Kutse

Kliinilise auditi

Organdoonorluse vaatest välja jäämise tasandid ja põhjused 2023. a kesk- ja üldhaiglates

surnud alla 80-aastaste patsientide valimi põhjal

ARUANNE

TÖÖVERSIO ON

1

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .....................................................................................................................2

2. AUDITI KORRALDUS ..........................................................................................................3

2.1 Auditi eesmärk .....................................................................................................................3 2.2 Auditi töörühm ....................................................................................................................4

3. METOODIKA .........................................................................................................................4

3.1. Valimi moodustamine .........................................................................................................4

3.2. Andmete kogumine ...........................................................................................................10 3.3. Andmete hindamine ..........................................................................................................10

3.3.1. Küsimused raviasutustele ...........................................................................................10

3.3.2. Küsimused valimisse kaasatud isikute kohta .............................................................11

3.3.3. Tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimused .....................................11 3.4. Andmete sisestamine ........................................................................................................13

3.5. Andmete analüüsimine .....................................................................................................13

4. TULEMUSED ........................................................................................................................14

4.1. Küsimused raviasutusele ..................................................................................................14

4.2. Küsimused, mis aitasid välja selgitada patsiendiga seotud kriteeriume ...........................22 4.3. Tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimused ...........................................27

4.4. Auditeerijate kommentaarid .............................................................................................48

4.5. Tagasiside raviasutustele ..................................................................................................48

4.6. Raviasutuste tagasiside Tervisekassale ............................................................................49 5. JÄRELDUSED ......................................................................................................................49

5.1. Raviasutuste valmisolek potentsiaalsete doonoritega tegelemiseks .................................49

5.2. Järeldused vastustest patsiendiga seotud kriteeriumitele. .................................................50

5.3 Järeldused vastustest tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimustele .........51 6. PARENDUSETTEPANEKUD .............................................................................................53

7. KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................54

8. LISAD .....................................................................................................................................54

TÖÖVERSIO ON

2

1. SISSEJUHATUS

Organdoonorlus on üheks ja sageli ka ainsaks raviviisiks organpuudulikkusega patsientidel. Uut

elundit vajavaid inimesi on oluliselt rohkem kui doonorelundeid, mida neile pakkuda (1). Eestis

on erinevate elundite ootelehel pidevalt kokku ligi 70 patsienti, organdoonoreid tekib aastas 20-30

ringis. Doonororgan peab patsiendile sobima, mis kitsendab võimalusi veelgi. Eesti on liitunud

rahvusvahelise elundivahetusorganisatsiooniga Scandiatransplant www.scandiatransplant.org,

mille liikmeteks on veel Taani, Norra, Soome, Rootsi ja Island. Kui liikmesriigis ei ole sobivat

retsipienti, pakutakse elundeid Scandiatransplandi kaudu teistesse selle organisatsiooni riikidesse.

See leevendab elundite nappust mõnevõrra, kuid ei lahenda olukorda täielikult. Otsida tuleb ka

sisemisi ressursse.

Eestis toimub organdoonorlus peamiselt regionaalhaiglates, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-

Eesti Regionaalhaiglas ja Tallinna Lastehaiglas. Aastatel 2014-2023 tehti neist teavitus

siirdamiskeskusse Tartu Ülikooli Kliinikumis potentsiaalsest surnud doonorist 571 korral ja

reaalseid doonoreid nende teavituste järel oli 262. Samal ajaperioodil tehti keskhaiglatest 26

teavitust ja reaalseid doonoreid peale neid teavitusi oli 11.

Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse (RKESS) alusel on kõigil

regionaalhaiglatel ja keskhaiglatel kohustus välja selgitada ja teavitada siirdamiskeskust

potentsiaalsest surnud doonorist (2). Üldhaiglatel sellist kohustust ei ole, kuid vastava

potentsiaaliga patsient võib ka sinna sattuda.

Hispaanias Barcelonas asuva Donatsiooni ja Transplantatsiooni Instituudi

https://dtifoundation.com definitsiooni kohaselt on potentsiaalne surnud doonor patsient, kellel on

laastav, ajusurmale viiv ajukahjustus. Selle põhjuseks võib olla ajutrauma või aju verevarustuse

häire. Kui selle patsiendi ravivõimalused on ammendunud, saab tema elunditega aidata veel teisi

patsiente. See eeldab aga temaga tegeleva meditsiinipersonali teadlikkust ja toimivat kanalit

organdoonorlust korraldava asutusega. Karl Höckerstedt koos kolleegidega uuris teavituse

tõhusust Soomes juba paarkümmend aastat tagasi (3). Nad leidsid, et 1747 haigusjuhus 16 haiglast

oli ajusurm tekkinud 402 patsiendil, teavitatud oli aga ainult 150-st. Nad märkisid ka väga suurt

variatsiooni teavitamise tõhususe osas haiglate vahel. Potentsiaalsete doonorite äratundmist on

auditeeritud peale seda veel paljudes riikides. Silva et al 2023. a avaldatud ülevaateartiklis (4) oli

analüüsitud 52 publikatsiooni inglise-, prantsuse- ja hispaaniakeelsest teaduskirjandusest, mis

käsitlesid doonorauditeid. Nad leidsid, et auditite peamine motivatsioon oli uurida potentsiaalsete

doonorite äratundmist ning vahe potentsiaalsete doonorite ja reaalsete doonorite arvus oli kogu

TÖÖVERSIO ON

3

läbitöötatud materjalis märkimisväärne. Autorid järeldasid, et doonorauditid aitavad

identifitseerida kasutamata jäänud donatsioonivõimalusi vaadeldes olukordi piki

donatsiooniprotsessi ahelat ning on toeks algatustele, mis võetakse ette kvaliteedi parandamiseks.

Et organdonatsioon saaks toimuda, on vajalikud kindlad etapid ja täidetud teatud tingimused. Need

on ära toodud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse (RKESS)

rakendusaktides (5,6,7). Lisaks sellele peab olema doonor juhitaval hingamisel ja intensiivravil,

mis tagavad eluliste funktsioonide täitmise ajusurmast hoolimata.

2. AUDITI KORRALDUS

2.1 Auditi eesmärk

Auditi põhieesmärgid olid välja selgitada, kas üld- ja keskhaiglates oli patsiente, keda võib

vaadelda potentsiaalsete doonoritena, milline oli haige käsitlus ning millistes haiglaravi etappides

ja millistel põhjustel ei jõudnud info ajusurma põhjustada võiva või põhjustanud

haigusseisundiga patsiendist organdoonorlust koordineerivate isikuteni Tartu Ülikooli

Kliinikumis (TÜK) või Põhja- Eesti Regionaalhaiglas (PERH).

Selleks püstitati alaeesmärgid:

1. Selgitada välja haigla valmisolek potentsiaalse doonoriga tegelemiseks.

2. Selgitada välja, kas haige oli intubeeritud.

3. Kas haigel oli kujunemas ajusurma kliiniline pilt?

4. Kas doonorkoordinaator või organdoonorlusega tegelev töötaja oli informeeritud?

5. Kas esinesid meditsiinilised või muud vastunäidustused organdoonorluseks?

6. Kas ajusurma protokoll oli algatatud?

7. Kas ajusurm oli tuvastatud?

8. Kas toimus vestlus sugulaste/ lähedastega?

9. Kas saadi nõusolek?

TÖÖVERSIO ON

4

2.2 Auditi töörühm

Auditi teemaalgatus tuli Tervisekassale Riiklikust Siirdamisnõukogust. Audit valmis

Tervisekassa, Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühingu ja Eesti Anestesioloogide

Seltsi koostöös.

Auditi töörühma liikmed olid ühtlasi kõik ka auditeerijad. Auditeerijalt eeldati organdoonorluse

protsessi igakülgset tundmist, seetõttu valiti töö tegijateks regionaalhaiglate arstid, kes oma

tööülesannete tõttu organdoonorlusega kokku puutuvad:

Juhtauditeerija Riin Kullaste (PERH)

Auditeerijad:

Anneli Ellervee (TÜK)

Veronika Reinhard (TÜK)

Tiiu Välja (PERH)

Asta Auerbach (PERH)

Klavdia Libman (PERH)

3. METOODIKA

3.1. Valimi moodustamine

Auditi valim moodustus Tervisekassa andmekogu raviarvete andmetel. Auditi valimisse võeti

aastal 2023 keskhaiglas või üldhaiglas (või kohalikus haiglas) surnud alla 80-aastased inimesed,

kelle surmaga lõppenud raviarvele põhidiagnoosiks või kaasuvaks diagnoosiks oli märgitud

diagnoos alljärgnevast loetelust (RHK-10 järgi, iga koodiga koos kõik tema alamjaotised) ja

kellel ei ole kogu elu jooksul raviarvetel olnud diagnoosikoode C00-C99, A81.0 ega B20-B24

(sh. alamjaotised).

Auditisse kaasatud diagnoosikoodide loetelu:

I46 Südameseiskus

I60-I66 Peaajuveresoonte haigused e tserebrovaskulaarsed haigused

G93.1 Mujal klassifitseerimata anoksiline peaajukahjustus

G93.5 Peaajukompressioon

G93.6 Peaajuturse

TÖÖVERSIO ON

5

D33 Peaaju ja kesknärvisüsteemi muude osade healoomuline kasvaja

G00-G03 Meningiidid

S02 Kolju- ja näoluude murd

S06-S09 Koljuvigastused

T06 Mujal klassifitseerimata mitut kehapiirkonda haaravad muud vigastused

T17 Võõrkeha hingamisteedes

T71 Asfüksia [lämbus]

Välja jäid patsiendid, kellel oli diagnoositud haigusseisundeid, mis välistavad organdoonorluse:

C00-C99 Pahaloomulised kasvajad

A81.0 Creutzfeldti-Jakobi tõbi

B20-B24 Inimese immuunpuudulikkuse viirustõbi e HIV-tõbi.

Enamik kaasatud diagnoosikoode pärinevad projektist “Achieving Comprehensive Coordination

in Organ Donation throughout the European Union - ACCORD”, mis viidi läbi aastatel 2012-

2015 Euroopa Komisjoni Terviseprogrammi 2008 - 2013 raames. Osales 23 Euroopa riiki, Eestit

esindasid projektis Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Uuriti ajusurma

potentsiaaliga patsientide jõudmist organdoonorlusega tegeleva personali vaatevälja ja nende

jõudmist reaalse annetuseni. Käesolev audit kasutab mõningaid ACCORD uuringu elemente, mis

sobivad auditi eesmärgi täitmiseks. ACCORD uuringust lähtuvalt on kehtestatud ka vanuse piir

80 eluaastat.

ACCORD uuringus sattusid valimisse Tabelis 1 toodud diagnoosikoodidega surnud.

Tabel 1 Diagnoosikoodid ACCORD uuringus

Trauma S02 Fracture of skull and facial bones S061 Traumatic cerebral oedema S062 Diffuse brain injury S063 Focal brain injury S064 Extradural haemorrhage S067 Intracranial haemorrhage with prolonged coma S068 Other intracranial injuries S069 Intracranial injury unspecified Cerebrovascular I60 Subarachnoid haemorrhage Accidents I61 Intracranial haemorrhage I62 Other non traumatic intracranial I63 Cerebral infarction Järgneb

TÖÖVERSIO ON

6

I64 Stroke not specified as stroke or infarction

I65 Occlusion and stenosis of precerebral arteries

I66 Occlusion and stenosis of cerebral arteries Cerebral G93.1 Anoxic brain damage Damage G93.5 Compression of brain G93.6 Cerebral oedema Cerebral C71 Malignant neoplasm of the brain Neoplasm D33 Benign neoplasm of the brain Infections G00-G03 Meningitis

Hindamaks ACCORD uuringu diagnoosikoodide kasutamise otstarbekust võrreldi nende

diagnoosikoodidega perioodil 01.01.2021-30.09.2022 haiglates surnud isikute päringu andmeid

ja samal perioodil registreeritud 96 potentsiaalse organdoonori andmeid. Selgus, et 44 isikut ei

tulnud välja esialgse päringuga. Seetõttu lisati auditi jaoks tehtavasse päringusse diagnoosikoode,

mis olid olnud esindatud neil 44 isikul. Nii lisandusid näiteks asfüksia, võõrkeha hingamisteedes,

südameseiskus ja mujal klassifitseerimata mitut kehapiirkonda haaravad muud vigastused.

Hiljem selgus küll, et südameseiskuse korral oleks pidanud päringus rakendama koodi laiendust

I46.0 Südameseiskus eduka taaselustamisega, sest ainult sellel juhul saame oodata ajusurma

kujunemist. Auditi tulemuste hindamise käigus arvati kardiaalsed äkksurmad valimist välja.

Auditisse sattus kokku 298 ravijuhtu, mille seast otsustati 150 juhtu välja jätta (haigusloo

uurimisel selgus, et ravijuht siiski ei sobi valimisse). Kokku kaasati seega käesolevasse analüüsi

148 ravijuhtu.

TÖÖVERSIO ON

7

Tabel 2 Ravijuhtude jaotus raviasutuste kaupa

Raviasutus Auditisse kaasatud ravijuhte Ida-Tallinna Keskhaigla AS 47 Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 26 SA Ida-Viru Keskhaigla 18 Pärnu Haigla SA 12 Valga Haigla AS 9 Lõuna-Eesti Haigla AS 7 AS Rakvere Haigla 6 Kuressaare Haigla SA 6 Jõgeva Haigla SA 5 SA Narva Haigla 3 Sihtasutus Raplamaa Haigla 3 Viljandi Haigla SA 3 Järvamaa Haigla AS 1 Põlva Haigla AS 1 Sihtasutus Hiiumaa Haigla 1 Sihtasutus Läänemaa Haigla 0 Kokku 148

Aruandes on raviasutuste andmed eristatud, kuid asutuse nimi on juhuslikult asendatud mingi

numbriga (01–16). Auditisse sobimatuse põhjused selgitati välja küsimuse „Kas see ravijuht

sobib auditi valimisse?“ põhjal. Näiteks võis olla surma põhjus haigusseisund, mida ei ole

loetelus ja loeteluga sobiv seisund oli kaasuv haigus või võis olla tal mõni raviarvele märkimata

jäänud selgelt välistav diagnoos või on audiitor välistanud patsiendi oma kogemusele tuginedes.

Selle küsimustiku kokkuvõte on koostatud 298 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see

küsimus vastatud. Sihtasutus Läänemaa haigla jäi juhtude analüüsist välja, kuna seal ei olnud

valimi moodustamise kriteeriumitele vastavaid juhtusid. Õendushooldusel olnud surnud jäid

valimist välja, kuna organdoonorluse protsess eeldab arstlikku kompetentsi ja neis osakondades

surnud patsiendid olid varasemas etapis eeldatavasti hindamise läbinud ja ebasobivaks

tunnistatud. Selle kohta tõenduse otsimine jäi uuringu skoobist välja.

TÖÖVERSIO ON

8

Tabel 3 Vastus küsimusele, kas ravijuht sobib auditi valimisse

sobivus osakaal arv Ei, sest patsient suri õendushooldusel. 19% 57/298 Ei, muu põhjus. 31% 93/298 Jah 50% 148/298

Lühike selgitus tuli esitada juhul, kui vastati „Ei, muu põhjus“. Selle küsimuse kokkuvõte on

koostatud 93 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus vastatud vabatekstina.

Tabel 4 Valimisse sobimatuse põhjused raviasutuste kaupa

Raviasutus Selgituse tekst 01 ei sobi (2x); septiline (2x); südasurm (2x); alkohoolne maksatsirroos; covid pos;

hepat, HIV pos; hulgi haigusi, äkksurm; hulgi haigustega ; hulgidiagnoosidega; hulgihaigusi; hulgihaigustega- suri sepsisega; hulgiorganpuudul + alkohol; hulgipatol; organpuudulikkused; patient toodud kliinilises surmas ja suri EMO- s; patsient hospitaliseeritud uroinfektsiooni ja sepsise tõttu, elustatud, haiglas viibis 3 tundi; patsient paranenud peaajutraumast, surmapõhjuseks kopsuarteri trombemboolia; põhidiagnoos alajäsemete gangreen, sepsis, lühiaegne südameseiskus; põhidiagnoos pneumoonia, tüsistuseks lühiaegne südameseiskus, surmapõhjuseks hulgiorganpuudulikkus; põhidiagnoos KATE, tüsistuseks südameseiskus; põhihaigus kopsupõletik, tüsistuseks südameseiskus; sepsis ja hulgiorganpuudulikkus; sepsis ja organpuudulikkused; sepsis-hulgiorganpuudul; sepsis-organpuudul; septiline- palju haigusi; südameinfarkt + kaasuvad organkahjustused; südameinfarkt, kohe ex let; tbc; äkksurm, kaasuvalt haiguskoormus suur; äkksurm; äkksurm+ kaasuvad haigused.

03 põhihaigus ja surma põhjus kongestiivne südamepuudulikkus, ei olnud seisund, mille puhul võiks tekkida ajusurm; suri ägeda südame infarkti tõttu, täpsustamata peaaju infarkt oli kliiniline diagnoos.

04 covid 19; ei sobi doonoriks; hulgiorganpuudulikkus; hulgiorganpuudulikkus + alkohol; patsient suri südasurma septilise šoki tõttu; patsient suri südasurma, elustamine ebaefektiivne; patsient suunati haiglasse järelraviks koomas; patsient suunati statsionaarsele järelravile; patsient suunati haiglasse järelraviks, prognoos paranemisele pessimistlik; septiline, äkksurm, hulgiorganpuudulikkus; suunati järelravile, täielik hooldusvajadus; tbc; äge südameinfarkt/2,5 t pärast hospitaliseerimist, suri.

TÖÖVERSIO ON

9

Raviasutus Selgituse tekst 06 peaajuinfarkti ei diagnoositud, suri südame- ja hingamispuudulikkuse tõttu.; suri

ägeda hingamispuudulikkuse tõttu, I65.2 diagnoos juba ammu.

07 põhihaigus staphylococcus aureus’e tekkene septitseemia, ei olnud seisund, mille puhul võiks tekkida ajusurm.

08 hospitaliseeriti elustades, efektiivset ringet ei tekkinud; patsiendil haiglaravil äkksurm; patsiendil südasurm, elustamine ebaefektiivne; patsient leiti palatist surnuna, elustamine ebaefektiivne; patsient oli olnud ravil x haigla intensiivravi osakonnas pärast sdh operatsiooni, saadeti x haiglasse halva prognoosiga elule, sisuliselt hooldusravile; patsient saadeti x haiglasse parimale toetavale ravile ravipiirangu otsusega; patsient suri prognoosimatult, mitte ajuinfarkti tagajärjel; patsient suri südasurma, ei elustatud; patsient suri südasurma; patsient suri äkksruma tagajäjel, elustamine ebaefektiivne; patsient suri üle kliinilise surma, elustamine haiglas; surm ebaefektiivse elustamise järel.

09 ajupoolne probleem oli kaasuv haigus ja ei olnud surma põhjus; surma põhjus pneumoonia, kaasuvana neuroloogiline defitsiit varasemast aju hemorraagiast.

10 surma põhjus kardiogeenne šokk; surma põhjus äge südamepuudulikkus; surma põhjuseks bakteriaalne endokardiit ja sepsis, ajuinfarkt kaasuv diagnoos.

11 hulgiorganpuudulikkus/ vanus.

13 covid pos; hulgiorganipuudulikkus; hulgiorganpuudulikkus; kardiaalne äkksurm - leiti surnuna.

14 südasurm (4x); haige üle toodud järelraviks; patient toodud emo-see, kus praktiliselt kohe südameseiskus, elustatud 1 t jooksul, konstateeritud exitus letalis; patient viibis haiglas < 1t; põhihaigus müokardiinfarkt, haiglas elustatud efektitu, viibis haiglas 1 tund; põhihaigus täpsustamata südameseiskus. viibis ravil ca 5 tundi.

15 alkohoolne maksatsirroos, neerupuudulikkus; hulgihaigustega patsient, vanus 75.a; mitmed haigused, vanus / ateroskleroos/; müeloproliferatiivne haigus, neerupuudulikkus, sepsis.

16 neuroloogiline probleem kaasuv, septilise šoki tõttu; patsiendi surma põhjus äkksurm, ei elustatud, kuna varasemalt oli dnr otsus; patsient sattus valimisse, kuna üheks diagnoosiks oli kardiaalne äkksurm, kuid patsienti tegelikult ei elustatud ning ei vasta valimi kriteeriumitele; patsient suunati järel- hooldusravile x haiglast, äkksurm; suunati ajuinfarkti tõttu järelravile/hooldusravile x haiglasse, äkksurm.

TÖÖVERSIO ON

10

3.2. Andmete kogumine

Andmete kogumise eel teavitas Tervisekassa auditeeritavaid raviasutusi auditi eesmärgist,

hindamiskriteeriumitest, valimi mahust ja ajakavast. Seejärel tellis Tervisekassa valimisse

arvatud teenuseosutajatelt valimi dokumendid: elektroonilised ja/või paberil haiguslood.

Dokumentide üleandmine vormistati üleandmise-vastuvõtu aktiga Tervisekassa esindaja ja

auditeerija vahel või elektroonse andmevahetuse puhul vastavalt andmevahetuse nõuetele.

3.3. Andmete hindamine

Kogutud andmete hindamiseks koostas auditi töörühm hindamisküsimused, mille koostamisel

lähtuti Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusest ja selle

rakendusaktidest (1,5,6,7).

Hindamisküsimused on jagatud kolme alateema vahel:

 Valimisse kaasatud tervishoiuasutus

 Valimisse kaasatud isik

 Tegevused ja nende dokumenteerimine

3.3.1. Küsimused raviasutustele

• Kas raviasutusel on kehtestatud tegevusjuhis(ed) potentsiaalsest surnud doonorist

teatamise kohustuse täitmiseks vastavalt RKESS §9 lg (1)?

• Kas raviasutusel on juhis võimalikust doonorist teatamiseks

anestesioloogile/intensiivravi arstile?

• Kas raviasutuses on kehtestatud tegevusjuhis(ed) doonori valimiseks vastavalt RKESS

§10?

• Kas raviasutuses on kasutusel tegevusjuhis võimaliku doonori käsitlemiseks?

• Kas raviasutuses on kindlaks määratud personal võimaliku doonoriga tegelemiseks?

• Kas raviasutuses on võimalik määrata HIV-1 ja HIV-2 tuvastamiseks HIV-1, 2 antikehi?

• Kas raviasutuses on võimalik määrata B-hepatiidi tuvastamiseks HBs antigeen ja HBc

antikehi?

• Kas raviasutuses on võimalik määrata C-hepatiidi tuvastamiseks HCV antikehi?

• Kas raviasutuses on võimalik määrata aktiivse süüfilise tuvastamiseks Treponema

pallidum’i antikehi?

TÖÖVERSIO ON

11

• Kas raviasutuses on võimalik teha nukleiinhappe amplifikatsiooni testi HIV, HBV ja

HCV suhtes?

• Kas raviasutuses töötab anestesiolooge?

• Kas raviasutuses töötab neurolooge või neurokirurge?

• Kas raviasutuses on võimalik rakendada kopsude kunstlikku ventileerimist?

• Kas raviasutuses on võimalik teha aju perfusiooni hindavaid uuringuid?

• Kas raviasutuses on võimalik teha aju elektrilist aktiivsust hindavaid uuringuid?

3.3.2. Küsimused valimisse kaasatud isikute kohta

• Varem põetud haiguste anamnees

• Alkoholi kuritarvitamisest tingitud haigusseisundite olemasolu

• Patsient suitsetab/on suitsetanud

• Patsiendil on (olnud) kokkupuude toksiliste ainetega

• Kas on olemas lähedase kontaktandmed (juhuks, kui on vajalik välja selgitada patsiendi

elupuhune tahe)?

• Kas patsiendi tahteavaldust digiloos kontrolliti?

• Kas patsiendil oli tahteavaldus?

3.3.3. Tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimused

• Patsiendi haiglasse saabumise aeg

• Kas ravidokumentides on fikseeritud patsiendi seisundi põhinäitajad (RR, pulss)

haiglasse saabumisel?

• Kas ravidokumentides on fikseeritud patsiendi teadvuse seisund haiglasse saabumisel?

• Kas patsiendile on saabumisel tehtud põhjalik neuroloogiline hinnang?

