Riigieelarve revisjoni koordineeriva ametkondliku juhtrühma moodustamine ja töökorra kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Riigieelarve revisjoni koordineeriva

ametkondliku juhtrühma moodustamine

ja töökorra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 ja § 49 lõike 1 punkti 1 ning Vabariigi Valitsuse 22.

detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 33 lõigete 1 ning

3 alusel:

1. Moodustan riigieelarve revisjoni ametkondliku juhtrühma (edaspidi juhtrühm).

2. Juhtrühm moodustatakse tähtajatult.

3. Juhtrühma eesmärgiks on tagada riigieelarve revisjoni läbiviimine riigieelarve

vahendite tõhusamaks kasutamiseks.

4. Kinnitan juhtrühma järgmises koosseisus:

1. Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler (juhtrühma esimees);

2. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja;

3. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja;

4. Rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna juhataja;

5. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna strateegiatalituse juhataja.

5. Kinnitan juhtrühma töökorra (Lisa 1) ja eelarverevisjoni kava (Lisa 2).

6. Tunnistan kehtetuks rahandusministri 04.02.2020 käskkirja nr 17 „Riigieelarve

revisjoni ametnike komisjoni moodustamine“.

7. Käskkiri teha teatavaks kõikidele juhtrühma liikmetele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

05.03.2024

nr 38

Lisa 1

KINNITATUD

05.03.2024 käskkirjaga nr 38

Riigieelarve revisjoni ametkondliku juhtrühma töökord

1. Riigieelarve revisjoni ametkondliku juhtrühma (edaspidi juhtrühm) ülesanded:

1.1. riigieelarve revisjoni juhtimine;

1.2. riigieelarve revisjoni ja selle töösuundade tegevuskavade ja metoodika kinnitamine;

1.3. järelevalve riigieelarve revisjoni tegevuste ja tulemite kvaliteedi üle;

1.4. ülevaadete ja aruannete esitamine riigieelarve revisjoni käigust revisjoni poliitilisele

juhtrühmale.

2. Juhtrühma töö korraldamine:

2.1. Juhtrühma koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord ühe

kuu jooksul.

2.2. Juhtrühm on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool juhtrühma

koosseisust.

2.3. Juhtrühma otsused tehakse konsensuse alusel.

2.4. Juhtrühma koosoleku kutsub kokku juhtrühma esimees, tema äraolekul teda asendav

juhtrühma liige vastavalt vajadusele. Ettepaneku juhtrühma kokku kutsumiseks võib

teha ka juhtrühma liige.

2.5. Koosoleku päevakorra ettepanekuid saavad teha kõik juhtrühma liikmed.

2.6. Koosolekule kaasatakse vajadusel teisi isikuid juhtrühma liikmete ettepanekul.

2.7. Kõik koosolekute otsused protokollitakse, protokollid allkirjastatakse, registreeritakse

ja tehakse osalejatele kättesaadavaks dokumendihaldussüsteemis DELTA.

2.8. Koosoleku materjalid saadetakse juhtrühma liikmetele ette vähemalt 3 tööpäeva enne

koosoleku toimumist.

2.9. Juhtrühma teenindav struktuuriüksus on Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna

strateegiatalitus, kes tagab juhtrühma asjaajamise ning koosolekute protokollimise.

Lisa 2

KINNITATUD

05.03.2024 käskkirjaga nr 38

Eelarverevisjoni kava

Eelarverevisjoni olemus

Eelarverevisjoni läbiviimine tuleneb koalitsioonileppest, kus nähti ette eesmärk järgmises

sõnastuses: "Viime läbi eelarve revisjoni ja algatame null-eelarve reformi ehk ehitame

riigieelarve üles nullist. Vaatame üle iga kuluartikli, et välja praakida ebavajalikud kulud ja

kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult“. Samuti omab revisjon seost

koalitsioonileppes nimetatud personaalse riigi loomise eesmärgiga. Eelarverevisjoni kava

kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 31.08.2023 valitsuskabineti nõupidamisel.

