Teadusuuringu taotlus

Lisa 3. Andmepäringu kirjeldus 
Ajaperiood: 1.01.2023-31.12.2023
Valikukriteerium: Eesti residendid 2023. aastal
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel 
Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG), aadressiandmete süsteem (ADS), Kaitseväekohustuslaste register (KVKR). Samuti on tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg).
Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel allikad väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused agregeeritud teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on aastases lõikes.
Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga ligipääsu taotleme on järgmine:
indiviidi pseudo-ID (RR)
isa pseudo-ID (RR)
leibkonna pseudo-ID (RR)
ema pseudo-ID (RR)
partneri pseudo-ID (RR)
omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg)
omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg)
kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg)
kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg)
kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg)
hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg)
sugu (Statreg)
vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg)
kodakondsus (Statreg)
kodakondsus detailne (Statreg)
maalises piirkonnas elamine (Statreg)
linnalises piirkonnas elamine (Statreg)
perekonnaseis (RR)
rahvus (Statreg)
olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR, Statreg)
maakond (RR, Statreg)
kohalik omavalitsus (RR, Statreg)
väikelinn (Statreg)
eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS)
avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg)
sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais, EHIS, Statreg, MKR)
eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg)
eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS)
finantsvarad – agregeeritud tunnus
aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg)
isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR)
isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg)
kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS)
eluruumi tubade arv (EHR, Statreg)
eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR)
eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu (Statreg, RR)
muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR)
aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus
aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS)
aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR)
aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS)
aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS)
aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus
aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud Kredex toetused (Kredex)
aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR)
aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR)
aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS)
kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR)
kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR)
aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST)
aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus
aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR)
aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg)
mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg)
aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)
hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA)
aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus
aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS)
mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS)
mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS)
aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS)
mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS)
püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus
puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg)
töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg)
töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS)
institutsionaalne leibkond (Statreg)
sünnikuu (Statreg, RR)
leibkonna tüüp (agregeeritud)
ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg)
tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg)
tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg)
tegevusala (detailne) (EMTAK)
mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR)
mitmel kalendrikuul töötas (MKR)
mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR)
kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR)
Ametiala (TÖR, MKR, Statreg)
ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg)
töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg)
mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR)
kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg)
kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg)
kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg)
töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg)
kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg)
kas isik vahetas aasta jooksul töökohta
mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS)
registreeritud töötu (EMPIS)
töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) (TÖR, TSD, EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))
töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) (EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))
aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)
mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)
mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)
mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)
tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR)
madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR)
milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR)
Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR)
välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR)
töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR)
III samba tööandja sissemaksed (MKR)
III sambaga liitumise aasta (MKR)
Maamaks (MKR)
töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR)
tööandja sotsiaalmaks (MKR)
tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR)
eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus
kingitused ja annetused (MKR)
koolituskulud (MKR)
eluaseme intressid (MKR)
eluaseme üür (MKR)
maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik)
maksed erapensioniskeemidesse (MKR)
rahaline palgatulu (bruto) (MKR)
rahaline palgatulu (neto) (MKR)
rahaline palgatulu Eestist (MKR)
rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR)
rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR)
mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR)
varasem rahaline palgatulu (MKR)
tunnipalk (MKR)
intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus
dividendid (MKR)
intressid (MKR)
intressid (neto) (MKR)
kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR)
muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR)
erapensionid – agregeeritud tunnus
pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR)
pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR)
investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR)
II samba väljamaksed pensionieas (MKR)
III samba väljamaksed pensionieas (MKR)
II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)
III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)
kinnisvara või maa renditulu (MKR)
kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR)
eluruumi renditulu (MKR)
litsentsitasud (MKR)
muu renditulu (MKR)
siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik)
siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik)
puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus
puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR)
tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR)
tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR)
mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg)
tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)
tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)
koondamishüvitised - agregeeritud tunnus
koondamishüvitis (EMPIS)
tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS)
koondamisega seotud tulud (MKR)

Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
Kiriku 4
Tallinn 10130

(taotluse esitaja)



TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS


Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri
Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavatele sihtrühmadele

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või
jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
jah
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Hede Sinisaar, SA Mõttekoda Praxis
[email protected]
telefon:+372 56958309
Kas on olemas eetikakomitee otsus1?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
ei


1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, registrikood 70009155, aadress: Kiriku 4, 10130 Tallinn;

Kontaktisik: Kaisa Knight,
[email protected], telefon: +37253525002
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
SA Mõttekoda Praxis, registrikood 90005952, aadress: Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn;

Kontaktisik: Merilen Laurimäe, [email protected], telefon +37253426645

Hede Sinisaar,
[email protected]
telefon:+372 56958309
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Statistikaamet, registrikood 70000332, aadress: Tatari tn 51, 10134 Tallinn;

Kontaktisik: Rauno Temmer, [email protected], 625 9135
2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-


3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülesandeks on võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) §16 punkt 4 alusel analüüsida seaduste mõju VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste (rahvuse/etnilise kuuluvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse) alusel jagunevate isikute ning meeste ja naiste seisundile ühiskonnas. Samuti on VõrdKS §16 punkt 5 järgi ülesandeks teha ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti kohaliku omavalitsuse üksustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta ning §16 punkt 7 alusel avaldada aruandeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta.

Nimetatud ülesannete täitmise raames esitab Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik iga-aastaselt Riigikogu õiguskomisjonile ja teistele partneritele ülevaate oma tegevustest ja võrdõiguslikkuse olukorrast eelneval aastal. 2025. aasta juunis esitatava aruande üheks osaks on seekord Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksutõusude ja eelarvekärbete mõjule haavatavatele rühmadele. Viimane on käesoleva uuringu eesmärgiks.


4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Vabariigi Valitsuse 2024. a juulis sõlmitud koalitsioonileppe järgselt kärbitakse riigieelarve kulude kontrolli alla saamiseks tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi 3 aasta jooksul 10%. Lisaks kärbetele tõusis 2025. aastal tulumaks, tõuseb maamaks ja käibemaks ning rakenduvad uued maksud automaksu ja julgeolekumaksu näol.

Samal ajal on vähendatud eelarvet paljude teenuste pakkumiseks ning organisatsioonide tegevusteks, mis pakuvad teenuseid või tegelevad haavatavate rühmade huvikaitsega või õiguste eest seismisega.

