Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas

1

Lisa 2

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas“

Tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste

pakkumine (edaspidi VÕTI)“ elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava meetmete nimekirja meetme 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning arendustegevused“ (edaspidi VÕTI) elluviimiseks toetuse andmise ja

kasutamise tingimusi ja korda.

Meetme rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (g) “edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja

ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning

soodustada ametialast liikuvust“ saavutamisele. Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise

arengustrateegia Eesti 2035 (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Arukas, tegus ning tervist hoidev inimene“. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035

eesmärkide saavutamisse. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete

hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust jälgitakse „Eesti 2035“ näitajatega „Täiskasvanute

elukestvas õppes osalemise määr“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „ligipääsetavuse näitaja“ ".

Toetuse andmise eesmärk on edendada elukestvat õpet ja suurendada täiskasvanud elanikkonna osalust elukestvas õppes eelkõige suuremat lisandväärtust andvate oskuste

arendamise ning täiend- ja ümberõppe võimaluste loomise kaudu. 2. Toetatavad tegevused

Punktis 1. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist :

2.1. Teadmiste ja oskuste arendamine läbi täienduskoolituste

Viiakse läbi täienduskoolitusi, et kohaneda tööturu muutustega. Lähtudes pikaajalisest

arengustrateegiast „Eesti 2035“ on Eesti suund tehnoloogiliselt arenenud ressursitõhusa,

2

ringluspõhise, digitaliseeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole, mille saavutamiseks on

vajalik tagada tulevikuoskused. Samuti on vajalikud erialaspetsiifilised oskused ning üldoskused. Koolituspakkumist suunatakse tööjõu oskuste ja vajaduste prognoosidest ja

valdkondlikest prognoosidest lähtuvalt.

Sihtrühm: Tööealine elanikkond sh suunatakse fookus sihtrühmadele ja piirkondadele, kes

osalevad elukestvas õppes vähem.

2.2. Uuenduslike õppimisvõimaluste loomine ja elukestvas õppes osalemise toetamine ning täienduskoolituse kvaliteedi arendamine

2.2.1. Täiskasvanud õppija õpiteede paindlikumaks muutmine ja mikrokvalifikatsioonide

kasutuselevõtu toetamine

Töötatakse välja ja katsetatakse uudseid lahendusi (nt mikrokvalifikatsioonid ja individuaalsed õpikontod) täiskasvanute õppes osalemise suurendamiseks. Mikrokvalifikatsiooniõpe toetab täiskasvanute personaalsete õpiteede kujundamist. Töötatakse välja mikrokvalifikatsioonide

kvaliteedi tagamise ja tunnustamise põhimõtted ning tehakse ettevalmistused kasutuselevõtuks. Luuakse infomaterjalid ja infotehnoloogilised lahendused

mikrokvalifikatsioonide õppekavade registreerimiseks, mikrokvalifikatsioonide tunnustamiseks ning pakkumiseks. Pakutakse mikrokvalifikatsiooniõpet tööealisele elanikkonnale. Suurendatakse täienduskoolitusasutuste ja elanikkonna teadlikkust

mikrokvalifikatsioonide võimalustest uute oskuste omandamisel. Katsetatakse individuaalset õpikontot sihtrühmadel, kes vajavad täiendus- ja ümberõpet kõige enam. Paindlike

õppimisvõimaluste loomiseks toetatakse e-õppe võimaluste laiendamist täienduskoolituses. Arendatakse täiskasvanud õppija täienduskoolituse e-tunnistuste süsteemi, mis on osa

täiskasvanud õppija õppimise digiloost. Arendatakse täiskasvanud õppija digiloo institutsioonide vaheliste andmevahetus- ning andmelahendussüsteeme. Laiendatakse

täienduskoolituste infosüsteemi kasutamisvõimalusi, parandatakse infosüsteemi funktsionaalsust ja kasutajamugavust.

Toetatakse varasema õpi ja töökogemuse arvestamiseks (edaspidi VÕTA) võrgustiku tegevusi (nt seminarid, koolitused, õppekäigud ja parimate praktikate vahetamine). Mitteformaalse,

informaalse õppe ja töökogemuse valideerimiseks luuakse hindamisjuhiseid, hindamisvahendeid ja infomaterjale. VÕTA võimalustest teadlikkuse suurendamiseks tehakse teavitustegevusi.

