Arvamuse avaldamiseks eelnõu

1

EELNÕU

03.02.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS 2025. a nr

Siseministri määruste muutmine seoses

välismaalaste seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(rändemenetluste tõhustamine) eelnõuga

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 52 lõike 1, politsei ja piirivalve

seaduse § 252 lõike 2 ning välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punktide 1–4 ja 9, § 102 lõike

1, § 110 lõike 1, § 110 lõike 12, § 111 lõike 1, § 224 lõike 1 punkti 1, § 228 lõike 1, § 250 lõike

2 punktide 4 ja 5 ning § 2971 lõike 4 alusel.

§ 1. Siseministri 8. veebruari 2019. aasta määruse nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Siseministri 8. veebruari 2019. aasta määruse nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus“

§ 6 lõike 2 punktid 1–3, 5 ja 9–12 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade

registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjas ja § 1 tekstis asendatakse sõnad „elamislubade ja töölubade register“

sõnadega „elamislubade ja elamisõiguste andmekogu“;

2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või

määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse andmeid:

1) elamisloa või tööloa ja selle pikendamise või kehtetuks tunnistamise kohta;

2) tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise kohta;

3) pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise kohta;

4) elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise kohta;

5) Eestist eemalviibimise registreerimise kohta;

6) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise

kohta;

7) Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise ja

elamisõiguse kohta;

8) punktides 1-7 nimetatud menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta;

9) kohanemisprogrammiga seotud toimingu kohta.“;

3) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 13, lõike 2 punkti 10 ja § 19 lõike 1 punkti 10 täiendatakse pärast

sõnu „e-posti aadress“ sõnadega „, sotsiaalmeedia kontod“;

2

4) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 22, lõike 3 punktis 3 ja § 19 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna

„karistatuse“ sõnaga „karistamise“;

5) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 23 sõnastatakse järgmiselt:

„23) andmed väliriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses,

kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi relvajõudude reservi kuulumise kohta, andmed

väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning andmed luure- või

julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste kohta ning andmed riiklikus või

mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses töötamise kohta;“;

6) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 231 järgmises sõnastuses:

„231) andmed kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse

kuulumise kohta, andmed terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval

alal viibimise kohta, andmed tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise kohta ning

inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toime panemise kohta;“;

7) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 28 ja lõike 2 punkti 19 täiendatakse pärast sõna „teave“ sõnadega

„, mida taotleja peab oluliseks esitada“;

8) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) andmed väliriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses,

kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi relvajõudude reservi kuulumise kohta, andmed

väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning andmed luure- või

julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste kohta ning andmed riiklikus või

mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses töötamise kohta;“;

9) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) andmed kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse

kuulumise kohta, andmed terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval

alal viibimise kohta, andmed tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise kohta ning

inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toime panemise kohta;“;

10) paragrahvi 10 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotlemise korral kriminaalmenetluses

osalemiseks, kantakse andmekogusse järgmised andmed:“;

11) paragrahvi 16 punkt 91 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis töötamiseks sportlasena,

treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit

3

ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel kohaldatakse välismaalaste seaduse § 181 lõike

1 punktis 7 sätestatud erandit.“;

13) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

„§ 181. Enne tähtajalise elamisloa taotlemist elektrooniliselt esitatud andmete ja tõendite

andmekogusse kandmine

Välismaalase kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja

tõendid välismaalaste seaduse § 2121 kohaselt, kantakse andmekogusse tähtajalise elamisloa

taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis.“;

14) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) andmed väliriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses,

kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi relvajõudude reservi kuulumise kohta, andmed

väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning andmed luure- või

julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste kohta ning andmed riiklikus või

mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses töötamise kohta;“;

15) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) andmed kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise

kohta, andmed terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal

viibimise kohta, andmed tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise kohta ning

inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toime panemise kohta.“;

16) paragrahvi 27 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „edaspidi“ sõnadega

„käesolevas jaos“;

17) määrust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

„§ 271. Enne perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemist elektrooniliselt esitatud

andmete ja tõendite andmekogusse kandmine

Perekonnaliikme kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja

tõendid Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt, kantakse andmekogusse

perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud

sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis.“;

18) paragrahvi 28 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „Euroopa Liidu kodaniku“;

19) paragrahvi 34 punktis 2 asendatakse sõnad „isiku kriminaalkorras karistatuse“ sõnadega

„või muu dokument isiku kriminaalkorras karistamise“;

20) paragrahvi 34 punkti 4 ja 5 täiendatakse enne sõna „perekonnaliikme“ sõnadega „Euroopa

Liidu kodaniku“;

21) paragrahvi 40 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4

22) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Välismaalaste seaduse § 2121 kohaselt esitatud tähtajalise elamisloa taotlemiseks või

Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt esitatud Euroopa Liidu kodaniku

perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid säilitatakse

kuus kuud andmete andmekogusse kandmisest arvates.“.

§ 3. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 80 „Euroopa Liidu kodaniku ja

tema perekonnaliikme elamisõiguse taotlemise, andmise ning selle pikendamise ja

lõpetamise kord“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 80 „Euroopa Liidu kodaniku ja tema

perekonnaliikme elamisõiguse taotlemise, andmise ning selle pikendamise ja lõpetamise kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „täidetud“ sõnadega „loetavalt

ja üheselt mõistetavalt“;

2) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotluse allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta ei ole esitanud taotluses valeandmeid ega

lisanud taotlusele võltsitud dokumente.“;

3) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Taotluse allkirjastamisega kinnitab taotleja, et taotlusele lisatud koopia vastab

originaaldokumendile, see ei sisalda valeandmeid ja seda ei ole võltsitud.“;

4) paragrahvi 29 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamise korral ei tohi kogu menetlusaeg kokku ületada viit

kuud.“.

§ 4. Siseministri 16. jaanuari 2024. aasta määruse nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte

määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja

tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ muutmine

Siseministri 16. jaanuari 2024. aasta määruses nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte

määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja

tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui ettevõte taotleb välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist

kasvuettevõttes, hindab haldusorgan enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimist, kas

äriühing või välismaa äriühingu filiaal (edaspidi äriühing) vastab kasvuettevõtte määratlusele.“.

§ 5. Siseministri 22. märtsi 2023. aasta määruse nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Siseministri 22. märtsi 2023. aasta määruses nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

5

1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) foto või näokujutis;“;

2) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktidega 21–23 järgmises sõnastuses:

„21) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu – välismaalase

biomeetrilised andmed;

22) karistusregister – välismaalase ja välismaalase kutsuja või muu isiku, kelle juurde

välismaalane tuleb, karistusandmed;

23) majandustegevuse register – tegevusloa ja majandustegevuse teatise andmed;“;

3) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „ja otsimise andmestiku“ sõnadega

„, otsimise ja jälitusmenetluse andmestiku“.

§ 6. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 82 „Pikaajalise viisa andmise,

viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate

rahaliste vahendite määr“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja

vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite

määr“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene keeles ja suurtähtedega“

sõnadega „eesti või inglise keeles“;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Määruses sätestatud nõuetele vastav taotlus võetakse menetlusse selle esitamise päeval.

Posti teel või elektrooniliselt esitatud taotlus võetakse menetlusse hiljemalt selle saabumise

päevale järgneval tööpäeval.“;

3) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „eesti, inglise, vene või menetleja poolt

aktsepteeritud“ sõnadega „eesti või inglise“;

4) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) Eestis viibimise ajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad dokumendid,

sealhulgas tõend taotleja sissetulekute kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad;“;

5) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„9) reisipileti broneering Eestisse või muu transpordivahendi kasutamist tõendav dokument;

10) dokument taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta.“;

6) paragrahvi 5 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad „lühiajaline töötamine“ sõnadega

„lühiajaline Eestis töötamine“;

6

7) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) välismaalase Eestis sündinud alaealine laps, kes viibib Eestis seaduslikult välismaalaste

seaduse § 43 lõike 33 alusel ning taotleb Politsei- ja Piirivalveametis pikaajalist viisat Eestis

viibimise jätkamiseks.“;

8) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:

„(31) Lõike 1 punktis 9 nimetatud dokumenti ei pea esitama välismaalane, kes taotleb pikaajalist

viisat välismaalaste seaduse §-s 911 sätestatud korras.

(32) Lõike 1 punktis 10 nimetatud dokument kehtib viisa taotluse esitamiseks kuus kuud

dokumendi välja andmise päevast arvates.

(33) Lõike 1 punktis 10 nimetatud dokumenti ei pea esitama:

1) alla 14-aastane taotleja või;

2) kui dokument on esitatud varasemalt pikaajalise viisa taotlemisel ja dokumendis kajastatud

asjaolud ei ole pärast pikaajalise viisa taotluse esitamist muutunud.“;

9) paragrahvi 6 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või puuet“;

10) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui pikaajalise viisa taotluse esitab taotleja esindaja, lisatakse taotlusele esindusõigust

tõendav dokument.“;

11) paragrahvi 6 lõikes 5 ja § 11 lõikes 2 asendatakse sõna „konsulaarametnik“ sõnaga

„haldusorgan“ vastavas käändes;

12) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Kui välismaalane taotleb pikaajalist viisat välismaalaste seaduse § 911 lõike 13 alusel, lisab

ta taotlusele omakäelise kirjaliku selgituse, miks tal ei ole võimalik esitada pikaajalise viisa

taotlust Eesti välisesindusele ning selgituse asjaolusid tõendavad dokumendid.“;

13) paragrahvi 6 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Välismaalaste seaduse § 624 lõike 1 alusel viisat taotlev välismaalane esitab iduettevõtte

määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas

ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.“;

14) paragrahvi 6 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 6 lõike 11 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 13–16 järgmises sõnastuses:

„(13) Kui taotleja töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus

jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või

muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata, esitatakse:

7

1) töö- ja teenistuskäiku tõendav dokument;

2) auastet tõendav dokument, kui taotlejal on auaste;

3) dokument, mis tõendab taotleja reservi arvamist või erru minemist, kui taotleja on reservi

arvatud või erru läinud.

(14) Kui taotleja on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses või lepingulises teenistuses või on

teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt reservi arvatud või erru läinud,

esitatakse:

1) töö- ja teenistuskäiku tõendav dokument;

2) auastet tõendav dokument, kui taotlejal on auaste;

3) dokument, mis tõendab taotleja reservi arvamist või erru minemist, kui taotleja on reservi

arvatud või erru läinud.

(15) „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni

relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil”

artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti aktsepteeritud nimekirja kuuluv taotleja, kes

on teeninud välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud, esitab lisaks määruses sätestatud

dokumentidele töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi.

(16) Lõigetes 13–15 nimetud dokumente ei pea esitama:

1) taotleja, kes on NATO liikmesriigi kodanik;

2) kui dokumendid on esitatud varasemalt pikaajalise viisa taotlemisel ja dokumentides

kajastatud asjaolud ei ole pärast pikaajalise viisa taotluse esitamist muutunud.“;

17) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „koopiad“ sõnadega „ja reisidokument

esitatakse isiklikult viibimisaja pikendamise otsuse kättesaamisel“;

18) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui viibimisaja pikendamise otsuse kättesaamisel selgub, et reisidokument ei vasta

elektrooniliselt esitatud reisidokumendi koopiale ja § 3 lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele,

tühistatakse viisaotsus ja keeldutakse viisakleebise väljaandmisest.“;

19) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui viibimisaja pikendamise taotluse esitab taotleja esindaja, lisatakse taotlusele

esindusõigust tõendav dokument.“;

20) paragrahvi 8 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 81 lõikes 2 asendatakse sõnad „taotlust ei esita taotleja isiklikult“ sõnadega

„taotluse esitab taotleja esindaja“;

22) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

„101) andmed taotleja õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta;“;

23) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 11 täiendatakse pärast sõnu „taotleja e-posti aadress“ sõnadega

„, sotsiaalmeedia kontod“;

8

24) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) andmed selle kohta, et taotleja on Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna või

Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku või vaba liikumise õigust omava Ühendkuningriigi

kodaniku perekonnaliige ja kui on, esitatakse sugulusside, taotleja perekonnaliikme eesnimi või

-nimed, perekonnanimi või -nimed, kodakondsus, sünniaeg ja reisidokumendi või

isikutunnistuse number;“;

26) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 231–234 järgmises sõnastuses:

„231) andmed taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta;

232) andmed selle kohta, kas taotlejal on lähedasi sugulasi või perekonnaliikmeid;

233) andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes

kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi,

osaleb või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud

luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või

töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses;

234) andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse,

terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse

kuuluvate või kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või

äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või

lõhkematerjaliga või oskab neid käsitleda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo veendumuste alusel;“;

27) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 3–7 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui välismaalasel, kes taotleb pikaajalist viisat, on lähedasi sugulasi ja perekonnaliikmeid,

esitab ta lisaks määruses sätestatud andmetele oma lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete

kohta järgmised andmed:

1) suhe taotlejaga;

2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul

välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht;

3) eesnimi või -nimed;

4) perekonnanimi või -nimed;

5) sugu;

6) Eesti isikukood või sünniaeg;

7) kodakondsus või kodakondsused;

8) sünnikoht riigi täpsusega;

9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või

alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber.

(4) Kui taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus

ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi või kes töötab või

on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud

muul viisil või kes osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit või

kes töötab või on töötanud mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses, esitab lisaks

määruses sätestatud andmetele järgmised andmed:

9

1) õppimine sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse nimetus ja

auaste;

2) kuulumine relvajõudude reservi, sealhulgas riik ja põhjus;

3) osavõtt sõjaväelistest operatsioonidest teiste riikide territooriumil, sealhulgas riik, osalemise

aeg, üksuse nimetus ja selle number, missiooni nimetus või selgitus, teenistuskoht,

teenistusülesanded;

4) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse, organisatsiooni või üksuse nimetus,

aadress, teenistus- või ametikoht, teenistusülesanded, asutuse tegevusvaldkond, teenistuse või

töötamise periood, sõjaväepileti number ja väljaandmise aeg.

(5) Lõike 1 punktis 101 nimetatud andmete esitamist ei nõuta:

1) kui andmed on esitatud varasemalt lühiajalise töötamise registreerimise taotlemisel ja need

ei ole pärast eelmise lühiajalise töötamise registreerimise taotluse esitamist muutunud;

2) kui andmed on esitatud varasemalt pikaajalise viisa taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise

pikaajalise viisa taotluse esitamist muutunud.

(6) Lõikes 4 nimetud andmeid ei pea esitama taotleja, kes on NATO liikmesriigi kodanik.

(7) Taotleja esitab pikaajalise viisa taotlemisel lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmed, kui need on

pärast eelmise pikaajalise viisa taotluse esitamist muutunud.“;

28) paragrahvi 10 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „isanimi“ sõnadega „, kui see on kantud

taotleja reisidokumenti“;

29) paragrahvi 101 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) kodakondsus või kodakondsused;“;

30) paragrahvi 101 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „isikukood“ sõnaga „sünniaeg“;

31) paragrahvi 102 lõikes 1 asendatakse sõnad „kümme tööpäeva“ sõnadega „30 päeva“;

32) paragrahvi 11 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Haldusorgan võib lõikes 2 sätestatud taotluse läbivaatamise tähtaega mõjuval põhjusel

pikendada kuni 30 päeva võrra. Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest

ja uuest tähtajast teavitab haldusorgan taotlejat viivitamata kirjalikult taotluses näidatud e-posti

aadressil või postiaadressil.“;

34) paragrahvi 15 lõikes 7 asendatakse arv „0,75“ arvuga „0,60“.

§ 7. Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle

pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning

legaalse sissetuleku määrad“ muutmine

Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise

ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku

määrad“ tehakse järgmised muudatused:

10

1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 224 lõike 1 punktide 1, 2, 7 ja 8“ tekstiosaga

„§ 224 lõike 1 punktide 1, 2 ja 7–9“;

2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tähtajalise elamisloa ja tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus peavad olema täidetud

loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise keeles ning suurtähtedega. Pikaajalise elaniku

elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotlus peab olema täidetud loetavalt ja

üheselt mõistetavalt suurtähtedega eesti keeles.“;

3) paragrahvi 3 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „leping“ sõnadega „või ta on ravikindlustuse

seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik“;

4) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui tähtajalise elamisloa menetlus on algatatud välismaalaste seaduse § 2103 alusel, annab

välismaalane oma allkirjanäidise tähtajalise elamisloa menetluse käigus.“;

5) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõna „isikul“ sõnaga „välismaalasel“;

6) paragrahvi 8 lõike 5 esimest lausest jäetakse välja sõna „andmise“ ja täiendatakse lauset

pärast sõna „isikusamasust“ sõnaga „tähtajalise“;

7) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

8) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „perekonnanimi või -nimed“ sõnaga

„, kodakondsus“;

9) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

10) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

11) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad;“;

12) paragrahvi 14 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „punkti 4“

tekstiosaga „või § 1762“;

11

13) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„3) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad;

4) välismaalaste seaduse §-s 8 sätestatud tegevust tõendav dokument.“;

14) paragrahvi 14 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning Eesti Töötukassa loa töökoha täitmiseks

välismaalasega“;

15) paragrahvi 14 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 11, lõige 4 ja lõike 7 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 14 lõikes 9, § 16 lõikes 3 ja § 35 lõikes 3 asendatakse sõnad „eksperdikomisjoni

arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni“ sõnadega „ekspertkomisjoni

arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud“;

18) paragrahvi 14 lõige 101 sõnastatakse järgmiselt:

„(101) Tööandja, kes soovib tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 6 alusel

tähtajalist elamisluba töötamiseks taotlevat välismaalast, esitab kasvuettevõtte määratlusele

vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas

ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.“;

19) paragrahvi 14 lõike 11 punktis 1 asendatakse sõnad „kaks aastat“ tekstiosaga „12 kuud“;

20) paragrahvi 14 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 14 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks välismaalaste seaduse

§ 1901 alusel, või tema tööandja esitab lisaks lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud

dokumentidele välismaalaste seaduse §-s 1903 sätestatud kõrgemat kutsekvalifikatsiooni

tõendavad dokumendid.“;

22) paragrahvi 14 lõikes 13 asendatakse sõna „üheaastase“ sõnaga „kuuekuulise“ ja sõnad

„üheks aastaks“ sõnadega „kuueks kuuks“;

23) paragrahvi 14 lõige 15 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:

„(16) Kui tähtajalist elamisluba taotletakse töötamiseks sportlasena, treenerina,

spordikohtunikuna või sporditöötajana välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 7 kohaselt,

esitatakse lisaks lõikes 3 nimetatud kutsele spordialaliidu nõusolek, kui välismaalase tööandja

ei ole spordialaliit.“;

25) paragrahvi 15 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „Töötukassale“

sõnadega „Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilise kanali kaudu“;

12

26) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

27) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

28) paragrahvi 19 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

29) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

30) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui isikul, kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja kes ei ole pärast nimetatud

kuupäeva lahkunud elama mõnda teise riiki, puudub legaalne sissetulek, peab ta tõendama muid

elatusvahendeid või esitama kirjaliku kinnituse elatusvahendite puudumise kohta.“;

31) paragrahvi 20 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 20 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kui tähtajalise elamisloa menetlus on algatatud välismaalaste seaduse § 2103 alusel, esitab

välismaalane tähtajalise elamisloa andmise aluseks olevaid asjaolusid tõendavad dokumendid

ja andmed tähtajalise elamisloa menetluse käigus.“;

33) paragrahvi 21 pealkirja täiendatakse enne sõna „elamisloa“ sõnaga „Tähtajalise“;

34) määrust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

„§ 221. Tähtajalise elamisloa taotlemise korral kriminaalkorras karistamise kohta

esitatavad lisadokumendid

(1) Vähemalt 14-aastane taotleja esitab tähtajalise elamisloa taotlemise korral dokumendi

taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta.

(2) Lõikes 1 nimetatud dokument kehtib elamisloa taotluse esitamiseks kuus kuud dokumendi

välja andmise päevast arvates.

(3) Lõikes 1 nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui taotleja on selle esitanud varasemalt

pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja dokumendis kajastatud asjaolud ei ole pärast

pikaajalise viisa või elamisloa taotluse esitamist muutunud.“;

13

35) paragrahvi 23 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja, kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus

jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või

muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata, esitab lisaks määruses sätestatud

tähtajalise elamisloa taotlemisel nõutud dokumentidele järgmised dokumendid:“;

36) paragrahvi 23 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lõikes 1 nimetud dokumente ei pea esitama:

1) taotleja, kes on NATO liikmesriigi kodanik;

2) kui dokumendid on esitatud varasemalt pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja

dokumentides kajastatud asjaolud ei ole pärast pikaajalise viisa või eelmise elamisloa taotluse

esitamist muutunud.“;

37) paragrahvi 24 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Lõigetes 1–3 nimetud dokumente ei pea esitama:

1) taotleja, kes on NATO liikmesriigi kodanik;

2) kui dokumendid on esitatud varasemalt pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja

dokumentides kajastatud asjaolud ei ole pärast pikaajalise viisa või eelmise elamisloa taotluse

esitamist muutunud.“;

38) paragrahvis 26 asendatakse sõna „kahe“ sõnaga „kolme“;

39) paragrahvi 26 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4

järgmises sõnastuses:

„(2) Taotlus vaadatakse läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest

keeldumise kohta tehakse 30 päeva jooksul taotluse esitamise või § 2 lõikes 3 nimetatud

puuduste kõrvaldamise päevast arvates, kui välismaalane omab Euroopa Liidu liikmesriigi EL

sinist kaarti ja taotleb Eesti EL sinist kaarti.

(3) Kui tähtajalist elamisluba taotleb lõikes 2 nimetatud välismaalase perekonnaliige, kellel on

Euroopa Liidu liikmesriigi EL sinise kaardi valdaja perekonnaliikme elamisluba, siis

vaadatakse perekonnaliikme taotlus läbi ja tehakse otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle

andmisest keeldumise kohta lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib lõigetes 1–3 sätestatud tähtaega mõjuval põhjusel

pikendada. Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast

teavitab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejat viivitamata kirjalikult taotluses näidatud

postiaadressil või e-posti aadressil.“;

40) paragrahvis 27 asendatakse sõnad „kahe kuu jooksul elamisloa andmise menetluse

algatamise“ sõnadega „kolme kuu jooksul elamisloa andmise menetluse algatamise päevast või

§ 2 lõikes 3 sätestatud puuduste kõrvaldamise“;

41) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

14

„4) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

42) paragrahvi 30 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „elamiseks“ sõnaga „tähtajalise“;

43) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

44) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

45) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

46) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

47) paragrahvi 34 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „taotleja“ sõnaga „välismaalase“;

48) paragrahvi 34 lõike 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 34 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamise taotlemise korral välismaalaste seaduse

§ 181 lõike 1 punktis 12 sätestatud erisuse kohaldamiseks esitab tööandja iduettevõtte

määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas

ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.“;

51) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamise taotlemise korral välismaalaste seaduse

§ 181 lõike 2 punktis 6 sätestatud erisuse kohaldamiseks esitab tööandja kasvuettevõtte

määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas

ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.“;

52) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

15

53) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

54) paragrahvi 39 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

55) paragrahvi 40 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

56) paragrahvi 40 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Kui isikul, kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja kes ei ole pärast nimetatud

kuupäeva asunud elama teise riiki, puudub legaalne sissetulek, peab ta tõendama muid

elatusvahendeid või esitama kirjaliku kinnituse elatusvahendite puudumise kohta.“;

57) paragrahvi 42 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja, kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus

jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või

muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata, esitab lisaks määruses sätestatud

dokumentidele, kui need asjaolud on pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa

pikendamise taotluse esitamist muutunud, järgmised dokumendid:“;

58) paragrahvi 44 lõiget 3 ja § 47 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „esitamise“ sõnadega „või

§ 2 lõikes 3 sätestatud puuduste kõrvaldamise“;

59) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue

kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;

60) paragrahvi 48 lõikes 2 asendatakse sõna „teade“ sõnaga „otsus“;

61) paragrahvi 49 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „esitatakse“ sõnadega

„taotleja kohta“;

62) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „isanimi“ sõnadega „, kui see on

kantud taotleja reisidokumenti“;

63) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 12, § 50 lõike 1 punkti 7 ja § 51 lõike 1 punkti 7 täiendatakse

pärast sõnu „e-posti aadress“ sõnadega „, sotsiaalmeedia kontod“;

16

64) paragrahvi 49 lõike 1 punktid 22 ja 221 sõnastatakse järgmiselt:

„22) andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes

kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi,

osaleb või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud

luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või

töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses;

221) andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse,

terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse

kuuluvate või kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või

äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või

lõhkematerjaliga või oskab neid käsitleda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo veendumuste alusel;“;

65) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 25, § 50 lõike 1 punkti 17 ja § 51 lõike 1 punkti 19 täiendatakse

pärast sõna „teave“ sõnadega „, mida taotleja peab oluliseks esitada“;

66) paragrahvi 49 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui Politsei- ja Piirivalveamet on algatanud tähtajalise elamisloa menetluse välismaalaste

seaduse § 2103 alusel, esitab välismaalane lõike 1 punktides 1–12 ja 16–26 nimetatud andmed

elamisloa menetluse käigus.“;

67) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Lõike 1 punktis 19 nimetatud andmete esitamist ei nõuta, kui andmed on esitatud

varasemalt lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa

taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, pikaajalise

viisa või elamisloa taotluse esitamist muutunud.“;

68) paragrahvi 50 lõike 1 punktid 14 ja 141 sõnastatakse järgmiselt:

„14) andmed selle kohta, kas taotleja pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa

pikendamise taotluse esitamist teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes kohustuslikus

ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi, osaleb või on

osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud luure- või

julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või töötab või

on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses;

141) andmed selle kohta, kas taotleja pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa

pikendamise taotluse esitamist kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse, terroristlikku

ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse kuuluvate või

kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse

kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või lõhkematerjaliga või oskab

neid käsitleda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo veendumuste

alusel;“;

69) paragrahvi 51 lõike 1 punktid 16 ja 161 sõnastatakse järgmiselt:

„16) andmed selle kohta, kas taotleja pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa

pikendamise taotluse esitamist taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes

17

kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi,

osaleb või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud

luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või

töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses;

161) andmed selle kohta, kas taotleja pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa

pikendamise taotluse esitamist kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse, terroristlikku

ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse kuuluvate või

kuulunud isikute kohta, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse

kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või lõhkematerjaliga või oskab

neid käsitleda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo veendumuste

alusel;“;

70) paragrahvi 52 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja, kes teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus

ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi või kes töötab või

on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud

muul viisil või kes osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit või

kes töötab või on töötanud mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses, esitab

tähtajalise elamisloa, selle pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise

taotlemisel lisaks määruses sätestatud andmetele järgmised andmed:

1) õppimine sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse nimetus ja

auaste;

2) kuulumine relvajõudude reservi, sealhulgas riik ja põhjus;

3) osavõtt sõjaväelistest operatsioonidest teiste riikide territooriumil, sealhulgas riik, osalemise

aeg, üksuse nimetus ja selle number, missiooni nimetus või selgitus, teenistuskoht,

teenistusülesanded;

4) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse, organisatsiooni või üksuse nimetus,

aadress, teenistus- või ametikoht, teenistusülesanded, asutuse tegevusvaldkond, teenistuse või

töötamise periood, sõjaväepileti number ja väljaandmise aeg.“;

71) paragrahvi 52 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotleja esitab tähtajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa pikendamise, pikaajalise elaniku

elamisloa ja selle taastamise taotlemisel lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmed, kui need on pärast

eelmise pikaajalise viisa või elamisloa või selle pikendamise taotluse esitamist muutunud.“

§ 8. Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 69 „Viisa andmise otsustamisel

kooskõlastuse andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja Euroopa

Liidu ühtses viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused“ muutmine

Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruses nr 69 „Viisa andmise otsustamisel kooskõlastuse

andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja Euroopa Liidu ühtses

viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõnad „kolme tööpäeva jooksul selle kooskõlastamiseks

esitamise päevast arvates“ sõnadega „viie tööpäeva jooksul selle kooskõlastamise päevale

järgnevast päevast arvates“;

2) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

18

„(4) Erandina võib Siseministeeriumi valitsemisala asutus üks kord pikendada lõikes 3

sätestatud tähtaega:

1) lühiajalise viisa puhul kuni kolme tööpäeva võrra, välja arvatud viisaeeskirjas sätestatud

juhtudel;

2) pikaajalise viisa puhul kuni viie tööpäeva võrra.“.

§ 9. Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“

muutmine

Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruses nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või

määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse:

1) viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse andmeid;

2) viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ja viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise

andmeid;

3) kooskõlastamise andmeid;

4) punktides 1–3 nimetatud menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu andmeid.“;

2) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogu vastutav töötleja avaliku teabe seaduse tähenduses on Politsei- ja

Piirivalveamet.

(2) Andmekogu isikuandmete kaasvastutavad töötlejad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste

andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tähenduses on välismaalaste seaduses

sätestatud pädevuse piires:

1) Politsei- ja Piirivalveamet;

2) Kaitsepolitseiamet;

3) Välisministeerium.

(3) Paragrahvi 9 lõigete 21–4 ning §-de 10, 101 ja 12 alusel andmekogusse kantud andmete

vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(4) Välisesinduses esitatud viisa taotluse kohta § 9 alusel andmekogusse kantud andmete

vastutav töötleja on Välisministeerium.

(5) Paragrahvide 11 ja 13 alusel andmekogusse kantud andmete vastutavad töötlejad vastavalt

välismaalaste seaduses sätestatud pädevusele on Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet

või Välisministeerium.

(6) Andmekogu volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

(edaspidi volitatud töötleja).“;

19

3) paragrahvi 4 pealkirja täiendatakse pärast sõna „vastutava“ sõnaga „, kaasvastutava“;

4) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

(1) Politsei- ja Piirivalveamet:“;

5) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „otsustab ja“;

6) paragrahvi 4 lõike 1 punktid 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) peab arvestust andmete andmekogusse kandmise aja, andmekogu andmete väljastamise aja,

andmekoosseisu, andmeandjate ja andmesaajate üle.“;

8) paragrahvi 4 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kaasvastutavad töötlejad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679

tähenduses:“;

9) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) teevad Politsei- ja Piirivalveametile ettepanekuid andmekogu arendamiseks;“;

11) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) tagavad andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise.“;

12) paragrahvi 4 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Volitatud töötleja:“;

13) paragrahvi 4 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „järgi“ sõnadega „ning andmekogu

andmete kustutamise ja arhiveerimise tehnilise võimekuse“;

14) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) tagab andmekogu küberturvalisuse, sealhulgas andmekogu andmete käideldavuse,

terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse, õigusaktides sätestatud nõuete järgi;“;

15) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) arendab andmekogu Politsei- ja Piirivalveametilt saadud ettepanekute järgi ja teeb ise

ettepanekuid andmekogu arendamiseks;“;

16) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) tagab teenuseintsidentide käsitlemise.“;

20

17) paragrahvi 9 lõike 1 punktist 11 jäetakse välja sõnad „ja asutus“;

18) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 15 täiendatakse pärast sõna „omast“ sõnadega „,telefoninumber

ning e-posti aadress“;

19) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „asjakohane“ sõnadega „ja viisa

number, kui see on teada“;

21) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 9 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 9 lõike 2 punktis 11 asendatakse sõna „Eesti“ sõnadega „Schengeni ala“ vastavas

käändes;

23) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:

„17) taotluse täitnud isiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, aadress ja e-posti aadress,

kui taotlust ei täitnud taotleja.“;

24) paragrahvi 9 lõike 21 punkti 12 täiendatakse pärast sõnu „taotleja e-posti aadress ja

telefoninumber“ sõnadega „, sotsiaalmeedia kontod“;

25) paragrahvi 9 lõiget 21 täiendatakse punktidega 141–144 järgmises sõnastuses:

„141) andmed taotleja kriminaalkorras karistamise kohta;

142) andmed selle kohta, kas taotlejal on lähedasi sugulasi või perekonnaliikmeid;

143) andmed väliriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses,

kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi relvajõudude reservi kuulumise kohta, andmed

väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning andmed luure- või

julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste kohta ning andmed riiklikus või

mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses töötamise kohta;

144) andmed kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse

kuulumise kohta, andmed terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval

alal viibimise kohta, andmed tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise kohta ning

inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toime panemise kohta.“;

26) paragrahvi 9 lõiget 21 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses:

„151) volitatud esindaja andmed, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed,

kodakondsus või kodakondsused, sünniaeg, e-posti aadress, telefoninumber, kontaktaadress,

sealhulgas tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond, riik,

sihtnumber, isikut tõendava dokumendi liik ja number ning selle väljaandnud riik;

27) paragrahvi 9 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „kodanikust“ sõnadega

„või vaba liikumise õigust omava Ühendkuningriigi kodanikust“;

28) paragrahvi 9 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „Konföderatsiooni“ sõnadega „või

vaba liikumise õigust omava Ühendkuningriigi“;

21

29) paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) andmed taotluse kooskõlastamise kohta;“;

30) paragrahvi 9 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „kordsus“ sõnadega „, territoriaalne

kehtivus, viisakleebisele kantavad märked“;

31) paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) andmed menetluses muude tähtsust omavate asjaolude ja kogutud dokumentide kohta.“;

32) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Pikaajalise viisa taotlemisel kantakse andmekogusse taotleja lähedase sugulase ja

perekonnaliikme kohta lisaks käesolevas määruses sätestatud andmetele järgmised andmed:

1) suhe taotlejaga;

2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul

välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht;

3) eesnimi või -nimed;

4) perekonnanimi või -nimed;

5) sugu;

6) Eesti isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

7) kodakondsus või kodakondsused;

8) sünnikoht riigi täpsusega;

9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või

alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber.

