Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste “Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ muutmine

EELNÕU

MINISTRI KÄSKKIRI

nr

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste “Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toetatavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal" punktiga 9.9 teeme toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan avalehel elluviija järgmiselt: „Sotsiaalministeerium (sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht)“. 2. Sõnastan avalehel rakendusasutuse järgmiselt: „Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“. 3. Sõnastan punkti 2 teise lõigu järgmiselt: „Tegevuste elluviimist juhib ja aruandlust korraldab elluviijana Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht ning partnerina viib tegevusi ellu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit.“. 4. Punktis 2.1 jätan välja lauseosa “nii mõlema süsteemi siseselt, kui”. 5. Punktis 2.1.1 asendan lauseosa „ühest kohast nii, et eri valdkondade“ lauseosaga „ühe sisenemispunkti ja inimese keskse terviklähenemise põhimõttel nii, et“. 6. Punktis 2.1.2 asendan lause „See tähendab, et inimene saab temale vajalikku teenust ühest kohast ja eri valdkondade teenuste osutamise vahel ei teki katkestust, mis inimese olukorda võiks kahjustada (nt kui inimesel on terviserike, suunatakse ta pärast meditsiinilist sekkumist kohe kas tervishoiuteenuse osutaja (haigla, üldarstiabi) või KOV-i sotsiaaltöötaja (vastavalt juhtumi algatajale) poolt sobivaid sotsiaal- või tervishoiuteenuseid saama, nii et ta ei pea neid hakkama ise otsima.“ lausega „Parandatakse sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostööd tervikuna ning integreeritakse teenuseosutamine riskirühmadele.“. 7. Punktis 2.1.2 asendan tekstiosa „Koordinatsioonimudeli raames tegeletakse valdkondadeülese abi korraldamisega inimestele, kellel on kompleksvajadused nii sotsiaal- ja

2

tervishoiusüsteemist kui külgnevatest süsteemidest. Koordinatsioonimudel hõlmab üksikjuhtumi tervikhindamise korraldamist, valdkondadeülese juhtumiplaani koostamist, vajaliku abi korraldamist ja juhtumi regulaarset seiret. Projekti käigus testitakse ja täiendatakse koordinatsioonimudelit (sh täpsustatakse, milline peaks olema rahastamismudel ja selle komponendid, ja millist tuge vajab piirkond riigilt, nt abistavad juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüüs) ning tuuakse positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest. Olemasolevad rollid mõtestatakse ümber ja vajaduse korral lisatakse uusi või kohandatakse muutmist vajavaid tööprotsesse.“ tekstiosaga „Väljatöötatud koordinatsioonimudeli piloteerimise raames tegeletakse valdkondadeülese abi korraldamisega inimestele, kes vajavad kompleksset abi nii sotsiaal- kui tervishoiusüsteemis. Koordinatsioonimudel hõlmab üksikjuhtumi tervikhindamise korraldamist, valdkondadeülese juhtumiplaani koostamist, vajaliku abi korraldamist ja juhtumi regulaarset seiret. Projekti käigus testitakse ja täiendatakse koordinatsioonimudelit (sh täpsustatakse, milline peaks olema rahastamismudel ja selle komponendid, ja millist tuge vajab piirkond riigilt, nt abistavad juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüüs) ning tuuakse positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest. Olemasolevad rollid mõtestatakse ümber ja vajaduse korral lisatakse uusi või kohandatakse muutmist vajavaid tööprotsesse. See tähendab, et riskirühma kuuluv inimene suunatakse enne üksikteenuste osutamise alustamist abivajaduse tervikhindamisele, mille tulemusel teda nõustatakse ja koostatakse talle vajadusel personaalne sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ja soovitusi sisaldav plaan. Plaan on abivajaja keskne ja selles on koos abivajajaga sõnastatud tema tervise- ja heaolualased eesmärgid, mille täitmisse plaaniga panustatakse. Plaani oluline osa on inimese teadlikkuse ja eneseabi võime suurendamine. Abivajajat ei jäeta koostatud plaaniga üksi vaid teda toetab selle elluviimisel tervisejuht – spetsialist, kes koondab plaani täitmiseks inimese ümber omakorda vajalikud spetsialistid ja aitab abivajajal jõuda talle vajalikele teenustele kaasates vajadusel piirkonna võrgustikku. Tervisejuhid hakkavad paiknema piirkonnas eeskätt esmatasandil, kus neil on lihtne teha koostööd oma kõige olulisemate koostööpartneritega: perearstid- ja õed ning KOV sotsiaaltöötajad. Tervisejuhte toetavad teenuseosutajate võrgustikud luuakse lähtuvalt maakonna peamistest tõmbekeskustest (Narva linn ja Kohtla-Järve linn). Hoolduskoordinatsioonimudeli elluviimise eest maakonnas vastutab IVOL ning selle rakendamist maakonnas teostab IVOL läbi kõikide maakonnas paiknevate haiglate, so SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla (mõlemad haiglad on kohalike omavalitsuste sihtasutused). IVOL sõlmib haiglate kui lõppsaajatega lepingu toetuse kasutamiseks. Haiglate ülesanne on võtta tööle oma piirkonna tervisejuhid, tagada neile töövahendid ning piirkonna erinevates lokatsioonides kokku lepitud töökohad. Esmatasandi tervisekeskustes tööle hakkavate tervisejuhtide peamine ülesanne on koostöös perearsti ja tema meeskonnaga ning KOV sotsiaaltöötajatega tagada kompleksse vajadusega inimestele (edaspidi sihtrühm) tugi ja toimetulek kodukeskkonnas. Haiglates tööle hakkavate tervisejuhtide peamine ülesanne on sihtrühma toetamine liikumisel haiglaravilt kodusele ravile eesmärgiga vältida haiglas viibimist sotsiaalsetel põhjustel, ära hoida välditavaid rehospitaliseerimisi, ning anda abivajavad patsiendid sujuvalt üle esmatasandi spetsialistidele. Hoolduskoordinatsiooni teenuse osutamise dokumenteerimiseks ja meeskonnatööks kasutavad haiglad oma infosüsteemi, millele projekti käigus tehakse lisaarendus, mis võimaldab kaasata ka sotsiaalvaldkonda, hinnata abivajadust ja koostada tervisejuhtidel inimesekeskseid personaalseid plaane, mis sisaldavad nii tervise- kui sotsiaalvaldkonna eesmärke, soovitusi, juhiseid ja tegevusi. Tervisejuhte koolitamiseks ja teenuseosutamise ning dokumenteerimise ja tulemuslikkuse hindamiseks kaasatakse kompetentsikeskusena SA Viljandi haigla (riigi poolt asutatud haigla,

3

mis on näidanud olulisi edusamme ja häid tulemusi koordineeritud teenuseosutamise ja võrgustikutöö piloteerimisel Viljandi maakonnas).“. 8. Sõnastan punkti 2.1.3 tekstiosa järgmiselt: „Tegevuse tulemusena on käivitatud Ida-Virumaal terviklik tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreeritud teenuseosutamise süsteem, mida saab edaspidi laiendada uute võrgustikuteenuste lisamisega. Komplekssete vajadustega inimestele on kättesaadav koordineeritud personaalse plaani põhine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamine. Abivajaja liikumine sotsiaalabi teenuseosutajate, esmatasandi tervishoiuteenuse osutajate ja haiglate vahel on sujuv. Võrgustiku osapooltel on ülevaade kõigist piirkonna teenuseosutajatest ja nad tegutsevad senisest enam ühiste eesmärkide nimel.“ 9. Sõnastan punkti 2.1.4 tekstiosa järgmiselt: „KOV-i, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiutöötajad ja asutused, SA Viljandi Haigla, SA Narva Haigla ja SA Ida-Viru Keskhaigla. Ida-Virumaa maakonna esmatasandi tervisekeskused. Komplekse abivajadusega isikud ja nende lähedased.“. 10. Punktis 2.2 jätan välja lause „Muude sotsiaalvaldkonna teemade kõrval vajavad suuremat tähelepanu lastekaitse ja -hoolekanne ning perevägivalla ohvrite kaitse.“. 11. Punktis 2.2.1 jätan välja lause „Paketiga tagatakse uutele töötajatele ligipääs võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ja metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti“ ja asendatakse lausega „Koolituspakettidega tagatakse töötajatele ligipääs võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ja metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti.“. 12. Sõnastan punkti 2.2.2 tekstiosa järgmiselt: „Kaardistatakse kitsaskohad ja selgitatakse välja, mis on takistuseks, et spetsialistid ei tule või ei jää tööle Ida-Virumaale. Tegevus hõlmab teavitustegevusi ja partnerorganisatsioonide kaasamist (nt infopäevad, töölauad, arutelud). Koostöös eri osapooltega kaardistatakse olemasolevad võimalused ja lepitakse kokku motivatsioonisüsteemi tegevustes, mille raames:

 pakutakse töötavatele spetsialistidele koolitusi ja õpetatakse täiendavaid erioskusi ning leitakse lahendused, et parandada piirkonna teenuste kvaliteeti ning leida potentsiaalseid uusi töötajaid ja hoida seniseid nt personaalsed ja gruppi supervisioonid;

 luuakse ja rakendatakse Ida-Virumaa KOV-ide olukorral põhinev koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem, mis toetab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist;

 toimub integreerimiskoolitus (Eesti õigussüsteemi/tervishoiusüsteemi tutvustav koolitus jmt);

 töötatakse välja mentorlusprogrammid, sh mentori töö, erialaõppe õppija ja juhendaja toetamiseks, nt sotsiaaltöötajakutse taotlemiseks, mentorlusprogramm.“. 13. Sõnastan punkti 2.2.3 tekstiosa järgmiselt: „Tegevuse tulemusena on maakonnas loodud motiveeriv töökeskkond, mis toetab sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide piirkonda tööle asumist ja püsima jäämist. Motivatsioonisüsteemi rakendamise tulemusena on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavad spetsialistid valinud oma töö- ja elukohaks Ida-Viru maakonna.“.