Sihtrühm: tööealine elanikkond, haridusasutused ja teised inimressursi arendamisega seotud

organisatsioonid (sh Töötukassa), õppe ja kvalifikatsioonide tunnustamisega seotud organisatsioonid, Kutsekoda, tööandjad.

2.2.2 Täienduskoolituste ja täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamine

Arendatakse välja ja rakendatakse täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamise süsteem, koos seda toetavate infotehnoloogiliste lahendustega nii, et see võimaldaks esimeses etapis luua mikrokvalifikatsiooniõppe pakkujate kvaliteedi hindamise süsteemi. Võimestatakse

täienduskoolitusasutusi kvaliteedihindamise ettevalmistamisel ja läbimisel. Tehakse teavitustegevusi, millega suurendatakse nii õppijate kui ka täienduskoolitusasutuste teadlikkust

täienduskoolituste kvaliteedi hindamisest ja selle tulemustest . Töötatakse välja täienduskoolituse avaliku tagasiside süsteemi mudel ning piloteeritakse selle sobivust

3

koolituse kvaliteedi tõstmiseks ning ühtlustamiseks.

Täiskasvanute koolitamise pädevuste arendamiseks viiakse läbi koolitusi, infopäevi, seminare.

Suurendatakse koolitajate ja koolitusasutuste võimekust üldpädevuste, rohe- ja digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel.

Sihtrühm: täienduskoolitusasutused , koolitajad

2.2.3. Elukestva õppe populariseerimine ja kogukondlik edendamine Viiakse ellu täiskasvanutele suunatud teavitus- ja populariseerimistegevusi, et suurendada

osalemist elukestvas õppes. Selleks korraldatakse tegevusi, mis kujundavad positiivset hoiakut elukestvalt õppimiseks ning aitavad kaasa õppimisvõimaluste kohta info kättesaadavuse

parandamisele nii täiskasvanud elanikkonna kui tööandjate hulgas. Lisaks üleriigilistele teavitustegevustele suunatakse fookust sihtrühmadele ja piirkondadele, kus elukestvas õppes osalemine on madalam. Koostöös kohalike omavalitsuste ja piirkonna täiskasvanuharidust

edendavate organisatsioonide ja tööandjatega viiakse läbi kohalikke õpisündmusi, infoüritusi ja teisi õppimist toetavaid tegevusi. Läbi positiivse õpikogemuse toome inimesi õppimise

juurde ja innustame neid uusi oskusi omandama ja oma õpiteed jätkama. Kaasatakse tööandjaid ja suurendatakse tööandjate ning töötajate teadlikkust elukestvas õppes osalemise tähtsusest ning võimalustest.

Toetatakse piirkondlikku võrgustikutööd täiskasvanute õpivõimaluste populariseerimiseks. Läbi võrgustikes osalevate asutuste koostöö suurendatakse kolmanda sektori,

sotsiaalpartnerite, kohalike omavalitsuste ja tööandjate rolli õppimise ja enesetäiendamise populariseerimisel ning toetatakse kohaliku tasandi õpisündmuste läbiviimist. Võrgustikus

osalevad kohaliku tasandi täiskasvanuhariduse edendamisega seotud osapooled (nt täienduskoolitusasutused, raamatukogud, üldhariduskoolid, külaseltsid, kohalikud omavalitsused ja arendusorganisatsioonid). Võrgustike peamine eesmärk on koordineerida

täiskasvanuharidusega tegelevate organisatsioonide koostööd maakondlikul tasemel, kaasates sellesse protsessi sidusrühmi. Samuti on võrgustike ülesandeks tutvustada Eesti

täiskasvanuhariduse poliitika eesmärke ning kavandada regionaalsel tasandil täiskasvanuharidust toetavaid tegevusi, samuti soodustada heade praktikate ja oskusteabe vahetust. Lisaks sellele on oluline, et võrgustikud suurendaksid teadlikkust

täiskasvanuharidusest ühiskonnas laiemalt.