Haavatavateks sihtrühmadeks on võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse järgi grupid, kuhu kuuluvaid inimesi võidakse diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Sellele lisaks on ka teisi gruppe, kuhu kuuluvad inimesed, kes on sotsiaalmajanduslikus mõttes haavatavamad, nt üksikvanemad, üksi elavad pensionärid, suhtelises vaesuses ja absoluutses vaesuses elavad inimesed. Kokkuvõttes on haavatavate sihtrühmade olukorra uurimine osa soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülesannetest.

Samas ei ole eelarvekärbete ja maksutõusude mõju haavatavatele rühmadele piisavalt analüüsitud või ei ole lõplike otsuste tegemisel neist analüüsidest lähtutud. Mainitud meetmed võivad aga süvendada juba olemasolevaid sotsiaalmajanduslikke probleeme. Haavatavate rühmade – sh madala sissetulekuga inimeste, üksikvanemate, üksi elavate eakate, puuetega isikute ja teiste sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras olevate inimeste – heaolu sõltub rohkem riigi sotsiaalkaitsehüvitistest ja avalikest teenustest võrreldes inimestega, kes ei kuulu haavatavatesse rühmadesse. Maksukoormuse suurenemine ja sotsiaalkaitsehüvitiste vähenemine võib nende toimetulekut oluliselt halvendada, suurendada vaesusriski, ebavõrdsust ja takistada ligipääsu põhivajadustele, sh toidule, eluasemele, tervishoiu-, transpordi- ja haridusteenustele. Muuhulgas on oluline hinnata ka toetustega seotud suuremate muudatuste (nt puudetoetuse tõus, mootorsõidukimaksu leevendamise ühekordne toetus) mõju haavatavatele rühmadele, et mõista, kas need suudavad leevendada eelarvekärbetest ja maksumuudatustest tulenevat negatiivset mõju vastavate gruppide toimetulekule.

Seetõttu on uuringu eesmärgiks on hinnata perioodil 2025–2026 rakenduvate Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksutõusude ja eelarvekärbete mõju haavatavatele rühmadele ja nende toimetulekule. Analüüsi tulemusi kasutatakse Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku iga-aastase Riigikogu õiguskomisjonile ja teistele partneritele esitatavas tegevuste ja võrdõiguslikkuse olukorra ülevaates (esitatakse juunis 2025), kuivõrd seekordse aruande üks osa keskendub Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksutõusude ja eelarvekärbete mõjule haavatavatele rühmadele.

Haavatavate rühmade toimetulekuraskuste süvenemine võib kaasa tuua pikemaajalisi majanduslikke kulusid riigile. Kuna analüüs võimaldab tuvastada, millised rühmad vajavad täiendavat tuge, annab see võimaluse riigile kujundada sihitud sekkumisi ja leevendusmeetmeid, aidates pikemas plaanis riigil mh ka kulusid kokku hoida.

Uuring koosneb kolmest uuringusuunast:
1) dokumendianalüüs, mille eesmärgiks on saada ülevaade maksumuudatustest ja eelarvekärbetest kättesaadava info põhjal valdkonniti.
2) poliitikamuudatuste ja eelarvekärbete mõjude hindamiseks kasutatakse maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit EUROMOD.
Lisaks Euromodile kasutatakse mõju analüüsimisel ka muid avalikult kasutatavaid andmeid (nt Statistikaameti andmebaasis avaldatud statistilised andmed).
3) Intervjuud huvikaitseorganisatsioonide esindajatega ja intervjuude kvalitatiivne analüüs, et hinnata ekspertintervjuude abil mõju haavatavatele gruppidele (nt eristades rass, nahavärvus, seksuaalne sättumus, usutunnistus ja veendumus), kuivõrd mõju kõikidele haavatavatele gruppidele ei ole võimalik kvantitatiivsete andmete alusel leida. Samuti võimaldavad ekspertintervjuud hinnata muudatuste teist järku mõju (nt mõju tarbimisele) või võimalikku pikemaajalist mõju, mida EUROMOD mudeliga teha ei saa.
Intervjuud huvikaitseorganisatsioonidega, kes tegelevad soolise võrdõiguslikkuse või võrdse kohtlemise edendamisega, hõlmates lisaks soolisele võrdõiguslikkusele võimalikult esinduslikult võrdse kohtlemise seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud sihtrühmadega tegelevaid organisatsioone. Intervjueeritavate kontaktideks on esindusorganisatsioonide avalikud kontaktandmed. Intervjuud toimuvad vastavalt vastajate eelistusele näost-näkku intervjueeritavatele sobivas kohas või veebi teel. Intervjuud salvestatakse ja neid säilitatakse Praxise turvalises keskkonnas kokkulepitud ajani, minimaalselt kolm kuud pärast lepingu lõppemist, ning siis need salvestused hävitatakse.


5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu eesmärgiks on hinnata kehtestatud maksutõusude ja eelarvekärbete mõju haavatavatele rühmadele ja nende toimetulekule ning selle alusel on võimalik kujundada sihitud sekkumisi ja leevendusmeetmeid.

Mõju hindamiseks kasutatakse mikrosimulatsioonimudelit EUROMODi, kuivõrd see võimaldab hinnata poliitikamuudatuste ehk maksude ja toetuste mõju elanikele ja leibkondadele. Tegemist on esimest järku (st enne kui inimesed muudavad oma tööjõupakkumist, tarbimist, säästmist uute poliitikameetmete mõjul) mõjude hindamisega leibkondade sissetulekutele, tulude ebavõrdsusele ja vaesusele.