Riigieelarve laiapõhjalise revisjoni peamiseks oodatavaks tulemiks on eelarveliste vahendite

tõhusam ja tulemuslikum kasutamine valdkondlike eesmärkide saavutamiseks ning riigi

kulubaasi vähendamine. Tegemist on nelja-aastase etapiviisilise protsessiga (2023-2027),

mille käigus kaetakse analüüsiga kogu riigieelarve, pakkudes lisandväärtust riigieelarvega

seotud otsusteks igal aastal eelarveprotsessi käigus.

Revisjon jaguneb kolmeks üksteist täiendavaks töösuunaks:

 nn null-baasiline eelarve, mis keskendub valitsemisalade eelarvete analüüsile.

Nelja aasta jooksul analüüsitakse kõigi valitsemisalade eelarved, mille käigus

selgitatakse välja a) mitteprioriteetsed teenused, mille mahtu vähendada või mille

osutamine lõpetada; b) võimalikud üksteist dubleerivad teenused, mida saab

konsolideerida ja mahtu optimeerida; c) teenused, mille maht ületab

eesmärkväärtust ning mille mahtu saab vähendada ja optimeerida. Lisaks

analüüsitakse suuremahuliste teenuste mõju ja kulusid, tuvastamaks võimalusi

teenuse ressursside tõhusamaks kasutamiseks;

 horisontaalsed tõhustamiskavad, mis analüüsivad tulemusvaldkondade ja

valitsemisalade üleseid teemasid, seda nii strateegilisel kui ka taktikalisel tasandil.

Läbiviidavad tõhustamiskavade üle otsustab Vabariigi Valitsus iga-aastaselt,

vajadus tõhustamiskava järele või tõusetuda ka valitsemisalade eelarvete analüüsi

käigus (nn null-baasilise eelarve projekt);

 hindamised, sh nii välisvahendite kasutamise kui ka tulemusvaldkondade

arengukavade hindamised. Hindamised keskenduvad riigi poliitika ja selle

meetmete rakendamise ja tulemuste mõju hindamisele.

Eelarverevisjoni esimesel aastal, so 2023. a augustist kuni 2024. a augustini, analüüsitakse

läbi rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalade eelarved. Samuti koostatakse vähemalt üks

horisontaalne tõhustamiskava (investeeringud). Null-baasilise eelarve projektis järgnevatel

aastatel analüüsitavad valitsemisalad ning täiendavate horisontaalsete tõhustamiskavade

koostamise otsustab Vabariigi Valitsus iga-aastase eelarveprotsessi käigus sügisel.

Välisvahendite kasutamise hindamisi viiakse läbi lähtudes välisvahendite hindamiste

kehtivast kavast. Tulemusvaldkondade arengukavade hindamiste osas töötatakse

rahandusministeeriumi ja riigikantselei koostöös 2024. a jooksul välja vastav metoodika ja

korraldus ning koostatakse hindamiste kava. Hindamised viiakse läbi järgnevatel aastatel

lähtudes kinnitatud kavast.

Eelarverevisjoni juhtimine

Protsessi koordineerimiseks Vabariigi Valitsuse tasandil on loodud poliitiline juhtrühm, kuhu

kuuluvad rahandusminister, majandus- ja infotehnoloogiaminister ja terviseminister.

Ametkondlikul tasandil koordineerib revisjoni ametkondlik juhtrühm, mis juhib

rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler ja selle koosseisu kuuluvad

rahandusministeeriumi eelarvepoliitika valdkonna juhtivad ametnikud. Ametkondliku

juhtrühma tööülesandeks on koordineerida kolme eelarverevisjoni suuna protsesse ja ette

valmistada poliitilise töörühma ning valitsuskabineti istungeid, sh esitada esmalt poliitilisele

juhtrühmale ja seejärel Vabariigi Valitsusele otsustamiseks revisjoni töösuundadest

tulenevaid riigieelarve tulemuslikuma ja tõhusama kasutamisega seotud poliitilisi valikuid.

Töötasandil määratakse revisjoni erinevate töösuundade lõikes projektijuhid, kelle ülesanne

on juhtida töösuuna tegevusi, lähtudes ametkondlikud juhtrühmas heakskiidetud kavast.

Lähtudes töösuundade kavadest ja vajadustest luuakse töösuundade lõikes

rahandusministeeriumi ja teiste ministeeriumite valitsemisalade esindajatest koosnevaid

töörühmi.