• Kas patsient oli saabudes koomas?

• Hinnang Glasgow kooma skaalal

• Kas patsient oli saabumisel EMO-sse omahingamisel?

• Patsiendi hospitaliseerinud osakond

• Patsiendi raviarsti eriala vahetult enne intensiivraviosakonda (või enne surma, kui

patsient ei jõudnudki intensiivraviosakonda)

• Kas patsient langes ravil viibimise jooksul koomasse?

• Kas patsienti konsulteeriti anestesioloogi või neuroloogi poolt?

TÖÖVERSIO ON

12

• Kas patsient hospitaliseeriti intensiivravi osakonda kunagi haiglas viibimise jooksul?

• Kas patsient oli vahetult enne surma juhitaval hingamisel?

• Kas võimalikul doonoril esines selgeid vastunäidustusi doonorluseks meditsiiniliselt?

• Täpsustage, mis:

o teadmata põhjusega haiguse kunagine esinemine

o pahaloomulise kasvaja olemasolu või varasem esinemine

o prioonide põhjustatud haiguste edasikandumise oht

o süsteemne nakkus, mis annetamise ajal ei ole kontrolli all

o HIVi, ägeda või kroonilise B-hepatiidi, välja arvatud tuvastatud immuunsusega

isikute puhul, C-hepatiidi ja HTLV I/II varasem esinemine, kliinilised tunnused

või laboratoorsete tõendite olemasolu, nimetatud nakkushaiguste edasikandumise

oht või riskifaktorite ilmnemine

o kroonilise, süsteemse autoimmuunhaiguse varasem esinemine, millel võib olla

kahjulik mõju võetavate rakkude, kudede või elundite kvaliteedile;

o ravi immuunsupressiivsete ainetega, kui ravi lõpust on rakkude, kudede või

elundite annetamise hetkel möödas vähem kui 90 kalendripäeva

o doonori keha läbivaatuse käigus tuvastatud füüsilised märgid, mis viitavad

nakkushaiguste ülekandumise ohule

o kokkupuude tsüaniidi, plii, elavhõbeda, kulla või muu ainega, mis võib

retsipiendile edasi kanduda tervist ohustada võivas annuses

o hiljutine nõrgestatud elusviirusega vaktsineerimine, mille puhul arvestatakse

edasikandumisohuga

o muu põhjus

• Täpsustage muu põhjus

• Kas patsiendist teavitati raviasutuses kindlaks määratud personali võimaliku doonoriga

tegelemiseks?

• Kas patsiendist kui võimalikust doonorist teavitati TÜK

transplantatsioonikoordinaatoreid?

• Kas patsiendile tehti kohustuslikud nakkustekitajate uuringud (HIV, HCV, HBV,

süüfilis)?

• Kas ajusurma diagnoosimise protsessiga alustati?

• Kas ajusurma diagnoosimine toimus esimese 24 tunni jooksul alates hospitaliseerimisest?

• Kas ajusurma diagnoosimisel kasutati lisauuringuid?

TÖÖVERSIO ON

13

• Kas kasutati aju elektrilise aktiivsuse uurimist (EEG)?

• Kas kasutati aju perfusioonuuringuid?

• Kas ajusurm diagnoositi?

• Kas vormistati isiku surma fakti tuvastamise akt vastavalt RKESS §15 toodule (nn.

ajusurma protokoll)?

• Kas toimus vestlus organdoonorlusest patsiendi lähedastega?

• Kas lähedased aktsepteerisid doonorlust?

• Kas organite eemaldamine toimus?

3.4. Andmete sisestamine

Auditeerijad sisestasid oma leiud ankeeti hindamisküsimuste kaupa, kasutades Tervisekassa poolt

RedCap platvormil välja töötatud elektroonset hindamiskriteeriumite keskkonda. Andmete

sisestamisele eelnes testperiood, mille jooksul kaks audiitorit sisestasid RedCap platvormil

andmeid eesmärgiga tuvastada ankeedi ebatäpsusi ja mitmeti mõistetavaid küsimusi.

Enne andmete sisestamisega alustamist toimus järelvaatamise võimalusega veebikoosolek

auditeerijate juhendamiseks. Kogu andmete sisestamise perioodil oli auditeerijatel võimalik

omavahel ja auditi töörühma liikmetega nõu pidada, et tagada ankeedi täitmise täpsus ja

objektiivsus.

3.5. Andmete analüüsimine

Käesolev aruanne tugineb auditeerijate hinnangutel kokku lepitud kriteeriumitele, mille nad

sisestasid vastavasse veebikeskkonda (RedCap). Andmed on laetud alla auditi

hindamiskriteeriumite sisestamise keskkonnast 02.09.2024 kell 16:32. Andmete töötlus ja

kuvamine on teostatud RedCap veebikeskkonna tööriistadega. Protsendid on arvutatud raviasutuse

ravijuhtude seast, mille jaoks konkreetne küsimus oli näidatud. Vastamata/teadmata juhud on

protsentide arvutamisel välja jäetud. Nullid asendatud tühjusega.

Auditeerijad vaatasid peale andmete allalaadimist uuesti üle mõned valimist välja jäänud juhud,

kuid sellega seoses olulisi muutusi ei tekkinud.

TÖÖVERSIO ON

14

4. TULEMUSED

4.1. Küsimused raviasutusele 4.1.1. Kas raviasutusel on kehtestatud tegevusjuhis(ed) potentsiaalsest surnud doonorist teatamise kohustuse täitmiseks vastavalt RKESS §9 lg (1)?

Vastasid kõik 16 raviasutust ja valdavalt selliseid juhiseid haiglas ei ole.

Tabel 5 Tegevusjuhiste olemasolu potentsiaalsest surnud doonorist teatamise kohustuse

täitmiseks

Osakaal arv Ei 88% 14/16 Jah 12% 2/16

„Jah“ on vastanud üks keskhaigla ja üks üldhaigla.

Vastanute kommentaarid:

• (15) on üldhaigla. Ajusurma tuvastamiseks puudub meil võimekus. Ajusurma kahtlusel

teevad patsiendile neuroloogilise seisundi hindamise kaks eriarsti - intensiivraviarst ja neuroloog.

Meie haiglas ei ole neuroloogi. Meil ei ole ka EEG-uuringu võimalust. Vajadusel (patsiendil

täidetud tahteavaldus elundite loovutamiseks) võtame ühendust PERH doonorkoordinaatoriga.

• (02) on üldhaigla ja ei osuta intensiivravi teenust ning raviasutuses ei ole kehtestatud

tegevusjuhised ajusurmas isikute organdoonorluse teatamise kohta. Maakonna suurte traumade ja

vigastustega tegeleb SA PERH kiirabikeskus ning haigeid suunatakse kõrgemasse etappi.

• (10) on üldhaigla. Teatamise kohustus on regionaal- ja keskhaiglatel. Meie ei käsitle ja ei

ravi üldjuhul potentsiaalseid organdoonoreid. Sellised patsiendid suunatakse esimesel võimalusel

kõrgemasse etappi.

• (08) täidetakse intensiivravi osakonnas ajusurmas patsientidele ajusurma protokoll ning

potentsiaalsete doonorite puhul võetakse alati ühendust Tartu Ülikooli Kliinikumi

organdoonorluse koordinaatoriga.

• (14) haiglas ei ole võimalik diagnoosida ajusurma, kuna puudub neuroloog.

• (09) on alustatud tegevusjuhendi koostamisega, mille tähtajaks on 31.12.2024.

TÖÖVERSIO ON

15

• (12) haigla on saatnud ühe patsiendi doonoriks

4.1.2. Kas raviasutusel on juhis võimalikust doonorist teatamiseks anestesioloogile/intensiivravi

arstile?

Vastasid kõik 16 raviasutust ja valdavalt sellist juhist haiglas ei ole.

Tabel 6 Juhis võimalikust doonorist teatamiseks anestesioloogile/intensiivravi arstile

osakaal arv Ei 81% 13/16 Jah 19% 3/16

„Jah“ on vastanud üks keskhaigla ja kaks üldhaiglat.

Vastanute kommentaarid:

• (10) Puudub vajadus, sest haigla töökorraldusest lähtuvalt tegelebki anestesioloog juba

esmaselt selliste haigetega, kes võivad osutuda organdoonoriks. Üldine tava/kokkulepe on aastaid

olnud selline, et kui tekib potentsiaalne organdoonor, siis saadame ta edasiseks käsitluseks Tartu

Ülikooli Kliinikumi. Eluga kokku sobimatu ajukatastroofi puhul tavaliselt juba EMO etapis.

• (14) Suusõnaliselt on teada, et selliseid patsiente võiks arutada läbi TÜK 2. intensiivravi

osakonna valvearstiga.

• (15) Meie intensiivraviarst võtab vajadusel ühendust Põhja-Eesti Regionaalhaigla

doonorkoordinaatoriga.

• (09) Alustatud on tegevusjuhendi koostamisega, mille tähtajaks on 31.12.2024.

• (08) Anestesioloogia-intensiivravi teenistuse sisemine töökord.

• (04) Arst helistab TÜKi.

4.1.3. Kas raviasutuses on kehtestatud juhis(ed) doonori valimiseks vastavalt RKESS §10?

Vastasid kõik 16 raviasutust ja valdavalt sellist juhist haiglas ei ole.

Tabel 7 Juhis doonori valimiseks

osakaal arv Ei 81% 13/16 Osaliselt 19% 3/16

TÖÖVERSIO ON

16

„Osaliselt“ on vastanud kaks keskhaiglat ja üks üldhaigla.

Vastanute kommentaarid:

• (08) Potentsiaalselt sobivates doonoritest teavitame TÜK-i, kes teevad edasise käsitluse

otsuse.

• (09) Haiglal on kinnitatud üldine doonori valiku kord, seoses kudede hankimise ja

käitlemisega.

• (12) Valiku teeb neuroloog, keda ei ole igapäevaselt Haiglas.

4.1.4. Kas raviasutuses on kasutusel tegevusjuhis võimaliku doonori käsitlemiseks?

Tabel 8 Tegevusjuhis võimaliku doonori käsitlemiseks

osakaal arv Ei 94% 15/16 Jah 6% 1/16

„Jah“ on vastanud üks keskhaigla.

Vastanute kommentaarid:

• (09) Alustatud on tegevusjuhendi koostamisega, mille tähtajaks on 31.12.2024.

• (08) Vastavalt Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt antud juhisele.

• (10) Vajadusel kasutame TÜK juhendeid.

• (12) Suurim probleem on transport.

4.1.5. Kas raviasutuses on kindlaks määratud personal võimaliku doonoriga tegelemiseks?

Tabel 9 Määratud personal võimaliku doonoriga tegelemiseks

osakaal arv Ei 94% 15/16 Jah 6% 1/16

„Jah“ on vastanud üks üldhaigla.

Vastanute kommentaarid:

TÖÖVERSIO ON

17

• (14) Võimalik doonor on intensiivravipatsient, kuna on KMVl. Seega tegeleb temaga

valveanestesioloog.

• (08) Spetsiaalset meeskonda ei ole, valveanestesioloog teostab TÜK-i spetsialistide

abistamise.

4.1.6. Kas raviasutuses on võimalik määrata HIV-1 ja HIV-2 tuvastamiseks HIV-1, 2 antikehi?

Tabel 10 Võimalus määrata HIV-1, 2 antikehi

osakaal arv Jah, ööpäevaringselt 69% 11/16 Jah, päevasel ajal 25% 4/16 Ei 6% 1/16

„Ei“ on vastanud üks üldhaigla.

Vastanute kommentaarid:

• (15) Saame võtta vereanalüüsi ja saata Põhja-Eesti Regionaalhaigla laborisse, kohapeal

kiirtesti võimekus.

• (11) Seda analüüsi ei teostata, tööpäeviti saadetakse Tallinnasse PERHi.

• (04) tehakse HIV antikehad ja antigeen.

4.1.7. Kas raviasutuses on võimalik määrata B-hepatiidi tuvastamiseks HBs antigeen ja HBc

antikehi?

Tabel 11 Võimalus määrata HBs antigeen ja HBc antikehi

osakaal arv Jah, ööpäevaringselt 56% 9/16 Jah, päevasel ajal 31% 5/16 Ei 12% 2/16

„Ei“ on vastanud kaks üldhaiglat.

Vastanute kommentaarid:

• (15) Saame võtta vereanalüüsi ja saata Põhja-Eesti Regionaalhaigla laborisse, kohapeal

kiirtesti võimekus.

TÖÖVERSIO ON

18

• (10) Tegelikult osaliselt HBs Ag saab määrata, HBc Ak määramiseks läheb analüüs TÜK

laborisse.

• (11) Seda analüüsi ei teostata, tööpäeviti saadetakse Tallinnasse PERHi.

• (13) Tellime välisuuringu teisest haiglast.

• (04) tehakse HBV ja HBs-Ag.

4.1.8. Kas raviasutuses on võimalik määrata C-hepatiidi tuvastamiseks HCV antikehi?

Tabel 12 Võimalus määrata HCV antikehi

osakaal arv Jah, ööpäevaringselt 56% 9/16 Jah, päevasel ajal 31% 5/16 Ei 12% 2/16

„Ei“ on vastanud kaks üldhaiglat.

Vastanute kommentaarid:

• (15) Saame võtta vereanalüüsi ja saata PERH laborisse, kohapeal kiirtesti võimekus.

• (11) Seda analüüsi ei teostata, tööpäeviti saadetakse Tallinnasse PERHi.

• (13) Tellime välisuuringu teisest haiglast.

• (04) HCV antikehad.

4.1.9. Kas raviasutuses on võimalik määrata aktiivse süüfilise tuvastamiseks Treponema

pallidum’i antikehi?

Tabel 13 Võimalus määrata Treponema pallidum’i antikehi

osakaal arv Jah, ööpäevaringselt 62% 10/16 Jah, päevasel ajal 25% 4/16 Ei 12% 2/16

„Ei“ on vastanud kaks üldhaiglat.

Vastanute kommentaarid:

• (15) Saame võtta vereanalüüsi ja saata PERH laborisse, kohapeal kiirtesti võimekus.

• (11) Seda analüüsi ei teostata, tööpäeviti saadetakse Tallinnasse PERHi.

TÖÖVERSIO ON

19

4.1.10. Kas raviasutuses on võimalik teha nukleiinhappe amplifikatsiooni testi HIV, HBV ja HCV

suhtes?

Tabel 14 Võimalus teha NAT testi HIV, HBV ja HCV suhtes

osakaal arv Ei 56% 9/16 Jah, päevasel ajal 38% 6/16 Jah, ööpäevaringselt 6% 1/16

Keskhaiglad on vastanud „Jah, päevasel ajal“ või „Jah, ööpäevaringselt“.

Vastanute kommentaarid:

• (15) Saame võtta vereanalüüsi ja saata PERH laborisse, kohapeal võimekust ei ole.

• (11) Seda analüüsi ei teostata, tööpäeviti saadetakse PERHi.

• (08) Ei ole valideeritud organite jaoks, muidu teha on võimalik.

• (13) v.a HCV suhtes.

4.1.11. Kas raviasutuses töötab anestesiolooge?

Tabel 15 Anestesioloogi olemasolu

osakaal arv Jah, ööpäevaringselt 75% 12/16 Jah, tavalisel tööajal (E-R 8-16) 19% 3/16 Jah, aga ainult mõnel (või ühel) päeval nädalas 6% 1/16

Keskhaiglad on vastanud „Jah, ööpäevaringselt“.

Vastanute kommentaarid:

• (15) Meil on viie voodikohaga intensiivraviosakond, anestesioloog on ööpäevaringses

valves

• (11) anestesioloogi tööaeg 8-16, alates kl 16 väljakutsevalve

4.1.12. Kas raviasutuses töötab neurolooge või neurokirurge?

TÖÖVERSIO ON

20

Tabel 16 Neuroloogi või neurokoirurgi olemasolu

osakaal arv Jah, tavalisel tööajal (E-R 8-16) 38% 6/16 Jah, ööpäevaringselt 25% 4/16 Jah, aga ainult mõnel (või ühel) päeval nädalas 19% 3/16 Ei 12% 2/16 Jah, iga päev päevasel ajal 6% 1/16

Keskhaiglad on vastanud „Jah, ööpäevaringselt“.

Vastanute kommentaarid:

• (15) Neuroloog töötab meil vaid 1-2 kord kuus ambulatoorses vastuvõtus. Neurokirurg on

majas 2 päeva nädalas (üks päev nädalas amb vastuvõtt + üks päev nädalas operatsioonid)

• (08) Valveajal on neuroloog koduvalves, vajadusel tuleb haiglasse. Neurokirurge haiglas

ei ole.

• (01) Neuroloogide ööpäevane valve. Neurokirurge ei tööta.

• (11) Neuroloogi ambulatoorne vastuvõtt 1 kord kuus.

• (06) Neurokirurge ei tööta.

4.1.13. Kas raviasutuses on võimalik rakendada kopsude kunstlikku ventileerimist?

Tabel 17 Kunstliku ventileerimise võimekus

osakaal arv Jah 94% 15/16 Ei 6% 1/16

„Ei“ on vastanud üks üldhaigla.

Vastanute kommentaarid:

• (11) Kuna korraga tööl 1 anesteesiõde ja 1 anestesioloog ning tööaeg 8-16, alates kl 16

väljakutsevalve, siis kopsude kunstlikku ventileerimist vajavad patsiendid saadetakse kõik edasi

kõrgemasse etappi (PERH).

• (15) Meil on võimekus hoida kopsude kunstlikul ventilatsioonil korraga kahte patsienti.

TÖÖVERSIO ON

21

• (02) Lühiaegselt patsiendi stabiliseerimise eesmärgil ning reanimobiili saabumiseni.

4.1.14. Kas raviasutuses on võimalik teha aju perfusiooni hindavaid uuringuid?

Tabel 18 Aju perfusiooni hindamise võimekus

osakaal arv Ei 44% 7/16 Jah, ööpäevaringselt 38% 6/16 Jah, tavalisel tööajal (E-R 8-16) 12% 2/16 Jah, iga päev päevasel ajal 6% 1/16

„Ei“ on vastanud üks keskhaigla ja kuus üldhaiglat.

Vastanute kommentaarid:

• (06) Aju perfusiooniuuringut me tavaliselt ei tee, kuna selle hindamise algoritmid ei ole

standardiseeritud. Haiglas puudub kiire hindamise esmavalikuks olev RAPID tarkvara ja ka

kogemus empiiriliseks hindamiseks. Tehniliselt saame selle päeva jooksul tehtud küll.

• (14) Vastava kvalifikatsiooniga KT tehnik tuleb kodust välja kutsuda, kui parasjagu valves

oleval tehnikul puudub kvalifikatsioon uuringu läbiviimiseks. Seega võib juhtuda, et 24/7 siiski

uuringut teha ei saa.

• (15) Meil ei ole võimekust teostada perfusiooni-KT uuringut. Ööpäevaringselt saame

teostada KT angiograafiat.

• (11) On võimalik teha aju kompuuterangiograafiat

• (07) Sellise uuringu võimekust ei ole.

• (04) on olemas KT angiograafia

4.1.15. Kas raviasutuses on võimalik teha aju elektrilist aktiivsust hindavaid uuringuid?

Tabel 19. Aju elektrilise aktiivsuse hindamise võimekus

osakaal arv Ei 69% 11/16 Jah, tavalisel tööajal (E-R 8-16) 19% 3/16 Jah, aga ainult mõnel (või ühel) päeval nädalas 6% 1/16 Jah, ööpäevaringselt 6% 1/16

TÖÖVERSIO ON

22

„Ei“ on vastanud 11 üldhaiglat.

Vastanute kommentaarid:

• (05) Meil ei ole organdoonorluse teema üldiselt aktuaalne, sest raskemad juhud (nooremad,

intensiivravi vajavad patsiendid) saadetakse üldjuhul kõrgemasse etapp ravile, seetõttu ei ole meil

ka välja kujunenud praktikaid või juhiseid. Vajadusel saame loomulikult seda teemat arendada ja

kehtestada korrad/praktikad.

• (12) on seisukohal, et organdoonorluse juhis peab olema ühtne üle Eesti Vabariigi ja see

nõuab ka mitmete haiglate omavahelist koostööd.

• (13) Saame hinnata anesteesia monitooringul entroopia parameetriga.

• (11) Sellise uuringu võimekust ei ole.

4.2. Küsimused, mis aitasid välja selgitada patsiendiga seotud kriteeriume

4.2.1. Varem põetud haiguste anamnees

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 20 Varem põetud haiguste anamnees raviasutustes kokku

Raviasutus Puudub Jah, vähene Jah, piisav Raviasutused kokku 5% (8/148) 26% (38/148) 69% (102/148)

TÖÖVERSIO ON

23

Tabel 21 Varem põetud haiguste anamnees raviasutuste kaupa

Raviasutus Puudub Jah, vähene Jah, piisav 01 11% 22% 67% 02 33% 67% 05 11% 67% 22% 09 4% 21% 74% 12 17% 33% 50% 14 33% 33% 33% 04 17% 83% 07 60% 40% 08 33% 67% 10 57% 43% 13 100% 16 67% 33% 03 100% 06 100% 11 100%

Varem põetud haiguste anamnees oli 100% piisav kolmes haiglas, nende hulgas oli ka üks

keskhaigla. Kuues haiglas (sh ühes keskhaiglas) oli doonori hindamiseks vajalik info puudu osades

haiguslugudes, kahe haigla puhul kolmandikus vaadeldud haiguslugudes.

4.2.2. Alkoholi kuritarvitamisest tingitud haigusseisundite olemasolu

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 22 Alkoholi kuritarvitamisest tingitud haigusseisundite olemasolu raviasutustes kokku

raviasutus Ei Jah Info ei olnud leitav Raviasutused kokku 21% (31/148) 30% (45/148) 49% (72/148)

Alkoholi haiguslik toime oli väljendatud kas diagnoosina või anamneesis 30% haiguslugudes. 21%

haiguslugudest võis leida info, et patsient ei tarvitanud alkoholi ja 49% ei olnud info alkoholi

tarvitamise kohta leitav.

TÖÖVERSIO ON

24

Tabel 23 Alkoholi kuritarvitamisest tingitud haigusseisundite olemasolu raviasutuste kaupa

Raviasutus Ei Jah Info ei olnud leitav 01 6% 28% 67% 02 33% 67% 03 100% 04 17% 17% 67% 05 11% 22% 67% 06 19% 15% 65% 07 60% 40% 09 30% 34% 36% 10 29% 71% 16 67% 33% 08 25% 75% 11 100% 12 50% 50% 13 100% 14 67% 33%

4.2.3. Patsient suitsetab/on suitsetanud.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 24 Info patsiendi suitsetamise kohta raviasutustes kokku

Raviasutus Ei Jah Info ei olnud leitav Raviasutused kokku 4% (6/148) 14% (21/148) 82% (121/148)

Tabel 25 Info patsiendi suitsetamise kohta raviasutuste kaupa

Raviasutus Ei Jah Info ei olnud leitav

09 6% 17% 77%

16 100%

01 22% 78%

04 17% 83%

05 11% 89%

TÖÖVERSIO ON

25

Raviasutus Ei Jah Info ei olnud leitav 06 19% 81% 08 8% 92% 11 100% 02 100% 03 100% 07 100% 10 100% 12 100% 13 100% 14 100%

4.2.4. Patsient tarvitab/on tarvitanud narkootikume

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 26 Info narkootikumide tarvitamise kohta raviasutustes kokku

Raviasutus Jah Ei Info ei olnud leitav Raviasutused kokku 3% (4/148) 4% (6/148) 93% (138/148)

Info narkootikumide tarvitamise kohta oli 3% haiguslugudes ja 4% võis leida märke, et patsient ei

tarvitanud narkootikume. 93% haiguslugudes ja 10 raviasutuse puhul 15-st puudus selle kohta info.

TÖÖVERSIO ON

26

Tabel 27 Info narkootikumide tarvitamise kohta raviasutuste kaupa

Raviasutus Jah Ei Info ei olnud leitav 06 4% 4% 92% 07 20% 80% 09 4% 2% 94% 13 100% 16 100% 01 100% 02 100% 03 100% 04 100% 05 100% 08 100% 10 100% 11 100% 12 100% 14 100%

4.2.5. Patsiendil on (olnud) kokkupuude toksiliste ainetega.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud. Ühes haigusloos oli märgitud, et patsient ei ole kokku puutunud toksiliste ainetega, kõigis

ülejäänutes info puudus.

