Täiendav selgitustaotlus

Sotsiaalministeerium Meie: 05.02.2025 nr 4.2-3/637-5

[email protected] Teie: 19.02.2025 nr 13

Sotsiaalkindlustusamet

[email protected]

Täiendav selgitustaotlus

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on korduvalt kirjalikult pöördunud

Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti poole seoses puuetega inimeste arvu statistilise

vähenemisega. Lisaks on samade osapoolte vahel toimunud vastavasisulisi rohkem või vähem

formaalseid arutelusid ning kohtumisi, viimane vastav arutelu toimus 16.01.2025. Ka oleme

alates 2018 aastast juhtinud samade osapoolte tähelepanu puude raskusastme tuvastamise

praktika muutumisele ning otsuste ebapiisavale põhjendamisele eelkõige korduvhindamiste

puhul, millele ei ole vaatamata korduvatele kohtumistele ja aruteludele samuti selgeid vastuseid

saanud/tegevusi järgnenud. Viidatud juhtumitega seonduvate pöördumiste arv kahjuks ei lange,

mistõttu on teema jätkuvalt asjakohane ja aktuaalne.

Kuna mõlemad teemad on meie jaoks väga olulised ning ei ole meie vaatest saanud siiski ühest

vastust, siis esitame täiendava kirjaliku pöördumise, milles esitame mõned üldised küsimused

ning proovime oma murekohad selgemalt välja tuua juhtumipõhiste näidete pinnal. Lisaks

tõstatame konkreetsete näidete pinnal ka küsimused puude raskusastme tuvastamise praktikaga

seoses, millele ootame samuti selgitusi ja vastuseid.

1. Üldised küsimused ja kommentaarid

1.1. Täname esmalt seniste selgituste ja vastuste ning kaasamõtlemise eest. Sotsiaalministeeriumi

viimases ehk 05.02.2025 vastuses nr 4.2-3/637-5 EPIKoja 19.11.2024 pöördumisele puuetega

inimeste arvu kohta on toodud üldandmed ja üldised seisukohad ning ka detailsem ülevaade

sihtgruppide lõikes. Lisaks on vastuses toodud ka selgitus otsuste arusaadavuse tõstmise vajaduse

ning vastava koostöö osas EPIKojaga. Ka soovitatakse otsusest mittearusaamise korral pöörduda

SKA poole, kes vajadusel saab otsuse sisu selgitada.

Märgime esmalt, et otsuste arusaadavus, sh otsuse kujunemise käik ja faktilised asjaolud

on sageli otsuse adressaadi ehk inimese jaoks suur probleem. Otsus koostatakse eelkõige

adressaadi jaoks, mistõttu peab otsuse, sh vaideotsuse ülesehitus olema loogiline ning otsuse

kujunemise käik, sh tõendite hindamine ja alused mõistetavad. Otsuse arusaadavus ja piisav

põhjendamine ei tähenda otsuse koormamist õigusliku tausta ja metoodiliste selgitustega

otsustega, vaid eelkõige peavad otsusest nähtuma juhtumipõhised faktilised asjaolud ning kuidas

neid kaalutlusõiguse teostamisel hinnati, sh milliseid tõendeid peeti oluliseks ning milliseid mitte

ja miks.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Teiseks palume selgitust, et kelle poole ja millisel viisil peaks otsusest mitte arusaav ja

täiendavaid selgitusi vajav inimene pöörduma ehk kas tegemist on infotelefoniga, üldise e-

posti aadressiga, konkreetse (nimi ja telefoninumber) puude raskusastme metoodikat ja

puude raskusastme tuvastamise aluseid teadva spetsialistiga vms. Lisame, et ka vastavate

täiendavate selgituste korral ei saa selgitused olla bürokraatlikud ning üksnes metoodika ja

seaduste põhised, selgitused tuleb anda adressaadi jaoks lihtsas ja arusaadavad vormis vältides

koormavaid mõisteid ja termineid.

1.2. Kinnitate vastuses puuetega inimeste arvu vähenemist nii tööealiste kui ka

vanaduspensioniealiste sihtgrupi lõikes. Seote vastava languse läbivalt taotluste arvu

vähenemisega. Palume teavet, kas olete uurinud asjaolu, miks taotluste arv väheneb.

Lisame, et juhul kui taotluste arvu vähenemise põhjuseks on asjaolu, et inimesed ei esi esita

puude raskusastme taotlust põhjusel, et „niikuinii puude raskusastet ei tuvastata ja toetust

ei määrata“ või „vanaduspensioniealiste inimeste puudetoetus on nii madal, et inimesed ei

ole motiveeritud toetust taotlema“, siis on tegemist eelarvamuse/tendentsiga, mida tuleb

muuta ja ümber lükata kuna haavatavas seisundis olevaid inimesi tuleb toetada ja jõustada

pakkudes kohast ja vajaduspõhist abi mitte tekitada arusaama, et puude raskusastme

tuvastamine ja vastava toetuse maksmine ongi üksnes teatud sihtgrupi jaoks loodud

erandlik meede. Seda enam arvestades, et vastava reguleeriva seaduse (PISTS) eesmärk on sama

alates 2008 aastast1 ning ka rakendusaktide ja PISTS muudatus 2017 aastal seaduse eesmärki ei

muutnud ehk jätkuvalt on seaduse eesmärgiks puuetega inimest iseseisva toimetuleku, sotsiaalse

integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine ning õppimise ja töötamise soodustamine

puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu.

1.3. Palusime 16.01.2025 kohtumisel teavet ka vaidemenetluste kohta. Vastuses on toodud vaiete

statistilised näitajad erinevate sihtgruppide lõikes. Leiame, et ka vaiete arvu osas tuleb

täpsustada vaiete esitamise aluseid (näiteks: esmakordne taotleja/korduvhindamise

perioodil taotleja; vaiete täpsem sisu- korduvhindamisel tuvastati kergem puude

raskusaste, kuid taotleja hinnangul seis sama, mistõttu tuleks taotleja hinnangul tuvastada

jätkuvalt puude raskusaste; taotleja hinnangul tervislik seis keerulisem, mistõttu nüüd

peaks taotleja hinnangul olemas suurem puude raskusaste kui eelnevalt; vaidlus perioodi

üle vms). Lisaks soovime teavet ka vaiete tulemuste kohta ehk kui palju vaideid rahuldati

ning kui palju mitte ning millistel alustel rahuldati või jäeti rahuldamata (näiteks: vaie jäeti

rahuldamata kuna tervise infosüsteemi andmed ebapiisavad/tervise infosüsteemi andmed

ei kinnita piiranguid; piirang ravi, teenuste, abivahenditega kompenseeritud; rahuldatud

kuna lisandunud uued piiranguid kinnitavad terviseandmed vaidemenetluse käigus vms).

2. Tähelepanekud juhtumite pinnal

Lisaks palume Sotsiaalministeeriumil ja Sotsiaalkindlustusametil mõelda kaasa ja hinnata tänast

süsteemi ka EPIKoja poole pöördunute juhtumite pinnal, mis näitavad inimese jaoks tekkinud

ebaselguse põhjuseid, sh haldusorgani suurt kaalutlusruumi puude tuvastamise aluseks olevate

asjaolude ja mõistete sisustamisel ning tõlgendamisel. Näidete pinnal tekivad mh järgnevad

küsimused: puude raskusastmete sisustamine; kuidas hinnatakse kompenseeritust ravi,

abivahendite ja teenustega; kas puude raskusaste vaimse tervise valdkonnas tuvastatakse

üksnes intellektihäire korral; kuidas hinnatakse erinevate piirangute koosmõju; kuidas

hinnatakse psüühikahäirest tulenevat tahte puudumist, sh haigusteadlikkust ja

ravijärgimist). Mõistame, et valikulise teabe pinnal võib olla keeruline argumenteerida, kuid

ilmselt on tegemist ainsa viisiga, kuidas sisulist debatti ja arutelu edasi viia. Lisame, et näitlikud

juhtumid on valitud üldiste kriteeriumite (erinevad haigused/funktsioonipiirangud) alusel,

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

tegemist on ajaliselt hilisemate ehk praeguse aja juhtumitega ning need juhtumid tekitavad nii

taotlejates kui ka EPIKojas tõsiseid küsimusi ja arusaamatust.

2.1.Taotleja kaebused vaimse tervise osas on raviga leevendatavad ning vajadus regulaarse ravi

või arstliku jälgimise järele ei samastu püsipiirangutega. Taotlejal ei esine terviseandmete alusel

kognitsioonilangust, intellektihäireid ega püsivaid psühhoosiilminguid, millest tulenevalt on ta

oma tegevustel ja otsustel iseseisev, võimeline tajuma oma ümbrust vastavalt reaalsusele ja

sihipäraselt juhtima oma tegevust ning mõistma selle tagajärgi. Tervisehäirest tulenevalt võib

taotleja vajada temale sobivaid või kohandatud töötingimusi, ravi ja ravimeid, aga see ei ole

puude raskusastme tuvastamise aluseks.