4

14. Sõnastan punkti 2.3 järgmiselt: „Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamine Toetatakse täisealistele suunatud lõimitud uuenduslike sotsiaal- ja terviseteenuste lahenduste katsetamist ja arendamist kohalikul tasandil, arvestades täisealiste abivajadust erinevates eluetappides. Täisealiste toetavad teenused peavad olema suunatud isiku heaolu ja iseseisva toimetuleku toetamisele (toimetulekut toetavad teenuslahendused, sh digilahendused teenuste kättesaadavuse parandamiseks nii sotsiaal, kui tervisevaldkonnas, terviseedendus, tugigrupid, koduteenused, teraapiad või muud teenused, mis toetavad täisealiste toimetulekut).“. 15. Sõnastan punkti 2.3.1 tekstiosa järgmiselt: „Innovatsioonivooru eesmärk on selgitada välja, milliseid piirkonna eripäradega arvestavaid teenuslahendusi oleks tervishoiu- ja sotsiaalteenuste valdkonnas otstarbekas edaspidi süsteemi juurutada, et pakkuda terviklikumat ja efektiivsemat tuge täiskasvanud kompleksse abivajadusega inimestele erinevates elu etappides. Eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste võimekust sotsiaalteenuste arendamisel, et tagada parem teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.“. 16. Sõnastan punkti 2.3.2 tekstiosa järgmiselt: „Toetatakse uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja rakendamist täiskasvanute teenuste arendamisel, mis:

 ühendavad innovaatiliselt tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid;

 katsetavad uusi tehnoloogilisi lahendusi teenuste pakkumisel;

 arendavad välja uudseid sekkumismudeleid;

 loovad täiendavaid digilahendusi teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Toetatavad tegevused on suunatud isiku heaolu ja iseseisva toimetuleku toetamisele läbi:

 uudsete teenusmudelite piloteerimise;

 digitaalsete töövahendite arendamise spetsialistidele;

 innovaatiliste sekkumisprogrammide väljatöötamise;

 nutikate lahenduste juurutamise teenuste koordineerimisel;

 tehnoloogiliste abivahendite integreerimise teenustesse. Projektide fookuses peab olema uuenduslike ja jätkusuutlike lahenduste loomine, mis toetavad täisealiste iseseisvat toimetulekut ning parandavad teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.“. 17. Sõnastan punktis 2.3.4 tegevuse sihtrühma järgmiselt: „Ida-Virumaa KOVid, sotsiaal- ja tervishoiutöötajad“. 18. Asendan punktis 3 arvu „600“ arvuga „700“. 19. Sõnastan punkti 5.3.2 järgmiselt: „TAT elluviimise projektijuhtide, valdkonna spetsialistide ja TAT partneri õppereiside ja väliskoolituste (sh konverentside) lähetuskulu välisriikidesse (Euroopa Liidu liikmesriigid, Ühendkuningriik ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid), sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse, päevaraha, lennupiletite, osalemistasu ja muud kulud (nt viisakulud) ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks), asutusesisese lähetuste korra ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmäärade kohaselt;“.

5

20. Asendan lisa 1 „TAT tegevuste kirjeldus“, lisa 2 „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 3 „TAT finantsplaani ja eelarve selgitus” käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). 21. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister

Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri

………………….2025. a käskkirja nr …

„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste “Ühiskondlikku

muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida- Virumaal“ muutmine“

Lisa 1

Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2025–31.12.2026

Tegevus 2.1. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Alategevus 2.1.1. SCIROCCO hindamine 2024. aastal loodi koordinatsioonimudeli rakendamiseks koostöövõrgustik. Koostöövõrgustikku kuuluvad: Politsei- ja Piirivalveamet, Ida-Virumaa maakonna haiglad, esmatasandi tervisekeskused, perearstid, kiirabi, sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuseosutajad. 2024. aasta alguses hinnati SCIROCCO küpsusmudeliga kõiki Ida-Virumaa kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV) koos koostöövõrgustikuga, et tuvastada valmisolek piirkonnas liikuda parema koordineerituse ja teenuste integreerituse suunas, ning 2026. aastal toimub kordus hindamine, et võrrelda kuidas valmisolek ja olukord on vahepeal muutunud. Kordushindamise eesmärk on välja selgitada teenuste osutamise senise süsteemi ulatuslikuma integreerimisega kaasnevad mitme tasandilised muudatused. Olemasolevad rollid tuleb ümber mõtestada ja vajaduse korral lisada uusi, tööprotsessid ja tööpraktika võivad vajada kohandamist. Välja tuleb töötada lahendused, mis toetavad nii meeskondade vahelist kui meeskondade ülest koostööd ja infovahetust.

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Scirocco hindamise hanke ette valmistamine

01.01.2025–31.12.2026

01.09.2026–19.09.2026

Scirocco hindamise teostaja leidmine ja lepingu sõlmimine

01.01.2025–31.12.2026

22.09.2026–10.10.2026

Ida-Virumaa koostöö võrgustiku (sh KOV) hindamine

01.01.2025–31.12.2026

13.10.2026–28.11.2026

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase

tegevuskava

aastal (2024)

Sihttase

(2026)

Selgitus

Väljundnäitaja Scirocco hindamine on tehtud

1 2 Tegevuse tulemusel on

kaardistatud

kitsaskohad ja välja

töötatud lahendused.

Muutuste

analüüsimiseks viiakse

läbi korduv hindamine

aasta pärast

vahehindamist

Alategevus 2.1.2. Piirkondliku paindlikkusega rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli väljatöötamine. 2024. aastal töötati välja koordinatsioonimudel, et vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Välja töötatud mudeli eesmärk on pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi, toetades seeläbi võimalikult kaua koduses keskkonnas toimetulekut, ning koguda senisest paremini infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad, regionaalsed erinevused praktikas jne) ja toimiva praktika kohta. Teenuse kiireks ja kvaliteetseks käivitamiseks kaasatakse kompetentsikeskusena SA Viljandi Haigla, kes omab vastavat kogemust analoogsete projektide elluviimisel, on näidanud häid tulemusi oma maakonnas sarnaste teenuste kasutuselevõtul ning paikkondliku võrgustiku käivitamisega. Kompetentsikeskuse ülesandeks on aidata IVOLil, oma senist kogemust kasutades, välja töötada hoolduskoordinatsiooni teenuse standard ja osutamisega seonduv dokumentatsioon, koolitada tervisejuhte ja pakkuda neile mentorlust ning tuge kogu projekti kestel. Kompetentsikeskuse tegevuste elluviimiseks sõlmib IVOL SA Viljandi Haiglaga koostöölepingu. Samuti on kompetentsikeskuse ülesandeks aidata Ida-Viru maakonna võrgustikke

riskirühmade tuvastamisel, tegevus- ja tulemusmõõdikute kasutuselevõtul ning meeskonnatöö

arendamisel tervikuna. Antud ülesande täitmiseks sõlmib Sotsiaalministeerium (SoM) SA

Viljandi Haiglaga vastava lepingu.

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Hoolduskoordinaatorite ja võrgustikujuhtide leidmine sh ametijuhendi koostamine (IVOL)

01.01.2025–31.12.2027 20.01.2025–14.03.2025

Hoolduskoordinaatorite väljaõpe (SA Viljandi Haigla)

01.01.2023–31.12.2027

17.03.2025–30.05.2025

Hoolduskoordinatsiooni teenuse sisu ja protsessi kirjeldus (SA Viljandi Haigla)

01.01.2023–31.12.2027 01.01.2025–31.12.2025

Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kohandamine arvestades Ida-Virumaa spetsiifikat

01.01.2023–31.12.2027 01.01.2025–31.12.2027

Võrgustikujuhtide väljaõpe (SA Viljandi Haigla)

01.01.2023–31.12.2027

17.03.2025–30.05.2025

Riskigruppi kuuluvate inimeste tuvastamine (SoM)

01.01.2023–31.12.2027

01.02.2025–01.06.2027

Hoolduskoordinatsiooni rakendamiseks vajalik dokumentatsioon

01.01.2023–31.12.2027

01.01.2025–01.06.2027

Koordinatsioonimudeli rakendamisega seotud koolitused võrgustikupartneritele

01.01.2023–31.12.2027 01.01.2025–31.12.2027

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastatel

(2024–2025)

Sihttase

(2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel on väljatöötatud ja kohandatud Ida- Virumaa maakonna jaoks

0 1 Teine hindamine

võiks olla aasta

pärast esimest, et

oleks mõistlik aeg

muutusi analüüsida.