Sihtrühm: täiskasvanuharidust edendavad organisatsioonid, tööealine elanikkond, tööandjate, personali- ja inimeste juhtimise valdkonna võrgustikud, tööandjad ja nende esindusorganisatsioonid.

2.3.Täiskasvanuhariduse poliitika teadmispõhisuse arendamine

2.3.1. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis

Haridus- ja teadusministeerium koostöös Statistikaametiga valmistab ette ja viib läbi

täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) ning viib ellu tegevused uuringu tulemuste tutvustamiseks ja levitamiseks. PIAAC on rahvusvaheline uuring, mis mõõdab terviklikult täiskasvanute funktsionaalseid

oskusi. Uuringuga hinnatakse hariduse ja elukestva õppe eri etappide ning tööalase tegevuse rolli pädevuste kujunemisel ja püsimisel. Uuringus mõõdetakse funktsionaalset lugemisoskust,

4

matemaatilist kirjaoskust ning adaptiivset probleemilahendusoskust, samuti kuulub uuringu

juurde informatsiooni kogumine oskustega seotud taustatunnuste kohta. PIAAC kajastab kompaktselt hariduse, koolituse, tööturunäitajate ning oskuste taseme ja nende kasutamise

seoseid. Sihtrühm: Eesti elanikud vanuses 16-65, poliitikakujundajad, uurimisasutused

2.3.2 Täiskasvanuhariduse poliitika kujundamiseks vajalikud valdkondlikud uuringud ja kompetentside suurendamine

Elukestva õppe osakaalu suurendamiseks rahastatakse poliitikaotsuste teadmispõhisust, poliitikaanalüüside, analüüsimetoodikate, uuringute ja ekspertiiside ning poliitikakujundajate

pädevuse suurendamist. Viiakse läbi vastavaid poliitikaanalüüse ja -uuringuid ning kaasatakse eksperte, et saada lähteandmeid teadmuspõhise poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks.

Täiskasvanuhariduse poliitika kvaliteedi tagamiseks on oluline arendada poliitika kujundajate ja rakendajate kompetentsi seda toetavate koolituste, seminaride ja rahvusvahelisest kogemusest õppimise kaudu.

Sihtrühm: poliitika kujundajad (ministeeriumid, ministeeriumide hallatavad asutused) ja

poliitika rakendajad (sh täienduskoolitusasutused ja teised inimressursi arendamisega tegelevad organisatsioonid).

Sihtrühmadele veebilehe või mobiilirakenduse kaudu suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 standardi

AA taseme nõuetele11, avaliku teabe seaduse § 32 ja ministri määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sh vastavust standardile EN 301 549) ning tagatakse

inimestele ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes. Õppevara, e-teenuste loomisel, teavitustegevustes järgitakse soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid2. Täienduskoolituste ning erinevate õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses keskkonnas järgitakse nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimeste ligipääsetavuse3

nõudeid nii enne sündmust, sündmuse ajal kui ka peale sündmust .

Toetatavad tegevused ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

Õpisündmused ja täienduskoolitused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendis4 toodut ning riigihanked viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike kriteeriume.

Tegevuste elluviimisel tagatakse „Euroopa Liidu põhiõiguste hartas“5 ja „Puuetega inimeste õiguste konventsioonis“6 toodud õigustega arvestamine.

1 WCAG digiligipääsetavuse nõuded https://ttja .ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded 2 Mis on sooline võrdõiguslikkus? Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) Mis on võrdne

kohtelemine? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 3 Mis on ligipääsetavus? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium 5 „Euroopa Liidu põhiõiguste harta“ Euroopa Liidu põhiõiguste harta (europa.eu) 6 Puuetega inimeste õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll–Riigi

Teataja

5

3. Tulemused

3.1. Tegevuse elluviimisel on kasvanud tööealise elanikkonna osalus elukestvas õppes.

3.2. Tegevuse 2.3.1 tulemusena on läbi viidud PIAAC uuring, valminud on andmebaas ja tulemusi kajastav riiklik raport, mis annab olulist infot tööealise elanikkonna oskuste kohta. Uuringu järeldusi kasutatakse sisendina täiskasvanuhariduse poliitika kujundamisel. PIAAC uuringu

riiklik raport sisaldab lühikokkuvõtet, sissejuhatust, peatükki uuringu tausta ja korralduse kohta ning peatükki tulemustest (sh oskuste võrdlus riikide vahel, hariduse ja oskuste seosed,

oskuste seosed tööturu- ja sotsiaalsete näitajatega). Raporti juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet infotöötlusoskuste mõõtmise ja näidisülesannete ning taustaküsimustiku moodulite kohta.

