Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ muutmine

EELNÕU, 18.02.2025

MÄÄRUS

.02.2025 nr …

Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 74

„Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning

veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma

tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise

kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja

asendamise nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 31 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise

ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja

hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise

ja asendamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Veise Eestist väljaveo korral saadab töötleja veisepassi vastavalt veisepassi tellija taotlusele

loomapidaja või loomapidaja nimetatud looma Eestist väljaveo korraldaja postiaadressil

lihtkirjaga või loomapidajale elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti (edaspidi PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu, välja arvatud juhul, kui on täidetud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 110 lõike 1 punktis b sätestatud

tingimused. PRIA e-teenuse keskkonna kaudu saadetud veisepass kehtib 14 päeva arvates selle

väljastamise päevast.“;

2) paragrahvi 5 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Veisepassi loetamatuks muutumise või selles vea avastamise korral esitatakse töötlejale koos

taotlusega ka veisepass, kui töötleja saatis selle isiku postiaadressil lihtkirjaga.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. aprillil 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/152

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 74

„Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord,

põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning

identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad: 1. Eelnõu, EN_M_74_muutmine.pdf;

2. Seletuskiri, SK_M_74_muutmine.pdf;

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit,

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Lihaveisekasvatajate

Ühistu

Enno Piisang

5672 7199 [email protected]

Katrin Tuula

625 6166 [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 25. novembri 2021. a

määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi

väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest

teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“

muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr

74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord,

põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning

identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 74)

muutmine“ eelnõu on välja töötatud veterinaarseaduse § 31 lõike 3 alusel.

Määrust nr 74 muudetakse eesmärgiga ajakohastada veisepassi väljastamise korda, lisada

veisepassi elektrooniliselt väljastamise võimalus ja sellega seoses täpsustada veisepassi korduva

taotlemise korda. Määruse nr 74 praegune sõnastus näeb ette, et veisepass väljastatakse veisepassi

tellijale paberkandjal lihtkirjaga. Elektrooniliste veisepasside kasutuselevõtt aitab kiirendada

veisepassi väljastamist ning samal ajal vähendada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti (edaspidi PRIA) kantavaid trüki- ja postikulusid. Euroopa Liidu õigusega ei ole

reguleeritud, millisel viisil peab pädev asutus veise identifitseerimisdokumendi väljastama.

Elektrooniliste veisepasside kasutusele võtmine muudab veisepassi väljastamise nii veisepassi

tellija kui ka väljastaja jaoks mugavamaks.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna loomatervise nõunik Enno Piisang (625 6289, [email protected]). Eelnõule on

juriidilise ekspertiisi teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik

Katrin Tuula (625 6166, [email protected]). Keeleliselt on eelnõu ja seletuskirja toimetanud

sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse nr 74 § 5 lõiget 1.

Lõiget 1 täiendatakse võimalusega väljastada veisepass tellija taotlusel elektrooniliselt.

Muudatuse kohaselt saab veisepassi tellija valida, kas ta soovib veisepassi väljastamist

paberkandjal ja lihtkirjaga või elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Luuakse uus

võimalus veisepassi elektroonilisel kujul väljastamiseks ning samas jääb alles võimalus

väljastada veisepass ka paberkandjal trükikojast.

Uue sõnastuse kohaselt saadab PRIA veise Eestist väljaveo korral veisepassi vastavalt veisepassi

tellija taotlusele loomapidaja või loomapidaja nimetatud looma Eestist väljaveo korraldaja

postiaadressil lihtkirjaga või loomapidajale elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu,

2

välja arvatud juhul, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429

(edaspidi EL-i loomatervise määrus) artikli 110 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused.

EL-i loomatervise määruse artikli 110 lõike 1 punkti b kohaselt annab pädev asutus välja veiste

identifitseerimisdokumente kõnealuste peetavate loomade liikmesriikidevahelise liikumise

korral, nagu on nõutud artikli 112 punktis b, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid vahetavad

elektroonilisi andmeid teiste liikmesriikidega elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu.