Mikrosimulatsioonimudeli EUROMOD sisendiks on Statistikaameti poolt eelmisel aastal kokku pandud registripõhine andmestik, mis sisaldab toetuse ja teenuse saamise ning sissetulekute andmeid pseudonümiseeritud kujul kogu rahvastiku kohta. EUROMODi mikroandmed on agregeeritud aastasele kujule, seega ei ole võimalik andmete põhjal määratleda, mis kuul täpsemalt toetust või teenust saadi või sissetulekut teeniti. See on nõnda ka tervisliku seisundiga seotud toetuste (töövõimetoetus, haigusega seotud hüvitised, puuetega inimeste toetused) puhul. Töövõimega seotud toetuste puhul on andmetes olemas info isiku poolt saadud töövõimetoetuse aastase kogusumma kohta ning selle kohta, kas konkreetsel isikul puudub töövõime või mitte. Tervisliku seisundi kohta detailsemat infot andmestikus ei ole. Töövõimetuspensioni puhul on andmestikus olemas tunnused saadud töövõimetuspensioni aastase kogusumma kohta; kuude arv aastast, mil toetust saadi (kuid mitte konkreetne kuu); kas konkreetsele isikule on määratud töövõimetus või mitte. Detailsemat infot töövõimetuse põhjuse kohta andmetest ei leidu. Puudega seotud toetuste puhul on kõik puudega seotud toetused agregeeritud üheks tunnuseks, kust lähtub kõikide nimetatud toetuste summa, mis konkreetne isik aasta jooksul saanud on. Andmestikus on ka binaarne tunnus puude olemasolu kohta. Detailsemat terviseinfot andmestik ei sisalda. Haigusega seotud hüvitised on üheks tunnuseks koondatud ning sel puhul on samuti olemas tunnus kõikide haigusega seotud hüvitiste aastase kogusumma kohta. Üksikasjalikumat infot selle kohta, mis haigusega tegu on, andmestikus ei ole. Täpne nimekiri kõikide andmestikus sisalduvate tunnuste kohta asub lisas 3. Siinse analüüsi ja ülesandepüstituse korral on registripõhise andmestiku kasutamine ainus realistlik võimalus projekti eesmärgi täitmiseks:
• EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on esitatud ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste või maksudega seotud toetused ja teenused. Statistiameti isiku- ja leibkonnauuringute (nt ETU, ESU) või muud olemasolevad küsitlused neid ligilähedases mahus ei hõlma. Kui kasutada mõnda muud andmestikku või luua uuringuprojekti tarbeks uus andmestik, läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii rahalises kui ajalises mõttes, kuna oleks vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada, mis omakorda tähendaks suurt ajakulu nii andmestiku koostamisele kui valideerimisele. Ühegi teise andmestikuga ei ole projekt alla paari aasta tehtav. Lisaks oleks tegevus dubleeriv, arvestades, et analüüsi vajadustele vastav andmestik on juba olemas.
• Andmestik on juba pseodonümiseeritud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset autentimist. Igal muu andmeallika kasutamise korral on selline andmekoosseis puudu ja seda tuleks hakata koostama ning pseodonümiseerima, mis oleks kõigile osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess.
• Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab saada oluliselt täpseimaid tulemusi personaliseerimise mõjude osas kui küsitluspõhised sisendandmed (nt ETU või ESU), mis omakorda panustab analüüsi täpsusele. See on kriitiline, kui hinnatakse mõju haavatavatele ja majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele elanikele ja nende leibkondadele (nt üksikvanemad, üksi elavate eakad, puuetega isikud, töötud, kolme või enama lapsega pered). Nendest teatud rühmi on kogu rahvastikust vaid mõni protsent, mis teeb selliste inimeste ükskõik millisesse küsimustikku jõudmise ebatõenäoliseks ning see omakorda muudab igasuguste andmepõhiste hinnangute andmise väga ebatäpseks.
• Registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik mudeli jooksutamiseks ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest.
• Isikuandmete töötlemine on seega vajalik EUROMODi sisendiks oleva andmestiku kasutamiseks. Seejuures ei oleks mõistlik küsida inimestelt eraldi luba nende isikuandmete töötlemiseks, kuna see võtaks ebamõistlikult kaua aega ning inimeste kontaktandmed ei pruugi olla kas riigi andmebaasides olemas või need ei pruugi olla ajakohased.

Enne mõjude hindamist EUROMODiga selgitatakse dokumendianalüüsis välja, milliste maksumuudatuste ja eelarvekärbetega seotud toetusi on oluline analüüsida. Uuringus kasutatakse viimaseid uuringu läbiviimise hetkel kättesaadavaid andmeid ehk 2023. aasta registripõhiseid EUROMODi sisendandmeid, mis viiakse palgakasvu ja muid hinnaindekseid arvesse võttes 2025. aasta väärtuste peale. EUROMODiga hinnatakse poliitikamuudatuse mõju sissetulekutele, vaesusele, ebavõrdsusele (Gini koefitsient) haavatavate gruppide lõikes, kui see on asjakohane ja mõistlik (nt sissetuleku ja ka vaesuse määra korral saab leida hinnanguid gruppide lõikes; Gini korral leitakse üldine muutus kogu rahvastikus). Selleks, et oleks võrreldavus, kas mõju haavatavatele rühmadele on suur, hinnatakse mõju ka neile gruppidele, kes eeldatavasti ei kuulu haavatavate gruppide hulka (nt leibkonnatüüpidest üksikvanem vs. 2 vanemat ja 2 last)



6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemused on sisendiks Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule esitamaks ülevaadet Riigikogule ja teistele poliitikakujundajatele. Uuring võimaldab anda ülevaate maksumuudatuste ja eelarvekärbete rakendamisega kaasnevatest võimalikest negatiivsetest mõjudest, kuid ka nende maandamismeetmete positiivsetest mõjudest (nt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste tõus või ühekordne toetus automaksu mõju leevendamiseks). Tulemused pakuvad huvi erinevatele sihtgruppidele, kes saavad selle alusel teha ettepanekuid majandusliku toimetuleku halvenemise leevendamiseks.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülesandeks on hinnata mõju rahvuse/etnilise kuuluvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel jagunevate isikutele ning meeste ja naiste seisundile ühiskonnas. Samuti teha ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta.

Kuivõrd uuringus analüüsitakse maksumuudatuste ja eelarvekärbete mõju, siis puudutab uuring asutusi, kelle haldusalasse vastavad poliitikamuudatused kuuluvad (nt Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium).

Lisaks on uuringu läbiviimine kooskõlas EL sotsiaalõiguste samba tegevuskavaga, mis rõhutab, et igaühel, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid, on õigus piisavale miinimumsissetuleku toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides ning saada juurdepääs kaupadele ja teenustele. Viimase raames on Eesti sarnaselt teistele EL riikidele võtnud kohustuse vähendada aastaks 2030 suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu.