Tabel 28 Kokkupuude toksiliste ainetega

Raviasutus Ei Info ei olnud leitav Raviasutused kokku 1% (1/148) 99% (147/148)

4.2.6. Kas patsiendi tahteavaldust digiloos kontrolliti?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil juhtudel oli vastatud, et info

ei olnud leitav.

Tabel 29 Info tahteavalduse kontrollimise kohta digiloos

Raviasutus Info ei olnud leitav Raviasutused kokku 100% (148/148)

4.2.7. Kas on olemas lähedase kontaktandmed?

TÖÖVERSIO ON

27

Tabel 30 Lähedase kontaktandmete olemasolu raviasutustes kokku

Raviasutus Ei Jah Raviasutused kokku 16% (24/148) 84% (124/148)

Tabel 31 Lähedase kontaktandmete olemasolu raviasutuste kaupa

Raviasutus Ei Jah 01 39% 61% 05 11% 89% 06 12% 88% 07 40% 60% 08 8% 92% 09 9% 91% 10 29% 71% 12 17% 83% 14 100% 02 100% 03 100% 04 100% 11 100% 13 100% 16 100%

4.3. Tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimused

4.3.1. Haiglasse saabumise aeg

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 32 Haiglasse saabumise aeg raviasutustes kokku

Raviasutus Muul ajal Tööpäeval kl 08-16 Raviasutused kokku 46% (68/148) 54% (80/148)

TÖÖVERSIO ON

28

Tabel 33 Haiglasse saabumise aeg raviasutuste kaupa

Raviasutus Muul ajal Tööpäeval kl 08-16 01 56% 44% 02 33% 67% 04 33% 67% 05 22% 78% 06 50% 50% 07 20% 80% 08 58% 42% 09 53% 47% 10 29% 71% 12 33% 67% 16 100% 03 100% 11 100% 13 100% 14 100%

4.3.2. Kas ravidokumentides on fikseeritud patsiendi seisundi põhinäitajad (RR, pulss) haiglasse saabumisel?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus vastatud.

Tabel 34 Patsiendi seisundi põhinäitajate (pulss, RR) dokumenteerimine raviasutustes kokku

Raviasutus Info ei olnud leitav Jah Raviasutused kokku 7% (10/148) 93% (138/148)

TÖÖVERSIO ON

29

Tabel 35 Patsiendi seisundi põhinäitajate (pulss, RR) dokumenteerimine raviasutuste kaupa

Raviasutus Info ei olnud leitav Jah 01 6% 94% 02 33% 67% 05 33% 67% 08 17% 83% 12 17% 83% 13 100% 16 33% 67% 03 100% 04 100% 06 100% 07 100% 09 100% 10 100% 11 100% 14 100%

4.3.3. Kas ravidokumentides on fikseeritud patsiendi teadvuse seisund haiglasse saabumisel?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 36 Info patsiendi teadvuse seisundi kohta

Raviasutus Jah Raviasutused kokku 100% (148/148)

4.3.4. Kas patsiendile on saabumisel tehtud põhjalik neuroloogiline hinnang?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 147 ravijuhu põhjal. 1 juhul on jäänud küsimus vastamata.

Tabel 37 Info neuroloogilise hinnangu kohta raviasutustes kokku

Raviasutus Info ei olnud leitav Jah Raviasutused kokku 24% (35/147) 76% (112/147)

TÖÖVERSIO ON

30

Tabel 38 Info neuroloogilise hinnangu kohta raviasutuste kaupa

Raviasutus Info ei olnud leitav Jah 01 6% 94% 02 67% 33% 05 33% 67% 06 46% 54% 07 60% 40% 08 17% 83% 09 11% 89% 10 29% 71% 12 50% 50% 16 67% 33% 03 100% 04 100% 13 100% 14 100%

4.3.5. Kas patsient oli saabudes koomas?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 39 Info, kas patsient oli saabudes koomas, raviasutustes kokku

Raviasutus Jah Ei Raviasutused kokku

39% (57/148)

61% (91/148)

TÖÖVERSIO ON

31

Tabel 40 Info, kas patsient oli saabudes koomas, raviasutuste kaupa

Raviasutus Jah Ei 01 44% 56% 04 17% 83% 05 33% 67% 06 31% 69% 07 20% 80% 08 42% 58% 09 45% 55% 10 43% 57% 11 100% 12 67% 33% 13 100% 14 33% 67% 02 100% 03 100% 16 100%

4.3.6. Hinnang Glasgow kooma skaalal

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.5. Kas patsient oli saabudes koomas?’ on

vastatud ‘Jah’. Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 57 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on

see küsimus vastatud. Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see

küsimus oli näidatud.

Tabel 41 Glasgow skaalal hinnangu olemasolu raviasutustes kokku

Raviasutus Hinnang puudus Jah, lahtikirjutatult Ainult kogusumma Raviasutused kokku 12% (7/57) 44% (25/57) 44% (25/57)

TÖÖVERSIO ON

32

Tabel 42 Glasgow skaalal hinnangu olemasolu raviasutustes kokku

Raviasutus Hinnang puudus

Jah, lahtikirjutatult

Ainult kogusumma

06 12% 25% 62% 07 100% 09 10% 29% 62% 12 75% 25% 01 100% 04 100% 05 100% 08 80% 20% 14 100% 10 100% 11 100% 13 100%

4.3.7. Mis oli Glasgow kooma skaala kogusumma?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘30. Hinnang Glasgow kooma skaalal:’ on vastatud

‘Jah, lahtikirjutatult’ või küsimus ‘30. Hinnang Glasgow kooma skaalal:’ on vastatud ‘Ainult

kogusumma’.

Joonis 1 Glasgow kooma skaalade kogusummad raviasutuste kaupa koos ravijuhtude arvuga

TÖÖVERSIO ON

33

Tabel 43 Glasgow kooma skaala kogusummade statistika raviasutuste kaupa

Raviasutus keskmine mediaan miinimum maksimum 01 7 6 6 9 02 6 6 6 6 03 5 3 3 8 05 5 3 3 14 06 5 5 5 5 11 5 6 3 7 04 4 4 4 4 07 3 3 3 4 08 3 3 3 3 09 3 3 3 3 10 3 3 3 4

Raviasutustes uuringualustel patsientidel hinnatud kooma sügavuse mediaan Glasgow kooma

skaalal oli vahemikus 3-6 ja keskmine vahemikus 3-7.

4.3.8. Kas patsient oli saabumisel EMO-sse omahingamisel?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud. Patsiendid on valdavalt olnud saabudes veel omahingamisel.

Tabel 44 Info omahingamisel oleku kohta saabumisel raviasutustes kokku

Raviasutus Patsient ei saabunud EMO kaudu Ei Jah Raviasutused kokku 2% (3/148) 6% (9/148) 92% (136/148)

Tabel 45 Info omahingamisel oleku kohta saabumisel raviasutuste kaupa

Raviasutus Patsient ei saabunud EMO

kaudu

Ei Jah

02 33% 67%

12 17% 83%

16 33% 67%

01 6% 94%

08 17% 83%

09 13% 87%

03 100%

04 100%

TÖÖVERSIO ON

34

Raviasutus Patsient ei saabunud EMO kaudu

Ei Jah

05 100% 06 100% 07 100% 10 100% 11 100% 13 100% 14 100%

Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli näidatud.

Sellele küsimusele oli vastamata kolmel juhul, kui patsient ei saabunud EMO kaudu. Muidu olid

patsiendid valdavalt saabudes omahingamisel (92%, n=136).

4.3.9. Patsiendi hospitaliseerinud osakond

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 46 Patsiendi hospitaliseerinud osakond raviasutustes kokku

Raviasutus Suri EMO- s

Muu osakond

Kirurgia Intensiivravi Siseosakond Neuroloogia

Raviasutused kokku

1% (2/148)

5% (7/148)

6% (9/148)

24% (36/148)

26% (39/148)

37% (55/148)

TÖÖVERSIO ON

35

Tabel 47 Patsiendi hospitaliseerinud osakond raviasutuste kaupa

Raviasutus Suri EMO-s

Muu osakond

Kirurgia Intensiivravi Siseosakond Neuroloogia

06 4% 4% 8% 12% 27% 46% 09 2% 9% 4% 28% 4% 53% 01 6% 6% 33% 17% 39% 07 20% 80% 11 100% 03 100% 10 14% 86% 16 67% 33% 05 33% 67% 08 50% 8% 42% 12 67% 33% 14 33% 67% 02 100% 13 100% 04 100%

Valimi patsiendid on sattunud enamasti kas neuroloogiaosakonda (37%, n=55) või selle profiiliga

osakonna puudumisel sisehaiguste osakonda (26%, n=38). Veerand neist (24%, n=36) on

hospitaliseeritud otse intensiivraviosakonda.

4.3.10. Patsiendi raviarsti eriala vahetult enne intensiivraviosakonda (või enne surma, kui patsient

ei jõudnudki intensiivraviosakonda)

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Kõige enam on patsiente vahetult enne intensiivraviosakonda ravinud neuroloogid (41% , n=60),

sellele erialale järgnevad sisearstid (19%, n=28) ja EMO arstid (17%, n=25). Teiste eralade arste

on üksikuid ja väiksemates haiglates on see olnud ilmselt valvearst, kelle eriala võis olla

organdoonorlusega väga vähe kokku puutuv (psühhiaater, pediaater, perearst ja infektsionist).

Vt joonis 2.

TÖÖVERSIO ON

36

Joonis 2 Patsiendi raviarsti eriala vahetult enne intensiivraviosakonda raviasutustes kokku

4.3.11. Kas patsient langes ravil viibimise jooksul koomasse?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.5. Kas patsient oli saabudes koomas?’ ei ole

vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 91 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 48 Vastus küsimusele ‘Kas patsient langes ravil viibimise jooksul koomasse?’

raviasutustes kokku.

Raviasutus Info ei olnud leitav Ei Jah Raviasutused kokku 9% (8/91) 22% (20/91) 69% (63/91)

Üle poolte juhtude (69%, n=63) langesid patsiendid koomasse raviasutuses viibimise jooksul.

1 1 1 1 1

2 4 5

7

17

19

41

Psühhiaater Endokrinoloog Perearst Pediaater

Infektsionist Kardioloog Anestesioloog Üldkirurg

Muu arst EMO arst Sisearst Neuroloog

TÖÖVERSIO ON

37

Tabel 49 Vastus küsimusele ‘Kas patsient langes ravil viibimise jooksul koomasse?’

raviasutuste kaupa.

Raviasutus Info ei olnud leitav Ei Jah 02 67% 33% 04 20% 20% 60% 05 17% 17% 67% 06 11% 28% 61% 12 50% 50% 16 33% 33% 33% 07 75% 25% 08 14% 86% 09 15% 85% 10 100% 01 100% 03 100% 14 100%

Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli näidatud.

4.3.12. Kas patsienti konsulteeriti anestesioloogi või neuroloogi poolt?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.11. Kas patsient langes ravil viibimise jooksul

koomasse?’ on vastatud ‘Jah’ ja küsimus ‘4.3.10. Patsiendi raviarsti eriala vahetult enne

intensiivraviosakonda (või enne sur…)’ ei ole vastatud ‘anestesioloogia’, ‘neurokirurgia’ või

‘neuroloogia’ ja küsimus 4.1.11. ‘Kas raviasutuses töötab anestesiolooge?’ on vastatud ‘Jah’ või

küsimus 4.1.12. ‘Kas raviasutuses töötab neurolooge/neurokirurge? on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 36 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 50 Vastus küsimusele ‘Kas patsienti konsulteeriti anestesioloogi või neuroloogi poolt?’

raviasutustes kokku.

Raviasutus Info ei olnud leitav

Ei Patsiendi raviarst oli anestesioloog või neuroloog

Jah

Raviasutused kokku

3% (1/36) 11% (4/36)

31% (11/36) 56% (20/36)

TÖÖVERSIO ON

38

4.3.13. Kas patsient hospitaliseeriti intensiivravi osakonda kunagi haiglas viibimise jooksul?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 51 Intensiivravi osakonda hospitaliseerimine haiglas viibimise jooksul raviasutustes

kokku.

Raviasutus Info ei olnud leitav Jah Ei Raviasutused kokku 1% (2/148) 38% (56/148) 61% (90/148)

4.3.14. Kas patsient oli vahetult enne surma juhitaval hingamisel?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui and küsimus ‘Kas raviasutuses on mehaanilise ventileerimise

võimekus?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 143 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 52 Juhitav hingamine vahetult enne surma raviasutustes kokku

Raviasutus Jah Ei Raviasutused kokku 27% (38/143) 73% (105/143)

Eraldi kokkuvõte (Joonis 3 ja Tabel 53) on täiendavalt kitsendatud ainult nendele keskhaiglate

ravijuhtudele, kus võimalikul doonoril ei ole selgeid meditsiinilisi vastunäidustusi.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 59 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

TÖÖVERSIO ON

39

Joonis 3 Juhitav hingamine keskhaiglates patsientidel, kellel ei esinenud vastunäidustusi

võimalikuks organdoonorluseks.

Tabel 53 Juhitav hingamine keskhaiglates kokku patsientidel, kellel ei esinenud

vastunäidustusi võimalikuks organdoonorluseks.

Raviasutus Jah Ei Raviasutused kokku 22% (13/59) 78% (46/59)

Eelmist kokkuvõtet on veel täiendavalt kitsendatud ainult nendele keskhaiglate ravijuhtudele, kus

võimalikul doonoril ei ole selgeid meditsiinilisi vastunäidustusi ja ta saabus haiglasse koomas või

langes koomasse ravi jooksul. Vt Joonis 4 ja Tabel 54.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 53 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

TÖÖVERSIO ON

40

Joonis 4 Juhitav hingamine keskhaiglates patsientidel, kellel ei esinenud vastunäidustusi

võimalikuks organdoonorluseks ja kes saabusid haiglasse koomas või langesid koomasse ravi

jooksul.

Tabel 54 Juhitav hingamine keskhaiglates kokku patsientidel, kellel ei esinenud

vastunäidustusi võimalikuks organdoonorluseks ja kes saabusid haiglasse koomas või langesid

koomasse ravi jooksul.

Raviasutus Jah Ei Raviasutused kokku 25% (13/53) 75% (40/53)

4.3.15. Kas võimalikul doonoril esines selgeid vastunäidustusi doonorluseks meditsiiniliselt?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 55 Selgete meditsiiniliste vastunäidustuste esinemine raviasutustes kokku.

Raviasutus Jah Ei Raviasutused kokku 45% (67/148) 55% (81/148)

TÖÖVERSIO ON

41

Joonis 5 Selgete meditsiiniliste vastunäidustuste esinemine raviasutuste kaupa.

4.3.16 Täpsustus vastunäidustuste kohta.

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.15. Kas võimalikul doonoril esines selgeid

vastunäidustusi doonorluseks meditsiiniliselt?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte (Joonis 6 ja Tabel 56 ja 57) on koostatud 63 ravijuhu põhjal.

TÖÖVERSIO ON

42

Joonis 6 Täpsustused vastunäidustuste kohta raviasutustes kokku.

Tabel 56 Täpsustused vastunäidustuste kohta raviasutustes kokku koos juhtude osakaalu ja

arvuga.

Raviasutus Raviasutused kokku muu põhjus 62% (39) süsteemne nakkus 25% (16) HIV, hepatiit vms 10% (6) pahaloomuline kasvaja 5% (3) autoimmuunhaigus 2% (1) immuunsupressiivsed ained 2% (1) nakkushaiguste ülekande oht 2% (1) teadmata põhjusega haigus prioonid tsüaniid, plii, elavhõbe vms elusviirusega vaktsineerimine

Protsendid on arvutatud raviasutuste ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli näidatud.

Sulgudes on näidatud ravijuhtude arv. Nullid asendatud tühjusega.

TÖÖVERSIO ON

43

Tabel 57. Täpsustused vastunäidustuste kohta raviasutuste kaupa juhtude osakaaluga.

R aviasutus

M uu põhjus

Süsteem ne nakkus

H IV

, hepatiit vm s

Pahaloom uline

kasvaja

A utoim

m uunhaigus

Im m

uunsupressiivse d ained

N akkushaiguste

ülekande oht

T eadm

ata põhjusega haigus

Prioonid

T süaniid,

plii, elavhõbe vm

s

E lusviirusega

vaktsineerim ine

01 67% 33% 02 50% 50% 05 25% 75% 25% 06 91% 9% 07 100% 08 50% 50% 09 54% 25% 18% 4% 4% 4% 10 20% 80% 12 100% 14 100% 16 100% 100%

Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli näidatud.

Küsimustikus näidatud vastusevariandid (joonisel ja tabelis on neid lühendatud):

• teadmata põhjusega haiguse kunagine esinemine; • pahaloomulise kasvaja olemasolu või varasem esinemine; • prioonide põhjustatud haiguste edasikandumise oht; • süsteemne nakkus, mis annetamise ajal ei ole kontrolli all; • HIVi, ägeda või kroonilise B-hepatiidi, välja arvatud tuvastatud immuunsusega isikute puhul, C-hepatiidi ja HTLV I/II varasem esinemine, kliinilised tunnused või laboratoorsete tõendite olemasolu, nimetatud nakkushaiguste edasikandumise oht või riskifaktorite ilmnemine; • kroonilise, süsteemse autoimmuunhaiguse varasem esinemine, millel võib olla kahjulik mõju võetavate rakkude, kudede või elundite kvaliteedile; • ravi immuunsupressiivsete ainetega, kui ravi lõpust on rakkude, kudede või elundite annetamise hetkel möödas vähem kui 90 kalendripäeva; • doonori keha läbivaatuse käigus tuvastatud füüsilised märgid, mis viitavad nakkushaiguste ülekandumise ohule; • kokkupuude tsüaniidi, plii, elavhõbeda, kulla või muu ainega, mis võib retsipiendile edasi kanduda tervist ohustada võivas annuses; • hiljutine nõrgestatud elusviirusega vaktsineerimine, mille puhul arvestatakse edasikandumisohuga. 4.3.17 Muu põhjuse täpsustus.

TÖÖVERSIO ON

44

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.16. Täpsustage, mis:’ on vastatud ‘muu põhjus’. Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 39 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus vastatud. Tabel 58 Muu põhjuse täpsustused raviasutuste kaupa. Raviasutus Tekst 01 Covid-19 pos; hulgiorganpuudulikkus 02 mikroskoopiline polüangiit kopsu ja neeru haaratusega, krooniline

neerupuudulikkus 05 crush sündroom 06 CT-s maksa metastaasikahtlased kolded, põhidgn neoplastiline sündroom;

maksa- neerupuudulikkus; multimorbiidne, polüorganpuudulikkus; multiorganpuudulikkus; narkosõltlane; septiline šokk hulgiorganpuudulikkusega; septiline šokk koos raske maksa-neeru- südamepuudulikkusega; septiline šokk, hulgiorganpuudulikkus; septiline šokk, multimorbiidne patsient; septiline šokk, neerupuudulikkus

07 aktiivne Covid-19; multimorbiidne, südame-, neeru-, kopsukahjustused; pika ajalooga narkomaan, elustatud üledoosi tõttu

08 kroonilised haigused kõikide siirdatavate organite poolt 09 vanus, kaasuvad haigused (3x); kaasuvad haigused (2x); covid-19 positiivne;

maksatsirroos, pneumoonia, alkoholism; multiorganpuudulikkus, sepsis; ravile allumatu septiline shokk, elustatud; ravile allumatu shokk; rohked lamatised, crush sündroom; vanus, kroonilised haigused; vanus, käesolev infektsioon; vanus, polümorbiidsus, organpuudulikkus; äge neerupuudulikkus, selge maksakahjustus, vanus

10 A-hemofiilia, raske vorm 12 CT alusel metastaasid luudes, kasvaja põhikolle leidmata; septiline seisund

ägeda polüorganpuudulikkusega 14 hulgiorganpuudulikkus (2x) 16 organpuudulikkused (süda, neerud), Covid-19 positiivne

4.3.18. Kas patsiendile tehti kohustuslikud nakkustekitajate uuringud (HIV, HCV, HBV, süüfilis)?

Siin kokkuvõttes (Joonis 7) on näidatud ainult neid ravijuhte, kus küsimus ‘4.3.14. Kas patsient

oli vahetult enne surma juhitaval hingamisel?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 38 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud. Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli

näidatud.

TÖÖVERSIO ON

45

Joonis 7 Patsientidele tehtud kohustuslikud nakkustekitajate uuringud raviasutuste kaupa.

Tabel 59 Patsientidele tehtud kohustuslikud nakkustekitajate uuringud raviasutustes kokku.

Raviasutus Jah, kõik Jah, osaliselt Ei Raviasutused kokku 5% (2/38) 16% (6/38) 79% (30/38)

4.3.19. Kas patsiendist teavitati raviasutuses kindlaks määratud personali võimaliku doonoriga

tegelemiseks?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘Kas raviasutuses on kindlaks määratud personal

potentsiaalse doonoriga tegelemiseks?’ on vastatud ‘Jah’. Sellele küsimusele oli 16-st

raviasutusest jaatavalt vastanud 1 haigla (mis ei olnud keskhaigla).

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud ühe raviasutuse 6 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on

see küsimus vastatud. Neljal juhul ei olnud audiitor seda infot haigusloost leidnud ja kahel juhul

oli vastus ei.

4.3.20. Kas patsiendist kui võimalikust doonorist teavitati TÜK

transplantatsioonikoordinaatoreid?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.14. Kas patsient oli vahetult enne surma

juhitaval hingamisel?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 38 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud. Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli

näidatud. Transplantatsioonikoordinaatoreid ei teavitatud ühelgi juhul.

TÖÖVERSIO ON

46

Tabel 60 TÜK transplantatsioonikoordinaatorite teavitamine.

Raviasutus Ei 01 100% 05 100% 06 100% 08 100% 09 100% 12 100% 14 100%

4.3.21. Kas ajusurma diagnoosimise protsessiga alustati?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.14. Kas patsient oli vahetult enne surma

juhitaval hingamisel?’ on vastatud ‘Jah’ ja küsimus 4.1.11. ‘Kas raviasutuses töötab

anestesiolooge?’ on vastatud ‘Jah’ või küsimus 4.1.12. ‘Kas raviasutuses töötab

neurolooge/neurokirurge? on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 36 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 61 Ajusurma diagnoosimisega alustatud raviasutustes kokku.

Raviasutus Jah Ei Raviasutused kokku 6% (2/36) 94% (34/36)

Joonis 8 Ajusurma diagnoosimisega alustatud raviasutuste kaupa.

TÖÖVERSIO ON

47

Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli näidatud.

4.3.22. Kas ajusurma diagnoosimisel kasutati lisauuringuid?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.21. Kas ajusurma diagnoosimise protsessiga

alustati?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 2 ravijuhu põhjal.

Tabel 62 Lisauuringute kasutamine raviasutuste kaupa

Raviasutus tekst 06 jah 08 ei

4.3.23 Kas kasutati aju elektrilise aktiivsuse uuringut (EEG)?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.22. Kas ajusurma diagnoosimisel kasutati

lisauuringuid?’ on vastatud ‘Jah’ ja küsimusele 4.1.15 ‘Kas raviasutuses saab teha aju elektrilise

aktiivsuse uuringuid’ on vastatud ‘EEG’.

Tabel 63 EEG kasutamine lisauuringuna

Raviasutus tekst 06 jah

4.3.24. Kas ajusurm diagnoositi?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.21. Kas ajusurma diagnoosimise protsessiga

alustati?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 2 ravijuhu põhjal.

Tabel 64 Ajusurm diagnoositud raviasutuste kaupa

Raviasutus tekst 06 ei 08 jah

4.3.24. Kas vormistati isiku surma fakti tuvastamise akt vastavalt RKESS §15 toodule (nn.

ajusurma protokoll)?

TÖÖVERSIO ON

48

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.24. Kas ajusurm diagnoositi?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 1 ravijuhu põhjal.

Tabel 65 Ajusurma protokolli vormistamine

Raviasutus tekst 08 jah

4.3.25. Kas ajusurma diagnoosimine toimus esimese 24 tunni jooksul alates hospitaliseerimisest?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.24. Kas ajusurm diagnoositi?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 1 ravijuhu põhjal.

