Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi eelnõule, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta

1

VABARIIGI VALITSUS EELNÕU

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja veebruar 2025 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi eelnõule, millega muudetakse direktiivi

2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta

1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad nõukogu direktiivi ettepanekule,

millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (edaspidi DAC9

direktiiv):

1.1 Toetame DAC9 direktiivi ettepaneku üldist eesmärki võtta OECD/G20 kaasavas raamistikus

kokkulepitud üleilmse miinimummaksu deklaratsioon üle ELi õigusesse ja kehtestada raamistik

miinimummaksu deklaratsioonide vahetamiseks liikmesriikide vahel, mis võimaldab

hargmaistel kontsernidel minna kohalikult aruandluselt üle kesksele aruandlusele.

1.2 Peame oluliseks, et otseste maksude valdkonnas ei kasutata delegeeritud akte, kuivõrd sellega

kaldutakse kõrvale maksuvaldkonnas kehtivast ühehäälsuse nõudest. Selleks, et täielikult säiliks

ühehäälsuse nõue, eelistame tulevaste muudatuste puhul, mis on vajalikud DAC9 direktiivi lisas

oleva deklaratsiooni OECD reeglitega kooskõlla viimiseks, kasutada delegeeritud aktide asemel

nõukogu rakendusakte. Saame nõustuda delegeeritud aktide kasutamisega DAC9

direktiivi muutmisel üksnes tingimusel, et õigusaktis tehakse selge viide selle kohta, et tegemist

on erandliku juhuga, mis ei loo tulevikuks pretsedenti, ning et selline delegeeritud aktide

kasutamine on ajaliselt piiratud.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid

kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja

seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi

liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee

liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

Seletuskiri Eesti seisukohtade juurde direktiivi eelnõule, millega

muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö

kohta

1. SISSEJUHATUS JA KOKKUVÕTE

20. oktoobril 2024 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) direktiivi ettepaneku, millega

muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (edaspidi DAC9

direktiiv).1 DAC9 direktiiviga võetakse OECD/G20 kaasavas raamistikus2 (edaspidi OECD)

kokkulepitud üleilmse miinimummaksu deklaratsioon ELi õigusesse üle. Lisaks luuakse raamistik,

et hõlbustada miinimummaksu deklaratsioonide vahetamist liikmesriikide vahel, mis võimaldab

hargmaistel kontsernidel minna kohalikult aruandluselt üle kesksele aruandlusele.

Nõukogu direktiiviga (EL) 2022/25233 (edaspidi miinimummaksu direktiiv) võeti Euroopa Liidu

õigusesse üle OECD-s kokkulepitud üleilmse miinimummaksu mudelreeglid. Üleilmne

miinimummaks kohaldub hargmaistele kontsernidele, mille kogutulu on vähemalt

750 miljonit eurot aastas. Üleilmne miinimummaks tagab kontsernide kasumi maksustamise

vähemalt 15% tulumaksumääraga. Kui kontserni efektiivne maksumäär ükskõik millises riigis on

alla 15%, siis emaühingu riik, või kui see ei rakenda miinimummaksu, siis tütarühingute riigid

maksustavad alamaksustatud kasumit määraga, mis tõstab efektiivse maksumäära 15%-ni.

Miinimummaksu direktiivi põhireegli kohaselt peab hargmaine kontsern esitama miinimummaksu

deklaratsiooni igas riigis, kus ta tegutseb. Samas, kui riikide vahel toimib maksualane teabevahetus,

siis on lubatud keskne deklaratsiooni esitamine. See võimaldab deklaratsiooni esitamist ainult ühes

riigis ja vähendab oluliselt hargmaise kontserni halduskoormust. DAC9 direktiivi eesmärk ongi

võtta EL õigusesse üle miinimummaksu deklaratsioon ja luua raamistik deklaratsioonide

vahetamiseks liikmesriikide vahel.