Euroopa sotsiaalõiguste samba 14. põhimõtte (miinimumsissetulek) raames võeti 2020. aasta sügisel soovitus miinimumsissetuleku kaitse tugevdamise kohta ELis, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning saavutada sotsiaalõiguste samba vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu vähendamise eesmärki.

EL vaesuses ja sotsiaalses elavate inimeste arvu vähendamise eesmärk on otseselt seotud ka „Heaolu arengukava 2016–2023“ üldeesmärkidega vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja vaesust, tagada sooline võrdsus ning suurendada sotsiaalset kaasatust.

Maksude ja toetuste mõju analüüsimine toetab ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamist ning suurendada ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi tööturul. Samuti on see kooskõlas nii Eesti kui ka ÜRO säästva arengu eesmärkidega, sh vaesuse vähendamise ja sidusa ühiskonna tagamisega.



7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse Inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, on volinik uuringu tellijana teinud väikehanke ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on SA Mõttekoda Praxis.

Uuringus kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaameti poolt tehtud ning ei vaja täiendavaid päringuid. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium)4.

Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi. Andmete liikumine uuringus on seega kavandatud nii, et see oleks võimalikult lühike ning andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatul kujul. Uuringu tulemusi üldistatakse analüüsitavate rühmade tasandil, st ei analüüsita ühtegi indiviidid individuaalselt ega eraldi. Uuringu tulemuste avaldamisel jälgitakse, et registriandmete analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse). Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest.

Andmeanalüüsi viivad läbi andmete ja EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Merilen Laurimäe ja Hede Sinisaar on ka EUROMODi Eesti osamudeli iga-aastase arendamise meeskonnas (EU-SILC põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina panustanud EUROMOD registripõhise sisendandmestiku koostamise juures ning aidanud Statistikaametil kontrollida andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. Lisaks on nad varasemalt osalenud paljudes uurimisprojektides, kus on kasutatud registriandmeid nii terve rahvastiku kui ka erinevate sihtrühmade kohta. Nimetatud meetmed tagavad selle, et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja kasutatakse neid asjakohaselt.

Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel võib saada uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis on aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele. Uuringu tulemusi on võimalik edaspidi arvesse võtta maksutõusude planeerimisel ja eelarvekärpekohtade leidmisel, et nende negatiivset mõju ühiskonnas solidaarsemalt jaotada. Samuti on need sisendiks, mis aitavad volinikul teha ettepanekuid vastavate tegevuste täiendamiseks, et need parandaksid võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse seaduses nimetatud haavatavate sihtrühmade toimetulekut. Seeläbi avaldub mõju ka kogu elanikkonnale.

Info kõigi voliniku analüüside ja raportite kohta avaldatakse voliniku veebilehel: https://www.volinik.ee/informational-materials.html Veebilehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Samuti on voliniku veebilehel olemas 2025. aasta tööplaan, mis sisaldab muuhulgas infot planeeritud uuringute ja analüüside kohta: Tööplaan-2025.veeb__0.pdf Seega on inimestel võimalik veebilehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega.


8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonümiseeritud, seega erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa. EUROMODi mudel on üks riikliku statistikatöödest. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku pandud Rahandusministeeriumi tellimusel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil).
Andmestik on koostatud kasutades andmeid järgnevatest registritest:

• Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohuslaste register);
• Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);
• Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register, töötuskindlustuse andmekogu);
• Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse infosüsteemi andmed);
• Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);
• Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);
• Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süsteemi andmed, äriregister);
• Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

Kõiki kasutatavaid registriandmeid haldab Statistikaamet. Registriandmed on juba Statistikaameti varasema projekti raames (EUROMODi arendamine) ühendatud üheks andmestikuks, mis sobib EUROMODi mudelis sisendandmestikuna kasutamiseks. Andmestik on ka juba varasemalt pseudonümiseeritud, seega on andmetega kokku puutuvate inimeste arv minimaalne. Pseudonümiseeritud andmestik tehakse kättesaadavaks volitatud töötlejatele Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmete liikumise protsess on järgmine:

• Uuringu läbiviija ehk SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis) teeb andmepäringu Statistikaametile (vt andmepäringu täpsemat koosseisu lisa 3).
• Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud Praxisele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.
• Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid).

Lõpparuandes esitatakse tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.



9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Kuivõrd uurimisülesanne eeldab mõjude hindamist kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valimi suurusega 1,3 miljonit.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

1.01.2023 – 31.12.2023
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töödeldavate isikuandmete koosseis vt lisa 3.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Andmestik on koostatud kasutades andmeid järgnevatest registritest:
• Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohuslaste register);
• Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);
• Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register, töötuskindlustuse andmekogu);
• Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse infosüsteemi andmed);
• Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);
• Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);
• Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süsteemi andmed, äriregister);
• Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmekogu vastutava töötlejaga on konsulteeritud ning nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Päringusse hõlmatud registriandmed on juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andmete koosseis vt töödeldavate isikuandmete koosseis, lisas 3.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.


Pseudonüümid on andmestikus loodud isikukoodide põhjal. Pseudonümiseerimiseks kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet säilitab tähtajatult. Koodivõti on Statistikaametil, seda ei tehta kättesaadavaks teistele osapooltele.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Volitatud töötlejal (SA Mõttekoda Praxis) kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu ehk 2025. aasta juulis. Projekti (aruande) lõputähtaeg on 5.05.2025, millele järgneb tulemuste esitlus. Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Uuringu käigus loodud analüüsikaustu säilitatakse kuni kaks kuud pärast projekti lõppu ehk kuni 2025. aasta juulini. Samas on oluline mainida, et töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestik on loodud teise projekti raames (EUROMOD mudel on osa riikliku statistikatöödest). Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid, kuid mitte EUROMODi sisendandmestikku ennast. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus.


11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Ei
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6
Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavitamise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“.

Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav teadusuuring, mille tellijaks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kes on sõltumatu ja erapooletu ametiisik. Uuringuga hõlmatakse paljusid andmesubjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eelnevat arvesse võttes andmesubjekte isikuandmete töötlemisest ei teavitata.

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudonüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.

Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaadavaks.
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.
-
11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused7?
-


12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse8
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?
-


Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.