(Eesti Töötukassa tuvastas vaimse tervise probleemide tõttu puuduv töövõime,

Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastet ei tuvastanud)

2.2. Olukord, kus taotleja mõistab kõnet ja räägib ise ebaselgelt või vastab küsimustele

pearaputuse või noogutusega, vastab keskmise raskusastmega kõnepuudele.

2.3. Taotlejal esineb raske piirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud närvisüsteemi ja

lihasluukonna struktuuride kahjustusest. Koormusel tugevnev valu vasakus põlves, hüppeliigeses

ja jalas, jalgade kangus ja väsimine, labajalgadel deformatsioonid, valu ja turse, puusa- ja

põlveliigeste ning labajalgade liikuvus osaliselt piiratud. Lisaks valu alaseljas, aeg-ajalt

kiirgumisega jalgadesse, selja väsimine, jalad kohmakad, käimisel takerduvad, on korduvalt

kukkunud, ise püsti ei saa, tihti ka migreenist põhjustatud peavalud. Üldine jõudlus on langenud

ja muutlik, liikumine aeglane, ebakindel, liigub tugikepiga. Piiratud on mitmesuguste vahemaade

läbimine, eri tasapindadel ja ohutu liikumine, kehaasendi vahetamine, seismine ja istumine.

Kaasneb mõõdukas piirang käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustatud närvisüsteemi ja

lihas-luukonna struktuuride kahjustusest. Valulikkus kaela-õlavöötmes, õlaliigestes, liigeste

liikuvus osaliselt piiratud, valulikkus vasaku küünarliigese piirkonnas, randmete valu ja kangus,

valu labakätes, sõrmede suremistunne, kangus ja väsimine, käte pigistusjõud on rahuldav.

Piiratud on käte sirutamine, asjade tõstmine ja liigutamine, käteosavus.

Objektiivsetele ja aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt isikul esinevatest tervisehäiretest

põhjustatud erinevad struktuuri- ja funktsioonipuuded ei põhjusta taotlejale sellisel määral

püsivaid igaöiseid tegutsemispiiranguid (isikul esinevad püsivad igapäevased

tegutsemispiirangud), et taotlejal oleks põhjendatud sügava puude astme tuvastamine, sõltumata

sellest, et varasemalt oli isikul tuvastatud sügav puue.

(Sotsiaalkindlustusamet tuvastas eelnevalt sügava puude raskusastme, nüüd raske puude

raskusastme toodud põhjendustega)

2.4. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse taotleja iseseisvat kodust toimetulekut

liikumisel, söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja suhtlemisel; ei hinnata abivajadust

majapidamistöödel ja esmavajaliku hankimisel. Arvesse võetakse vaid püsivad piirangud

kestusega vähemalt kuus kuud. Puue tuvastatakse mitte lähtudes diagnoosidest, võimalikest

otsustest mitte elustada, vaevustest ja ravivajadusest, vaid lähtudes tegutsemispiirangutest.

Raske puue tuvastatakse, kui inimene vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval

ning sügav puue, kui ta vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt ja

tema ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. Ööpäevaringne kõrvalabi vajadus sügava

liikumispuude puhul tähendab vajadust liigutada abivajajat voodis (kuna ta ise ei suuda asendit

vahetada), teda toita ja joota jne.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

(Sotsiaalkindlustusamet tuvastas raske puude raskusastme liikumise valdkonnas, taotleja

hinnangul peaks olema sügav puude raskusaste liikumise valdkonnas)

2.5. Töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid tavapärases töökeskkonnas, füüsilise pingutuse

vajadust ajalise surve tingimustes. Terviseseisundist tulenevalt on vaide esitajal tuvastatud, et

temal on puuduv töövõime. Ühiskonnaelus osalemisel esinevad piirangud ei vasta üks-ühele

töövõimet piiravatele teguritele. Töövõime vähenemine ei tähenda igal juhul, et esineb ka puue.

Tööealistel isikutel lähtutakse puude raskusastme tuvastamisel raskustest, piirangutest või

takistustest ühiskonnaelus osalemisel, mille põhjuseks on pikaajalised funktsioonipiirangud

(pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund), mida ei saa

kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega.

(Tavapärane põhjendus vaideotsustes)

2.6. Taotleja põeb hulgiskleroosi, kõnnimaa pikkus kuni 2 km, liikumine aeglane. Pikemal

liikumisel hakkab vasakut jalga kergelt lonkama, kand- varvas kõndi sooritab halvasti,

kandadelevarvastele tõuseb. Lihasjõud vasaku jala reie- ja säärelihaste osas vähenenud,

labajala osas normis. Liikumine, siirdumine, istumine ja seismine on iseseisev, vähemalt

keskmise puude raskusastme tuvastamiseks ei ole alust üheski valdkonnas (seal hulgas

erijuhtumina hinnates).

(Töövõime hindamisel tuvastatud puuduv töövõime, Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastet ei

tuvastanud)

2.7. Puude raskusastme hindamisel hinnatakse püsiva iseloomuga osalus- ja soorituspiirangute

esinemist, mille tõttu inimene vajab mõne põhitegevuse juures püsivalt teise inimese abi ning

mille tõttu tema iseseisev hakkamasaamine ühiskonnas on püsivalt raskendatud või piiratud.

(Tavapärane põhjendus vaideotsustes)

2.8. Taotlejal esineb raske piirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud lülisamba

struktuuride kahjustusest (alakeha halvatud, jalgade nõrkus ja spastilisus, lisaks labakäte ja

sõrmedejõudlus langenud; liigub iseseisvalt ratastooliga, ratastooli kasutamine käte seisundi

tõttu raskendatud, kõndida, püsti tõusta ega seista ei suuda, siirdumistel vajab kõrvalabi).

Piiratud on mitmesuguste vahemaade läbimine, eri tasapindadel ja ohutu liikumine, seismine,

enda eest hoolitsemine. Kaasneb kerge piirang käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustaud

lülisamba struktuuride kahjustusest (labakäte ja sõrmede jõudlus, tundlikkus ja liikuvus

mõõdukalt langenud, õla-, küünar- ja randmeliigeste liikuvus säilinud). Piiratud on asjade

haaramine, tõstmine ja liigutamine, peenmotoorsed käteosavust nõudvad tegevused. Samuti on

kerge piirang enesehoolduse valdkonnas (alakeha halvatud, põie ja soole täitumist

egatühjenemist ei taju; paigaldatud epitsüstostoom). Piiratud on soole ja põie kontrollimine.

Taotleja ei ole aktuaalsetele terviseandmetele tuginedes täielikult voodikeskne. Taotleja on

suuteline ratastooliga teatud piires liikuma ning sooritama koduseid toiminguid. Piirangud ei

ole seega sügavale puude raskusastmele vastavad, sõltumata sellest, milline puude raskusaste

on eelnevalt tuvastatud. Käesolevalt tuvastatud raske puude raskusaste. Igapäevane tegutsemine

või ühiskonnaelus osalemine on piiratud.

Taotleja käib korra nädalas saunas, istub hommikust õhtuni ratastoolis, teeb koduseid

toimetamisi nagu tolmuimejaga koristamine, ahju kütmine ja mu analoogne, taotleja ei ole

täielikult voodikeskne, suuteline ratastooliga teatud piires liikuma ning sooritama koduseid

toiminguid.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

(Sotsiaalkindlustusamet tuvastas eelnevalt sügava puude raskusastme, nüüd raske puude

raskusastme toodud põhjendustega)

2.9. Terviseandmete alusel on taotleja igapäevategevute sooritamisel ja planeerimisel iseseisev;

ärevus on ravi foonil stabiilne, ägenemiste ajal korrigeeritakse ravi haiglas, kus seisund

paraneb, olulist sotsiaal- ega agorafoobilist ärevust ei ole terviseandmetes kirjeldatud; taotleja

saab osaleda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel vähemalt enamikes tegevustes, piiranguid

igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemise ei esine selles ulatuses, mis võimaldaks tuvastada

vähemalt keskmist puude raskusastet.

(Eesti Töötukassa tuvastas raskete psüühikahäirete tõttu puuduv töövõime,

Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastet ei tuvastanud)

2.10. Varasema seljaaju kaelaosa vigastuse järgselt neljajäsemehalvatus, jalgade nõrkus ja

tundetus, tahtelised liigutused jalgades puuduvad, käte liikuvus osaliselt säilinud. Kõndida ega

seista ei suuda, istub ratastoolis, liigub elektrilise ratastooliga iseseisvalt, sõidab kohandatud

autoga, vajab abistamist voodisse, ratastooli ja autosse siirdumisel, enesehooldustoimingutel.