3.3. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse

järgmiste näitajatega (tabel 1).

6

Tabel 1. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad.

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase

(2022)

Vahe-

sihttase 2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Tulemus- näitaja

Mitteformaalõppes osalejad, kes said koolituse lõppedes

kvalifikatsiooni (protsent)

93% - 85%

Rakenduskava tulemusnäitaja sihttase- tunnistusega lõpetajate

arv on 85% osalejatest. Tunnistusega lõpetajate

sihttase on eeldatavalt varasemast madalam, sest kavandame õppesse

kaasata senisest enam sihtrühmi, kes õppes

vähem osalevad

Väljund- näitajad

Täiskasvanute mitteformaalõppes

osalenute arv (osalemiskord)

0 15 536 57 677 Rakenduskava väljundnäitaja

Täiskasvanute mitteformaalõppes

osalenute arv sotsiaalvaldkonnas

(osalemiskord)

0 500 2077 Rakenduskava väljundnäitaja

Kokku

0 16 036 59 754 Kogu meetme väljundinäitaja on 64 000, millest TAT

panustab meetme väljundinäitajasse

inimese 59 754 osalusega. Avatud taotlusvoorudes osaleb

vähemalt 4246 inimest.

TAT spetsiifilised näitajad

Tegevus 1 Täiskasvanute

mitteformaalõppes osalenute arv

(osalemiskord)

0 15 536 51 677 Panustab meetmete nimekirja ja

rakenduskava väljundnäitajasse

(61 923 osalejat) 51 677 osalejaga.

Täiskasvanute mitteformaalõppes

osalenute arv sotsiaalvaldkonnas

(osalemiskord)

0 500 2077 Panustab meetmete nimekirja ja

rakenduskava väljundnäitajasse (täiel

määral).

Tegevus 2 Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv

0 0 6000 Panustab meetmete nimekirja ja rakenduskava

7

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

4.1 Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2 Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partner(id)

5.1. Tegevuste elluviijaks on Haridus- ja Teadusministeerium. 5.2. Tegevuse 2.2.2 elluviimisel osaleb partnerina Haridus- ja Noorteamet.

5.3. Tegevuse 2.2.3 elluviimisel osaleb partnerina elukestva õppe populariseerimise ja kogukondliku edendamise suunal Eesti Täiskasvanute Assotsiatsioon Andras. Partner

tööandjate elukestvasse õppesse panustamise ja teadlikkuse suurendamiseks leitakse konkursiga. Partneri valikul hinnatakse tema sobivust järgmiste kriteeriumide lõikes: organisatsiooni kogemus, meeskonna kogemus, väljapakutud tegevuskava lahenduse ja

eelarve sobivus ja riskide maandamise plaani asjakohasus. 5.4. Tegevuse 2.3.1 elluviimisel osaleb partnerina Statistikaamet.

6. Tegevuste abikõlblikkus

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2022-31.12.2029. 7. Tegevuste eelarve

Kokku EL toetus (70%)

Riiklik kaasfinantseering

(30%)

Programmi elluviimisega seotud

otsesed kulud

73 260 000 51 282 000 21 978 000

7% otsestelt kuludelt kaudseteks kuludeks

5 160 100 3 612 070 1 548 030

Kokku 78 420 100 54 894 070 23 526 030

Tegevuste ja partnerite osas koostab eelarve koostatakse elluviija poolt iga-aastases tegevuskavas ning see edastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele.

8. Kulude abikõlblikkus

8.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi Ühendmäärus) §-s 15 ning

(mikrokvalifikatsiooniõ ppes osalenute arv, osalemiskord)

väljundnäitajasse (täiel määral).

Tegevus 3 PIAAC uuringu riiklik raport. Ühik: raportite

arv.

