuseumi vanema ajaloo osakonna juhataja arheoloogiadoktor Mati Mandel. Sellest ajast on pärit ka koordinaadid, mille alusel on kalmete asukohad kantud punktsümbolitena kultuurimälestiste registri kaardile.

5.5. 2019. aastal viis arheoloog Gurly Vedru läbi arheoloogilised uuringud tegemaks kindlaks kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 säilivuse ja täpsed asukohad. Uuringute käigus nimetatud kivikirstkalmeid ei tuvastatud Uuringute kirjeldus ja viide aruandele on esitatud selle käskkirja punktis 1.2..

5.6. Mälestiseks olemise võib lõpetada, kui mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et mälestis ei ole säilinud (MuKS § 20 lg 1 p 7).

5.7. Kivikirstkalmed registri nr-tega 2632—2636 on 2019. aastal teostatud arheoloogiliste uuringute tulemuste põhjal hävinud ehk nende olemasolevat kultuuriväärtust enam hinnata ei saa, mistõttu nende riiklik kaitse kultuurimälestistena lõpetatakse.

5.8. Veerme tn 1 (KÜ 78401:101:3349) katastriüksusel asuva kivikalme avastas arheoloog Gurly Vedru 2019. aastal arheoloogiliste uuringute käigus. Kalmele kaevati prooviauk, milles ilmnesid paekivide tihe ladu ja arheoloogilised leiud (käsitsi valmistatud savinõu kild ja inimluude fragmendid). Šurfi ei kaevatud seejuures lõpuni, kuna ei tahetud kalmet lõhkuda. Kivikalmel esinevad kivikirstkalmetele iseloomulikud struktuurid, inimluud ja hauapanused ehk teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Seega on tegemist suure kultuuriväärtusega objektiga.

Avalik huvi 

5.9. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade, sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine ja kaitse.

5.10. Veerme tn 1 asuva kivikalme kaitse alla võtmine on oluline, andes ülevaate Põhja-Eesti matusekultuuri arengust I aastatuhandel eKr ja ka toonaste asukate elust. See on oluline informatsioon, et mõista ja mõtestada minevikus toimunut. Arvestades eeltoodut, seisneb kivikalme kaitse alla võtmise avalik huvi ühiskonna vajaduses säilitada kultuuriväärtusi nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele.

5.11. Kuna kivikirstkalmed registri nr-tega 2632—2636 ei ole leitavad ega tuvastatavad ehk on piisav alus arvata, et mälestised ei ole säilinud, ei esine sellest tulenevalt avalikku huvi, et säilitada nende suhtes riiklikku kaitset.

Kaasatud isikute huvid

5.12. Kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 kultuurimälestiseks olemise lõpetamine on maa-ala omaniku huvides, kuna mälestiseks olemise lõpetamisega ei kohaldu edaspidi MuKS-ist tulenevad mälestise ja kaitsevööndi suhtes kehtivad kitsendused.

Kaitsevöönd

5.13. MuKS § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.

5.14. Veerme tn 1 asuvale kivikalmele kehtestatakse 15 meetri laiune kaitsevöönd mälestise välispiirist, mille eesmärgid on:

5.14.1. kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas (MuKS § 14 lõige 2 punkt 1), et kaitsevööndisse ei rajataks sellist haljastust või maastikuarhitektuurilisi elemente, mis vähendaksid kivikalme kui ajaloolise maamärgi tajumist maastikul.

5.14.2. kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine (MuKS § 14 lõige 2 punkt 2). Seetõttu ulatub kaitsevöönd edelaküljel peaaegu Veerme tänavani, et tagada mälestise vaadatavus sõiduteelt.

5.14.3. kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine (MuKS § 14 lõige 2 punkt 3), kuivõrd seda ümbritseb kooritud pinnasega ala, kust pärinev pinnas on lükatud kivikalme ümber. Ei pruugi olla välistatud, et säilinud kalme ümber on kokku lükatud mõni teine kalme, mille kultuurkiht võib olla jäänud kivikalme kaitsevööndisse.

5.15. Kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 mälestiseks olemise lõpetamine ja sellega seoses kaitsevööndi piirangute lõpetamine hõlmab Veerme tn 1 (KÜ 78401:101:3349) ja Paldiski mnt 241c (KÜ 78401:101:3258) kinnistuid, millele ulatuvad nende mälestiste kaitsevööndid.

Leevendused

5.16. Mälestiseks tunnistamise käskkirjas märgitakse leevendused MuKS § 52 lõigetes 1–3 ja § 62 lõikes 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning § 58 lõigetes 1–3 ja §-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid tehakse.