Piiratud on mitmesuguste vahemaade läbimine, eri tasapindadel ja ohutu liikumine, seismine,

enda eest hoolitsemine. Kaasneb raske piirang käelise tegevuse ja enesehoolduse valdkonnas,

mis on põhjustatud närvisüsteemi struktuuride kahjustusest. Käte nõrkus ja tundlikkuse langus,

rohkem labakätel ja sõrmedel, õla- ja küünarvarte liikuvus säilinud, sõrmi painutada ega

sirutada ei suuda, sõrmede kasutamine oluliselt raskendatud, kätes valu ja surinad. Vajab

abistamist söömisel ja kehahooldusel, lisaks uriini- ja roojapidamatus, kasutab ööpäevaringselt

mähkmeid. Piiratud on käte sirutamine, asjade tõstmine ja liigutamine, käteosavust nõudvad

peenmotoorsed tegevused, põie ja soole kontrollimine, söömine ja joomine, enda eest

hoolitsemine.

(Sotsiaalkindlustusamet tuvastas raske puude raskusastme, taotleja hinnangul peaks olema

sügav puude raskusaste)

2.11. Vajadus sobival hetkel puhata, ravimeid manustada, süüa jne on töövõimet piirav, mitte

igapäevategevusi. Igapäevaelus ongi võimalus sobival hetkel pikali heita, puhata, süüa jne.

Püsivaid raskeid psüühikahäireid taotlejal ei esine. Taotlejale on väljastatud mootorsõiduki

juhtimisõiguseks tervisetõend 10-ks aastaks, mis diabeedi korral on lubatud maksimaalselt 5

aastaks. See tähendab, et taotleja suhkruhaigus peab olema väga heas kompensatsioonis ja

taotlejal peavad olema väga head teadmised ja oskused haigusega toime tulemiseks. Antud juhul

taotlejal esinevad piirangud ei ole nii ulatuslikud, et vastaksid vähemalt keskmisele puude

raskusastmele.

2.12. Osalise töövõime tuvastamine ei ole puude tuvastamise aluseks. Taotleja võime töötada

tavatingimustes võib olla alanenud, samal ajal taotleja liigub iseseisvalt, on käelises tegevuses

teistest sõltumatu, suhtleb vabalt ning on oma otsustes ja tegevustes iseseisev. Maanteeameti

andmete alusel taotlejal on kehtiv mootorsõiduki tervisetõend, mis kinnitab asjaolu, et taotlejal

ei saa olla püsivaid piiranguid liikumise valdkonnas. Ülekaal ei ole raviga mittekorrigeeritav

püsiseisund. Esinevatest haigusseisunditest tulenevalt vajab isik ravi ja ravimeid, mis ei ole

puude tuvastamise aluseks. Fikseerunud ja raviga mittekorrigeeritavaid piiranguid tegevustes,

mis oma ulatusest tingituna põhjustaksid hakkamasaamisraskusi ühiskonnaelus, terviseandmetes

kirjeldatud ei ole, puudub alus puude tuvastamiseks.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

2.13. Taotleja põeb insuliinsõltuvat diabeeti. 2019 on pikendatud taotlejal autojuhi

tervisetõendit, millega arst kinnitab, et taotleja peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline

mootorsõidukit juhtima ning tal ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad

mootorsõiduki ohutult juhtimist. Suhkurdiabeedi diagnoosiga juhil peavad olema tervisekontrolli

tegeva arst hinnangul piisavad teadmised hüpoglükeemiast ja sellest tingitud ohtudest; puuduvad

suhkurdiabeediga seotud tüsistused, mis arsti hinnangul võiksid mõjutada sõiduki juhtimise

võimet. Seega võib öelda, et olulised piirangud taotlejal liikumisel ja muudel tegevustel

puuduvad, sama kinnitab arst tervisetõendil hinnanguga, et liikumine ja motoorika on normis.

2.14. Autojuhi tervisetõendit on keelatud väljastada raskekujulise või püsiva psüühika-, isiksuse-

ja käitumishäire ja vaimse arengu peetuse esinemise korral. Kui arst on teadlikult valeandmeid

tõendile kandnud või on taotleja tervisehäireid teadlikult varjanud, peab arst tõendi kehtetuks

tunnistama. Taotlejal ei esine piiranguid igapäevategevustes ja ühiskonnaelus osalemisel sellisel

määral, et oleks alust puuet määrata.

2.15. Info auto juhtimise võimekuse kohta annab ekspertarstile olulise sisendi tema tervisesundi

ja tegevusvõime kohta, haldusorgan on uurimiskohustusest tulenevalt lausa kohustatud välja

selgitama asjaolud, mis otsuse tegemist võivad mõjutada ja sinna hulka kuulub ka info selle

kohta, et kaebaja on läbinud tervisekontrolli mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks. Kui

kaebaja suudab nii ennast kui autot liikluses kontrollida ja seejuures otsustada, kuhu sõidab ja

miks ning kuidas seda teeb, siis oleks meelevaldne tuvastada puude raskusaste psüühikahäire

esinemise tõttu.

2.16. Lisaks on taotleja läbinud töötervishoiukontrolli, kus selgub, et taotleja tegeleb korvpalli

ja tantsimisega. Tegevusvõime hindamisel on arvestatud ka vaide esitaja sotsiaalse aktiivsusega

(sh hobidega tegelemine.

2.17. Selgitame, et töövõime hindamise otsus ei ole puude tuvastamisel siduv, kuna töövõime

hindamisel lähtutaks peamiselt võimest töötada tavatingimustes, st võimaliku ajalise survega,

füüsilise koormuse vajadusega, psühhoemotsionaalse stressi võimalusega ja piirangutega

puhata, süüa ja ravimeid manustada vastavalt vajadusele; samuti arvestab töövõie hindamine

piirangutega ametite valikul. Töövõimehindamise tulemus (piirangud töötamisel

tavatingimustes) ei ole otseselt samastatav puude liigi ja raskusastmega.

2.18. Ekspertiis on jõudnud järeldusele, et piirangud esinevad aegajalt, olles mõjutatud nii

keskkondlikest kui suhtumuslikest teguritest ja isiku enda tegevustest. Piirangute ulatus/sagedus,

hinnatuna Rahvusvahelise funktsionaalsuse klassifikatsiooni kriteeriumide alusel, ei ületa 24%

kõigi põhitegevuste juures, mistõttu liigitub osalus- ja soorituspiirang kergeks. Puude

tuvastamise aluseks ei saa pidada ravivajadust, ravimite kasutamise vajadust ja sagenenud

arstiabi vajadust.

2.19. Ühe silma pimedus teise silma normaalse nägemise korral ei ole puue, sest see ei takista

lugemist, auto juhtimist ja muid igapäevaelu tegevusi.

3. Puude raskusastme tuvastamisega seonduvad muud süsteemsed kitsakohad/küsimused

3.1. Otsuse põhjendamine puude raskusastme mittetuvastamise korral töövõime hindamise

menetluse alusel

PISTS § 1 lk-le 3 kohaselt kohaldatakse PISTS-s ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku

üldosa seaduse (SÜS) sätteid, arvestades PISTS erisusi. SÜS § 3 lg 6 kohaselt kohaldatakse

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

sotsiaalseadustikus ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust, arvestades

sotsiaalseadustikus sätestatud erisusi. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti üheks vorminõudeks

on haldusakti põhjendamine. HMS § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava

haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus

esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis

viidatud. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise

faktiline ja õiguslik alus. Kuna PISTS-s ega SÜS-s ei ole haldusakti põhjendamise osas erisusi

ette nähtud, tuleb lähtuda HMS-st.

Puude mittetuvastamise otsustes selgitatakse enamasti, et otsust tehes tuginetakse taotluses,

tervise infosüsteemis ja töövõime hindamise otsuses toodud andmetele (vt lisa). Samas ei nähtu

otsustest selgitusi ega põhjendusi, miks on jõutud järelduseni, et piiranguid puude raskusastme

tuvastamiseks ei esine/enam ei esine.