(7) Pikaajalise viisa taotleja kohta, kes teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes,

sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kes osaleb või on osalenud

sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit, kantakse lisaks käesolevas määruses sätestatud

andmetele andmekogusse järgmised andmed:

1) andmed õppimise kohta sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse

nimetus, eriala, kooli aadress ja õppimise aeg;

2) andmed sõjaväelistest operatsioonidest osavõtmise kohta teiste riikide territooriumil,

sealhulgas selle riigi nimi, ametikoht, osalemise aeg ja ülesanne;

3) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse nimi, aadress, sõjaväeosa number,

ameti- või töökoht, ülesanne, tegevussuund, väeliik, teenistuse või töötamise periood.“;

33) paragrahvi 101 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) kodakondsus või kodakondsused;“;

34) paragrahvi 101 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „isikukood“ sõnaga „sünniaeg“;

35) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 14 täiendatakse punktidega 3–19 järgmises sõnastuses:

„3) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteem – välismaalase biomeetrilised andmed;

22

4) eeltäidetud viisataotluse andmekogu – viisa taotlemisel nõutavad andmed;

5) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu – Eestis

ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlusega seotud andmed;

6) elamislubade ja töölubade register – välismaalase Eestis elamise ja töötamise menetlusega

seotud andmed;

7) infosüsteem POLIS – süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse

andmestiku andmed;

8) Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi andmed;

9) isikut tõendavate dokumentide andmekogu – isiku tuvastamise ja isikusamasuse

kontrollimisega seotud andmed ning isikut tõendava dokumendi menetlusega seotud andmed;

10) karistusregister – välismaalase või muu taotlusega seotud isiku karistusandmed;

11) piirikontrolli andmekogu – välismaalase piiriületusega seotud andmed;

12) Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil

tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed,

lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku

või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest

ajutiselt paigutada turvalisse paika, tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetu

andmed, andmed isiku, dokumendiplangi ja isikut tõendava dokumendi kohta varjatud,

küsitlus- või erikontrolli teostamiseks ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud

dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud

Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või

kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks;

13) rahvastikuregister – taotleja elamisõiguse kontrolli ja seadusjärgse esindaja ning taotleja

Eestis või muus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elava külastatava isiku ja taotleja

Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni

kodanikust perekonnaliikme isikuandmed, elu- ja viibimiskoha andmed,

perekonnaseisuandmed, surmaandmed ning vanemate, abikaasa või registreeritud elukaaslase

ja lapse andmed;

14) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem – automaatkalkulaatori andmed ning

välismaalase isikliku toimikuga ning sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise

andmestikuga või andmestikega ning sisenemiskeeluandmestikuga seotud andmed;

15) riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register – taotleja, külastatava eraisiku, külastatava

juriidilise isiku esindaja, Euroopa Liidu kodanikust pereliikme rahvusvahelise kaitse või ajutise

kaitse menetlusega seotud andmed;

16) sissesõidukeeldude riiklik register – välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu

andmed;

17) Euroopa Liidu ühtne viisainfosüsteem (edaspidi VIS) – lühiajalise viisa menetlusega seotud

andmed;

18) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise menetlusega seotud andmed;

19) äriregister – tööandjaga seotud andmed.“;

37) paragrahv 15, § 16 punkt 2 ja § 17 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõnad „vastutava töötleja ning Kaitsepolitseiameti ning

Välisministeeriumi“ sõnadega „kaasvastutava töötleja“;

39) paragrahvi 20 lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „kolmandatele isikutele“;

40) paragrahvi 20 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

23

„(7) Infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmetele juurdepääs võimaldatakse tehniliste

võimaluste piires mahus, mis ei takista kaasvastutavale töötlejale pandud ülesannete täitmist.“;

41) paragrahvi 20 lõikes 8 asendatakse sõnad „Euroopa Liidu ühtsesse viisainfosüsteemi

(edaspidi VIS)“ sõnaga „VIS-i“;

42) määrust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

„§ 201. Juurdepääs VIS-i andmetele õiguskaitse eesmärgil

(1) VIS-i andmetele juurdepääsutaotlus esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile.

(2) VIS-i andmeid võib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 12619 lõikes 2

nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise

kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise

kõrvaldamiseks.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet,

Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada

VIS-i andmeid.“;

43) paragrahvi 21 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „vastutav töötleja, Kaitsepolitseiamet või

Välisministeerium“ sõnadega „kaasvastutav töötleja“;

44) paragrahvi 21 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „seaduses sätestatud“ sõnaga „õiguslik“;

45) paragrahvi 26 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Andmekogu likvideeritakse seaduse alusel.“

§ 10. Siseministri 18. detsembri 2023. aasta määruse nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2023. aasta määruses nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) andmed õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta;“;

2) paragrahvi 7 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „alus“ sõnadega „, sealhulgas andmed teise

Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi kehtiva viisa või elamisloa omamise

kohta, sealhulgas viisa või elamisloa liik ja kehtivusaeg ning väljaandja riik“;

3) paragrahvi 10 punkti 15 täiendatakse pärast sõna „iduettevõtte“ sõnadega „või

kasvuettevõtte“;

4) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

24

„21) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestisse tööle asumiseks sportlasena,

treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit

ja välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel taotletakse välismaalaste seaduse

§ 107 lõike 12 punktis 4 sätestatud erandi kohaldamist.“

5) paragrahvi 12 punktis 5 asendatakse sõnad „otsimise andmestiku andmed“ sõnadega

„süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse andmestiku andmed“;

6) paragrahvi 12 punkti 16 täiendatakse pärast sõnu „turvalisse paika,“ sõnadega „tagaotsitava

tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetu andmed, andmed isiku, dokumendiplangi ja isikut

tõendava dokumendi kohta varjatud, küsitlus- või erikontrolli teostamiseks“.

§ 11. Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise kord“ muutmine

Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruses nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 pealkirjas ja lõikes 1, § 6 lõigete 3 ja 4 sissejuhatavas lauseosas ning lõikes 12,

§ 7 lõikes 6, 7 ja 8, § 8 lõike 21 sissejuhatavas lauseosas ning lõike 5 punktides 8, 9 ja 10

asendatakse sõnad „lühiajaline töötamine“ sõnadega „lühiajaline Eestis töötamine“ vastavas

käändes;

2) paragrahvi 1 lõiked 4–5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotlus peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise keeles“;

4) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) välismaalaste seaduse §-s 8 sätestatud tegevust tõendav dokument.“;

5) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „töölepinguseaduse“ sõnadega „töölepingu

seaduse“;

7) paragrahvi 6 lõikes 8 asendatakse sõnad „eksperdikomisjoni arvamuse või vastavad andmed,

sealhulgas eksperdikomisjoni“ sõnadega „ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed,

sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud“;

8) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel töötamiseks kasvuettevõttes

välismaalaste seaduse § 1063 tähenduses, esitab tööandja kasvuettevõtte määratlusele vastavuse

hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile

esitatud taotluse numbri.“;

25

9) paragrahvi 6 lõike 10 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „sisalduvad“ sõnaga

„vähemalt“;

10) paragrahvi 6 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 6 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel töötamiseks kasvuettevõttes

välismaalaste seaduse § 1063 tähenduses esitatakse tööandja kasvuettevõtte määratlusele

vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamus või vastavad andmed, sealhulgas

ekspertkomisjonile esitatud taotluse number.“;

12) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel välismaalaste seaduse § 106 lõike

1 alusel töötamiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana esitatakse

spordialaliidu nõusolek välismaalase Eestisse tööle asumise kohta, kui välismaalase tööandja

ei ole spordialaliit.“;

13) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 21 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui tööandja või tema volitatud isik on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse, on välismaalaste seaduse § 106 lõikes 14,

13 ja 17 nimetatud juhul välismaalase Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse

tegemiseni.

(21) Kui välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse välismaalaste

seaduse § 106 lõike 10 alusel on välismaalase Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse suhtes

otsuse tegemiseni järgmistel tingimustel:

1) tööandja või tema esindusõigusega isik on esitanud määruses sätestatud korras Politsei- ja

Piirivalveametile välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse;

2) välismaalane on viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana ja

3) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud

välismaalaste seaduse §-s 109 sätestatu kohaselt.“;

14) paragrahvi 7 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „välismaalast“ sõnaga „kirjalikult“;

15) paragrahvi 8 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kellele taotletakse

lühiajalise Eestis töötamise registreerimist“ sõnadega „kelle lühiajalise Eestis töötamise

registreerimist taotletakse“;

16) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) andmed õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta;“;

17) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) andmed teise Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi kehtiva viisa või

elamisloa omamise kohta, sealhulgas viisa või elamisloa liik ja kehtivusaeg ning väljaandja

riik.“;

26

18) paragrahvi 8 lõike 5 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Lõike 4 punktis 61 nimetatud andmete esitamist ei nõuta, kui andmed on esitatud

varasemalt välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, pikaajalise viisa või

elamisloa taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa taotluse esitamist muutunud.“

§ 12. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 2 punktid 2–4, 7, 12 ja 19, § 3, § 6 punktid 1, 3–5, 7–8, 12, 15–16, 22–27 ja 29–

34, § 7 punktid 7–13, 15–16, 24, 26–30, 34, 36–38, 40–41, 43–46, 49, 52–56, 59, 63, 65, 67 ja

71, § 8, § 9 punktid 1–28, 30, 32–35, 37–40 ja 43–45, § 10 punktid 1–2 ja 4 ning § 11 punktid

2, 4–5, 12–13 ja 16–19 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. aastal.

(2) Määruse § 9 punkt 42 jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses

Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks.

(3) Määruse § 2 punktid 1, 13, 17 ja 22 jõustuvad 1. jaanuaril 2028. aastal.

(4) Määruse § 7 punktid 14, 20 ja 25 jõustuvad 1. jaanuaril 2029. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Kultuuriministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Välisministeerium

19.02.2025 nr 1-6/3111-1

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Siseministri määruste muutmine seoses

välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(rändemenetluste tõhustamine) määruse eelnõu.

Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 7. märtsiks 2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Arvamuse avaldamiseks:

Andmekaitse Inspektsioon

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Aiandusliit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Laevaomanike Liit

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon

SA Eesti Teadusagentuur

Eesti Tööandjate Keskliit

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Eesti Töötukassa

Kaitsepolitseiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus

Tallinna Ülikool

Tartu Ülikool

Tallina Tehnikaülikool

1

Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses

välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine)

eelnõuga“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on välja töötatud seoses välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõuga1 (edaspidi VMS-i muutmise eelnõu), mis on Riigikogu

menetluses ja mille kaks peamist eesmärki on:

1) vähendada nii välismaalase ja tema Eestisse kutsuja halduskoormust kui ka riigi

menetluskoormust ning soodustada e-teenuste kasutamist ja paberivaba asjaajamist, et

seeläbi tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlust;

2) korrastada ja ajakohastada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise

regulatsiooni, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti ja pidevalt muutuvat

väliskeskkonda, et seeläbi tugevdada rändekontrolli võimekust ja ennetada riigisiseseid

julgeolekuohte.

Eelnõuga viiakse siseministri määrused kooskõlla seadusega, samuti ajakohastatud

menetluspraktika ja muutunud julgeolekuolukorra vajadustega ning tagatakse viisa, elamisloa

ja välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise (edaspidi LTR) taotluste sujuv

menetlemine haldusorganis.

Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused:

1) LTR taotlemisel on tööandjal kohustus esitada välismaalase elulooandmed ja Eestis

töötamist tõendav dokument2;

2) pikaajalise viisa taotlemisel on välismaalasel kohustus esitada: pangakonto väljavõte,

reisipileti broneering Eestisse, dokument välisriigis karistatuse kohta ja sotsiaalmeedia

kontode andmed ning sarnaselt elamisloa taotlemisel esitatavatele andmetele ka elulooandmed,

pereliikmete ja lähedaste sugulaste andmed ning ajateenistuses, relvajõududes,

kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed;

3) tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemisel on välismaalasel kohustus esitada

sarnaselt pikaajalise viisa taotlemisel esitatavatele dokumentide ja andmetele ka pangakonto

väljavõte, dokument välisriigis karistatuse kohta ja sotsiaalmeedia kontode andmed;

4) töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlemisel tuleb sarnaselt LTR taotlemisele

välismaalasel esitada Eestis töötamist tõendav dokument.

Enamus muudatuste puhul ei ole tegemist menetluste uuendustega, vaid õiguskord viiakse

kooskõlla praktikaga. Muudatused, mis puudutavad sotsiaalmeedia kontode andmete ja

välisriigis karistatuse kohta dokumendi esitamist võimaldavad haldusorganil hinnata taotlejaga

seonduvaid asjaolusid tervikuna ja põhjalikumalt veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased ei

kujuta ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale.

1 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 24-0222. 2 Selliseks dokumendiks võib näiteks olla tööleping, tööandja kinnitus siduva tööpakkumise osa, võlaõiguslik

leping jne.

2

Lisaks eeltoodule ajakohastatakse eelnõuga pikaajalise viisa taotluse ning tähtajalise elamisloa

taotluse menetlustähtaegasid. Samuti alandatakse kaugtöö tegemise eesmärgil viisa taotlejate

piisavate rahaliste vahendite määra viies selle teiste EL liikmesriikidega sarnasemale tasemele

ning sätestatakse, et kasvuettevõte võib olla lisaks Eestis registreeritud äriühingule ka välismaa

äriühingu Eestis registreeritud filiaal, kui ta vastab VMS-i tingimustele.

Eelnõuga muudetakse järgmisi siseministri määruseid:

1) 8. veebruari 2019. aasta määrus nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus“ (edaspidi

määrus nr 6);

2) 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“

(edaspidi määrus nr 81);

3) 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 80 „Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme

elamisõiguse taotlemise, andmise ning selle pikendamise ja lõpetamise kord“ (edaspidi määrus

nr 80);

4) 16. jaanuari 2024. aasta määrus nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele vastavuse

hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende

esitamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 2);

5) 22. märtsi 2023. aasta määrus nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus“

(edaspidi määrus nr 6);

6)18. detsembri 2015. aasta määrus nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise

ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määr“ (edaspidi

määrus nr 82);

7) 12. jaanuari 2017. aasta määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning

pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku

määrad“ (edaspidi määrus nr 7);

8) 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 69 „ Viisa andmise otsustamisel kooskõlastuse andmise

kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja Euroopa Liidu ühtses

viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused“ (edaspidi määrus nr 69);

9) 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 71);

10) 18. detsembri 2023. aasta määrus nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 27);

11) 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise kord“ (edaspidi määrus nr 67).

1.2. Ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Eva Lillemäe

([email protected]) ja Killu Christine Paal ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Maret

Saanküll ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse:

1) määrust nr 6 avaldamismärkega RT I, 31.05.2022, 6;

2) määrust nr 81 avaldamismärkega RT I, 28.12.2023, 9;

3) määrust nr 80 avaldamismärkega RT I, 10.10.2017, 12;

4) määrust nr 2 avaldamismärkega RT I, 19.01.2024, 1;

3

5) määrust nr 6 avaldamismärkega RT I, 29.11.2024, 8;

6) määrust nr 82 avaldamismärkega RT I, 28.12.2023, 16;

7) määrust nr 7 avaldamismärkega RT I, 28.12.2023, 19;

8) määrus nr 69 avaldamismärkega RT I, 14.01.2017, 9;

9) määrust nr 71 avaldamismärkega RT I, 25.10.2023, 4;

10) määrust nr 27 avaldamismärkega RT I, 28.12.2023, 2;

11) määrust nr 67 avaldamismärkega RT I, 09.12.2022, 3.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheteistkümnest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 6 § 6 lõike 2 punktid 1–3, 5 ja 9–12. Määruse

nr 6 § 6 lõige sätestab loetelu andmekogudest, mis annavad andmeid broneeringuinfo

andmekogule. Kuna kehtiv regulatsioon sisaldab ka selliseid andmekogusid, millega ei ole

liideseid välja arendatud ega ole ka plaani seda teha, tuleb määrus viia praktikaga kooskõlla ja

kehtetuks tunnistada andmekogusid sisaldavad punktid, millega broneeringuinfo andmekogul

andmevahetust ei toimu. Nendeks andmekogudeks on:

1) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu (§ 6 lg 2 p 1);

2) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu (§ 6 lg 2 p 2);

3) elamislubade ja töölubade register (§ 6 lg 2 p 3);

4) isikut tõendavate dokumentide andmekogu (§ 6 lg 2 p 5);

5) sissesõidukeeldude riiklik register (§ 6 lg 2 p 9);

6) viisainfosüsteem (§ 6 lg 2 p 10);

7) viisaregister (§ 6 lg 2 p 11);

8) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (§ 6 lg 2 p 12).

Eelnõu §-ga 2 muudetakse määrust nr 81.

Eelnõu § 2 punktiga 1 asendatakse määruse nr 81 pealkirjas ja § 1 tekstis sõnad „elamislubade

ja töölubade register“ sõnadega „elamislubade ja elamisõiguste andmekogu“. Muudatus on

seotud VMS-i muudatusega, millega muudetakse elamislubade ja töölubade registri nimi

elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks. Kuna VMS-is andmekogu nimi muutub, tuleb see

ka määruses nr 81 viia seadusega kooskõlla. Muudatus jõustub koos seaduse muudatusega

1. jaanuaril 2028.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse määruse nr 81 § 2 lõige 2, mis sätestab andmed, mida

andmekogus töödeldakse andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks. Muudatus on seotud

VMS-i muudatusega, millega täpsustatakse registri pidamise eesmärki seaduses ja tuuakse

registri andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatusega viiakse määrus nr 81

kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 2 punktidega 3–9 muudetakse määruse nr 81 § 9 lõikeid 1–3. Määruse nr 81 § 9

sätestab tähtajalise elamisloa taotlemisel ja selle pikendamisel elamislubade ja töölubade

registrisse kantavad andmed. Määruse nr 81 § 9 lõige 1 sätestab andmed, mis kantakse

elamislubade ja töölubade registrisse tähtajalise elamisloa taotleja kohta. Lõige 2 sätestab

andmed, mis kantakse elamislubade ja töölubade registrisse tähtajalise elamisloa pikendamise

taotleja kohta ja lõige 3 andmed, mis kantakse elamislubade ja töölubade registrisse tähtajalise

elamisloa pikendamise taotleja kohta juhul, kui need on pärast elamisloa taotluse või eelmise

elamisloa pikendamise taotluse esitamist muutunud. Punktidega 14 ja 15 muudetakse määruse

4

nr 81 § 19 lõiget 2, mis sätestab loetelu pikaajalise elaniku elamisloa ja elamisloa taastamise

taotleja kohta elamislubade ja töölubade registrisse kantavatest andmetest tingimusel, et need

andmed on pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa pikendamise taotluse esitamist

muutunud.

Punktiga 3 täiendatakse määruse nr 81 § 9 lõike 1 punkti 13, lõike 2 punkti 10 ja § 19 lõike 1

punkti 10, millega võimaldatakse andmekogusse kanda tähtajalise elamisloa, selle pikendamise

ja pikaajalise elaniku elamisloa taotleja kohta kontaktandmetena sotsiaalmeedia kontod.

Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktis 63 esitatud muudatusega, mille kohaselt esitatakse

tähtajalise elamisloa, selle pikendamise ja pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel edaspidi ka

taotleja sotsiaalmeedia kontode andmed. Kuna elamisloa taotlemisel esitatavate

kontaktandmete loetelu täiendatakse, on vaja vastav muudatus teha ka elamislubade ja

töölubade registri sätetes, et oleks võimalik täiendavad andmed kanda andmekogusse.

Punktiga 4 muudetakse määruse nr 81 § 9 lõike 1 punkti 22, lõike 3 punkti 3 ja § 19 lõike 2

punkti 3. Muudatusega asendatakse loetletud punktides sõna „karistatuse“ sõnaga

„karistamise“. Muudatus on seotud VMS-i muudatusega, mille kohaselt kantakse elamislubade

ja töölubade registrisse edaspidi andmed välismaalase kriminaalkorras karistamise kohta ja

eelnõu § 7 punktis 34 esitatud muudatusega, millega sätestatakse tähtajalise elamisloa

taotlemise korral kriminaalkorras karistamise kohta esitatavad lisadokumendid. Kuna

tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa taotlusele lisatakse

andmed välismaalase kriminaalkorras karistamise kohta, siis ei hõlma see üksnes karistatuse

kohta andmete esitamist. Seega täpsustatakse määruse nr 81 sõnastust ning edaspidi kantakse

elamislubade ja töölubade registrisse andmed taotleja karistamise kohta. Tegemist on tehnilise

muudatusega.

Punktidega 5, 8 ja 14 täpsustatakse määruse nr 81 § 9 lõike 1 punkti 23, lõike 3 punkti 4 ja § 19

lõike 2 punkti 4 sõnastust, mille kohaselt kantakse edaspidi elamislubade ja töölubade

registrisse tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemise korral ning pikaajalise elaniku

elamisloa ja selle taastamise taotlemise korral taotleja kohta andmed väliriigi relvajõududes,

sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi

relvajõudude reservi kuulumise kohta, andmed väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis

osalemise kohta ning andmed luure- või julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste

kohta ning andmed riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses

töötamise kohta. Muudatus on vajalik, et viia elamislubade ja töölubade registrisse kantavate

andmete koosseis kooskõlla määruse nr 7 § 49 lõike 1 punktis 22, § 50 lõike 1 punktis 14 ja

§ 50 lõike 1 punktis 16 sätestatuga. Määruse muudatusega ei kaasne uute andmete küsimist

elamisloamenetluses, vaid täpsustatakse sätte sõnastust, et see oleks kooskõlas praktikas

küsitavate andmetega.

Punktidega 6, 9 ja 15 täiendatakse määruse nr 81 § 9 lõiget 1 punktiga 231, lõiget 3 punktiga 41

ja § 19 lõiget 2 punktiga 5. Muudatuse kohaselt kantakse edaspidi elamislubade ja töölubade

registrisse tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemise korral ning pikaajalise elaniku

elamisloa ja selle taastamise taotlemise korral andmed taotleja kuritegelikku ühendusse,

terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise kohta, andmed terroristliku

organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise kohta, andmed tulirelva

või lõhkematerjaliga kokku puutumise kohta ning inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo

toime panemise kohta. Muudatus on vajalik, et viia elamislubade ja töölubade registrisse

kantavate andmete koosseis kooskõlla määruse nr 8 § 49 lõike 1 punktis 221, § 50 lõike 1

punktis 141 ja § 50 lõike 1 punktis 161 sätestatuga. Määruse muudatusega ei kaasne uute

5

andmete küsimist elamisloamenetluses, vaid täpsustatakse sätte sõnastust, et see oleks

kooskõlas praktikas küsitavate andmetega.

Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse määruse nr 81 § 9 lõiget 1 punkti 28 ja lõike 2 punkti 19.

Mõlemal juhul on tegemist sellise täiendava teabe esitamisega taotleja poolt, mida õigusaktid

ette ei näe, kuid mida taotleja ise peab vajalikuks esitada. Tegemist on sõnastuse

täpsustamisega.

Eelnõu § 2 punktiga 10 täpsustatakse määruse nr 81 § 10 sissejuhatavat lauseosa. Kehtiv

regulatsioon sätestab loetelu andmetest, mis kantakse elamislubade ja töölubade registrisse

välismaalase kohta, kellele taotletakse tähtajalist elamisluba või selle pikendamist

kriminaalmenetluses osalemiseks. Tegelikult sisaldab kehtiv andmekoosseis ka andmeid

kriminaalasja ja prokuröri kinnituse kohta. Muudatus on tehniline ja tehakse õigusselguse

eesmärgil.

Eelnõu § 2 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 81 § 16 punkt 91, mille kohaselt

kantakse tähtajalise elamisloa töötamiseks või selle pikendamise taotlemise korral elamislubade

ja töölubade registrisse märge selle kohta, et tööandja tegutseb iduettevõttena. Muudatus on

seotud eelnõu § 7 punktis 16 esitatud muudatusega, mille kohaselt jäetakse tööandja kutses

esitatavate andmete loetelust välja märge selle kohta, et tööandja tegutseb iduettevõttena. Kuna

töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlemisel esitatavate andmete loetelu korrastatakse,

on vaja vastav muudatus teha ka elamislubade ja töölubade registri sättes.

Eelnõu § 2 punktiga 12 täiendatakse määruse nr 81 § 16 punktiga 12, mille kohaselt kantakse

tähtajalise elamisloa või selle pikendamise töötamiseks taotlemise korral elamislubade ja

töölubade registrisse märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis

töötamiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui välismaalase

tööandja ei ole spordialaliit ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel või selle

pikendamisel kohaldatakse VMS-i § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatud erandit. Muudatuse puhul

ei ole tegemist elamisloamenetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas

toimuvaga. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktis 24 esitatud muudatusega, mis näeb ette, et

sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana tähtajalise elamisloa

töötamiseks taotlemisel tuleb esitada ka spordialaliidu nõusolek, kui välismaalase tööandja ei

ole spordialaliit. Kuna nõusoleku esitamise kohta tehakse eraldi märge andmekogus, on vaja

vastav muudatus teha ka elamislubade ja töölubade registri sättes.

Eelnõu § 2 punktiga 13 täiendatakse määrust nr 81 §-ga 181. Uus säte reguleerib enne

tähtajalise elamisloa taotlemist elektrooniliselt esitatud andmete ja tõendite andmekogusse

kandmist. Välismaalase kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud

andmed ja tõendid VMS-i § 2121 kohaselt, kantakse andmekogusse tähtajalise elamisloa

taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis. Muudatus

on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täiendati VMS-i tähtajalise elamisloa

taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsiooniga. Kuna

tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ning tõendid asuvad elamislubade ja

töölubade registris, on vaja vastavalt täiendada ka andmekogu põhimäärust.

Eelnõu § 2 punktiga 16 täpsustatakse määruse nr 81 § 27 sissejuhatavat lauseosa ja

täiendatakse seda pärast sõna „edaspidi“ sõnadega „käesolevas jaos“. Täpsustamine on vajalik,

kuna määruse eelnevates ja järgnevates struktuuriosades ei ole kasutusel § 27 sissejuhatavas

6

lauseosas antud lühend, vaid kasutatakse väljendit Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige.

Muudatus on tehniline ja tehakse õigusselguse eesmärgil.

Eelnõu § 2 punktiga 17 täiendatakse määrust nr 81 §-ga 271. Uus säte reguleerib enne Euroopa

Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemist elektrooniliselt esitatud

andmete ja tõendite andmekogusse kandmist. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme kohta,

kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud tõendid ja andmed Euroopa Liidu

kodaniku seaduse § 231 kohaselt, kantakse andmekogusse perekonnaliikme tähtajalise

elamisõiguse taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud sõrmejäljekujutised ja

allkirjanäidis. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täiendati Euroopa Liidu

kodaniku seadust Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse

taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsiooniga. Kuna

Euroopa Liidu kodaniku tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ning tõendid

asuvad elamislubade ja töölubade registris, on vaja vastavalt täiendada ka andmekogu

põhimäärust.

Eelnõu § 2 punktiga 18 jäetakse määruse nr 81 § 28 lõike 1 punktist 2 välja sõnad „Euroopa

Liidu kodaniku“. Täpsustamine on vajalik, kuna Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme

lühend antakse § 27 sissejuhatavas lauseosas. Muudatus on tehniline ja tehakse õigusselguse

eesmärgil.

Eelnõu § 2 punktiga 19 täpsustatakse määruse nr 81 § 34 punkti 2 sõnastust ja asendatakse

sõnad „isiku kriminaalkorras karistatuse“ sõnadega „või muu dokument isiku kriminaalkorras

karistamise“. Kehtiva § 34 punkti 2 kohaselt on andmete andmekogusse kandmise

alusdokumendiks jõustunud kohtuotsus isiku kriminaalkorras karistatuse kohta. Muudatus on

seotud VMS-i muutmise eelnõuga, mille kohaselt kantakse elamislubade ja töölubade

registrisse edaspidi andmed välismaalase kriminaalkorras karistamise kohta. Muudatusega

viiakse määruse nr 81 sõnastus kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 2 punktiga 20 täpsustatakse määruse nr 81 § 34 punkte 4 ja 5 täiendatakse enne sõna

„perekonnaliikme“ sõnadega „Euroopa Liidu kodaniku“. Täpsustamine on vajalik, kuna § 27

sissejuhatavas lauseosas antud Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme lühend antakse üksnes

määruse nr 81 3. peatüki 2. jao kohta, § 34 asub aga 4. peatükis. Muudatus on tehniline ja

tehakse õigusselguse eesmärgil.

Eelnõu § 2 punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 81 § 40 lõige 1 ja punktiga 22

täiendatakse § 40 lõikega 3. Määruse nr 81 § 40 reguleerib andmekogu andmete säilitamist.

Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega kehtestati elamislubade ja töölubade

registri andmetele tähtajatu säilitusaeg ja täiendati VMS-i tähtajalise elamisloa taotlemiseks

nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsiooniga ning Euroopa Liidu

kodaniku seadust Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse

taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsiooniga. Punktiga 21

tunnistatakse kehtetuks elamislubade ja töölubade registri andmete säilitamise regulatsioon,

sest see asub edaspidi välismaalaste seaduse § 228 lõikes 44. Punkti 22 muudatusega

sätestatakse, et VMS-i § 2121 kohaselt esitatud tähtajalise elamisloa taotlemiseks või Euroopa

Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt esitatud Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme

tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid säilitatakse kuus kuud

andmete andmekogusse kandmisest arvates. Muudatusega viiakse määrus nr 81 kooskõlla

seadusega.

7

Eelnõu §-ga 3 muudetakse määrust nr 80.

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 80 § 8 lõikes 1 esimest lauset peale sõna

„täidetud“ sõnadega „loetavalt ja üheselt mõistetavalt“. Muudatus on tehniline ja tehakse teiste

VMS-i alusel antud rakendusaktidega sõnastuse ühtlustamise ning õigusselguse eesmärgil.

Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse määruse nr 80 § 10 lõike 1 sõnastust. Kehtiva sõnastuse

kohaselt allkirjastab Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotleja

ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse taotleja taotluse iga

lehekülje, millega kinnitab, et ta ei ole esitanud taotluses valeandmeid ega lisanud taotlusele

võltsitud dokumente. Praktikas ei ole taotluse iga lehekülje allkirjastamise nõue mõistlik, piisab

kui taotleja kinnitab ühe korra, et taotluses ei ole valeandmeid esitatud. Samuti muudab iga

lehekülje allkirjastamine taotlusprotsessi taotleja jaoks aeganõudvamaks ja bürokraatlikumaks.

Elamisloa- ja lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetluses on juba liigutud

lahenduseni, et taotleja kinnitab taotluse allkirjastamisega valeandmete ja võltsingute

puudumist taotluses ja sellele lisatud dokumentidel. Muudatusega sätestatakse ka elamisõiguse

menetluses, et taotluse allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta ei ole esitanud taotluses

valeandmeid ega lisanud taotlusele võltsitud dokumente. Seega ei ole edaspidi vajalik enam iga

taotluse lehekülje allkirjastamine. Muudatus on tehniline ja tehakse VMS-i alusel antud

rakendusaktide sõnastuse ühtlustamise ning õigusselguse eesmärgil.