Alategevus 2.1.3. Hoolduse koordinatsioonimudeli rakendamine Ida-Virumaal Tulenevalt välja töötatud mudelist jagatakse maakond kaheks sotsiaal-ja tervishoiusektori koostööpiirkonnaks – Narva piirkond ja Kohtla-Järve piirkond. Mõlemas piirkonnas on moodustatud koostöövõrgustikud, kuhu kuuluvad selle piirkonna KOV-id, aktiivravihaigla ja esmatasandi tervisekeskused. Nende töö edasiseks arendamiseks ja juhtimiseks palgatakse võrgustikujuhid, kelle ülesandeks on koostöövõrgustikke laiendada ja pidada võrgustiku osaliste (kontaktide ja teenuseinfo) andmebaasi, aidata võrgustikul kokku leppida tegevus- ja tulemuseesmärgid, korraldada nende regulaarne jälgimine, kommunikeerida hoolduskoordinatsiooni võimalusi kogukonnale (koduleht ja teavituskampaania) ning kaasata kõiki osapooli hoolduskoordinatsiooni teenuse osutamise parendamisse ja uute piirkonnale vajalike võrgustikuteenuste väljatöötamisse. Hoolduskoordinatsioon on esimene piirkonnas rakendatav oluline võrgustikuteenus, kus teevad aktiivset koostööd piirkonna KOV-id, perearstiabi teenuse osutajad ja haiglavõrgu haiglad. Projekti raames sõlmib IVOL lepingu kahe maakonnas tegutseva riikliku haiglavõrgu haiglaga – SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva haiglaga. Nimetatud haiglad võtavad tööle tervisejuhid, kes asuvad tööle erinevatesse piirkonna esmatasandi tervisekeskustesse ja haiglasse ning varustab nad tarvilike töövahenditega (sh tarkvaraga, mis võimaldab tehtavat tööd dokumenteerida ja kõigil osapooltel tarvilikku meeskonnatööd teha). Esmatasandi tervisekeskustes tööle asuvate tervisejuhtide peamine ülesanne on koostöös perearsti ja tema meeskonnaga ning KOV sotsiaaltöötajatega tagada kompleksse vajadusega inimestele vajalik (edaspidi sihtrühm) tugi ja toimetulek kodukeskkonnas. Haiglates tööle hakkavate tervisejuhtide peamine ülesanne on sihtrühma toetamine liikumisel haiglaravilt kodusele ravile eesmärgiga vältida haiglas viibimist sotsiaalsetel põhjustel, ära hoida välditavaid rehospitaliseerimisi, ning anda abivajavad patsiendid sujuvalt üle esmatasandi spetsialistidele Sihtrühmaks on eeskätt eakamad inimesed, kellel on mitu kroonilist (metaboolne triaad) organsüsteemi haigust ning sotsiaalsed probleemid, mille tulemusel on toimetulek kodus ilma täiendava toeta raskendatud. Riskirühma leidmiseks kasutatakse abistava infona Tervisekassa andmebaasi, mis võimaldab hinnata inimese haiglasse sattumise riski. See annab võimaluse ka hoolduskoordinatsiooni teenuse proaktiivseks osutamiseks.

Hoolduskoordinatsiooni teenuse osutamise dokumenteerimiseks ja meeskonnatööks kasutavad haiglad oma infosüsteemi, millele projekti käigus tellitakse lisaarendus, mis võimaldab kaasata ka sotsiaalvaldkonda, hinnata abivajadust ja koostada tervisejuhtidel inimesekeskseid personaalseid plaane, mis sisaldavad nii tervise- kui sotsiaalvaldkonna eesmärke, soovitusi, juhiseid ja tegevusi. Vajaliku arenduse hankimiseks sõlmib IVOL haiglatega lepingu ja haiglad ise hangivad ning implementeerivad tarviliku tarkvara koos nõutavate turvalahendustega. Kompetentsikeskus nõustab IT arenduse tellimist ja väljatöötamist.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Koostöölepingu ettevalmistamine ja sõlmimine haiglatega

01.01.2023–31.12.2027 20.01.2025–14.02.2025

Tervisejuhtide ametijuhendite väljatöötamine

01.01.2023–31.12.2027 20.01.2025–14.02.2025

Tervisejuhtide värbamine ja tööle vormistamine

01.01.2023–31.12.2027 14.02.2025– 31.03.2025

Hoolduskoordinatsiooni teenuse rakendamine

01.01.2023–31.12.2027

31.03.2025–31.12.2026

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastatel

(2024–2025)

Sihttase

(2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Hooldus Koordinatsioonimudel on võetud rakendusse Ida- Virumaa maakonnas.

0 1 Hooldus

Koordinatsioonimudel

on võetud rakendusse

Ida-Virumaa

maakonnas.

Tegevus 2.2. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine Alategevus 2.2.1. Motivatsioonisüsteemi loomine piirkonda tööle tulevatele sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajatele Tegevuse eesmärk on koostöös partneritega välja töötada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonisüsteem (sh töökoha õppe), mis soodustab spetsialisti valima oma töö- ja elukohaks Ida-Viru maakonna. Tegevuse raames viiakse läbi turunduskampaaniad ja motivatsiooniüritusi nii sotsiaal- kui tervisevaldkonnas. Turunduskampaania eesmärgid on tutvustama maakonna tervise ja sotsiaalvaldkonna asutusi, läbi mille meelitada tööle puuduvaid spetsialiste.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Kitsaskohtade kaardistamine. Teavitustegevused ja valdkonna organisatsioonide kaasamine (nt infopäevad, töölauad, arutelud)

01.11.2022–31.12.2027 01.01.2025–28.02.2025

Turunduskampaania põhimõtete koostamine.

01.11.2022–31.12.2027 01.03.2025–31.03.2025

Turunduskampaaniate läbiviimine

01.11.2022–31.12.2027 01.04.2025–31.12.2025

Motivatsiooniürituste põhimõtete koostamine ja tegevuste kokkuleppimine koos tervise- ja sotsiaalvaldkonna organisatsioonidega.

01.11.2022–31.12.2027 01.04.2025–30.04.2025

Motivatsiooniürituste läbiviimine

01.11.2022–31.12.2027 01.05.2025–31.12.2026

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastal (2024)

Sihttase

(2025-

2026)

Selgitus

Väljundnäitaja Maakonnas on toimunud turunduskampaaniat ja motivatsiooni üritused

0 4

Alategevus 2.2.2. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna uute töötajate üldise kvalifikatsiooni taseme tõstmine ja erioskuste õpetamine spetsialiseerunud spetsialistidele. Tegevuse käigus töötatakse koostöös eri osapooltega välja sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda tööle tulevatele uutele spetsialistidele koolituspakett (sh tööpõhine õpe), mis soodustab spetsialisti valima oma töökohaks Ida-Viru maakonna. Tegevuse sihtrühmaks on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajad, asjaomased ametnikud KOV-idest, era- ja mittetulundussektorist. Eritähelepanu pööratakse teenustele, mille osutamiseks on Ida-Viru maakonnas keeruline leida kvalifitseeritud töötajaid või töötajaid on puudu. Toetatakse teadmiste ja oskuste tekkimist piirkonda uute tööle tulevatele sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnatöötajatele, et toetada piirkonnas senisest tõhusamalt riskiolukorras olevate abivajajate teenuste tagamise võimekust ja kvaliteedi parandamist. Tegevuse raames pakutakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda tulevatele spetsialistidele koolitusi ja õpetatakse täiendavaid erioskusi ning võimestatakse piirkonna tervise- ja hoolekandeasutusi, et parandada teenuste kvaliteeti ja leida potentsiaalseid uusi töötajaid.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Vajalike koolituste kaardistamine

01.11.2022–31.12.2027 01.04.2025–31.12.2026

Koolitusprogrammi kokkupanek

01.11.2022–31.12.2027 01.05.2025–31.12.2026

Koolituste läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.05.2025–31.12.2026

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase

tegevuskava

aastal (2024)

Sihttase

(2025–

2026)