5.17. Mälestise „Kivikalme“ alal leevendusi loakohustusest ei tehta, sest nii kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd kui ka maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses mõjutavad otseselt mälestise säilimist.

5.18. Mälestise „Kivikalme“ kaitsevööndis leevendusi teavituskohustusest ei tehta, kuna nii ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd kui ka maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses mõjutavad otseselt mälestise vaadeldavust ja seda ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimist.

Mõjud

5.19. Mälestise „Kivikalme“ ala ja kaitsevöönd jäävad täies ulatuses Veerme tn 1 (KÜ 78401:101:3349) katastriüksusele, mis on märgitud kui sihtotstarbeta maa. Maa-alal kehtivad 20.04.2017 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneering, 16.04.2009 kehtestatud kõrghoonete paiknemise teemaplaneering Tallinnas ja 11.01.2001 kehtestatud Tallinna linna üldplaneering. Samuti kehtib maa-alal 21.08.2014 kehtestatud detailplaneering nr-ga DP008240 „Paldiski mnt 241, 241d ja 243a kinnistute ja lähiala detailplaneering“, mille eesmärk on Haabersti linnaosas asuvate Paldiski mnt 241, 241d, 243a kinnistute ja riigi reservmaale Paldiski mnt 243d ehitusõiguse määramine 15 kuni 4-korruselise ärihoone ning 63 kuni 4- korruselise äri- ja tootmishoone ehitamiseks. Detailplaneeringu kohaselt on Veerme tn 1 katastriüksus ette nähtud säilitada loodusliku alana. Käskkirja kehtestamine ei piira planeeringute realiseerimist.

5.20. Veerme tn 1 katastriüksusel paikneva kivikalme ala jääb III kategooria kaitsealuste liikide Bombus pascuorum (põldkimalane), Bombus hortorum (aedkimalane), Bombus schrencki (Schrencki kimalane), Bombus lapidarius (kivikimalane), Bombus terrestris (karukimalane), Bombus soroensis (sorokimalane), Bombus sylvarum (metsakimalane), Bombus hypnorum (talukimalane), Bombus ruderarius (tume kimalane) ja Bombus lucorum (maakimalane) leiukoha maa-alale. Samuti asub mälestis Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi alal (üldgeoloogilise uurimistöö luba nr YGUL/519590, Maa- ja Ruumiameti kitsenduste infosüsteemi väline ID U1552).

5.21. MuKS § 3 lõike 4 ettevaatuspõhimõtte üks osa on lahendus, kus juhul, kui ei piisa üldisest igaühe kohustusest kaitsta kultuuripärandit ja hoiduda seda ohustada võivatest toimingutest, tuleb Muinsuskaitseametit teavitada teatud tüüpi tööde tegemisest või taotleda nendeks luba.

5.22. Ettevaatuspõhimõtte kohaselt peavad mälestisele suunatud tegevused vähendama selle hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Ära tuleb hoida olukord, kus tööde tegija võib tahtmatult rikkuda või hävitada märkimisväärse osa kultuuripärandist enne kui märkab tööd peatada ja Muinsuskaitseametit teavitada.

5.23. Käskkirja kehtestamine ei välista kehtestatud planeeringute elluviimist, kuid ehitustegevuse puhul on vajalik ennetavalt kaaluda võimalusi arheoloogilise kultuurkihi säilitamiseks ning arvestada arheoloogilise uuringu tegemise kohustusega. MuKS § 31 lõige 1 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutumata kujul ning viivitamata teavitama sellest ametit. Seega, kultuurkihi ilmnemisel tuleb ehitus- ja arendustegevus peatada, sõltumata sellest, kas piirkond on riikliku kaitse all või mitte. Tööde peatamine, et välja selgitada võimaliku arheoloogilise uuringu vajadus, võib osutuda tööde teostajale ja maa-ala omanikule ressursikulukaks.

5.24. Mälestis „Kivikalme“ on kinnismälestis ning kinnismälestisel tuleb tööde tegemisel järgida MuKS §-de 52, 54 ja 58 nõudeid. Viidatud sätete kohaselt tuleb Muinsuskaitseametile esitada tööde tegemise loa taotlus mälestise alal järgmiste tehtavate tööde puhul: kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd ning maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses. Lisaks tuleb kooskõlastada ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitise ehitamine mälestisel ning kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmine arheoloogiamälestisel.