Eelnõu § 3 punktiga 3 muudetakse määruse nr 80 § 11 lõike 3 sõnastust. Kehtiv regulatsioon

sätestab, et kui taotlusele lisatakse dokumendi koopia, kinnitab taotleja oma allkirjaga koopia

igal andmetega leheküljel, et koopia vastab originaaldokumendile. Allkirjale lisatakse taotleja

nimi ja allkirja andmise kuupäev. Praktikas ei ole lisadokumendi iga lehekülje allkirjastamise

nõue mõistlik, piisab kui taotleja kinnitab ühe korra, et esitatud dokument vastab

originaaldokumendile. Samuti muudab iga lehekülje allkirjastamine taotlusprotsessi taotleja

jaoks aeganõudvamaks ja bürokraatlikumaks. Elamisloa- ja lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise menetluses on juba liigutud lahenduseni, et taotleja kinnitab taotluse

allkirjastamisega lisadokumendi vastavust originaaldokumendile. Eelnõuga kavandatava

sõnastuse kohaselt kinnitab välismaalane ka elamisõiguse taotlemisel taotluse

allkirjastamisega, et taotlusele lisatud koopia vastab originaaldokumendile, see ei sisalda

valeandmeid ja seda ei ole võltsitud. Muudatus on tehniline ja tehakse teiste VMS-i alusel antud

rakendusaktide sõnastuse ühtlustamise ning õigusselguse eesmärgil.

Eelnõu § 3 punktiga 4 täpsustatakse määruse nr 80 § 29 lõike 2 esimest lauset. Määruse nr 80

§ 29 lõike 1 kohaselt võib PPA §-s 28 sätestatud 3-kuulist taotluse läbivaatamise

menetlustähtaega pikendada, kui taotluses esitatud andmete, sellele lisatud dokumentide

õigsuse ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse

läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt ei

tohi taotluse läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel uus tähtaeg ületada esialgset

määruses sätestatud tähtaega. Seega võimaldab kehtiv määrus tähtaega igakordselt pikendada

maksimaalselt kolme kuuni sätestamata kogu menetluse maksimaalset tähtaeg. Direktiivi

2004/38/EÜ artikli 10 lõike 1 kohaselt tuleb Euroopa Liidu kodanike pereliikmete elamisõigust

tõendav dokument anda välja hiljemalt kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi,

digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase

passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise

taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise

tähtajad“ § 34 lõike 1 kohaselt trükitakse elamisloakaart 30 päeva jooksul taotluse menetlusse

8

võtmisest. Eelnevast lähtuvalt on direktiivis sätestatud tähtajast tulenevalt vaja, et PPA teeks

otsuse elamisõiguse suhtes maksimaalselt viie kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

Muudatusega viiakse elamisõiguse tähtaja sätted kooskõlla direktiiviga täpsustades, et taotluse

läbivaatamise menetlustähtaja pikendamisel ei tohi kogu menetlusaeg kokku ületada viit kuud.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse määruse nr 2 § 3 lõiget 1. Muudatus on seotud välismaalaste seaduse

muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõuga3, millega muu hulgas täpsustati VMS-

is kasvuettevõtte määratlust. Enne muudatuse jõustumist võis kasvuettevõte VMS-i tähenduses

olla üksnes VMS-i § 1063 lõike 1 tingimustele vastav Eestis registreeritud äriühing. Muudatuse

tulemusel võib kasvuettevõte olla ka välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal.

Kõnesoleva eelnõuga viiakse määrus nr 2 kooskõlla kehtiva seadusega. Ühtlasi muudetakse

sätet õigusselguse eesmärgil. Haldusorgan hindab äriühingu või välismaa äriühingu Eestis

registreeritud filiaali vastavust kasvuettevõtte määratlusele lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise menetluses. Kui välismaalane taotleb viisat töötamiseks kasvuettevõttes, peab

tema lühiajaline Eestis töötamine olema eelnevalt registreeritud PPA juures.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse määrust nr 6.

Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 6 § 6 lõiget 1 punktiga 91, millega lisatakse

migratsioonijärelevalve andmekogu andmete loetellu välismaalase foto või näokujutis.

Muudatus on seotud VMS-i § 2971 lõike 6 muutmisega, mille kohaselt kantakse

migratsioonijärelevalve andmekogusse välismaalase biomeetrilised andmed või andmed

biomeetriliste andmete võtmise võimatuse kohta. VMS-i § 272 lõike 2 kohaselt on VMS-i

tähenduses biomeetrilised andmed näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja

silmaiirisekujutised. Kuna tehniliselt on praegu võimalik migratsioonijärelevalve andmekogus

töödelda vaid fotot ja näokujutist, siis määruse nr 6 täiendus puudutab üksnes välismaalase foto

või näokujutise kandmist andmekogusse.

Eelnõu § 5 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 6 § 11 lõiget 1 punktidega 21–23, millega

lisatakse migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärusesse andmeandjana automaatse

biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu, karistusregister ja majandustegevuse

register. Kõigi nimetatud andmekogude andmevahetus migratsioonijärelevalve andmekoguga

on automaatne. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogust saadakse

välismaalase biomeetrilisi andmeid tema isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise

eesmärgil. Karistusregistrist kontrollitakse riskiprofiili põhiselt välismaalase ja välismaalase

kutsuja või muu isiku, kelle juurde välismaalane tuleb, kehtivaid karistusandmeid.

Majandustegevuse registrist saadakse tegevusloa ja majandustegevuse teatise andmeid.

Täpsemalt teostatakse päringuid saamaks infot tööandja tegevuslubade ja tegevusteadete

olemasolu kohta, juhul kui on tegemist valdkonnaga, kus toimetamiseks on vaja eraldi

tegevusluba (näiteks toitlustamine, transport, ehitus) või vaja esitada majandustegevusteade

(näiteks renditööjõu vahendamine). Lisaks kontrollitakse, kas tegevusluba või tegevusteade on

kehtiv. Automaatsed päringud liidestatud andmekogudesse ja infosüsteemidesse aitavad

tuvastada, kas välismaalased ja nende tööandjad täidavad VMS-is sätestatud Eestis viibimise,

elamise ja töötamise nõudeid.

Eelnõu § 5 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 6 § 11 lõike 1 punkti 7 selliselt, et hõlmatud

oleks ka jälitusmenetluse andmestik. Muudatus tehakse sõnastuse ühtlustamise eesmärgil, et

3 349 SE.

9

kõigi PPA andmekogude automaatne andmevahetus oleks ühetaoliste päringute puhul

ühetaoliselt sõnastatud.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse määrust nr 82.

Eelnõu § 6 punktiga 1 jäetakse määruse nr 82 § 2 lõikest 2 välja sõnad „ja suurtähtedega“ ning

kaotatakse võimalus esitada taotlus vene keeles. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab taotlus

olema täidetud eesti, inglise või vene keeles ning suurtähtedega. Muudatusega sätestatakse, et

taotlus peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise keeles. Muudatus

tehakse mõistete ühtlustamise ja õigusselguse eesmärgil. Suurtähtedega taotluse täitmise nõue

oli enne viisa elektroonilise eeltaotluskeskkonna lahenduse kasutuselevõtmist vajalik, kuna

taotleja täitis ankeedi käsitsi ning seega oli haldusorgani jaoks oluline, et esitatud andmed

oleksid võimalikult hästi loetavad. Muudatus tehakse, kuna praktikas tuleb taotlejal viisa

taotlemiseks täita elektroonilises eeltaotluskeskkonnas taotlusankeet. Elektrooniliselt täidetud

ankeedi puhul ei ole suurtähtedega täitmise nõue enam vajalik, kuna ka väiketähes täidetud

ankeet on haldusorganile hõlpsalt loetav. Lisaks on muudatus seotud VMS-i muutmise

eelnõuga, millega jäetakse VMS-i § 29 lõikest 4 välja taotluse esitamise võimalus vene keeles.

Muudatusega viiakse määrus nr 82 kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 6 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 82 § 2 lõikega 11, millega sätestatakse, et

määruses sätestatud nõuetele vastav taotlus võetakse menetlusse selle esitamise päeval. Posti

teel või elektrooniliselt esitatud taotlus võetakse menetlusse hiljemalt selle saabumise päevale

järgneval tööpäeval. Kehtiv kord ei täpsusta taotluse menetlusse võtmise tähtaega, mistõttu

puudub õigusselgus haldusmenetluse algustähtaja osas. Muudatus tehakse, et oleks nii taotlejale

kui haldusorganile üheselt mõistetav, millisest päevast alates võetakse taotlus menetlusse ja

hakkab kulgema menetlusaeg.

Eelnõu § 6 punktiga 3 asendatakse määruse nr 82 § 3 lõikes 1 sõnad „eesti, inglise, vene või

menetleja poolt aktsepteeritud“ sõnadega „eesti või inglise.“ Muudatus on seotud VMS-i § 29

lõike 4 muutmisega, mille kohaselt võib isik esitada VMS-is sätestatud taotluse ja sellele lisatud

tõendid reeglina eesti või inglise keeles. Muudatusega viiakse määrus nr 82 kooskõlla

seadusega.

Eelnõu § 6 punktiga 4 täpsustatakse määruse nr 82 § 5 lõike 1 punkti 8 sõnastust. Määruse

nr 82 § 5 lõige 1 sätestab, millised dokumendid esitatakse pikaajalise viisa taotlemisel. Punkti 8

kohaselt tuleb esitada Eestis viibimise ajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad

dokumendid. Praktikas küsitakse välisesindustes taotlejatelt üldjuhul sissetuleku tõendamiseks

pangakonto väljavõtet viimase kolme kuu kohta. Nende dokumentide põhjal on haldusorganil

võimalik hinnata taotleja rahaliste vahendite olukorda. Muudatusega viiakse määruse sõnastus

kooskõlla praktikaga ning täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, et esitada tuleb Eestis

viibimise ajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad dokumendid, sealhulgas tõend

taotleja sissetulekute kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme kuu jooksul, millest

nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad. Muudatus tehakse õigusselguse

eesmärgil.

Eelnõu § 6 punktiga 5 täiendatakse määruse nr 82 § 5 lõiget 1 punktidega 9 ja 10, mille

kohaselt tuleb edaspidi pikaajalise viisa taotlemisel esitada reisipileti broneering Eestisse või

muu transpordivahendi kasutamist tõendav dokument ning dokument taotleja kriminaalkorras

karistamise kohta. Kehtiva õiguse kohaselt ei pea taotleja pikaajalise viisa taotlemisel esitama

reisipileti broneeringut Eestisse. Praktikas küsitakse välisesindustes pikaajalise viisa

10

taotlemisel taotlejalt reisipileti broneeringut Eestisse, mis aitab hinnata tegelikku reisi

sihtkohta. Muudatustega viiakse õiguskord kooskõlla praktikaga. Kuna teatud juhtudel võib

taotleja Eestisse reisimisel kasutada ka näiteks autot, siis alternatiivina võib taotleja reisipileti

broneeringu asemel esitada tõendid selle kohta, et ta kavandab reisimiseks Eestisse kasutada

autot või muud transpordivahendit. Reisipileti broneeringu esitamise kohustus on taotlejatel ka

lühiajalise viisa taotlemisel. Kui lühiajalise viisa taotlemisel peab taotleja esitama nii Eestisse

reisimise kui Eestist tagasipöördumise tõendid, siis pikaajalise viisa puhul on mõistlik küsida

ainult reisipileti broneeringut Eestisse. Võttes arvesse pikaajalise viisa kehtivuse perioodi,

selgub praktikas täpne tagasisõidu kuupäev sageli hiljem. Samuti ei ole mõistlik Eestisse sõidu

piletit küsida taotlejatelt, kes juba viibivad Eestis. Vastav erisus kehtestatakse eelnõu § 6

punktiga 8.

Taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta dokumendi esitamine on vajalik, et

haldusorganil oleks võimalik hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna. VMS-i § 13

lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eesti saabumine ja siin

viibimine oleks kookõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse

vajadusele. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on haldusorganil vajalik põhjalikumalt

veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule

korrale. VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 kohaselt keeldutakse välismaalasele pikaajalise viisa

andmisest, kui välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule,

rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. Seega on riigil oluline teada, kas pikaajalise viisa

taotleja on varasemalt kriminaalkorras karistatud, mis võimaldab teha järeldusi tema üldise

õiguskuulekuse ja avaliku korra reeglitest kinnipidamise kohta. Reeglina puuduvad Eesti riigil

andmed välismaalase varasema tausta või karistamise kohta. Selleks, et haldusorganil oleks

võimalik veenduda välismaalase usaldusväärsuses, on otstarbekas, et välismaalane vastavad

andmed esitab. Riikidevaheline päringute tegemine eeldab andmetöötluseks välismaalase

nõusolekut ja on ilmselgelt aeganõudvam ning koormavam. Muudatuse eesmärgiks on

võimaldada välismaalasel esitada vajalikud tõendid, et haldusorgan saaks veenduda

välismaalase taustas ja seadusekuulekuses.

Eelnõu § 6 punktiga 6 asendatakse määruse nr 82 § 5 lõike 3 punktis 1 sõnad „lühiajaline

töötamine“ sõnadega „lühiajaline Eestis töötamine“. Tegemist on termini täpsustamisega.

Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 6 punktiga 7 täiendatakse määruse nr 82 § 5 lõiget 3 punktiga 3, millega sätestatakse,

et pikaajalise viisa taotlemisel ei pea esitama tervisekindlustuslepingut, reisi eesmärki

tõendavat dokumenti ja piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavat dokumenti

välismaalase Eestis sündinud alaealine laps, kes viibib Eestis seaduslikult VMS-i § 43 lõike 33

alusel ning taotleb pikaajalist viisat PPA-s Eestis viibimise jätkamiseks. Muudatus on seotud

VMS-i § 911 lõike 12 muutmisega, millega sätestatakse, et PPA-s võib taotleda pikaajalist viisat

Eestis viibivale alaealisele lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibis lapse sünni

ajal Eestis seaduslikult. Arvestades, et muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kui alaealine

laps viibib pärast sündi Eestis ilma seadusliku aluseta ning pikaajalise viisa taotleja on

vastsündinud laps, ei ole mõistlik nõuda, et pikaajalise viisa taotlusele oleks lisatud eraldi veel

reisi eesmärki tõendavad dokumendid, piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad

dokumendid ning kehtiv tervisekindlustusleping.

Eelnõu § 6 punktiga 8 täiendatakse määruse nr 82 § 5 lõigetega 31–33, milles on sätestatud

erisused pikaajalise viisa taotlemisel reisipileti broneeringu või muu transpordivahendi

kasutamist tõendava dokumendi ning kriminaalkorras karistamise kohta tõendi esitamisest.

11

Lõike 31 kohaselt ei pea reisipileti broneeringut Eestisse või muu transpordivahendi kasutamist

tõendavat dokumenti esitama välismaalane, kes taotleb pikaajalist viisat VMS-i § 911 sätestatud

korras. VMS-i § 911 kohaselt võib PPA-s pikaajalist viisat taotleda välismaalaane, kes viibib

Eestis. Eelnõu § 6 punkti 5 muudatusega sätestatakse, et välismaalane peab edaspidi pikaajalise

viisa taotlemisel esitama reisipileti broneeringu Eestisse või muu transpordivahendi kasutamist

tõendava dokumendi. Kuna PPA-s saavad VMS kohaselt pikaajalist viisat taotleda need

välismaalased, kes juba viibivad Eestis, ei ole Eestisse reisimiseks reisipileti broneeringu

esitamine vajalik.

Lõike 32 ja 33 muudatused on seotud eelnõu § 6 punktis 5 kavandatava muudatusega, mille

kohaselt tuleb edaspidi pikaajalise viisa taotlemisel esitada dokument taotleja välisriigis

kriminaalkorras karistamise kohta.

Lõikega 32 sätestatakse, et pikaajalise viisa taotlemisel esitatav dokument taotleja välisriigis

kriminaalkorras karistamise kohta peab olema välja antud pikaajalise viisa taotluse esitamisele

vahetult eelnenud kuue kuu jooksul. Muudatus on vajalik, et oleks õigusselgus, kui pika

perioodi jooksul saab taotleja tõendit kasutada. Kuna ajas võivad asjaolud välismaalase

karistatuse kohta muutuda, on oluline, et haldusorganile esitatakse võimalikult ajakohased

andmed ja tõendid.

Lõike 33 kohaselt ei pea dokumenti välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta esitama alla

14-aastane taotleja või taotleja, kes on dokumendi esitanud varasemalt pikaajalise viisa

taotlemisel ja karistamise andmed ei ole pärast eelmist taotlemist muutunud. Vanuse piirang

tuleneb Eesti karistusõigusest, mille kohaselt on süüvõimeline vähemalt 14-aastane isik4.

Muudatuste jõustumisel peavad dokumendi välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta

esitama pikaajalise viisa taotlemisel kõik vähemalt 14-aastased taotlejad. Lisaks kehtestatakse

erisus, mille kohaselt ei pea tõendit välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta esitama, kui

välismaalane on selle juba esitanud varasemalt pikaajalise viisa menetluses ning taotleja

karistamise andmed ei ole muutunud. VMS-i § 60 kohaselt antakse pikaajaline viisa kuni 12

kuulise kehtivusega ja kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei tohi ületada 548 päeva 730

päeva jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti. Antava viisa kehtivusaja otsustab haldusorgan

lähtuvalt taotluse asjaoludest. Praktikas on juhtumeid, kui esmane pikaajaline viisa antakse

näiteks kuueks kuuks ning enne viisa kehtivusaja lõppu taotleb välismaalane uue pikaajalise

viisa oma Eestis viibimise jätkamiseks. Sellistel puhkudel, kui taotleja on juba varasema

viisataotluse raames esitanud haldusorganile tõendi välisriigis kriminaalkorras karistamise

kohta ning asjaolud ei ole pärast seda muutnud, ei ole mõistlik taotlejalt nõuda uue tõendi

esitamist. Kuna kriminaalkorras karistamise tõend on kehtiv kuus kuud alates selle välja

andmisest, võib taotlejal vastasel juhul olla vajalik uue tõendi saamine päritoluriigist, mis on

keeruline, kui taotleja ise viibib Eestis. Samuti, kui taotleja juba viibib Eestis pikaajalise viisa

alusel ning on pärast eelmise viisa saamist kriminaalkorras karistatud, on eelduslikult vastavad

andmed olemas Eesti karistusregistris ning haldusorganil on neid andmeid võimalik kontrollida

riiklikest andmekogudest.

Eelnõu § 6 punktiga 9 jäetakse määruse nr 82 § 6 lõikest 2 välja sõnad „või puuet“. Kehtiva

sätte kohaselt esitab VMS-i § 621 lõike 2, § 622 lõike 3, 624 lõike 3 või 625 lõike 5 alusel

pikaajalist viisat taotlev täisealine laps sugulussuhet tõendava dokumendi ja terviseseisundit

4 KarS § 33.

12

või puuet tõendava dokumendi. Sätet täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, sest terviseseisundit

tõendav dokument hõlmab ka puuet tõendava dokumendi.

Eelnõu § 6 punktiga 10 täiendatakse määruse nr 82 § 6 lõikega 41, mille kohaselt tuleb

taotlusele lisada esindusõigust tõendav dokument, kui pikaajalise viisa taotluse esitab taotleja

esindaja. VMS-i § 90 lõike 3 kohaselt võib välismaalane esitada pikaajalise viisa taotluse

esindaja kaudu, kui teda on varasema viisa või viibimisaja pikendamise menetluses

daktüloskopeeritud ja sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ning vastavad kehtestatud

nõuetele. VMS-i § 23 lõike 3 kohaselt, kui menetlustoimingut sooritatakse esindaja kaudu, on

esindaja kohustatud esindusõigust tõendama. Õigusselguse huvides sätestatakse määruses nr

82, millise dokumendi alusel haldusorgan esindaja esindusõiguse tuvastab.

Eelnõu § 6 punktiga 11 asendatakse määruse nr 82 § 6 lõikes 5 ja § 11 lõikes 2 sõna

„konsulaarametnik“ sõnaga „haldusorgan“. Määruse § 6 lõike 5 muudatuse puhul on tegemist

tehnilise muudatusega, et viia määruse sõnastus kooskõlla VMS-i § 89 lõikes 2 sätestatuga.

Muudatusega täpsustatakse, et ka PPA võib pikaajalise viisa taotlemise menetluses nõuda

seadusliku esindaja notariaalset nõusolekut nii nagu seda kehtiv seadus võimaldab.

Määruse nr 82 § 11 lõikes 2 sätestatakse, et pikaajalise viisa andmise või selle andmisest

keeldumise peab haldusorgan otsustama 30 päeva jooksul, kui välisleping ei sätesta teisti.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt otsustab PPA pikaajalise viisa andmise või sellest keeldumise

Eestis 10 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmisest arvates. Samas välisesinduses

taotlemise korral tuleb konsulaarametnikul teha otsus pikaajalise viisa taotluse kohta 30

kalendripäeva jooksul. Eelnõuga ühtlustatakse PPA ja konsulaarametnike pikaajalise viisa

taotluse läbivaatamise tähtajad. Edaspidi peab PPA pikaajalise viisa taotluse kohta tegema

otsuse samuti kuni 30 päeva jooksul. Sarnaselt konsulaarametnikele on ka PPA ülesanne

pikaajalise viisa menetluse käigus välja selgitada ning hinnata, kas on täidetud VMS-is

sätestatud pikaajalise viisa andmise tingimused ning ei esine pikaajalise viisa andmisest

keeldumise aluseid. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on haldusorganil vaja

põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema poolt esitatud andmete usaldusväärsust

ning veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule

korrale. Selleks teostatakse menetluse käigus erinevaid toiminguid, hinnatakse põhjalikult

esitatud andmeid ja dokumente ning esitatakse välismaalasele vajadusel ka täiendavaid

järelpärimisi. Eelnõuga suureneb mõnevõrra pikaajalise viisa taotlemisel esitatavate andmete

ja dokumentide hulk, mille abil on võimalik hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna.

Muudatus annab PPA-le piisava aja asjaolude hindamiseks, võimaldab tõhusamalt ennetada

väärkasutust ning aitab kaasa turvalisuse, avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Muudatus

ei välista, et pikaajalise viisa taotluse osas tehakse otsus lühema aja jooksul kui 30 päeva. Ka

praegu on pikaajaliste viisade keskmine menetlustähtaeg lühem, kui seaduses sätestatud

maksimaalne aeg. Seejuures ei oma muudatus välismaalasele olulist negatiivset mõju, kuna

pikaajalise viisa taotluse menetluse ajal on välismaalase Eestis viibimine VMS § 623 kohaselt

seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. Seega, isegi kui haldusorganil on tarvis asjaolude

hindamiseks ja taotluse läbivaatamiseks senisest rohkem aega ning menetluse kestel

välismaalase seaduslik viibimisalus Eestis lõppeb, on tema riigis viibimine seaduslik kuni

otsuse tegemiseni.

Eelnõu § 6 punktiga 12 täiendatakse määruse nr 82 § 6 lõikega 62, millega sätestatakse, et kui

välismaalane taotleb pikaajalist viisat VMS-i § 911 lõike 13 alusel, lisab ta taotlusele omakäelise

kirjaliku selgituse, miks tal ei ole võimalik esitada pikaajalise viisa taotlust Eesti välisesindusele

ning selgituse asjaolusid tõendavad dokumendid. VMS-i § 911 lõike 13 kohaselt võib PPA-s

13

pikaajalist viisat taotleda ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval

põhjusel võimalus esitada pikaajalise viisa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui

tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele. VMS-i § 911 täiendati lõikega 13 VMS-i

muutmise eelnõuga. Seega viiakse muudatusega määrus nr 82 kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 6 punktiga 13 muudetakse määruse nr 82 § 6 lõiget 7. Muudatus tehakse mõistete

ühtlustamise ja õigusselguse eesmärgil. Kehtiva sätte kohaselt peab VMS-i § 624 lõike 1 alusel5

viisat taotlev välismaalane esitama iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise

eksperdikomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni taotluse

numbri. Määruses võetakse kasutusele sõna „eksperdikomisjon“ asemel sõna

„ekspertkomisjon“6. Samuti täpsustatakse, et VMS-i § 624 lõike 1 alusel viisat taotlev

välismaalane peab viisa taotlusele lisama ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.

Kehtivast sõnastusest saab välja lugeda, et välismaalane peab viisa taotlemisel esitama

ekspertkomisjoni esitatud taotluse numbri. Tegelikult ekspertkomisjon taotlust ei esita, taotlus

esitatakse ekspertkomisjonile ja kui see on esitatud, saab taotlus automaatselt numbri. Selleks

ajaks, kui välismaalane hakkab taotlema viisat, on tal olemas ekspertkomisjoni arvamus ja ta

lisab viisa taotlusele numbri, mille saab tema poolt ekspertkomisjonile esitatud taotlus.

Eelnõu § 6 punktidega 14 ja 15 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 82 § 6 lõige 8 ja lõike 11

punkt 4. Määruse nr 82 § 6 lõike 8 kohaselt võib iduettevõtte määratlusele vastavuse

ekspertkomisjoni arvamuse asemel välismaalane esitada tõendi VMS-i § 101 lõike 3 punkti 5

alusel valdkonna eest vastutava ministri määruse lisas loetletud programmis osalemise kohta.

Muudatus on vajalik, et viia määrus nr 82 kooskõlla teiste VMS-i alusel antud

rakendusaktidega. VMS-i § 101 lõike 3 punkti 5 alusel andis siseminister 16. jaanuaril 2024

määruse nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja

kord ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“, mis

jõustus 1. märtsil 2024. Uue määruse lisana ei ole kehtestatud loetelu programmidest, milles

osalemiseks võib haldusorgan anda iduettevõtlusega tegelevale välismaalasele viisa või

pikendada viisaga määratud viibimisaega ilma eksperdikomisjoni arvamuseta. Seega tuleb

vastava võimalusega säte kehtetuks tunnistada.

Kehtiva määruse nr 82 § 6 lõike 11 punkt 4 sätestab, et VMS-i § 625 lõike 1 alusel7 viisa

taotlemisel kaugtöö tegemiseks esitatakse taotleja õpingute- ja tööalase elukäigu kirjeldus.

Eelnõu § 4 punkti 22 muudatustega tuleb edaspidi kõikidel taotlejatel esitada viisa taotlemisel

andmed õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta. Seega puudub vajadus selle

erisuse sätestamiseks kaugtöö viisa taotlemise puhul.

Eelnõu § 6 punktiga 16 täiendatakse määruse nr 82 § 6 lõigetega 13–16, milles on loetletud

täiendavad dokumendid, mis välismaalasel tuleb pikaajalise viisa taotlemisel esitada. Samuti

sätestatakse erisused vastavate dokumentide esitamise nõudest. VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on

rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eesti saabumine ja siin viibimine oleks

kookõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele.

VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 kohaselt keeldutakse pikaajalise viisa andmisest, kui välismaalane

5 VMS-i § 624 lõike 1 kohaselt võib viisa iduettevõtlusega tegelemiseks anda, kui välismaalase Eestis viibimine

on seotud iduettevõtte loomise või selle arendamisega Eestis. Iduettevõtlusega tegelemiseks võib välismaalasele

anda lühiajalise või pikaajalise viisa. 6 Sama termin võeti kasutusele siseministri 16. jaanuari 2024 määruses nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte

määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning

nende esitamise nõuded“. 7 Sama.

14

võib kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Tulenevalt muutunud

julgeolekuolukorrast on haldusorganil vajalik põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka

tema poolt esitatud andmete usaldusväärsust ning veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased

ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale. Muuhulgas on haldusorganile riskide

hindamisel oluline omada teavet välismaalase varasema tegevuse kohta välisriigi luure- või

julgeolekuteenistustes või välisriigi relvajõududes. Seetõttu on haldusorganil vajalik vastavate

ohtude hindamiseks lõigetes 13–15 nimetatud dokumentide esitamine. Muudatusega

ühtlustatakse ka pikaajalise viisa ja elamisloa taotluses esitatavate dokumentide loetelu.

Lõigetes 13–15 nimetatud dokumendid esitab välismaalane juba praegu ka tähtajalise elamisloa

taotlemisel. Üldjuhul saabuvad välismaalased, kes soovivad Eestisse pikaajaliselt jääda, siia

esmalt viisa alusel, et riigis viibides elamisluba taotleda. Oluline on Eestisse pikemaajaliselt

elama asuda sooviva välismaalase taust välja selgitada võimalikult varases menetluses.

Lõikega 13 sätestatakse, et kui taotleja töötab või on töötanud välisriigi luure- või

julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi

luure- või julgeolekuteenistusega või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata,

esitatakse:

1) töö- ja teenistuskäiku tõendav dokument;

2) auastet tõendav dokument, kui taotlejal on auaste;

3) dokument, mis tõendab taotleja reservi arvamist või erru minemist, kui taotleja on reservi

arvatud või erru läinud.

Lõikega 14 sätestatakse, et kui taotleja on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses või

lepingulises teenistuses või on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt

reservi arvatud või erru läinud, esitatakse:

1) töö- ja teenistuskäiku tõendav dokument;

2) auastet tõendav dokument, kui taotlejal on auaste;

3) dokument, mis tõendab taotleja reservi arvamist või erru minemist, kui taotleja on reservi

arvatud või erru läinud.

Lõikega 15 sätestatakse, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene

Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi

territooriumil” artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti aktsepteeritud nimekirja kuuluv

taotleja, kes on teeninud välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud, esitab lisaks määruses

sätestatud dokumentidele töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi.

Lõikega 16 sätestatakse, et lõigetes 13–15 nimetatud dokumente ei pea esitama taotleja, kes on

NATO liikmesriigi kodanik. Samuti ei pea välismaalane lõigetes 13–15 nimetatud dokumente

esitama, kui need on juba esitatud varasema pikaajalise viisa taotlemise menetlemise käigus.

Seda põhjusel, et kui vastavad dokumendid on välismaalane haldusorganile juba esitanud

varasema menetluse raames ning asjaoludes muutusi ei ole, siis on ebamõistlik nõuda samade

dokumentide uuesti esitamist.

Lõigete 13–16 muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse ja

ühtlustatakse VMS-is sätestatud erinevatel alustel esitatavaid taotluste andmeid ning tuuakse

registri andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatusega viiakse määrus nr 82

kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 6 punktiga 17 täiendatakse määruse nr 82 § 7 lõiget 3 pärast sõna „koopiad“ sõnadega

„ja reisidokument esitatakse isiklikult viibimisaja pikendamise otsuse kättesaamisel“. VMS-i

15

§ 93 lõike 3 kohaselt võib välismaalane esitada viibimisaja pikendamise taotluse

elektrooniliselt, kui ta on varasema viisa või viibimisaja menetluses daktüloskopeeritud,

sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad kehtestatud nõuetele. Kui üldjuhul on

nõutav, et taotleja esitaks viibimisaja pikendamise taotlemisel reisidokumendi, siis

elektroonilise taotluse esitamise puhul on vajalik sätestada erand vastavast nõudest. Taotleja

võib elektroonilise taotluse esitamise korral esitada reisidokumendi koopia. Küll tuleb

originaaldokument esitada haldusorganile otsuse kättesaamisel, et haldusorganil oleks võimalik

veenduda dokumendi ehtsuses. Ühtlasi on dokument vajalik viisakleebise väljastamiseks,

kuivõrd viibimisaja pikendamise otsus vormistatakse viisakleebisena, mis paigaldatakse

reisidokumenti. Kehtiva määruse nr 82 § 5 lõikes 4 on sarnane erisus kehtestatud juba

pikaajalise viisa taotluse elektroonilise esitamise korral.