Selgitus

Väljundnäitaja Koolitatud spetsialistide arv

0 50 Koolitused toimuvad iga

aastaselt jooksvalt

vastaval vajadusele

Alategevus 2.2.3. Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste olukorral, võimalustel ja vajadustel põhineva jätkusuutliku ning soolist võrdõiguslikkust ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist toetava koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteemi loomine ja rakendamine Ida-Virumaa KOV-ide otsustajate ning poliitikakujundajate ja -rakendajate soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise alase võimekuse parandamiseks viiakse 2023–2028 ellu pilootprojekt, mille raames luuakse rätseplahendusel põhinev, Ida-Virumaa KOV-ide olukorda, võimalusi ja vajadusi arvestav ja jätkusuutlik koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem (sh töövahendid ja võrgustik), mis toetab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) süstemaatilist ja eesmärgistatud edendamist Ida-Virumaa KOV-ides ning seeläbi kohaliku tasandi meetmete ja tegevuste paremat sihitamist ja kvaliteeti, samuti ressursside säästlikumat ja tulemuslikumat kasutamist. Seoses õiglase üleminekuga eelanalüüsitakse tegevuse raames Ida-Viru peamisi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise probleeme, millega KOV-id peavad eelkõige arvestama enda teenuste arendamisel või pakkumisel. Eelanalüüs selgitab välja ka KOV-i otsustajate, poliitikakujundajate ja -rakendajate teadlikkuse, hoiakud, valmisoleku ja ressursid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks. Koolitatakse Ida-Virumaa kaheksa KOV-i otsustajaid ning poliitikakujundajaid ja -rakendajaid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise teemal eesmärgiga suurendada nende teadlikkust: 1) soolistel jm tunnustel põhineva ebavõrdsuse ilmingutest, nende põhjustest ja tagajärgedest; 2) võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise, sh soolõime vajalikkusest ja kasust ning 3) KOV-ide rollist ja edendamise kohustusest. Samuti aidatakse koolitustega kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamise oskuste parandamisele kohaliku elu korraldamises. Nõustamistegevuste raames aitavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) eksperdid kohaliku tasandi poliitikakujundajatel ja -rakendajatel läbimõeldult, sisuliselt ja süsteemselt edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi pilootprojekti valitud arengukavade, programmide, meetmete ja õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja rakendamisel.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Olukorra kaardistus (sh KOV ja valdkonna organisatsioonide kaasamine) ja eelanalüüsi läbiviimine

01.11.2022–31.12.2027 01.01.2025–31.05.2025

Koolituste läbiviimine s KOVides

01.11.2022–31.12.2027 01.06.2025–31.12.2026

Nõustamistegevused 01.11.2022–31.12.2027 01.12.2025–31.12.2026

Tugisüsteem 01.11.2022–31.12.2027 01.06.2025–31.12.2026

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase

tegevuskava

aastal (2024)

Sihttase

(2025–

2026)

Selgitus

Väljundnäitaja Koolitatud spetsialistide arv

0 100 Koolitused toimuvad iga

aastaselt vastaval

vajadusele

Alategevus 2.2.4. Kogukonnas pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine Tegevusega tagatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele spetsialistidele ligipääs uutele võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ja metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti. Tegevuse abil pakutakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi, et parandada teenuste kvaliteeti. Tegevuse sihtrühmaks on sotsiaal-, tervishoiuvaldkonna töötajad.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Vajalike koolituste kaardistamine

01.11.2022–31.12.2027

01.01.2025–31.01.2025

Koolitusprogrammi kokkupanek

01.11.2022–31.12.2027 01.01.2025–31.12.2026

Koolituste läbiviija leidmine ja lepingu sõlmimine

01.11.2022–31.12.2027 01.01.2025–31.12.2026

Koolituste läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.01.2025–31.12.2026

Näitaja Näitaja nimetus

Sihttase tegevuskava aastal (2024)

Sihttase (2025– 2026)

Selgitus

Väljundnäitaja Koolitatud spetsialistide arv

318 550 Koolitused toimuvad iga aastaselt vastaval vajadusele

Tegevus 2.3. Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamine Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamiseks korraldatakse avatud voor, et arendada ja pakkuda Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning parandada poliitikakujundamise kvaliteeti. See tähendab nii uudsete lahenduste väljatöötamist ja testimist kui ka uute tehnoloogiate, platvormide jms rakendamist (nt innovatsiooniprogrammi algatamine ja elluviimine uudsete lahenduste, koostöövormide ja teenuste arendamise projektide ellukutsumiseks, teadus- ja arendustegevuse toetamiseks ja rahastamiseks) sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Eesmärk on luua ja arendada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas uuenduslikke lahendusi ning suurendada kohalike omavalitsuste võimekust sotsiaalteenuste arendamisel, et tagada parem teenuste kvaliteet ja kättesaadavus

KOV-le antakse sihitatud toetust innovaatiliste lahenduste rakendamiseks täisealiste hoolekande teenuste pakkumisel, sealhulgas teenuste osutamisega seotud personalikulude või mobiilsete lahenduste pakkumisega seotud kulude katmiseks.

Toetatakse uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu mis:

1. Arendavad täisealiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid kohalikul tasandil

2. Suurendavad KOVide võimekust teenuste arendamisel ja pakkumisel 3. Parandavad teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust 4. Arvestavad täisealiste abivajadust erinevates eluetappides Projekti tegevuste elluviimise periood on 24 kuud ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast.

Taotleja:

KOV-le antakse sihitatud toetust, mis võimaldab piloteerida ja välja arendada valdkonnaülest koordinatsiooni toetavaid innovatiivseid sekkumisi, mis aitavad vähendada vanemaealiste kukkumise riski koduses keskkonnas (näiteks Heaolumeistri teenus). Ennetavate meetmete rakendamine aitab vähendada põlevkivisektorist vabanenud omastehooldajate hoolduskoormust, tagades neile kindlustunde lähedase turvalisuse osas ning võimaldades tööturule naasmist täiskoormusega.

Sekkumiste all mõeldakse teenuseid kombinatsioonis nõustamise ja abivahenditega (sh infotehnoloogilised abivahendid). Sekkumiste mõju tuleb hinnata läbi eel- ja järelhindamise. Sekkumiste aruanne peab sisaldama sekkumiste mõju analüüsi. Projekti tegevuste elluviimise periood on 24 kuud ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast, aga hiljemalt kahe kuu jooksul lepingu sõlmimisest.

Sekkumised, mis aitavad vähendada vanemaealiste kukkumise riski koduses keskkonnas

Taotlejaks saab olla kohalik omavalitsus, mis vastab järgmistele tingimustele: 1. Omavalitsuse eelarves on kinnitatud vahendid uuenduslike tegevuste rahastamiseks tegevuse toimumise aastal või volikogu on esitanud sellekohase kinnituskirja. 2. Omavalitsuse eelarvestrateegias on kinnitatud vahendid innovaatiliste sotsiaalteenuste jätkusuutlikuks pakkumiseks. 3. Omavalitsus on läbinud avaliku sektori innovatsiooni-, koosloome- või kaasamisprotsesside konsultatsiooni või koolituse ning esitab selle kohta IVOLile tõendi.

Märkus: Koosloome põhimõte on keskne uuenduslike teenuste loomisel, kuna see tagab klientide ja teiste oluliste osapoolte otsese osaluse teenuste arendamise protsessis, võimaldades luua paremini vajadustele vastavaid teenuseid. Toetatavad tegevused

Väljakutsetel põhineva kodukeskkonna eakate kukkumise ennetamise ja kukkumise tagajärgede leevendamise teenuse väljatöötamine ja testimine. Testitav teenus peaks sisaldama minimaalselt järgmisi elemente: kodukeskkonna turvalisuse hindamine, lihtsama kohandamisteenuse pakkumine, keerukama kohandamisvajaduse osas nõustamine ja füüsilist osavust nõudvates töödes abi osutamine eakatele inimestele. Samuti võib teenus sisaldada kukkunud inimese abistamist sh abivajadusest teavitamist ja võimaliku abivajaduse märkamisest teavitamist. Abikõlblikud kulud:

Abikõlbulikud kulud on sekkumise väljatöötamise ja teenuse osutamisega seotud kulud, sh infotehnoloogilised abivahendid, tööjõukulud, ekspertide kaasamise kulud, ruumidega seotud

kulud, seminari- ja koolituskulud, transpordikulud, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kulud, avaliku kommunikatsiooni kulud, administreerimise kulud. Maksimaalne toetus taotluse kohta on 100 000 eurot.

Taotlusvoor

Toimub üks jooksev taotlemise voor: avatakse 1. oktoobril 2025.

Taotlusvooru eelarve on: 800 000 eurot

Taotluste menetlus ja lepingute sõlmimine

1. Ida Virumaa Omavalitsuste Liit (IVOL) teavitab taotlemise võimalusest kodulehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlemise algust. IVOL : https://ivol.ee/uhiskondlikku-muutust- toetavate-sotsiaal-ja-tervishoiuteenuste-arendamine-ida-virumaal

2. Taotlemine on avatud kuni vahendite ammendumiseni.

3. KOV esitab toetuse saamiseks IVOLile digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressil

[email protected] märksõnaga „Kodukeskkonna eakate kukkumise ennetamine”. Taotluse

kättesaamise kohta saadetakse kinnitus taotluses märgitud e-posti aadressil. Koos taotlusega

esitatakse tegevuste eelarve, eelarve seletuskiri ja tõendid tingimuste täitmise kohta.

4. Taotluse menetlemise aeg on 30 tööpäeva taotluse IVOLile esitamisest arvates.

5. IVOL kontrollib, kas toetuse andmise tingimused on täidetud.

6. Toetus määratakse, kui toetuse andmise tingimused on täidetud.

7. Kui toetuse andmise tingimused on täidetud ja vastab tingimustele, IVOLi juhatus kinnitab

nimekirja määratud toetuse kohta koos saajate nimekirjaga.

8. IVOL sõlmib toetuse määramisel KOViga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping).

Täpsemad abikõlblikkuse, toetuse kasutamise ja väljamaksmise tingimused sätestatakse

lepingus.