0 0 1 Riiklik lõppraport avalikustatakse

hiljemalt 2025.aastal.

8

käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

8.2. Sealhulgas on abikõlblikud kulud: 8.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16;

8.2.2. välislähetuste kulud; 8.2.3. kaudsed kulud 7% otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1;

8.2.4. IT arendustega seotud kulud sealhulgas digilahenduste ja digikeskkondade, sh tehniliste

konsultatsioonide ja analüüside kulu ning infosüsteemide, veebikursuste ja veebilehtede loomise, arendamise, haldamise, majutuse, töös hoidmise ja hooldusega seotud kulu; sh

hankelepingu alusel tekkivad muud vajalikud kulud; 8.2.5. uuringute, analüüside, ekspertiiside kulud; 8.2.6. täienduskoolitustel ja õpisündmusel osalemiseks ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises

ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue);

8.2.7. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 sätestatud kohustuste täitmisega.

8.3. Tegevuse 2.1 riikliku täienduskoolituse kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise

kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse §-le 19.

8.4. Tegevuse 2.2.1 mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumise kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse §-le 19.

8.5. Tegevuse 2.2.3 raames viiakse tegevused ellu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklile 54. p a ja ühendmääruse § 21 raames hüvitatavate kaudsete kulude arvelt.

8.6. Tegevuse 2.3.1 kulud ühendmääruse § 20 nimetatud kindlasummalise maksena summas 1 512 346 eurot kui punktis 3.2 sätestatud tulemus on täielikult saavutatud ja selle

saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Uuringu järeltegevustega seotud kulud hüvitatakse vastavalt tegelikele kuludele.

8.7. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks: 8.7.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;

8.7.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega

seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1,2 3.

9.2. Tegevuse 2.1 ja 2.2.1 ühikuhinna maksmise aluseks on täiendkoolituse läbimist tõendav tunnistus.

9.3. Tegevuse 2.3.1 kindlasummaline makse alusel makstakse toetus välja kahes osas –vahemakse summas 811 768 eurot RA poolt kehtestatud PIAAC-Eesti põhiuuring vahearuande vormi alusel hiljemalt 01.06.2023. Lõppmakse summas 700 578 eurot RA poolt kehtestatud

PIAAC-Eesti põhiuuring lõpparuande vormi ning punkti 3.2 kohase PIAAC-Eesti riikliku lõppraporti alusel hiljemalt 31.12.2024.

9

9.4. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse vähemalt kord kvartalis e-toetuse

keskkonnas, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 9.5. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid hiljemalt koos TAT

lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

10. Elluviija ja partneri kohustused

10.1. Elluviija täidab lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse

saajale kehtestud kohustusi. 10.2. Elluviija on kohustatud:

10.2.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve järgmise aasta kohta jooksva aasta 20.

novembriks ning viima vastavalt sellele tegevused ellu; 10.2.2. esitama aruandeid vastavalt punktis 11 sätestatule;

10.2.3. esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist,

on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 10.3. Partnerid peavad täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele

ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 11. Aruandlus

11.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

11.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta;

11.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 11.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 11.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu tegevuste elluviimise lõpparuande 15 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärkide saavutamisele ning „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate

horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 11.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest,

kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 11.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 11.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

11.6. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund - ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

11.7. Punktis 11.7 toodud kohustused rakenduvad järgmiste punktis 2 nimetatud tegevuste ja

sihtrühmade kohta: 11.7.1. tegevus 2.1. Teadmiste ja oskuste arendamine läbi täienduskoolituste – ümber- ja

10

täiendusõppes osalevad tööealised inimesed ;

11.7.2. tegevus 2.2. Täiskasvanuhariduses uuenduslike õppimisvõimaluste ja elukestvas õppes osalemise toetamine ning täienduskoolituse kvaliteedi arendamine, alategevus 2.2.1.

Paindlike õpiteede toetamine ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtt – mikrokvalifikatsiooniõppes osalevad inimesed;

11.7.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal

ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39.