DAC9 direktiivis sätestatud reeglite riigisisene ülevõtmine on eelnõus ette nähtud 2025. aasta 31.

detsembriks ja sätete rakendamine peaks algama 2026. aasta 1. jaanuaril. Riigid, kes ei ole

miinimummaksu üle võtnud kasutades miinimummaksu direktiivi artiklist 50 tulenevat erandit, sh

Eesti, ei pea DAC9 direktiivi üle võtma niikaua, kuni nad ei kohalda miinimummaksu. See võimalus

on neil 2029. aasta 31. detsembrini. Seega peab Eesti rakendama DAC9 direktiivi alates 1. jaanuarist

2030, kuid tegelik teabevahetus leiab aset 2032. aastal. Eestis tuleb esitada esimene miinimummaksu

deklaratsioon 2030. aasta kohta 2032. aastal.

Eesti toetab ettepaneku eesmärki võtta OECD-s kokkulepitud miinimummaksu deklaratsioon üle

ELi õigusesse ja kehtestada raamistik miinimummaksu deklaratsioonide vahetamiseks

liikmesriikide vahel, mis võimaldab hargmaistel kontsernidel esitada ainult üks deklaratsioon. Ka

teised liikmesriigid toetavad direktiivi eesmärki ja peavad oluliseks, et EL miinimummaksu

deklaratsioon oleks kooskõlas OECD deklaratsiooniga.

1 eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52024PC0497#footnote9 2 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ning Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupi

maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik 3 Nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste

kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1–58,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj ).

Arvestades seniseid OECD arenguid, on tõenäoline, et OECD-s kokkulepitud miinimummaksu

deklaratsioon võib tulevikus muutuda. Et tagada EL deklaratsiooni kooskõla OECD

deklaratsiooniga, võib tekkida vajadus EL deklaratsiooni kiiresti muuta. Selleks on DAC9 direktiivi

ettepanekus sätestatud komisjoni õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

Eesti jaoks on oluline, et maksustamise valdkonnas ei kasutataks delegeeritud akte, kuivõrd sellega

kaldutakse kõrvale maksuvaldkonnas kehtivast ühehäälsuse nõudest. Seetõttu eelistame tulevaste

muudatuste puhul kasutada delegeeritud aktide asemel nõukogu rakendusakte, kuna

maksuvaldkonnas saab neid vastu võtta ainult ühehäälselt. Saame kaaluda delegeeritud aktide

kasutamist maksustamist puudutavate õigusaktide muutmisel üksnes väga erandlikel ja põhjendatud

juhtudel. Kui läbirääkimiste käigus selgub, et DAC9 direktiivi puhul on põhjendatud delegeeritud

aktide kasutamine, saame seda kaaluda juhul, kui õigusaktis tehakse selge viide selle kohta, et

tegemist on erandliku juhuga, mis ei loo tulevikuks pretsedenti ning selline delegeeritud aktide

kasutamine on ajaliselt piiratud üksnes sellise ajaperioodiga, mis on põhjendatud ja vajalik.

Eesistuja planeerib direktiivi osas saavutada kokkuleppe 2025. aasta märtsi majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel.

Direktiivi ettepaneku õiguslikud alused on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 113 ja 115,

mille kohaselt on direktiivi vastuvõtmiseks vajalik liikmesriikide ühehäälne otsus.

Direktiiviga rakendatakse miinimummaksu direktiivist tulenev kontsernide aruandlust puudutav

teabevahetus EL maksuhaldurite vahel. Miinimummaksu direktiiv võetakse üle miinimummaksu

seadusega ning DAC9 teabevahetust puudutav regulatsioon maksualase teabevahetuse seadusega,

mis sätestab EL liikmesriikidega toimuva automaatse teabevahetuse õiguslikud alused.

Vabariigi Valitsuse seisukohtade eelnõu on koostanud rahandusministeeriumi maksu- ja

tollipoliitika osakonna nõunik Inga Klauson (tel 5885 1357, e-post [email protected]).

Seisukohad on kooskõlastanud finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi (tel 5696

1216, e-post [email protected]).

2. DIREKTIIVI SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

DAC9 direktiivi sisu on järgmine:

 Miinimummaksu direktiivi artiklis 44 on kehtestatud nõuded miinimummaksu deklaratsioonide

esitamiseks ning loetletud teave, mida maksukohustuslastest kontsernid peavad esitama.