Eelnõu § 6 punktiga 18 täiendatakse määruse nr 82 § 7 lõikega 4, mille kohaselt juhul, kui

viibimisaja pikendamise otsuse kättesaamisel selgub, et reisidokument ei vasta elektrooniliselt

esitatud reisidokumendi koopiale ja § 3 lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele, tühistatakse viisaotsus

ja keeldutakse viisakleebise väljaandmisest. Sarnaselt viisa taotlemisele kehtestatakse ka

viibimisaja pikendamise menetluse puhul, et otsus tuleb tühistada ja viisakleebise

väljaandmisest keelduda, kui otsuse väljastamisel selgub, et reisidokument ei vasta

elektrooniliselt esitatud reisidokumendi koopiale. Tegemist on tehnilise muudatusega

õigusselguse tagamiseks, kuivõrd kehtiva VMS-i § 65 lõike 2 kohaselt tuleb viisa andmisest

keelduda või viisa tühistada, kui välismaalase reisidokument ei ole kehtiv, seda on võltsitud või

selles sisalduvad kanded on võltsitud. Samuti tuleb viisa andmisest keelduda või viisa tühistada,

kui on alus kahelda esitatud dokumentide ehtsuses või nende sisu õiguses.

Eelnõu § 6 punktiga 19 täiendatakse määruse nr 82 § 8 lõikega 21. Uue lõikega sätestatakse,

et kui viibimisaja pikendamise taotluse esitab taotleja esindaja, lisatakse taotlusele tema

esindusõigust tõendav dokument. VMS-i § 93 lõike 3 kohaselt võib välismaalane esitada

viibimisaja pikendamise taotluse esindaja kaudu, kui teda on varasema viisa või viibimisaja

pikendamise menetluses daktüloskopeeritud, sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja

vastavad kehtestatud nõuetele. VMS-i § 23 kohaselt, kui menetlustoimingut sooritatakse

esindaja kaudu, on esindaja kohustatud esindusõigust tõendama. Tegemist on tehnilise

muudatusega. Õigusselguse huvides sätestatakse, millise dokumendiga saab esindusõigust

tõendada.

Eelnõu § 6 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 82 § 8 lõige 7. Määruse nr 82 § 8

lõike 7 kohaselt võib ekspertkomisoni arvamuse andmete asemel välismaalane esitada tõendi

VMS-i § 101 lõike 3 punkti 5 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruse lisas loetletud

programmis osalemise kohta. Muudatuse põhjendus on toodud eelnõu § 6 punkti 14 selgituses.

Eelnõu § 6 punktiga 21 asendatakse määruse nr 82 § 81 lõikes 2 sõnad „taotlust ei esita taotleja

isiklikult“ sõnadega „taotluse esitab taotleja esindaja“. Muudatus tehakse õigusselguse

eesmärgil, et oleks üheselt selge, et kui taotluse esitab välismaalase esindaja, tuleb esitada

esindusõigust tõendav dokument.

Eelnõu § 6 punktidega 22 ja 26 täiendatakse määruse nr 82 § 9 lõiget 1 punktidega 101 (punkt

22) ja 231–234 (punkt 26). Määruse nr 82 § 9 lõige 1 sätestab andmed, mis tuleb esitada

pikaajalise viisa taotlemisel.

Uue punkti 101 kohaselt tuleb pikaajalise viisa taotlemisel esitada andmed taotleja õppimise,

töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta. VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on rändemenetluse

16

eesmärk tagada, et välismaalase Eesti saabumine ja siin viibimine oleks kookõlas avalike

huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. VMS-i § 65 lõike 2

punkti 6 kohaselt keeldutakse pikaajalise viisa andmisest, kui välismaalane võib kujutada ohtu

avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. VMS-i § 65

lõike 2 punkti 7 kohaselt keeldutakse viisa andmisest, kui on põhjendatud alus kahelda

välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste

usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu.

Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on haldusorganil vaja põhjalikumalt hinnata nii

taotleja tausta kui ka tema poolt esitatud andmete usaldusväärsust ning veenduda, et Eestisse

saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale. Taotleja

elulooandmed võimaldavad haldusorganil välja selgitada menetluses tähtsust omavaid

asjaolusid ning hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna. Muudatusega ühtlustatakse

ka pikaajalise viisa ja elamisloa taotluses esitatavaid andmeid. Kehtiva korra kohaselt peab

taotleja esitama oma elulooandmed tähtajalise elamisloa taotlemisel. Pikaajalise viisa

taotlemisel tuleb praegu esitada üksnes andmed oma viimase tööandja või õppeasutuse kohta.

Üldjuhul saabuvad välismaalased, kes soovivad Eestisse pikaajaliselt jääda, siia esmalt viisa

alusel, et riigis viibides elamisluba taotleda. Seetõttu on oluline Eestisse pikemaajaliselt elama

asuda sooviva välismaalase taust ja asjaolud välja selgitada võimalikult varases menetluses.

Seega tuleb muudatuse järgselt taotlejal esitada oma elulooandmed juba pikaajalise viisa

taotlemisel.

Uue punkti 231 kohaselt tuleb esitada andmed ka taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise

kohta. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 5, mille kohaselt tuleb edaspidi pikaajalise viisa

taotlemisel esitada tõend välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta. Muudatuse põhjendused

on esitatud eelnõu § 6 punktis 5. Muudatusega ühtlustatakse ka pikaajalise viisa ja elamisloa

taotluses esitatavaid andmeid. Kehtiva korra kohaselt peab välismaalane esitama andmed

kriminaalkorras karistamise kohta elamisloa taotlemisel. Üldjuhul saabuvad välismaalased, kes

soovivad Eestisse pikaajaliselt jääda, siia esmalt viisa alusel, et riigis viibides elamisluba

taotleda. Seetõttu on oluline Eestisse pikemaajaliselt elama asuda sooviva välismaalase taust ja

asjaolud välja selgitada võimalikult varases menetluses. Seetõttu tuleb muudatuse järgselt

taotlejal esitada oma elulooandmed juba pikaajalise viisa taotlemisel.

Punkti 232 kohaselt peab edaspidi pikaajalise viisa taotlemisel esitama andmed selle kohta, kas

taotlejal on lähedasi sugulasi või perekonnaliikmeid. VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on

rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eesti saabumine ja siin viibimine oleks

kookõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele.

VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 kohaselt keeldutakse pikaajalise viisa andmisest, kui välismaalane

võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva

tervisele. VMS-i § 65 lõike 2 punkti 7 kohaselt keeldutakse viisa andmisest, kui on põhjendatud

alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses,

tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa

kehtivusaja lõppu. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on haldusorganil vaja

põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema poolt esitatud andmete usaldusväärsust

ning veenduda, et Eestisse saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või

avalikule korrale. Andmed taotleja lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete kohta

võimaldavad haldusorganil välja selgitada menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ning hinnata

taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna. Muudatusega ühtlustatakse ka pikaajalise viisa ja

elamisloa taotluses esitatavaid andmeid. Kehtiva korra kohaselt peab taotleja esitama oma

perekonnaliikmete andmed tähtajalise elamisloa taotlemisel. Üldjuhul saabuvad välismaalased,

kes soovivad Eestisse pikaajaliselt jääda, siia esmalt viisa alusel, et riigis viibides elamisluba

17

taotleda. Seetõttu on oluline Eestisse pikemaajaliselt elama asuda sooviva välismaalase taust ja

temaga seonduvad asjaolud välja selgitada võimalikult varases menetluses. Seetõttu tuleb

muudatuse järgselt taotlejal esitada oma lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete andmed juba

pikaajalise viisa taotlemisel. Sarnaselt elamisloa menetlusele tuleb andmed lähedaste sugulaste

ja perekonnaliikmete kohta esitada vähemalt järgmiste nii elus kui surnud olevate lähedaste

sugulaste ja perekonnaliikmete kohta: vanemad, alaealised lapsed, täisealised lapsed, kes ei ole

terviseseisundi või puude tõttu suutelised iseseisvalt toime tulema, abikaasa või registreeritud

elukaaslane.

Punktide 233–234 kohaselt peab välismaalane edaspidi pikaajalise viisa taotlemisel esitama:

1) andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes kohustuslikus

ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi, osaleb või on

osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud luure- või

julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või töötab või

on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses;

2) andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse,

terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse

kuuluvate või kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või

äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või

lõhkematerjaliga või oskab neid käsitleda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo veendumuste alusel;

Muudatused on seotud eelnõu § 6 punktiga 16, milles on esitatud ka muudatuse põhjendused.

Muudatusega ühtlustatakse muu hulgas pikaajalise viisa ja elamisloa taotluses esitatavaid

andmeid. Punktides 233–234 nimetatud andmed peab taotleja esitama ka tähtajalise elamisloa

taotlemisel.

Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse ja ühtlustatakse VMS-

is sätestatud erinevatel alustel esitatavaid taotluste andmeid ning tuuakse registri

andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatusega viiakse määrus nr 82

kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 6 punktiga 23 täiendatakse määruse nr 82 § 9 lõike 1 punkti 11 pärast sõnu „taotleja

e-posti aadress“ sõnadega „, sotsiaalmeedia kontod“. Määruse nr 82 § 9 lõige 1 sätestab loetelu

andmetest, mis tuleb esitada pikaajalise viisa taotlemisel. Loetelu kontaktandmete punkti

täiendatakse taotleja sotsiaalmeedia kontode andmetega. Sotsiaalmeedia konto andmed

võimaldavad haldusorganil välja selgitada menetluses tähtsust omavaid asjaolusid. VMS-i § 13

lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eestisse saabumine ja siin

viibimine oleks kookõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse

vajadusele. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on haldusorganil vajalik põhjalikumalt

hinnata nii taotleja tausta kui ka tema poolt esitatud andmete usaldusväärsust ning veenduda, et

Eestisse saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale.

Muudatusega ühtlustatakse ka pikaajalise viisa ja elamisloa taotlemisel esitatavaid andmeid.

Sotsiaalmeediakonto andmed peab taotleja eelnõu § 7 punkti 63 kohaselt edaspidi esitama ka

tähtajalise elamisloa taotlemisel. Üldjuhul saabuvad välismaalased, kes soovivad Eestisse

pikaajaliselt jääda, siia esmalt viisa alusel, et riigis viibides elamisluba taotleda. Oluline on

Eestisse pikemaajaliselt elama asuda sooviva välismaalase taust ja asjaolud välja selgitada

võimalikult varases menetluses.

18

Eelnõu § 6 punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 82 § 9 lõike 1 punkt 13. Määruse

nr 82 § 9 lõike 1 punkti 13 kohaselt tuleb pikaajalise viisa taotlemise korral muu hulgas esitada

andmed taotleja elukohariigis või asukohariigis asuva viimase tööandja või õppeasutuse kohta,

sealhulgas nimi, telefoninumber, aadress ja ametikoht. Eelnõu § 6 punkti 22 muudatuste

kohaselt tuleb edaspidi kõikidel taotlejatel esitada viisa taotlemisel andmed õppimise, töötamise

ja muude oluliste asjaolude kohta. Seega on varasema tööandja või õppeasutuse andmete

esitamine edaspidi kaetud elulooandmete esitamisega.

Eelnõu § 6 punktiga 25 muudetakse määruse § 82 § 9 lõiget 1 punkti 14. Suurbritannia ja

Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest

väljaastumise lepingu8 (edaspidi väljaastumisleping) kohaselt on vaba liikumise õigus

samaväärselt liidu kodanikele ka lepinguga kaetud Ühendkuningriigi kodanikel ja nende

perekonnaliikmetel. Selleks, et tuvastada, kas taotlejal on Ühendkuningriigi kodaniku

perekonnaliikmena õigus taotleda viisat sarnaselt EL kodanike perekonnaliikmetele Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ9 alusel, muudeti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrusega (EL) 2023/266710 lühiajalise viisa taotlusankeeti. Muudatuse tulemusena küsitakse

lühiajalise viisa taotlemisel lisaks Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi

Konföderatsiooni kodanikust perekonnaliikme isikuandmetele ja perekondlikule suhtele ka

seda, kas viisataotlejal on perekondlikke suhteid Ühendkuningriigi kodanikuga, kes on

soodustatud isik väljaastumislepingu alusel. Kõnesoleva määruse muudatusega nähakse ette, et

samad andmed tuleb esitada ka pikaajalise viisa taotlemisel. Muudatusega ühtlustatakse

pikaajalise viisa taotlemisel esitatavate andmete loetelu lühiajalise viisa taotlemisel esitatavate

andmetega. Muudatus on tehniline ning tehakse õigusselguse eesmärgil, kuna juba kehtiva

Euroopa Liidu kodaniku seaduse (edaspidi ELKS) kohaselt kohaldatakse ELKS-i

Ühendkuningriigi kodanikele, kellel oli elamisõigus või kes omandas elamisõiguse Eestis 2021.

aasta 31. märtsi seisuga. Samuti kohaldatakse ELKS-i nende Ühendkuningriigi kodanike

perekonnaliikmetele.

Eelnõu § 6 punktiga 27 täiendatakse määruse nr 82 § 9 lõigetega 3–7. Muudatused on seotud

eelnõu § 6 punktidega 22 ja 26 ning eelnõu § 11 punktiga 16. Muudatusega sätestatakse

täiendavad andmed, mis välismaalasel tuleb pikaajalise viisa taotlemisel esitada, kui tal on

lähedasi sugulasi või perekonnaliikmeid (lõige 3) või kui välismaalane on teeninud välisriigi

relvajõududes või töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistustes (lõige 4). Samuti

sätestatakse erisused, millisel juhul ei ole eelloetletud andmete (lõige 6 ja 7) või elulooandmete

(lõige 5) esitamine nõutud.

Lõikega 3 sätestatakse, et kui välismaalasel, kes taotleb pikaajalist viisat, on lähedasi sugulasi

ja perekonnaliikmeid, esitab ta lisaks määruses sätestatud andmetele oma lähedaste sugulaste

ja perekonnaliikmete kohta järgmised andmed:

1) suhe taotlejaga;

8 Nõukogu leping 2019/C 384 I/ET. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja

nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust

(EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ,

75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜEMPs kohaldatav tekst. 10 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2023/2667, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruseid (EÜ) nr 767/2008, (EÜ) nr 810/2009 ja (EL) 2017/2226, nõukogu määruseid (EÜ) nr 693/2003 ja (EÜ)

nr 694/2003 ning Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni seoses viisamenetluse digitaliseerimisega (ELT

L, 7.12.2023, lk 1-43).

19

2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul

välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht;

3) eesnimi või -nimed;

4) perekonnanimi või -nimed;

5) sugu;

6) Eesti isikukood või sünniaeg;

7) kodakondsus või kodakondsused;

8) sünnikoht riigi täpsusega;

9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või

alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber.

Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 26, milles on esitatud muudatuse põhjendused.

Lõikega 4 sätestatakse, et kui taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas

kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi või

kes töötab või on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või

olnud seotud muul viisil või kes osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool

Eestit või kes töötab või on töötanud mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses,

esitab lisaks määruses sätestatud andmetele järgmised andmed:

1) õppimine sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse nimetus ja

auaste;

2) kuulumine relvajõudude reservi, sealhulgas riik ja põhjus;

3) osavõtt sõjaväelistest operatsioonidest teiste riikide territooriumil, sealhulgas riik, osalemise

aeg, üksuse nimetus ja selle number, missiooni nimetus või selgitus, teenistuskoht,

teenistusülesanded;

4) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse, organisatsiooni või üksuse nimetus,

aadress, teenistus- või ametikoht, teenistusülesanded, asutuse tegevusvaldkond, teenistuse või

töötamise periood, sõjaväepileti number ja väljaandmise aeg.

Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 26, milles on esitatud muudatuse põhjendused.

Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse ja ühtlustatakse VMS-

is sätestatud erinevatel alustel esitatavaid taotluste andmeid ning tuuakse andmekogude

andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatusega viiakse määrus nr 82

kooskõlla seadusega.

Lõikes 5 sätestatakse, et elulooandmete esitamist ei nõuta, kui andmed on esitatud varasemalt

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või pikaajalise viisa taotlemisel ja need

ei ole pärast eelmise välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või pikaajalise

viisa taotluse esitamist muutunud. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 22 ja eelnõu § 11

punktiga 16, millega sätestatakse tööandjale kohustus esitada välismaalase elulooandmed

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetluses ning välismaalasele kohustus esitada

need andmed pikaajalise viisa taotlemisel. Kui välismaalane taotleb pikaajalist viisat

lühiajaliseks töötamiseks, peab tema töötamine olema eelnevalt PPA juures registreeritud.

Kuivõrd välismaalase peab lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetluse raames juba

oma eluloolised andmed haldusorganile esitama, ei ole mõistlik nõuda, et ta neid andmeid

uuesti haldusorganile pikaajalise viisa taotlemisel esitaks. Samuti ei ole mõistlik nõuda

elulooandmete uuesti esitamist, kui taotleja on need juba varasema pikaajalise viisa taotlemise

menetlemisel esitanud. VMS § 60 kohaselt antakse pikaajaline viisa kuni 12-kuulise

kehtivusega ning kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei tohi ületada 548 päeva 730 päeva

jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti. Antava viisa kehtivusaja otsustab haldusorgan lähtuvalt

taotluse asjaoludest. Praktikas on juhtumeid, kus välismaalane järjestikku pikendab oma

20

viibimisaega Eestis pikaajalise viisa alusel. Samas ei pruugi välismaalase eluloolised andmed

olla muutunud. Sellistel puhkudel, kui taotleja on juba esitanud haldusorganile elulooandmed

ning need ei ole pärast seda muutnud, ei ole mõistlik taotlejalt nõuda nende uuesti esitamist.

Lõikes 6 sätestatakse erisus, et välisriigi relvajõududes teenimise ja luure või

julgeolekuteenistuses töötamise andmeid ei pea esitama taotleja, kes on NATO liikmesriigi

kodanik.

Lõikes 7 sätestatakse, et pereliikmete ja lähedaste sugulaste ning välisriigi relvajõududes

teenimise ja luure- või julgeolekuteenistuses töötamise andmete esitamist ei nõuta, kui andmed

on esitatud varasemalt pikaajalise viisa taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise pikaajalise viisa

taotluse esitamist muutunud. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 26. Kui vastavad andmed

on välismaalane haldusorganile juba esitanud varasema menetluse raames ning andmetes

muutusi ei ole, siis on ebamõistlik nõude samade andmete uuesti esitamist.

Eelnõu § 6 punktiga 28 täiendatakse määruse nr 82 § 10 punkti 4 pärast sõna „isanimi“

sõnadega „, kui see on kantud taotleja reisidokumenti“. Pikaajalise viisa menetluses on oluline

isik tuvastada. Teatud kultuuriruumides on isanimi osa isiku nimest. Selliste riikide kodanike

puhul on isanimi märgitud ka isiku reisidokumenti. Kuivõrd haldusorgani jaoks on oluline just

selliste riikide kodanike isanimi, siis on mõistlik sätestada, et isanime esitamine on vajalik

üksnes siis, kui see on kantud taotleja reisidokumenti. Juhul, kui isanimi ei ole reisidokumenti

kantud, ei ole taotleja isa nime esitamine tarvilik.

Eelnõu § 6 punktiga 29 täiendatakse määruse nr 82 § 101 lõiget 1 punktiga 21. Kehtiv määruse

nr 82 § 101 lõige 1 sätestab loetelu andmetest, mida välismaalane peab haldusorganile esitama,

kui ta taotleb tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse

vormistamist. Seda loetelu täiendatakse välismaalase kodakondsuse andmetega. VMS-i § 911

kohaselt võib tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva viibimisõiguse Eestis

vormistada pikaajalise viisana. VMS § 98 sätestab, et viisa andmine vormistatakse viisakleebise

kandmisega välismaalase reisidokumenti. Seega arvestades eeltoodut ning viisaeeskirja11

artiklis 27 sätestatut, mis näeb ette viisakleebise masinloetav ala täidetakse nagu see on ette

nähtud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) dokumendi 930312 2. osas,

tuleb ka tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse

vormistamisel kodakondsuse andmed taotlejalt koguda ning viisakleebisele kanda. Eelnevast

tulenevalt on vaja kodakondsuse andmed taotlejalt koguda. Kuivõrd kodakondsuse andmed

võivad olla pärast elamisloa taotluse esitamist muutunud ning need on vaja enne viisakleebisele

kandmist üle kontrollida.

Eelnõu § 6 punktiga 30 asendatakse määruse nr 82 § 101 lõike 1 punktis 3 sõna „isikukood“

sõnaga „sünniaeg“. Kehtiv määruse nr 82 § 101 lõige 1 sätestab loetelu andmetest, mida

välismaalane peab haldusorganile esitama, kui ta taotleb tähtajalise elamisloa kehtivuse

lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse vormistamist. Kehtiva korra kohaselt peab

välismaalane esitama oma isikukoodi, kuid mitte sünniaja. Arvestades eelnõu § 6 punktis 29

toodud põhjendusi, tuleb viisakleebisele kanda isiku sünniaeg, kuid mitte isikukood. Kuigi

isikukoodist on võimalik tuletada välismaalase sünniaeg, nõuaks see tehnilisi arendusi

viisaregistris. Eelnevast tulenevalt ei küsita välismaalaselt muudatuste järgselt enam tema

isikukoodi, vaid üksnes sünniaega.

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse

ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58. 12 Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) dokument 9303.

21

Eelnõu § 6 punktiga 31 asendatakse määruse nr 82 § 102 lõikes 1 sõnad „kümme tööpäeva“

sõnadega „30 päeva“. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 11, millega ühtlustatakse PPA-

s ja välisesinduses pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise tähtajad. Kuna muudatuse järgselt on

pikaajalise viisa menetlustähtaeg nii välisesinduses kui ka PPA-s taotlemisel 30 päeva, siis tuleb

PPA-s taotlemisel edaspidi esitada pikaajalise viisa taotlus hiljemalt 30 päeva enne viibimisaja

lõppemist. Seeläbi on tagatud, et otsus pikaajalise viisa andmise või selle andmisest keeldumise

kohta tehakse välismaalase seadusliku viibimisaja jooksul.

Eelnõu § 6 punktiga 32 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 82 § 11 lõiked 3 ja 4. Muudus on

seotud eelnõu § 6 punktiga 11, millega ühtlustatakse PPA-s ja välisesinduses pikaajalise viisa

taotluse läbivaatamise tähtajad. Kuna muudatuse järgselt on pikaajalise viisa menetlustähtaeg

nii välisesinduses kui ka PPA-s taotlemisel 30 päeva, siis ei ole lõigetes 3 ja 4 sätestatud

erisused pikaajalise viisa menetlustähtaja osas enam vajalikud.

Eelnõu § 6 punktiga 33 täiendatakse määruse nr 82 § 11 lõikega 5, milles sätestatakse et

haldusorgan võib taotluse läbivaatamise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada kuni 30 päeva

võrra. Muudatus tehakse õigusselguse huvides. Ka kehtiva VMS § 34 kohaselt võib

haldusorgan menetlustähtaega pikendada, kui menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamine või tõendite kogumine ei ole võimalik sätestatud menetlustähtaja jooksul.

Praktikas on juhtumeid, kui välismaalase taotlusega seonduvad asjaolud vajavad täiendavat

läbivaatamist. Taotleja huvides on, et haldusorganil oleks vajaduse korral võimalik

menetlusaega pikendada asjaolude selgitamiseks. Seda seetõttu, et kahtluste esinemise korral

võib haldusorgan viisa andmisest keelduda. Nagu Tallinna Ringkonnakohus on 01.09.2022

kohtuotsuses nr 3-21-190313 sedastanud, ei ole viisamenetluse puhul tegemist menetlusega, kus

kõrvaldamata kahtlusi tuleks igal juhul tõlgendada taotleja kasuks. Kui haldusorganil on tarvilik

täiendavalt asjaolusid selgitada esinevate kahtluste kõrvaldamiseks, on taotleja huvides seda

võimaldada. Määruses täpsustatakse täiendavalt, et taotluse läbivaatamise tähtaja

pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast tuleb haldusorganil teavitada taotlejat

viivitamata kirjalikult.

Eelnõu § 6 punktiga 34 asendatakse määruse nr 82 § 15 lõikes 7 arv „0,75“ arvuga „0,60“.

Määruse nr 82 § 15 sätestab piisavate rahaliste vahendite määra. Lõike 7 esimese lause kohaselt

on juhul, kui välismaalane taotleb või omab viisat kaugtöö tegemiseks asukohast sõltumatu

töötajana (edaspidi diginomaad), piisavate rahaliste vahendite määr 0,75-kordne

sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava

päeva kohta. Muudatusega alandatakse piisavate rahaliste vahendite määra ja uueks määraks

kehtestatakse 0,60-kordne toimetulekupiir iga Eestis viibitava päeva kohta. Kehtiva määruse

kohaselt nõutava sissetuleku määra puhul on Eestis diginomaadidelt nõutav sissetuleku määr

EL liikmesriikidest kõige kõrgem.

Tabel 1. Diginomaadi igakuise sissetuleku nõuded EL liimesriikides

(allikas: VisaGuide.World)

Hispaania 2140 eurot Malta 2700 eurot

Rumeenia 3300 eurot Hispaania 2160 eurot

Tsehhi 2500 eurot Läti 3432 eurot

Horvaatia 2539 eurot Ungari 2000 eurot

Portugal 3040 eurot Kreeka 2500 eurot

13 TLRKo, 01.09.2022, 3-21-1903, p 13.

22

Itaalia 2500 eurot Eesti 4500 eurot

Ka hinnataset arvestades on Eestis diginomaadidelt nõutav sissetuleku määr oluliselt kõrgem

kui teistel riikidel. Lätiga võrreldes on see Eestis suurusjärgus 15% suurem, ülejäänud riikide

keskmisest aga 50-60% kõrgem.

Tabel 2. Diginomaadi sissetuleku nõue korrigeerituna palga ja hinnatasemega (allikas:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

Kehtiv sissetuleku nõue on saanud oluliseks takistuseks diginomaadide Eestisse tulekukul.

Hinnanguliselt on diginomaadide seniseks panuseks Eestis majandusse 12–19 miljonit eurot

ning nad on oluliseks panustajaks Eesti turismisektori lisandväärtuse kasvus ja teenuste

ekspordis. Arvestades kaugtöö tegijate panust Eesti majandusse, on mõistlik viia nende igakuise

sissetuleku nõue teiste EL liikmesriikidega sarnasemale tasemele. Samas, kuna tegemist on

isikutega, kellel puudub Eestiga otsene side (kutsuja näol) ning võttes arvesse, et neile

väljastatav viisa võimaldab Eestis viibida pikemaajaliselt kuni aasta, on võimaliku

väärkasutamise ennetamiseks mõistlik jätta nõutava sissetuleku määr selliseks, et see oleks

jätkuvalt pigem kõrge võrreldes teiste EL liikmesriikidega.

Eelnõu §-ga 7 muudetakse määrust nr 7.

Eelnõu § 7 punktiga 1 asendatakse määruse preambulis asendatakse tekstiosa „ punktide 1, 2,

7 ja 8“ tekstiosaga „§ 224 lõike 1 punktide 1, 2 ja 7–9“. Muudatus on seotud VMS-i muutmise

eelnõuga, millega lisatakse VMS-i § 224 lõikesse 1 volitusnorm, mis võimaldab reguleerida

töötukassa loa taotlemise korda ja tähtaega ning taotluses esitatavate andmete ja taotlusele

lisatavate tõendite loetelu valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Muudatusega viiakse

määruse nr 7 preambul kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 7 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 7 § 3 lõige 1 sõnastust ning täpsustatakse, et

kõnesoleva määruse alusel esitatud elamisloa taotlus peab olema täidetud loetavalt ja üheselt

mõistetavalt. Muudatus on tehniline ja tehakse teiste VMS-i alusel antud rakendusaktidega

sõnastuse ühtlustamise ning õigusselguse eesmärgil. Analoogne sõnastus on näiteks juba

kasutusel kehtiva määruse nr 82 § 2 lõikes 2 ja määruse nr 64 § 2 lõikes 1.

Eelnõu § 7 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 7 § 3 lõiget 7 pärast sõna „leping“ sõnadega

„või ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik“.

Kehtiva määruse nr 7 § 3 lõike 7 kohaselt kinnitab taotleja taotluse allkirjastamisega, et tal on

VMS-i §-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse leping. Muudatusega

23

täpsustatakse, et isik võib olla ka ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku

ravikindlustusega kindlustatud isik. Seda näiteks juhul, kui ta juba töötab Eestis. Topelt

ravikulude kindlustust välismaalaselt ei nõuta. Määruse muudatuse puhul ei ole tegemist

elamisloamenetluse uuendusega, vaid määrus viiakse kooskõlla VMS-i § 120 lõikega 9 ja

praktikas toimuvaga.

Eelnõu § 7 punktiga 4 muudetakse määruse nr 7 § 5 lõige 4. Määruse nr 7 § 5 lõike 4 kohaselt

annab välismaalane oma allkirjanäidise tähtajalise elamisloa andmise menetluse käigus, kui

PPA algatab elamisloa menetluse VMS-i §-s 2103 alusel ja kui taotluse esitamine ei ole

haldusorgani poolt nõutud. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega lisatakse

VMS-i § 213 lõige 13, mille kohaselt algatab PPA VMS-i § 2103 alusel tähtajalise elamisloa

menetluse ilma välismaalase tähtajalise elamisloa taotluseta. Muudatusega viiakse määrus nr 7

kooskõlla seadusega ja reguleeritakse allkirjanäidise andmine juhul, kui isik ei ole tähtajalise

elamisloa taotlust esitanud. Sellisel juhul annab välismaalane oma allkirjanäidise tähtajalise

elamisloa menetluse käigus.

Eelnõu § 7 punktiga 5 asendatakse määruse nr 7 § 8 lõikes 3 sõna „isikul“ sõnaga

„välismaalasel“. VMS-i § 215 kohaselt esitab välismaalane reeglina tähtajalise elamisloa

taotluse Eesti välisesindusele. VMS-i § 216 kohaselt võib välismaalane teatud juhtudel esitada

tähtajalise elamisloa taotluse PPA-le14. Kehtiva määruse nr 7 § 8 lõike 3 kohaselt, kui

välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse PPA-le VMS-i § 216 lõike 1 punktis 2

nimetatud juhul, peab ta lisama taotlusele põhjendused, miks tal ei ole võimalik esitada

tähtajalise elamisloa taotlust Eesti välisesindusele ning asjaolusid tõendavate dokumentide

koopiad. Kuna Eesti tähtajalist elamisluba saab taotleda üksnes välismaalane, siis on õigem

kasutada sättes sõna „isik“ asemel sõna „välismaalane“. Muudatus on tehniline ja tehakse

õigusselguse eesmärgil.

Eelnõu § 7 punktiga 6 jäetakse määruse nr 7 § 8 lõike 5 esimest lausest välja sõna „andmise“

ja täiendatakse lauset pärast sõna „isikusamasust“ sõnaga „tähtajalise“. Kehtiva määruse nr 7

§ 8 lõike 5 kohaselt, kui tähtajalise elamisloa andmise menetlus on algatatud VMS-i § 2103

alusel, tuvastatakse välismaalase isik või kontrollitakse tema isikusamasust elamisloa

menetluse käigus ning võetakse biomeetrilised andmed, kui see on nõutud, haldusorganis.

Muudatus on tehniline ja sellega täpsustatakse sätte sõnastust. Sõna „andmise“ jäetakse välja

põhjusel, et sätte sõnastusest ei tekiks välismaalasel ootust, et elamisloamenetluse, mis on

algatatud VMS-i § 2103 alusel, ainus tulem saabki olla elamisloa andmine. Tegelikult on ka

selle elamisloa menetluse tulemusel võimalik jõuda elamisloa andmisest keeldumise otsuseni.

Sätte täiendamine sõnaga „tähtajalise“ tehakse ühtlustamise eesmärgil, et oleks üheselt

arusaadav, et tegemist on tähtajalise elamisloa menetluse käigus tehtud toimingutega.

Eelnõu § 7 punktidega 7, 9–11, 13, 26–29, 39, 41, 43–46, 52–55 ja 59 täiendatakse määruse

nr 7 § 9 lõiget 1 punktiga 6, § 11 lõiget 1 punktiga 6, § 12 lõiget 1 punktiga 5, § 13 lõiget 1

punktiga 21, § 14 lõiget 1 punktidega 3 ja 4, § 16 lõiget 1 punktiga 5, § 17 punktiga 4, § 19

punktiga 4, § 20 lõiget 1 punktiga 3, § 29 lõiget 1 punktiga 4, § 31 lõiget 1 punktiga 4, § 32

lõiget 1 punktiga 4, § 33 lõiget 1 punktiga 3, § 34 lõiget 1 punktiga 3, § 35 lõiget 1 punktiga 5,

§ 36 lõiget 1 punktiga 4, § 39 punktiga 3, § 40 punktiga 3 ning § 46 lõiget 1 punktiga 3. Määruse

nr 7 § 9 lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise

14 VMS-i § 216 lõike 1 kohaselt võib PPA-st tähtajalist elamisluba taotleda:

1) välismaalane, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus;

2) ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada tähtajalise

elamisloa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele.

