| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 7-4/250325/2501211 |
| Registreeritud | 20.02.2025 |
| Sünkroonitud | 21.02.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
| Sari | 7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll |
| Toimik | 7-4/250325 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium |
| Saabumis/saatmisviis | Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium |
| Vastutaja | Atko-Madis Tammar (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Indrek Lillemägi
Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium
Teie nr
Meie 20.02.2025 nr 7-4/250325/2501211
Gümnaasiumi vastuvõtutingimused
Lugupeetud direktor
Õiguskantsleril paluti hinnata, kas Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumil on õigus jätta kooli vastu
võtmata õpilaskandidaat, kes on teinud põhikooli lõpetamiseks lõpueksami koolieksamina, kuna tema
eelnevalt tehtud eksami tulemus oli alla 50 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest.
Põhikooli lõpetamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi sooritavad õpilased ühtsed põhikooli
lõpueksamid või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel põhikooli koolieksamid (põhikooli-
ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 30 lg 3). Koolieksamit korduseksamina on õigus teha õpilasel, kellel ei
olnud mõjuval põhjusel võimalik sooritada riigi korraldatud eksamit või kelle eksami tulemus oli alla
50 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest (haridus- ja teadusministri 15.12.2015 määruse nr 57
§ 17 lg 1).
Gümnaasiumi vastuvõtmisel võib hinnata noore teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused peavad
põhinema objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumidel (PGS § 27 lg 3). Kõigil on võrdne
õigus konkureerida gümnaasiumi astumiseks. Gümnaasiumi vastuvõtmise tingimus on see, et õpilane on
omandanud põhihariduse või sellele vastava hariduse välisriigis.
Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on
kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti
keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul (põhikooli riikliku õppekava § 23 lg 1).
Et õiguskantsler saaks selles asjas seisukoha kujundada, vastake palun järgmistele küsimustele:
1) Mis juhul arvestab kool õpilaskandidaadi koolieksamiga?
2) Miks on oluline, et gümnaasiumisse õppima asumisel ei oleks õpilane teinud põhikooli
lõpetamisel korduseksamina koolieksamit, kuigi ta on selle eest saanud hinde „rahuldav“?
3) Kui teatud juhtudel Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium arvestab kooli vastuvõtmisel
õpilaskandidaadi koolieksamit, siis kuidas gümnaasium põhjendab seda, et ta jätab vastu
võtmata õpilase, kes on teinud koolieksami korduseksamina hindele „rahuldav“ (kuidas on
tagatud õpilaskandidaatide võrdne kohtlemine)?
Palun vastake võimaluse korral 7. märtsiks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärt Muller
sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik Atko-Madis Tammar 693 8432