Tabel 66 Ajusurma diagnoosimine 24 tunni jooksul.

raviasutus tekst 08 jah

4.3.26. Kas toimus vestlus organdoonorlusest patsiendi lähedastega?

Fikseeritud on, et vestlus patsiendi lähedastega toimus ja on teada, et lähedased ei aktsepteerinud

doonorlust. Vestluse toimumise viisi kohta ei ole infot.

Organite eemaldamist ei toimunud.

4.4. Auditeerijate kommentaarid

Soovi korral ja pigem iseendale abiks hilisema tagasiside andmisel raviasutustele võisid

auditeerijad sisestada kommentaare. Nendest kommentaaridest võis 13-l juhul välja lugeda, et

käsitletud patsiendi puhul oleks võinud mõelda organdoonorlusele. Kuna kommetaarid ei olnud

kohustuslikud, võis mõnel juhul sarnane mõttekäik ka väljendamata jääda. Täpsema pildi

võimalikest organdoonoritest andis tagasiside haiglatele.

4.5. Tagasiside raviasutustele

Kõigile auditis osalenud raviasutustele koostati auditeerijate poolt tagasiside. Kuigi auditi

tulemused on anonüümsed, on kohane vaadelda eraldi keskhaiglate ning madalama taseme

haiglate gruppe.

TÖÖVERSIO ON

49

Keskhaiglate grupis (n=4) oli tagasisides ära toodud, et 27 juhul oleks patsienti võinud käsitleda

potentsiaalse doonorina. TÜK transplantatsioonikoordinaatoritega oli ühendust võetud neist ühel

juhul ja siis hinnati organite seisund sobimatuks.

Üld- ja kohalikele haiglatele (n=12) antud tagasisidest tuleb välja, et kaheksal juhul oli tegemist

patsientidega, kelle puhul oleks võinud kaaluda organdoonorlust. Samas oli neist neli saadetud

kõrgemast ravietapist ja meil puudub info, kas seda võimalust kaaluti piirkondlikus haiglas.

4.6. Raviasutuste tagasiside Tervisekassale

2024.a oktoobri algul saadeti raviasutustele nende asutust puudutav raport koos auditeerija

kommentaaridega ja üldaruanne, mis põhineb üle-eestilistel tulemustel. Aega tagasiside andmiseks

oli neli nädalat ja seda pikendati veel nelja nädala võrra ehk detsembri alguseni. Saabus tagasiside

kolmelt üldhaiglalt, millest kahes märgiti, et küsimusi ja kommentaare ei ole ning ühes tagasisides

nenditi, et: „ peamine tõdemus on see, et kuigi organdoonorluse põhimõtted on meie meedikutele

teada, peame pöörama tähelepanu järjepidevale koolitamisele ja teema meelde tuletamisele, et

võimalikud kandidaadid organdoonorluse osas defineerida ja vastavalt juhistele käsitleda“.

5. JÄRELDUSED

Et leevendada doonororganite nappust, tuleb üle vaadata ka riigi sisemised ressursid olukorra

lahendamiseks. Potentsiaalsetest doonoritest teavitamise kohustus on regionaalhaiglatel ja

keskhaiglatel, kuid valdav osa teavitusi tuleb regionaalhaiglatest. PERH sisemise kvaliteediauditi

põhjal ei jäänud seal 2023.a ühtegi potentsiaalset doonorit märkamata. Vt Lisa 1.

Auditi põhieesmärk oligi välja selgitada, kas kesk- ja ka üldhaiglates oli patsiente, kes võiksid olla

potentsiaalsed doonorid. Lisaks vaadeldi, milline oli haige käsitlus ning millistes haiglaravi

etappides ja millistel põhjustel ei jõudnud info ajusurma põhjustada võiva või põhjustanud

haigusseisundiga patsiendist organdoonorlust koordineerivate isikuteni Tartu Ülikooli Kliinikumis

või Põhja- Eesti Regionaalhaiglas.

5.1. Raviasutuste valmisolek potentsiaalsete doonoritega tegelemiseks

Selleks, et tagada valmisolek, peaks raviasutuses olema teadlik personal ja tegevusjuhised.

Suulised kokkulepped ei pruugi siiski kõigile teada olla. Auditist selgus, et tegevusjuhised

potentsiaalsest surnud doonorist teatamise kohustuse täitmiseks on olemas ainult ühes keskhaiglas

ja hea uudisena ühes üldhaiglas. Juhis võimalikust doonorist teatamiseks

TÖÖVERSIO ON

50

anestesioloogile/intensiivravi arstile on olemas ühes keskhaiglas ja kahes üldhaiglas. Kahes

keskhaiglas ja ühes üldhaiglas on kehtestatud ka osalised juhised doonori valimiseks vastavalt

RKESS §10. Ainult ühes keskhaiglas on kasutusel tegevusjuhis võimaliku doonori käsitlemiseks.

Üldhaiglate puhul märgitakse palju kõrgema ravietapi juhenditega arvestamist, mis on kahtlemata

positiivne, kuid ei asenda oma asutuse juhist täielikult.

Kindlaks määratud personali olemasolu doonoriga tegelemiseks märgib üks üldhaigla, samas

tõdedes, et see personal ei ole saanud spetsiaalset väljaõpet. Üheski teises raviasutuses ei ole

kindlaks määratud ja spetsiaalselt koolitatud personali. Asutuste kommentaaridest võib näha, et

võimalikel doonorikandidaatidel peavad silma peal hoidma anestesioloogid ja intensiivraviarstid,

kes parasjagu tööl on. Nende teadlikkus ja tahe on kogu järgneva protsessi suhtes võtmetähtsusega,

sest nende otsustest sõltub, kas patsienti hakatakse käsitlema potentsiaalse doonorina või mitte.

Doonorite nõuetekohase testimise võimekus on olemas kõigis keskhaiglates ja osaliselt ka

üldhaiglates. Kopsude kunstliku ventilatsiooni ei saa rakendada ainult ühes üldhaiglas ja

anestesioloog on olemas kõigis raviasutustes, neljas üldhaiglas küll mitte ööpäevaringselt, vaid

osalise tööajaga. Neuroloog on olemas ööpäevaringselt kõigis keskhaiglates ja osalise tööajaga

enamuses üldhaiglates, vaid üks neist on vastanud, et neuroloogi pole üldse.

Ajusurma diagnoosimise võimekus on olemas kõigis keskhaiglates ning kõik neli keskhaiglat

saavad täiendava testina kasutada ka aju elektrilise aktiivsuse uuringut. Aju perfusiooni uuring on

võimalik kolmes keskhaiglas neljast ning seda saab samuti teha kuues üldhaiglas.

Nendest andmetest võib järeldada, et võimekus potentsiaalsete doonoritega tegeleda või vähemalt

sellega alustada on olemas kõigis keskhaiglates ja paljudes üldhaiglates. Kopsude juhitava

hingamise rakendamine haigetel, kes saabuvad koomaseisundis või langevad haiglasviibimise ajal

koomasse, on oluliseks eelduseks, et kõik muud tegevused organdoonorluse suunal võiks jätkuda.

5.2. Järeldused vastustest patsiendiga seotud kriteeriumitele.

Kui patsientide tervislik seisund ning kaasuvad haigused olid haiguslugudes suhteliselt hästi

dokumenteeritud (tabelid 20 ja 35), siis kahjulike harjumuste olemasolu või puudumine oli

dokumenteeritud oluliselt halvemini (tabelid 22-28).

Nende hulgas oli pisut parem olukord alkoholi tarvitamise dokumenteerimisega, alkoholi

kuritarvitamisest tingitud haigusseisundid olid diagnoosina nimetatud või anamneesis märgitud

30% haiguslugudes. Kahjulikest harjumustest teadmine on oluline otsustamaks, kas organid

sobivad siirdamiseks või mitte. Tõenäoliselt potentsiaalsete organdoonorite korral oleks antud

TÖÖVERSIO ON

51

küsimused siiski läbi arutatud ning ka dokumenteeritud. Seetõttu ei saa järeldada, et andmete

puudumine võis saada otsuse tegemisel takistuseks.

Kuna oluliseks momendiks organdoonorluses on selle suhtes patsiendi elupuhuse tahte

väljaselgitamine, oli küsitud digiloos tehtud tahteavalduse kontrollimise ja lähedaste

kontaktandmete olemasolu kohta. Märkust tahteavalduse kontrollimisest ei olnud üheski

haigusloos, mis oli mõnes mõttes ka ootuspärane, sest organdoonorlusele mõeldi lõpuks ainult

kahe patsiendi puhul, kellel alustati ajusurma diagnoosimist (tabel 61). Ajusurm kujunes välja neist

ühel (tabel 64). Teise patsiendi puhul toimus vestlus sugulastega ja ei saadud nõusolekut. Ei ole

kahjuks ainult teada, kas tahteavaldust sellel puhul kontrolliti.

5.3 Järeldused vastustest tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimustele

Kuna auditeerijatel oli algselt arvamus, et potentsiaalse doonori äratundmine võib sõltuda ka

sellest, kas patsient jõuab haiglasse tööpäeva sees (kl 8-16) või valvetundide ajal, sai esitatud ka

see küsimus. Selgus, et patsiendid saabusid 54%-l juhtudest tööpäeval ja 46%-l juhtudest muul

ajal (tabelid 32 ja 33) ning kuna kogu valimist tekkis ainult üks potentsiaalne doonor, ei saa

järeldada, et saabumise ajal on mingi tähendus.

Patsiendi seisundi põhinäitajad (vererõhk ja pulss) saabumisel olid dokumentidest leitavad 93%-l

juhtudest (tabelid 34 ja 35). Ilmselt olid need mõõdetud ka ülejäänud juhtudel, jäänud aga

dokumenteerimata. See viga oleks kindlasti parandatud, kui doonoriprotsess käivitunuks.

Seevastu patsiendi teadvuse seisund oli dokumenteeritud 100% juhtudest ning põhjalik

neuroloogiline hinnang oli olemas 76% -l (tabelid 36 ja 37), mis võiks olla heaks lähtekohaks

võimaliku doonori väljaselgitamisel.

Koomas oli saabudes 39% patsientidest, neil hinnatud kooma sügavuse mediaan Glasgow kooma

skaalal oli vahemikus 3-6 ja keskmine vahemikus 3-7, mis tähendab, et enamikul patsientidest oli

saabudes tõsine ajukahjustus (9).

EMO kaudu saabus 145 patsienti 148-st ja 136-l juhul olid nad omahingamisel (tabel 44). 9

patsienti, kes juba saabumisel olid juhitaval hingamisel, tulid läbi keskhaiglate EMO (tabel 45).

Auditeerijaid huvitas ka osakond, kuhu patsient hospitaliseeriti ning raviarsti eriala. Selgus, et

valimi patsiendid on sattunud enamasti kas neuroloogiaosakonda (37%) või selle profiiliga

osakonna puudumisel sisehaiguste osakonda (26%). Veerand neist on hospitaliseeritud otse

intensiivravi osakonda.

TÖÖVERSIO ON

52

Kõige enam on patsiente vahetult enne intensiivraviosakonda (või enne surma, kui patsient ei

jõudnudki intensiivraviosakonda) ravinud neuroloogid (41%), sellele erialale järgnevad sisearstid

(19%) ja EMO arstid (17%). Teiste erialade arste on üksikuid ja väiksemates haiglates on see olnud

ilmselt valvearst, kelle eriala võis olla organdoonorlusega väga vähe kokku puutuv (psühhiaater,

pediaater, perearst ja infektsionist). Need andmed annavad hea indikatsiooni koolitusvajadusest.

91-st patsiendist, kes saabudes ei olnud koomas, langes haiglas viibimise jooksul koomasse veel

63, ehk siis kogu valimist ainult 28 patsiendil ei tekkinud nii sügavat teadvuse häiret, mis võiks

viia ajusurma seisundi tekkimiseni.

Kooma arenedes oli enamik patsiente konsulteeritud kas neuroloogi või intensiivravi arsti poolt.

Potentsiaalse organdoonori käsitlemise ahelas on vältimatult vajalik intensiivravis ja juhitaval

hingamisel olemine. 148-st patsiendist viibisid 56 intensiivravi osakonnas mingil ajal haiglas

viibimise jooksul ja 38 olid vahetult enne surma juhitaval hingamisel.

Tagasisidest haiglatele võib leida auditeerijate arvamust, et tõenäoliselt osa võimalikke doonoreid

ei jõua intensiivravi osakonda, kuna neid kas ei konsulteerita intensiivraviarstiga või siis ei mõelda

võimalikule doonorlusele või on patsiendid niivõrd haiged, et nende organeid ei peeta

doonorluseks sobivaks. Kuid kuna seda ei dokumenteerita, pole auditi tulemusena võimalik välja

selgitada, milline probleem prevaleerus. Sama situatsiooni võib näha juhitava hingamise

rakendamisega.

Auditeerijate poolt leiti selgeid meditsiinilisi vastunäidustusi, mis on toodud rakkude, kudede või

elundi annetamist välistavate asjaolude loetelus (6) 28 juhul (tabel 56) ja muid auditeerijate poolt

hinnatud selgeid meditsiinilisi vastunäidustusi 39 juhul (tabel 58). Mis vastupidises vaates

tähendab, et kliinilisi vastunäidustusi doonorluseks ei esinenud 81-l juhul 148-st. See ei tee neist

küll veel potentsiaalseid doonoreid - 28 patsienti ei langenud enne surma koomasse, mitte kõik ei

sattunud intensiivravile ning vaid 38 patsienti olid enne surma juhitaval hingamisel, mis tagaks

eluliste funktsioonide täitmise ajusurmast hoolimata.

Kõiki eelpool toodud vajalikke tingimusi arvestades leidsid auditeerijad, et keskhaiglate hulgas

(n=4) oli 27 juhtu, kui patsienti oleks võinud käsitleda potentsiaalse doonorina. TÜK

transplantatsioonikoordinaatoritega oli küll ühendust võetud neist ühel juhul ja siis hinnati organite

seisund sobimatuks. Lisaks sellele jõudsid kaks keskhaiglate patsienti ajusurma protokolliga

alustamise etappi, ühel juhul ajusurm ei saabunud ja teisel juhul ei saadud sugulastelt nõusolekut.

TÖÖVERSIO ON

53

Üld- ja kohalike haiglate seast (n=12) leiti, et 8 juhul oli tegemist patsientidega, kelle puhul olid

kõik tingimused täidetud ja oleks võinud kaaluda organdoonorlust. Samas oli neist neli saadetud

kõrgemast ravietapist ja meil puudub info, kas seda võimalust kaaluti piirkondlikus haiglas.

Audit on täitnud oma põhieesmärgi ja selgitanud välja, et nii keskhaiglates kui üldhaiglates

suri 2023. a patsiente, keda oleks võinud käsitleda potentsiaalse organdoonorina. Audit andis

ka hea ülevaate eri tasandi raviasutuste võimekusest ja võimalikest kitsaskohtadest. Need

teadmised võimaldavad planeerida parendustegevusi. Iga juurde võidetud doonororgan tähendab

elu jätkamise võimalust patsientidele, kelle muud raviviisid on ammendunud.

6. PARENDUSETTEPANEKUD

6.1 Regulatiivne

Potentsiaalsest doonorist teavitamise kohustus tuleks sõnastada Rakkude, kudede ja elundite

hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses kõigi haiglavõrgu arengukavas (10) loetletud üld- ja

kohalike haiglate jaoks.

6.2. Siseauditid

Regionaal- ja keskhaiglatele tuleks teha ettepanek regulaarseteks retrospektiivseteks

siseaudititeks, et välja selgitada potentsiaalsete doonorite ülesleidmise edukus.

6.3. Juhendmaterjal

Tuleks välja töötada juhendmaterjal potentsiaalsete doonorite äratundmiseks ja tegutsemiseks

erinevatel tasanditel. Raviasutused saaksid seda kohaldada vastavalt oma võimekusele ja

vajadustele. Tegevusjuhend lisaks suulistele kokkulepetele oleks täiendav meede tagamaks, et info

potentsiaalsetest doonoritest jõuaks transplantatsioonikoordinaatoriteni ja patsient saab algusest

peale õigesti käsitletud.

6.4. Koolitus

Valmisoleku suurendamiseks on vajalikud koolitused kohtadel ja erialaseltside kaudu, miks mitte

ka üleriigiline lühiseminar Tervisekassa egiidi all.

6.5. Võimalusel kordusaudit 3 aasta pärast.

TÖÖVERSIO ON

54

7. KASUTATUD ALLIKAD

1. Lewis A et al. Organ donation in the US and Europe: The supply vs demand imbalance.

Transplantation Reviews 35 (2021) 100585. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33071161/.

2. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus. RT I, 06.07.2023, 75.

3. Höckerstedt et al. Substantial increase in cadaveric organ donors in hospitals implementing the

donor action program in Finland. Transplant Proc. 2005;37:3253–3255.

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16298562/.

4. Silva A et al. Donor audits in deceased organ donation: a scoping review. Can J Anaesth. 2023

Nov 1;71(1):143–151. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10858122/#CR9.

5. Rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise eeskiri. RT I, 23.05.2023, 31.

6. Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist

välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu

ning uuringute tegemise tingimused ja kord. RT I, 21.01.2022, 13.

7. Isiku surma fakti tuvastamise tingimused ja kord ning surma fakti tuvastamise akti vorm. RT I,

04.03.2015, 46.

8. Zavalkoff et al. Potential organ donor identification and system accountability: expert guidance

from a Canadian consensus Conference. Can J Anaesth. 2018 Dec 18;66(4):432–447.

https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6407748/.

9. Glasgow Coma Scale (GCS) . Cleveland Clinic’s Health Library. Last reviewed on 03/26/2023.

https://my.clevelandclinic.org/health/diagnostics/24848-glasgow-coma-scale-gcs.

10. Haiglavõrgu arengukava. Vabariigi Valitsuse määrus. RT I, 05.04.2023, 14.

8. LISAD

8.1 Auditi aruanne „Potentsiaalsed organdoonorid Regionaalhaiglas 2023. aastal“, registreeritud

PERH DHS-s 03.12.2024 nr 6.4-7/9053.

TÖÖVERSIO ON

1

Auditi aruanne Potentsiaalsed organdoonorid Regionaalhaiglas 2023. aastal

Registreeritud: 03.12.2024 nr 6.4-7/9053 1. Auditi toimumise koht ja aeg

Retrospektiivne audit haiguslugude põhjal November 2024

2. Auditi põhjendus ja eesmärk

Selgitada välja, kas kõik potentsiaalsed doonorid jõuavad doonorkoordinaatoriteni ja millistes etappides potentsiaalsed doonorid valikust välja langevad. Retrospektiivselt kontrolliti 2023. aastal Regionaalhaiglas surnud patsiente, valimiks: vanus 18-75; hospitaliseeritud intensiivravi osakonda (IRO), neuroloogiakeskusesse (NL), neurokirurgiakeskus (NK), kardiointensiivravi osakond (KIO); surnud <15 päeva peale hospitaliseerimist; järgmiste põhidiagnoosidega: S02 Kolju- ja näoluude murd S061 Traumaatiline ajuödeem S062 Difuusne ajuvigastus S063 Fokaalne ajuvigastus S064 Ektraduraalne verejooks S067 Intrakraniaalne verejooks Pikaajaline kooma S068 Muud intrakraniaalsed vigastused S069 Täpsustamata intrakraniaalne vigastus I60 Subarahnoidaalne verejooks I61 Intrakraniaalne verejooks I62 Muu mittetraumaatiline intrakraniaalne verejooks I63 Ajuinfarkt I64 Insult, mis ei ole täpsustatud insuldi või infarktina I65 Peaaju eesarterite oklusioon ja stenoos I66 Ajuarterite oklusioon ja stenoos G931 Anoksiline ajukahjustus G935 Aju kokkusurumine G936 Ajuödeem C71 Aju pahaloomuline kasvaja D33 Aju healoomuline kasvaja G00–G03 Meningiit Vastavalt leidudele planeeritakse parendustegevused.

3. Ülevaade kasutatavatest juhendmaterjalidest 3.1. Dokumendid

Auditi koostamisel lähtuti juhendist: EU ACCORD project Work package number 5 (WP5): Patient questionnaire into variations in end of life care for patients with a devastating brain injury.

4. Ülevaade auditeerimise protsessist (ajakava ja meeskonna kirjeldus)

Audit toimus 2024. aasta novembrikuus, auditi käigus toimus haiguslugude ülevaatus ja andmete kogumine, tulemuste analüüs ning auditi aruande koostamine. Audit hõlmas kokku 65 haiguslugu. Audiitoriks oli Klavdia Libman.

5. Metoodika kirjeldus

TÖÖVERSIO ON

2

Auditi koostamisel lähtuti Euroopas 2012. kuni 2015. aastal läbi viidud ACCORD uuringu küsimustikust. Valimiks oli 2023. aastal haiglas surnud patsiendid: -vanuses 18-75 -hospitaliseeritud IRO, NL, NK, KIO. -surnud <15 päeva peale hospitaliseerimist.

6. Tulemused

Haigete jagunemine vanuse järgi

vanus N % 18-34 7 10,7 35-49 18 27,6 50-59 13 20 60-69 18 27,6 70+ 9 13,8 65 100

Osakond, kus haige suri N % IRO 48 73,8 NL 11 17 NK 4 6 KIO 2 3

Haigete jagunemine diagnooside järgi

Põhihaigus N % Peaajuveresoonte haigused 27 41,5 Peaajutrauma 20 30,7 Anoksiline peaajukahjustus 18 27,6

Organdoonorluse protsess 2023.a

Protsessi etapp N % Haigeid kokku 65 100 Intubeeritud 52 80% Ajusurma kliiniline pilt 32 49,2% DK informeeritud 32 49,2% Ajusurma test 31 47,7% Ajusurm tuvastatud 31 47,7% Sugulastega vestlus 28 43,1% Sugulaste nõusolek 22 33,8% Doonor 22 33,8%

TÖÖVERSIO ON

3

Organdoonorluse protsessi võrdlus 2022. ja 2023. aastal

2023 2022 Haiged kokku 65 52 Intubeeritud 52 41 Ajusurma kliiniline pilt 32 27 DK informeeritud 32 26 Ajusurma test/protokoll 31 22 Ajusurm tuvastatud 31 21 Sugulastega vestlus 28 15 Sugulaste nõusolek 22 12 Doonor 22 11

65

52

32 32 31 31 28 22 22

0

10

20

30

40

50

60

70

Organdoonorluse protsess 2023.a

65

52

37 32 31 31 28

22 22

52

41

27 26 22 21

15 12 11

0

10

20

30

40

50

60

70

Organdoonorluse protsessi võrdlus 2022. ja 2023. aastal

2023 2022

TÖÖVERSIO ON

4

Väljalangemiste põhjused erinevates etappides diagnoos>>> intubatsioon ei ole hosp.IRO-sse ja selle tõttu ei ole intubeeritud 11 hosp IRO-sse, hiljem üleviidud 3 intubatsioon>>>ajusurma kl.pilt 15

ei identifitseeritud nagu potents. doonor 14 südameseiskus enne testi 1

vastunäidustused doonorluseks 6 doonorkoordinaator>>> sugulased 5 Vastunäidustused doonorluseks 5

ESBL 1 narkomaania 1

C-hepatiit 1 kroonilised haigused 1

hulgiorganpuudulikkus 1 7. Tulemuste analüüs

Auditi käigus ei tuvastatud ühtegi vahelejäänud potentsiaalset organdoonorit.