24

korral elama asumiseks alaliselt Eestis elava abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, § 11

lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral

vanema või vanavanema elama asumiseks täisealise lapse või lapselapse juurde, § 12 lõige 1

sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral

eestkostetava elama asumiseks eestkostja juurde, § 13 lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest,

mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral õppimiseks, § 14 lõige 1 sätestab loetelu

dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral töötamiseks, § 16 lõige

1 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral

ettevõtluseks, § 17 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada suurinvestoril tähtajalise

elamisloa taotlemise korral ettevõtluseks, § 19 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada

tähtajalise elamisloa taotlemise korral välislepingu alusel, § 20 lõige 1 sätestab loetelu

dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral püsivalt Eestisse elama

asumiseks, § 29 lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa

pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud elama asumiseks alaliselt

Eestis elava abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, § 31 lõige 1 sätestab loetelu

dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui

tähtajaline elamisluba on antud vanema või vanavanema elama asumiseks alaliselt Eestis elava

täisealise lapse või lapselapse juurde, § 32 lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb

esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud

eestkostetava elama asumiseks alaliselt Eestis elava eestkostja juurde, § 33 lõige 1 sätestab

loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral,

kui tähtajaline elamisluba on antud õppimiseks, § 34 lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest,

mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba

on antud töötamiseks, § 35 lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise

elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud ettevõtluseks, §

36 lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise

taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud ettevõtluseks suurinvestorile, § 39

sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise

korral, kui tähtajaline elamisluba on antud välislepingu alusel, § 40 sätestab loetelu

dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui

tähtajaline elamisluba on antud püsivalt Eestis elamiseks ja § 46 lõige 1 sätestab loetelu

dokumentidest, mis tuleb esitada pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise

korral.

Esitamisele kuuluvate dokumentide loetelu täiendatakse kõigis nimetatud sätetes dokumendiga

taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue kuu jooksul,

millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad. Praktikas küsib PPA

tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlejatelt üldjuhul sissetuleku tõendamiseks

pangakonto väljavõtet viimase kuue kohta. Vastava dokumendi põhjal on haldusorganil

võimalik hinnata taotleja rahaliste vahendite olukorda. Samuti kontrollida, kas taotleja elab

püsivalt Eestis. Muudatusega viiakse määruse sõnastus kooskõlla praktikaga ning muudatus

tehakse õigusselguse eesmärgil.

Lisaks täiendatakse eelnõu § 7 punktiga 13 määruse nr 7 § 14 lõiget 1 punktiga 4, mille

kohaselt tuleb tähtajalise elamisloa taotlemise korral töötamiseks esitada VMS-i tähenduses

välismaalase Eestis töötamist tõendav dokument. Selliseks dokumendiks võib näiteks olla

tööleping, tööandja kinnitus siduva tööpakkumise osa, võlaõiguslik leping. Eeltoodud määruse

muudatuse puhul ei ole tegemist elamisloa menetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse

kooskõlla praktikas toimuvaga. Ka seda dokumenti küsitakse praegu praktikas töötamise

eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlejalt. Muudatuse tulemusena on taotlejal edaspidi olemas

25

teadmine, et vastav dokument tuleb taotlemisel esitada. Muudatus tehakse õigusselguse

eesmärgil.

Eelnõu § 7 punktiga 8 täiendatakse määruse nr 7 § 9 lõike 2 punkti 4 pärast sõnu

„perekonnanimi või -nimed“ sõnaga „kodakondsus“. Määruse nr 7 § 9 lõige 2 sätestab loetelu

andmetest, mis peavad nähtuma abikaasa kutselt, kelle juurde elama asumiseks elamisluba

taotletakse. Punkti 4 kohaselt peavad kutselt nähtuma andmed kutsuja välisriigis sõlmitud

varasemate abielude kohta, sealhulgas endise abikaasa või registreeritud elukaaslase eesnimi

või -nimed ja perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg ja abielu või

registreeritud kooselu kestus. Muudatusega täiendatakse seda loetelu selliselt, et esitada tuleb

andmed ka kutsuja endise abikaasa või registreeritud elukaaslase kodakondsuse kohta.

Muudatus on vajalik, et haldusorganil oleks võimalik hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid

tervikuna.

Eelnõu § 7 punktiga 12 täiendatakse määruse nr 7 § 14 lõike 1 sissejuhatavat osa pärast

tekstiosa „punkti 4“ tekstiosaga „või § 1762“. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktide 13 ja 15

muudatusega, millega tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõige 22 ja mille kohaselt esitab

välismaalane, kes taotleb elamisluba lühiajaliseks töötamiseks VMS-i § 1762 alusel PPA-le

töölepingu. Eelnõu § 7 punktiga 13 täiendatakse määruse nr 7 § 14 lõikes 1 sätestatud loetelu

dokumentidest, mis tuleb esitada, kui välismaalane taotleb elamisluba töötamiseks VMS-i

§ 118 lõike 4 alusel. Muudatustega ühtlustatakse määruse nr 7 teksti ja viiakse tähtajalise

elamisloa töötamiseks taotlemisel nõutavad dokumendid kokku ühte sättesse. Muudatus

tehakse õigusselguse eesmärgil.

Eelnõu § 7 punktiga 14 jäetakse määruse nr 7 § 14 lõikest 2 välja sõnad „ning Eesti Töötukassa

loa töökoha täitmiseks välismaalasega“. Kehtiva sätte kohaselt esitab tööandja, kes soovib

välismaalast tööle võtta, PPA-le kirjaliku kutse välismaalase tööle võtmise kohta tähtajalise

elamisloa töötamiseks saamiseks ning Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) loa töökoha

täitmiseks välismaalasega. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega

täiendatakse VMS-i § 177 lõigetega 6 ja 7 ning millega sätestatakse PPA ja töötukassa

andmevahetuse õiguslikud alused. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla seadusega.

Muudatuse tulemusena ei pea tööandja enam PPA-le eraldi töötukassa luba edastama, vaid PPA

saab vajalikud andmed tänu ETR-i ja töötukassa andmekogu andmevahetusele. Muudatus

vähendab tööandjate halduskoormust ja riigiasutuste töökoormust ning muudab taotlemise

kõikide jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Muudatus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2029,

kui on valminud ETR-i ning töötukassa andmekogude andmevahetuslahendused.

Eelnõu § 7 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõiked 21 ja 22. Määruse nr

7 § 14 lõike 21 kohaselt ei pea Eesti Töötukassa luba esitama, kui välismaalane taotleb tähtajalist

elamisluba lühiajaliseks töötamiseks VMS-i § 1762 alusel. Määruse nr 7 § 14 lõike 22 kohaselt

esitab välismaalane, kes taotleb elamisluba lühiajaliseks töötamiseks VMS-i § 1762 alusel15

PPA-le töölepingu. Eelnõu § 7 punkti 13 muudatustega tuleb edaspidi kõikidel töötamise

15 VMS-i § 1762 lõike 1 kohaselt võib tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks kuni kaheks aastaks anda

välismaalasele, kui:

1) ajutise viibimisalusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise

registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud;

2) töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, kes on enne tähtajalise elamisloa

taotlemist registreerinud ajutise viibimisalusega välismaalase lühiajalise töötamise;

3) tööandja on usaldusväärne;

4) tööandja on maksnud välismaalasele registreeritud lühiajalise töötamise perioodi jooksul käesoleva seaduse §-

s 107 sätestatud nõuetele vastavat töötasu.

26

eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlejatel esitada VMS-i tähenduses välismaalase Eestis

töötamist tõendav dokument, milleks võib olla ka tööleping. Seega puudub vajadus selle erisuse

sätestamiseks juhtudeks, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba lühiajaliseks Eestis

töötamiseks VMS § 1762 alusel.

Eelnõu § 7 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõike 3 punkt 11, lõige 4 ja

lõike 7 punkt 3 ning punktiga 49 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 34 lõige 4. Määruse

nr 7 § 14 lõike 3 punkti 11 kohaselt teeb tööandja kutsel välismaalase tööle võtmise kohta

märke, et tööandja tegutseb iduettevõttena.

Määruse nr 7 § 14 lõike 7 punkti 3 kohaselt kinnitab tööandja, kes soovib tööle võtta tähtajalist

elamisluba töötamiseks taotlevat sportlast, treenerit, spordikohtunikku või sporditöötajat VMS-

i § 177 ning § 178 lõigete 1 ja 2 kohaldamata jätmiseks kutse allkirjastamisega spordialaliidu

nõusolekut välismaalase Eestisse tööle asumise kohta.

Määruse muudatuste puhul ei ole tegemist elamisloamenetluse uuendusega, vaid õiguskord

viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. Kehtiv regulatsioon sätestab, et töötamise eesmärgil

tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotlemisel esitab tööandja kutses andmed töötamise

kohta, sealhulgas elamisluba töötamiseks taotlemise alus. Muudatusega viiakse määrus

kooskõlla praktikaga. Praktikas puudub vajadus teha tööandja kutses eraldi märget selle kohta,

et tööandja tegutseb iduettevõttena. PPA-le piisab, kui tööandja kutsel on märgitud elamisloa

taotlemise alus töötamine iduettevõttes. Sellest koos ekspertkomisjonile esitatud taotluse

numbriga piisab, et tuvastada ja kontrollida, kas tegemist on tööandjaga, kes tegutseb

iduettevõttena. Muudatus, millega tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõike 7 punkt 3,

on seotud eelnõu § 7 punktis 23 esitatud muudatusega. Muudatused tehakse õigusselguse

eesmärgil.

Määruse nr 7 § 14 lõike 4 kohaselt kinnitab tööandja, kes soovib tööle võtta VMS-i § 1761 alusel

tähtajalist elamisluba töötamiseks taotlevat välismaalast, kutse allkirjastamisega, et tal on

deposiidis vahendeid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist. Määruse

nr 7 § 34 lõike 4 kohaselt esitab tööandja sama kinnituse ka tähtajalise elamisloa töötamiseks

pikendamise kutses. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega tunnistatakse

kehtetuks VMS-i § 106 lõikes 81 ja 9 ning § 1761 lõikes 21 ja 3 sätestatud deposiidi või garantii

nõue. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 7 punktiga 17 asendatakse määruse nr 7 § 14 lõikes 9, § 16 lõikes 3 ja § 35 lõikes 3

sõnad „eksperdikomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni“

sõnadega „ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile

esitatud“. Muudatus on tehniline ja tehakse õigusselguse eesmärgil. Määruses võetakse

kasutusele sõna „eksperdikomisjon“ asemel sõna „ekspertkomisjon“16. Samuti täpsustatakse, et

tähtajalist elamisluba ettevõtluseks või töötamiseks iduettevõttes taotlev välismaalane peab

tähtajalise elamisloa taotlusele lisama ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri. Kehtivast

sõnastusest saab välja lugeda, et välismaalane peab tähtajalise elamisloa taotlemisel esitama

ekspertkomisjoni esitatud taotluse numbri. Tegelikult ekspertkomisjon taotlust ei esita, taotlus

esitatakse ekspertkomisjonile ja kui see on esitatud, saab taotlus automaatselt numbri. Selleks

ajaks, kui välismaalane hakkab taotlema tähtajalist elamisluba, on tal olemas ekspertkomisjoni

16 Sama termin võeti kasutusele siseministri 16. jaanuari 2024 määruses nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte

määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning

nende esitamise nõuded“.

27

arvamus ja ta lisab tähtajalise elamisloa taotlusele numbri, mille saab tema poolt

ekspertkomisjonile esitatud taotlus.

Eelnõu § 7 punktiga 18 muudetakse määruse nr 7 § 14 lõiget 101. Sätte kohaselt võib PPA

nõuda äriühingult, kes soovib võtta tööle tähtajalist elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes

taotleva välismaalase, kirjalikku selgitust selle kohta, kuidas äriühing vastab VMS-i

§ 1063 lõikes 117 sätestatud kasvuettevõtte määratlusele. Muudatusega viiakse määrus nr 7

kooskõlla 1. märtsil 2024 jõustunud määrusega nr 2, millega sätestati, et ettevõtte vastamist

VMS-i § 1063 lõikes 1 sätestatud tingimustele hindab sarnaselt iduettevõttele ekspertkomisjon.

Enne selle määruse jõustumist hindas ettevõtte vastamist kasvuettevõttele ettenähtud

tingimustele PPA. Eeltoodust tulenevalt on vaja muuta ka määrust nr 7.

Eelnõu § 7 punktidega 19–21 ja 22 asendatakse määruse nr 7 § 14 lõike 11 punktis 1 sõnad

„kaks aastat“ tekstiosaga „12 kuud“, lõige 12 muudetakse ja lõikes 13 asendatakse sõna

„üheaastase“ sõnaga „kuuekuulise“ ning sõnad „üheks aastaks“ sõnadega „kuueks kuuks“.

Muudatus on seotud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart)

eelnõuga18, millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri

2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget

kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ19.

Määruse nr 7 § 14 lõike 11 punkti 1 kohaselt ei pea tööandja PPA-le esitama Eesti Töötukassa

luba töökoha täitmiseks välismaalasega, kui ta soovib tööle võtta EL sinist kaarti taotleva

välismaalase, kes on elanud Eestis EL sinise kaardi alusel vähemalt kaks aastat järjest ja kellel

on kehtiv EL sinine kaart. Kuna direktiivi uues sõnastuses on kaheaastase töötamise nõue

asendatud 12-kuulise töötamise nõudega, on vaja vastav muudatus teha ka rakendusaktis.

Punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõige 11, sest määruses nr 7 ei ole vaja

eraldi sätestada tööandja kohustust selle kohta, millal tööandja ei pea PPA-le esitada Eesti

Töötukassa luba. Tulevikus saab PPA Eesti Töötukassa loa andmed neilt tööandjatelt, kelle

puhul on see nõutav, PPA ja töötukassa andmekogude andmevahetuse tulemusena. Muudatus

on seotud eelnõu § 7 punktiga 25. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2029. Muudatusega viiakse

määrus nr 7 kooskõlla seadusega.

Määruse nr 7 § 14 lõike 12 kohaselt esitab välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba

töötamiseks VMS-i § 1901 alusel20, või tema tööandja esitab lisaks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud dokumentidele pädeva asutuse hinnangu või otsuse või andmed välismaalase

kõrgema kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta või dokumendid või andmed, mis tõendavad

välismaalase vähemalt viieaastast erialase töö kogemust. Kuna direktiivi uues sõnastuses

17 VMS-i § 1063 lõike 1 kohaselt on kasvuettevõte käesoleva seaduse tähenduses tegevust kasvatav Eestis

registreeritud äriühing või välismaa äriühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaal, mille eesmärk on sellise suure

globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ja korratava ärimudeli edasiarendamine, mis

aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ning mis vastab järgmistele tingimustele:

1) on tegutsenud vähemalt kümme aastat;

2) Eestis töötab vähemalt 50 töötajat;

3) on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt üks miljon eurot ja

4) tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on 20 protsenti. 18 349 SE. 19 ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38. 20 VMS-i § 1901 kohaselt on Euroopa Liidu sinine kaart elamisluba töötamiseks, mis antakse välismaalasele Eestis

elamiseks ja töötamiseks kõrget kvalifikatsiooni nõudval ameti- või töökohal.

28

täpsustati kvalifikatsiooninõudeid, millele EL sinist kaarti taotlev välismaalane peab vastama,

on vaja vastav muudatus teha ka rakendusaktis.

Määruse nr 7 § 14 lõike 13 kohaselt kinnitab tööandja, kes soovib tööle võtta EL sinist kaarti

taotlevat välismaalast, kutse allkirjastamisega, et on sõlminud välismaalasega vähemalt

üheaastase kehtivusajaga töölepingu või teinud tööpakkumise, millega väljendab tahet olla

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase vähemalt üheks aastaks tööle

võtma sõlmitud lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud kõrgemat

kvalifikatsiooni nõudvale töökohale. Kuna direktiivi uues sõnastuses on üheaastase

kehtivusajaga töölepingu või tööpakkumise nõue asendatud kuuekuulise töölepingu või

tööpakkumise nõudega, on vaja vastav muudatus teha ka rakendusaktis.

Eelnõu § 7 punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõige 15. Määruse nr 7 § 14

lõige 15 sätestab täiendavad andmed, mis tuleb esitada vastuvõtval perekonnal, kes soovib tööle

võtta lapsehoidja-koduabilist, kirjalikule kutsele lisatud lepingus. Muudatus on seotud VMS-i

muutmise eelnõuga, millega tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 181421mis sätestab lapsehoidja-

koduabilisena Eestis tegutsemise erisused. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla

seadusega.

Eelnõu § 7 punktiga 24 täiendatakse määruse nr 7 § 14 lõikega 16, mille kohaselt tähtajalise

elamisloa taotlemise korral töötamiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või

sporditöötajana tuleb esitada lisaks sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud kutsele spordialaliidu

nõusolek, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit. Muudatus on vajalik selleks, et viia

tänane praktika ja määrus kooskõlla VMS-i § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatuga. VMS-i § 181

lõike 1 punkt 7 näeb ette Eesti Töötukassa loa ja palgakriteeriumi nõuetest erandi kohaldamise

võimaluse, kui tegemist on erialase tegevusega sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või

sporditöötajana spordialaliidu kutsel. Praktikas esineb olukordi, kus tööandja kutse esitab PPA-

le spordiklubi mitte spordialaliit. Seega on sellistel juhtudel, kus tööandja kutse esitab

spordiklubi mitte spordialaliit, esitatud lisaks spordiklubi kutsele ka spordialaliidu nõusolek.

Määruse muudatuse puhul ei ole tegemist elamisloamenetluse uuendusega, vaid õiguskord

viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga.

Eelnõu § 7 punktiga 25 täiendatakse määruse nr 7 § 15 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa pärast

sõna „Töötukassale“ sõnadega „PPA elektroonilise kanali kaudu“. Määruse nr 7 § 15 lõike 1

kohaselt esitab Eesti Töötukassa loa taotlemisel tööandja Eesti Töötukassale kirjaliku taotluse,

mis sisaldab sättes loeteletud andmeid. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega

täiendatakse VMS-i § 177 lõigetega 6 ja 7 ning milles reguleeritakse PPA ja töötukassa

andmekogude andmevahetust. Praegu täidab tööandja, kes soovib võtta välismaalase tööle,

töötukassa loa taotluse Wordi failis ja edastab selle töötukassale digiallkirjastatult e-posti teel.

Pärast seda, kui töötukassa on andnud loa töökoha täitmiseks välismaalasega, saadab tööandja

selle loa omakorda PPA-le digiallkirjastatult e-posti teel, lisades tööandja kutse. Muudatuse

tulemusena esitab tööandja edaspidi töötukassa loa taotluse töötukassale PPA elektroonilise

kanali kaudu. See tähendab ühtlasi, et tööandja ei pea töötukassa luba enam ise eraldi hiljem

PPA-le edastama, vaid PPA saab vajalikud andmed tänu ETR-i ja töötukassa andmekogu

andmevahetusele. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2029. Muudatusega viiakse määrus nr 7

kooskõlla seadusega.

21 VMS-i § 1814 sätestab lapsehoidja-koduabilisena Eestis tegutsemise erisused.

29

Eelnõu § 7 punktiga 30 täiendatakse määruse nr 7 § 20 lõikega 11. Muudatus on seotud

Määruse nr 7 § 20 lõike 1 täiendamisega, millega lisatakse tähtajalise elamisloa taotlemisel

püsivalt Eestisse elama asumiseks lisadokumendina legaalse sissetuleku suurust tõendava

dokumendi esitamise kohustus. Kuna nimetatud alusel saavad tähtajalist elamisluba taotleda ka

Eesti taasiseseisvumise ajal juba Eestis elanud isiku, tehakse nende isikute osas erand ja

sätestatakse, et kui isikul, kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja kes ei ole pärast

nimetatud kuupäeva lahkunud elama mõnda teise riiki, puudub legaalne sissetulek, peab ta

tõendama muid elatusvahendeid või esitama kirjaliku kinnituse elatusvahendite puudumise

kohta.

Eelnõu § 7 punktiga 31 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 20 lõige 3 ja punktiga 32

muudetakse sama paragrahvi lõike 4 esimest lauset. Määruse nr 7 § 20 lõike 3 kohaselt esitab

VMS-i §-s 2103 nimetatud juhul välismaalane PPA nõudmisel tähtajalise elamisloa taotluse.

Lõike 4 esimese lause kohaselt esitab VMS-i §-s 2103 nimetatud juhul välismaalane

dokumendid ja andmed, mis tõendavad elamisloa andmise aluseks olevaid asjaolusid.

Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega lisatakse VMS-i § 213 lõige 13,

mille kohaselt algatab PPA VMS-i § 2103 alusel tähtajalise elamisloa menetluse ilma

välismaalase tähtajalise elamisloa taotluseta. Seega tunnistatakse määruse nr 7 § 20 lõige 3

kehtetuks, kuna seadus välistab tähtajalise elamisloa taotluse esitamise ja lõike 4 esimese

lausega reguleeritakse, et kui tähtajalise elamisloa menetlus on algatatud VMS-i § 2103 alusel,

esitab välismaalane tähtajalise elamisloa andmise aluseks olevaid asjaolusid tõendavad

dokumendid ja andmed tähtajalise elamisloa menetluse käigus. Muudatusega viiakse määrus

nr 7 kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 7 punktiga 33 täiendatakse määruse nr 7 § 21 pealkirja enne sõna „elamisloa“ sõnaga

„Tähtajalise“. Muudatus on tehniline ja see tehakse õigusselguse eesmärgil.

Eelnõu § 7 punktiga 34 täiendatakse määrust nr 7 uue §-ga 221, millega reguleeritakse

tähtajalise elamisloa taotlemise korral kriminaalkorras karistamise kohta esitatavad

lisadokumendid.

Lõikega 1 sätestatakse, et vähemalt 14-aastane taotleja esitab tähtajalise elamisloa taotlemise

korral dokumendi taotleja välisriigis kriminaalkorras karistatuse kohta. Dokumendi välisriigis

kriminaalkorras karistamise kohta peavad esitama kõik vähemalt 14-aastased tähtajalise

elamisloa taotlejad ja tõend hõlmab infot ka selle kohta, et isikut ei ole välisriigis

kriminaalkorras karistatud. Vanuse piirang tuleneb Eesti karistusõigusest, mille kohaselt on

süüvõimeline vähemalt 14-aastane isik22. Esitada tuleb dokument, mis on välja antud

välismaalase päritoluriigi poolt, sõltuvalt sellest, millisest riigist välismaalane Eestisse saabub.

Kriminaalkorras karistamise või karistamise puudumist tõendava dokumendi esitamine on

vajalik, et haldusorganil oleks võimalik hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna.

VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eesti

saabumine ja siin viibimine oleks kookõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi

julgeoleku kaitse vajadusele. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on haldusorganil

vajalik põhjalikumalt ennetavalt veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased, ei kujutaks ohtu

riigi julgeolekule või avalikule korrale. VMS-i § 124 lõike 1 punkti 5 kohaselt võib tähtajalise

elamisloa andmisest keelduda, kui välismaalast on karistatud süüteo eest. Sama paragrahvi

lõike 2 punkti 9 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalast on

kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. VMS-i § 125 lõike 1 kohaselt

22 KarS § 33.

30

võib erandina anda tähtajalise elamisloa, kui välismaalase suhtes ei esine muid VMS-i §-s 124

nimetatud ohu tõttu avalikule korrale ja riigi julgeolekule elamisloa andmisest keeldumise

aluseid ja

- välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega

üle ühe aasta, ja tema karistatus ei ole kustunud;

- välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei

ole kustunud;

- välismaalast on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

Seega on riigil oluline teada, kas tähtajalise elamisloa taotleja on varasemalt kriminaalkorras

karitatud, mis võimaldab teha järeldusi tema üldise õiguskuulekuse ja avaliku korra reeglitest

kinnipidamise kohta. Tähtajaline elamisluba annab välismaalasele võimaluse end edaspidi

pikemalt Eestiga siduda ja seetõttu on oluline tema taust välja selgitada võimalikult varases

menetluses, kui välismaalane soovib Eestisse tulla. Reeglina puuduvad Eesti riigil andmed

välismaalase varasema tausta või karistamise kohta. Selleks, et haldusorganil oleks võimalik

veenduda välismaalase usaldusväärsuses, on otstarbekas, et välismaalane vastavad andmed

esitab. Riikidevaheline päringute tegemine eeldab andmetöötluseks välismaalase nõusolekut ja

on ilmselgelt aeganõudvam ning koormavam. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada

välismaalasel esitada vajalikud tõendid, et haldusorgan saaks veenduda välismaalase taustas ja

seadusekuulekuses. Kui välismaalane viibib juba Eestis on andmed tema kriminaalkorras

karistamise kohta olemas Eesti karistusregistris.

Lõike 2 kohaselt kehtib dokument elamisloa taotluse esitamiseks kuus kuud selle väljaandmise

päevast arvates. Sarnaselt eelnõu § 6 punktis 8 esitatud muudatusega on see muudatus vajalik,

et oleks õigusselgus, kui pika perioodi jooksul saab taotleja tõendit kasutada. Kuna ajas võivad

asjaolud välismaalase karistatuse kohta muutuda, on oluline, et haldusorganile esitatakse

võimalikult ajakohastatud andmed ja tõendid.

Lõikes 3 sätestatakse, et dokumenti ei pea esitama, kui taotleja on selle esitanud varasemalt

pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja dokumendis kajastatud asjaolud ei ole pärast

pikaajalise viisa või elamisloa taotluse esitamist muutunud. VMS § 60 kohaselt antakse

pikaajaline viisa kuni 12 kuulise kehtivusega ning kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei

tohi ületada 548 päeva 730 päeva jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti. VMS § 119 lõike 1

sätestab, et tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat. Antava viisa või

elamisloa kehtivusaja otsustab haldusorgan lähtuvalt taotluse asjaoludest. Praktikas on

juhtumeid, kus esmane pikaajaline viisa antakse näiteks kuueks kuuks ning enne viisa

kehtivusaja lõppu taotleb välismaalane elamisloa. Sellistel puhkudel, kui taotleja on juba

varasema taotluse raames esitanud haldusorganile tõendi välisriigis kriminaalkorras karistamise

kohta ning asjaolud ei ole pärast seda muutnud, ei ole mõistlik taotlejalt nõuda uue tõendi

esitamist. Kuna kriminaalkorras karistamise tõend on kehtiv kuus kuud alates selle välja

andmisest, võib taotlejal vastasel juhul olla vajalik uue tõendi saamine päritoluriigist, mis on

keeruline, kui taotleja ise viibib Eestis. Samuti, kui taotleja juba viibib või elab Eestis

pikaajalise viisa või elamisloa alusel ning on pärast viisa või eelmise elamisloa andmist

kriminaalkorras karistatud, on eelduslikult vastava andmed olemas Eesti karistusregistris ning

seega on haldusorganil neid andmeid võimalik kontrollida riiklikest andmekogudest.

Eelnõu § 7 punktiga 35 muudetakse määruse nr 7 § 23 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja

sätestatakse loetelu lisadokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlejal, kes

töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või

on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või muu

31

jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata. Punktiga 57 muudetakse määruse nr 7

§ 42 lõike 1 sissejuhatav lauseosa, millega täpsustatakse sarnaselt § 23 lõike 1 muutmisele

sõnastust ja sätestatakse, millised lisadokumendid tuleb esitada tähtajalise elamisloa

pikendamise taotlejal, kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või

muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või

julgeolekuteenistusega või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata.

Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse ja ühtlustatakse VMS-

is sätestatud erinevatel alustel esitatavaid taotluste andmeid ning tuuakse registri

andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla

seadusega.

Eelnõu § 7 punktidega 36 ja 37 muudetakse määruse nr 7 § 23 lõike 2 ja § 24 lõike 4 sõnastusi

ning nähakse ette, et välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris

töötamisega seotud lisadokumente ning välisriigi relvajõududes teenimisega seotud

lisadokumente ei pea lisaks NATO liikmesriigi kodanikule esitama ka see välismaalane, kes on

need lisadokumendid juba esitatud varasema pikaajalise viisa või eelmise elamisloa taotluse

menetlemise käigus. Seda põhjusel, et kui vastavad dokumendid on välismaalane

haldusorganile juba esitanud varasema menetluse raames ning asjaoludes muutusi ei ole, siis

on ebamõistlik nõuda samade dokumentide uuesti esitamist.

Eelnõu § 7 punktiga 38 asendatakse määruse nr 7 §-s 26 sõna „kahe“ sõnaga „kolme“. Kehtiva

sätte kohaselt vaadatakse taotlus läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest

keeldumise kohta tehakse kahe kuu jooksul taotluse esitamise või määruse nr 7 § 2 lõikes 3

nimetatud puuduste kõrvaldamise päevast arvates. Kõnesoleva määrusega pikendatakse

taotluse läbivaatamise aega ühe kuu võrra ja edaspidi vaadatakse taotlus läbi ning otsus

tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta tehakse kolme kuu jooksul.

Muudatus on vajalik selleks, et võimaldada PPA-l läbi viia põhjalik tähtajalise elamisloa

taotluse menetlus.

Tähtajalise elamisloa menetlus on haldusmenetlus ja sellele kohalduvad haldusmenetluse

seaduse (edaspidi HMS) sätted. HMS-i kohaselt on haldusorgan kohustatud menetluse

läbiviimisel rakendama uurimisprintsiipi ning välja selgitama menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. PPA ülesanne

on tähtajalise elamisloa menetluse käigus välja selgitada ning hinnata, kas on täidetud VMS-is

sätestatud elamisloa andmise tingimused ning ei esine tähtajalise elamisloa andmisest

keeldumise aluseid. Samuti on tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast haldusorganil vajalik

põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema poolt esitatud andmete usaldusväärsust

ning veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule

korrale. Selleks teostab PPA menetluse käigus erinevaid toiminguid ning esitab välismaalasele

vajadusel ka täiendavaid järelpärimisi. Muudatus annab haldusorganile piisava aja asjaolude

hindamiseks, võimaldab tõhusamalt ennetada väärkasutust ning aitab kaasa turvalisuse, avaliku

korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Menetlustähtaja pikendamisel kahelt kuult kuni kolmele

kuule on PPA-l võimalik läbi viia menetlusi põhjalikult ilma, et oleks vaja kulutada ressurssi

menetlustähtaja pikendamisele ja sellest teavitamisele. Samuti tagab muudatus õigusselguse.

Muudatus ei välista, et tähtajalise elamisloa taotluse suhtes tehakse otsus lühema tähtaja jooksul

kui kolm kuud.

Eelnõu § 7 punktiga 39 loetakse määruse nr 7 § 26 senine tekst lõikeks 1 ja paragrahvi

täiendatakse lõigetega 2–4. Lisatavate lõigetega viiakse määrus kooskõlla Euroopa Parlamendi

32

ja nõukogu direktiiviga (EL) 2021/188323 ning täpsustatakse taotluse läbivaatamise tähtaega,

kui välismaalane omab teise Euroopa Liidu liikmesriigi sinist kaarti ja taotleb Eesti sinist kaarti

või elamisloa taotluse esitab Euroopa Liidu liikmesriigi sinise kaardi valdaja perekonnaliige.

Kui teises liikmesriigis Euroopa Liidu sinist kaarti omav välismaalane ning tema pereliige,

taotlevad üheaegselt Eestis Euroopa Liidu sinist kaarti ja tähtajalist elamisluba abikaasa või

lähedase sugulase juurde, vaadatakse perekonnaliikme tähtajalise elamisloa taotlus läbi ja

tehakse otsus samaaegselt Euroopa Liidu sinise kaardi valdajaga. EL liikmesriigis sinise kaardi

valdaja pereliikmena elanud pereliige peab saama teises liikmesriigis sinise kaardi valdaja

perekonnaliikme elamisloa 30 päeva jooksul kui teine liikmesriik on andnud EL sinise kaardi

perekonnaliikme kutsujale (art 22 lg 5). Kui ühes liikmesriigis sinist kaardi omav välismaalane

ja tema pereliige asuvad elama teise liikmesriiki, siis peavad nad mõlemad saama tähtajaise

elamisloa 30 päeva jooksul (art 21 lg 9 ja art 22 lg 5). Kui välismaalasel on EL sinine kaart ja

ta kutsub pereliikme kolmandast riigist enda juurde elama, siis kohaldub taotluse

läbivaatamisele ja otsuse tegemisele tavapärane 90 päevane tähtaeg (art 17).