8. IVOL edastab lepingu KOVile allkirjastamiseks. Kui KOV ei allkirjasta lepingut kümne

tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et KOV on toetusest loobunud.

Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri

………………….2025. a käskkirja nr …

„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste “Ühiskondlikku

muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida- Virumaal“ muutmine“

Lisa 3

TAT finantsplaani ja eelarve selgitus

Selgitus hõlmab TAT elluviija ja partneri tegevuste eelarveid aastateks 2025–2026. Numeratsioon on kooskõlas numeratsiooniga eelarves. Eelarveaastas nimetatud summad ja nende jaotus kuluartiklite kaupa on indikatiivsed, arvestatakse lisas 1 kirjeldatud tegevustega ja lisas 2 esitatud eelarve üldise jaotusega. TAT 2025–2026 eelarve kokku on 5 058 441,44 eurot. 1. TAT otsesed kulud TAT otseste kulude kogusumma 2025–2026 on 4 968 957,19 eurot. See hõlmab TAT juhtimiskulusid, tegevuse 2.1 „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ kulusid, tegevuse 2.2 „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“ kulusid ja tegevuse 2.3 „ Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamine“ kulusid. 1.1. TAT juhtimiskulud kokku 136 976,20 eurot TAT juhtimiskulud koosnevad elluviija otsestest personalikuludest (TAT juhi ja TAT koordinatsiooni sisujuhi kulu). Kokku on personalikulu 126 976,20 eurot. Koolitus- ja muu TAT tegevuste arenduskulu on 10 000 eurot, mis sisaldab ka TAT järelevalvefunktsiooniga seotud kulusid (nt majutus- ja transpordikulud) ning TAT tegevuste ja vajaduse korral alategevustega seotud kulusid, sh infopäevade ja ümarlaudade korraldamise kulusid.

Kulurida Elluviija töötasu 2025

2026 Selgitus

1.1.1 TAT juhi otsene personalikulu 54 791,10

54 791,10

2025.–2026. aastal täiskoormusega bruto töötasu 3 150 eurot kuus (13 kuud), millele lisanduvad tööandja maksud.

TAT koordinatsiooni sisujuhi personalikulu 8 697,00

8 697,00

2025.–2026. aastal lisatasu täiendavate ülesannete täitmise eest brutotasu 500 eurot kuus, millele lisanduvad tööandja maksud.

1.1.2

Koolitus- ja muu TAT tegevuste arenduskulu (sh lähetuskulu) 5 000

5 000

Kokku 68 488,10

68 488,10

1.2. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamise kulud kokku 2 390 246,29 eurot

Tegevusi viib ellu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL). 1.2.1. Otsene personalikulu kokku 436 982,76 eurot Otsene personalikulu sisaldab tegevuse „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ elluviimiseks IVOLi vajalikke personalikulusid (IVOLi projektijuht, koordinatsiooni võrgustikujuht). Kokku on personalikulu 296 782,76 eurot. Koordinatsiooni võrgustikujuhi majanduskulu on 160 200,00 eurot, mis sisaldab tegevuse elluviimisega seotud kulusid (nt majutus- ja transpordikulud, infopäevade ja ümarlaudade korraldamise kulusid, kodulehe loomine ja haldamine jne), sh teavituskampaania kulu on 50 000 eurot.

Kulurida Otsene personalikulu

2024 2025 Selgitus

1.2.1 Projektijuht 45 224,40 47

486,60

brutotöötasu 2600 eurot kuus (13 kuud), millele lisanduvad tööandja maksud.

1.2.1.1 Koordinatsiooni võrgustikujuht 2x

99 547,20 104

524,56

brutotöötasu 3100 eurot kuus, millele lisanduvad tööandja maksud.

1.2.1.2 Koordinatsiooni võrgustikujuhi majanduskulu x2

15 000,00 15 000,00

Teavituskampaania inimestele "Kes on hoolduskoordinaator ja kuidas ta aidata saab"

0,0 50 000,00

Piirkondliku koordinatsiooni võrgustikukohtumised 4x aastas

16 000,00 19 200,00

Koordinatsiooni võrgustiku koduleht

20 000,00 25 000,00

Kokku 195 771,60 261 211,16

1.2.2–1.2.4. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamistegevuste kulud kokku 1 933 263,53 eurot

Kulurida 2025 2026

1.2.2 SCIROCCO hindamine 0 10 000,00

1.2.3 Piirkondliku paindlikkusega rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli väljatöötamine (Viljandi haigla kompetentsikeskusena)

229 598,00 170 034,67

1.2.4 Hoolduse koordinatsioonimudeli rakendamine Ida-Virumaal:

a) Narva Haigla aasta kulu 315 055,51 eurot

b) Ida Viru Keskhaigla aasta kulu 340 759,92

c) IT infosüsteemi arenduse kulu 2025 a. 200 000; 2026a 12 000. IT infosüsteemi arendus lisandub Ida Viru Keskhaigla aasta eelarvele.

855 815,43 667 815,43

Kokku 1 085 413,43 847 850,10

1.3. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamise kulud kokku 1 641 734,70 eurot Tegevusi viib ellu IVOL. 1.3.1. Otsene personalikulu kokku 172 802,70 eurot Otsene personalikulu sisaldab tegevuse „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“ elluviimiseks IVOLi vajalikke personalikulusid.

Kulurida Otsene personalikulu

2025 2026 Selgitus

1.3.1 IVOLi koordinaator (2 x)

84 294,00 88 508,70 brutotöötasu (2 koordinaatorit) 2500 eurot kuus (13 kuud), millele lisanduvad tööandja maksud.

1.3.2–1.3.4. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamise tegevuste kulud kokku 1 468 932,00 eurot

Kulurida 2025 2026

1.3.2 Motivatsioonisüsteemi loomine piirkonda tööle tulevatele sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajatele

100 000,00 100 000,00

1.3.3 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna uute töötajate üldise kvalifikatsiooni taseme tõstmine ja erioskuste õpetamine spetsialiseerunud spetsialistidele

120 000,00 120 000,00

1.3.4 Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste olukorral, võimalustel ja vajadustel põhineva jätkusuutliku ning soolist võrdõiguslikkust ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist toetava koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteemi loomine ja rakendamine

189 466,00 189 466,00

1.3.5 Kogukonnas pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine

300 000,00 350 000,00

Kokku 709 466,00 759 466,00

1.4. Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamise kulud kokku 800 000 eurot

Kulurida 2025 2026

1.4 Innovatsiooni- ja tugiteenutse arendamine 800 000 0

Kokku 800 000 0

2. Kaudsed kulud Kaudsed kulud TAT elluviimise tagamiseks elluviija juures moodustavad 15% tema otsestest personalikuludest – 2025.–2026. a kulu kokku on 19 046,43 eurot. Kaudsed kulud TAT elluviimise tagamiseks partneri juures moodustavad 15% tema otsestest personalikuludest – 2025.–2026. a kulu kokku on 70 437,82 eurot. Administreerimiskulud kokku aastatel 2025–2026 on 89 484,25 eurot.

Sotsiaalkaitseministri ning terviseministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja

tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste "Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-

Virumaal“ muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) muudatuse tulemusel on elluviija Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht. TAT muudatusega on kohandatud ja täpsustatud TAT tegevusi, mis on vajalikud TATi edukaks ellu viimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (IVOL) TAT partnerina kaasab (punkti 1.2. „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine„ tegevuste raames) TAT tegevuste elluviimiseks maakonnas tegutsevad SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla. Haiglate ülesanne on võtta tööle oma piirkonna hoolduskoordinaatorid, kes toetavad kompleksse vajadusega inimesi liikumisel haiglaravilt kodusele ravile eesmärgiga vältida haiglas viibimist sotsiaalsetel põhjustel ja ära hoida välditavaid hospitaliseerimisi, ning anda abivajavad patsiendid sujuvalt üle esmatasandi spetsialistidele. Hoolduskoordinatsiooni teenuse osutamise dokumenteerimiseks ja meeskonnatööks kasutavad nimetatud haiglad oma infosüsteemi, millele projekti käigus tehakse lisaarendus, mis võimaldab kaasata ka sotsiaalvaldkonda, hinnata abivajadust ja koostada tervisejuhtidel inimesekeskseid personaalseid plaane, mis sisaldavad nii tervise- kui sotsiaalvaldkonna eesmärke, soovitusi, juhiseid ja tegevusi. Hoolduskoordinaatorite koolitamiseks ja teenuseosutamise ning dokumenteerimise ja tulemuslikkuse hindamiseks kaasab IVOL kompetentsikeskusena ka SA Viljandi Haigla, kes on näidanud häid tulemusi koordineeritud teenuseosutamise ja võrgustikutöö piloteerimisel Viljandi maakonnas. Vastavalt muudatustele on koostatud uus 2025–2026 tegevuskava ja eelarve. Suurendatud on meetmete nimekirja näitaja sihttaset ja varasemalt kasutamata jäänud eelarve võetakse kasutusele järgmistel aastatel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni vastutusvaldkonna nõunik Regina Sergejeva (tel 626 9219, [email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Tiia Taevere (tel 5919 2604, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu toimetatakse keeleliselt pärast EIS kooskõlastamist. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskirjas on kirjeldatud ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT eelnõu muudatuste sisu Punktis 1 täpsustatakse, et elluviija on Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi sisesest ümberkorraldusest. Punktiga 2 täpsustatakse, et rakendusasutus on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi struktuurimuudatustest (alates 01.12.2023).