EPIKoja hinnangul ei saa lugeda põhjendatuks olukorda, mil otsuse koostamisel töövõime

hindamise andmete põhjal jäetakse otsus sisuliselt põhjendamata ning piirdutakse üksnes

üldsõnaliste viidetega alusandmetele. Leiame, et otsuste mittepõhjendamine viitega

ühishindamisele (ühe-ukse-lähenemine) ning sellest tulenevalt automatiseeritud otsusele ei

ole vastavuses HMS-s sätestatuga ega vasta otsuse adressaadi ootustele. Ka tekitab selline

lähenemine läbipaistmatust ja ebaselgust. Kindlasti ei ole õigustatud lähenemine, mille

kohaselt tekivad põhjendused vaide-või kaebemenetluses, mistõttu vajadust koheseks

põhjendamiseks ei ole, puudub igasugune õigustatus lähenemisele, mille kohaselt teeb

haldusorgan seadustele vastava otsuse alles siis kui inimene otsuse vaidlustab. Arvestada

tuleb ka inimese positsiooniga, kes puude raskusaste taotlust esitades on enamasti raskete

terviseprobleemidega, lisaks ei pruugi taotlejal olla digivõimekust, asjaajamisoskust või

tahet (psüühikahäirete korral) otsuse vaidlustamisega tegelemiseks. EPIKoja hinnangul

lasub haldusorganil koormus ja kohustus koostada seadustele vastav otsus leides vajadusel

ka vastava rahalise ressursi võimalike takistuste (ametnike ja ekspertarstide ebapiisav arv,

vajadus korrigeerida töökorraldust, digilahenduste ebapiisavus jms) eemaldamiseks.

3.2. Puude raskusastme hindamise aluseks olevad asjaolud

Puude raskusastme tuvastamisel võetakse PISTS § 23 lg 6 kohaselt arvesse isiku terviseseisundit;

tegevusvõimet; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese

eakohasest abivajadusest; kõrvalabi ja juhendamise vajadust, mis esineb inimesel tehniliste

abivahendite kasutamisele vaatamata; elukeskkonda; rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral

selles ettenähtud tegevusi.

Puudub arusaam, kuidas ja mille alusel hinnatakse PISTS § 2³ lg 6 sätestatut kuna vastav

metoodika ja alused EPIKojale teadaolevalt puuduvad. Lisaks on ebaselge, kuidas ja

millistel alustel hinnatakse erinevate sihtgruppide puhul elukeskkonda  ja arvestatakse

rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevustega.

3.3. Ühistaotluse korral Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi tegemine ja puude arvväärtuse

korrigeerimine muude asjasse puutuvate andmete põhjal

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

PISTS § 23 lg 8 kohaselt juhul kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist

ning töövõime hindamist kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks eksperdiarvamust ja

töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18

„Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse

tingimused“ § 6 lg 5 kohaselt on Sotsiaalkindlustusametil õigus muude asjasse puutuvate

andmete põhjal korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja käesoleva määruse § 4 lõike 5

punktis 3 nimetatud valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete

arvväärtusi 0,5 ühiku võrra või vajaduse korral kaasata menetlusse arstiõppe läbinud isikuid.

EPIKoja jaoks on ebaselge, millistel juhtudel teeb Sotsiaalkindlustusamet ise ekspertiisi

ehk kaasab vajaduse korral arstiõppe läbinud isikud ning millal korrigeeritakse arvväärtusi

selliselt, et kui nn automaatse otsuse alusel on täidetud alused puude raskusastme tuvastamiseks,

siis peale korrigeerimist 0,5 ühiku võrra allapoole enam alust puude raskusastme tuvastamiseks

ei ole ehk inimese jaoks tehakse negatiivne otsus. Ka on arusaamatu, mille alusel hinnatakse

ning milles seisnevad muud asjasse puutuvad andmed.

3.4. Puude raskusastme tuvastamine erijuhtumina

Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „ Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja

kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 2 p 7 kohaselt on erijuhtumina

käsitletav juhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel

inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele,

kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi ning

keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud.

Otsustel puudub sageli viide selle kohta, kas otsuse koostamisel on kaalutud erijuhtumi

kohaldamist. Töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuses on hinnang erijuhtumi

esinemisele töövõime hindamise kontekstis olemas ja taotlejale nähtav, Sotsiaalkindlustusameti

otsuses vastavat märget sageli ei ole. Lähtudes PISTS mõttest ning eesmärkidest, milleks on

puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste

toetamine ning õppimise ja töötamise soodustamine puudest tingitud lisakulude osalise

hüvitamise kaudu; haldusorgani kohustusest määrust tervikuna rakendada leiame, et

haldusorganil kohustus hinnata, kas tegemist võib olla erijuhtumiga juhul kui määruse nr 18 § 6

lg-s 6 sätestatud puude raskusastme tuvastamisel kohaldatavad piirangute aritmeetilised

keskmised puude raskusastet kokku ei andnud. Ka on haldusorganil kohustus vastav teave

otsuses adressaadi jaoks selgelt välja tuua.

Märgime kokkuvõtvalt, et haldusmenetlust tuleb viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt,

samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele

ning haldusmenetluse tulemusel valmiv otsus peab otsuse adressaadi jaoks olema selge ja

üheselt mõistetav. Puude raskusastme tuvastamise menetlusele kohalduva SÜS § 2 lg 3 kohaselt

on sotsiaalseadustiku eesmärk luua õiguslikud alused, et kaitsta inimest ja perekonda, ennetades,

kõrvaldades või vähendades sotsiaalseid riske terviklikult eelkõige töötuse, haiguse, emaduse,

töövõimetuse, vanaduse, toitja kaotuse, laste kasvatamise, kuriteoohvriks langemise, sotsiaalse

erivajaduse ja toimetulekuraskuste korral. Oleme mures puuetega inimeste statistilise arvu

vähenemise, Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise otsuste ebapiisava selguse

ja arusaadavuse ning puude raskusastme tuvastamise muutunud praktika pärast. Vastav

haldusmenetlus on inimese jaoks sageli kõike muud kui lihtne, säästev ja hoidev. Olukorda ei tee

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

paremaks ka otsuste olematu või liigselt bürokraatlik ja koormav põhjendamine jms. Ootame

Sotsiaalministeeriumilt ja Sotsiaalkindlustusametilt avatud ning lahendustele suunatud

suhtlust ja arutelu eesmärgiga luua ka sisuliselt ja praktikas ehk inimese vaatest toimiv ja

HMS-le vastav menetlus.

Täiendavate küsimuste korral oleme valmis selgitusteks ja aruteluks.

Lugupidamisega

Maarja Krais-Leosk

/allkirjastatud digitaalselt/

LISA:

Puude raskusastme tuvastamise otsuse näide

Kristi Rekand, [email protected]

SOTSIAALKINDLUSTUSAMET

OTSUS

Puude raskusastme mittetuvastamine

ASUTUSESISESFKS KASUTAMISEKS Mårge tehtud: 2025 Keh0b kuni: 2100 Alus: AvTS S 35 lg 1 p 11; 12 Teabevaldaja: Sotsiaalkindlustusamet

2025 nr

Vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse S 2 löike 2 1 p 2, S 2 3 löigetele 1-6, 9-10, S 24 löikele 1, löike 3 p 2, löikele 4, S 7 ja sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord nina ouudega toöealise inimese toetuse tingimused" S 6, 7 ja 8 ning vöttes aluseks esitatud taotluse puude raskusastme tuvastamiseks, ja

• Eesti Töötukassa töövöime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse ja töövöime hindamise otsuse

ei tuvastanud Teil, piiranguid tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemises ulatuses, mis vöimaldaks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme.

Kui terviseseisundis on muutusi, vöib puude raskusastme tuvastamiseks esitada uue taotluse.

Mittetuvastamise asjaolude selgitus: Sotsiaalkindlustusamet toetub puude tuvastamisel töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud Teie toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, öppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute pöhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine Teil nimetatud valdkondades piiranguid sellisel mäaral, et tuvastada puuet.

Puudega inimeste sotsiaaltoetuse taotlemiseks on muuhulgas vajalik esitada Eestis kehtiv isikut töendav dokument. isikut töendav dokument nr on alates

kehtetu.

Vaidlustamise kord ja tähtaeg

Otsusega mittenöustumisel on taotlejal öigus 30 påeva jooksul otsusest teada saamise paevast

arvates esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile vöi kaebus halduskohtule. Vaides tuleb otsusega mittenöustumist pöhjendada, esitades vajalikud argumendid, vöimalusel ka töendid. Vaie tuleb allkirjastada kas omakäeliselt (paberil) vöi digiallkirjaga. Täpsemat teavet vaide koostamise ja esitamise kohta leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt aadressil h!1ps:UlwwwsQtsiaalkindluslusamet.eelyaje. Vaide saab Sotsiaalkindlustusametile esitada posti teel aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil [email protected] vöi klienditeeninduses.