Lõike 2 kohaselt vaadatakse taotlus läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle

andmisest keeldumise kohta tehakse 30 päeva jooksul taotluse esitamise või § 2 lõikes 3

nimetatud puuduste kõrvaldamise päevast arvates, kui välismaalane omab Euroopa Liidu

liikmesriigi EL sinist kaarti ja taotleb Eesti EL sinist kaarti.

Lõike 3 kohaselt, kui tähtajalist elamisluba taotleb lõikes 2 nimetatud välismaalase

perekonnaliige, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi EL sinise kaardi valdaja perekonnaliikme

elamisluba, siis vaadatakse perekonnaliikme taotlus läbi ja tehakse otsus tähtajalise elamisloa

andmise või selle andmisest keeldumise kohta lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Lõike 4 kohaselt võib PPA lõigetes 1–3 sätestatud tähtaega mõjuval põhjusel pikendada.

Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast teavitab PPA

taotlejat viivitamata kirjalikult taotluses näidatud postiaadressil või e-posti aadressil.

Eelnõu § 7 punktiga 40 asendatakse määruse nr 7 §-s 27 sõnad „kahe kuu jooksul elamisloa

andmise menetluse algatamise“ sõnadega „kolme kuu jooksul elamisloa andmise menetluse

algatamise päevast või § 2 lõikes 3 sätestatud puuduste kõrvaldamise. Muudatus on seotud

eelnõu § 7 punktiga 38, millega ajakohastatakse tähtajalise elamisloa läbivaatamise tähtaega

kolme kuuni. Lisaks täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, et kui esitatakse puudustega taotlus,

hakkab ka tähtajalise elamisloa taotluse menetlusaeg kulgema sellest ajast, kui puudused on

kõrvaldatud.

Eelnõu § 7 punktiga 42 täiendatakse määruse nr 7 § 30 lõike 1 punkti 3 pärast sõna „elamiseks“

sõnaga „tähtajalise“. Muudatus on tehniline ja see tehakse õigusselguse eesmärgil.

Eelnõu § 7 punktiga 47 asendatakse määruse nr 7 § 34 lõike 3 punktis 1 sõna „taotleja“ sõnaga

„välismaalase“. Määruse nr 7 § 34 lõike 3 sissejuhatava lauseosa kohaselt esitab tööandja oma

kutses välismaalase töötamise jätkamise kohta andmed, mille loetelu järgneb punktidega. Seega

tuleb kehtiva regulatsiooni kohaselt esitada tööandja kutses tööandja kui taotleja nimi nii punkti

1 kui ka punkti 2 kohaselt. Punkti 1 kohaselt tuleb siiski esitada välismaalase andmed, kelle

töötamise jätkamist tööandja soovib, vastasel juhul välismaalase andmed kutsest ei selgugi.

Muudatus on tehniline ja see tehakse õigusselguse eesmärgil.

23 ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38.

33

Eelnõu § 7 punktiga 48 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 34 lõike 3 punkt 7. Määruse nr

7 § 34 lõike 3 punkti 7 kohaselt teeb tööandja kutsel välismaalase töötamise jätkamise kohta

märke, et tööandja tegutseb iduettevõttena. Muudatuse põhjendus on toodud eelnõu § 7 punkti

16 selgituses.

Eelnõu § 7 punktiga 50 muudetakse määruse nr 7 § 34 lõige 6. Määruse nr 7 § 34 lõike 6

kohaselt esitab tööandja, kes soovib välismaalase jätkuvat töötamist VMS-i § 181 lõike 1

punkti 12 alusel, iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise eksperdikomisjoni arvamuse

või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni taotluse numbri. Muudatus tehakse

õigusselguse eesmärgil, kuna kehtiv sätte sõnastus on mitmeti tõlgendatav. VMS-i § 181 lõike

1 punkti 12 kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda ilma Eesti Töötukassa loa

nõuet ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata töötamiseks iduettevõttes.

Seega ei sätesta VMS-i § 181 lõike 1 punkt 12 alust tähtajalise elamisloa andmiseks ega

pikendamiseks, vaid loetleb erandid, mille esinemisel võib tähtajalise elamisloa anda Eesti

töötukassa loa ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata. Lisaks sõnastatakse

ümber ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri esitamise nõue, mida täpsemalt on selgitatud

Eelnõu § 7 punkti 17 muudatuse juures.

Eelnõu § 7 punktiga 51 täiendatakse määruse nr 7 § 34 lõikega 8. Määruse nr 7 § 34 sätestab

tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamise taotlemise korral esitatavad dokumendid.

Analoogselt iduettevõttes töötamise pikendamisele kohaldatavatele eranditele (määruse nr 7

§ 34 lõiked 6 ja 7) sätestatakse kõnesoleva muudatusega erandid kasvuettevõttes töötamise

pikendamise korral. Lõike 8 kohaselt esitab tööandja tähtajalise elamisloa töötamiseks

pikendamise taotlemise korral VMS-i § 181 lõike 2 punktis 6 sätestatud erisuse kohaldamiseks

kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad

andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.

Eelnõu § 7 punktiga 56 loetakse määruse nr 7 § 40 senine tekst lõikeks 1 ja paragrahvi

täiendatakse lõikega 2, milles sätestatakse, et kui isikul, kes asus Eestisse elama enne 1990.

aasta 1. juulit ja kes ei ole pärast nimetatud kuupäeva asunud elama teise riiki, puudub legaalne

sissetulek, peab ta tõendama muid elatusvahendeid või esitama kirjaliku kinnituse

elatusvahendite puudumise kohta. Muudatust on täpsemalt selgitatud eelnõu § 7 punkti 30

juures.

Eelnõu § 7 punktiga 58 täiendatakse määruse nr 7 § 44 lõiget 3 ja § 47 lõiget 3 pärast sõna

„esitamise“ sõnadega „või § 2 lõikes 3 sätestatud puuduste kõrvaldamise“. Määruse nr 7 § 44

lõike 3 kohaselt tehakse elamisloa pikendamise või pikendamisest keeldumise otsus kahe kuu

jooksul elamisloa pikendamise taotluse esitamise päevast arvates, kui elamisloa pikendamise

taotluse tähtaeg on ennistatud, tehakse elamisloa pikendamise või pikendamisest keeldumise

otsus kahe kuu jooksul elamisloa pikendamise taotluse esitamise päevast arvates. § 47 lõike 3

kohaselt vaadatakse pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlus läbi ja otsustatakse

pikaajalise elaniku elamisloa andmine, andmisest keeldumine, taastamine või taastamisest

keeldumine kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Mõlemal juhul sätestab lõige

2, et kui taotluses esineb määruse nr 7 § 2 lõikes 3 nimetatud puudusi, tehakse elamisloa

andmise, andmisest keeldumise, taastamise või taastamisest keeldumise otsus kahe kuu jooksul

puuduste kõrvaldamise päevast arvates. Lõikes 3 sellist võimalust ette ei nähta, mis tähendab,

et taotlus elamisloa pikendamise taotlus tuleb läbi vaadata kahe kuu jooksul arvates taotluse

esitamisest ja sõltumata selles, kas taotlus on esitatud puudustega. Kuna taotluses esinev puudus

võib olla selline, mis välistab otsuse tegemise, siis on otstarbekas regulatsiooni ühtlustada ja

lisada ka kõnesolevatesse sätetesse ka sellisel juhul, kui taotluse esitamise tähtaeg ennistatakse,

34

et taotluse läbivaatamise tähtaeg hakkab kulgema taotluse esitamisest või puuduste

kõrvaldamisest. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.

Eelnõu § 7 punktiga 60 asendatakse määruse nr 7 § 48 lõikes 2 sõna „teade“ sõnaga „taotleja“.

Kehtiva sätte kohaselt saadetakse elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta välismaalasele

viivitamata kirjalik teade. HMS-i § 43 lõike 1 kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus

haldusakti teatavakstegemisega. HMS-i § 61 lõike1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile

teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat

kehtima hakkamist. Kuna elamisloa kehtetuks tunnistamine toob välismaalasele kaasa

ebasoodsad tagajärjed kuni selleni välja, et ta muutub ilma seadusliku aluseta viibivaks

välismaalaseks ja saadetakse riigist välja, on vaja selle haldusakti kehtima hakkamiseks see

välismaalasele ka teatavaks teha. Üksnes teade elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta ei

võimalda välismaalasel tutvuda otsuse aluseks olevate faktiliste ja õiguslike asjaoludega,

kontrollida, kas haldusaktis esineb kaalutlusvigu jmt, mis võib olla haldusakti kehtetuks

tunnistamise aluseks. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.

Eelnõu § 7 punktidega 61-66 muudetakse määruse nr 7 § 49, mis sätestab loetelu tähtajalise

elamisloa taotlemisel esitatavatest andmetest. Punktidega 67–68 muudetakse määruse nr 7

§ 50, mis sätestab loetelu tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel esitatavatest andmetest.

Punktidega 69–70 muudetakse määruse nr 7 § 51, mis sätestab pikaajalise elaniku elamisloa

ja selle taastamise taotlemisel esitatavad andmed. Punktidega 71–72 muudetakse määruse nr

7 § 52, mis sätestab taotlemisel esitatavad lisaandmed.

Punktiga 61 täiendatakse määruse nr 7 § 49 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa pärast „sõna

„esitatakse“ sõnadega „taotleja kohta“. Määruse nr 7 § 49 lõige 1 sätestab loetelu andmetest,

mis esitatakse tähtajalise elamisloa taotluses. Osaliselt on loetelu punktides märgitud, et

andmed tuleb esitada taotleja kohta, osaliselt seadusliku esindaja või perekonnaliikme kohta,

kuid enamuses punktides sellist täpsustust ei ole. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil, et

oleks üheselt arusaadav, kelle kohta tähtajalise elamisloa taotluses tuleb andmed esitada.

Punktiga 62 täiendatakse määruse nr 7 § 49 lõike 1 punkti 4 pärast sõna „isanimi“ sõnadega

„, kui see on kantud taotleja reisidokumenti“. Samamoodi nagu pikaajalise viisa menetluses, on

ka tähtajalise elamisloa menetluses oluline isik tuvastada. Teatud kultuuriruumides on isanimi

osa isiku nimest. Selliste riikide kodanike puhul on isanimi märgitud ka isiku reisidokumenti.

Kuivõrd haldusorgani jaoks on oluline just selliste riikide kodanike isanimi, siis on mõistlik

sätestada, et isanime esitamine on vajalik üksnes siis, kui see on kantud taotleja reisidokumenti.

Juhul, kui isanimi ei ole reisidokumenti kantud, ei ole taotleja isanime esitamine tarvilik.

Punktiga 63 täiendatakse määruse nr 7 § 49 lõike 1 punkti 12, § 50 lõike 1 punkti 7 ja § 51

lõike 1 punkti 7 pärast sõnu „e-posti aadress“ sõnadega „, sotsiaalmeedia kontod“. Muudatusega

täiendatakse tähtajalise elamisloa, selle pikendamise ja pikaajalise elaniku elamisloa ning

pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotlemisel esitatavate kontaktandmete loetelu.

Kontaktandmete loetelu täiendatakse taotleja sotsiaalmeedia kontode andmetega.

Sotsiaalmeedia kontode lisamine võimaldab haldusorganil saada menetluses tähtsust omavate

asjaolude kohta andmeid. VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et

välismaalase Eesti saabumine ja siin viibimine oleks kookõlas avalike huvidega ning vastaks

avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast

on haldusorganil vajalik põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema poole esitatud

andmete usaldusväärsust ning veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi

julgeolekule või avalikule korrale.

35

Punktidega 64, 68 ja 69 muudetakse määruse nr 7 § 49 lõike 1 punkte 22 ja 221, § 50 lõike 1

punkte 14 ja 141 ning § 51 lõike 1 punkte 16 ja 161, milles sätestatakse andmete loetelu, mis

välismaalane peab esitama tähtajalise elamisloa, selle pikendamise ja pikaajalise elaniku

elamisloa või selle taastamise taotlemise korral. Esitamisele kuuluvate andmete loetelu

täpsustatakse kõigis nimetatud sätetes järgmiselt:

- andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes

kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude

reservi, osaleb või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab

või on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud

seotud muul viisil või töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud

organisatsioonis või üksuses;

- andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse,

terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti

nendesse kuuluvate või kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku

organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud

kokku tulirelva või lõhkematerjaliga või oskab neid käsitleda või on pannud toime

inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo veendumuste alusel.

Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil, et tähtajalise elamisloa või selle pikendamisel ja

pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel esitatavad andmed oleksid

kooskõlas VMS-is sätestatud elamisloa andmisest keeldumise alustega ning kehtiv õiguskord

ühtiks praktikas toimuvaga. Jätkuvalt kehtib andmete esitamisel minimaalsuse põhimõte ehk

tähtajalise elamisloa pikendamisel ja pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel tuleb esitada

üksnes andmed, mis ei ole PPA-le eelmisest elamisloa taotlemisest teada.

Punktiga 65 täiendatakse määruse nr 7 § 49 lõike 1 punkti 25, § 50 lõike 1 punkti 17 ja § 51

lõike 1 punkti 19 pärast sõna „teave“ sõnadega „, mida taotleja peab oluliseks esitada“. § 49

lõike 1 punkti 25 kohaselt esitatakse tähtajalise elamisloa taotluses muu taotlusega seotud

oluline teave. § 50 lõike 1 punkti 17 kohaselt esitatakse tähtajalise elamisloa pikendamise

taotlemisel muu taotlusega seotud oluline teave. § 51 lõike 1 punkti 19 kohaselt esitab

pikaajalise elaniku elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotleja muu taotlusega

seotud olulise teabe. Muudatustega täpsustatakse, et taotleja esitab muu taotlusega seotud

olulise teabe mida ta ise peab vajalikuks esitada. Muudatused on seotud VMS-i muutmise

eelnõuga, millega täpsustatakse ja ühtlustatakse VMS-is sätestatud erinevatel alustel esitatavaid

taotluste andmeid ning tuuakse registri andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele.

Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 7 punktiga 66 muudetakse määruse nr 7 § 49 lõiget 3. Määruse nr 7 § 49 lõike 3

kohaselt esitab välismaalane § 49 lõike 1 punktides 1–12 ja 16–26 nimetatud andmed elamisloa

andmise menetluse käigus, kui tähtajalise elamisloa menetluse on algatanud PPA VMS-i

§ 2103 alusel. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega lisatakse VMS-i § 213

lõige 13, mille kohaselt algatab PPA VMS-i § 2103 alusel tähtajalise elamisloa menetluse ilma

välismaalase tähtajalise elamisloa taotluseta. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla

seadusega ja reguleeritakse tähtajalise elamisloa menetluseks vajalike välismaalase andmete

esitamine.

Eelnõu § 7 punktiga 67 täiendatakse määruse nr 7 § 49 lõikega 4. Määruse nr 7 § 49 lõike 4

kohaselt ei nõuta sarnaselt pikaajalise viisa taotluse menetlusele ka elamisloa menetluses

elulooandmete uuesti esitamist, kui andmed on esitatud varasemalt lühiajalise Eestis töötamise

36

registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa taotluse esitamist

muutunud. Sellistel puhkudel, kui taotleja on juba esitanud haldusorganile elulooandmed ning

asjaolud ei ole pärast seda muutnud, ei ole mõistlik taotlejalt nõuda nende uuesti esitamist.

Eelnõu § 7 punktiga 70 muudetakse määruse nr 7 § 52 lõiget 1, mis sätestab tähtajalise

elamisloa, selle pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel

lisaandmete esitamise kohustuse taotlejale, kes teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes,

sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kes osaleb või on osalenud

sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit. Uus sõnastus viiakse kooskõlla VMS-is

sätestatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alustega ja tähtajalise elamisloa, selle

pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel esitatavate andmete

loeteluga, millega on seotud ka kõnesoleva määruse § 7 punktides 64, 68 ja 69 kajastatud

muudatused. Vastavalt eelnõukohasele redaktsioonile esitab taotleja, kes teenib või on teeninud

välisriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või

kuulub välisriigi relvajõudude reservi või kes töötab või on töötanud luure- või

julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või kes osaleb

või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit või kes töötab või on töötanud

mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses, tähtajalise elamisloa, selle pikendamise,

pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel lisaks määruses sätestatud

andmetele järgmised andmed:

1) õppimine sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse nimetus ja

auaste;

2) kuulumine relvajõudude reservi, sealhulgas riik ja põhjus;

3) osavõtt sõjaväelistest operatsioonidest teiste riikide territooriumil, sealhulgas riik, osalemise

aeg, üksuse nimetus ja selle number, missiooni nimetus või selgitus, teenistuskoht,

teenistusülesanded;

4) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse, organisatsiooni või üksuse nimetus,

aadress, teenistus- või ametikoht, teenistusülesanded, asutuse tegevusvaldkond, teenistuse või

töötamise periood, sõjaväepileti number ja väljaandmise aeg.

Eelnõu § 7 punktiga 71 muudetakse määruse nr 7 § 52 lõiget 4, mis täpsustab, et taotleja esitab

tähtajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle

taastamise taotlemisel määruse nr 7 paragrahvi 52 lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmed, kui need

on pärast eelmise pikaajalise viisa või elamisloa taotluse või selle pikendamise taotluse

esitamist muutunud. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil. Kui välismaalane on varasema

menetluse raames juba haldusorganile esitanud väliriigi relvajõududes teenimise või välisriigi

luure- või julgeolekuteenistuses töötamise andmed (§ 52 lõige 1) või lähedaste sugulaste või

pereliikmete andmed (§ 52 lõige 3) ning asjaoludes muutusi ei ole, siis on ebamõistlik nõude

samade andmete uuesti esitamist. Jätkuvalt kehtib andmete esitamisel minimaalsuse põhimõte

ehk elamisloa taotlemisel tuleb esitada üksnes andmed, mis ei ole PPA-le teada.

Eelnõu §-ga 8 muudetakse määrust nr 69.

Eelnõu § 8 punktiga 1 muudetakse määruse nr 69 § 3 lõiget 3, milles on sätestatud viisataotluse

kooskõlastamise tähtaeg. Kehtiva korra kohaselt peab kooskõlastav asutus kooskõlastama

viisataotluse kolme tööpäeva jooksul. Praktikas ei ole see tähtaeg piisav. Tulenevalt muutunud

julgeolekuolukorrast on kooskõlastaval asutusel vaja põhjalikumalt hinnata taotlusega

seonduvaid asjaolusid ning veenduda enne kooskõlastuse andmist, et taotleja ei kujuta ohtu riigi

julgeolekule või avalikule korrale. Muudatuse järgselt peab kooskõlastav asutus andma taotlust

37

läbivaatavale haldusorganile kooskõlastuse viie tööpäeva jooksul. Seejuures täpsustakse

õigusselguse eesmärgil, et tähtaega loetakse alates kooskõlastamiseks esitamise päevale

järgnevast päevast arvates. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna praktikas lähtutakse ka

praegu kooskõlastamise tähtaja arvestamisel samast põhimõttest. Kuna kehtiva regulatsiooni

sõnastus ei ole üheselt mõistetav, täpsustatakse sätte sõnastust. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 8 punktiga 2 muudetakse määruse nr 69 § 3 lõiget 4, milles on sätestatud

kooskõlastamise tähtaja pikendamise võimalus. Kehtiva korra kohaselt võib kooskõlastav

asustus erandjuhul pikendada kooskõlastamise tähtaega üks kord kuni seitsme kalendripäevani

taotluse kooskõlastamiseks esitamise päevast arvates. Seejuures on kooskõlastamise

pikendamisel sama tähtaeg nii lühiajalise kui pikaajalise viisa taotluse puhul. Praktikas ei ole

see tähtaeg piisav nendel juhtudel, kui asjaolude väljaselgitamine nõuab rohkemat aega.

Muudatuse järgselt võib kooskõlastav asutus erandjuhul pikendada lühiajalise viisa

kooskõlastamise tähtaega kuni kolme tööpäeva võrra. Seega on lühiajalise viisa

kooskõlastamise tähtaeg, kui seda pikendatakse, kokku kuni kaheksa tööpäeva, välja arvatud

viisaeeskirjas sätestatud juhtudel. Viisaeeskirja24 kohaselt on kooskõlastav asutus kohustatud

eelneva kooskõlastuse puhul tegema otsuse kooskõlastuse kohta seitsme kalendripäeva jooksul.

Pikaajalise viisa puhul võib kooskõlastav asutus pikendada kooskõlastamise tähtaega kuni viie

tööpäeva võrra. Seega on pikaajalise viisa kooskõlastamise tähtaeg, kui seda pikendatakse,

kokku kuni kümme tööpäeva. Erisus tuleneb viisataotluse läbivaatamise tähtajast.

Kooskõlastuse tähtaja puhul on oluline, et haldusorganile jääks piisav aeg kooskõlastuse

järgselt viisataotluse läbivaatamiseks. Viisaeeskirja artikli 23 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan

otsuse lühiajalise viisa andmise kohta tegema 15 kalendripäeva jooksul. Pikaajalise viisa

taotluse suhtes peab konsulaarametnik tegema otsuse 30 päeva jooksul. Eelnõu § 6 punkti 11

muudatusega pikendatakse ka PPA menetlustähtaega pikaajalise viisa taotluse läbivaatamisel

30 päevani. Kuna lühiajalise viisa taotluse suhtes peab haldusorgan tegema otsuse lühema aja

jooksul, on kooskõlastamise tähtaja pikendamise võimalus lühiajalise viisa puhul lühem kui

pikaajalise viisa puhul.

Eelnõu §-ga 9 muudetakse määrust nr 71.

Eelnõu § 9 punktiga 1 muudetakse määruse nr 71 § 2 lõiget 2. Muudatusega täpsustatakse,

milliseid andmeid töödeldakse viisaregistri pidamise eesmärgi täitmiseks. Muudatusega

sätestatakse, et andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus,

seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse viisaregistris:

1) viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse andmeid;

2) viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ja viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise

andmeid;

3) kooskõlastamise andmeid;

4) punktides 1–3 nimetatud menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu andmeid.

Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse VMS-i § 102 lõike 3

sõnastust. Muudatusega viiakse määrus nr 71 kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 9 punktiga 2 muudetakse määruse nr 71 § 3 tekst. Määruse nr 7 § 3 sätestab

viisaregistri vastutava ja volitatud töötleja. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on viisaregistri

vastutav töötleja PPA ning volitatud töötlejad Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO),

Välisministeerium (edaspidi VÄM) ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse

viisaeeskiri (viisaeeskiri)

38

(edaspidi SMIT). Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste

isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,

04.05.2016, lk 1–88) jõustumist ei lange viisaregistri vastutav töötleja avaliku teabe seaduse

tähenduses (edaspidi AvTS) ja vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses

enam kokku.

AvTS § 434 lõike 1 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja (haldaja) riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev

eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist.

Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu

arendamise eest.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 punkti 7 kohaselt on vastutav töötleja füüsiline või

juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab

kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Artikkel 26 lõike 1 kohaselt on

tegemist kaasvastutavate töötlejatega, kui kaks või enam vastutavat töötlejat määravad ühiselt

kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Nad määravad kaasvastutava töötleja

vastutusvaldkonna käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmisel – eelkõige mis puudutab

andmesubjekti õiguste kasutamist ja kaasvastutava töötleja kohustust esitada artiklites 13 ja 14

osutatud teavet – läbipaistval viisil kindlaks omavahelise kokkuleppega, välja arvatud juhul ja

sel määral mil vastutavate töötlejate vastavad vastutusvaldkonnad on kindlaks määratud

vastutavate töötlejate suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega.

Lõikes 1 sätestatakse, et andmekogu vastutav töötleja AvTS tähenduses on PPA.

Lõikes 2 sätestatakse, et viisaregistri isikuandmete kaasvastutavad töötlejad isikuandmete

kaitse üldmääruse tähenduses on VMS-is sätestatud pädevuse piires PPA, KAPO ja VÄM.

Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega muudetakse VMS-i § 102 lõike 8

sõnastust ja sätestatakse, et viisaregistri kaasvastutavad töötlejad on PPA, VÄM ja KAPO.

Muudatusega viiakse määrus nr 71 kooskõlla seadusega.

Lõiked 3–5 on seotud lõikega 2 ja nendega täpsustatakse, et § 9 lõigete 21–4 ning §-de 10, 101

ja 12 alusel andmekogusse kantud andmete vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse

tähenduses on PPA (lõige 3). Välisesinduses esitatud viisa taotluse kohta § 9 alusel

andmekogusse kantud andmete vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses on

VÄM (lõige 4) ja § 11 ja 13 alusel andmekogusse kantud andmete vastutavad töötlejad

isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses vastavalt VMS-is sätestatud pädevusele on PPA,

KAPO või VÄM (lõige 5). Kui lõigetes 3–5 ei ole täpsustatud, kes kaasvastutavatest töötlejatest

konkreetsete andmete eest vastutab, siis nendele andmetele (näiteks määruse nr 71 § 9 lõiked 1

ja 2) kohaldub lõige 2 ja nende andmete töötlemise eest vastutavad kõik kaasvastutavad

töötlejad.

Lõikes 6 sätestatakse, et viisaregistri volitatud töötleja on SMIT.

Eelnõu § 9 punktidega 3–7 täiendatakse määruse nr 71 § 4 pealkirja lisades sõna

„kaasvastutav“, muudetakse § 4 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täpsustades, et vastutavat

töötlejat käsitletakse AvTS tähenduses ning § 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „otsustab

ja“, § 4 lõike 1 punktid 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks, § 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8.

39

Muudatused on seotud eelnõu § 9 punktis 2 esitatud muudatusega, millega täpsustatakse

viisaregistri vastutav, andmete kaasvastutav ja volitatud töötleja. Sellest tulenevalt vajab

täpsustamist § 4 pealkiri ja lõige 1. Lõikes 1 sätestatakse AvTS-i tähenduses viisaregistri

vastutava töötleja ehk PPA ülesanded. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõike 1 punktid 4

ja 6. Punkti 4 kohaselt vastutab andmekogu vastutav töötleja andmete nõuetekohase

väljastamise eest ja punkti 6 kohaselt vastutab andmekogu vastutav töötleja isikuandmete

töötlemise nõuete täitmise eest. Mõlemad on viisaregistri kaasvastutava töötleja ülesanded ja

asuvad edaspidi sama paragrahvi lõike 2 punktis 3 ja 5. Punktiga 7 lisatakse PPA ülesandeks

arvestuse pidamine andmete andmekogusse kandmise aja, andmekogu andmete väljastamise

aja, andmekoosseisu, andmeandjate ja andmesaajate üle.

Eelnõu § 9 punktidega 8–11 muudetakse määruse nr 71 § 4 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ja

sätestatakse, et viisaregistri kaasvastutavate töötlejate isikuandmete kaitse üldmääruse

tähenduses ülesanded, § 4 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks, § 4 lõike 2 punkti 6

muudatusega täpsustatakse, et kaasvastutavad töötlejad teevad ettepanekuid andmekogu

arendamiseks PPA-le ning lisatakse viisaregistri kaasvastutava töötleja ülesandeks tagada

andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine. Muudatused on seotud eelnõu

§ 9 punktis 2 esitatud muudatusega, millega täpsustatakse viisaregistri vastutav, andmete

kaasvastutav ja volitatud töötleja. Kõnesolevate muudatustega täpsustatakse andmekogu

andmete kaasvastutava töötleja ülesanded.

Eelnõu § 9 punktidega 12–16 muudetakse määruse nr 71 § 4 lõike 3 sissejuhatav lauseosa,

milles sätestatakse volitatud töötleja (SMIT) ülesanded. Lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast

sõna „järgi“ sõnadega „ning andmekogu andmete kustutamise ja arhiveerimise tehnilise

võimekuse“. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täiendatakse VMS-i

§ 102 lõikega 91 ja sätestatakse viisaregistri andmete säilitusaeg. Muudatusega viiakse määrus

nr 71 kooskõlla seadusega. Muudatusega täpsustatakse, et viisaregistri volitatud töötleja

ülesanne on muu hulgas tagada andmete kustutamise ja arhiveerimise tehniline võimekus,

andmekogu küberturvalisus, sealhulgas andmekogu andmete käideldavus, terviklikkus ja

konfidentsiaalsus, õigusaktides sätestatud nõuete järgi. Määruse nr 71 § 4 lõike 3 punkti 5

muudatusega täpsustatakse, et volitatud töötleja ülesanne on ka andmekogu arendamine

vastutava töötleja ettepanekute järgi ja samuti võib volitatud töötleja teha ettepanekuid

viisaregistri arendamiseks. Samuti täiendatakse § 4 lõiget 3 punktiga 7, mille kohaselt on

viisaregistri volitatud töötleja ülesandeks teenuseintsidentide käsitlemise tagamine.

Muudatused on tehnilised ja tehakse VMS-i alusel antud rakendusaktide sõnastuse ühtlustamise

ning õigusselguse eesmärgil. Samasugused ülesanded on SMIT-ile kui vastutavale töötlejale

ette nähtud ka teistes kodakondsus ja migratsiooni valdkonna andmekogudes.

Eelnõu § 9 punktidega 17–23 muudetakse määruse nr 71 § 9 lõikeid 1 ja 2, milles on loetletud

andmed, mis kantakse andmekogusse lühiajalise viisa ja lennujaama transiitviisa taotlemisel.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2023/266725 muudeti lühiajalise viisa

taotlusankeeti. Sellest tulenevalt on muutunud andmed, mis taotleja esitab lühiajalise viisa

taotlemisel ning ka taotleja esitatud andmed, mis kantakse andmekogusse.

Punktiga 17 jäetakse määruse nr 71 § 9 lõike 1 punktist 11 välja sõnad „ja asutus“. Muudetud

lühiajalise viisa taotlusankeedis ei küsita taotlejalt reisidokumendi väljaandnud asutuse

andmeid. Eelnevast lähtuvalt ei kanta neid andmeid enam ka andmekogusse.

25 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202302667

40

Punktiga 18 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõike 1 punkti 15 pärast sõna „omast“ sõnadega

„,telefoninumber ning e-posti aadress“. Muudetud lühiajalise viisa taotlusankeedis küsitakse

taotlejalt, kes esitab taotluse seadusliku esindaja kaudu, lisaks muudele andmetele seadusliku

esindaja kohta ka tema telefoninumbrit ja e-posti aadressi. Eelnevast lähtuvalt kantakse need

andmed ka andmekogusse.

Punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 9 lõike 2 punktid 4 ja 5. Muudetud

lühiajalise viisa taotlusankeedis ei pea taotleja märkima kavandatava viibimise või transiidi

kestust päevades, samuti ei pea ta esitama andmeid viisade kohta, mis on välja antud viimase

kolme aasta jooksul. Eelnevast lähtuvalt ei kanta neid andmeid enam ka andmekogusse.

Punktiga 20 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõike 2 punkti 6 pärast sõna „asjakohane“ sõnadega

„ja viisa number, kui see on teada“. Muudetud lühiajalise viisa taotlusankeedis peab taotleja

märkima lisaks varasema lühiajalise viisa taotlemisega seonduvalt sõrmejälgede hõivamise

kuupäevale ka viisa numbri, kui see on teada. Eelnevast lähtuvalt kantakse need andmed ka

andmekogusse.

Punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 9 lõike 2 punkt 9. Muudetud lühiajalise

viisa taotlusankeedis ei pea taotleja märkima varasemaid viibimisi Eestis või teistes Schengeni

konventsioonide liikmesriikides. Eelnevast lähtuvalt ei kanta neid andmeid enam ka

andmekogusse.

Punktiga 22 muudetakse määruse nr 71 § 9 lõike 2 punkt 11 sõnastust, asendades sõna „Eesti“

sõnadega „Schengeni alal“ vastavas käändes. Muudetud lühiajalise viisa taotlusankeedis peab

taotleja märkima kavandatava Schengeni alale saabumise ja Schengeni alalt lahkumise

kuupäeva. Seega kantakse andmekogusse vastavad andmed mitte Eesti, vaid Schengeni ala

kohta, mistõttu on vaja muuta määruse sõnastust.