5.25. Lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust on ametil õigus kinnismälestisel määrata tööde tegemise tingimusi, sh uuringu tegemise kohustust, kuid samuti keelduda teatud tööde lubamisest. Just need otsused määravad ühtlasi omandikitsenduse ulatuse ja kohustavad leidma õiglast tasakaalu üldise kultuuriväärtuse huvi ja omaniku huvi vahel. Teavitamisel või loa taotlemisel selgub ja määratakse kindlaks, kas mingeid täiendavaid muinsuskaitselisi kohustusi üldse ei kaasne või on vaja kindlaks määrata need nõuded, mis samal ajal kaitsevad kultuuriväärtust ja võimaldavad omanikul kasutada oma omandit sellisel eesmärgil, nagu ta soovib. Loa taotlemine või teatise esitamise kohustus ise ei ole omaniku jaoks ülemäärane nõue. Muinsuskaitseamet teeb sobiva otsustuse võimalikult kiiresti ja omanikku menetlusse kaasates.

5.26. Veerme tn 1 kinnistul asuva kivikalme mälestiseks tunnistamisega kaasnevaid MuKS-ist tulenevaid omandipõhiõiguste kitsendusi tasakaalustab omaniku õigus taotleda toetust ja ameti määratud uuringute hüvitamist MuKS §-s 48 ettenähtud viisil.

5.27. Kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 kultuurimälestiseks olemise lõpetamise tulemusena korrastatakse kultuurimälestiste nimekiri, mille tulemusel esineb vähem eksitavat infot kaitse all olevate, kuid sinna mitte kuuluma pidavate objektide kohta.

5.28. Kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 kultuurimälestiseks olemise lõpetamisega väheneb nii Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse töökoormus kui ka maaomaniku halduskoormus, kuna selle tulemusel ei ole vaja tegeleda erinevateks toiminguteks vajalike taotluste ja kooskõlastustega.

VI. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

6.1. Muinsuskaitse Nõukogu tutvus eelnõuga 04.02.2025 toimunud koosolekul ja otsustas ettepanekut toetada.

Heidy Purga

Kultuuriminister

Lisa 1. Mälestise „Kivikalme“ asukoht, piir ja selle koordinaadid

Lisa 2. Mälestise „Kivikalme“ kaitsevöönd ja selle koordinaadid

Lisa 1. Mälestise „Kivikalme“ asukoht, piir ja selle koordinaadid

Kultuuriministri 19.02.2025 2025. a käskkirja nr 49

„Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine“ juurde

Kaart 1. Mälestise „Kivikalme“ asukoht

Kaart 2. Mälestise „Kivikalme“ piir

Tabel 1. Mälestise „Kivikalme“ piiri koordinaadid

NrXY

16584656,218534728,938

26584654,73534728,455

36584653,464534727,536

46584652,545534726,27

56584652,062534724,782

66584652,062534723,218

76584652,545534721,73

86584653,464534720,464

96584654,73534719,545

106584656,218534719,062

NrXY

116584657,782534719,062

126584659,27534719,545

136584660,536534720,464

146584661,455534721,73

156584661,938534723,218

166584661,938534724,782

176584661,455534726,27

186584660,536534727,536

196584659,27534728,455

206584657,782534728,938

Lisa 2. Mälestise „Kivikalme“ kaitsevöönd ja selle koordinaadid

Kultuuriministri 19.02.20252025. a käskkirja nr 49

„Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine“ juurde

Kaart 1. Mälestise „Kivikalme“ kaitsevöönd

Tabel 1. Mälestise „Kivikalme“ kaitsevööndi koordinaadid

NrXY

16584657534744

26584653,871534743,754

36584650,82534743,021

46584647,92534741,82

56584645,244534740,18

66584642,858534738,142

76584640,82534735,756

86584639,18534733,08

96584637,979534730,18

106584637,246534727,129

116584637534724

126584637,246534720,871

136584637,979534717,82

146584639,18534714,92

156584640,82534712,244

166584642,858534709,858

176584645,244534707,82

186584647,92534706,18

196584650,82534704,979

206584653,871534704,246

216584657534704

226584660,129534704,246

236584663,18534704,979

246584666,08534706,18

256584668,756534707,82

266584671,142534709,858

276584673,18534712,244

286584674,82534714,92

296584676,021534717,82

306584676,754534720,871

NrXY

316584677534724

326584676,754534727,129

336584676,021534730,18

346584674,82534733,08

356584673,18534735,756

366584671,142534738,142

376584668,756534740,18

386584666,08534741,82

396584663,18534743,021

406584660,129534743,754

416584657534729

426584658,545534728,755

436584659,939534728,045

446584661,045534726,939

456584661,755534725,545

466584662534724

476584661,755534722,455

486584661,045534721,061

496584659,939534719,955

506584658,545534719,245

516584657534719

526584655,455534719,245

536584654,061534719,955

546584652,955534721,061

556584652,245534722,455

566584652534724

576584652,245534725,545

586584652,955534726,939

596584654,061534728,045

606584655,455534728,755