 DAC9 direktiiviga kehtestatakse uued automaatset teabevahetust käsitlevad normid, et

hõlbustada miinimummaksu deklaratsioonide jagamist liikmesriikide vahel ja luua raamistik

miinimummaksu direktiivi artikli 44 rakendamiseks. Need reeglid on kooskõlas OECD

kokkuleppega ja miinimummaksu mudelreeglitega.

 Teabevahetus võimaldab hargmaistel kontsernidel esitada miinimummaksu deklaratsiooni

keskselt, mitte eraldi igas riigis, kus kontsern tegutseb. Iga asjaomase riigi maksuhaldurid

peaksid saama vajalikku teavet standardse deklaratsiooni alusel.

 Liikmesriigid peavad kehtestama hargmaistele kontsernidele kohustuse esitada

miinimummaksu deklaratsioon miinimummaksu direktiivis sätestatud tähtajaks.

Miinimummaksu rakendamise esimesel aastal hiljemalt 18 kuud pärast majandusaasta lõppu,

st 30. juuniks 2026 ja edaspidi hiljemalt 15 kuud pärast majandusaasta lõppu.

 Kui liikmesriik saab aruandvalt üksuselt miinimummaksu deklaratsiooni, peab ta edastama

selle asjakohased osad hiljemalt kolme kuu jooksul liikmesriikidele, kus hargmaine kontsern

tegutseb. Üleilmse aruandluse esimesel aastal on deklaratsioonide vahetamise tähtaeg

pikendatud kuue kuuni alates deklaratsiooni esitamise tähtajast, et võtta arvesse võimalikke

viivitusi uues teabevahetussüsteemis.

 Hargmaise kontserni lõpliku emaüksuse liikmesriik peaks saama täieliku miinimummaksu

deklaratsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on liikmesriigiga, kes rakendab

miinimummaksu direktiivi artiklist 50 tulenevat erandit ja kohaldab miinimummaksu hiljem,

sh Eesti. Erandi rakendamise perioodil ei pea Eesti teavet edastama ega vastu võtma. Teistele

liikmesriikidele, kus kontsern tegutseb, edastab deklaratsiooni saanud liikmesriik neid

puudutavad deklaratsiooni osad.

 Teabe edastamiseks teiste liikmesriikide pädevatele asutustele tuleb kasutada elektroonilist

standardvormi, mille komisjon kehtestab rakendusaktiga. Standardvormi töötab komisjon välja

koostöös OECD-ga, et vältida topeltaruandlust.

 Pädevad asutused peaksid üksteist teavitama, kui on põhjust arvata, et miinimummaksu

deklaratsioonis sisalduvat teavet on vaja parandada. Sellised parandused tuleks põhjendamatu

viivituseta edastada kõigile pädevatele asutustele, kellega kõnealust teavet vahetada tuleb.

 Miinimummaksu direktiivi artikliga 50 lubatakse liikmesriikidel, kus asub vähem kui 12

hargmaise kontserni emaüksust, mitte kohaldada miinimummaksu esimese kuue aasta jooksul,

st 2030. aastani. Need liikmesriigid, sh Eesti peaksid alustama miinimummaksu

deklaratsioonide vahetamist, kui nad on miinimummaksu üle võtnud, st hiljemalt 1. jaanuarist

2030.

 Miinimummaksu direktiivi artikli 44 lõikega 5 on ette nähtud, et miinimummaksu deklaratsioon

esitatakse standardvormil. OECD/G20 kaasavas raamistikus töötati välja standardvorm, kus on

teave, mida maksuhaldur vajab maksuriskide analüüsiks ja kontserni kuuluva üksuse

miinimummaksukohustuse õigsuse hindamiseks. Lisaks töötati välja ka juhised standardvormi

esitamiseks, mida hargmaised kontsernid saavad miinimummaksu deklaratsiooni esitamisel

tõlgendusallikana kasutada. DAC9 direktiivi lisas kehtestatakse standardvorm

miinimummaksu deklareerimiseks kooskõlas OECD-s välja töötatud vormiga.

 Et tagada miinimummaksu deklaratsiooni standardvormi kooskõla OECD arengutega, on

direktiivi ettepanekus sätestatud komisjoni õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral muuta nõukogu direktiivi

2011/16/EL VII lisa III jagu. Nõukogu võib volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Enne

delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaks komisjon konsulteerima liikmesriikidega vastavalt

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppele.