Komisjon on loonud veiste andmevahetussüsteemi Bovex https://food.ec.europa.eu/horizontal-

topics/traces/modules_en ning PRIA on 2019. aastal selle süsteemiga liidestunud. Kui

loomapidaja veis liigub Bovexiga liidestunud riiki (Belgia, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Läti, Holland,

Hispaania), siis veisepassi ei ole vaja.

Seega väljastatakse elektrooniline veisepass loomapidaja soovil veise riigist väljaviimiseks.

Elektroonilise veisepassi ajakohasuse tagamiseks on mõistlik kehtestada selle kehtivusajaks 14

päeva arvates veisepassi väljastamise päevast. Nimetatud kehtivusaja jooksul jõuab veis riigist

väljaviimise korral sihtpunkti. Kehtivusaja sätestamisel on eeskujuks võetud teiste liikmesriikide

rakenduspraktika, mille kohaselt antakse elektrooniline veisepass välja samuti kindla

kehtivusajaga.

Veiste väljaveo korral on loomade komplekteerimisega ja riigist välja saatmisega seotud

tegevused märgatavalt kiiremad kui lihtkirjaga veisepassi saatmine ning kohale jõudmine. Selle

tõttu on veisepassi kättesaamine muutunud loomade Eestist väljaveo korraldamisel takistavaks

asjaoluks ning on tekitanud asjatuid seisakuid veiste riigist väljaviimisel. Olukorra lahendamiseks

on loomapidajad hakanud veisepassidel järel käima PRIA Tartu kontoris, kus on võimalik

veisepasse kohapeal trükkida ning need kohe kätte saada. Määruses nr 74 eelkirjeldatud

muudatuste tegemisel see vajadus ning takistavad asjaolud kaovad.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse määruse nr 74 § 5 lõike 2 teise lause sõnastust. Kehtiva

määruse nr 74 § 5 lõikes 2 on ette nähtud kord, millest tuleb juhinduda veisepassi kadumise,

loetamatuks muutumise või selles vea avastamise korral. Sellistel juhtudel esitab loomapidaja või

looma Eestist väljaveo korraldaja PRIA-le viie tööpäeva jooksul taotluse uue veisepassi

saamiseks. Lõike 2 teises lauses on sätestatud nõue, et veisepassi loetamatuks muutumise või

selles vea avastamise korral esitatakse PRIA-le koos taotlusega ka veisepass. Sõnastust tuleb

täpsustada ja viia see kooskõlla § 5 lõikes 1 kavandatud muudatustega, sest koos taotlusega uue

veisepassi saamiseks on võimalik esitada olemasolev veisepass paberkandjal üksnes sellisel

juhul, kui veisepass tellijale paberkandjal väljastati. Juhul, kui veisepass väljastati elektrooniliselt

ja selles avastatakse viga, piisab uue veisepassi saamiseks taotluse esitamisest.

Täpsustatud sõnastuse kohaselt esitatakse veisepassi loetamatuks muutumise või selles vea

avastamise korral töötlejale koos taotlusega ka veisepass, kui töötleja saatis selle isiku

postiaadressil lihtkirjaga.

PRIA tegi augustis 2024. aastal Euroopa Liidu liikmesriikidele teabepäringu, et saada ülevaade

veisepassisüsteemide toimimisest EL-is. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada, kas liikmesriigid

kasutavad elektroonilisi või paberkandjal veisepasse ning millised on nende süsteemide

põhifunktsioonid ja arenguplaanid. Küsitlusele vastas kokku 20 liikmesriiki, kellest seitse

(Austria, Belgia, Holland, Luksemburg, Poola, Taani ja Ungari) kasutavad juba elektroonilisi

veiste identifitseerimisdokumente. Samuti on Läti praegu välja töötamas oma elektrooniliste

veisepasside süsteemi. Mitmed teised liikmesriigid avaldasid huvi elektrooniliste lahenduste

kasutuselevõtu vastu ja soovisid jagada kogemusi arendusprotsesside osas. See näitab selgelt, et

üha rohkem riike liigub paberkandjal süsteemidelt üle elektroonilistele. Veiste väljaveo puhul

kiirendab loomade komplekteerimist ja saatmist oluliselt, kui veisepassi ei saadeta lihtkirjaga.