12. Vaiete lahendamine

12.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 12.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 12.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

13 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

13.1 Käesoleva käskkirja alusel antav toetus tegevuste 2.2.2, 2.2.3 ja 2.3 ellu viimisel ei ole

riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Kui tegevuse 2.1 või 2.2.1 raames antav toetus on vähese tähtsusega abi,

kohaldatakse komisjoni määrust (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) ja konkurentsiseaduse §-s

33 sätestatut. 13.2 Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831 lõike 1 punkti 1

alapunktides d-f nimetatud juhtudel. 13.3 Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi

saajale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega

abiga kolme eelneva aasta jooksul ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat.

13.4 Kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel taotletava toetusega ületada 100 000 eurot.

13.5 Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse

(EL) nr 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes. 13.6 Vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831

artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi

kumuleerimisreegleid. 13.7 Toetuse andja kohustub:

13.7.1 säilitama vähese tähtsusega abi kohta registrisse kantud teavet kümme aastat alates abi andmise kuupäevast;

13.7.2 edastama andmed abi andmise kohta vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt

konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.

11

13.8 Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

EELNÕU

17.02.2025

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri käskkirjade

muutmine struktuuritoetuste valdkonnas

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Muudan haridus- ja teadusministri 4. juuli 2022. a käskkirja nr 209 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi 2 „Oskuste reform ettevõtete

digipöördeks““ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 1). 2. Muudan haridus- ja teadusministri 16. novembri 2023. a käskkirja nr 306 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete

õppimisvõimaluste pakkumine (edaspidi VÕTI)“ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 2). 3. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2024. aastast, välja arvatud lisa 2 punktid 2.2.3., 5.3.

ja 7. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ hm@hm.ee/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks:

Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Noorteamet

19.02.2025 nr 8-2/25/884

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas“ eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis

nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Eelnõu lisa 1

3. Eelnõu lisa 2

4. Seletuskiri

Kadi Mölder

735 0234

kadi.molder@hm.ee

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri käskkirjade

muutmine struktuuritoetuste valdkonnas“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkirjaga muudetakse järgmisi haridus- ja teadusministri käskkirju:

1) haridus- ja teadusministri 4. juuli 2022. a käskkirja nr 209 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine „Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi 2 „Oskuste reform ettevõtete

digipöördeks““ elluviimiseks“;

2) haridus- ja teadusministri 16. novembri 2023. a käskkirja nr 306 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete

õppimisvõimaluste pakkumine (edaspidi VÕTI)“ elluviimiseks“.

Käskkirjad viiakse kooskõlla alates 1. jaanuarist 2024. a. kehtima hakanud Euroopa Komisjoni

määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi ka

VTA määrus).

Lisaks eeltoodule täiendatakse VÕTI TATi tegevuste partnerite osas ning muudetakse TATi

eelarvet.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi

Mölder (kadi.molder@hm.ee, telefon: 735 0234), kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe

osakonna täiskasvanuhariduse valdkonna programmijuht Kairi Lõuk (kairi.louk@hm.ee,

telefon: 735 0209) ja strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite valdkonna juht Inge

Oopkaup (inge.oopkaup@hm.ee, telefon: 735 0279).

2. Sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga ajakohastatakse toetuse andmise tingimustes regulatsioonid 1. jaanuaril 2024. a

kehtima hakanud VTA määrusega vastavaks.

Kuni 31. detsembrini 2023. a kehtinud VTA määruse (nr 1407/2023) puhul kehtis vähese

tähtsusega abi ülemmäär kolme majandusaasta (jooksev ja kaks eelmist) kohta, siis alates 1.

jaanuarist 2024. a kehtib vähese tähtsusega abi ülemmäär kolme aasta kohta ehk ülemmäära

arvestatakse jooksvalt (abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi). See tähendab, et lisaks

kahel eelmisel aastal (2024 ja 2023) antud vähese tähtsusega abile tuleb ka kontrollida, kas

ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi 2022. aastal kuni selle kuupäevani, mil 2025. aastal

soovitakse uut vähese tähtsusega abi anda.

Muutunud on ka seni kehtinud abi ülemäär. VTA määruse alusel antava abi ülemmäär on senise

200 000 euro asemel 300 000 eurot.