Punktiga 23 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõiget 2 punktiga 17. Muudetud lühiajalise viisa

taotlusankeedis peab märkima ka taotluse täitnud isiku andmed. Eelnevast lähtuvalt kantakse

need andmed ka andmekogusse.

Eelnõu § 9 punktidega 24 ja 25 muudetakse määruse nr 71 § 9 lõiget 21, milles on loetletud

andmed, mis kantakse andmekogusse pikaajalise viisa taotlemisel.

Punktiga 24 muudetakse määruse nr 71 § 9 lõike 21 punkti 12, võimaldades andmekogusse

kanda pikaajalise viisa taotleja kohta kontaktandmetena sotsiaalmeedia konto andmed.

Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktis 23 esitatud muudatusega, mille kohaselt esitatakse

pikaajalise viisa taotlemisel edaspidi ka taotleja sotsiaalmeedia kontode andmed. Kuna

pikaajalise viisa taotlemisel esitatavate kontaktandmete loetelu täiendatakse, on vaja vastav

muudatus teha ka andmekogu regulatsioonis.

Punktiga 25 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõiget 21 punktidega 141–144. Muudatusega

täiendatakse pikaajalise viisa taotleja kohta viisaregistrisse kantavate andmete loetelu.

Muudatus on seotud eelnõu § 6 punkti 26 muudatusega, millega täiendatakse pikaajalise viisa

taotlemisel esitatavate kohustuslike andmete loetelu. Muudatuste järgselt on vaja pikaajalise

viisa taotlejal esitada andmed välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta, andmed lähedaste

sugulaste või pereliikmete kohta, samuti andmed väliriigi relvajõududes, sealhulgas

kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi relvajõudude reservi

kuulumise või väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta, andmed luure- või

41

julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste kohta ning andmed riiklikus või

mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses töötamise kohta, kuritegelikku

ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise kohta, andmed

terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise kohta,

andmed tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise kohta ning inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo toime panemise kohta. Eelnimetatud taotleja esitatud andmed kantakse

andmekogusse, mistõttu tuleb teha vastav muudatus ka andmekogu sätetes.

Eelnõu § 9 punktiga 26 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõiget 21 punktiga 151, sätestades, et

andmekogusse kantakse volitatud esindaja andmed, kui pikaajalise viisa taotlus on esitatud

volitatud esindaja kaudu. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punkti 10 muudatusega, mille

kohaselt, kui menetlustoimingut sooritatakse esindaja kaudu, on esindaja kohustatud

esindusõigust tõendama. Andmed volitatud esindaja kohta kantakse ka andmekogusse, mistõttu

on vajalik vastavalt andmekogu sätete muutmine.

Eelnõu § 9 punktidega 27 ja 28 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa

pärast sõna „kodanikust“ sõnadega „või vaba liikumise õigust omava Ühendkuningriigi

kodanikust“. Samuti täiendatakse lõike 3 punkti 6 pärast sõna „Konföderatsiooni“ sõnadega

„või vaba liikumise õigust omava Ühendkuningriigi“. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga

25. Kuna muudatuste järgselt küsitakse pikaajalise viisa taotlemisel taotlejalt andmeid

pereliikme kohta, kes omab väljaastumislepingu alusel samaväärselt EL kodanikele vaba

liikumise õigust, kantakse vastavad andmed ka andmekogusse.

Eelnõu § 9 punktiga 29 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõiget 4 punktiga 41, mille kohaselt

kantakse viisaregistrisse andmed viisataotluse kooskõlastamise kohta. Tegemist on tehnilise

muudatusega õigusselguse huvides. VMS-i § 82 kohaselt on konsulaarametnik ning PPA

kohustatud viisa andmise kooskõlastama Siseministeeriumi valitsemisala asutusega. Andmed

selle kohta, kas Siseministeeriumi valitsemisala asutus viisa andmise kooskõlastas või mitte

kantakse viisaregistrisse. Muudatusega sätestatakse õigusselguse huvides, et vastavad andmed

andmekogusse kantakse.

Eelnõu § 9 punktiga 30 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõike 4 punkti 5 pärast sõna „kordsus“

sõnadega „, territoriaalne kehtivus, viisakleebisele kantavad märked“. Tegemist on tehnilise

muudatusega õigusselguse huvides. Viisaeeskirja artikkel 25 kohaselt võib erandkorras anda

taotlejale piiratud territoriaalse kehtivusega viisa. VIS määruse26 artikkel 10 lõike 1 punkti d)

kohaselt peab piiratud territoriaalse kehtivusega viisa väljastamise kohta kandma

taotlustoimikusse vastavad andmed. Viisa väljastamisel kantakse andmed viisa territoriaalse

kehtivuse kohta ka viisaregistrisse. Muudatusega sätestatakse õigusselguse huvides, et vastavad

andmed andmekogusse kantakse. Samuti kantakse andmekogusse viiskleebisele kantavad

märked. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna ka praegu kantakse andmekogusse märked,

mis haldusorgan kannab viisakleebisele. Viisaeeskirja VII lisa punktis 9 on loetletud

kohustuslikud kanded, mis tuleb kanda viisakleebise märkuste andmeväljale. Riigisiseste

märgete loetelu on kehtestatud siseministri 10.01.2017 määrusega nr 5 „Viisakleebise

andmeväljale „MÄRKUSED“ kantavate riigisiseste märgete loetelu“.

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi

(VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus). – ELT L 218, 13.08.2008,

lk 60–81.

42

Eelnõu § 9 punktiga 31 täiendatakse määruse nr 71 § 9 punktiga 8, mille kohaselt kantakse

andmekogusse andmed menetluses muude tähtsust omavate asjaolude ja kogutud dokumentide

kohta. Näiteks on haldusorganil võimalik taotleja reisidokumendi kehtivuse kontrollimiseks

kontrollida andmekogus reisidokumendi tunnustamise andmeid. Tegemist on tehnilise

muudatusega õigusselguse huvides.

Eelnõu § 9 punktiga 32 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõigetega 6 ja 7. Lõike 6 kohaselt

kantakse pikaajalise viisa taotleja lähedaste sugulase ja perekonnaliikmete kohta andmekogusse

järgmised andmed:

1) suhe taotlejaga;

2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul

välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht;

3) eesnimi või -nimed;

4) perekonnanimi või -nimed;

5) sugu;

6) Eesti isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

7) kodakondsus või kodakondsused;

8) sünnikoht riigi täpsusega;

9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või

alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber.

Muudatus on seotud eelnõu § 6 punkti 26 muudatusega, millega täiendatakse pikaajalise viisa

taotlemisel esitatavate kohustuslike andmete loetelu. Sellest tulenevalt on vaja pikaajalise viisa

taotleja lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete kohta esitatud andmed kajastada ka

viisaregistri põhimääruses.

Lõike 7 kohaselt kantakse pikaajalise viisa taotleja kohta, kes teenib või on teeninud välisriigi

relvajõududes, sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kes osaleb

või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit, lisaks viisaregistri

põhimääruses praegu sätestatud andmetele järgmised andmed:

1) andmed õppimise kohta sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse

nimetus, eriala, kooli aadress ja õppimise aeg;

2) andmed sõjaväelistest operatsioonidest osavõtmise kohta teiste riikide territooriumil,

sealhulgas selle riigi nimi, ametikoht, osalemise aeg ja ülesanne;

3) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse nimi, aadress, sõjaväeosa number,

ameti- või töökoht, ülesanne, tegevussuund, väeliik, teenistuse või töötamise periood.

Muudatus on seotud eelnõu § 6 punkti 26 muudatusega, millega täiendatakse pikaajalise viisa

taotlemisel esitatavate kohustuslike andmete loetelu. Sellest tulenevalt on vaja viisaregistrisse

kanda pikaajalise viisa taotleja kohta eelnimetatud andmed.

Eelnõu § 9 punktiga 33 täiendatakse määruse nr 71 § 101 lõiget 1 punktiga 21, mille kohaselt

kantakse tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse

pikaajalise viisana vormistamisel taotleja kohta andmekogusse tema kodakondsus või

kodakondsused. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 29, mille kohaselt tuleb välismaalasel

esitada viibimisõiguse vormistamiseks kodakondsuse andmed. Kuna tähtajalise elamisloa

kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse vormistamisel esitatavate andmete

loetelu täiendatakse, on vaja vastav muudatus teha ka viisaregistri sättes, et oleks võimalik

täiendavad andmed kanda andmekogusse.

43

Eelnõu § 9 punktiga 34 asendatakse määruse nr 71 § 101 lõike 1 punktis 3 sõna „isikukood“

sõnaga „sünniaeg“. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 30, mille kohaselt tuleb

välismaalasel edaspidi tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise

õiguse vormistamisel esitada isikukoodi asemel oma sünniaeg. Kuna esitatavate andmete

loetelu muudetakse, on vaja vastav muudatus teha ka viisaregistri põhimääruse vastavas sättes.

Eelnõu § 9 punktiga 35 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 12, milles on sätestatud

piiripunktis erandina viisa andmise kohta andmekogusse kantavad andmed. Tegemist on

tehnilise muudatusega. Viisaeeskirja artikkel 35 lõike 1 kohaselt võib erandjuhtudel anda viisa

piiripunktis. Viidatud artikkel sätestab tingimused, mis peavad olema täidetud sellisel juhul

viisa väljastamiseks. Väljastatava viisa puhul ei ole samas tegemist eraldi viisa liigiga, vaid

jätkuvalt on tegemist lühiajalise viisaga. Nii nagu tavapärase lühiajalise viisa taotlemise puhul

peab taotleja ka erandkorras piiril viisa taotlemisel esitama andmed, mis on nõutavad lühiajalise

viisa taotlemisel. Eelnevast tulenevalt on piiripunktis erandina antava viisa andmed kaetud

määruse nr 71 §-ga 9, mistõttu puudub vajadus andmete eraldi loetlemiseks §-is 12.

Eelnõu § 9 punktiga 36 täiendatakse määruse nr 71 § 14 punktidega 3–19, millega sätestatakse

viisaregistri andmeandjad. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on viisaregistri andmeandjateks:

1) viisataotluse, viibimisaja pikendamise taotluse või §-des 101 ja 13 nimetatud avalduse

esitanud välismaalane;

2) PPA, KAPO ja VÄM neile seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga pandud

ülesannete piires.

Sätet täiendatakse uute punktidega, millega lisatakse viisaregistri andmeandjad ja nendelt

saadavad järgmised andmed:

1) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteem (edaspidi ABIS) – välismaalase

biomeetrilised andmed;

2) eeltäidetud viisataotluse andmekogu – viisa taotlemisel nõutavad andmed;

3) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu – Eestis

ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlusega seotud andmed;

4) elamislubade ja töölubade register – välismaalase Eestis elamise ja töötamise menetlusega

seotud andmed;

5) infosüsteem POLIS – süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse

andmestiku andmed;

6) Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi andmed;

7) isikut tõendavate dokumentide andmekogu – isiku tuvastamise ja isikusamasuse

kontrollimisega seotud andmed ning isikut tõendava dokumendi menetlusega seotud andmed;

8) karistusregister – välismaalase või muu taotlusega seotud isiku karistusandmed;

9) piirikontrolli andmekogu – välismaalase piiriületusega seotud andmed;

10) Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil

tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed,

lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku

või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest

ajutiselt paigutada turvalisse paika, tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetu

andmed, andmed isiku, dokumendiplangi ja isikut tõendava dokumendi kohta varjatud,

küsitlus- või erikontrolli teostamiseks ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud

dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud

Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või

kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks;

44

11) rahvastikuregister – taotleja elamisõiguse kontrolli ja seadusjärgse esindaja ning taotleja

Eestis või muus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elava külastatava isiku ja taotleja

Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni

kodanikust perekonnaliikme isikuandmed, elu- ja viibimiskoha andmed,

perekonnaseisuandmed, surmaandmed ning vanemate, abikaasa või registreeritud elukaaslase

ja lapse andmed;

12) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem – automaatkalkulaatori andmed ning

välismaalase isikliku toimikuga ning sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise

andmestikuga või andmestikega ning sisenemiskeeluandmestikuga seotud andmed;

13) riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register – taotleja, külastatava eraisiku, külastatava

juriidilise isiku esindaja, Euroopa Liidu kodanikust pereliikme rahvusvahelise kaitse või ajutise

kaitse menetlusega seotud andmed;

14) sissesõidukeeldude riiklik register – välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu

andmed;

15) Euroopa Liidu ühtne viisainfosüsteem (edaspidi VIS) – lühiajalise viisa menetlusega seotud

andmed;

16) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise menetlusega seotud andmed;

17) äriregister – tööandjaga seotud andmed.

Eelnõu § 9 punktiga 37 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 15, mis reguleerib

andmekogudevahelist andmevahetust. Samuti tunnistatakse kehtetuks § 16 punkt 2 ning § 17

lõige 3. Kehtivas määruse nr 71 §-is 15 on reguleeritud andmekogudevaheline andmevahetus.

Kuna viisaregistrile andmeandjad reguleeritakse edaspidi viisaregistri põhimääruse §-s 14, ei

ole otstarbekas hoida määruses eraldi sätet, mis reguleerib üksnes biomeetriliste andmete

andmevahetust ABIS-ga. Andmevahetus ABIS-ga on edaspidi reguleeritud määruse nr 71 § 14

punktis 3. Samuti tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 17 lõige 3, mis sätestab PPA-le,

KAPO-le ja VÄM-ile kohustuse pidada digitaalselt või paberil arvestust andmete

andmekogusse kandmise aja, andmete koosseisu ja andmeandjate üle. Ka selle sätte puhul on

tegemist dubleerimisega, sest edaspidi asub vastav kohustus määruse nr 71 § 4 lõike 1 punktis

8. Määruse nr 71 § 16 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna see on kaetud juba punktiga 1.

Tegemist on tehnilise muudatusega.

Eelnõu § 9 punktiga 38 asendatakse määruse nr 71 § 20 lõikes 2 sõnad „vastutava töötleja ning

Kaitsepolitseiameti ning Välisministeeriumi“ sõnadega „kaasvastutava töötleja“. Muudatus on

seotud eelnõu § 8 punktis 2 esitatud muudatusega, millega täpsustatakse viisaregistri vastutav,

kaasvastutav ja volitatud töötleja. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 9 punktiga 39 jäetakse määruse nr 71 § 20 lõike 6 esimesest lausest välja sõnad

„kolmandatele isikutele“. Tegemist on sõnastusliku muudatusega, kuna vastav täpsustus ei ole

vajalik.

Eelnõu § 9 punktiga 40 muudetakse määruse nr 71 § 20 lõiget 7, milles sätestatakse, et

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmetele juurdepääs võimaldatakse tehniliste

võimaluste piires mahus, mis ei takista kaasvastutavale töötlejale pandud ülesannete täitmist.

Tegemist on sõnastusliku muudatusega. Kuna PPA, KAPO ning VäM on kaasvastutavad

töötlejad, muudetakse vastavalt sätte sõnastust. Ühtlasi jäetakse sarnaselt eelnõu § 9 punktis 39

tehtud muudatusele välja ebavajalik viide kolmandatele isikutele.

45

Eelnõu § 9 punktiga 41 asendatakse määruse nr 71 § 20 lõikes 8 sõnad „Euroopa Liidu

ühtsesse viisainfosüsteemi (edaspidi VIS)“ sõnadega „VIS-i“. Tegemist on tehnilise

muudatusega. Kuna vastav lühend on eelnõu § 9 punkti 36 muudatusega edaspidi esitatud

määruse nr 71 § 14 punktis 17, siis tuleb § 20 lõikes kasutada juba eelnevalt määruses esitatud

lühendit.

Eelnõu § 9 punktiga 42 täiendatakse määrust nr 71 §-ga 201, mille on sätestatud VIS andmetele

juurdepääsu andmine õiguskaitse eesmärgil.

Lõikes 1 sätestatakse, et VIS-i andmetele juurdepääsutaotlus esitatakse Politsei- ja

Piirivalveametile.

Lõikes 2 nähakse ette, et VIS-i andmeid võib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) VIS-i andmeid võib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 12619

lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise

kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise

kõrvaldamiseks. KrMS § 12619 lõike 2 kohaselt on lubatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise

süsteemi andmeid töödelda üksnes KrMS § 4896 lõike 1 punktides 1–21 ja 23–3227 nimetatud

kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise kuriteoga seotud

kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Lõikes 3 sätestatakse, et PPA, KAPO, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet, Maksu- ja

Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad määruse nr 71 § 20 lõikes 2 sätestatud eesmärgil

taotleda ja saada VIS-i andmeid.

VIS-i kantud andmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas VIS määrusega. Muudatus

tehakse õigusselguse eesmärgil. Muudatuse tulemusena on tagatud õigusselgus, et VIS-i riiklik

keskne juurdepääsupunkt on PPA. Samuti on muudatuse tulemusena olemas ülevaade, millise

terroriakti või muu raske kuriteo tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks või karistuse

täideviimiseks võib õiguskaitse eesmärgil VIS-i andmeid töödelda ning kes on selleks pädevad

asutused.

Eelnõu § 9 punktiga 43 asendatakse määruse nr 71 § 21 lõigetes 1 ja 2 sõnad „vastutav töötleja,

Kaitsepolitseiamet või Välisministeerium“ sõnadega „kaasvastutav töötleja“. Muudatus on

seotud eelnõu § 9 punktis 2 esitatud muudatusega, millega täpsustatakse viisaregistri vastutav,

kaasvastutav ja volitatud töötleja. Muudatus on tehniline.

27 KrMS § 4896 lõike 1 punktides 1–21 ja 23–32 loetletud kuriteod on: kuritegelikus ühenduses osalemine,

terrorism; inimkaubandus; lapse seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno; narkootilise ja psühhotroopse ainega

ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu; relva, laskemoona ja lõhkeainega

ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu; korruptsioon; pettus, sealhulgas pettus

Euroopa ühenduste 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses;

rahapesu; raha võltsimine; arvutikuritegu; keskkonnavastane kuritegu, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide

ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu; ebaseaduslikule

piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis viibimisele kaasaaitamine; tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine;

inimorganite ja -kudedega ebaseaduslik kauplemine; inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi

võtmine; rassism ja ksenofoobia; organiseeritud või relvastatud vargus või röövimine; kultuuriväärtustega

ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu; kelmus; väljapressimine; haldusdokumendi

võltsimine ja sellega kauplemine; maksevahendi võltsimine; hormoonpreparaatide ja kasvukiirendajatega

ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu; tuumamaterjali ja radioaktiivse ainega

ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu; varastatud sõidukitega kauplemine;

vägistamine; süütamine; Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule alluvad kuriteod; õhusõiduki või laeva

kaaperdamine; sabotaaž.

46

Eelnõu § 9 punktiga 44 asendatakse määruse nr 71 § 21 lõike 1 punktis 2 sõnad „seaduses

sätestatud“ sõnaga „õiguslik“. Tegemist on sõnastusliku muudatusega. Andmete väljastamiseks

andmekogust peab isikul olema õiguslik alus. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 9 punktiga 45 muudetakse määruse nr 71 § 26 tekst. Muudatuse kohaselt

likvideeritakse andmekogu seaduse alusel. Kuna andmekogu asutamiseks ettenähtud

volitusnorm asub VMS-is, otsustab andmekogu olemasolu üle seadusandja.

Eelnõu §-ga 10 muudetakse määrust nr 27.

Eelnõu § 10 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 27 § 7 punktiga 71, mille kohaselt kantakse

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise andmekogusse andmed välismaalase õppimise,

töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta. Määruse muudatuse puhul ei ole tegemist LTR

menetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. Muudatus on

seotud eelnõu § 11 punktis 16 esitatud muudatusega, mille kohaselt esitatakse välismaalase

kohta, kelle lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse, edaspidi ka andmed

õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta. Kuna taotlemisel esitatavate andmete

loetelu täiendatakse, on vaja vastav muudatus teha ka LTR andmekogu sätetes, et oleks

võimalik täiendavad andmed kanda andmekogusse.

Eelnõu § 10 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 27 § 7 punkti 11 pärast sõna „alus“ sõnadega

„, sealhulgas andmed teise Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi kehtiva

viisa või elamisloa omamise kohta, sealhulgas viisa või elamisloa liik ja kehtivusaeg ning

väljaandja riik“. Muudatus on seotud eelnõu § 11 punktis 17 esitatud muudatusega, mille

kohaselt esitatakse välismaalase kohta, kelle lühiajalise Eestis töötamise registreerimist

taotletakse, edaspidi ka andmed teise Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi

kehtiva viisa või elamisloa omamise kohta, sealhulgas viisa või elamisloa liik ja kehtivusaeg

ning väljaandja riik. Kuna taotlemisel esitatavate andmete loetelu täiendatakse, on vaja vastav

muudatus teha ka LTR andmekogu sätetes, et oleks võimalik täiendavad andmed kanda

andmekogusse.

Eelnõu § 10 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 27 § 10 punkti 15 pärast sõna „iduettevõtte“

sõnadega „või kasvuettevõtte“. Määruse nr 27 § 10 punkti 15 kohaselt kantakse välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise kohta iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise

ekspertkomisjonile esitatud taotluse number. Muudatuse tulemusel kantakse andmekogusse

kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjonile esitatud taotluse number.

Muudatusega viiakse määrus nr 27 kooskõlla 1. märtsil 2024 jõustunud määrusega nr 2, millega

sätestati, et ettevõtte vastamist VMS-i § 1063 lõikes 1 sätestatud tingimustele hindab sarnaselt

iduettevõttele ekspertkomisjon. Enne selle määruse jõustumist hindas ettevõtte vastamist

kasvuettevõttele ettenähtud tingimustele PPA. Eeltoodust tulenevalt on vaja täiendada

määruses nr 27 sätestatud andmekogusse kantavate andmete andmekoosseisu.

Eelnõu § 10 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 27 § 10 punktiga 21, mille kohaselt kantakse

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise andmekogusse märge spordialaliidu nõusoleku kohta

välismaalase Eestisse tööle asumiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või

sporditöötajana, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit ja LTR puhul taotletakse VMS-i

§ 107 lõike 12 punktis 4 sätestatud erandi kohaldamist. Määruse muudatuse puhul ei ole

tegemist LTR menetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga.

Muudatus on seotud eelnõu § 11 punktis 12 esitatud muudatusega, mis näeb ette sportlasena,

47

treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

taotlemisel tuleb esitada ka spordialaliidu nõusolek, kui välismaalase tööandja ei ole

spordialaliit. Kuna nõusoleku esitamise kohta tehakse ka eraldi märge LTR andmekogus, on

vaja vastav muudatus teha ka andmekogu sättes.

Eelnõu § 10 punktidega 5 ja 6 täiendatakse määruse nr 27 § 12 punktide 5 ja 16 sõnastusi.

Muudatused tehakse sõnastuse ühtlustamise eesmärgil, et kõigi PPA andmekogude automaatne

andmevahetus oleks ühetaoliste päringute puhul ühetaoliselt sõnastatud.

Eelnõu §-ga 11 muudetakse määrust nr 67.

Eelnõu § 11 punktiga 1 asendatakse määruse nr 67 § 1 pealkirjas ja lõikes 1, § 6 lõike 3 ja 4

sissejuhatavas lauseosas ning lõikes 12, § 7 lõikes 6, 7 ja 8, § 8 lõike 21 sissejuhatavas lauseosas

ning lõike 5 punktis 8, 9 ja 10 sõnad „lühiajaline töötamine“ sõnadega „lühiajaline Eestis

töötamine“ vastavas käändes. Muudatus tehakse mõistete ühtlustamise ja õigusselguse

eesmärgil.

Eelnõu § 11 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 67 § 1 lõiked 4–5. Määruse nr 67

§ 1 lõike 4 kohaselt esitab tööandja või tema volitatud isik VMS-i § 106 lõigetes 14, 13 ja 17

nimetatud juhul PPA-le enne välismaalase tööle asumist teate välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimiseks. § 1 lõike 41 kohaselt võib VMS-i § 106 lõikes 10 sätestatud

tingimustel tööandja või tema volitatud isik esitada PPA-le enne välismaalase tööle asumist

teate välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks, kui välismaalane on viimase

viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana ja tema lühiajalise Eestis töötamise

registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud vastavalt VMS-i §-le 109. § 1 lõike 5 kohaselt

kohaldatakse lõigetes 4 ja 41 nimetatud teate esitamisele määruses sätestatud taotluse esitamise

nõudeid. Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega muudetakse VMS-i § 1071

ning eelnõu § 11 punktis 14 toodud muudatusega. Muudatusega viiakse määrus nr 67 kooskõlla

seadusega.

Eelnõu § 11 punktiga 3 muudetakse määruse nr 67 § 2 lõiget 1. Kehtiva regulatsiooni kohaselt

peab taotlus olema täidetud eesti, inglise või vene keeles ning suurtähtedega. Muudatusega

sätestatakse, et taotlus peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise

keeles. Muudatus tehakse mõistete ühtlustamise ja õigusselguse eesmärgil. Muudatuse

tulemusena jääb sättest välja taotluse suurtähtedega täitmise nõue, mis oli enne

eeltaotluskeskkonna lahenduse kasutuselevõtmist vajalik, kuna tööandja täitis ankeedi käsitsi.

Selleks, et esitatud andmed oleksid võimalikult hästi loetavad, oli sätestatud suurtähtedega

täitmise nõue. Muudatus tehakse, kuna praktikas täidavad tööandjad LTR taotlusankeedi

elektroonilises eeltaotluskeskkonnas. Elektrooniliselt täidetud ankeedi puhul ei ole

suurtähtedega täitmise nõue enam vajalik, kuna ka väiketähes täidetud ankeet on haldusorganile

hõlpsalt loetav. Lisaks on muudatus seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega jäetakse VMS-

i § 29 lõikest 4 välja taotluse esitamise võimalus vene keeles. Muudatusega viiakse määrus nr

67 kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 11 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 67 § 5 punktiga 5. Määruse nr 67 § 5 sätestab

loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel.

Seda loetelu täiendatakse ning nähakse ette, et lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

taotlemisel tuleb edaspidi esitada ka VMS-i §-s 8 sätestatud tegevust tõendav dokument.

Muudatuse puhul ei ole tegemist LTR menetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla

praktikas toimuvaga. VMS-i tähenduses välismaalase Eestis töötamist tõendav dokumendiks

48

võib näiteks olla tööleping, tööandja kinnitus siduva tööpakkumise osa, võlaõiguslik leping.

PPA küsib seda dokumenti LTR menetluses praktikas tööandjalt ka praegu. Muudatuse

tulemusena on tööandjal edaspidi olemas teadmine, et vastavad dokumendid tuleb taotlemisel

esitada. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.

Samuti on VMS-i §-s 8 sätestatud tegevust tõendav dokumendi esitamisega seotud muudatus

seotud hooajatöötajate direktiivi28 nõuetekohase rakendamisega. Hooajatöötajate direktiivi

artikkel 5 punkt a näeb ette, et liikmesriiki lubamise taotlusele tuleb lisada kehtiv tööleping või

siduv tööpakkumine, milles on täpsustatud töö koht ja liik, töötamise kestus, töötasu, töötunnid

nädalas või kuus, mis tahes tasustatud puhkuse pikkus, vajaduse korral muud asjakohased

töötingimused ning võimaluse korral tööle asumise kuupäev.

Eelnõu § 11 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 67 § 6 lõige 2. Määruse nr 67 § 6

lõike 2 kohaselt kinnitab taotleja lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel VMS-

i § 106 lõikes 7 sätestatud alusel töötamiseks renditöötajana taotluse allkirjastamisega, et tal on

deposiidis vahendeid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist.

Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 106

lõikes 81 ja 9 ning § 1761 lõikes 21 ja 3 sätestatud deposiidi või garantii nõue. Muudatusega

viiakse määrus nr 67 kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 11 punktiga 6 asendatakse määruse nr 67 § 6 lõike 3 punktis 1 sõna

„ töölepinguseaduse“ sõnadega „töölepingu seaduse“. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 11 punktiga 7 asendatakse määruse nr 67 § 6 lõikes 8 sõnad „eksperdikomisjoni

arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni“ sõnadega „ekspertkomisjoni

arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud“. Kehtiva sätte kohaselt

esitab tööandja lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel VMS-i § 106

lõike 14 punkti 4 alusel töötamiseks iduettevõttes iduettevõtte määratlusele vastavuse

hindamise eksperdikomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni

taotluse numbri.

Muudatus tehakse mõistete ühtlustamise ja õigusselguse eesmärgil. Määruses nr 67 võetakse

kasutusele sõna „eksperdikomisjon“ asemel sõna „ekspertkomisjon“29. Samuti täpsustatakse, et

VMS-i § 106 lõike 14 punkti 4 alusel LTR-i taotlev tööandja peab taotlusele lisama

ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri. Kehtivast sõnastusest saab välja lugeda, et

tööandja peab esitama ekspertkomisjoni esitatud taotluse numbri. Tegelikult ekspertkomisjon

taotlust ei esita, taotlus esitatakse ekspertkomisjonile ja kui see on esitatud, saab taotlus

automaatselt numbri. Selleks ajaks, kui tööandja esitab LTR taotluse, on tal olemas

ekspertkomisjoni arvamus. Kuivõrd ekspertkomisjoni arvamus saab ekspertkomisjonile

esitatud taotluse numbri, esitab tööandja LTR taotlemisel numbri, mille saab

ekspertkomisjonile esitatud taotlus.

Eelnõu § 11 punktiga 8 täiendatakse määruse nr 67 § 6 lõikega 91. Määruse nr 67 § 6 sätestab

LTR taotlemise korral esitatavad dokumendid. Analoogselt LTR taotlemise korral töötamiseks

iduettevõttes kohaldatavatele eranditele (määruse nr 67 § 6 lõiked 8 ja 9) sätestatakse

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike

hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta. – ELT L 94, 28.03.2014, lk 375–390. 29 Sama termin võeti kasutusele siseministri 16. jaanuari 2024 määruses nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte

määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning

nende esitamise nõuded“.

49

kõnesoleva muudatusega erandid LTR korral töötamiseks kasvuettevõttes. Lõike 91 kohaselt

esitab tööandja LTR taotlemise korral töötamiseks kasvuettevõttes VMS-i § 1063 tähenduses

erisuse kohaldamiseks kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni

arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.

Eelnõu § 11 punktiga 9 täiendatakse määruse nr 67 § 6 lõike 10 sissejuhatavat lauseosa pärast

sõna „sisalduvad“ sõnaga „vähemalt“. Määruse nr 67 § 6 lõige 10 sätestab loetelu andmetest,

mida peab sisaldama LTR taotlemisel VMS-i § 106 lõike 15 alusel töötamiseks praktika korras

esitatav leping. Kehtiva sätte kohaselt ei tohiks leping sisaldada muid andmeid, kui säte ette

näeb. Siiski tuleb arvestada ka lepinguvabaduse põhimõttega, mis seisneb vabaduses valida,

milline leping, millise sisuga, kellega ja millises vormis sõlmitakse. Seega võib töötamiseks

praktika korras sõlmitav leping sisaldada lisaks määruse nr 67 § 6 lõikes 10 loetletud andmetele

sisaldada ka muid andmeid. Muudatus võimaldab esitada lepingu, mis sisaldab vajalikke

andmeid LTR registreerimiseks ja lisaks sellele võib leping sisalda muid andmeid, milles

lepingupooled on kokku leppinud. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.

Eelnõu § 11 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 67 § 6 lõige 11. Määruse nr 67

§ 6 lõike 11 kohaselt esitatakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel VMS-i

§ 1061 alusel tegutsemiseks lapsehoidja-koduabilisena leping, milles sisalduvad järgmised

andmed:

1) välismaalase õigused ja kohustused;

2) välismaalase tööülesanded;

3) välismaalase töötundide arv;

4) välismaalasele makstava tasu suurus.

Sätte kehtetuks tunnistamine on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega tunnistatakse

kehtetuks VMS-i § 181430. Muudatusega viiakse määrus nr 67 kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 11 punktiga 11 muudetakse määruse nr 67 § 6 lõiget 13. Kehtiva sätte kohaselt võib

PPA lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel VMS-i § 1063 alusel töötamiseks

kasvuettevõttes nõuda äriühingult kirjalikku selgitust selle kohta, kuidas äriühing vastab VMS-

i § 1063 lõikes 1 sätestatud määratlusele. Muudatusega viiakse määrus nr 67 kooskõlla 1. märtsil

2024 jõustunud määrusega nr 2, millega sätestati, et ettevõtte vastamist VMS-i § 1063 lõikes 1

sätestatud tingimustele hindab sarnaselt iduettevõttele ekspertkomisjon. Enne selle määruse

jõustumist hindas ettevõtte vastamist kasvuettevõttele ettenähtud tingimustele PPA. Eeltoodust

tulenevalt on vaja muuta ka määrust nr 67.