2

Punktiga 3 täpsustatakse, et tegevuste elluviimist juhib ja aruandlust korraldab elluviijana Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht tulenevalt ministeeriumi sisestest tööjaotuse ümberkorraldusest. Punktidega 4–9 täiendatakse tegevuse 2.1 „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ eesmärki, tegevusi tulemust ja sihtrühma. Muudatus on vajalik tegevuse edukaks elluviimiseks. Eesmärgis tuuakse välja, et on vaja parandada sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostööd tervikuna ning integreerida teenuseosutamine riskirühmadele. Lisatud on väljatöötatava koordinatsioonimudeli ja haiglate kaasatuse kirjeldus. Tegevuse tulemusena on käivitatud Ida- Virumaal terviklik tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreeritud teenuseosutamise süsteem, mida saab edaspidi laiendada uute võrgustikuteenuste lisamisega. Komplekssete vajadustega inimestele on kättesaadav koordineeritud personaalse plaani põhine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamine. Abivajaja liikumine sotsiaalabi teenuseosutajate, esmatasandi tervishoiuteenuse osutajate ja haiglate vahel on sujuv. Võrgustiku osapooltel on ülevaade kõigist piirkonna teenuseosutajatest ja nad tegutsevad senisest enam ühiste eesmärkide nimel. Seoses eelnevaga täiendatakse ka sihtrühma. Punktidega 10–13 täiendatakse tegevuse 2.2 „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“ eesmärgi, tegevuse ja tulemuse sõnastust. Välja jäetakse eraldi lastekaitse ja perevägivalla teenuste kvaliteedi parandamine ja asendatakse see üldise teenuste kvaliteedi ja personali leidmise parandamisega. Jäetakse välja eraldi punkt keeleõppe ja stažeerimisprogrammi kohta ning asendatakse need olemasoleva punkti täiendamisega üldise mentorlusprogrammiga. Tegevuse tulemusena rakendatakse maakonnas motivatsioonisüsteemi ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavad spetsialistid on oma töö- ja elukohaks valinud Ida-Viru maakonna. Tegevuse tulemusena luuakse maakonnas motiveeriv töökeskkond, mis toetab sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide piirkonda tööle asumist ja püsima jäämist. Punktidega 14–17 muudetakse tegevuse 2.3 nimetust „Innovatsiooni- ja arendustoetuse arendamine“ ja asendatakse see nimetusega „Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamine“, korrigeeritakse eesmärk, tegevused ja sihtrühm. Innovatsioonivooru eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste võimekust sotsiaalteenuste arendamisel, et tagada parem teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Toetatakse uuenduslike lahendusi, et parandada teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust täisealiste iseseisvat toimetuleku parandamiseks. Sihtrühm korrigeeritakse vastavalt.

Punktiga 18 asendatakse punktis 3 „Näitajad“ sihttase (2027) 600 näitajaga 700 koolitust. Planeeritud eelarvega on võimalikult koolitada rohkem inimesi, sh huvi ja nõudlus ümber- ja täiendõppe koolitustele on oodatust suurem. Ka 2024. aasta lõpuks seatud sihttaseme saavutustase on suurem. Seetõttu on vajalik ja põhjendatud 2027. aasta sihttaseme suurendamine. Punktiga 19 muudetakse alapunkti 5.3.2. sõnastust laiendades õppereiside, koolituste, lähetuste kulude katmise ringi. Punktiga 20 asendatakse lisa 1 „TAT tegevuste kirjeldus“, lisa 2 „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 3 „TAT finantsplaani ja eelarve selgitus“ uute lisadega. Uued lisad on vajalikud, sest TAT eelarve ja tegevuskava on muutunud, 2024. aastal kasutamata jäänud eelarve kasutatakse eesmärgipäraselt ära järgmistel aastatel. Punktiga 21 rakendatakse käskkirja tagasiulatuavalt alates 01.01.2025. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

3

Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF). IV. TAT muudatuste mõju Muudatustega täiendatakse TAT-d seoses sooviga arendada valdkondadevahelist koostööd, mis on tegevuste elluviimisel ja terviku saavutamisel oluline. Kinnitatakse ka uus tegevuskava aastateks 2025–2026 ja eelarve. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2025. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Euroopa Komisjonile ja e- posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele (korraldusasutuse ja rakendusüksuse ülesannetes), Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonile ning Õiglase ülemineku juhtkomisjonile. Arvamuse avaldamiseks esitatakse eelnõu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, Eesti Haiglate Liidule, SA Viljandi Haiglale, SA Narva Haiglale ja SA Ida-Viru Keskhaiglale.

KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri

04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste

“Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“

MUUDETUD

sotsiaalkaitseministri ja terviseministri

käskkirjaga nr ….

Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.11.2022–31.12.2027 Elluviija Sotsiaalministeerium (sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht) Partner Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA

„EESTI 2035“ JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ....................................................... 3

2. TOETATAVAD TEGEVUSED, EESMÄRK, ELLUVIIMISE AEG, ELLUVIIJA JA

TULEMUSED .................................................................................................................................... 4

2.1. INTEGREERITUD SOTSIAAL- JA TERVISHOIUTEENUSTE ARENDAMINE ............................................... 4 2.2. TEADMISTE, OSKUSTE JA MOTIVATSIOONI SUURENDAMINE .............................................................. 6 2.3. INNOVATSIOONI- JA TUGITEENUSTE ARENDAMINE ............................................................................ 7 2.4. RIIGIABI ............................................................................................................................................... 8

3. NÄITAJAD .................................................................................................................................... 8

4. TEGEVUSTE EELARVE ............................................................................................................. 9

5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ....................................................................................................... 9

6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ..................................................................... 9

7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ............................................................................ 10

8. ARUANDLUS ............................................................................................................................. 11

9. TAT MUUTMINE ........................................................................................................................ 11

10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ........................................... 12

11. VAIETE LAHENDAMINE ........................................................................................................ 12

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ (edaspidi meede) samanimelise rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava poliitikaeesmärgiga nr 6 „Õiglane üleminek“, prioriteediga 10 ja ELi erieesmärgiga „Õiglane üleminek“, millega nähakse ette sihtotstarbeline rahastamine õiglase ülemineku mehhanismi alusel ühtekuuluvuspoliitika raames, et tegeleda majanduslike ja sotsiaalsete kuludega, mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele ringmajandusele. TAT-ga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia sotsiaalhoolekande programmi meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevuse „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine ja kohaliku omavalitsuse võimestamine“ elluviimist. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. TAT panustab Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 1 aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ alasihi „Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis“ saavutamisse. Kõik tegevused on suunatud Ida- Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisele (suurendades koostööd valdkondade vahel, koolitades spetsialiste, motiveerides spetsialiste piirkonda tööle asuma, arendades innovaatilisi lahendusi teenuste kättesaadavuse parandamiseks). Tegevuste elluviimisse kaasatakse kõik piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna inimesed, sealhulgas kolmas sektor. Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ näeb ette, et rahvastikumuutused nõuavad nii kestlikku rahvastikupoliitikat, toetavat keskkonda pakkuvat laste-, noorte-, haridus-, pere- ja tervisepoliitikat, suurt tööhõivet soodustavate meetmete arendamist, eakate tööelu kestuse pikendamist ja väärika vananemise toetamist, sisserännanute sihipärast kohanemist ja lõimumist Eesti keele- ja kultuuriruumi, Eestis elavate inimeste ja rahvuskaaslaste osalemist ühiskondlikes ja kultuurilistes tegevustes kui ka sobivate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste tagamist. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutused mõjutavad enim Ida- Virumaad, Kagu-Eestit ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemal asuvaid piirkondi. Linnastumise ja rahvastikumuutustega aitab toime tulla teadmistepõhine tasakaalustatud lähenemisviis, mis arvestab piirkondlike eripärade ja vajadustega, vähendab piirkondade sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ning toetab maaelu. Ida-Virumaal elab suhtelises vaesuses ligi 30,7% elanikkonnast ja tööpuuduse tase on Eesti kõrgeim 8,7%, kliimaneutraalsusele üleminek puudutab eelkõige Ida-Virumaad sealse põlevkivitööstuse tõttu. Selleks et loobuda elektri tootmisel põlevkivist ja põlevkiviõli kui fossiilse kütuse tootmisest, toetatakse üleminekuperioodil põlevkivist tootmise vähenemisega kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamist ning töötatakse Ida-Virumaa jaoks välja ja viiakse ellu teenuste ja investeeringute pakett, mis aitab piirkonna elanikel, ettevõtetel ja kohalikel