Christian Veske /allkirjastatud digitaalselt/
(allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)




Taotluse lisad10:

Lisa 1: Hankelepingu kavand
X
Lisa 2: Tehniline kirjeldus
X
Lisa 3: Andmepäringu kirjeldus
X

Lisa 3. Andmepäringu kirjeldus 
Ajaperiood: 1.01.2023-31.12.2023
Valikukriteerium: Eesti residendid 2023. aastal
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel 
Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG), aadressiandmete süsteem (ADS), Kaitseväekohustuslaste register (KVKR). Samuti on tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg).
Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel allikad väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused agregeeritud teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on aastases lõikes.
Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga ligipääsu taotleme on järgmine:
indiviidi pseudo-ID (RR)
isa pseudo-ID (RR)
leibkonna pseudo-ID (RR)
ema pseudo-ID (RR)
partneri pseudo-ID (RR)
omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg)
omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg)
kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg)
kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg)
kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg)
hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg)
sugu (Statreg)
vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg)
kodakondsus (Statreg)
kodakondsus detailne (Statreg)
maalises piirkonnas elamine (Statreg)
linnalises piirkonnas elamine (Statreg)
perekonnaseis (RR)
rahvus (Statreg)
olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR, Statreg)
maakond (RR, Statreg)
kohalik omavalitsus (RR, Statreg)
väikelinn (Statreg)
eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS)
avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg)
sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais, EHIS, Statreg, MKR)
eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg)
eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS)
finantsvarad – agregeeritud tunnus
aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg)
isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR)
isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg)
kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS)
eluruumi tubade arv (EHR, Statreg)
eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR)
eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu (Statreg, RR)
muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR)
aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus
aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS)
aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR)
aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS)
aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS)
aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus
aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud Kredex toetused (Kredex)
aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR)
aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR)
aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS)
kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR)
kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR)
aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST)
aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus
aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR)
aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg)
mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg)
aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)
hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA)
aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus
aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS)
mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS)
mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS)
aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS)
mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS)
püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus
puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg)
töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg)
töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS)
institutsionaalne leibkond (Statreg)
sünnikuu (Statreg, RR)
leibkonna tüüp (agregeeritud)
ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg)
tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg)
tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg)
tegevusala (detailne) (EMTAK)
mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR)
mitmel kalendrikuul töötas (MKR)
mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR)
kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR)
Ametiala (TÖR, MKR, Statreg)
ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg)
töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg)
mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR)
kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg)
kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg)
kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg)
töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg)
kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg)
kas isik vahetas aasta jooksul töökohta
mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS)
registreeritud töötu (EMPIS)
töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) (TÖR, TSD, EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))
töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) (EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))
aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)
mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)
mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)
mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)
tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR)
madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR)
milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR)
Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR)
välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR)
töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR)
III samba tööandja sissemaksed (MKR)
III sambaga liitumise aasta (MKR)
Maamaks (MKR)
töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR)
tööandja sotsiaalmaks (MKR)
tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR)
eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus
kingitused ja annetused (MKR)
koolituskulud (MKR)
eluaseme intressid (MKR)
eluaseme üür (MKR)
maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik)
maksed erapensioniskeemidesse (MKR)
rahaline palgatulu (bruto) (MKR)
rahaline palgatulu (neto) (MKR)
rahaline palgatulu Eestist (MKR)
rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR)
rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR)
mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR)
varasem rahaline palgatulu (MKR)
tunnipalk (MKR)
intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus
dividendid (MKR)
intressid (MKR)
intressid (neto) (MKR)
kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR)
muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR)
erapensionid – agregeeritud tunnus
pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR)
pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR)
investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR)
II samba väljamaksed pensionieas (MKR)
III samba väljamaksed pensionieas (MKR)
II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)
III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)
kinnisvara või maa renditulu (MKR)
kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR)
eluruumi renditulu (MKR)
litsentsitasud (MKR)
muu renditulu (MKR)
siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik)
siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik)
puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus
puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR)
tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR)
tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR)
mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg)
tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)
tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)
koondamishüvitised - agregeeritud tunnus
koondamishüvitis (EMPIS)
tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS)
koondamisega seotud tulud (MKR)

Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
Kiriku 4
Tallinn 10130

(taotluse esitaja)



TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS


Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri
Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavatele sihtrühmadele

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või
jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
jah
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Hede Sinisaar, SA Mõttekoda Praxis
[email protected]
telefon:+372 56958309
Kas on olemas eetikakomitee otsus1?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
ei


1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, registrikood 70009155, aadress: Kiriku 4, 10130 Tallinn;

Kontaktisik: Kaisa Knight,
[email protected], telefon: +37253525002
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
SA Mõttekoda Praxis, registrikood 90005952, aadress: Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn;

Kontaktisik: Merilen Laurimäe, [email protected], telefon +37253426645

Hede Sinisaar,
[email protected]
telefon:+372 56958309
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Statistikaamet, registrikood 70000332, aadress: Tatari tn 51, 10134 Tallinn;

Kontaktisik: Rauno Temmer, [email protected], 625 9135
2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-


3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülesandeks on võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) §16 punkt 4 alusel analüüsida seaduste mõju VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste (rahvuse/etnilise kuuluvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse) alusel jagunevate isikute ning meeste ja naiste seisundile ühiskonnas. Samuti on VõrdKS §16 punkt 5 järgi ülesandeks teha ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti kohaliku omavalitsuse üksustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta ning §16 punkt 7 alusel avaldada aruandeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta.

Nimetatud ülesannete täitmise raames esitab Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik iga-aastaselt Riigikogu õiguskomisjonile ja teistele partneritele ülevaate oma tegevustest ja võrdõiguslikkuse olukorrast eelneval aastal. 2025. aasta juunis esitatava aruande üheks osaks on seekord Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksutõusude ja eelarvekärbete mõjule haavatavatele rühmadele. Viimane on käesoleva uuringu eesmärgiks.


4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Vabariigi Valitsuse 2024. a juulis sõlmitud koalitsioonileppe järgselt kärbitakse riigieelarve kulude kontrolli alla saamiseks tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi 3 aasta jooksul 10%. Lisaks kärbetele tõusis 2025. aastal tulumaks, tõuseb maamaks ja käibemaks ning rakenduvad uued maksud automaksu ja julgeolekumaksu näol.

Samal ajal on vähendatud eelarvet paljude teenuste pakkumiseks ning organisatsioonide tegevusteks, mis pakuvad teenuseid või tegelevad haavatavate rühmade huvikaitsega või õiguste eest seismisega.