 Esimene aruantav majandusaasta, mille kohta teave tuleb esitada, on kalendriaasta või mis tahes

muu aruandlusperiood, mis algab alates 31. detsembrist 2024.

 Miinimummaksu direktiivi artikliga 50 lubatakse liikmesriikidel, kus asub vähem kui 12

hargmaise kontserni emaüksust, mitte kohaldada miinimummaksu esimese kuue aasta jooksul,

st 2030. aastani. Need liikmesriigid, sh Eesti, peaksid alustama miinimummaksu

deklaratsioonide vahetamist, kui nad on miinimummaksu üle võtnud, st hiljemalt 1. jaanuarist

2030, kuid tegelik teabevahetus leiab aset 2032. aastal. Eestis tuleb esitada esimene

miinimummaksu deklaratsioon 2030. aasta kohta 2032. aastal.

3. ETTEPANEKU VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE

PÕHIMÕTETELE

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ei peaks Euroopa Liit sekkuma liikmesriikide otsuste tegemisse,

kui liikmesriigid on võimelised vastavat valdkonda ise reguleerima. Euroopa Liidul on õigus

kasutada oma pädevust üksnes juhul, kui liikmesriigid ei suuda kavandatud meetme eesmärke

piisavalt saavutada ja kui liidu tasandil meetme võtmine võib anda lisaväärtust. Kuna

miinimummaksu direktiiv on ELis juba vastu võetud, on mõistlik tagada, et selle rakendamiseks

vajalik aruandlus toimub ühtse keskse deklaratsiooni alusel, mitte 27 erineva reeglistiku põhjal.

ELi algatus annab lisaväärtust võrreldes sellega, mida oleks võimalik saavutada erinevate riiklike

rakendusmeetoditega. EL-ülesel lähenemisviisil on kolm peamist eelist. Esiteks ühtlustataks sellega

täielikult kõigis liikmesriikides maksuhaldurite vahelise teabe esitamise ja vahetamise

õigusraamistik, mis lihtsustaks hargmaiste kontsernide jaoks aruandlusnõuete täitmist. Teiseks

toetaks teabevahetust ühine IT-taristu. Kolmandaks annaks ühtne kohaldamine ELi tasandil

maksumaksjatele õiguskindluse osas, mis puudutab nende aruandluskohustusi ja pädevate asutuste

vahelise teabevahetuse eeskirju.

Ettepanek on vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, kuna selles toodud meetmed on

eesmärkide saavutamiseks sobivad, tõhusad ning vajalikud.

4. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Mõju haldus- ja maksukoormusele

Komisjon ei ole koostanud mõjuhinnangut DAC9 ettepaneku kohta. Ettepanekuga rakendatakse

miinimummaksu direktiivi artiklit 44 viisil, mis on täielikult kooskõlas OECD tasandil välja töötatud

põhimõtetega ja kordab neid. Muid poliitikavalikuid ei ole. Lisaks on poliitiliselt vajalik

ettepanekuga edasi minna, kuna riikidel, kes on miinimummaksu üle võtnud, peab esimene

aruandlus toimuma 30. juuniks 2026. See tähendab, et algatuse kiire rakendamine on ELi

liikmesriikide jaoks, kes on miinimummaksu üle võtnud, väga oluline.

Ettepanekul ei ole mõju maksukoormusele, kuna direktiiviga võetakse EL õigusesse üle OECD

miinimummaksu deklaratsioon ja luuakse raamistik miinimummaksu deklaratsioonide vahetuseks.

DAC9 direktiiviga ei kehtestata uusi makse.

DAC9 direktiivi ettepanekul on positiivne mõju hargmaiste kontsernide halduskoormusele, kuna

teabevahetuse olemasolul saavad kontsernid esitada miinimummaksu deklaratsiooni vaid ühes riigis

selle asemel, et esitada see igas riigis, kus kontsern tegutseb.

Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka MTA) praegusel hinnangul on miinimummaksu ja DAC9

direktiivide ülevõtmise IT-arenduste kulu aastatel 2029–2032 kokku kuni 8 250 000 eurot, sh 4

800 000 eurot on miinimummaksu deklaratsiooni vormi kehtestamise kulu ja 3 450 000 eurot on

teabevahetusega seotud kulu. Sellele lisanduvad RMIT-i ja MTA personali- ja majanduskulud

kokku 2029. aastal 903 316 eurot, 2030. aastal 944 408 eurot, 2031. aastal 1 340 254 eurot, 2032.

aastal 1 828 198 eurot ja 2033. aastal 2 320 507 eurot.

Kehtivas riigi eelarvestrateegias, mis on aastateks 2025–2028, ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega

arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevad kulud tekivad aastast 2029. Nende kulude täpsema

sisu, vajaduse ja rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia

protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid

ei eraldata, tuleb kulud katta valitsemisala eelarvest.

5. VALITSUSE SEISUKOHA SELGITUS

1. Eesti seisukoht: Toetame direktiivi ettepaneku üldist eesmärki võtta OECD/G20 kaasavas

raamistikus kokkulepitud üleilmse miinimummaksu deklaratsioon üle ELi õigusesse ja kehtestada

raamistik miinimummaksu deklaratsioonide vahetamiseks liikmesriikide vahel, mis võimaldab

hargmaistel kontsernidel minna kohalikult aruandluselt üle kesksele aruandlusele.

Direktiiv tagab miinimummaksu deklaratsioonide vahetuse kogu Euroopa Liidus, mis vähendab

hargmaiste kontsernide halduskoormust, kuna nad saavad esitada miinimummaksu deklaratsiooni

vaid ühes liikmesriigis. Kui teabevahetust ei toimuks, tuleks hargmaistel kontsernidel esitada

miinimummaksu deklaratsiooni igas liikmesriigis, kus nad tegutsevad.

2. Eesti seisukoht: Peame oluliseks, et otseste maksude valdkonnas ei kasutata delegeeritud akte,

kuivõrd sellega kaldutakse kõrvale maksuvaldkonnas kehtivast ühehäälsuse nõudest. Selleks, et

täielikult säiliks ühehäälsuse nõue, eelistame tulevaste muudatuste puhul, mis on vajalikud DAC9

direktiivi lisas oleva deklaratsiooni OECD reeglitega kooskõlla viimiseks, kasutada delegeeritud

aktide asemel nõukogu rakendusakte. Saame nõustuda delegeeritud aktide kasutamisega DAC9

direktiivi muutmisel üksnes tingimusel, et õigusaktis tehakse selge viide selle kohta, et tegemist on

erandliku juhuga, mis ei loo tulevikuks pretsedenti, ning et selline delegeeritud aktide kasutamine

on ajaliselt piiratud.

DAC9 direktiivi eelnõu sätestab komisjoni õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakte, et saaks

kiiresti muuta DAC9 direktiivi lisas oleva EL miinimummaksu deklaratsiooni, et viia see kooskõlla

OECD miinimummaksu deklaratsiooniga. Komisjoni põhjenduste kohaselt on komisjoni

delegeeritud akt kõige kiirem viis direktiivi lisa muutmiseks. Lisaks komisjoni delegeeritud aktile

on olemas veel kaks võimalust EL miinimummaksu deklaratsiooni muutmiseks:

1) Tavapärane direktiivi muutmine, mis on väga aja- ja töömahukas ning eeldab Euroopa

Parlamendi kaasamist;

2) Nõukogu rakendusaktid, mis eeldavad aga seda, et EL miinimummaksu deklaratsioon ei saa

enam olla direktiivi lisa. Alguses tuleb vastu võtta direktiiv ilma lisata ja alles siis, kui direktiiv

on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja jõustunud, saab vastu võtta rakendusakti (EL

miinimummaksu deklaratsiooni), st mitte varem kui 2025. aasta suvel.

Eeltoodud alternatiividest on kõige mõistlikum nõukogu rakendusakt, kuna see võimaldab säilitada

maksuvaldkonnas kehtivat ühehäälsuse nõuet, kuid samas võimaldab kiiremat menetlust kui

direktiivi muutmine. Kui läbirääkimiste käigus peaks ilmnema, et antud juhul on siiski põhjendatud

komisjoni delegeeritud aktide kasutamine, oleme valmis kaaluma seda tingimusel, et DAC9

direktiivi teksti lisatakse selgitus, et tegemist on erandliku juhuga, mis ei loo tulevikuks pretsedenti

ja on mõeldud OECD tasandil kokkulepitud väga tehniliste muudatuste sisseviimiseks.