Täiendav info: puude raskusaste tuvastamisel on inimesel öigus puuetega inimeste sotsiaaltoetusele, Iisainfo toetuse taotlemise kohta https:lLwwwsotsJaa1Kindlususametzeelpuue-- ja-hoolekanne/toetused-puudega-inimestele

(kinnitatud digitaalse templiga) Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalministeerium Meie: 05.02.2025 nr 4.2-3/637-5

[email protected] Teie: 19.02.2025 nr 13

Sotsiaalkindlustusamet

[email protected]

Täiendav selgitustaotlus

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on korduvalt kirjalikult pöördunud

Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti poole seoses puuetega inimeste arvu statistilise

vähenemisega. Lisaks on samade osapoolte vahel toimunud vastavasisulisi rohkem või vähem

formaalseid arutelusid ning kohtumisi, viimane vastav arutelu toimus 16.01.2025. Ka oleme

alates 2018 aastast juhtinud samade osapoolte tähelepanu puude raskusastme tuvastamise

praktika muutumisele ning otsuste ebapiisavale põhjendamisele eelkõige korduvhindamiste

puhul, millele ei ole vaatamata korduvatele kohtumistele ja aruteludele samuti selgeid vastuseid

saanud/tegevusi järgnenud. Viidatud juhtumitega seonduvate pöördumiste arv kahjuks ei lange,

mistõttu on teema jätkuvalt asjakohane ja aktuaalne.

Kuna mõlemad teemad on meie jaoks väga olulised ning ei ole meie vaatest saanud siiski ühest

vastust, siis esitame täiendava kirjaliku pöördumise, milles esitame mõned üldised küsimused

ning proovime oma murekohad selgemalt välja tuua juhtumipõhiste näidete pinnal. Lisaks

tõstatame konkreetsete näidete pinnal ka küsimused puude raskusastme tuvastamise praktikaga

seoses, millele ootame samuti selgitusi ja vastuseid.

1. Üldised küsimused ja kommentaarid

1.1. Täname esmalt seniste selgituste ja vastuste ning kaasamõtlemise eest. Sotsiaalministeeriumi

viimases ehk 05.02.2025 vastuses nr 4.2-3/637-5 EPIKoja 19.11.2024 pöördumisele puuetega

inimeste arvu kohta on toodud üldandmed ja üldised seisukohad ning ka detailsem ülevaade

sihtgruppide lõikes. Lisaks on vastuses toodud ka selgitus otsuste arusaadavuse tõstmise vajaduse

ning vastava koostöö osas EPIKojaga. Ka soovitatakse otsusest mittearusaamise korral pöörduda

SKA poole, kes vajadusel saab otsuse sisu selgitada.

Märgime esmalt, et otsuste arusaadavus, sh otsuse kujunemise käik ja faktilised asjaolud

on sageli otsuse adressaadi ehk inimese jaoks suur probleem. Otsus koostatakse eelkõige

adressaadi jaoks, mistõttu peab otsuse, sh vaideotsuse ülesehitus olema loogiline ning otsuse

kujunemise käik, sh tõendite hindamine ja alused mõistetavad. Otsuse arusaadavus ja piisav

põhjendamine ei tähenda otsuse koormamist õigusliku tausta ja metoodiliste selgitustega

otsustega, vaid eelkõige peavad otsusest nähtuma juhtumipõhised faktilised asjaolud ning kuidas

neid kaalutlusõiguse teostamisel hinnati, sh milliseid tõendeid peeti oluliseks ning milliseid mitte

ja miks.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Teiseks palume selgitust, et kelle poole ja millisel viisil peaks otsusest mitte arusaav ja

täiendavaid selgitusi vajav inimene pöörduma ehk kas tegemist on infotelefoniga, üldise e-

posti aadressiga, konkreetse (nimi ja telefoninumber) puude raskusastme metoodikat ja

puude raskusastme tuvastamise aluseid teadva spetsialistiga vms. Lisame, et ka vastavate

täiendavate selgituste korral ei saa selgitused olla bürokraatlikud ning üksnes metoodika ja

seaduste põhised, selgitused tuleb anda adressaadi jaoks lihtsas ja arusaadavad vormis vältides

koormavaid mõisteid ja termineid.

1.2. Kinnitate vastuses puuetega inimeste arvu vähenemist nii tööealiste kui ka

vanaduspensioniealiste sihtgrupi lõikes. Seote vastava languse läbivalt taotluste arvu

vähenemisega. Palume teavet, kas olete uurinud asjaolu, miks taotluste arv väheneb.

Lisame, et juhul kui taotluste arvu vähenemise põhjuseks on asjaolu, et inimesed ei esi esita

puude raskusastme taotlust põhjusel, et „niikuinii puude raskusastet ei tuvastata ja toetust

ei määrata“ või „vanaduspensioniealiste inimeste puudetoetus on nii madal, et inimesed ei

ole motiveeritud toetust taotlema“, siis on tegemist eelarvamuse/tendentsiga, mida tuleb

muuta ja ümber lükata kuna haavatavas seisundis olevaid inimesi tuleb toetada ja jõustada

pakkudes kohast ja vajaduspõhist abi mitte tekitada arusaama, et puude raskusastme

tuvastamine ja vastava toetuse maksmine ongi üksnes teatud sihtgrupi jaoks loodud

erandlik meede. Seda enam arvestades, et vastava reguleeriva seaduse (PISTS) eesmärk on sama

alates 2008 aastast1 ning ka rakendusaktide ja PISTS muudatus 2017 aastal seaduse eesmärki ei

muutnud ehk jätkuvalt on seaduse eesmärgiks puuetega inimest iseseisva toimetuleku, sotsiaalse

integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine ning õppimise ja töötamise soodustamine

puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu.

1.3. Palusime 16.01.2025 kohtumisel teavet ka vaidemenetluste kohta. Vastuses on toodud vaiete

statistilised näitajad erinevate sihtgruppide lõikes. Leiame, et ka vaiete arvu osas tuleb

täpsustada vaiete esitamise aluseid (näiteks: esmakordne taotleja/korduvhindamise

perioodil taotleja; vaiete täpsem sisu- korduvhindamisel tuvastati kergem puude

raskusaste, kuid taotleja hinnangul seis sama, mistõttu tuleks taotleja hinnangul tuvastada

jätkuvalt puude raskusaste; taotleja hinnangul tervislik seis keerulisem, mistõttu nüüd

peaks taotleja hinnangul olemas suurem puude raskusaste kui eelnevalt; vaidlus perioodi

üle vms). Lisaks soovime teavet ka vaiete tulemuste kohta ehk kui palju vaideid rahuldati

ning kui palju mitte ning millistel alustel rahuldati või jäeti rahuldamata (näiteks: vaie jäeti

rahuldamata kuna tervise infosüsteemi andmed ebapiisavad/tervise infosüsteemi andmed

ei kinnita piiranguid; piirang ravi, teenuste, abivahenditega kompenseeritud; rahuldatud

kuna lisandunud uued piiranguid kinnitavad terviseandmed vaidemenetluse käigus vms).

2. Tähelepanekud juhtumite pinnal

Lisaks palume Sotsiaalministeeriumil ja Sotsiaalkindlustusametil mõelda kaasa ja hinnata tänast

süsteemi ka EPIKoja poole pöördunute juhtumite pinnal, mis näitavad inimese jaoks tekkinud

ebaselguse põhjuseid, sh haldusorgani suurt kaalutlusruumi puude tuvastamise aluseks olevate

asjaolude ja mõistete sisustamisel ning tõlgendamisel. Näidete pinnal tekivad mh järgnevad

küsimused: puude raskusastmete sisustamine; kuidas hinnatakse kompenseeritust ravi,

abivahendite ja teenustega; kas puude raskusaste vaimse tervise valdkonnas tuvastatakse

üksnes intellektihäire korral; kuidas hinnatakse erinevate piirangute koosmõju; kuidas

hinnatakse psüühikahäirest tulenevat tahte puudumist, sh haigusteadlikkust ja

ravijärgimist). Mõistame, et valikulise teabe pinnal võib olla keeruline argumenteerida, kuid

ilmselt on tegemist ainsa viisiga, kuidas sisulist debatti ja arutelu edasi viia. Lisame, et näitlikud

juhtumid on valitud üldiste kriteeriumite (erinevad haigused/funktsioonipiirangud) alusel,

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

tegemist on ajaliselt hilisemate ehk praeguse aja juhtumitega ning need juhtumid tekitavad nii

taotlejates kui ka EPIKojas tõsiseid küsimusi ja arusaamatust.

2.1.Taotleja kaebused vaimse tervise osas on raviga leevendatavad ning vajadus regulaarse ravi

või arstliku jälgimise järele ei samastu püsipiirangutega. Taotlejal ei esine terviseandmete alusel

kognitsioonilangust, intellektihäireid ega püsivaid psühhoosiilminguid, millest tulenevalt on ta

oma tegevustel ja otsustel iseseisev, võimeline tajuma oma ümbrust vastavalt reaalsusele ja

sihipäraselt juhtima oma tegevust ning mõistma selle tagajärgi. Tervisehäirest tulenevalt võib

taotleja vajada temale sobivaid või kohandatud töötingimusi, ravi ja ravimeid, aga see ei ole

puude raskusastme tuvastamise aluseks.