Aruande on kooskõlastatud digitaalselt DHSis: Audiitor: Klavdia Libman Transplantatsiooninõunik: Riin Kullaste Kvaliteedijuht: Keiu Soorm Kvaliteedisüsteemide koordinaator: Tiina Unukainen Aruanne on saadetud tutvumiseks digitaalselt läbi DHSi: Doonorkoordinaatorid: Klavdia Libman, Tiiu Välja, Asta Auerbach, Eve Härma Neuroloogiakeskuse juhataja: Katrin Sikk Neurokirurgiakeskuse juhataja: Tarmo Areda Transplantatsioonikomitee esimees: Kristo Erikson Kestliku arengu teenistuse juhataja: Priit Tohver TÖÖVERSIO

ON

Kliinilise auditi

Organdoonorluse vaatest välja jäämise tasandid ja põhjused 2023. a kesk- ja üldhaiglates

surnud alla 80-aastaste patsientide valimi põhjal

ARUANNE

TÖÖVERSIO ON

1

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .....................................................................................................................2

2. AUDITI KORRALDUS ..........................................................................................................3

2.1 Auditi eesmärk .....................................................................................................................3 2.2 Auditi töörühm ....................................................................................................................4

3. METOODIKA .........................................................................................................................4

3.1. Valimi moodustamine .........................................................................................................4

3.2. Andmete kogumine ...........................................................................................................10 3.3. Andmete hindamine ..........................................................................................................10

3.3.1. Küsimused raviasutustele ...........................................................................................10

3.3.2. Küsimused valimisse kaasatud isikute kohta .............................................................11

3.3.3. Tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimused .....................................11 3.4. Andmete sisestamine ........................................................................................................13

3.5. Andmete analüüsimine .....................................................................................................13

4. TULEMUSED ........................................................................................................................14

4.1. Küsimused raviasutusele ..................................................................................................14

4.2. Küsimused, mis aitasid välja selgitada patsiendiga seotud kriteeriume ...........................22 4.3. Tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimused ...........................................27

4.4. Auditeerijate kommentaarid .............................................................................................48

4.5. Tagasiside raviasutustele ..................................................................................................48

4.6. Raviasutuste tagasiside Tervisekassale ............................................................................49 5. JÄRELDUSED ......................................................................................................................49

5.1. Raviasutuste valmisolek potentsiaalsete doonoritega tegelemiseks .................................49

5.2. Järeldused vastustest patsiendiga seotud kriteeriumitele. .................................................50

5.3 Järeldused vastustest tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimustele .........51 6. PARENDUSETTEPANEKUD .............................................................................................53

7. KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................54

8. LISAD .....................................................................................................................................54

TÖÖVERSIO ON

2

1. SISSEJUHATUS

Organdoonorlus on üheks ja sageli ka ainsaks raviviisiks organpuudulikkusega patsientidel. Uut

elundit vajavaid inimesi on oluliselt rohkem kui doonorelundeid, mida neile pakkuda (1). Eestis

on erinevate elundite ootelehel pidevalt kokku ligi 70 patsienti, organdoonoreid tekib aastas 20-30

ringis. Doonororgan peab patsiendile sobima, mis kitsendab võimalusi veelgi. Eesti on liitunud

rahvusvahelise elundivahetusorganisatsiooniga Scandiatransplant www.scandiatransplant.org,

mille liikmeteks on veel Taani, Norra, Soome, Rootsi ja Island. Kui liikmesriigis ei ole sobivat

retsipienti, pakutakse elundeid Scandiatransplandi kaudu teistesse selle organisatsiooni riikidesse.

See leevendab elundite nappust mõnevõrra, kuid ei lahenda olukorda täielikult. Otsida tuleb ka

sisemisi ressursse.

Eestis toimub organdoonorlus peamiselt regionaalhaiglates, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-

Eesti Regionaalhaiglas ja Tallinna Lastehaiglas. Aastatel 2014-2023 tehti neist teavitus

siirdamiskeskusse Tartu Ülikooli Kliinikumis potentsiaalsest surnud doonorist 571 korral ja

reaalseid doonoreid nende teavituste järel oli 262. Samal ajaperioodil tehti keskhaiglatest 26

teavitust ja reaalseid doonoreid peale neid teavitusi oli 11.

Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse (RKESS) alusel on kõigil

regionaalhaiglatel ja keskhaiglatel kohustus välja selgitada ja teavitada siirdamiskeskust

potentsiaalsest surnud doonorist (2). Üldhaiglatel sellist kohustust ei ole, kuid vastava

potentsiaaliga patsient võib ka sinna sattuda.

Hispaanias Barcelonas asuva Donatsiooni ja Transplantatsiooni Instituudi

https://dtifoundation.com definitsiooni kohaselt on potentsiaalne surnud doonor patsient, kellel on

laastav, ajusurmale viiv ajukahjustus. Selle põhjuseks võib olla ajutrauma või aju verevarustuse

häire. Kui selle patsiendi ravivõimalused on ammendunud, saab tema elunditega aidata veel teisi

patsiente. See eeldab aga temaga tegeleva meditsiinipersonali teadlikkust ja toimivat kanalit

organdoonorlust korraldava asutusega. Karl Höckerstedt koos kolleegidega uuris teavituse

tõhusust Soomes juba paarkümmend aastat tagasi (3). Nad leidsid, et 1747 haigusjuhus 16 haiglast

oli ajusurm tekkinud 402 patsiendil, teavitatud oli aga ainult 150-st. Nad märkisid ka väga suurt

variatsiooni teavitamise tõhususe osas haiglate vahel. Potentsiaalsete doonorite äratundmist on

auditeeritud peale seda veel paljudes riikides. Silva et al 2023. a avaldatud ülevaateartiklis (4) oli

analüüsitud 52 publikatsiooni inglise-, prantsuse- ja hispaaniakeelsest teaduskirjandusest, mis

käsitlesid doonorauditeid. Nad leidsid, et auditite peamine motivatsioon oli uurida potentsiaalsete

doonorite äratundmist ning vahe potentsiaalsete doonorite ja reaalsete doonorite arvus oli kogu

TÖÖVERSIO ON

3

läbitöötatud materjalis märkimisväärne. Autorid järeldasid, et doonorauditid aitavad

identifitseerida kasutamata jäänud donatsioonivõimalusi vaadeldes olukordi piki

donatsiooniprotsessi ahelat ning on toeks algatustele, mis võetakse ette kvaliteedi parandamiseks.

Et organdonatsioon saaks toimuda, on vajalikud kindlad etapid ja täidetud teatud tingimused. Need

on ära toodud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse (RKESS)

rakendusaktides (5,6,7). Lisaks sellele peab olema doonor juhitaval hingamisel ja intensiivravil,

mis tagavad eluliste funktsioonide täitmise ajusurmast hoolimata.

2. AUDITI KORRALDUS

2.1 Auditi eesmärk

Auditi põhieesmärgid olid välja selgitada, kas üld- ja keskhaiglates oli patsiente, keda võib

vaadelda potentsiaalsete doonoritena, milline oli haige käsitlus ning millistes haiglaravi etappides

ja millistel põhjustel ei jõudnud info ajusurma põhjustada võiva või põhjustanud

haigusseisundiga patsiendist organdoonorlust koordineerivate isikuteni Tartu Ülikooli

Kliinikumis (TÜK) või Põhja- Eesti Regionaalhaiglas (PERH).

Selleks püstitati alaeesmärgid:

1. Selgitada välja haigla valmisolek potentsiaalse doonoriga tegelemiseks.

2. Selgitada välja, kas haige oli intubeeritud.

3. Kas haigel oli kujunemas ajusurma kliiniline pilt?

4. Kas doonorkoordinaator või organdoonorlusega tegelev töötaja oli informeeritud?

5. Kas esinesid meditsiinilised või muud vastunäidustused organdoonorluseks?

6. Kas ajusurma protokoll oli algatatud?

7. Kas ajusurm oli tuvastatud?

8. Kas toimus vestlus sugulaste/ lähedastega?

9. Kas saadi nõusolek?

TÖÖVERSIO ON

4

2.2 Auditi töörühm

Auditi teemaalgatus tuli Tervisekassale Riiklikust Siirdamisnõukogust. Audit valmis

Tervisekassa, Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühingu ja Eesti Anestesioloogide

Seltsi koostöös.

Auditi töörühma liikmed olid ühtlasi kõik ka auditeerijad. Auditeerijalt eeldati organdoonorluse

protsessi igakülgset tundmist, seetõttu valiti töö tegijateks regionaalhaiglate arstid, kes oma

tööülesannete tõttu organdoonorlusega kokku puutuvad:

Juhtauditeerija Riin Kullaste (PERH)

Auditeerijad:

Anneli Ellervee (TÜK)

Veronika Reinhard (TÜK)

Tiiu Välja (PERH)

Asta Auerbach (PERH)

Klavdia Libman (PERH)

3. METOODIKA

3.1. Valimi moodustamine

Auditi valim moodustus Tervisekassa andmekogu raviarvete andmetel. Auditi valimisse võeti

aastal 2023 keskhaiglas või üldhaiglas (või kohalikus haiglas) surnud alla 80-aastased inimesed,

kelle surmaga lõppenud raviarvele põhidiagnoosiks või kaasuvaks diagnoosiks oli märgitud

diagnoos alljärgnevast loetelust (RHK-10 järgi, iga koodiga koos kõik tema alamjaotised) ja

kellel ei ole kogu elu jooksul raviarvetel olnud diagnoosikoode C00-C99, A81.0 ega B20-B24

(sh. alamjaotised).

Auditisse kaasatud diagnoosikoodide loetelu:

I46 Südameseiskus

I60-I66 Peaajuveresoonte haigused e tserebrovaskulaarsed haigused

G93.1 Mujal klassifitseerimata anoksiline peaajukahjustus

G93.5 Peaajukompressioon

G93.6 Peaajuturse

TÖÖVERSIO ON

5

D33 Peaaju ja kesknärvisüsteemi muude osade healoomuline kasvaja

G00-G03 Meningiidid

S02 Kolju- ja näoluude murd

S06-S09 Koljuvigastused

T06 Mujal klassifitseerimata mitut kehapiirkonda haaravad muud vigastused

T17 Võõrkeha hingamisteedes

T71 Asfüksia [lämbus]

Välja jäid patsiendid, kellel oli diagnoositud haigusseisundeid, mis välistavad organdoonorluse:

C00-C99 Pahaloomulised kasvajad

A81.0 Creutzfeldti-Jakobi tõbi

B20-B24 Inimese immuunpuudulikkuse viirustõbi e HIV-tõbi.

Enamik kaasatud diagnoosikoode pärinevad projektist “Achieving Comprehensive Coordination

in Organ Donation throughout the European Union - ACCORD”, mis viidi läbi aastatel 2012-

2015 Euroopa Komisjoni Terviseprogrammi 2008 - 2013 raames. Osales 23 Euroopa riiki, Eestit

esindasid projektis Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Uuriti ajusurma

potentsiaaliga patsientide jõudmist organdoonorlusega tegeleva personali vaatevälja ja nende

jõudmist reaalse annetuseni. Käesolev audit kasutab mõningaid ACCORD uuringu elemente, mis

sobivad auditi eesmärgi täitmiseks. ACCORD uuringust lähtuvalt on kehtestatud ka vanuse piir

80 eluaastat.

ACCORD uuringus sattusid valimisse Tabelis 1 toodud diagnoosikoodidega surnud.

Tabel 1 Diagnoosikoodid ACCORD uuringus

Trauma S02 Fracture of skull and facial bones S061 Traumatic cerebral oedema S062 Diffuse brain injury S063 Focal brain injury S064 Extradural haemorrhage S067 Intracranial haemorrhage with prolonged coma S068 Other intracranial injuries S069 Intracranial injury unspecified Cerebrovascular I60 Subarachnoid haemorrhage Accidents I61 Intracranial haemorrhage I62 Other non traumatic intracranial I63 Cerebral infarction Järgneb

TÖÖVERSIO ON

6

I64 Stroke not specified as stroke or infarction

I65 Occlusion and stenosis of precerebral arteries

I66 Occlusion and stenosis of cerebral arteries Cerebral G93.1 Anoxic brain damage Damage G93.5 Compression of brain G93.6 Cerebral oedema Cerebral C71 Malignant neoplasm of the brain Neoplasm D33 Benign neoplasm of the brain Infections G00-G03 Meningitis

Hindamaks ACCORD uuringu diagnoosikoodide kasutamise otstarbekust võrreldi nende

diagnoosikoodidega perioodil 01.01.2021-30.09.2022 haiglates surnud isikute päringu andmeid

ja samal perioodil registreeritud 96 potentsiaalse organdoonori andmeid. Selgus, et 44 isikut ei

tulnud välja esialgse päringuga. Seetõttu lisati auditi jaoks tehtavasse päringusse diagnoosikoode,

mis olid olnud esindatud neil 44 isikul. Nii lisandusid näiteks asfüksia, võõrkeha hingamisteedes,

südameseiskus ja mujal klassifitseerimata mitut kehapiirkonda haaravad muud vigastused.

Hiljem selgus küll, et südameseiskuse korral oleks pidanud päringus rakendama koodi laiendust

I46.0 Südameseiskus eduka taaselustamisega, sest ainult sellel juhul saame oodata ajusurma

kujunemist. Auditi tulemuste hindamise käigus arvati kardiaalsed äkksurmad valimist välja.

Auditisse sattus kokku 298 ravijuhtu, mille seast otsustati 150 juhtu välja jätta (haigusloo

uurimisel selgus, et ravijuht siiski ei sobi valimisse). Kokku kaasati seega käesolevasse analüüsi

148 ravijuhtu.

TÖÖVERSIO ON

7

Tabel 2 Ravijuhtude jaotus raviasutuste kaupa

Raviasutus Auditisse kaasatud ravijuhte Ida-Tallinna Keskhaigla AS 47 Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 26 SA Ida-Viru Keskhaigla 18 Pärnu Haigla SA 12 Valga Haigla AS 9 Lõuna-Eesti Haigla AS 7 AS Rakvere Haigla 6 Kuressaare Haigla SA 6 Jõgeva Haigla SA 5 SA Narva Haigla 3 Sihtasutus Raplamaa Haigla 3 Viljandi Haigla SA 3 Järvamaa Haigla AS 1 Põlva Haigla AS 1 Sihtasutus Hiiumaa Haigla 1 Sihtasutus Läänemaa Haigla 0 Kokku 148

Aruandes on raviasutuste andmed eristatud, kuid asutuse nimi on juhuslikult asendatud mingi

numbriga (01–16). Auditisse sobimatuse põhjused selgitati välja küsimuse „Kas see ravijuht

sobib auditi valimisse?“ põhjal. Näiteks võis olla surma põhjus haigusseisund, mida ei ole

loetelus ja loeteluga sobiv seisund oli kaasuv haigus või võis olla tal mõni raviarvele märkimata

jäänud selgelt välistav diagnoos või on audiitor välistanud patsiendi oma kogemusele tuginedes.

Selle küsimustiku kokkuvõte on koostatud 298 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see

küsimus vastatud. Sihtasutus Läänemaa haigla jäi juhtude analüüsist välja, kuna seal ei olnud

valimi moodustamise kriteeriumitele vastavaid juhtusid. Õendushooldusel olnud surnud jäid

valimist välja, kuna organdoonorluse protsess eeldab arstlikku kompetentsi ja neis osakondades

surnud patsiendid olid varasemas etapis eeldatavasti hindamise läbinud ja ebasobivaks

tunnistatud. Selle kohta tõenduse otsimine jäi uuringu skoobist välja.

TÖÖVERSIO ON

8

Tabel 3 Vastus küsimusele, kas ravijuht sobib auditi valimisse

sobivus osakaal arv Ei, sest patsient suri õendushooldusel. 19% 57/298 Ei, muu põhjus. 31% 93/298 Jah 50% 148/298

Lühike selgitus tuli esitada juhul, kui vastati „Ei, muu põhjus“. Selle küsimuse kokkuvõte on

koostatud 93 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus vastatud vabatekstina.

Tabel 4 Valimisse sobimatuse põhjused raviasutuste kaupa

Raviasutus Selgituse tekst 01 ei sobi (2x); septiline (2x); südasurm (2x); alkohoolne maksatsirroos; covid pos;

hepat, HIV pos; hulgi haigusi, äkksurm; hulgi haigustega ; hulgidiagnoosidega; hulgihaigusi; hulgihaigustega- suri sepsisega; hulgiorganpuudul + alkohol; hulgipatol; organpuudulikkused; patient toodud kliinilises surmas ja suri EMO- s; patsient hospitaliseeritud uroinfektsiooni ja sepsise tõttu, elustatud, haiglas viibis 3 tundi; patsient paranenud peaajutraumast, surmapõhjuseks kopsuarteri trombemboolia; põhidiagnoos alajäsemete gangreen, sepsis, lühiaegne südameseiskus; põhidiagnoos pneumoonia, tüsistuseks lühiaegne südameseiskus, surmapõhjuseks hulgiorganpuudulikkus; põhidiagnoos KATE, tüsistuseks südameseiskus; põhihaigus kopsupõletik, tüsistuseks südameseiskus; sepsis ja hulgiorganpuudulikkus; sepsis ja organpuudulikkused; sepsis-hulgiorganpuudul; sepsis-organpuudul; septiline- palju haigusi; südameinfarkt + kaasuvad organkahjustused; südameinfarkt, kohe ex let; tbc; äkksurm, kaasuvalt haiguskoormus suur; äkksurm; äkksurm+ kaasuvad haigused.

03 põhihaigus ja surma põhjus kongestiivne südamepuudulikkus, ei olnud seisund, mille puhul võiks tekkida ajusurm; suri ägeda südame infarkti tõttu, täpsustamata peaaju infarkt oli kliiniline diagnoos.

04 covid 19; ei sobi doonoriks; hulgiorganpuudulikkus; hulgiorganpuudulikkus + alkohol; patsient suri südasurma septilise šoki tõttu; patsient suri südasurma, elustamine ebaefektiivne; patsient suunati haiglasse järelraviks koomas; patsient suunati statsionaarsele järelravile; patsient suunati haiglasse järelraviks, prognoos paranemisele pessimistlik; septiline, äkksurm, hulgiorganpuudulikkus; suunati järelravile, täielik hooldusvajadus; tbc; äge südameinfarkt/2,5 t pärast hospitaliseerimist, suri.

TÖÖVERSIO ON

9

Raviasutus Selgituse tekst 06 peaajuinfarkti ei diagnoositud, suri südame- ja hingamispuudulikkuse tõttu.; suri

ägeda hingamispuudulikkuse tõttu, I65.2 diagnoos juba ammu.

07 põhihaigus staphylococcus aureus’e tekkene septitseemia, ei olnud seisund, mille puhul võiks tekkida ajusurm.

08 hospitaliseeriti elustades, efektiivset ringet ei tekkinud; patsiendil haiglaravil äkksurm; patsiendil südasurm, elustamine ebaefektiivne; patsient leiti palatist surnuna, elustamine ebaefektiivne; patsient oli olnud ravil x haigla intensiivravi osakonnas pärast sdh operatsiooni, saadeti x haiglasse halva prognoosiga elule, sisuliselt hooldusravile; patsient saadeti x haiglasse parimale toetavale ravile ravipiirangu otsusega; patsient suri prognoosimatult, mitte ajuinfarkti tagajärjel; patsient suri südasurma, ei elustatud; patsient suri südasurma; patsient suri äkksruma tagajäjel, elustamine ebaefektiivne; patsient suri üle kliinilise surma, elustamine haiglas; surm ebaefektiivse elustamise järel.

09 ajupoolne probleem oli kaasuv haigus ja ei olnud surma põhjus; surma põhjus pneumoonia, kaasuvana neuroloogiline defitsiit varasemast aju hemorraagiast.

10 surma põhjus kardiogeenne šokk; surma põhjus äge südamepuudulikkus; surma põhjuseks bakteriaalne endokardiit ja sepsis, ajuinfarkt kaasuv diagnoos.

11 hulgiorganpuudulikkus/ vanus.

13 covid pos; hulgiorganipuudulikkus; hulgiorganpuudulikkus; kardiaalne äkksurm - leiti surnuna.

14 südasurm (4x); haige üle toodud järelraviks; patient toodud emo-see, kus praktiliselt kohe südameseiskus, elustatud 1 t jooksul, konstateeritud exitus letalis; patient viibis haiglas < 1t; põhihaigus müokardiinfarkt, haiglas elustatud efektitu, viibis haiglas 1 tund; põhihaigus täpsustamata südameseiskus. viibis ravil ca 5 tundi.

15 alkohoolne maksatsirroos, neerupuudulikkus; hulgihaigustega patsient, vanus 75.a; mitmed haigused, vanus / ateroskleroos/; müeloproliferatiivne haigus, neerupuudulikkus, sepsis.

16 neuroloogiline probleem kaasuv, septilise šoki tõttu; patsiendi surma põhjus äkksurm, ei elustatud, kuna varasemalt oli dnr otsus; patsient sattus valimisse, kuna üheks diagnoosiks oli kardiaalne äkksurm, kuid patsienti tegelikult ei elustatud ning ei vasta valimi kriteeriumitele; patsient suunati järel- hooldusravile x haiglast, äkksurm; suunati ajuinfarkti tõttu järelravile/hooldusravile x haiglasse, äkksurm.

TÖÖVERSIO ON

10

3.2. Andmete kogumine

Andmete kogumise eel teavitas Tervisekassa auditeeritavaid raviasutusi auditi eesmärgist,

hindamiskriteeriumitest, valimi mahust ja ajakavast. Seejärel tellis Tervisekassa valimisse

arvatud teenuseosutajatelt valimi dokumendid: elektroonilised ja/või paberil haiguslood.

Dokumentide üleandmine vormistati üleandmise-vastuvõtu aktiga Tervisekassa esindaja ja

auditeerija vahel või elektroonse andmevahetuse puhul vastavalt andmevahetuse nõuetele.

3.3. Andmete hindamine

Kogutud andmete hindamiseks koostas auditi töörühm hindamisküsimused, mille koostamisel

lähtuti Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusest ja selle

rakendusaktidest (1,5,6,7).

Hindamisküsimused on jagatud kolme alateema vahel:

 Valimisse kaasatud tervishoiuasutus

 Valimisse kaasatud isik

 Tegevused ja nende dokumenteerimine

3.3.1. Küsimused raviasutustele

• Kas raviasutusel on kehtestatud tegevusjuhis(ed) potentsiaalsest surnud doonorist

teatamise kohustuse täitmiseks vastavalt RKESS §9 lg (1)?

• Kas raviasutusel on juhis võimalikust doonorist teatamiseks

anestesioloogile/intensiivravi arstile?

• Kas raviasutuses on kehtestatud tegevusjuhis(ed) doonori valimiseks vastavalt RKESS

§10?

• Kas raviasutuses on kasutusel tegevusjuhis võimaliku doonori käsitlemiseks?

• Kas raviasutuses on kindlaks määratud personal võimaliku doonoriga tegelemiseks?

• Kas raviasutuses on võimalik määrata HIV-1 ja HIV-2 tuvastamiseks HIV-1, 2 antikehi?

• Kas raviasutuses on võimalik määrata B-hepatiidi tuvastamiseks HBs antigeen ja HBc

antikehi?

• Kas raviasutuses on võimalik määrata C-hepatiidi tuvastamiseks HCV antikehi?

• Kas raviasutuses on võimalik määrata aktiivse süüfilise tuvastamiseks Treponema

pallidum’i antikehi?

TÖÖVERSIO ON

11

• Kas raviasutuses on võimalik teha nukleiinhappe amplifikatsiooni testi HIV, HBV ja

HCV suhtes?

• Kas raviasutuses töötab anestesiolooge?

• Kas raviasutuses töötab neurolooge või neurokirurge?

• Kas raviasutuses on võimalik rakendada kopsude kunstlikku ventileerimist?

• Kas raviasutuses on võimalik teha aju perfusiooni hindavaid uuringuid?

• Kas raviasutuses on võimalik teha aju elektrilist aktiivsust hindavaid uuringuid?

3.3.2. Küsimused valimisse kaasatud isikute kohta

• Varem põetud haiguste anamnees

• Alkoholi kuritarvitamisest tingitud haigusseisundite olemasolu

• Patsient suitsetab/on suitsetanud

• Patsiendil on (olnud) kokkupuude toksiliste ainetega

• Kas on olemas lähedase kontaktandmed (juhuks, kui on vajalik välja selgitada patsiendi

elupuhune tahe)?

• Kas patsiendi tahteavaldust digiloos kontrolliti?

• Kas patsiendil oli tahteavaldus?

3.3.3. Tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimused

• Patsiendi haiglasse saabumise aeg

• Kas ravidokumentides on fikseeritud patsiendi seisundi põhinäitajad (RR, pulss)

haiglasse saabumisel?

• Kas ravidokumentides on fikseeritud patsiendi teadvuse seisund haiglasse saabumisel?

• Kas patsiendile on saabumisel tehtud põhjalik neuroloogiline hinnang?

• Kas patsient oli saabudes koomas?