Eelnõu § 11 punktiga 12 täiendatakse määruse nr 67 § 6 lõikega 14, mille kohaselt esitatakse

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel VMS-i § 106 lõike 1 alusel töötamiseks

sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana spordialaliidu nõusolek

välismaalase Eestisse tööle asumise kohta, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit.

Muudatus on vajalik selleks, et viia tänane menetluspraktika ja määrus kooskõlla VMS-i § 107

lõike 12 punktis 4 sätestatuga. VMS-i § 107 lõike 12 punkt 4 näeb ette palgakriteeriumi nõudest

erandi kohaldamise võimaluse, kui tegemist on erialase tegevusega sportlasena, treenerina,

spordikohtunikuna või sporditöötajana spordialaliidu kutsel. Praktikas on esinenud olukordi,

kus LTR taotluse on PPA-le esitanud mitte spordialaliit vaid spordiklubi. Seega on sellistel

juhtudel, kus LTR taotluse esitab spordiklubi mitte spordialaliit, vajalik esitada lisaks taotlusele

30 VMS-i § 1814 sätestab lapsehoidja-koduabilisena Eestis tegutsemise erisused.

50

ka spordialaliidu nõusolek. Määruse muudatuse puhul ei ole tegemist LTR menetluse

uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga.

Eelnõu § 11 punktiga 13 muudetakse määruse nr 67 § 7 lõikeid 2 ja 21. Kehtiva määruse nr 67

§ 7 lõike 2 kohaselt loetakse VMS-i § 106 lõigetes 14, 13 ja 17 nimetatud juhul välismaalase

lühiajaline Eestis töötamine registreerituks alates samast kalendripäevast, kui tööandja või tema

volitatud isik esitab määruses sätestatud korras PPA-le teate välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimiseks. Lõige 21 sätestab, et kui välismaalane on viimase viie aasta jooksul

töötanud Eestis hooajatöötajana, tema lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ei ole

kehtetuks tunnistatud VMS-i §-s 109 sätestatu kohaselt ning lühiajalise töötamise

registreerimist taotletakse VMS-i § 106 lõike 10 alusel, loetakse välismaalase lühiajaline Eestis

töötamine registreerituks alates samast kalendripäevast, kui tööandja või tema volitatud isik on

esitanud määruses sätestatud korras PPA-le teate välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimiseks.

Muudatusega täpsustatakse sätete sõnastust ja lõike 2 kohaselt on edaspidi VMS-i § 106

lõikes 14, 13 ja 17 nimetatud juhul välismaalase Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse suhtes

otsuse tegemiseni, kui tööandja või tema volitatud isik on esitanud PPA-le välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse. Lõike 21 kohaselt on välismaalase Eestis

töötamine seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni, kui välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimist taotletakse VMS-i § 106 lõike 10 alusel, järgmistel tingimustel:

1) tööandja või tema esindusõigusega isik on esitanud määruses sätestatud korras PPA-le

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse;

2) välismaalane on viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana ja

3) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud VMS-i

§-s 109 sätestatu kohaselt.

Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega muudetakse VMS-i § 1071.

Muudatusega viiakse määrus nr 67 kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 11 punktiga 14 täiendatakse määruse nr 67 § 7 lõiget 8 pärast sõna „välismaalast“

sõnaga „kirjalikult“. Muudatus on seotud hooajatöötajate direktiivi31 nõuetekohase

rakendamisega. Kehtiv määruse regulatsioon näeb ette, et kui lühiajaline Eestis töötamine

registreeritakse VMS-i § 106 lõike 10 alusel ehk hooajatöö eesmärgil, informeeritakse

välismaalast tema lühiajalise Eestis töötamisega seonduvatest õigustest ja kohustustest

täpsustamata, mil viisil informeerimine toimub. Hooajatöötaja direktiivi artikkel 11 sätestab, et

kui liikmesriigid väljastavad hooajatöötajatele hooajatöö eesmärgil loa, teavitavad nad

hooajatöötajaid kirjalikult nende käesoleva direktiivi kohastest õigustest ja kohustustest,

sealhulgas kaebuse esitamise menetlustest. Praktikas teavitab hooajatöötajaid kirjalikult nende

õigustest ja kohustustest. Vastav infoleht on toodud ka PPA kodulehel nii eesti keeles, inglise

keeles kui ka vene keeles. Selleks, et viia määrus kooskõlla hooajatöötajate direktiivi ja

praktikas toimuvaga, on vaja vastav täpsustus teha ka määruse sõnastuses.

Eelnõu § 11 punktiga 15 asendatakse määruse nr 67 § 8 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas sõnad

„kellele taotletakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimist“ sõnadega „kelle lühiajalise

Eestis töötamise registreerimist taotletakse“. Muudatus tehakse mõistete ühtlustamise ja

õigusselguse eesmärgil.

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike

hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta. – ELT L 94, 28.03.2014, lk 375–390.

51

Eelnõu § 11 punktidega 16 ja 17 täiendatakse määruse nr 67 § 8 lõiget 4 punktidega 61 ja 8.

Määruse nr 67 § 8 lõige 4 sätestab loetelu andmetest, mis tuleb esitada välismaalase kohta, kelle

lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse.

Punktiga 16 täiendatakse määruse nr 67 § 8 lõiget 4 punktiga 61. Andmete loetelu täiendatakse

uue punktiga, mille kohaselt tuleb tööandjal edaspidi välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise taotlemisel esitada andmed välismaalase õppimise, töötamise ja muude oluliste

asjaolude kohta. Muudatuse puhul ei ole tegemist LTR menetluse uuendusega, vaid õiguskord

viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. PPA küsib seda dokumenti LTR menetluses praktikas

tööandjalt ka praegu. Muudatuse tulemusena on tööandjal edaspidi olemas teadmine, et

vastavad dokumendid tuleb taotlemisel esitada. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.

Punktiga 17 täiendatakse määruse nr 67 § 8 lõiget 4 punktiga 8. Andmete loetelu täiendatakse

uue punktiga, mille kohaselt tuleb edaspidi esitada andmed teise Euroopa Liidu või Schengeni

konventsiooni liikmesriigi kehtiva viisa või elamisloa omamise kohta, sealhulgas viisa või

elamisloa liik ja kehtivusaeg ning väljaandja riik. Muudatus on vajalik, kuna aitab nii tööandjal

kui ka PPA-l ennetavalt kindlaks teha, kas Eestisse tööle tulla soovival välismaalasel on juba

Eestisse saabumiseks ja siin ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. VMS-i § 106 lõike 1 kohaselt

võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks

viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud PPA. VMS-i § 286 lõige

1 sätestab, et tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks

Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Seega on muudatuse tulemusel tööandjal

võimalik täita tööandja kohustusi ning PPA-l ennetavalt kontrollida ja veenduda, et Eestisse

tööle tulev välismaalane täidab VMS-i nõudeid.

Eelnõu § 11 punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 67 § 8 lõike 5 punkt 11. Määruse

nr 67 § 8 lõike 5 punkti 11 kohaselt tuleb märkida lühiajalise Eestis töötamise taotluses, et

tööandja tegutseb iduettevõttena. Määruse muudatuste puhul ei ole tegemist LTR menetluse

uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. Kehtiv regulatsioon

sätestab, et taotlemisel esitab tööandja lühiajalise Eestis töötamise kohta lühiajalise töötamise

taotlemise aluse. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla praktikaga. Praktikas puudub vajadus

teha taotluses eraldi märget selle kohta, et tööandja tegutseb iduettevõttena. PPA-le piisab, kui

taotlusel on märgitud elamisloa lühiajalise töötamise taotlemise aluse. Sellest koos

ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbriga piisab, et tuvastada ja kontrollida, kas tegemist

on tööandjaga, kes tegutseb iduettevõttena.

Eelnõu § 11 punktiga 19 täiendatakse määruse nr 67 § 8 lõikega 7 ning nähakse ette erisus

välismaalase elulooandmete esitamisest. Tööandjalt ei nõuta välismaalase elulooandmete

esitamist, kui andmed on esitatud varasemalt välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa taotluse

esitamist muutunud. Kui tööandja või välismaalane on varasema menetluse raames juba PPA-

le esitanud välismaalase elulooandmed ning asjaoludes muutusi ei ole, siis on ebamõistlik

nõude samade andmete uuesti esitamist. Jätkuvalt kehtib andmete esitamisel minimaalsuse

põhimõte ehk taotlemisel tuleb esitada üksnes andmed, mis ei ole PPA-le teada.

Eelnõu § 12 sätestab määruse jõustumise.

 Eelnõu § 1, § 2 punktid 5–6, 8–11, 14–16, 18, 20 ja 21, § 4, § 5, § 6 punktid 2, 6, 9–11, 13–

14, 17–21 ja 28, § 7 punktid 1–6, 17–19, 21–23, 31–33, 35, 39, 42, 47–48, 50–51, 57–58,

52

60–62, 54, 66, 68–69, 70, § 9 punktid 29, 31, 36 ja 41, § 10 punktid 3, 5–6 ning § 11 punktid

1, 3, 6–11, 14–15 jõustuvad üldises korras, sest nende jõustumine on seotud VMS-i

muutmise eelnõu üldises korras jõustuvate muudatustega või nende rakendamine ei eelda

ettevalmistus- ja üleminekuaega.

 Eelnõu § 2 punktid 2–4, 7, 12 ja 19, § 3, § 6 punktid 1, 3–5, 7–8, 12, 15–16, 22–27 ja 29–

34, § 7 punktid 7–13, 15–16, 24, 26–30, 34, 36–38, 40–41, 43–46, 49, 52–56, 59, 63, 65,

67 ja 71, § 8, § 9 punktid 1–28, 30, 32–35, 37–40 ja 43–45, § 10 punktid 1–2 ja 4 ning § 11

punktid 2, 4–5, 12–13 ja 16–19 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, sest nende

rakendamiseks on vaja arendada viisaregistrit, ETR-i ja LTR-i ning seetõttu on vaja ka

ettevalmistus- ja üleminekuaega.

 Eelnõu § 9 punkt 42 jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud

otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks. Nimetatud kuupäeval

jõustub ka KrMS-i § 12619, millele määruse nr 71 uues §-s viidatakse. Jõustumist ei saa

siduda konkreetse kuupäevaga, sest Euroopa Komisjon ei ole veel ETIAS-e kasutusele

võtmise kuupäeva otsustanud. Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja

Siseministeerium korraldab Riigi Teataja teavitamise.

 Eelnõu § 2 punktid 1, 13, 17 ja 22, millega muudetakse ETR-i nimetus elamislubade ja

elamisõiguste andmekoguks ning millega reguleeritakse paberivaba asjaajamist, jõustuvad

2028. aasta 1. jaanuaril, sest muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega

muudetakse ETR-i nimetust 2028. aasta 1. jaanuarist ja muudatused eeldavad ETR-i

arendustöid.

 Eelnõu § 7 punktid 14, 20 ja 25 jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril, kui on planeeritud

valmima ETR-i ning töötukassa andmekogude andmevahetuslahendus.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga täpsustatakse siseriiklikku õigusesse

üle võetud Euroopa Liidu õigust:

1) hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL;

2) direktiiv (EL) 2021/1883;

3) direktiiv 2004/38/EÜ.

Eelnõu koostamisel on arvestatud ka viisaeeskirja, VIS määrusega ning isikuandmete

töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõuga viiakse siseministri määrused kooskõlla seadusega, samuti ajakohastatud

menetluspraktika ja muutunud julgeolekuolukorra vajadustega ning tagatakse viisa, elamisloa

ja LTR taotluste sujuv menetlemine haldusorganis.

Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused:

 LTR taotlemisel on tööandjal kohustus esitada välismaalase elulooandmed ja Eestis

töötamist tõendav dokument;

53

 pikaajalise viisa taotlemisel on välismaalasel kohustus esitada: pangakonto väljavõte,

reisipileti broneering Eestisse, dokument välisriigis karistatuse kohta ja sotsiaalmeedia

kontode andmed ning sarnaselt elamisloa taotlemisel esitatavatele andmetele ka

elulooandmed, pereliikmete ja lähedaste sugulaste andmed ning ajateenistuses,

relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja

töötamise andmed;

 tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemisel on välismaalasel kohustus esitada

sarnaselt pikaajalise viisa taotlemisel esitatavatele dokumentide ja andmetele ka

pangakonto väljavõte, dokument välisriigis karistatuse kohta ja sotsiaalmeedia kontode

andmed;

 töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlemisel tuleb sarnaselt LTR taotlemisele

välismaalasel esitada Eestis töötamist tõendav dokument;

 ajakohastatakse pikaajalise viisa taotluse ning tähtajalise elamisloa taotluse

menetlustähtaegasid;

 alandatakse kaugtöö tegemise eesmärgil viisa taotlejate piisavate rahaliste vahendite

määra viies selle teiste EL liikmesriikidega sarnasemale tasemele.

Enamus muudatuste puhul ei ole tegemist menetluste uuendustega, vaid õiguskord viiakse

kooskõlla praktikaga. Muudatused, mis puudutavad sotsiaalmeedia kontode andmete ja

välisriigis karistatuse kohta dokumendi esitamist võimaldavad haldusorganil hinnata taotlejaga

seonduvaid asjaolusid tervikuna ja põhjalikumalt veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased ei

kujuta ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale.

4.1 Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: 1) PPA ametnikud, kes teevad viisa, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning elamisloa

eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku;

2) konsulaarametnikud, kes viivad läbi viisamenetlusi ja võtavad vastu tähtajalise elamisloa

taotlusi, s.o umbes 40 konsulaarametnikku;

Aastal 2023 oli riigiametnikke Eestis 712032. Seega on PPA ametnike ja konsulaarametnike arv

võrreldes riigiametnike koguarvuga väike.

Mõju ulatus on väike. määruse kehtestamisega ei muutu märkimisväärselt haldusorganite

töökorraldus. Muudatuste tulemusena viiakse õiguskord kooskõlla praktikas toimuvaga ning

võimaldatakse haldusorganile piisavalt aega taotlusega seonduvate asjaolude hindamiseks.

Seega paraneb eelduslikult menetluste kvaliteet ja arusaadavus haldusvälistele isikutele, mis

avaldab positiivset mõju riigiasutuste töökorraldusele. Lisaks aitavad muudatused kaasa

turvalisuse, avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele, mistõttu on muudatustel samuti

positiivne mõju asutuste töökorraldusele.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja

töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Muudatuste rakendamiseks on vaja teha

arendustöid, kuid muudatused ei mõjuta oluliselt asutuse senist töökorraldust. Võimalikke

riske, et muudatustest ei olda teadlikud ning need ei rakendu eesmärgipäraselt, aitab maandada

tõhus ja pidev teavitus- ja koolitustegevus.

32 Avaliku teenistuse aastaraamat 2023, lk 15.

54

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju,

kuna õiguskord viiakse kooskõlla praktikaga ja muutunud julgeolekuolukorra vajadustega ning

seeläbi tagatakse viisa, elamisloa ja LTR taotluste sujuv menetlemine haldusorganis. See

omakorda aitab kaasa VMS-i tõhusamale rakendamisele ning lihtsustab PPA ja

konsulaarametnike tööd.

4.2 Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 285 inimest.33

Mõju ulatus on keskmine. Muudatustega täiendatakse taotlejalt küsitavaid andmete ja

dokumentide hulka, et haldusorganil oleks võimalik hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid

tervikuna. Samuti on haldusorganile antud vajadusel täiendavalt aega, et taotlusega seonduvaid

asjaolusid hinnata. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on haldusorganil vajalik

põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema poolt esitatud andmete usaldusväärsust

ning veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule

korrale. Seeläbi aitab muudatus senisest tõhusamalt tagada avalikku korda, turvalisust ja

sisejulgeolekut, sealhulgas ennetada võimalikke ohte. Seeläbi mõjub muudatus positiivselt ka

elanike turvatundele ja elukeskkonna turvalisusele. Seega on muudatusel positiivne mõju Eesti

sisejulgeolekule, sealhulgas ka laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmesriikide

sisejulgeoleku tagamisele.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast

elukorraldust ega senist toimimist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega

ebaregulaarne ja juhuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib

tuleneda viisa, elamisloa või muu töötamise regulatsiooni väärkasutusest, aitavad vältida

VMS-s sätestatud tingimused ja kaalutlusõigus Eestis ajutiseks viibimiseks, elamiseks ja

töötamiseks viisa või elamisloa andmisel või sellest keeldumisel, samuti PPA tõhus

järelkontrollimenetlus. Nii eel- kui ka järelkontrolli menetluses on võimalik selgitada ja

maandada välismaalasega seotud võimalikke julgeolekuriske. Eesti elanikele on muudatused

pigem soodsad, kuna muudatusega suureneb tõenäosus, et Eestis tegutsevad õiguskuulekad

välismaalased. See omakorda suurendab riigi julgeolekut ja elanike turvatunnet.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustel on Eesti elanikele oluline positiivne mõju, sest

need aitavad seista ebaseadusliku sisserände ning viisade ja elamislubade väärkasutuse vastu,

et tagada avalik kord ja ohjeldada kuritegevust. Muudatusel on seega ka positiivne mõju Eesti

siseturvalisusele ja julgeolekule, sealhulgas laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmes-

riikide julgeoleku tagamisele.

4.3 Mõju majandusele

Sihtrühm: tööandjad, kes kasutavad välistööjõudu. Statistikaameti andmetel34 on 2024. aasta

seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Eestis 153 378. Viimastel aastatel on VMS-i alusel

lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud ca 9000 tööandjat ja välismaalased

taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks ca 3500 juhul. Seega on tööandjaid, kes

33 Statistikaamet 2025, Rahvaarv Statistikaamet, 31.01.2025 seisuga – Eesti avaandmed. 34 Statistikaamet 2023. Majandusüksused 25.10.2023 seisuga. – Eesti avaandmed.

55

tõenäoliselt võtavad tööle välismaalasi, võrreldes kõigi Eesti majanduslikult aktiivsete

ettevõtetega vähe ja sihtrühm on väike.

LTR-i ja töötamiseks eesmärgil tähtajalise elamisloa taotluste statistika on tabelis 3. LTR on

2024. aastal võrreldes varasemate aastatega registreeritud vähem. Põhjus on eelkõige selles, et

Ukraina kodanikud on taotlenud rahvusvahelist ja ajutist kaitset ning Venemaa ja Valgevene

kodanikele on kehtestatud sanktsioonid.

Tabel 3. LTR-i taotlused ja töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsuste arv

aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2023 2024 2025 (03.02)

LTR taotlused 9 939 6 737 571

Töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlused 4 224 2984 323

Mõju ulatus on keskmine. Muudatuste tulemusena on LTR taotlemisel tööandjal edaspidi

kohustus esitada välismaalase elulooandmed ja Eestis töötamist tõendav dokument. Muudatuste

tulemusena viiakse õiguskord kooskõlla praktikas toimuvaga, mille tulemusena muutub LTR

taotlusprotsess tööandjale selgemaks ja arvusaadavamaks. Muudatused aitavad kaasa

õigusselgusele. Kuna muudatuste tulemusena on Eestisse tööandjal edaspidi olemas parem

teadlikkus, millised dokumendid ja andmed tuleb LTR taotlemisel esitada, siis on ka

taotlusprotsess läbipaistvam ning eelduslikult väheneb puudustega taotluste arv ning vajadus

küsida tööandjalt LTR menetluse käigus lisaandmeid või dokumente. Kuna taotlusprotsess

muutub selgemaks ja arusaadavaks, siis tööandjate halduskoormus väheneb. See omakorda

toetab Eesti majanduse arengut. Seega on mõju majandusele positiivne. Muudatuse juures tuleb

ka arvestada, et VMS § 13 kohaselt on välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise

viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste

Eestisse saabumine ja tema siin viibimine ja elamine oleks kooskõlas avalike huvidega ning

vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Eestisse tööle saabuva välismaalase

kohta ei ole riigil sageli rohkem andmeid, kui tema taotluses esitatud andmed ja dokumendid.

Selleks, et haldusorganil oleks võimalik kontrollida taotleja tausta ning ennetada võimalikke

väärkasutusi ja ohte, on otstarbekas, et tööandjad vastavad andmed ja dokumendid LTR

taotlemisel esitab. Kuivõrd välismaalastele on jätkuvalt tagatud võimalus asuda Eestisse tööle

ja muudatused ei piira tööandjate võimalusi võtta välismaalasi tööle, ei esine sihtrühmale

negatiivset mõju.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatused ei puuduta kõiki tööandjaid, vaid

üksnes neid, kes kasutavad välistööjõudu ja võtavad välismaalasi tööle VMS-i alusel.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest

andmete edastamine riigile muutub selgemaks ja arusaadavaks. Võimalikke riske, mis võivad

kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab Eesti majandusele olulist positiivset mõju:

riigile andmete edastamine muutub selgemaks ja arusaadavaks. Selle tulemusel vähenevad

tööandjate halduskoormus ja kulud. Muudatused ei piira tööandjate võimalusi võtta

välismaalasi tööle. Endiselt on välismaalastele tagatud võimalus Eestisse saabuda ning siin

viibida, elada ja töötada.

56

4.4 Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: välismaalased, kes taotlevad Eestisse saabumiseks pikaajalist viisat või tähtajalist

elamisluba ning tööandjad, kes taotlevad LTR-i. 2024. aastal taotles pikaajalist viisat 6524

välismaalast, lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotleti 6737 välismaalasele ning

tähtajalist elamisluba taotles 7459 (vt tabel 3). 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 285

inimest.35 Võrreldes Eesti rahvaarvuga on sihtrühm väike.

Tabel 4. LTR, pikaajalise viisa ja elamisloa taotlused aastatel 2023–2025, seisuga 03.02.2025

(Allikas: PPA)

2023 2024 2025 (03.02)

LTR taotlused 9 939 6 737 571

Pikaajalise viisa taotlused 8 638 6 524 454

Tähtajalise elamisloa taotlused 9 228 7 459 677

Mõju ulatus on keskmine. Muudatuste tulemusena viiakse õiguskord kooskõlla praktikas

toimuvaga, mille tulemusena muutub viisa ja elamisloa taotlusprotsess taotlejatele selgemaks

ja arvusaadavamaks. Muudatused aitavad kaasa õigusselgusele. Kuna muudatuste tulemusena

on Eestisse saabuvatel välismaalastel edaspidi olemas parem teadlikkus, millised dokumendid

ja andmed tuleb taotlemisel esitada, siis on ka taotlusprotsess neile läbipaistvam ning

eelduslikult väheneb puudustega taotluste arv ning vajadus küsida taotlejalt menetluse käigus

lisaandmeid või dokumente. See omakorda kiirendab menetlusprotsessi. Samuti muutub

tööandja jaoks läbipaistvamaks LTR protsess, kuna juba taotluse esitamisel on tööandjal teada,

milliste andmete esitamine on vajalik. Samas suureneb muudatustega mõnevõrra taotlemisel

esitatavate andmete ja dokumentide hulk. Samuti pikendatakse tähtajalise elamisloa ning PPA-

s pikaajalise viisa taotlemise menetlustähtaega. Lisaks võib näiteks välisriigi kriminaalkorras

karistamise tõendi saamine ning nende legaliseerimine olla aeganõudev. See muudab

taotlusprotsessi taotleja jaoks ebamugavamaks ja aeganõudvamaks. Samas peab arvestama, et

VMS § 13 kohaselt on välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise

ja Eestis töötamise menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine ja tema

siin viibimine ja elamine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi

julgeoleku kaitse vajadusele. Tuleb arvestada, et Eestisse saabuva välismaalase kohta ei ole

sageli rohkem andmeid, kui tema taotluses esitatud andmed ja dokumendid. Selleks, et

haldusorganil oleks võimalik kontrollida taotleja tausta ning ennetada võimalikke väärkasutusi

ja ohte, on otstarbekas, et välismaalane vastavad andmed ja dokumendid esitab. Riikidevaheline

päringute tegemine eeldab andmetöötluseks välismaalase nõusolekut ja on ilmselgelt

aeganõudvam ning koormavam.

Samas ei ole põhjust eeldada, et muudatused omavad olulist mõju sisserändele. Üldjuhul

saabuvad välismaalased Eestisse viisa või viisavabaduse alusel ning taotlevad riigis viibides

kas pikaajalist viisat või elamisluba. Eelnõuga ei muudeta pikaajalise viisa menetlustähtaega

välisesinduse juures. Eestis pikaajalise viisa taotlemisel on taotleja riigis viibimine seaduslik

kuni otsuse tegemiseni, kui taotlus on esitatud VMS-is sätestatud tingimustel. Seega PPA juures

pikaajalise viisa taotlemisel menetlustähtaja pikendamine ei oma välismaalasele olulist

negatiivset mõju. Nende välismaalaste jaoks, kes saabuvad riiki viisavabaduse või lühiajalise

viisa alusel ning esitavad elamisloa taotluse, võib suureneda vajadus taotleda enne elamisloa

saamist pikaajaline viisa. Elamisloa taotluse esitamine, kui välismaalasel on ajutine

35 Statistikaamet 2025, Rahvaarv Statistikaamet, 31.01.2025 seisuga – Eesti avaandmed.

57

viibimisalus, ei anna talle riigis viibimiseks seaduslikku alust. Samas peab arvestama, et juba

kehtivate põhimõtete kohaselt peab välismaalane, kui tema Eestis viibimise eesmärk on

pikemaajalisem, taotlema riiki saabumiseks kas pikaajalist viisat või elamisluba.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid

üksnes neid, kes soovivad asuda Eestisse elama või juba viibivad Eestis. Samuti peavad

välismaalased ennast muudatustega kurssi viima ühekordselt, kui nad asuvad taotlema Eestis

viibimiseks, elamiseks või töötamiseks vastavat luba.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest

välismaalase jaoks muutub viisa ja elamisloa taotlusprotsess selgemaks ja arvusaadavamaks.

Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev

infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatustel

on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad kaasa tõhusamale rändemenetlusele ja loovad

selgust, millised dokumendid ja andmed peab taotleja esitama.

4.5 Mõju isikuandmete töötlemisele

Sihtrühm: välismaalased, kes taotlevad Eestisse saabumiseks pikaajalist viisat või tähtajalist

elamisluba ja tööandjad, kes taotlevad LTR-i. Sihtrühma suurust on kirjeldatud eelmistes mõju

valdkondades (vt seletuskirja punktid 4.3 ja 4.4). Võrreldes Eesti elanike koguarvuga on

sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatuste tulemusena viiakse õiguskord kooskõlla praktikas

toimuvaga, mille tulemusena muutub taotlusprotsess taotlejatele selgemaks ja

arvusaadavamaks. Muudatused aitavad kaasa õigusselgusele. Muudatuste tulemusena

ajakohastatakse ka LTR andmekogu, viisaregistri ja ETR-i kantavate andmete loetelusid ja

andmekogude vahelisi andmevahetuse sätteid. Muudatused aitavad kaasa läbipaistvale

andmetöötlusele. Isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud alustel, st

isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e tähenduses. Samuti ei muutu andmete

töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1

tähenduses. Muudatuste tulemusena LTR andmekogu, viisaregistri ja ETR-i andmekoosseis

küll täieneb, kuid selliste isikuandmetega, mille töötlemiseks on pädeval haldusorganil kehtiva

õiguse alusel seadusest tulenev alus. Muudatused aitavad tõhusamalt korraldada haldusorgani

tööd avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel. LTR andmekogu, viisaregistri ja ETR-i

andmekoosseisu täiendamine on vajalik, et selgitada välja välismaalase või tema

perekonnaliikme võimalik kuritegelik või sõjaväeline taust, mis aitab hinnata, kas välismaalane

võib olla ohtlik avalikule korrale või riigi julgeolekule.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid

üksnes neid, kes soovivad taotleda viisat või asuda Eestisse elama või kes juba viibivad Eestis.

Samuti peavad välismaalased viima ennast muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad

taotlema või pikendama Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud luba.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest

välismaalaste õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma-

tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

58

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatustel

on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad tagada välismaalaste õiguste tõhusa kaitse.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Muudatuste rakendamine toob kaasa:

1) infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning

2) koolitus- ja teavitustegevuste kulud.

Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. Määruse rakendamiseks on

vaja arendada viisa, LTR ja elamisloa eel- ja järelkontrolli menetluse läbiviimiseks kasutatavaid

menetlusinfosüsteeme (edaspidi menetlusinfosüsteemid) ning viisa ja LTR e-

taotluskeskkondasid (edaspidi e-taotluskeskkonnad), muuta ametisiseseid juhendeid,

ajakohastada kodulehel olevat informatsiooni ja teha koolitusi.

Arendustööd realiseeritakse etapikaupa ning neid on plaanitud rahastada samuti etapikaupa

Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest ja Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondi meetme „Digiriik“ tegevustest. Otsest mõõdetavat tulu määruse

rakendamisega ei kaasne. Kuni 2026. aasta lõpuni on arendustöödeks katteallikad olemas.

Edasiste arendustööde teostamine sõltub Siseministeeriumi rahaliste vahendite ja

struktuurivahendite olemasolust. Siseministeerium valitsemisala teenuste osutamine ei ole

sellest takistatud.

6. Määruse jõustumine

 Eelnõu § 1, § 2 punktid 5–6, 8–11, 14–16, 18, 20 ja 21, § 4, § 5, § 6 punktid 2, 6, 9–11, 13–

14, 17–21 ja 28, § 7 punktid 1–6, 17–19, 21–23, 31–33, 35, 39, 42, 47–48, 50–51, 57–58,

60–62, 54, 66, 68–69, 70, § 9 punktid 29, 31, 36 ja 41, § 10 punktid 3, 5–6 ning § 11 punktid

1, 3, 6–11, 14–15 jõustuvad üldises korras, sest nende jõustumine on seotud VMS-i

muutmise eelnõu üldises korras jõustuvate muudatustega või nende rakendamine ei eelda

ettevalmistus- ja üleminekuaega.

 Eelnõu § 2 punktid 2–4, 7, 12 ja 19, § 3, § 6 punktid 1, 3–5, 7–8, 12, 15–16, 22–27 ja 29–

34, § 7 punktid 7–13, 15–16, 24, 26–30, 34, 36–38, 40–41, 43–46, 49, 52–56, 59, 63, 65,

67 ja 71, § 8, § 9 punktid 1–28, 30, 32–35, 37–40 ja 43–45, § 10 punktid 1–2 ja 4 ning § 11

punktid 2, 4–5, 12–13 ja 16–19 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, sest nende

rakendamiseks on vaja arendada viisaregistrit, ETR-i ja LTR-i ning seetõttu on vaja ka

ettevalmistus- ja üleminekuaega.

 Eelnõu § 9 punkt 42 jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud

otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks. Nimetatud kuupäeval

jõustub ka KrMS-i § 12619, millele määruse nr 71 uues §-s viidatakse. Jõustumist ei saa

siduda konkreetse kuupäevaga, sest Euroopa Komisjon ei ole veel ETIAS-e kasutusele

võtmise kuupäeva otsustanud. Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja

Siseministeerium korraldab Riigi Teataja teavitamise.

59

 Eelnõu § 2 punktid 1, 13, 17 ja 22, millega muudetakse ETR-i nimetus elamislubade ja

elamisõiguste andmekoguks ning millega reguleeritakse paberivaba asjaajamist, jõustuvad

2028. aasta 1. jaanuaril, sest muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega

muudetakse ETR-i nimetust 2028. aasta 1. jaanuarist ja muudatused eeldavad ETR-i

arendustöid.

 Eelnõu § 7 punktid 14, 20 ja 25 jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril, kui on planeeritud

valmima ETR-i ning töötukassa andmekogude andmevahetuslahendus.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, MKM-le, Rahandusministeeriumile

Sotsiaalministeeriumile ja VÄM-le ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile,

Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Aiandusliidule, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate

Assotsiatsioonile, Eesti Teadusagentuurile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Töötukassale, KAPO-le, PPA-le, SMIT-ile, Tallinna

Ülikoolile, Tartu Ülikoolile ning TalTechile.