Lisaks peame oluliseks, et erinevalt DAC9 direktiivi ettepanekust, kus komisjonile antakse

piiramatu õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, peaks see õigus olema piiratud sellise

ajaperioodiga, mis on põhjendatud ja vajalik. OECD deklaratsiooni muudetakse, kui praktikas

ilmnevad probleemid. Need probleemid peaksid ilmnema miinimummaksu kohaldamise esimestel

aastatel, seega ei pea komisjoni õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte olema tähtajatu.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Direktiivi eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks FinanceEstoniale, Maksumaksjate Liidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, PWC-le, KPMG-le, Ernst & Young-le

ning Grant Thorntonile-le. Rahandusministeeriumile saatis oma arvamuse Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda, mille seisukohad on järgmised:

1. Kaubanduskoja hinnangul on kõige tähtsam, et plaanitava DAC9 direktiivi raames kogutud

andmeid kasutataks ja edastatakse ainult direktiivi ettepanekus ettenähtud viisil ning et

ettevõtete andmeid mitte mingil juhul ei kasutata muudel eesmärkidel. Oluline on tagada

andmete kasutamine vastavalt direktiivile, et vältida võimalust teistel ettevõtetel saada

tundliku informatsiooni ettevõtete kohta.

Rahandusministeerium: EL miinimummaksu deklaratsioonis esitatud andmete kasutamisele

laienevad halduskoostöö direktiivi üldised nõuded. Eesti ettevõtjate esitatud andmete

kasutamisel kohaldub maksukorralduse seadus, mis seab maksusaladuse hoidmise kohustuse

ning erireeglid.

2. Direktiivi ettepaneku lk-l 4 on mõjuhinnangu osas kirjas, et ettepaneku kohta ei koostatud

mõjuhinnangut. Samas ütleb direktiivi ettepanek, et ettepaneku vähendab halduskoormust

25% võrra. Kaubanduskoja hinnangul oleks oluline ka teostada algatuse kohta mõjuanalüüs,

et hinnata, kas ka tegelikult vähendab ettepanek halduskoormust 25%.

Rahandusministeerium: Euroopa Komisjon otsustas, et DAC9 direktiivile ei tehta

mõjuhinnangut, kuna tegemist on pigem tehnilise muudatusega, millega võetakse EL

õigusesse üle OECD-s kokkulepitud deklaratsiooni vorm.

3. Plaanitava algatuse kohaselt on direktiivi eesmärk luua raamistik nõukogu direktiivi (EL)

2022/2523 operatiivseks rakendamiseks OECD näidiseeskirjades sisalduva ühise

lähenemisviisi alusel. Kuna OECD töö ei ole veel lõpule viidud, siis on oluline jälgida kõiki

nendel läbirääkimistel toimuvaid muudatusi, et kohandada vastavalt ka ELi raamistikku, et

see oleks kooskõlas OECD eeskirjadega.

Rahandusministeerium: oleme nõus, et on oluline jälgida kõiki OECD läbirääkimistel

toimuvaid muudatusi, et kohandada vastavalt ka ELi raamistikku, et see oleks kooskõlas

OECD eeskirjadega.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Euroopa Liidu

Nõukogu direktiivi eelnõule,

millega muudetakse direktiivi

2011/16/EL maksustamisalase

halduskoostöö kohta

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungil arutamiseks Rahandusministeeriumi seisukohad Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivi eelnõule, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL

maksustamisalase halduskoostöö kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa(d):

1) Rahandusministeeriumi seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi eelnõule, millega

muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta;

2) Seletuskiri Eesti seisukohtade juurde direktiivi eelnõule, millega muudetakse direktiivi

2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta.

Inga Klauson 5885 1357

[email protected]

Teie 20.01.2025 nr 2-5/25-00104;

7.1.1/24-0514/-1T

Meie 20.02.2025 nr 11-3.1/304-2