(Eesti Töötukassa tuvastas vaimse tervise probleemide tõttu puuduv töövõime,

Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastet ei tuvastanud)

2.2. Olukord, kus taotleja mõistab kõnet ja räägib ise ebaselgelt või vastab küsimustele

pearaputuse või noogutusega, vastab keskmise raskusastmega kõnepuudele.

2.3. Taotlejal esineb raske piirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud närvisüsteemi ja

lihasluukonna struktuuride kahjustusest. Koormusel tugevnev valu vasakus põlves, hüppeliigeses

ja jalas, jalgade kangus ja väsimine, labajalgadel deformatsioonid, valu ja turse, puusa- ja

põlveliigeste ning labajalgade liikuvus osaliselt piiratud. Lisaks valu alaseljas, aeg-ajalt

kiirgumisega jalgadesse, selja väsimine, jalad kohmakad, käimisel takerduvad, on korduvalt

kukkunud, ise püsti ei saa, tihti ka migreenist põhjustatud peavalud. Üldine jõudlus on langenud

ja muutlik, liikumine aeglane, ebakindel, liigub tugikepiga. Piiratud on mitmesuguste vahemaade

läbimine, eri tasapindadel ja ohutu liikumine, kehaasendi vahetamine, seismine ja istumine.

Kaasneb mõõdukas piirang käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustatud närvisüsteemi ja

lihas-luukonna struktuuride kahjustusest. Valulikkus kaela-õlavöötmes, õlaliigestes, liigeste

liikuvus osaliselt piiratud, valulikkus vasaku küünarliigese piirkonnas, randmete valu ja kangus,

valu labakätes, sõrmede suremistunne, kangus ja väsimine, käte pigistusjõud on rahuldav.

Piiratud on käte sirutamine, asjade tõstmine ja liigutamine, käteosavus.

Objektiivsetele ja aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt isikul esinevatest tervisehäiretest

põhjustatud erinevad struktuuri- ja funktsioonipuuded ei põhjusta taotlejale sellisel määral

püsivaid igaöiseid tegutsemispiiranguid (isikul esinevad püsivad igapäevased

tegutsemispiirangud), et taotlejal oleks põhjendatud sügava puude astme tuvastamine, sõltumata

sellest, et varasemalt oli isikul tuvastatud sügav puue.

(Sotsiaalkindlustusamet tuvastas eelnevalt sügava puude raskusastme, nüüd raske puude

raskusastme toodud põhjendustega)

2.4. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse taotleja iseseisvat kodust toimetulekut

liikumisel, söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja suhtlemisel; ei hinnata abivajadust

majapidamistöödel ja esmavajaliku hankimisel. Arvesse võetakse vaid püsivad piirangud

kestusega vähemalt kuus kuud. Puue tuvastatakse mitte lähtudes diagnoosidest, võimalikest

otsustest mitte elustada, vaevustest ja ravivajadusest, vaid lähtudes tegutsemispiirangutest.

Raske puue tuvastatakse, kui inimene vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval

ning sügav puue, kui ta vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt ja

tema ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. Ööpäevaringne kõrvalabi vajadus sügava

liikumispuude puhul tähendab vajadust liigutada abivajajat voodis (kuna ta ise ei suuda asendit

vahetada), teda toita ja joota jne.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

(Sotsiaalkindlustusamet tuvastas raske puude raskusastme liikumise valdkonnas, taotleja

hinnangul peaks olema sügav puude raskusaste liikumise valdkonnas)

2.5. Töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid tavapärases töökeskkonnas, füüsilise pingutuse

vajadust ajalise surve tingimustes. Terviseseisundist tulenevalt on vaide esitajal tuvastatud, et

temal on puuduv töövõime. Ühiskonnaelus osalemisel esinevad piirangud ei vasta üks-ühele

töövõimet piiravatele teguritele. Töövõime vähenemine ei tähenda igal juhul, et esineb ka puue.

Tööealistel isikutel lähtutakse puude raskusastme tuvastamisel raskustest, piirangutest või

takistustest ühiskonnaelus osalemisel, mille põhjuseks on pikaajalised funktsioonipiirangud

(pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund), mida ei saa

kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega.

(Tavapärane põhjendus vaideotsustes)

2.6. Taotleja põeb hulgiskleroosi, kõnnimaa pikkus kuni 2 km, liikumine aeglane. Pikemal

liikumisel hakkab vasakut jalga kergelt lonkama, kand- varvas kõndi sooritab halvasti,

kandadelevarvastele tõuseb. Lihasjõud vasaku jala reie- ja säärelihaste osas vähenenud,

labajala osas normis. Liikumine, siirdumine, istumine ja seismine on iseseisev, vähemalt

keskmise puude raskusastme tuvastamiseks ei ole alust üheski valdkonnas (seal hulgas

erijuhtumina hinnates).

(Töövõime hindamisel tuvastatud puuduv töövõime, Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastet ei

tuvastanud)

2.7. Puude raskusastme hindamisel hinnatakse püsiva iseloomuga osalus- ja soorituspiirangute

esinemist, mille tõttu inimene vajab mõne põhitegevuse juures püsivalt teise inimese abi ning

mille tõttu tema iseseisev hakkamasaamine ühiskonnas on püsivalt raskendatud või piiratud.

(Tavapärane põhjendus vaideotsustes)

2.8. Taotlejal esineb raske piirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud lülisamba

struktuuride kahjustusest (alakeha halvatud, jalgade nõrkus ja spastilisus, lisaks labakäte ja

sõrmedejõudlus langenud; liigub iseseisvalt ratastooliga, ratastooli kasutamine käte seisundi

tõttu raskendatud, kõndida, püsti tõusta ega seista ei suuda, siirdumistel vajab kõrvalabi).

Piiratud on mitmesuguste vahemaade läbimine, eri tasapindadel ja ohutu liikumine, seismine,

enda eest hoolitsemine. Kaasneb kerge piirang käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustaud

lülisamba struktuuride kahjustusest (labakäte ja sõrmede jõudlus, tundlikkus ja liikuvus

mõõdukalt langenud, õla-, küünar- ja randmeliigeste liikuvus säilinud). Piiratud on asjade

haaramine, tõstmine ja liigutamine, peenmotoorsed käteosavust nõudvad tegevused. Samuti on

kerge piirang enesehoolduse valdkonnas (alakeha halvatud, põie ja soole täitumist

egatühjenemist ei taju; paigaldatud epitsüstostoom). Piiratud on soole ja põie kontrollimine.

Taotleja ei ole aktuaalsetele terviseandmetele tuginedes täielikult voodikeskne. Taotleja on

suuteline ratastooliga teatud piires liikuma ning sooritama koduseid toiminguid. Piirangud ei

ole seega sügavale puude raskusastmele vastavad, sõltumata sellest, milline puude raskusaste

on eelnevalt tuvastatud. Käesolevalt tuvastatud raske puude raskusaste. Igapäevane tegutsemine

või ühiskonnaelus osalemine on piiratud.

Taotleja käib korra nädalas saunas, istub hommikust õhtuni ratastoolis, teeb koduseid

toimetamisi nagu tolmuimejaga koristamine, ahju kütmine ja mu analoogne, taotleja ei ole

täielikult voodikeskne, suuteline ratastooliga teatud piires liikuma ning sooritama koduseid

toiminguid.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

(Sotsiaalkindlustusamet tuvastas eelnevalt sügava puude raskusastme, nüüd raske puude

raskusastme toodud põhjendustega)

2.9. Terviseandmete alusel on taotleja igapäevategevute sooritamisel ja planeerimisel iseseisev;

ärevus on ravi foonil stabiilne, ägenemiste ajal korrigeeritakse ravi haiglas, kus seisund

paraneb, olulist sotsiaal- ega agorafoobilist ärevust ei ole terviseandmetes kirjeldatud; taotleja

saab osaleda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel vähemalt enamikes tegevustes, piiranguid

igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemise ei esine selles ulatuses, mis võimaldaks tuvastada

vähemalt keskmist puude raskusastet.

(Eesti Töötukassa tuvastas raskete psüühikahäirete tõttu puuduv töövõime,

Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastet ei tuvastanud)

2.10. Varasema seljaaju kaelaosa vigastuse järgselt neljajäsemehalvatus, jalgade nõrkus ja

tundetus, tahtelised liigutused jalgades puuduvad, käte liikuvus osaliselt säilinud. Kõndida ega

seista ei suuda, istub ratastoolis, liigub elektrilise ratastooliga iseseisvalt, sõidab kohandatud

autoga, vajab abistamist voodisse, ratastooli ja autosse siirdumisel, enesehooldustoimingutel.