Haavatavateks sihtrühmadeks on võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse järgi grupid, kuhu kuuluvaid inimesi võidakse diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Sellele lisaks on ka teisi gruppe, kuhu kuuluvad inimesed, kes on sotsiaalmajanduslikus mõttes haavatavamad, nt üksikvanemad, üksi elavad pensionärid, suhtelises vaesuses ja absoluutses vaesuses elavad inimesed. Kokkuvõttes on haavatavate sihtrühmade olukorra uurimine osa soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülesannetest.

Samas ei ole eelarvekärbete ja maksutõusude mõju haavatavatele rühmadele piisavalt analüüsitud või ei ole lõplike otsuste tegemisel neist analüüsidest lähtutud. Mainitud meetmed võivad aga süvendada juba olemasolevaid sotsiaalmajanduslikke probleeme. Haavatavate rühmade – sh madala sissetulekuga inimeste, üksikvanemate, üksi elavate eakate, puuetega isikute ja teiste sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras olevate inimeste – heaolu sõltub rohkem riigi sotsiaalkaitsehüvitistest ja avalikest teenustest võrreldes inimestega, kes ei kuulu haavatavatesse rühmadesse. Maksukoormuse suurenemine ja sotsiaalkaitsehüvitiste vähenemine võib nende toimetulekut oluliselt halvendada, suurendada vaesusriski, ebavõrdsust ja takistada ligipääsu põhivajadustele, sh toidule, eluasemele, tervishoiu-, transpordi- ja haridusteenustele. Muuhulgas on oluline hinnata ka toetustega seotud suuremate muudatuste (nt puudetoetuse tõus, mootorsõidukimaksu leevendamise ühekordne toetus) mõju haavatavatele rühmadele, et mõista, kas need suudavad leevendada eelarvekärbetest ja maksumuudatustest tulenevat negatiivset mõju vastavate gruppide toimetulekule.

Seetõttu on uuringu eesmärgiks on hinnata perioodil 2025–2026 rakenduvate Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksutõusude ja eelarvekärbete mõju haavatavatele rühmadele ja nende toimetulekule. Analüüsi tulemusi kasutatakse Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku iga-aastase Riigikogu õiguskomisjonile ja teistele partneritele esitatavas tegevuste ja võrdõiguslikkuse olukorra ülevaates (esitatakse juunis 2025), kuivõrd seekordse aruande üks osa keskendub Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksutõusude ja eelarvekärbete mõjule haavatavatele rühmadele.

Haavatavate rühmade toimetulekuraskuste süvenemine võib kaasa tuua pikemaajalisi majanduslikke kulusid riigile. Kuna analüüs võimaldab tuvastada, millised rühmad vajavad täiendavat tuge, annab see võimaluse riigile kujundada sihitud sekkumisi ja leevendusmeetmeid, aidates pikemas plaanis riigil mh ka kulusid kokku hoida.

Uuring koosneb kolmest uuringusuunast:
1) dokumendianalüüs, mille eesmärgiks on saada ülevaade maksumuudatustest ja eelarvekärbetest kättesaadava info põhjal valdkonniti.
2) poliitikamuudatuste ja eelarvekärbete mõjude hindamiseks kasutatakse maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit EUROMOD.
Lisaks Euromodile kasutatakse mõju analüüsimisel ka muid avalikult kasutatavaid andmeid (nt Statistikaameti andmebaasis avaldatud statistilised andmed).
3) Intervjuud huvikaitseorganisatsioonide esindajatega ja intervjuude kvalitatiivne analüüs, et hinnata ekspertintervjuude abil mõju haavatavatele gruppidele (nt eristades rass, nahavärvus, seksuaalne sättumus, usutunnistus ja veendumus), kuivõrd mõju kõikidele haavatavatele gruppidele ei ole võimalik kvantitatiivsete andmete alusel leida. Samuti võimaldavad ekspertintervjuud hinnata muudatuste teist järku mõju (nt mõju tarbimisele) või võimalikku pikemaajalist mõju, mida EUROMOD mudeliga teha ei saa.
Intervjuud huvikaitseorganisatsioonidega, kes tegelevad soolise võrdõiguslikkuse või võrdse kohtlemise edendamisega, hõlmates lisaks soolisele võrdõiguslikkusele võimalikult esinduslikult võrdse kohtlemise seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud sihtrühmadega tegelevaid organisatsioone. Intervjueeritavate kontaktideks on esindusorganisatsioonide avalikud kontaktandmed. Intervjuud toimuvad vastavalt vastajate eelistusele näost-näkku intervjueeritavatele sobivas kohas või veebi teel. Intervjuud salvestatakse ja neid säilitatakse Praxise turvalises keskkonnas kokkulepitud ajani, minimaalselt kolm kuud pärast lepingu lõppemist, ning siis need salvestused hävitatakse.


5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu eesmärgiks on hinnata kehtestatud maksutõusude ja eelarvekärbete mõju haavatavatele rühmadele ja nende toimetulekule ning selle alusel on võimalik kujundada sihitud sekkumisi ja leevendusmeetmeid.

Mõju hindamiseks kasutatakse mikrosimulatsioonimudelit EUROMODi, kuivõrd see võimaldab hinnata poliitikamuudatuste ehk maksude ja toetuste mõju elanikele ja leibkondadele. Tegemist on esimest järku (st enne kui inimesed muudavad oma tööjõupakkumist, tarbimist, säästmist uute poliitikameetmete mõjul) mõjude hindamisega leibkondade sissetulekutele, tulude ebavõrdsusele ja vaesusele.