Lisaks eeltoodule tehakse käskkirja lisas 2 (VÕTI TAT) järgmised muudatused:

Punkti 2.2.3. sõnastust täpsustatakse, tuues tegevuste sihtrühmana välja tööandjad ja tööandjate

ning personalitöö valdkonna esindusorganisatsioonid ja võrgustikud.

Punktis 5.3 nimetatakse tegevuse 2.2.3 elluviimisel elukestva õppe populariseerimise ja

kogukondliku edendamise suunal partneriks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon

Andras. Partner valiti avatud konkursiga, mille tulemus kinnitati Haridus- ja

Teadusministeeriumi kantsleri 23. veebruari 2024. a käskkirjaga nr 21.

Täiendavalt leitakse tegevuse 2.2.3 elluviimiseks partner tööandjate suunale. Tööandjate

motivatsioon oma töötajate oskusi, sh digioskusi arendada ei ole piisav. Tööandjate roll

inimeste aja ja õppimishoiakute kujundamisel on märkimisväärne, kuna tööandja võimaldab

töö kõrvalt õppimist, täienduskoolitust ja õpet töökohal. Uuring täiskasvanute tasemeõppesse

tagasitoomisest rõhutas tööandjatele suunatava kommunikatsiooni olulisust selles valdkonnas,

lähtuvalt nende määravast rollist õppimise toetamisel või selle takistamisel (Räis jt 2014).

Olukorra muutmiseks leitakse konkursiga partner, kes kavandab ja viib läbi tegevusi, mis

suurendavad tööandjate vastutust töötajate oskuste arendamisel, parandavad teadlikkust

õpivõimalustest ja õppimist toetavatest võimalustest, toetavad tööandjaid töötajate

arenguvajaduste kaardistamisel ja koolitustegevuse kavandamisel, ning teeb koostööd

ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja täiskasvanuhariduse võrgustikega. Tööandjatel kujuneb

parem arusaam täiskasvanuhariduse võimalustest ning nad annavad suurema panuse töötajate

oskuste arendamisse. Tööandjatele ei ole kavas maksta koolitustoetust ega hüvitada tööandjale

töötaja koolitamisega seotud kulusid. Partneri konkursile oodatakse tööandjate, ettevõtete või

personalitöö katuseorganisatsioone, millel on varasem kogemus koostööalgatuste

koordineerimisel ning haridus- või sotsiaalvaldkonna tegevuste/projektide elluviimisel.

Täiendus partneri valikukriteeriumides võimaldab lisaks tegevusekavale hinnata ka partneri

tegevuste eelarve sobivust. Partneri tegevust rahastatakse 7% kaudkulude arvelt.

Punktis 7 muudetakse TAT kogumahtu 78 420 100 euroni, millest EL toetus moodustab 54 894

070 eurot ning riiklik kaasfinantseering 23 526 030 eurot. Muudatusega lisandub VÕTI TAT

eelarvesse algselt määruse alusel avatud taotlusvooruna kavandatud täiskasvanute

mitteformaalse õppe tegevuste vahendid 7 982 000 eurot (EL toetus 5 554 612 eurot, riiklik

kaasfinantseering 2 427 388 eurot). Täiskasvanuhariduses vähem osalevate gruppide õppesse

toomine, tööalaste üldoskuste ja digibaasoskuste arendamine on halduskoormuse vaatest

otstarbekam korraldada VÕTI programmi raames kas hangetena, riikliku koolitustellimusena

või partnerit kaasates.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

4. Eelnõu mõjud

Käskkirjade muudatuse tulemusel on tagatud õigusselgus ja muudetavad käskkirjad on

kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831.

VÕTI TATi muudatused täpsustavad populariseerimistegevuste sihtrühma ning partnerite rolle.

Eelarve muudatuse tulemusena tekib täiskasvanutel mitmekesisemaid võimalusi elukestvas

õppes osalemiseks ning kvaliteetse koolituse saamiseks, sealhulgas tööalaste

üldoskuste/võtmepädevuste arendamiseks.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Riigiabi regulatsioone puudutavas osas rakendatakse

käskkirja tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a, kui hakkas kehtima Euroopa Komisjoni määrus

(EL) 2023/2831.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja Noorteametile.

(digitaalselt allkirjastatud)

Keit Parts

strateegia- ja finantsosakonna juhataja