Piiratud on mitmesuguste vahemaade läbimine, eri tasapindadel ja ohutu liikumine, seismine,

enda eest hoolitsemine. Kaasneb raske piirang käelise tegevuse ja enesehoolduse valdkonnas,

mis on põhjustatud närvisüsteemi struktuuride kahjustusest. Käte nõrkus ja tundlikkuse langus,

rohkem labakätel ja sõrmedel, õla- ja küünarvarte liikuvus säilinud, sõrmi painutada ega

sirutada ei suuda, sõrmede kasutamine oluliselt raskendatud, kätes valu ja surinad. Vajab

abistamist söömisel ja kehahooldusel, lisaks uriini- ja roojapidamatus, kasutab ööpäevaringselt

mähkmeid. Piiratud on käte sirutamine, asjade tõstmine ja liigutamine, käteosavust nõudvad

peenmotoorsed tegevused, põie ja soole kontrollimine, söömine ja joomine, enda eest

hoolitsemine.

(Sotsiaalkindlustusamet tuvastas raske puude raskusastme, taotleja hinnangul peaks olema

sügav puude raskusaste)

2.11. Vajadus sobival hetkel puhata, ravimeid manustada, süüa jne on töövõimet piirav, mitte

igapäevategevusi. Igapäevaelus ongi võimalus sobival hetkel pikali heita, puhata, süüa jne.

Püsivaid raskeid psüühikahäireid taotlejal ei esine. Taotlejale on väljastatud mootorsõiduki

juhtimisõiguseks tervisetõend 10-ks aastaks, mis diabeedi korral on lubatud maksimaalselt 5

aastaks. See tähendab, et taotleja suhkruhaigus peab olema väga heas kompensatsioonis ja

taotlejal peavad olema väga head teadmised ja oskused haigusega toime tulemiseks. Antud juhul

taotlejal esinevad piirangud ei ole nii ulatuslikud, et vastaksid vähemalt keskmisele puude

raskusastmele.

2.12. Osalise töövõime tuvastamine ei ole puude tuvastamise aluseks. Taotleja võime töötada

tavatingimustes võib olla alanenud, samal ajal taotleja liigub iseseisvalt, on käelises tegevuses

teistest sõltumatu, suhtleb vabalt ning on oma otsustes ja tegevustes iseseisev. Maanteeameti

andmete alusel taotlejal on kehtiv mootorsõiduki tervisetõend, mis kinnitab asjaolu, et taotlejal

ei saa olla püsivaid piiranguid liikumise valdkonnas. Ülekaal ei ole raviga mittekorrigeeritav

püsiseisund. Esinevatest haigusseisunditest tulenevalt vajab isik ravi ja ravimeid, mis ei ole

puude tuvastamise aluseks. Fikseerunud ja raviga mittekorrigeeritavaid piiranguid tegevustes,

mis oma ulatusest tingituna põhjustaksid hakkamasaamisraskusi ühiskonnaelus, terviseandmetes

kirjeldatud ei ole, puudub alus puude tuvastamiseks.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

2.13. Taotleja põeb insuliinsõltuvat diabeeti. 2019 on pikendatud taotlejal autojuhi

tervisetõendit, millega arst kinnitab, et taotleja peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline

mootorsõidukit juhtima ning tal ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad

mootorsõiduki ohutult juhtimist. Suhkurdiabeedi diagnoosiga juhil peavad olema tervisekontrolli

tegeva arst hinnangul piisavad teadmised hüpoglükeemiast ja sellest tingitud ohtudest; puuduvad

suhkurdiabeediga seotud tüsistused, mis arsti hinnangul võiksid mõjutada sõiduki juhtimise

võimet. Seega võib öelda, et olulised piirangud taotlejal liikumisel ja muudel tegevustel

puuduvad, sama kinnitab arst tervisetõendil hinnanguga, et liikumine ja motoorika on normis.

2.14. Autojuhi tervisetõendit on keelatud väljastada raskekujulise või püsiva psüühika-, isiksuse-

ja käitumishäire ja vaimse arengu peetuse esinemise korral. Kui arst on teadlikult valeandmeid

tõendile kandnud või on taotleja tervisehäireid teadlikult varjanud, peab arst tõendi kehtetuks

tunnistama. Taotlejal ei esine piiranguid igapäevategevustes ja ühiskonnaelus osalemisel sellisel

määral, et oleks alust puuet määrata.

2.15. Info auto juhtimise võimekuse kohta annab ekspertarstile olulise sisendi tema tervisesundi

ja tegevusvõime kohta, haldusorgan on uurimiskohustusest tulenevalt lausa kohustatud välja

selgitama asjaolud, mis otsuse tegemist võivad mõjutada ja sinna hulka kuulub ka info selle

kohta, et kaebaja on läbinud tervisekontrolli mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks. Kui

kaebaja suudab nii ennast kui autot liikluses kontrollida ja seejuures otsustada, kuhu sõidab ja

miks ning kuidas seda teeb, siis oleks meelevaldne tuvastada puude raskusaste psüühikahäire

esinemise tõttu.

2.16. Lisaks on taotleja läbinud töötervishoiukontrolli, kus selgub, et taotleja tegeleb korvpalli

ja tantsimisega. Tegevusvõime hindamisel on arvestatud ka vaide esitaja sotsiaalse aktiivsusega

(sh hobidega tegelemine.

2.17. Selgitame, et töövõime hindamise otsus ei ole puude tuvastamisel siduv, kuna töövõime

hindamisel lähtutaks peamiselt võimest töötada tavatingimustes, st võimaliku ajalise survega,

füüsilise koormuse vajadusega, psühhoemotsionaalse stressi võimalusega ja piirangutega

puhata, süüa ja ravimeid manustada vastavalt vajadusele; samuti arvestab töövõie hindamine

piirangutega ametite valikul. Töövõimehindamise tulemus (piirangud töötamisel

tavatingimustes) ei ole otseselt samastatav puude liigi ja raskusastmega.

2.18. Ekspertiis on jõudnud järeldusele, et piirangud esinevad aegajalt, olles mõjutatud nii

keskkondlikest kui suhtumuslikest teguritest ja isiku enda tegevustest. Piirangute ulatus/sagedus,

hinnatuna Rahvusvahelise funktsionaalsuse klassifikatsiooni kriteeriumide alusel, ei ületa 24%

kõigi põhitegevuste juures, mistõttu liigitub osalus- ja soorituspiirang kergeks. Puude

tuvastamise aluseks ei saa pidada ravivajadust, ravimite kasutamise vajadust ja sagenenud

arstiabi vajadust.

2.19. Ühe silma pimedus teise silma normaalse nägemise korral ei ole puue, sest see ei takista

lugemist, auto juhtimist ja muid igapäevaelu tegevusi.

3. Puude raskusastme tuvastamisega seonduvad muud süsteemsed kitsakohad/küsimused

3.1. Otsuse põhjendamine puude raskusastme mittetuvastamise korral töövõime hindamise

menetluse alusel

PISTS § 1 lk-le 3 kohaselt kohaldatakse PISTS-s ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku

üldosa seaduse (SÜS) sätteid, arvestades PISTS erisusi. SÜS § 3 lg 6 kohaselt kohaldatakse

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

sotsiaalseadustikus ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust, arvestades

sotsiaalseadustikus sätestatud erisusi. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti üheks vorminõudeks

on haldusakti põhjendamine. HMS § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava

haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus

esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis

viidatud. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise

faktiline ja õiguslik alus. Kuna PISTS-s ega SÜS-s ei ole haldusakti põhjendamise osas erisusi

ette nähtud, tuleb lähtuda HMS-st.

Puude mittetuvastamise otsustes selgitatakse enamasti, et otsust tehes tuginetakse taotluses,

tervise infosüsteemis ja töövõime hindamise otsuses toodud andmetele (vt lisa). Samas ei nähtu

otsustest selgitusi ega põhjendusi, miks on jõutud järelduseni, et piiranguid puude raskusastme

tuvastamiseks ei esine/enam ei esine.