Seega aitab veisepassi elektroonilise väljastamise võimaluse lisandumine parandada veistega

kauplemise protsessi laiemalt.

3

Eelnõu § 2 kohaselt jõustub määrus 1. aprillil 2025. a.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise

valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84,

31.03.2016, lk 1–208), ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035, millega

täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade

pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade

jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 05.12.2019, lk 115–169).

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid sotsiaalseid mõjusid ega mõjusid keskkonnale,

regionaalarengule, haridusele, kultuurile, spordile, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale ning

siseturvalisusele. Samuti ei kaasne mõjusid riigikaitsele ega välissuhetele. Määruses

kavandatavad muudatused on tehnilist laadi.

Määruse rakendamisega kaasneb väheoluline mõju riigiasutuste töökorraldusele ja majandusele.

4.1. Mõju riigiasutustele

Elektrooniliste veisepasside kasutuselevõtt vähendab PRIA töökoormust, aitab kiirendada

veisepassi väljastamise protsessi ning samal ajal vähendada trüki- ja postikulusid. 2023. aastal

väljastas PRIA veiste riigist välja liikumisel kokku 68 200 veisepassi, millest PRIA kontoris

trükiti ja väljastati 10 188 ning trükikojas 58 012 veisepassi. Veisepasside printimisele ja

lihtkirjaga saatmisele kulus PRIA-l majanduskulude eelarvest ühes aastas 17 500 eurot. Oluline

mõju puudub.

4.2. Mõju majandusele

PRIA küsitles veiste riigist väljaveoga tegelevaid ettevõtjaid, et teada saada nende soove ja

vajadusi seoses veisepassidega. Paljud ettevõtjad, kes käivad sageli PRIA Tartu kontoris

veisepasside järel, olid huvitatud elektrooniliste veisepasside kasutuselevõtust. Näiteks Eesti

Lihaveisekasvatajate Ühistu peab tipphooajal peaaegu iga päev Valgamaalt Karjanurme külast

Tartus veisepasside järel käima, mis võtab edasi-tagasi sõiduks umbes kaks tundi. 2023. aastal

käisid PRIA kontoris loomapidajad ja looma Eestist väljaveo korraldajad veisepassidel järel 679

korral. Veiste väljaveo korral on loomade komplekteerimise ja väljasaatmise protsess märgatavalt

kiirem kui veisepassi kohalejõudmine lihtkirjaga. Selle tõttu on veisepasside kättesaamine

muutunud loomade Eestist väljaveo korraldamisel takistavaks asjaoluks ning on tekitanud

asjatuid seisakuid veiste riigist väljaviimisel.

Mõju on positiivne, kuna annab teatud loomapidajatele juurde paindlikkust loomadega

kauplemisel ja aitab vältida ebavajalikke kulusid ning muudab loomade väljaveo kiiremaks.

Elektroonilised passid aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele, vähendades paberikulu, jäätmete

teket ja süsiniku jalajälge. Paraneb loomade heaolu, kuna loomade veokis pidamise aeg lüheneb.

Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude

analüüsi ja esitada selle aruannet.

4

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest, samuti ei

kaasne määruse rakendamisega tulusid. Määruse rakendamisega ei kaasne PRIA-le olulisi

kulutusi veisepasside elektroonilise väljastamise protsessi jaoks lisaarenduste tegemiseks. PRIA

on valmis alustama veisepasside elektroonilise väljastamisega.

6. Määruse jõustumine

Määruse jõustumine on kavandatud 1. aprillil 2025. a. Jõustumise tähtpäev on kavandatud

arvestusega, et PRIA oleks valmis alustama veisepasside elektroonilist väljastamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile õigusaktide eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse

avaldamiseks PRIA-le ning Põllumajandus- ja Toiduametile.

Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale,

Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule, Eesti

Lihaveisekasvatajate Seltsile ja Eesti Lihaveisekasvatajate Ühistule.