• Hinnang Glasgow kooma skaalal

• Kas patsient oli saabumisel EMO-sse omahingamisel?

• Patsiendi hospitaliseerinud osakond

• Patsiendi raviarsti eriala vahetult enne intensiivraviosakonda (või enne surma, kui

patsient ei jõudnudki intensiivraviosakonda)

• Kas patsient langes ravil viibimise jooksul koomasse?

• Kas patsienti konsulteeriti anestesioloogi või neuroloogi poolt?

TÖÖVERSIO ON

12

• Kas patsient hospitaliseeriti intensiivravi osakonda kunagi haiglas viibimise jooksul?

• Kas patsient oli vahetult enne surma juhitaval hingamisel?

• Kas võimalikul doonoril esines selgeid vastunäidustusi doonorluseks meditsiiniliselt?

• Täpsustage, mis:

o teadmata põhjusega haiguse kunagine esinemine

o pahaloomulise kasvaja olemasolu või varasem esinemine

o prioonide põhjustatud haiguste edasikandumise oht

o süsteemne nakkus, mis annetamise ajal ei ole kontrolli all

o HIVi, ägeda või kroonilise B-hepatiidi, välja arvatud tuvastatud immuunsusega

isikute puhul, C-hepatiidi ja HTLV I/II varasem esinemine, kliinilised tunnused

või laboratoorsete tõendite olemasolu, nimetatud nakkushaiguste edasikandumise

oht või riskifaktorite ilmnemine

o kroonilise, süsteemse autoimmuunhaiguse varasem esinemine, millel võib olla

kahjulik mõju võetavate rakkude, kudede või elundite kvaliteedile;

o ravi immuunsupressiivsete ainetega, kui ravi lõpust on rakkude, kudede või

elundite annetamise hetkel möödas vähem kui 90 kalendripäeva

o doonori keha läbivaatuse käigus tuvastatud füüsilised märgid, mis viitavad

nakkushaiguste ülekandumise ohule

o kokkupuude tsüaniidi, plii, elavhõbeda, kulla või muu ainega, mis võib

retsipiendile edasi kanduda tervist ohustada võivas annuses

o hiljutine nõrgestatud elusviirusega vaktsineerimine, mille puhul arvestatakse

edasikandumisohuga

o muu põhjus

• Täpsustage muu põhjus

• Kas patsiendist teavitati raviasutuses kindlaks määratud personali võimaliku doonoriga

tegelemiseks?

• Kas patsiendist kui võimalikust doonorist teavitati TÜK

transplantatsioonikoordinaatoreid?

• Kas patsiendile tehti kohustuslikud nakkustekitajate uuringud (HIV, HCV, HBV,

süüfilis)?

• Kas ajusurma diagnoosimise protsessiga alustati?

• Kas ajusurma diagnoosimine toimus esimese 24 tunni jooksul alates hospitaliseerimisest?

• Kas ajusurma diagnoosimisel kasutati lisauuringuid?

TÖÖVERSIO ON

13

• Kas kasutati aju elektrilise aktiivsuse uurimist (EEG)?

• Kas kasutati aju perfusioonuuringuid?

• Kas ajusurm diagnoositi?

• Kas vormistati isiku surma fakti tuvastamise akt vastavalt RKESS §15 toodule (nn.

ajusurma protokoll)?

• Kas toimus vestlus organdoonorlusest patsiendi lähedastega?

• Kas lähedased aktsepteerisid doonorlust?

• Kas organite eemaldamine toimus?

3.4. Andmete sisestamine

Auditeerijad sisestasid oma leiud ankeeti hindamisküsimuste kaupa, kasutades Tervisekassa poolt

RedCap platvormil välja töötatud elektroonset hindamiskriteeriumite keskkonda. Andmete

sisestamisele eelnes testperiood, mille jooksul kaks audiitorit sisestasid RedCap platvormil

andmeid eesmärgiga tuvastada ankeedi ebatäpsusi ja mitmeti mõistetavaid küsimusi.

Enne andmete sisestamisega alustamist toimus järelvaatamise võimalusega veebikoosolek

auditeerijate juhendamiseks. Kogu andmete sisestamise perioodil oli auditeerijatel võimalik

omavahel ja auditi töörühma liikmetega nõu pidada, et tagada ankeedi täitmise täpsus ja

objektiivsus.

3.5. Andmete analüüsimine

Käesolev aruanne tugineb auditeerijate hinnangutel kokku lepitud kriteeriumitele, mille nad

sisestasid vastavasse veebikeskkonda (RedCap). Andmed on laetud alla auditi

hindamiskriteeriumite sisestamise keskkonnast 02.09.2024 kell 16:32. Andmete töötlus ja

kuvamine on teostatud RedCap veebikeskkonna tööriistadega. Protsendid on arvutatud raviasutuse

ravijuhtude seast, mille jaoks konkreetne küsimus oli näidatud. Vastamata/teadmata juhud on

protsentide arvutamisel välja jäetud. Nullid asendatud tühjusega.

Auditeerijad vaatasid peale andmete allalaadimist uuesti üle mõned valimist välja jäänud juhud,

kuid sellega seoses olulisi muutusi ei tekkinud.

TÖÖVERSIO ON

14

4. TULEMUSED

4.1. Küsimused raviasutusele 4.1.1. Kas raviasutusel on kehtestatud tegevusjuhis(ed) potentsiaalsest surnud doonorist teatamise kohustuse täitmiseks vastavalt RKESS §9 lg (1)?

Vastasid kõik 16 raviasutust ja valdavalt selliseid juhiseid haiglas ei ole.

Tabel 5 Tegevusjuhiste olemasolu potentsiaalsest surnud doonorist teatamise kohustuse

täitmiseks

Osakaal arv Ei 88% 14/16 Jah 12% 2/16

„Jah“ on vastanud üks keskhaigla ja üks üldhaigla.

Vastanute kommentaarid:

• (15) on üldhaigla. Ajusurma tuvastamiseks puudub meil võimekus. Ajusurma kahtlusel

teevad patsiendile neuroloogilise seisundi hindamise kaks eriarsti - intensiivraviarst ja neuroloog.

Meie haiglas ei ole neuroloogi. Meil ei ole ka EEG-uuringu võimalust. Vajadusel (patsiendil

täidetud tahteavaldus elundite loovutamiseks) võtame ühendust PERH doonorkoordinaatoriga.

• (02) on üldhaigla ja ei osuta intensiivravi teenust ning raviasutuses ei ole kehtestatud

tegevusjuhised ajusurmas isikute organdoonorluse teatamise kohta. Maakonna suurte traumade ja

vigastustega tegeleb SA PERH kiirabikeskus ning haigeid suunatakse kõrgemasse etappi.

• (10) on üldhaigla. Teatamise kohustus on regionaal- ja keskhaiglatel. Meie ei käsitle ja ei

ravi üldjuhul potentsiaalseid organdoonoreid. Sellised patsiendid suunatakse esimesel võimalusel

kõrgemasse etappi.

• (08) täidetakse intensiivravi osakonnas ajusurmas patsientidele ajusurma protokoll ning

potentsiaalsete doonorite puhul võetakse alati ühendust Tartu Ülikooli Kliinikumi

organdoonorluse koordinaatoriga.

• (14) haiglas ei ole võimalik diagnoosida ajusurma, kuna puudub neuroloog.

• (09) on alustatud tegevusjuhendi koostamisega, mille tähtajaks on 31.12.2024.

TÖÖVERSIO ON

15

• (12) haigla on saatnud ühe patsiendi doonoriks

4.1.2. Kas raviasutusel on juhis võimalikust doonorist teatamiseks anestesioloogile/intensiivravi

arstile?

Vastasid kõik 16 raviasutust ja valdavalt sellist juhist haiglas ei ole.

Tabel 6 Juhis võimalikust doonorist teatamiseks anestesioloogile/intensiivravi arstile

osakaal arv Ei 81% 13/16 Jah 19% 3/16

„Jah“ on vastanud üks keskhaigla ja kaks üldhaiglat.

Vastanute kommentaarid:

• (10) Puudub vajadus, sest haigla töökorraldusest lähtuvalt tegelebki anestesioloog juba

esmaselt selliste haigetega, kes võivad osutuda organdoonoriks. Üldine tava/kokkulepe on aastaid

olnud selline, et kui tekib potentsiaalne organdoonor, siis saadame ta edasiseks käsitluseks Tartu

Ülikooli Kliinikumi. Eluga kokku sobimatu ajukatastroofi puhul tavaliselt juba EMO etapis.

• (14) Suusõnaliselt on teada, et selliseid patsiente võiks arutada läbi TÜK 2. intensiivravi

osakonna valvearstiga.

• (15) Meie intensiivraviarst võtab vajadusel ühendust Põhja-Eesti Regionaalhaigla

doonorkoordinaatoriga.

• (09) Alustatud on tegevusjuhendi koostamisega, mille tähtajaks on 31.12.2024.

• (08) Anestesioloogia-intensiivravi teenistuse sisemine töökord.

• (04) Arst helistab TÜKi.

4.1.3. Kas raviasutuses on kehtestatud juhis(ed) doonori valimiseks vastavalt RKESS §10?

Vastasid kõik 16 raviasutust ja valdavalt sellist juhist haiglas ei ole.

Tabel 7 Juhis doonori valimiseks

osakaal arv Ei 81% 13/16 Osaliselt 19% 3/16

TÖÖVERSIO ON

16

„Osaliselt“ on vastanud kaks keskhaiglat ja üks üldhaigla.

Vastanute kommentaarid:

• (08) Potentsiaalselt sobivates doonoritest teavitame TÜK-i, kes teevad edasise käsitluse

otsuse.

• (09) Haiglal on kinnitatud üldine doonori valiku kord, seoses kudede hankimise ja

käitlemisega.

• (12) Valiku teeb neuroloog, keda ei ole igapäevaselt Haiglas.

4.1.4. Kas raviasutuses on kasutusel tegevusjuhis võimaliku doonori käsitlemiseks?

Tabel 8 Tegevusjuhis võimaliku doonori käsitlemiseks

osakaal arv Ei 94% 15/16 Jah 6% 1/16

„Jah“ on vastanud üks keskhaigla.

Vastanute kommentaarid:

• (09) Alustatud on tegevusjuhendi koostamisega, mille tähtajaks on 31.12.2024.

• (08) Vastavalt Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt antud juhisele.

• (10) Vajadusel kasutame TÜK juhendeid.

• (12) Suurim probleem on transport.

4.1.5. Kas raviasutuses on kindlaks määratud personal võimaliku doonoriga tegelemiseks?

Tabel 9 Määratud personal võimaliku doonoriga tegelemiseks

osakaal arv Ei 94% 15/16 Jah 6% 1/16

„Jah“ on vastanud üks üldhaigla.

Vastanute kommentaarid:

TÖÖVERSIO ON

17

• (14) Võimalik doonor on intensiivravipatsient, kuna on KMVl. Seega tegeleb temaga

valveanestesioloog.

• (08) Spetsiaalset meeskonda ei ole, valveanestesioloog teostab TÜK-i spetsialistide

abistamise.

4.1.6. Kas raviasutuses on võimalik määrata HIV-1 ja HIV-2 tuvastamiseks HIV-1, 2 antikehi?

Tabel 10 Võimalus määrata HIV-1, 2 antikehi

osakaal arv Jah, ööpäevaringselt 69% 11/16 Jah, päevasel ajal 25% 4/16 Ei 6% 1/16

„Ei“ on vastanud üks üldhaigla.

Vastanute kommentaarid:

• (15) Saame võtta vereanalüüsi ja saata Põhja-Eesti Regionaalhaigla laborisse, kohapeal

kiirtesti võimekus.

• (11) Seda analüüsi ei teostata, tööpäeviti saadetakse Tallinnasse PERHi.

• (04) tehakse HIV antikehad ja antigeen.

4.1.7. Kas raviasutuses on võimalik määrata B-hepatiidi tuvastamiseks HBs antigeen ja HBc

antikehi?

Tabel 11 Võimalus määrata HBs antigeen ja HBc antikehi

osakaal arv Jah, ööpäevaringselt 56% 9/16 Jah, päevasel ajal 31% 5/16 Ei 12% 2/16

„Ei“ on vastanud kaks üldhaiglat.

Vastanute kommentaarid:

• (15) Saame võtta vereanalüüsi ja saata Põhja-Eesti Regionaalhaigla laborisse, kohapeal

kiirtesti võimekus.

TÖÖVERSIO ON

18

• (10) Tegelikult osaliselt HBs Ag saab määrata, HBc Ak määramiseks läheb analüüs TÜK

laborisse.

• (11) Seda analüüsi ei teostata, tööpäeviti saadetakse Tallinnasse PERHi.

• (13) Tellime välisuuringu teisest haiglast.

• (04) tehakse HBV ja HBs-Ag.

4.1.8. Kas raviasutuses on võimalik määrata C-hepatiidi tuvastamiseks HCV antikehi?

Tabel 12 Võimalus määrata HCV antikehi

osakaal arv Jah, ööpäevaringselt 56% 9/16 Jah, päevasel ajal 31% 5/16 Ei 12% 2/16

„Ei“ on vastanud kaks üldhaiglat.

Vastanute kommentaarid:

• (15) Saame võtta vereanalüüsi ja saata PERH laborisse, kohapeal kiirtesti võimekus.

• (11) Seda analüüsi ei teostata, tööpäeviti saadetakse Tallinnasse PERHi.

• (13) Tellime välisuuringu teisest haiglast.

• (04) HCV antikehad.

4.1.9. Kas raviasutuses on võimalik määrata aktiivse süüfilise tuvastamiseks Treponema

pallidum’i antikehi?

Tabel 13 Võimalus määrata Treponema pallidum’i antikehi

osakaal arv Jah, ööpäevaringselt 62% 10/16 Jah, päevasel ajal 25% 4/16 Ei 12% 2/16

„Ei“ on vastanud kaks üldhaiglat.

Vastanute kommentaarid:

• (15) Saame võtta vereanalüüsi ja saata PERH laborisse, kohapeal kiirtesti võimekus.

• (11) Seda analüüsi ei teostata, tööpäeviti saadetakse Tallinnasse PERHi.

TÖÖVERSIO ON

19

4.1.10. Kas raviasutuses on võimalik teha nukleiinhappe amplifikatsiooni testi HIV, HBV ja HCV

suhtes?

Tabel 14 Võimalus teha NAT testi HIV, HBV ja HCV suhtes

osakaal arv Ei 56% 9/16 Jah, päevasel ajal 38% 6/16 Jah, ööpäevaringselt 6% 1/16

Keskhaiglad on vastanud „Jah, päevasel ajal“ või „Jah, ööpäevaringselt“.

Vastanute kommentaarid:

• (15) Saame võtta vereanalüüsi ja saata PERH laborisse, kohapeal võimekust ei ole.

• (11) Seda analüüsi ei teostata, tööpäeviti saadetakse PERHi.

• (08) Ei ole valideeritud organite jaoks, muidu teha on võimalik.

• (13) v.a HCV suhtes.

4.1.11. Kas raviasutuses töötab anestesiolooge?

Tabel 15 Anestesioloogi olemasolu

osakaal arv Jah, ööpäevaringselt 75% 12/16 Jah, tavalisel tööajal (E-R 8-16) 19% 3/16 Jah, aga ainult mõnel (või ühel) päeval nädalas 6% 1/16

Keskhaiglad on vastanud „Jah, ööpäevaringselt“.

Vastanute kommentaarid:

• (15) Meil on viie voodikohaga intensiivraviosakond, anestesioloog on ööpäevaringses

valves

• (11) anestesioloogi tööaeg 8-16, alates kl 16 väljakutsevalve

4.1.12. Kas raviasutuses töötab neurolooge või neurokirurge?

TÖÖVERSIO ON

20

Tabel 16 Neuroloogi või neurokoirurgi olemasolu

osakaal arv Jah, tavalisel tööajal (E-R 8-16) 38% 6/16 Jah, ööpäevaringselt 25% 4/16 Jah, aga ainult mõnel (või ühel) päeval nädalas 19% 3/16 Ei 12% 2/16 Jah, iga päev päevasel ajal 6% 1/16

Keskhaiglad on vastanud „Jah, ööpäevaringselt“.

Vastanute kommentaarid:

• (15) Neuroloog töötab meil vaid 1-2 kord kuus ambulatoorses vastuvõtus. Neurokirurg on

majas 2 päeva nädalas (üks päev nädalas amb vastuvõtt + üks päev nädalas operatsioonid)

• (08) Valveajal on neuroloog koduvalves, vajadusel tuleb haiglasse. Neurokirurge haiglas

ei ole.

• (01) Neuroloogide ööpäevane valve. Neurokirurge ei tööta.

• (11) Neuroloogi ambulatoorne vastuvõtt 1 kord kuus.

• (06) Neurokirurge ei tööta.

4.1.13. Kas raviasutuses on võimalik rakendada kopsude kunstlikku ventileerimist?

Tabel 17 Kunstliku ventileerimise võimekus

osakaal arv Jah 94% 15/16 Ei 6% 1/16

„Ei“ on vastanud üks üldhaigla.

Vastanute kommentaarid:

• (11) Kuna korraga tööl 1 anesteesiõde ja 1 anestesioloog ning tööaeg 8-16, alates kl 16

väljakutsevalve, siis kopsude kunstlikku ventileerimist vajavad patsiendid saadetakse kõik edasi

kõrgemasse etappi (PERH).

• (15) Meil on võimekus hoida kopsude kunstlikul ventilatsioonil korraga kahte patsienti.

TÖÖVERSIO ON

21

• (02) Lühiaegselt patsiendi stabiliseerimise eesmärgil ning reanimobiili saabumiseni.

4.1.14. Kas raviasutuses on võimalik teha aju perfusiooni hindavaid uuringuid?

Tabel 18 Aju perfusiooni hindamise võimekus

osakaal arv Ei 44% 7/16 Jah, ööpäevaringselt 38% 6/16 Jah, tavalisel tööajal (E-R 8-16) 12% 2/16 Jah, iga päev päevasel ajal 6% 1/16

„Ei“ on vastanud üks keskhaigla ja kuus üldhaiglat.

Vastanute kommentaarid:

• (06) Aju perfusiooniuuringut me tavaliselt ei tee, kuna selle hindamise algoritmid ei ole

standardiseeritud. Haiglas puudub kiire hindamise esmavalikuks olev RAPID tarkvara ja ka

kogemus empiiriliseks hindamiseks. Tehniliselt saame selle päeva jooksul tehtud küll.

• (14) Vastava kvalifikatsiooniga KT tehnik tuleb kodust välja kutsuda, kui parasjagu valves

oleval tehnikul puudub kvalifikatsioon uuringu läbiviimiseks. Seega võib juhtuda, et 24/7 siiski

uuringut teha ei saa.

• (15) Meil ei ole võimekust teostada perfusiooni-KT uuringut. Ööpäevaringselt saame

teostada KT angiograafiat.

• (11) On võimalik teha aju kompuuterangiograafiat

• (07) Sellise uuringu võimekust ei ole.

• (04) on olemas KT angiograafia

4.1.15. Kas raviasutuses on võimalik teha aju elektrilist aktiivsust hindavaid uuringuid?

Tabel 19. Aju elektrilise aktiivsuse hindamise võimekus

osakaal arv Ei 69% 11/16 Jah, tavalisel tööajal (E-R 8-16) 19% 3/16 Jah, aga ainult mõnel (või ühel) päeval nädalas 6% 1/16 Jah, ööpäevaringselt 6% 1/16

TÖÖVERSIO ON

22

„Ei“ on vastanud 11 üldhaiglat.

Vastanute kommentaarid:

• (05) Meil ei ole organdoonorluse teema üldiselt aktuaalne, sest raskemad juhud (nooremad,

intensiivravi vajavad patsiendid) saadetakse üldjuhul kõrgemasse etapp ravile, seetõttu ei ole meil

ka välja kujunenud praktikaid või juhiseid. Vajadusel saame loomulikult seda teemat arendada ja

kehtestada korrad/praktikad.

• (12) on seisukohal, et organdoonorluse juhis peab olema ühtne üle Eesti Vabariigi ja see

nõuab ka mitmete haiglate omavahelist koostööd.

• (13) Saame hinnata anesteesia monitooringul entroopia parameetriga.

• (11) Sellise uuringu võimekust ei ole.

4.2. Küsimused, mis aitasid välja selgitada patsiendiga seotud kriteeriume

4.2.1. Varem põetud haiguste anamnees

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 20 Varem põetud haiguste anamnees raviasutustes kokku

Raviasutus Puudub Jah, vähene Jah, piisav Raviasutused kokku 5% (8/148) 26% (38/148) 69% (102/148)

TÖÖVERSIO ON

23

Tabel 21 Varem põetud haiguste anamnees raviasutuste kaupa

Raviasutus Puudub Jah, vähene Jah, piisav 01 11% 22% 67% 02 33% 67% 05 11% 67% 22% 09 4% 21% 74% 12 17% 33% 50% 14 33% 33% 33% 04 17% 83% 07 60% 40% 08 33% 67% 10 57% 43% 13 100% 16 67% 33% 03 100% 06 100% 11 100%

Varem põetud haiguste anamnees oli 100% piisav kolmes haiglas, nende hulgas oli ka üks

keskhaigla. Kuues haiglas (sh ühes keskhaiglas) oli doonori hindamiseks vajalik info puudu osades

haiguslugudes, kahe haigla puhul kolmandikus vaadeldud haiguslugudes.

4.2.2. Alkoholi kuritarvitamisest tingitud haigusseisundite olemasolu

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 22 Alkoholi kuritarvitamisest tingitud haigusseisundite olemasolu raviasutustes kokku

raviasutus Ei Jah Info ei olnud leitav Raviasutused kokku 21% (31/148) 30% (45/148) 49% (72/148)

Alkoholi haiguslik toime oli väljendatud kas diagnoosina või anamneesis 30% haiguslugudes. 21%

haiguslugudest võis leida info, et patsient ei tarvitanud alkoholi ja 49% ei olnud info alkoholi

tarvitamise kohta leitav.

TÖÖVERSIO ON

24

Tabel 23 Alkoholi kuritarvitamisest tingitud haigusseisundite olemasolu raviasutuste kaupa

Raviasutus Ei Jah Info ei olnud leitav 01 6% 28% 67% 02 33% 67% 03 100% 04 17% 17% 67% 05 11% 22% 67% 06 19% 15% 65% 07 60% 40% 09 30% 34% 36% 10 29% 71% 16 67% 33% 08 25% 75% 11 100% 12 50% 50% 13 100% 14 67% 33%

4.2.3. Patsient suitsetab/on suitsetanud.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 24 Info patsiendi suitsetamise kohta raviasutustes kokku

Raviasutus Ei Jah Info ei olnud leitav Raviasutused kokku 4% (6/148) 14% (21/148) 82% (121/148)

Tabel 25 Info patsiendi suitsetamise kohta raviasutuste kaupa

Raviasutus Ei Jah Info ei olnud leitav

09 6% 17% 77%

16 100%

01 22% 78%

04 17% 83%

05 11% 89%

TÖÖVERSIO ON

25

Raviasutus Ei Jah Info ei olnud leitav 06 19% 81% 08 8% 92% 11 100% 02 100% 03 100% 07 100% 10 100% 12 100% 13 100% 14 100%

4.2.4. Patsient tarvitab/on tarvitanud narkootikume

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 26 Info narkootikumide tarvitamise kohta raviasutustes kokku

Raviasutus Jah Ei Info ei olnud leitav Raviasutused kokku 3% (4/148) 4% (6/148) 93% (138/148)

Info narkootikumide tarvitamise kohta oli 3% haiguslugudes ja 4% võis leida märke, et patsient ei

tarvitanud narkootikume. 93% haiguslugudes ja 10 raviasutuse puhul 15-st puudus selle kohta info.

TÖÖVERSIO ON

26

Tabel 27 Info narkootikumide tarvitamise kohta raviasutuste kaupa

Raviasutus Jah Ei Info ei olnud leitav 06 4% 4% 92% 07 20% 80% 09 4% 2% 94% 13 100% 16 100% 01 100% 02 100% 03 100% 04 100% 05 100% 08 100% 10 100% 11 100% 12 100% 14 100%

4.2.5. Patsiendil on (olnud) kokkupuude toksiliste ainetega.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud. Ühes haigusloos oli märgitud, et patsient ei ole kokku puutunud toksiliste ainetega, kõigis

ülejäänutes info puudus.