EPIKoja hinnangul ei saa lugeda põhjendatuks olukorda, mil otsuse koostamisel töövõime

hindamise andmete põhjal jäetakse otsus sisuliselt põhjendamata ning piirdutakse üksnes

üldsõnaliste viidetega alusandmetele. Leiame, et otsuste mittepõhjendamine viitega

ühishindamisele (ühe-ukse-lähenemine) ning sellest tulenevalt automatiseeritud otsusele ei

ole vastavuses HMS-s sätestatuga ega vasta otsuse adressaadi ootustele. Ka tekitab selline

lähenemine läbipaistmatust ja ebaselgust. Kindlasti ei ole õigustatud lähenemine, mille

kohaselt tekivad põhjendused vaide-või kaebemenetluses, mistõttu vajadust koheseks

põhjendamiseks ei ole, puudub igasugune õigustatus lähenemisele, mille kohaselt teeb

haldusorgan seadustele vastava otsuse alles siis kui inimene otsuse vaidlustab. Arvestada

tuleb ka inimese positsiooniga, kes puude raskusaste taotlust esitades on enamasti raskete

terviseprobleemidega, lisaks ei pruugi taotlejal olla digivõimekust, asjaajamisoskust või

tahet (psüühikahäirete korral) otsuse vaidlustamisega tegelemiseks. EPIKoja hinnangul

lasub haldusorganil koormus ja kohustus koostada seadustele vastav otsus leides vajadusel

ka vastava rahalise ressursi võimalike takistuste (ametnike ja ekspertarstide ebapiisav arv,

vajadus korrigeerida töökorraldust, digilahenduste ebapiisavus jms) eemaldamiseks.

3.2. Puude raskusastme hindamise aluseks olevad asjaolud

Puude raskusastme tuvastamisel võetakse PISTS § 23 lg 6 kohaselt arvesse isiku terviseseisundit;

tegevusvõimet; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese

eakohasest abivajadusest; kõrvalabi ja juhendamise vajadust, mis esineb inimesel tehniliste

abivahendite kasutamisele vaatamata; elukeskkonda; rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral

selles ettenähtud tegevusi.

Puudub arusaam, kuidas ja mille alusel hinnatakse PISTS § 2³ lg 6 sätestatut kuna vastav

metoodika ja alused EPIKojale teadaolevalt puuduvad. Lisaks on ebaselge, kuidas ja

millistel alustel hinnatakse erinevate sihtgruppide puhul elukeskkonda  ja arvestatakse

rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevustega.

3.3. Ühistaotluse korral Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi tegemine ja puude arvväärtuse

korrigeerimine muude asjasse puutuvate andmete põhjal

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

PISTS § 23 lg 8 kohaselt juhul kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist

ning töövõime hindamist kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks eksperdiarvamust ja

töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18

„Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse

tingimused“ § 6 lg 5 kohaselt on Sotsiaalkindlustusametil õigus muude asjasse puutuvate

andmete põhjal korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja käesoleva määruse § 4 lõike 5

punktis 3 nimetatud valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete

arvväärtusi 0,5 ühiku võrra või vajaduse korral kaasata menetlusse arstiõppe läbinud isikuid.

EPIKoja jaoks on ebaselge, millistel juhtudel teeb Sotsiaalkindlustusamet ise ekspertiisi

ehk kaasab vajaduse korral arstiõppe läbinud isikud ning millal korrigeeritakse arvväärtusi

selliselt, et kui nn automaatse otsuse alusel on täidetud alused puude raskusastme tuvastamiseks,

siis peale korrigeerimist 0,5 ühiku võrra allapoole enam alust puude raskusastme tuvastamiseks

ei ole ehk inimese jaoks tehakse negatiivne otsus. Ka on arusaamatu, mille alusel hinnatakse

ning milles seisnevad muud asjasse puutuvad andmed.

3.4. Puude raskusastme tuvastamine erijuhtumina

Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „ Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja

kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 2 p 7 kohaselt on erijuhtumina

käsitletav juhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel

inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele,

kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi ning

keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud.

Otsustel puudub sageli viide selle kohta, kas otsuse koostamisel on kaalutud erijuhtumi

kohaldamist. Töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuses on hinnang erijuhtumi

esinemisele töövõime hindamise kontekstis olemas ja taotlejale nähtav, Sotsiaalkindlustusameti

otsuses vastavat märget sageli ei ole. Lähtudes PISTS mõttest ning eesmärkidest, milleks on

puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste

toetamine ning õppimise ja töötamise soodustamine puudest tingitud lisakulude osalise

hüvitamise kaudu; haldusorgani kohustusest määrust tervikuna rakendada leiame, et

haldusorganil kohustus hinnata, kas tegemist võib olla erijuhtumiga juhul kui määruse nr 18 § 6

lg-s 6 sätestatud puude raskusastme tuvastamisel kohaldatavad piirangute aritmeetilised

keskmised puude raskusastet kokku ei andnud. Ka on haldusorganil kohustus vastav teave

otsuses adressaadi jaoks selgelt välja tuua.

Märgime kokkuvõtvalt, et haldusmenetlust tuleb viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt,

samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele

ning haldusmenetluse tulemusel valmiv otsus peab otsuse adressaadi jaoks olema selge ja

üheselt mõistetav. Puude raskusastme tuvastamise menetlusele kohalduva SÜS § 2 lg 3 kohaselt

on sotsiaalseadustiku eesmärk luua õiguslikud alused, et kaitsta inimest ja perekonda, ennetades,

kõrvaldades või vähendades sotsiaalseid riske terviklikult eelkõige töötuse, haiguse, emaduse,

töövõimetuse, vanaduse, toitja kaotuse, laste kasvatamise, kuriteoohvriks langemise, sotsiaalse

erivajaduse ja toimetulekuraskuste korral. Oleme mures puuetega inimeste statistilise arvu

vähenemise, Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise otsuste ebapiisava selguse

ja arusaadavuse ning puude raskusastme tuvastamise muutunud praktika pärast. Vastav

haldusmenetlus on inimese jaoks sageli kõike muud kui lihtne, säästev ja hoidev. Olukorda ei tee

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

paremaks ka otsuste olematu või liigselt bürokraatlik ja koormav põhjendamine jms. Ootame

Sotsiaalministeeriumilt ja Sotsiaalkindlustusametilt avatud ning lahendustele suunatud

suhtlust ja arutelu eesmärgiga luua ka sisuliselt ja praktikas ehk inimese vaatest toimiv ja

HMS-le vastav menetlus.

Täiendavate küsimuste korral oleme valmis selgitusteks ja aruteluks.

Lugupidamisega

Maarja Krais-Leosk

/allkirjastatud digitaalselt/

LISA:

Puude raskusastme tuvastamise otsuse näide

Kristi Rekand, [email protected]

SOTSIAALKINDLUSTUSAMET

OTSUS

Puude raskusastme mittetuvastamine

ASUTUSESISESFKS KASUTAMISEKS Mårge tehtud: 2025 Keh0b kuni: 2100 Alus: AvTS S 35 lg 1 p 11; 12 Teabevaldaja: Sotsiaalkindlustusamet

2025 nr

Vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse S 2 löike 2 1 p 2, S 2 3 löigetele 1-6, 9-10, S 24 löikele 1, löike 3 p 2, löikele 4, S 7 ja sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord nina ouudega toöealise inimese toetuse tingimused" S 6, 7 ja 8 ning vöttes aluseks esitatud taotluse puude raskusastme tuvastamiseks, ja

• Eesti Töötukassa töövöime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse ja töövöime hindamise otsuse

ei tuvastanud Teil, piiranguid tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemises ulatuses, mis vöimaldaks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme.

Kui terviseseisundis on muutusi, vöib puude raskusastme tuvastamiseks esitada uue taotluse.

Mittetuvastamise asjaolude selgitus: Sotsiaalkindlustusamet toetub puude tuvastamisel töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud Teie toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, öppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute pöhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine Teil nimetatud valdkondades piiranguid sellisel mäaral, et tuvastada puuet.

Puudega inimeste sotsiaaltoetuse taotlemiseks on muuhulgas vajalik esitada Eestis kehtiv isikut töendav dokument. isikut töendav dokument nr on alates

kehtetu.

Vaidlustamise kord ja tähtaeg

Otsusega mittenöustumisel on taotlejal öigus 30 påeva jooksul otsusest teada saamise paevast

arvates esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile vöi kaebus halduskohtule. Vaides tuleb otsusega mittenöustumist pöhjendada, esitades vajalikud argumendid, vöimalusel ka töendid. Vaie tuleb allkirjastada kas omakäeliselt (paberil) vöi digiallkirjaga. Täpsemat teavet vaide koostamise ja esitamise kohta leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt aadressil h!1ps:UlwwwsQtsiaalkindluslusamet.eelyaje. Vaide saab Sotsiaalkindlustusametile esitada posti teel aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil [email protected] vöi klienditeeninduses.

Täiendav info: puude raskusaste tuvastamisel on inimesel öigus puuetega inimeste sotsiaaltoetusele, Iisainfo toetuse taotlemise kohta https:lLwwwsotsJaa1Kindlususametzeelpuue-- ja-hoolekanne/toetused-puudega-inimestele

(kinnitatud digitaalse templiga) Sotsiaalkindlustusamet