1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ Arenguvajadused | Eesti Vabariigi Valitsus

omavalitsustel (edaspidi KOV) muudatustest kasu saada ning tagada õiglane üleminek uuele majandusele. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse hinnatakse „Eesti 2035“ näitajaga „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“, panust soolise võrdõiguslikkuse tagamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja panust võrdsete võimaluste tagamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks“. Soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse edendamise indikaatoritesse panustatakse Ida-Virumaa KOV-idele temaatilise koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteemi loomisega. 1.1.2. Heaolu arengukava 2023–2030 kliimaeesmärkide täitmiseks ja tasakaalustatud regionaalse arengu saavutamiseks tuleb Ida-Virumaal suurendada kaasaegseid tehnoloogiaid, energiaallikaid ja süsteeme tundvate töötajate osakaalu mobiilsust toetava nõustamise, täiend- ja ümberõppe ning muude meetmete kaudu. 2. Toetatavad tegevused, eesmärk, elluviimise aeg, elluviija ja tulemused Toetatavate tegevuste valikul on lähtutud rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. Tegevuste elluviimist juhib ja aruandlust korraldab elluviijana Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht ning partnerina viib tegevusi ellu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.11.2022–31.12.2027. Aasta tegevuste täpsem kirjeldus (kumulatiivsena) ja väljundnäitajad on TAT lisas 1. 2.1. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vaatest on oluline võtta Ida-Virumaa eritähelepanu alla ja tagada nende valdkondade arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav teenuste võrgustik, areneks koostöö nii mõlema süsteemi siseselt, kui sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel, mis toetaks maakonna sotsiaalmajanduslikku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket, ning panustada seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida-Virumaal. 2.1.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on parandada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavust, et kompleksvajadusega inimene saaks vajalikud teenused (sotsiaal-, tervishoiu- ja muud teenused) kätte ühe sisenemispunkti ja inimese keskse terviklähenemise põhimõttel nii, et teenuste osutamise vahel ei teki katkestust, mis inimese olukorda võiks kahjustada. 2.1.2. Tegevused Tegevuste elluviimisel suurendatakse riigipoolset tuge Ida-Virumaa KOV-idele sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende võimekust reageerida valdkondlikele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning toetades KOV-

i juhtimise ja institutsionaalse võimekuse kasvu. Parandatakse sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostööd tervikuna ning integreeritakse teenuseosutamine riskirühmadele. Kõiki Ida-Virumaa KOV-e hinnatakse küpsusmudeliga (SCIROCCO), et tuvastada, kui valmis ollakse piirkonnas liikuma parema koordineerituse ja teenuste integreerituse suunas. Peale hindamist töötatakse välja koordinatsioonimudel. Koordinatsioonimudeli eesmärk on vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi, toetades seeläbi võimalikult kaua koduses keskkonnas toimetulekut, ja koguda senisest paremini infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad, regionaalsed erinevused praktikas jne) ja toimiva praktika kohta. Väljatöötatud koordinatsioonimudeli piloteerimise raames tegeletakse valdkondadeülese abi korraldamisega inimestele, kes vajavad kompleksset abi nii sotsiaal- kui tervishoiusüsteemis. Koordinatsioonimudel hõlmab üksikjuhtumi tervikhindamise korraldamist, valdkondadeülese juhtumiplaani koostamist, vajaliku abi korraldamist ja juhtumi regulaarset seiret. Projekti käigus testitakse ja täiendatakse koordinatsioonimudelit (sh täpsustatakse, milline peaks olema rahastamismudel ja selle komponendid, ja millist tuge vajab piirkond riigilt, nt abistavad juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüüs) ning tuuakse positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest. Olemasolevad rollid mõtestatakse ümber ja vajaduse korral lisatakse uusi või kohandatakse muutmist vajavaid tööprotsesse. See tähendab, et riskirühma kuuluv inimene suunatakse enne üksikteenuste osutamise alustamist abivajaduse tervikhindamisele, mille tulemusel teda nõustatakse ja koostatakse talle vajadusel personaalne sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ja soovitusi sisaldav plaan. Plaan on abivajaja keskne ja selles on koos abivajajaga sõnastatud tema tervise- ja heaolualased eesmärgid, mille täitmisse plaaniga panustatakse. Plaani oluline osa on inimese teadlikkuse ja eneseabi võime suurendamine. Abivajajat ei jäeta koostatud plaaniga üksi vaid teda toetab selle elluviimisel tervisejuht – spetsialist, kes koondab plaani täitmiseks inimese ümber omakorda vajalikud spetsialistid ja aitab abivajajal jõuda talle vajalikele teenustele kaasates vajadusel piirkonna võrgustikku. Tervisejuhid hakkavad paiknema piirkonnas eeskätt esmatasandil, kus neil on lihtne teha koostööd oma kõige olulisemate koostööpartneritega: perearstid- ja õed ning KOV sotsiaaltöötajad. Tervisejuhte toetavad teenuseosutajate võrgustikud luuakse lähtuvalt maakonna peamistest tõmbekeskustest (Narva linn ja Kohtla-Järve linn). Hoolduskoordinatsiooni mudeli elluviimise eest maakonnas vastutab IVOL ning selle rakendamist maakonnas teostab IVOL läbi kõikide maakonnas paiknevate haiglate so SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla (mõlemad haiglad on kohalike omavalitsuste sihtasutused). IVOL sõlmib haiglatega kui lõppsaajatega lepingu toetuse kasutamiseks, mille tegutseva riikliku haiglavõrgu haiglaga – Ida-Viru Keskhaigla ja Narva haiglaga. Haiglate ülesanne on võtta tööle oma piirkonna tervisejuhid, tagada neile töövahendid ning piirkonna erinevates lokatsioonides kokku lepitud töökohad. Esmatasandi tervisekeskustes tööle hakkavate tervisejuhtide peamine ülesanne on koostöös perearsti ja tema meeskonnaga ning KOV sotsiaaltöötajatega tagada kompleksse vajadusega inimestele vajalik (edaspidi sihtrühm) tugi ja toimetulek kodukeskkonnas. Haiglates tööle hakkavate tervisejuhtide peamine ülesanne on sihtrühma toetamine liikumisel haiglaravilt kodusele ravile eesmärgiga vältida haiglas viibimist sotsiaalsetel põhjustel, ära hoida välditavaid hospitaliseerimisi, ning anda abivajavad patsiendid sujuvalt üle esmatasandi spetsialistidele. Hoolduskoordinatsiooni teenuse osutamise dokumenteerimiseks ja meeskonnatööks kasutavad haiglad oma infosüsteemi, millele projekti käigus tehakse lisaarendus, mis

võimaldab kaasata ka sotsiaalvaldkonda, hinnata abivajadust ja koostada tervisejuhtidel inimesekeskseid personaalseid plaane, mis sisaldavad nii tervise- kui sotsiaalvaldkonna eesmärke, soovitusi, juhiseid ja tegevusi. Tervisejuhte koolitamiseks ja teenuseosutamise ning dokumenteerimise ja tulemuslikkuse hindamiseks kaasatakse kompetentsikeskusena SA Viljandi haigla (riigi poolt asutatud haigla, mis on näidanud olulisi edusamme ja häid tulemusi koordineeritud teenuseosutamise ja võrgustikutöö piloteerimisel Viljandi maakonnas). 2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on käivitatud Ida-Virumaal terviklik tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreeritud teenuseosutamise süsteem, mida saab edaspidi laiendada uute võrgustikuteenuste lisamisega. Komplekssete vajadustega inimestele on kättesaadav koordineeritud personaalse plaani põhine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamine. Abivajaja liikumine sotsiaalabi teenuseosutajate, esmatasandi tervishoiuteenuse osutajate ja haiglate vahel on sujuv. Võrgustiku osapooltel on ülevaade kõigist piirkonna teenuseosutajatest ja nad tegutsevad senisest enam ühiste eesmärkide nimel. 2.1.4. Tegevuse sihtrühm KOV-id, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiutöötajad ja asutused, SA Viljandi Haigla, SA Narva Haigla ja SA Ida-Viru Keskhaigla. Ida-Virumaa maakonna esmatasandi tervisekeskused. Komplekse abivajadusega isikud ja nende lähedased. 2.2. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine Kliimaneutraalsusele üleminekul võib eeldada, et lisaks muudele piirkonna eripäradele Ida- Virumaal avaldub täiendav negatiivne mõju sotsiaalvaldkonnale. Piirkonna eripäradeks on juba varem olnud tööhõiveprobleemid, suurem sotsiaalmajanduslike raskustega perede osakaal rahvastikus ja eestikeelse inforuumi vähesest tarbimisest tulenev teenuste mahajäämus teistest piirkondadest. Seetõttu võib eeldada, et kui erinevused võrreldes muude piirkondadega suurenevad, vajab Ida-Virumaa täiendavat tuge selleks, et toetada kogu Ida- Virumaa sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi. 2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on koostöös eri osapooltega välja töötada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonisüsteem, mis soodustab nii tulevastel kui olemasolevatel spetsialistidel valida oma töö- ja elukohaks Ida-Virumaa, samuti tagada uute lisanduvate töötajate teadmiste ja oskuste täiendamine kohapeal (töökohaõpe). Koolituspakettidega tagatakse töötajatele ligipääs võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ja metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti. 2.2.2. Tegevused Kaardistatakse kitsaskohad ja selgitatakse välja, mis on takistuseks, et spetsialistid ei tule või ei jää tööle Ida-Virumaale. Tegevus hõlmab teavitustegevusi ja partnerorganisatsioonide kaasamist (nt infopäevad, töölauad, arutelud). Koostöös eri osapooltega kaardistatakse ära olemasolevaid võimalusi ja lepitakse kokku motivatsioonisüsteemi tegevustes, mille raames:

 pakutakse töötavatele spetsialistidele koolitusi ja õpetatakse täiendavaid erioskusi ning leitakse lahendused, et parandada piirkonna teenuste kvaliteeti ning leida potentsiaalseid uusi töötajaid ja hoida seniseid nt personaalsed ja gruppi supervisioonid;

 luuakse ja rakendatakse Ida-Virumaa KOV-ide olukorral põhinev koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem, mis toetab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist;

 toimub integreerimiskoolitus (Eesti õigussüsteemi/tervishoiusüsteemi tutvustav koolitus jmt);

 töötatakse välja mentorlusprogrammid, sh mentori töö, erialaõppe õppija ja juhendaja toetamiseks, nt sotsiaaltöötajakutse taotlemiseks, mentorlusprogramm. 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena rakendatakse maakonnas motivatsioonisüsteemi ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavad spetsialistid on oma töö- ja elukohaks valinud Ida-Viru maakonna. Tegevuse tulemusena luuakse maakonnas motiveeriv töökeskkond, mis toetab sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide piirkonda tööle asumist ja püsima jäämist. 2.2.4. Tegevuse sihtrühm Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiutöötajad 2.3. Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamine Toetatakse täisealistele suunatud lõimitud uuenduslike sotsiaal- ja terviseteenuste lahenduste katsetamist ja arendamist kohalikul tasandil, arvestades täisealiste abivajadust erinevates eluetappides. Täisealiste toetavad teenused peavad olema suunatud isiku heaolu ja iseseisva toimetuleku toetamisele (toimetulekut toetavad teenuslahendused, sh digilahendused teenuste kättesaadavuse parandamiseks nii sotsiaal, kui tervisevaldkonnas, terviseedendus, tugigrupid, koduteenused, teraapiad või muud teenused, mis toetavad täisealiste toimetulekut). 2.3.1. Tegevuse eesmärk Innovatsioonivooru eesmärk on selgitada välja, milliseid piirkonna eripäradega arvestavaid teenuslahendusi oleks tervishoiu- ja sotsiaalteenuste valdkonnas otstarbekas edaspidi süsteemi juurutada, et pakkuda terviklikumat ja efektiivsemat tuge täiskasvanud kompleksse abivajadusega inimestele erinevates elu etappides. Eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste võimekust sotsiaalteenuste arendamisel, et tagada parem teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. 2.3.2. Tegevused Toetatakse uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja rakendamist täiskasvanute teenuste arendamisel, mis:

 ühendavad innovaatiliselt tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid;

 katsetavad uusi tehnoloogilisi lahendusi teenuste pakkumisel;

 arendavad välja uudseid sekkumismudeleid;

 loovad täiendavaid digilahendusi teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Toetatavad tegevused on suunatud isiku heaolu ja iseseisva toimetuleku toetamisele läbi:

 uudsete teenusmudelite piloteerimise;

 digitaalsete töövahendite arendamise spetsialistidele;

 innovaatiliste sekkumisprogrammide väljatöötamise;

 nutikate lahenduste juurutamise teenuste koordineerimisel;

 tehnoloogiliste abivahendite integreerimise teenustesse. Projektide fookuses peab olema uuenduslike ja jätkusuutlike lahenduste loomine, mis toetavad täisealiste iseseisvat toimetulekut ning parandavad teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. 2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas välja töötatud uudsed lahendused ja rakendatud uued tehnoloogiad. 2.3.4. Tegevuse sihtrühm Ida-Virumaa KOVid, sotsiaal- ja tervishoiutöötajad. 2.4. Riigiabi TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 3. Näitajad

Näitaja nimetus (mõõtühik)

Alg- tase

Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljund- näitaja

Osaluskordade arv, (osaluskordade arv)

0 250 700 Erinevaid koolitusi läbinud inimeste arv. Näitaja sihttaseme saavutamisse panustavad kõik TAT tegevused. Loendatakse koolitusel osalemise kordade arvu. Üks inimene võib perioodi jooksul osaleda ümber- ja täiendõppe toetamisel korduvalt, mistõttu sihttaseme määratlemisel ei loeta unikaalseid isikuid (loendatakse täidetud koolitus- või tegevuskohti). Andme- korje osalejate kohta toimub lisaks osaluskordade lugemisele.

Meetmete nimekirja tulemus- näitaja

Inimeste osakaal, kelle kvalifikatsiooni tase on tõusnud või saanud vastava tunnistuse

0 Ei kohaldu

90 Koolituse edukalt läbinute osakaal. Näitaja sihttaseme saavutamisse panustavad kõik TAT tegevused. Loendatakse

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ÕÜFi toetus 5 000 000 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 2 142 857 30%

3 Omafinantseering 0 0%

4 TAT eelarve kokku 7 142 857 100%

Tegevuste eelarve aastate kaupa on TAT lisas 2. 5. Kulude abikõlblikkus

5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21. 5.2. TAT kaudsed kulud on abikõlblikud ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. Otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud kulud. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud (TAT lisad 2 ja 3), muu hulgas: 5.3.1 riigihangete tegemise kulud; 5.3.2. TAT elluviimise projektijuhtide, valdkonna spetsialistide ja TAT partneri õppereiside ja väliskoolituste (sh konverentside) lähetuskulu välisriikidesse (Euroopa Liidu liikmesriigid, Ühendkuningriik ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid), sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse, päevaraha, lennupiletite, osalemistasu ja muud kulud (nt viisakulud) ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks), asutusesisese lähetuste korra ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmäärade kohaselt; 5.3.4 tegevuste, k.a infotehnoloogiliste lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks korraldatavate meedia- ja kommunikatsioonialaste tegevuste ja ürituste kulud; 5.3.5 tegevuste elluviimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud; 5.3.6 infotehnoloogilise lahenduse väljatöötamise käigus tekkiv otseselt arendusega seotud hoolduskulu. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetuse maksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt ühtse määra alusel. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.

koolituse läbimise ees (%)

unikaalseid isikuid, kelle kvalifikatsiooni tase on tõusnud (saanud vastava tunnistuse koolituse läbimise eest).

6.4. Toetus makstakse elluviijale välja RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu esitatud makse alusel. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 6.5. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.6. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija ja partner peavad täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 ning TAT-s kehtestatud kohustusi. 7.2. Elluviija on kohustatud: 7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2.2 esitama punktis 7.3.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta; 7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 2 kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.3.6 esitatud prognoosist; 7.2.8 esitama RÜ-le eelnõustamiseks partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõu viis tööpäeva enne hankelepingu sõlmimist. 7.3 Partner on kohustatud: 7.3.1 esitama elluviijale ettepaneku TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse (lisa 1) ja eelarve kulukohtade kaupa (lisa 2) jooksva aasta 15. oktoobriks; 7.3.2 esitama elluviijale lisade 1 ja 2 muudatuste ettepanekud; 7.3.3 esitama elluviijale TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.3.4 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT ja keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele enne riigihanke tegemist; 7.3.5 esitama elluviijale info riigihankega seotud dokumentide kohta, et elluviija saaks selle omakorda esitada RÜ-le eelnõustamiseks: 7.3.5.1 teavitama 13 tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama RÜ-le juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.3.5.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest kaheksa tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.3.5.3 edastama riigihankelepingu muudatused kaheksa tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.3.6 esitama elluviijale TAT tegevuste, osalejate andmete, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega üldjuhul iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga; 7.3.7 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtaja jooksul.

8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud andmeväljadest, TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande, üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga, vajaduse korral RÜ nõudmisel tihedamini. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud andmeväljadest, TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande 30 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 8.3. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas see on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 8.12. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1 nimetud Eesti 2035 näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või partneril ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA- l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist ja muutmist; 9.9.2 lisas 2 näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve ja tegevuste kirjelduse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11. Vaiete lahendamine RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sealhulgas valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 101 sätestatud korras.

Lisad Lisa 1. Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2025–31.12.2026 Lisa 2. TAT eelarve kulukohtade kaupa Lisa 3. TAT 2025.–2026. aasta eelarve selgitus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium

Meie 19.02.2025 nr 1.2-2/12-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ning terviseministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ muutmine“ eelnõu. Toetuse andmise tingimused on seotud meetmete nimekirja meetme 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ rakendamisega. Palume tagasiside edastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseministri (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1. TAT käskkirja muutmine 2. TAT raamtekst muudatustega 3. TAT muutmise seletuskiri 4. TAT lisa 1 „Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2025–31.12.2026“ 5. TAT lisa 2 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ 6. TAT lisa 3 „2025.–2026. aasta eelarve selgitus“ Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Õiglase Ülemineku Fond Eesti Haiglate Liit SA Ida-Viru Keskhaigla

2 SA Narva Haigla SA Viljandi Haigla Tiia Taevere [email protected]