Mikrosimulatsioonimudeli EUROMOD sisendiks on Statistikaameti poolt eelmisel aastal kokku pandud registripõhine andmestik, mis sisaldab toetuse ja teenuse saamise ning sissetulekute andmeid pseudonümiseeritud kujul kogu rahvastiku kohta. EUROMODi mikroandmed on agregeeritud aastasele kujule, seega ei ole võimalik andmete põhjal määratleda, mis kuul täpsemalt toetust või teenust saadi või sissetulekut teeniti. See on nõnda ka tervisliku seisundiga seotud toetuste (töövõimetoetus, haigusega seotud hüvitised, puuetega inimeste toetused) puhul. Töövõimega seotud toetuste puhul on andmetes olemas info isiku poolt saadud töövõimetoetuse aastase kogusumma kohta ning selle kohta, kas konkreetsel isikul puudub töövõime või mitte. Tervisliku seisundi kohta detailsemat infot andmestikus ei ole. Töövõimetuspensioni puhul on andmestikus olemas tunnused saadud töövõimetuspensioni aastase kogusumma kohta; kuude arv aastast, mil toetust saadi (kuid mitte konkreetne kuu); kas konkreetsele isikule on määratud töövõimetus või mitte. Detailsemat infot töövõimetuse põhjuse kohta andmetest ei leidu. Puudega seotud toetuste puhul on kõik puudega seotud toetused agregeeritud üheks tunnuseks, kust lähtub kõikide nimetatud toetuste summa, mis konkreetne isik aasta jooksul saanud on. Andmestikus on ka binaarne tunnus puude olemasolu kohta. Detailsemat terviseinfot andmestik ei sisalda. Haigusega seotud hüvitised on üheks tunnuseks koondatud ning sel puhul on samuti olemas tunnus kõikide haigusega seotud hüvitiste aastase kogusumma kohta. Üksikasjalikumat infot selle kohta, mis haigusega tegu on, andmestikus ei ole. Täpne nimekiri kõikide andmestikus sisalduvate tunnuste kohta asub lisas 3. Siinse analüüsi ja ülesandepüstituse korral on registripõhise andmestiku kasutamine ainus realistlik võimalus projekti eesmärgi täitmiseks:
• EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on esitatud ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste või maksudega seotud toetused ja teenused. Statistiameti isiku- ja leibkonnauuringute (nt ETU, ESU) või muud olemasolevad küsitlused neid ligilähedases mahus ei hõlma. Kui kasutada mõnda muud andmestikku või luua uuringuprojekti tarbeks uus andmestik, läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii rahalises kui ajalises mõttes, kuna oleks vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada, mis omakorda tähendaks suurt ajakulu nii andmestiku koostamisele kui valideerimisele. Ühegi teise andmestikuga ei ole projekt alla paari aasta tehtav. Lisaks oleks tegevus dubleeriv, arvestades, et analüüsi vajadustele vastav andmestik on juba olemas.
• Andmestik on juba pseodonümiseeritud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset autentimist. Igal muu andmeallika kasutamise korral on selline andmekoosseis puudu ja seda tuleks hakata koostama ning pseodonümiseerima, mis oleks kõigile osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess.
• Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab saada oluliselt täpseimaid tulemusi personaliseerimise mõjude osas kui küsitluspõhised sisendandmed (nt ETU või ESU), mis omakorda panustab analüüsi täpsusele. See on kriitiline, kui hinnatakse mõju haavatavatele ja majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele elanikele ja nende leibkondadele (nt üksikvanemad, üksi elavate eakad, puuetega isikud, töötud, kolme või enama lapsega pered). Nendest teatud rühmi on kogu rahvastikust vaid mõni protsent, mis teeb selliste inimeste ükskõik millisesse küsimustikku jõudmise ebatõenäoliseks ning see omakorda muudab igasuguste andmepõhiste hinnangute andmise väga ebatäpseks.
• Registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik mudeli jooksutamiseks ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest.
• Isikuandmete töötlemine on seega vajalik EUROMODi sisendiks oleva andmestiku kasutamiseks. Seejuures ei oleks mõistlik küsida inimestelt eraldi luba nende isikuandmete töötlemiseks, kuna see võtaks ebamõistlikult kaua aega ning inimeste kontaktandmed ei pruugi olla kas riigi andmebaasides olemas või need ei pruugi olla ajakohased.

Enne mõjude hindamist EUROMODiga selgitatakse dokumendianalüüsis välja, milliste maksumuudatuste ja eelarvekärbetega seotud toetusi on oluline analüüsida. Uuringus kasutatakse viimaseid uuringu läbiviimise hetkel kättesaadavaid andmeid ehk 2023. aasta registripõhiseid EUROMODi sisendandmeid, mis viiakse palgakasvu ja muid hinnaindekseid arvesse võttes 2025. aasta väärtuste peale. EUROMODiga hinnatakse poliitikamuudatuse mõju sissetulekutele, vaesusele, ebavõrdsusele (Gini koefitsient) haavatavate gruppide lõikes, kui see on asjakohane ja mõistlik (nt sissetuleku ja ka vaesuse määra korral saab leida hinnanguid gruppide lõikes; Gini korral leitakse üldine muutus kogu rahvastikus). Selleks, et oleks võrreldavus, kas mõju haavatavatele rühmadele on suur, hinnatakse mõju ka neile gruppidele, kes eeldatavasti ei kuulu haavatavate gruppide hulka (nt leibkonnatüüpidest üksikvanem vs. 2 vanemat ja 2 last)



6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemused on sisendiks Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule esitamaks ülevaadet Riigikogule ja teistele poliitikakujundajatele. Uuring võimaldab anda ülevaate maksumuudatuste ja eelarvekärbete rakendamisega kaasnevatest võimalikest negatiivsetest mõjudest, kuid ka nende maandamismeetmete positiivsetest mõjudest (nt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste tõus või ühekordne toetus automaksu mõju leevendamiseks). Tulemused pakuvad huvi erinevatele sihtgruppidele, kes saavad selle alusel teha ettepanekuid majandusliku toimetuleku halvenemise leevendamiseks.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülesandeks on hinnata mõju rahvuse/etnilise kuuluvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel jagunevate isikutele ning meeste ja naiste seisundile ühiskonnas. Samuti teha ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta.

Kuivõrd uuringus analüüsitakse maksumuudatuste ja eelarvekärbete mõju, siis puudutab uuring asutusi, kelle haldusalasse vastavad poliitikamuudatused kuuluvad (nt Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium).

Lisaks on uuringu läbiviimine kooskõlas EL sotsiaalõiguste samba tegevuskavaga, mis rõhutab, et igaühel, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid, on õigus piisavale miinimumsissetuleku toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides ning saada juurdepääs kaupadele ja teenustele. Viimase raames on Eesti sarnaselt teistele EL riikidele võtnud kohustuse vähendada aastaks 2030 suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu.