Tabel 28 Kokkupuude toksiliste ainetega

Raviasutus Ei Info ei olnud leitav Raviasutused kokku 1% (1/148) 99% (147/148)

4.2.6. Kas patsiendi tahteavaldust digiloos kontrolliti?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil juhtudel oli vastatud, et info

ei olnud leitav.

Tabel 29 Info tahteavalduse kontrollimise kohta digiloos

Raviasutus Info ei olnud leitav Raviasutused kokku 100% (148/148)

4.2.7. Kas on olemas lähedase kontaktandmed?

TÖÖVERSIO ON

27

Tabel 30 Lähedase kontaktandmete olemasolu raviasutustes kokku

Raviasutus Ei Jah Raviasutused kokku 16% (24/148) 84% (124/148)

Tabel 31 Lähedase kontaktandmete olemasolu raviasutuste kaupa

Raviasutus Ei Jah 01 39% 61% 05 11% 89% 06 12% 88% 07 40% 60% 08 8% 92% 09 9% 91% 10 29% 71% 12 17% 83% 14 100% 02 100% 03 100% 04 100% 11 100% 13 100% 16 100%

4.3. Tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimused

4.3.1. Haiglasse saabumise aeg

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 32 Haiglasse saabumise aeg raviasutustes kokku

Raviasutus Muul ajal Tööpäeval kl 08-16 Raviasutused kokku 46% (68/148) 54% (80/148)

TÖÖVERSIO ON

28

Tabel 33 Haiglasse saabumise aeg raviasutuste kaupa

Raviasutus Muul ajal Tööpäeval kl 08-16 01 56% 44% 02 33% 67% 04 33% 67% 05 22% 78% 06 50% 50% 07 20% 80% 08 58% 42% 09 53% 47% 10 29% 71% 12 33% 67% 16 100% 03 100% 11 100% 13 100% 14 100%

4.3.2. Kas ravidokumentides on fikseeritud patsiendi seisundi põhinäitajad (RR, pulss) haiglasse saabumisel?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus vastatud.

Tabel 34 Patsiendi seisundi põhinäitajate (pulss, RR) dokumenteerimine raviasutustes kokku

Raviasutus Info ei olnud leitav Jah Raviasutused kokku 7% (10/148) 93% (138/148)

TÖÖVERSIO ON

29

Tabel 35 Patsiendi seisundi põhinäitajate (pulss, RR) dokumenteerimine raviasutuste kaupa

Raviasutus Info ei olnud leitav Jah 01 6% 94% 02 33% 67% 05 33% 67% 08 17% 83% 12 17% 83% 13 100% 16 33% 67% 03 100% 04 100% 06 100% 07 100% 09 100% 10 100% 11 100% 14 100%

4.3.3. Kas ravidokumentides on fikseeritud patsiendi teadvuse seisund haiglasse saabumisel?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 36 Info patsiendi teadvuse seisundi kohta

Raviasutus Jah Raviasutused kokku 100% (148/148)

4.3.4. Kas patsiendile on saabumisel tehtud põhjalik neuroloogiline hinnang?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 147 ravijuhu põhjal. 1 juhul on jäänud küsimus vastamata.

Tabel 37 Info neuroloogilise hinnangu kohta raviasutustes kokku

Raviasutus Info ei olnud leitav Jah Raviasutused kokku 24% (35/147) 76% (112/147)

TÖÖVERSIO ON

30

Tabel 38 Info neuroloogilise hinnangu kohta raviasutuste kaupa

Raviasutus Info ei olnud leitav Jah 01 6% 94% 02 67% 33% 05 33% 67% 06 46% 54% 07 60% 40% 08 17% 83% 09 11% 89% 10 29% 71% 12 50% 50% 16 67% 33% 03 100% 04 100% 13 100% 14 100%

4.3.5. Kas patsient oli saabudes koomas?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 39 Info, kas patsient oli saabudes koomas, raviasutustes kokku

Raviasutus Jah Ei Raviasutused kokku

39% (57/148)

61% (91/148)

TÖÖVERSIO ON

31

Tabel 40 Info, kas patsient oli saabudes koomas, raviasutuste kaupa

Raviasutus Jah Ei 01 44% 56% 04 17% 83% 05 33% 67% 06 31% 69% 07 20% 80% 08 42% 58% 09 45% 55% 10 43% 57% 11 100% 12 67% 33% 13 100% 14 33% 67% 02 100% 03 100% 16 100%

4.3.6. Hinnang Glasgow kooma skaalal

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.5. Kas patsient oli saabudes koomas?’ on

vastatud ‘Jah’. Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 57 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on

see küsimus vastatud. Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see

küsimus oli näidatud.

Tabel 41 Glasgow skaalal hinnangu olemasolu raviasutustes kokku

Raviasutus Hinnang puudus Jah, lahtikirjutatult Ainult kogusumma Raviasutused kokku 12% (7/57) 44% (25/57) 44% (25/57)

TÖÖVERSIO ON

32

Tabel 42 Glasgow skaalal hinnangu olemasolu raviasutustes kokku

Raviasutus Hinnang puudus

Jah, lahtikirjutatult

Ainult kogusumma

06 12% 25% 62% 07 100% 09 10% 29% 62% 12 75% 25% 01 100% 04 100% 05 100% 08 80% 20% 14 100% 10 100% 11 100% 13 100%

4.3.7. Mis oli Glasgow kooma skaala kogusumma?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘30. Hinnang Glasgow kooma skaalal:’ on vastatud

‘Jah, lahtikirjutatult’ või küsimus ‘30. Hinnang Glasgow kooma skaalal:’ on vastatud ‘Ainult

kogusumma’.

Joonis 1 Glasgow kooma skaalade kogusummad raviasutuste kaupa koos ravijuhtude arvuga

TÖÖVERSIO ON

33

Tabel 43 Glasgow kooma skaala kogusummade statistika raviasutuste kaupa

Raviasutus keskmine mediaan miinimum maksimum 01 7 6 6 9 02 6 6 6 6 03 5 3 3 8 05 5 3 3 14 06 5 5 5 5 11 5 6 3 7 04 4 4 4 4 07 3 3 3 4 08 3 3 3 3 09 3 3 3 3 10 3 3 3 4

Raviasutustes uuringualustel patsientidel hinnatud kooma sügavuse mediaan Glasgow kooma

skaalal oli vahemikus 3-6 ja keskmine vahemikus 3-7.

4.3.8. Kas patsient oli saabumisel EMO-sse omahingamisel?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud. Patsiendid on valdavalt olnud saabudes veel omahingamisel.

Tabel 44 Info omahingamisel oleku kohta saabumisel raviasutustes kokku

Raviasutus Patsient ei saabunud EMO kaudu Ei Jah Raviasutused kokku 2% (3/148) 6% (9/148) 92% (136/148)

Tabel 45 Info omahingamisel oleku kohta saabumisel raviasutuste kaupa

Raviasutus Patsient ei saabunud EMO

kaudu

Ei Jah

02 33% 67%

12 17% 83%

16 33% 67%

01 6% 94%

08 17% 83%

09 13% 87%

03 100%

04 100%

TÖÖVERSIO ON

34

Raviasutus Patsient ei saabunud EMO kaudu

Ei Jah

05 100% 06 100% 07 100% 10 100% 11 100% 13 100% 14 100%

Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli näidatud.

Sellele küsimusele oli vastamata kolmel juhul, kui patsient ei saabunud EMO kaudu. Muidu olid

patsiendid valdavalt saabudes omahingamisel (92%, n=136).

4.3.9. Patsiendi hospitaliseerinud osakond

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 46 Patsiendi hospitaliseerinud osakond raviasutustes kokku

Raviasutus Suri EMO- s

Muu osakond

Kirurgia Intensiivravi Siseosakond Neuroloogia

Raviasutused kokku

1% (2/148)

5% (7/148)

6% (9/148)

24% (36/148)

26% (39/148)

37% (55/148)

TÖÖVERSIO ON

35

Tabel 47 Patsiendi hospitaliseerinud osakond raviasutuste kaupa

Raviasutus Suri EMO-s

Muu osakond

Kirurgia Intensiivravi Siseosakond Neuroloogia

06 4% 4% 8% 12% 27% 46% 09 2% 9% 4% 28% 4% 53% 01 6% 6% 33% 17% 39% 07 20% 80% 11 100% 03 100% 10 14% 86% 16 67% 33% 05 33% 67% 08 50% 8% 42% 12 67% 33% 14 33% 67% 02 100% 13 100% 04 100%

Valimi patsiendid on sattunud enamasti kas neuroloogiaosakonda (37%, n=55) või selle profiiliga

osakonna puudumisel sisehaiguste osakonda (26%, n=38). Veerand neist (24%, n=36) on

hospitaliseeritud otse intensiivraviosakonda.

4.3.10. Patsiendi raviarsti eriala vahetult enne intensiivraviosakonda (või enne surma, kui patsient

ei jõudnudki intensiivraviosakonda)

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Kõige enam on patsiente vahetult enne intensiivraviosakonda ravinud neuroloogid (41% , n=60),

sellele erialale järgnevad sisearstid (19%, n=28) ja EMO arstid (17%, n=25). Teiste eralade arste

on üksikuid ja väiksemates haiglates on see olnud ilmselt valvearst, kelle eriala võis olla

organdoonorlusega väga vähe kokku puutuv (psühhiaater, pediaater, perearst ja infektsionist).

Vt joonis 2.

TÖÖVERSIO ON

36

Joonis 2 Patsiendi raviarsti eriala vahetult enne intensiivraviosakonda raviasutustes kokku

4.3.11. Kas patsient langes ravil viibimise jooksul koomasse?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.5. Kas patsient oli saabudes koomas?’ ei ole

vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 91 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 48 Vastus küsimusele ‘Kas patsient langes ravil viibimise jooksul koomasse?’

raviasutustes kokku.

Raviasutus Info ei olnud leitav Ei Jah Raviasutused kokku 9% (8/91) 22% (20/91) 69% (63/91)

Üle poolte juhtude (69%, n=63) langesid patsiendid koomasse raviasutuses viibimise jooksul.

1 1 1 1 1

2 4 5

7

17

19

41

Psühhiaater Endokrinoloog Perearst Pediaater

Infektsionist Kardioloog Anestesioloog Üldkirurg

Muu arst EMO arst Sisearst Neuroloog

TÖÖVERSIO ON

37

Tabel 49 Vastus küsimusele ‘Kas patsient langes ravil viibimise jooksul koomasse?’

raviasutuste kaupa.

Raviasutus Info ei olnud leitav Ei Jah 02 67% 33% 04 20% 20% 60% 05 17% 17% 67% 06 11% 28% 61% 12 50% 50% 16 33% 33% 33% 07 75% 25% 08 14% 86% 09 15% 85% 10 100% 01 100% 03 100% 14 100%

Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli näidatud.

4.3.12. Kas patsienti konsulteeriti anestesioloogi või neuroloogi poolt?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.11. Kas patsient langes ravil viibimise jooksul

koomasse?’ on vastatud ‘Jah’ ja küsimus ‘4.3.10. Patsiendi raviarsti eriala vahetult enne

intensiivraviosakonda (või enne sur…)’ ei ole vastatud ‘anestesioloogia’, ‘neurokirurgia’ või

‘neuroloogia’ ja küsimus 4.1.11. ‘Kas raviasutuses töötab anestesiolooge?’ on vastatud ‘Jah’ või

küsimus 4.1.12. ‘Kas raviasutuses töötab neurolooge/neurokirurge? on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 36 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 50 Vastus küsimusele ‘Kas patsienti konsulteeriti anestesioloogi või neuroloogi poolt?’

raviasutustes kokku.

Raviasutus Info ei olnud leitav

Ei Patsiendi raviarst oli anestesioloog või neuroloog

Jah

Raviasutused kokku

3% (1/36) 11% (4/36)

31% (11/36) 56% (20/36)

TÖÖVERSIO ON

38

4.3.13. Kas patsient hospitaliseeriti intensiivravi osakonda kunagi haiglas viibimise jooksul?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 51 Intensiivravi osakonda hospitaliseerimine haiglas viibimise jooksul raviasutustes

kokku.

Raviasutus Info ei olnud leitav Jah Ei Raviasutused kokku 1% (2/148) 38% (56/148) 61% (90/148)

4.3.14. Kas patsient oli vahetult enne surma juhitaval hingamisel?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui and küsimus ‘Kas raviasutuses on mehaanilise ventileerimise

võimekus?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 143 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 52 Juhitav hingamine vahetult enne surma raviasutustes kokku

Raviasutus Jah Ei Raviasutused kokku 27% (38/143) 73% (105/143)

Eraldi kokkuvõte (Joonis 3 ja Tabel 53) on täiendavalt kitsendatud ainult nendele keskhaiglate

ravijuhtudele, kus võimalikul doonoril ei ole selgeid meditsiinilisi vastunäidustusi.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 59 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

TÖÖVERSIO ON

39

Joonis 3 Juhitav hingamine keskhaiglates patsientidel, kellel ei esinenud vastunäidustusi

võimalikuks organdoonorluseks.

Tabel 53 Juhitav hingamine keskhaiglates kokku patsientidel, kellel ei esinenud

vastunäidustusi võimalikuks organdoonorluseks.

Raviasutus Jah Ei Raviasutused kokku 22% (13/59) 78% (46/59)

Eelmist kokkuvõtet on veel täiendavalt kitsendatud ainult nendele keskhaiglate ravijuhtudele, kus

võimalikul doonoril ei ole selgeid meditsiinilisi vastunäidustusi ja ta saabus haiglasse koomas või

langes koomasse ravi jooksul. Vt Joonis 4 ja Tabel 54.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 53 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

TÖÖVERSIO ON

40

Joonis 4 Juhitav hingamine keskhaiglates patsientidel, kellel ei esinenud vastunäidustusi

võimalikuks organdoonorluseks ja kes saabusid haiglasse koomas või langesid koomasse ravi

jooksul.

Tabel 54 Juhitav hingamine keskhaiglates kokku patsientidel, kellel ei esinenud

vastunäidustusi võimalikuks organdoonorluseks ja kes saabusid haiglasse koomas või langesid

koomasse ravi jooksul.

Raviasutus Jah Ei Raviasutused kokku 25% (13/53) 75% (40/53)

4.3.15. Kas võimalikul doonoril esines selgeid vastunäidustusi doonorluseks meditsiiniliselt?

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 55 Selgete meditsiiniliste vastunäidustuste esinemine raviasutustes kokku.

Raviasutus Jah Ei Raviasutused kokku 45% (67/148) 55% (81/148)

TÖÖVERSIO ON

41

Joonis 5 Selgete meditsiiniliste vastunäidustuste esinemine raviasutuste kaupa.

4.3.16 Täpsustus vastunäidustuste kohta.

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.15. Kas võimalikul doonoril esines selgeid

vastunäidustusi doonorluseks meditsiiniliselt?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte (Joonis 6 ja Tabel 56 ja 57) on koostatud 63 ravijuhu põhjal.

TÖÖVERSIO ON

42

Joonis 6 Täpsustused vastunäidustuste kohta raviasutustes kokku.

Tabel 56 Täpsustused vastunäidustuste kohta raviasutustes kokku koos juhtude osakaalu ja

arvuga.

Raviasutus Raviasutused kokku muu põhjus 62% (39) süsteemne nakkus 25% (16) HIV, hepatiit vms 10% (6) pahaloomuline kasvaja 5% (3) autoimmuunhaigus 2% (1) immuunsupressiivsed ained 2% (1) nakkushaiguste ülekande oht 2% (1) teadmata põhjusega haigus prioonid tsüaniid, plii, elavhõbe vms elusviirusega vaktsineerimine

Protsendid on arvutatud raviasutuste ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli näidatud.

Sulgudes on näidatud ravijuhtude arv. Nullid asendatud tühjusega.

TÖÖVERSIO ON

43

Tabel 57. Täpsustused vastunäidustuste kohta raviasutuste kaupa juhtude osakaaluga.

R aviasutus

M uu põhjus

Süsteem ne nakkus

H IV

, hepatiit vm s

Pahaloom uline

kasvaja

A utoim

m uunhaigus

Im m

uunsupressiivse d ained

N akkushaiguste

ülekande oht

T eadm

ata põhjusega haigus

Prioonid

T süaniid,

plii, elavhõbe vm

s

E lusviirusega

vaktsineerim ine

01 67% 33% 02 50% 50% 05 25% 75% 25% 06 91% 9% 07 100% 08 50% 50% 09 54% 25% 18% 4% 4% 4% 10 20% 80% 12 100% 14 100% 16 100% 100%

Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli näidatud.

Küsimustikus näidatud vastusevariandid (joonisel ja tabelis on neid lühendatud):

• teadmata põhjusega haiguse kunagine esinemine; • pahaloomulise kasvaja olemasolu või varasem esinemine; • prioonide põhjustatud haiguste edasikandumise oht; • süsteemne nakkus, mis annetamise ajal ei ole kontrolli all; • HIVi, ägeda või kroonilise B-hepatiidi, välja arvatud tuvastatud immuunsusega isikute puhul, C-hepatiidi ja HTLV I/II varasem esinemine, kliinilised tunnused või laboratoorsete tõendite olemasolu, nimetatud nakkushaiguste edasikandumise oht või riskifaktorite ilmnemine; • kroonilise, süsteemse autoimmuunhaiguse varasem esinemine, millel võib olla kahjulik mõju võetavate rakkude, kudede või elundite kvaliteedile; • ravi immuunsupressiivsete ainetega, kui ravi lõpust on rakkude, kudede või elundite annetamise hetkel möödas vähem kui 90 kalendripäeva; • doonori keha läbivaatuse käigus tuvastatud füüsilised märgid, mis viitavad nakkushaiguste ülekandumise ohule; • kokkupuude tsüaniidi, plii, elavhõbeda, kulla või muu ainega, mis võib retsipiendile edasi kanduda tervist ohustada võivas annuses; • hiljutine nõrgestatud elusviirusega vaktsineerimine, mille puhul arvestatakse edasikandumisohuga. 4.3.17 Muu põhjuse täpsustus.

TÖÖVERSIO ON

44

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.16. Täpsustage, mis:’ on vastatud ‘muu põhjus’. Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 39 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus vastatud. Tabel 58 Muu põhjuse täpsustused raviasutuste kaupa. Raviasutus Tekst 01 Covid-19 pos; hulgiorganpuudulikkus 02 mikroskoopiline polüangiit kopsu ja neeru haaratusega, krooniline

neerupuudulikkus 05 crush sündroom 06 CT-s maksa metastaasikahtlased kolded, põhidgn neoplastiline sündroom;

maksa- neerupuudulikkus; multimorbiidne, polüorganpuudulikkus; multiorganpuudulikkus; narkosõltlane; septiline šokk hulgiorganpuudulikkusega; septiline šokk koos raske maksa-neeru- südamepuudulikkusega; septiline šokk, hulgiorganpuudulikkus; septiline šokk, multimorbiidne patsient; septiline šokk, neerupuudulikkus

07 aktiivne Covid-19; multimorbiidne, südame-, neeru-, kopsukahjustused; pika ajalooga narkomaan, elustatud üledoosi tõttu

08 kroonilised haigused kõikide siirdatavate organite poolt 09 vanus, kaasuvad haigused (3x); kaasuvad haigused (2x); covid-19 positiivne;

maksatsirroos, pneumoonia, alkoholism; multiorganpuudulikkus, sepsis; ravile allumatu septiline shokk, elustatud; ravile allumatu shokk; rohked lamatised, crush sündroom; vanus, kroonilised haigused; vanus, käesolev infektsioon; vanus, polümorbiidsus, organpuudulikkus; äge neerupuudulikkus, selge maksakahjustus, vanus

10 A-hemofiilia, raske vorm 12 CT alusel metastaasid luudes, kasvaja põhikolle leidmata; septiline seisund

ägeda polüorganpuudulikkusega 14 hulgiorganpuudulikkus (2x) 16 organpuudulikkused (süda, neerud), Covid-19 positiivne

4.3.18. Kas patsiendile tehti kohustuslikud nakkustekitajate uuringud (HIV, HCV, HBV, süüfilis)?

Siin kokkuvõttes (Joonis 7) on näidatud ainult neid ravijuhte, kus küsimus ‘4.3.14. Kas patsient

oli vahetult enne surma juhitaval hingamisel?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 38 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud. Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli

näidatud.

TÖÖVERSIO ON

45

Joonis 7 Patsientidele tehtud kohustuslikud nakkustekitajate uuringud raviasutuste kaupa.

Tabel 59 Patsientidele tehtud kohustuslikud nakkustekitajate uuringud raviasutustes kokku.

Raviasutus Jah, kõik Jah, osaliselt Ei Raviasutused kokku 5% (2/38) 16% (6/38) 79% (30/38)

4.3.19. Kas patsiendist teavitati raviasutuses kindlaks määratud personali võimaliku doonoriga

tegelemiseks?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘Kas raviasutuses on kindlaks määratud personal

potentsiaalse doonoriga tegelemiseks?’ on vastatud ‘Jah’. Sellele küsimusele oli 16-st

raviasutusest jaatavalt vastanud 1 haigla (mis ei olnud keskhaigla).

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud ühe raviasutuse 6 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on

see küsimus vastatud. Neljal juhul ei olnud audiitor seda infot haigusloost leidnud ja kahel juhul

oli vastus ei.

4.3.20. Kas patsiendist kui võimalikust doonorist teavitati TÜK

transplantatsioonikoordinaatoreid?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.14. Kas patsient oli vahetult enne surma

juhitaval hingamisel?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 38 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud. Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli

näidatud. Transplantatsioonikoordinaatoreid ei teavitatud ühelgi juhul.

TÖÖVERSIO ON

46

Tabel 60 TÜK transplantatsioonikoordinaatorite teavitamine.

Raviasutus Ei 01 100% 05 100% 06 100% 08 100% 09 100% 12 100% 14 100%

4.3.21. Kas ajusurma diagnoosimise protsessiga alustati?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.14. Kas patsient oli vahetult enne surma

juhitaval hingamisel?’ on vastatud ‘Jah’ ja küsimus 4.1.11. ‘Kas raviasutuses töötab

anestesiolooge?’ on vastatud ‘Jah’ või küsimus 4.1.12. ‘Kas raviasutuses töötab

neurolooge/neurokirurge? on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 36 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus

vastatud.

Tabel 61 Ajusurma diagnoosimisega alustatud raviasutustes kokku.

Raviasutus Jah Ei Raviasutused kokku 6% (2/36) 94% (34/36)

Joonis 8 Ajusurma diagnoosimisega alustatud raviasutuste kaupa.

TÖÖVERSIO ON

47

Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli näidatud.

4.3.22. Kas ajusurma diagnoosimisel kasutati lisauuringuid?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.21. Kas ajusurma diagnoosimise protsessiga

alustati?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 2 ravijuhu põhjal.

Tabel 62 Lisauuringute kasutamine raviasutuste kaupa

Raviasutus tekst 06 jah 08 ei

4.3.23 Kas kasutati aju elektrilise aktiivsuse uuringut (EEG)?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.22. Kas ajusurma diagnoosimisel kasutati

lisauuringuid?’ on vastatud ‘Jah’ ja küsimusele 4.1.15 ‘Kas raviasutuses saab teha aju elektrilise

aktiivsuse uuringuid’ on vastatud ‘EEG’.

Tabel 63 EEG kasutamine lisauuringuna

Raviasutus tekst 06 jah

4.3.24. Kas ajusurm diagnoositi?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.21. Kas ajusurma diagnoosimise protsessiga

alustati?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 2 ravijuhu põhjal.

Tabel 64 Ajusurm diagnoositud raviasutuste kaupa

Raviasutus tekst 06 ei 08 jah

4.3.24. Kas vormistati isiku surma fakti tuvastamise akt vastavalt RKESS §15 toodule (nn.

ajusurma protokoll)?

TÖÖVERSIO ON

48

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.24. Kas ajusurm diagnoositi?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 1 ravijuhu põhjal.

Tabel 65 Ajusurma protokolli vormistamine

Raviasutus tekst 08 jah

4.3.25. Kas ajusurma diagnoosimine toimus esimese 24 tunni jooksul alates hospitaliseerimisest?

Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.24. Kas ajusurm diagnoositi?’ on vastatud ‘Jah’.

Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 1 ravijuhu põhjal.

Tabel 66 Ajusurma diagnoosimine 24 tunni jooksul.

raviasutus tekst 08 jah

4.3.26. Kas toimus vestlus organdoonorlusest patsiendi lähedastega?

Fikseeritud on, et vestlus patsiendi lähedastega toimus ja on teada, et lähedased ei aktsepteerinud

doonorlust. Vestluse toimumise viisi kohta ei ole infot.

Organite eemaldamist ei toimunud.

4.4. Auditeerijate kommentaarid

Soovi korral ja pigem iseendale abiks hilisema tagasiside andmisel raviasutustele võisid

auditeerijad sisestada kommentaare. Nendest kommentaaridest võis 13-l juhul välja lugeda, et

käsitletud patsiendi puhul oleks võinud mõelda organdoonorlusele. Kuna kommetaarid ei olnud

kohustuslikud, võis mõnel juhul sarnane mõttekäik ka väljendamata jääda. Täpsema pildi

võimalikest organdoonoritest andis tagasiside haiglatele.

4.5. Tagasiside raviasutustele

Kõigile auditis osalenud raviasutustele koostati auditeerijate poolt tagasiside. Kuigi auditi

tulemused on anonüümsed, on kohane vaadelda eraldi keskhaiglate ning madalama taseme

haiglate gruppe.

TÖÖVERSIO ON

49

Keskhaiglate grupis (n=4) oli tagasisides ära toodud, et 27 juhul oleks patsienti võinud käsitleda

potentsiaalse doonorina. TÜK transplantatsioonikoordinaatoritega oli ühendust võetud neist ühel

juhul ja siis hinnati organite seisund sobimatuks.

Üld- ja kohalikele haiglatele (n=12) antud tagasisidest tuleb välja, et kaheksal juhul oli tegemist

patsientidega, kelle puhul oleks võinud kaaluda organdoonorlust. Samas oli neist neli saadetud

kõrgemast ravietapist ja meil puudub info, kas seda võimalust kaaluti piirkondlikus haiglas.

4.6. Raviasutuste tagasiside Tervisekassale

2024.a oktoobri algul saadeti raviasutustele nende asutust puudutav raport koos auditeerija

kommentaaridega ja üldaruanne, mis põhineb üle-eestilistel tulemustel. Aega tagasiside andmiseks

oli neli nädalat ja seda pikendati veel nelja nädala võrra ehk detsembri alguseni. Saabus tagasiside

kolmelt üldhaiglalt, millest kahes märgiti, et küsimusi ja kommentaare ei ole ning ühes tagasisides

nenditi, et: „ peamine tõdemus on see, et kuigi organdoonorluse põhimõtted on meie meedikutele

teada, peame pöörama tähelepanu järjepidevale koolitamisele ja teema meelde tuletamisele, et

võimalikud kandidaadid organdoonorluse osas defineerida ja vastavalt juhistele käsitleda“.

5. JÄRELDUSED

Et leevendada doonororganite nappust, tuleb üle vaadata ka riigi sisemised ressursid olukorra

lahendamiseks. Potentsiaalsetest doonoritest teavitamise kohustus on regionaalhaiglatel ja

keskhaiglatel, kuid valdav osa teavitusi tuleb regionaalhaiglatest. PERH sisemise kvaliteediauditi

põhjal ei jäänud seal 2023.a ühtegi potentsiaalset doonorit märkamata. Vt Lisa 1.

Auditi põhieesmärk oligi välja selgitada, kas kesk- ja ka üldhaiglates oli patsiente, kes võiksid olla

potentsiaalsed doonorid. Lisaks vaadeldi, milline oli haige käsitlus ning millistes haiglaravi

etappides ja millistel põhjustel ei jõudnud info ajusurma põhjustada võiva või põhjustanud

haigusseisundiga patsiendist organdoonorlust koordineerivate isikuteni Tartu Ülikooli Kliinikumis

või Põhja- Eesti Regionaalhaiglas.

5.1. Raviasutuste valmisolek potentsiaalsete doonoritega tegelemiseks

Selleks, et tagada valmisolek, peaks raviasutuses olema teadlik personal ja tegevusjuhised.

Suulised kokkulepped ei pruugi siiski kõigile teada olla. Auditist selgus, et tegevusjuhised

potentsiaalsest surnud doonorist teatamise kohustuse täitmiseks on olemas ainult ühes keskhaiglas

ja hea uudisena ühes üldhaiglas. Juhis võimalikust doonorist teatamiseks

TÖÖVERSIO ON

50

anestesioloogile/intensiivravi arstile on olemas ühes keskhaiglas ja kahes üldhaiglas. Kahes

keskhaiglas ja ühes üldhaiglas on kehtestatud ka osalised juhised doonori valimiseks vastavalt

RKESS §10. Ainult ühes keskhaiglas on kasutusel tegevusjuhis võimaliku doonori käsitlemiseks.

Üldhaiglate puhul märgitakse palju kõrgema ravietapi juhenditega arvestamist, mis on kahtlemata

positiivne, kuid ei asenda oma asutuse juhist täielikult.

Kindlaks määratud personali olemasolu doonoriga tegelemiseks märgib üks üldhaigla, samas

tõdedes, et see personal ei ole saanud spetsiaalset väljaõpet. Üheski teises raviasutuses ei ole

kindlaks määratud ja spetsiaalselt koolitatud personali. Asutuste kommentaaridest võib näha, et

võimalikel doonorikandidaatidel peavad silma peal hoidma anestesioloogid ja intensiivraviarstid,

kes parasjagu tööl on. Nende teadlikkus ja tahe on kogu järgneva protsessi suhtes võtmetähtsusega,

sest nende otsustest sõltub, kas patsienti hakatakse käsitlema potentsiaalse doonorina või mitte.

Doonorite nõuetekohase testimise võimekus on olemas kõigis keskhaiglates ja osaliselt ka

üldhaiglates. Kopsude kunstliku ventilatsiooni ei saa rakendada ainult ühes üldhaiglas ja

anestesioloog on olemas kõigis raviasutustes, neljas üldhaiglas küll mitte ööpäevaringselt, vaid

osalise tööajaga. Neuroloog on olemas ööpäevaringselt kõigis keskhaiglates ja osalise tööajaga

enamuses üldhaiglates, vaid üks neist on vastanud, et neuroloogi pole üldse.

Ajusurma diagnoosimise võimekus on olemas kõigis keskhaiglates ning kõik neli keskhaiglat

saavad täiendava testina kasutada ka aju elektrilise aktiivsuse uuringut. Aju perfusiooni uuring on

võimalik kolmes keskhaiglas neljast ning seda saab samuti teha kuues üldhaiglas.

Nendest andmetest võib järeldada, et võimekus potentsiaalsete doonoritega tegeleda või vähemalt

sellega alustada on olemas kõigis keskhaiglates ja paljudes üldhaiglates. Kopsude juhitava

hingamise rakendamine haigetel, kes saabuvad koomaseisundis või langevad haiglasviibimise ajal

koomasse, on oluliseks eelduseks, et kõik muud tegevused organdoonorluse suunal võiks jätkuda.

5.2. Järeldused vastustest patsiendiga seotud kriteeriumitele.

Kui patsientide tervislik seisund ning kaasuvad haigused olid haiguslugudes suhteliselt hästi

dokumenteeritud (tabelid 20 ja 35), siis kahjulike harjumuste olemasolu või puudumine oli

dokumenteeritud oluliselt halvemini (tabelid 22-28).

Nende hulgas oli pisut parem olukord alkoholi tarvitamise dokumenteerimisega, alkoholi

kuritarvitamisest tingitud haigusseisundid olid diagnoosina nimetatud või anamneesis märgitud

30% haiguslugudes. Kahjulikest harjumustest teadmine on oluline otsustamaks, kas organid

sobivad siirdamiseks või mitte. Tõenäoliselt potentsiaalsete organdoonorite korral oleks antud

TÖÖVERSIO ON

51

küsimused siiski läbi arutatud ning ka dokumenteeritud. Seetõttu ei saa järeldada, et andmete

puudumine võis saada otsuse tegemisel takistuseks.

Kuna oluliseks momendiks organdoonorluses on selle suhtes patsiendi elupuhuse tahte

väljaselgitamine, oli küsitud digiloos tehtud tahteavalduse kontrollimise ja lähedaste

kontaktandmete olemasolu kohta. Märkust tahteavalduse kontrollimisest ei olnud üheski

haigusloos, mis oli mõnes mõttes ka ootuspärane, sest organdoonorlusele mõeldi lõpuks ainult

kahe patsiendi puhul, kellel alustati ajusurma diagnoosimist (tabel 61). Ajusurm kujunes välja neist

ühel (tabel 64). Teise patsiendi puhul toimus vestlus sugulastega ja ei saadud nõusolekut. Ei ole

kahjuks ainult teada, kas tahteavaldust sellel puhul kontrolliti.

5.3 Järeldused vastustest tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimustele

Kuna auditeerijatel oli algselt arvamus, et potentsiaalse doonori äratundmine võib sõltuda ka

sellest, kas patsient jõuab haiglasse tööpäeva sees (kl 8-16) või valvetundide ajal, sai esitatud ka

see küsimus. Selgus, et patsiendid saabusid 54%-l juhtudest tööpäeval ja 46%-l juhtudest muul

ajal (tabelid 32 ja 33) ning kuna kogu valimist tekkis ainult üks potentsiaalne doonor, ei saa

järeldada, et saabumise ajal on mingi tähendus.

Patsiendi seisundi põhinäitajad (vererõhk ja pulss) saabumisel olid dokumentidest leitavad 93%-l

juhtudest (tabelid 34 ja 35). Ilmselt olid need mõõdetud ka ülejäänud juhtudel, jäänud aga

dokumenteerimata. See viga oleks kindlasti parandatud, kui doonoriprotsess käivitunuks.

Seevastu patsiendi teadvuse seisund oli dokumenteeritud 100% juhtudest ning põhjalik

neuroloogiline hinnang oli olemas 76% -l (tabelid 36 ja 37), mis võiks olla heaks lähtekohaks

võimaliku doonori väljaselgitamisel.

Koomas oli saabudes 39% patsientidest, neil hinnatud kooma sügavuse mediaan Glasgow kooma

skaalal oli vahemikus 3-6 ja keskmine vahemikus 3-7, mis tähendab, et enamikul patsientidest oli

saabudes tõsine ajukahjustus (9).

EMO kaudu saabus 145 patsienti 148-st ja 136-l juhul olid nad omahingamisel (tabel 44). 9

patsienti, kes juba saabumisel olid juhitaval hingamisel, tulid läbi keskhaiglate EMO (tabel 45).

Auditeerijaid huvitas ka osakond, kuhu patsient hospitaliseeriti ning raviarsti eriala. Selgus, et

valimi patsiendid on sattunud enamasti kas neuroloogiaosakonda (37%) või selle profiiliga

osakonna puudumisel sisehaiguste osakonda (26%). Veerand neist on hospitaliseeritud otse

intensiivravi osakonda.

TÖÖVERSIO ON

52

Kõige enam on patsiente vahetult enne intensiivraviosakonda (või enne surma, kui patsient ei

jõudnudki intensiivraviosakonda) ravinud neuroloogid (41%), sellele erialale järgnevad sisearstid

(19%) ja EMO arstid (17%). Teiste erialade arste on üksikuid ja väiksemates haiglates on see olnud

ilmselt valvearst, kelle eriala võis olla organdoonorlusega väga vähe kokku puutuv (psühhiaater,

pediaater, perearst ja infektsionist). Need andmed annavad hea indikatsiooni koolitusvajadusest.

91-st patsiendist, kes saabudes ei olnud koomas, langes haiglas viibimise jooksul koomasse veel

63, ehk siis kogu valimist ainult 28 patsiendil ei tekkinud nii sügavat teadvuse häiret, mis võiks

viia ajusurma seisundi tekkimiseni.

Kooma arenedes oli enamik patsiente konsulteeritud kas neuroloogi või intensiivravi arsti poolt.

Potentsiaalse organdoonori käsitlemise ahelas on vältimatult vajalik intensiivravis ja juhitaval

hingamisel olemine. 148-st patsiendist viibisid 56 intensiivravi osakonnas mingil ajal haiglas

viibimise jooksul ja 38 olid vahetult enne surma juhitaval hingamisel.

Tagasisidest haiglatele võib leida auditeerijate arvamust, et tõenäoliselt osa võimalikke doonoreid

ei jõua intensiivravi osakonda, kuna neid kas ei konsulteerita intensiivraviarstiga või siis ei mõelda

võimalikule doonorlusele või on patsiendid niivõrd haiged, et nende organeid ei peeta

doonorluseks sobivaks. Kuid kuna seda ei dokumenteerita, pole auditi tulemusena võimalik välja

selgitada, milline probleem prevaleerus. Sama situatsiooni võib näha juhitava hingamise

rakendamisega.

Auditeerijate poolt leiti selgeid meditsiinilisi vastunäidustusi, mis on toodud rakkude, kudede või

elundi annetamist välistavate asjaolude loetelus (6) 28 juhul (tabel 56) ja muid auditeerijate poolt

hinnatud selgeid meditsiinilisi vastunäidustusi 39 juhul (tabel 58). Mis vastupidises vaates

tähendab, et kliinilisi vastunäidustusi doonorluseks ei esinenud 81-l juhul 148-st. See ei tee neist

küll veel potentsiaalseid doonoreid - 28 patsienti ei langenud enne surma koomasse, mitte kõik ei

sattunud intensiivravile ning vaid 38 patsienti olid enne surma juhitaval hingamisel, mis tagaks

eluliste funktsioonide täitmise ajusurmast hoolimata.

Kõiki eelpool toodud vajalikke tingimusi arvestades leidsid auditeerijad, et keskhaiglate hulgas

(n=4) oli 27 juhtu, kui patsienti oleks võinud käsitleda potentsiaalse doonorina. TÜK

transplantatsioonikoordinaatoritega oli küll ühendust võetud neist ühel juhul ja siis hinnati organite

seisund sobimatuks. Lisaks sellele jõudsid kaks keskhaiglate patsienti ajusurma protokolliga

alustamise etappi, ühel juhul ajusurm ei saabunud ja teisel juhul ei saadud sugulastelt nõusolekut.

TÖÖVERSIO ON

53

Üld- ja kohalike haiglate seast (n=12) leiti, et 8 juhul oli tegemist patsientidega, kelle puhul olid

kõik tingimused täidetud ja oleks võinud kaaluda organdoonorlust. Samas oli neist neli saadetud

kõrgemast ravietapist ja meil puudub info, kas seda võimalust kaaluti piirkondlikus haiglas.

Audit on täitnud oma põhieesmärgi ja selgitanud välja, et nii keskhaiglates kui üldhaiglates

suri 2023. a patsiente, keda oleks võinud käsitleda potentsiaalse organdoonorina. Audit andis

ka hea ülevaate eri tasandi raviasutuste võimekusest ja võimalikest kitsaskohtadest. Need

teadmised võimaldavad planeerida parendustegevusi. Iga juurde võidetud doonororgan tähendab

elu jätkamise võimalust patsientidele, kelle muud raviviisid on ammendunud.

6. PARENDUSETTEPANEKUD

6.1 Regulatiivne

Potentsiaalsest doonorist teavitamise kohustus tuleks sõnastada Rakkude, kudede ja elundite

hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses kõigi haiglavõrgu arengukavas (10) loetletud üld- ja

kohalike haiglate jaoks.

6.2. Siseauditid

Regionaal- ja keskhaiglatele tuleks teha ettepanek regulaarseteks retrospektiivseteks

siseaudititeks, et välja selgitada potentsiaalsete doonorite ülesleidmise edukus.

6.3. Juhendmaterjal

Tuleks välja töötada juhendmaterjal potentsiaalsete doonorite äratundmiseks ja tegutsemiseks

erinevatel tasanditel. Raviasutused saaksid seda kohaldada vastavalt oma võimekusele ja

vajadustele. Tegevusjuhend lisaks suulistele kokkulepetele oleks täiendav meede tagamaks, et info

potentsiaalsetest doonoritest jõuaks transplantatsioonikoordinaatoriteni ja patsient saab algusest

peale õigesti käsitletud.

6.4. Koolitus

Valmisoleku suurendamiseks on vajalikud koolitused kohtadel ja erialaseltside kaudu, miks mitte

ka üleriigiline lühiseminar Tervisekassa egiidi all.

6.5. Võimalusel kordusaudit 3 aasta pärast.

TÖÖVERSIO ON

54

7. KASUTATUD ALLIKAD

1. Lewis A et al. Organ donation in the US and Europe: The supply vs demand imbalance.

Transplantation Reviews 35 (2021) 100585. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33071161/.

2. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus. RT I, 06.07.2023, 75.

3. Höckerstedt et al. Substantial increase in cadaveric organ donors in hospitals implementing the

donor action program in Finland. Transplant Proc. 2005;37:3253–3255.

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16298562/.

4. Silva A et al. Donor audits in deceased organ donation: a scoping review. Can J Anaesth. 2023

Nov 1;71(1):143–151. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10858122/#CR9.

5. Rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise eeskiri. RT I, 23.05.2023, 31.

6. Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist

välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu

ning uuringute tegemise tingimused ja kord. RT I, 21.01.2022, 13.

7. Isiku surma fakti tuvastamise tingimused ja kord ning surma fakti tuvastamise akti vorm. RT I,

04.03.2015, 46.

8. Zavalkoff et al. Potential organ donor identification and system accountability: expert guidance

from a Canadian consensus Conference. Can J Anaesth. 2018 Dec 18;66(4):432–447.

https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6407748/.

9. Glasgow Coma Scale (GCS) . Cleveland Clinic’s Health Library. Last reviewed on 03/26/2023.

https://my.clevelandclinic.org/health/diagnostics/24848-glasgow-coma-scale-gcs.

10. Haiglavõrgu arengukava. Vabariigi Valitsuse määrus. RT I, 05.04.2023, 14.

8. LISAD

8.1 Auditi aruanne „Potentsiaalsed organdoonorid Regionaalhaiglas 2023. aastal“, registreeritud

PERH DHS-s 03.12.2024 nr 6.4-7/9053.

TÖÖVERSIO ON

1

Auditi aruanne Potentsiaalsed organdoonorid Regionaalhaiglas 2023. aastal

Registreeritud: 03.12.2024 nr 6.4-7/9053 1. Auditi toimumise koht ja aeg

Retrospektiivne audit haiguslugude põhjal November 2024

2. Auditi põhjendus ja eesmärk

Selgitada välja, kas kõik potentsiaalsed doonorid jõuavad doonorkoordinaatoriteni ja millistes etappides potentsiaalsed doonorid valikust välja langevad. Retrospektiivselt kontrolliti 2023. aastal Regionaalhaiglas surnud patsiente, valimiks: vanus 18-75; hospitaliseeritud intensiivravi osakonda (IRO), neuroloogiakeskusesse (NL), neurokirurgiakeskus (NK), kardiointensiivravi osakond (KIO); surnud <15 päeva peale hospitaliseerimist; järgmiste põhidiagnoosidega: S02 Kolju- ja näoluude murd S061 Traumaatiline ajuödeem S062 Difuusne ajuvigastus S063 Fokaalne ajuvigastus S064 Ektraduraalne verejooks S067 Intrakraniaalne verejooks Pikaajaline kooma S068 Muud intrakraniaalsed vigastused S069 Täpsustamata intrakraniaalne vigastus I60 Subarahnoidaalne verejooks I61 Intrakraniaalne verejooks I62 Muu mittetraumaatiline intrakraniaalne verejooks I63 Ajuinfarkt I64 Insult, mis ei ole täpsustatud insuldi või infarktina I65 Peaaju eesarterite oklusioon ja stenoos I66 Ajuarterite oklusioon ja stenoos G931 Anoksiline ajukahjustus G935 Aju kokkusurumine G936 Ajuödeem C71 Aju pahaloomuline kasvaja D33 Aju healoomuline kasvaja G00–G03 Meningiit Vastavalt leidudele planeeritakse parendustegevused.

3. Ülevaade kasutatavatest juhendmaterjalidest 3.1. Dokumendid

Auditi koostamisel lähtuti juhendist: EU ACCORD project Work package number 5 (WP5): Patient questionnaire into variations in end of life care for patients with a devastating brain injury.

4. Ülevaade auditeerimise protsessist (ajakava ja meeskonna kirjeldus)

Audit toimus 2024. aasta novembrikuus, auditi käigus toimus haiguslugude ülevaatus ja andmete kogumine, tulemuste analüüs ning auditi aruande koostamine. Audit hõlmas kokku 65 haiguslugu. Audiitoriks oli Klavdia Libman.

5. Metoodika kirjeldus

TÖÖVERSIO ON

2

Auditi koostamisel lähtuti Euroopas 2012. kuni 2015. aastal läbi viidud ACCORD uuringu küsimustikust. Valimiks oli 2023. aastal haiglas surnud patsiendid: -vanuses 18-75 -hospitaliseeritud IRO, NL, NK, KIO. -surnud <15 päeva peale hospitaliseerimist.

6. Tulemused

Haigete jagunemine vanuse järgi

vanus N % 18-34 7 10,7 35-49 18 27,6 50-59 13 20 60-69 18 27,6 70+ 9 13,8 65 100

Osakond, kus haige suri N % IRO 48 73,8 NL 11 17 NK 4 6 KIO 2 3

Haigete jagunemine diagnooside järgi

Põhihaigus N % Peaajuveresoonte haigused 27 41,5 Peaajutrauma 20 30,7 Anoksiline peaajukahjustus 18 27,6

Organdoonorluse protsess 2023.a

Protsessi etapp N % Haigeid kokku 65 100 Intubeeritud 52 80% Ajusurma kliiniline pilt 32 49,2% DK informeeritud 32 49,2% Ajusurma test 31 47,7% Ajusurm tuvastatud 31 47,7% Sugulastega vestlus 28 43,1% Sugulaste nõusolek 22 33,8% Doonor 22 33,8%

TÖÖVERSIO ON

3

Organdoonorluse protsessi võrdlus 2022. ja 2023. aastal

2023 2022 Haiged kokku 65 52 Intubeeritud 52 41 Ajusurma kliiniline pilt 32 27 DK informeeritud 32 26 Ajusurma test/protokoll 31 22 Ajusurm tuvastatud 31 21 Sugulastega vestlus 28 15 Sugulaste nõusolek 22 12 Doonor 22 11

65

52

32 32 31 31 28 22 22

0

10

20

30

40

50

60

70

Organdoonorluse protsess 2023.a

65

52

37 32 31 31 28

22 22

52

41

27 26 22 21

15 12 11

0

10

20

30

40

50

60

70

Organdoonorluse protsessi võrdlus 2022. ja 2023. aastal

2023 2022

TÖÖVERSIO ON

4

Väljalangemiste põhjused erinevates etappides diagnoos>>> intubatsioon ei ole hosp.IRO-sse ja selle tõttu ei ole intubeeritud 11 hosp IRO-sse, hiljem üleviidud 3 intubatsioon>>>ajusurma kl.pilt 15

ei identifitseeritud nagu potents. doonor 14 südameseiskus enne testi 1

vastunäidustused doonorluseks 6 doonorkoordinaator>>> sugulased 5 Vastunäidustused doonorluseks 5

ESBL 1 narkomaania 1

C-hepatiit 1 kroonilised haigused 1

hulgiorganpuudulikkus 1 7. Tulemuste analüüs

Auditi käigus ei tuvastatud ühtegi vahelejäänud potentsiaalset organdoonorit.

Aruande on kooskõlastatud digitaalselt DHSis: Audiitor: Klavdia Libman Transplantatsiooninõunik: Riin Kullaste Kvaliteedijuht: Keiu Soorm Kvaliteedisüsteemide koordinaator: Tiina Unukainen Aruanne on saadetud tutvumiseks digitaalselt läbi DHSi: Doonorkoordinaatorid: Klavdia Libman, Tiiu Välja, Asta Auerbach, Eve Härma Neuroloogiakeskuse juhataja: Katrin Sikk Neurokirurgiakeskuse juhataja: Tarmo Areda Transplantatsioonikomitee esimees: Kristo Erikson Kestliku arengu teenistuse juhataja: Priit Tohver TÖÖVERSIO

ON