Euroopa sotsiaalõiguste samba 14. põhimõtte (miinimumsissetulek) raames võeti 2020. aasta sügisel soovitus miinimumsissetuleku kaitse tugevdamise kohta ELis, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning saavutada sotsiaalõiguste samba vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu vähendamise eesmärki.

EL vaesuses ja sotsiaalses elavate inimeste arvu vähendamise eesmärk on otseselt seotud ka „Heaolu arengukava 2016–2023“ üldeesmärkidega vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja vaesust, tagada sooline võrdsus ning suurendada sotsiaalset kaasatust.

Maksude ja toetuste mõju analüüsimine toetab ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamist ning suurendada ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi tööturul. Samuti on see kooskõlas nii Eesti kui ka ÜRO säästva arengu eesmärkidega, sh vaesuse vähendamise ja sidusa ühiskonna tagamisega.



7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse Inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, on volinik uuringu tellijana teinud väikehanke ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on SA Mõttekoda Praxis.

Uuringus kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaameti poolt tehtud ning ei vaja täiendavaid päringuid. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium)4.

Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi. Andmete liikumine uuringus on seega kavandatud nii, et see oleks võimalikult lühike ning andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatul kujul. Uuringu tulemusi üldistatakse analüüsitavate rühmade tasandil, st ei analüüsita ühtegi indiviidid individuaalselt ega eraldi. Uuringu tulemuste avaldamisel jälgitakse, et registriandmete analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse). Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest.

Andmeanalüüsi viivad läbi andmete ja EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Merilen Laurimäe ja Hede Sinisaar on ka EUROMODi Eesti osamudeli iga-aastase arendamise meeskonnas (EU-SILC põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina panustanud EUROMOD registripõhise sisendandmestiku koostamise juures ning aidanud Statistikaametil kontrollida andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. Lisaks on nad varasemalt osalenud paljudes uurimisprojektides, kus on kasutatud registriandmeid nii terve rahvastiku kui ka erinevate sihtrühmade kohta. Nimetatud meetmed tagavad selle, et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja kasutatakse neid asjakohaselt.

Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel võib saada uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis on aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele. Uuringu tulemusi on võimalik edaspidi arvesse võtta maksutõusude planeerimisel ja eelarvekärpekohtade leidmisel, et nende negatiivset mõju ühiskonnas solidaarsemalt jaotada. Samuti on need sisendiks, mis aitavad volinikul teha ettepanekuid vastavate tegevuste täiendamiseks, et need parandaksid võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse seaduses nimetatud haavatavate sihtrühmade toimetulekut. Seeläbi avaldub mõju ka kogu elanikkonnale.

Info kõigi voliniku analüüside ja raportite kohta avaldatakse voliniku veebilehel: https://www.volinik.ee/informational-materials.html Veebilehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Samuti on voliniku veebilehel olemas 2025. aasta tööplaan, mis sisaldab muuhulgas infot planeeritud uuringute ja analüüside kohta: Tööplaan-2025.veeb__0.pdf Seega on inimestel võimalik veebilehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega.


8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonümiseeritud, seega erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa. EUROMODi mudel on üks riikliku statistikatöödest. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku pandud Rahandusministeeriumi tellimusel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil).
Andmestik on koostatud kasutades andmeid järgnevatest registritest:

• Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohuslaste register);
• Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);
• Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register, töötuskindlustuse andmekogu);
• Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse infosüsteemi andmed);
• Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);
• Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);
• Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süsteemi andmed, äriregister);
• Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

Kõiki kasutatavaid registriandmeid haldab Statistikaamet. Registriandmed on juba Statistikaameti varasema projekti raames (EUROMODi arendamine) ühendatud üheks andmestikuks, mis sobib EUROMODi mudelis sisendandmestikuna kasutamiseks. Andmestik on ka juba varasemalt pseudonümiseeritud, seega on andmetega kokku puutuvate inimeste arv minimaalne. Pseudonümiseeritud andmestik tehakse kättesaadavaks volitatud töötlejatele Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmete liikumise protsess on järgmine:

• Uuringu läbiviija ehk SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis) teeb andmepäringu Statistikaametile (vt andmepäringu täpsemat koosseisu lisa 3).
• Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud Praxisele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.
• Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid).

Lõpparuandes esitatakse tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.



9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Kuivõrd uurimisülesanne eeldab mõjude hindamist kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valimi suurusega 1,3 miljonit.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

1.01.2023 – 31.12.2023
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töödeldavate isikuandmete koosseis vt lisa 3.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Andmestik on koostatud kasutades andmeid järgnevatest registritest:
• Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohuslaste register);
• Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);
• Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register, töötuskindlustuse andmekogu);
• Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse infosüsteemi andmed);
• Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);
• Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);
• Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süsteemi andmed, äriregister);
• Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmekogu vastutava töötlejaga on konsulteeritud ning nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Päringusse hõlmatud registriandmed on juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andmete koosseis vt töödeldavate isikuandmete koosseis, lisas 3.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.


Pseudonüümid on andmestikus loodud isikukoodide põhjal. Pseudonümiseerimiseks kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet säilitab tähtajatult. Koodivõti on Statistikaametil, seda ei tehta kättesaadavaks teistele osapooltele.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Volitatud töötlejal (SA Mõttekoda Praxis) kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu ehk 2025. aasta juulis. Projekti (aruande) lõputähtaeg on 5.05.2025, millele järgneb tulemuste esitlus. Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Uuringu käigus loodud analüüsikaustu säilitatakse kuni kaks kuud pärast projekti lõppu ehk kuni 2025. aasta juulini. Samas on oluline mainida, et töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestik on loodud teise projekti raames (EUROMOD mudel on osa riikliku statistikatöödest). Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid, kuid mitte EUROMODi sisendandmestikku ennast. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus.


11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Ei
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6
Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavitamise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“.

Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav teadusuuring, mille tellijaks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kes on sõltumatu ja erapooletu ametiisik. Uuringuga hõlmatakse paljusid andmesubjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eelnevat arvesse võttes andmesubjekte isikuandmete töötlemisest ei teavitata.

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudonüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.

Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaadavaks.
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.
-
11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused7?
-


12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse8
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?
-


Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.


Christian Veske /allkirjastatud digitaalselt/
(allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)




Taotluse lisad10:

Lisa 1: Hankelepingu kavand
X
Lisa 2: Tehniline kirjeldus
X
Lisa 3: Andmepäringu kirjeldus
X